Vabariigi Valitsuse määruste muutmine

. Hr Tõnis Lukas Teie 30.12.2022 nr 8-1/22/5592 Haridus- ja Teadusministeerium Munga 18 Meie 22.01.2023 nr 5-6/23/113 50088 TARTU [email protected] Vabariigi Valitsuse määruste muutmine Lugupeetud härra minister Haridus- ja Teadusministeerium on edastanud kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine" eelnõu. Kaitseministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamise korral. 1. Kaitseministeerium teeb ettepaneku muuta riigikaitseõpetus kohustuslikuks õppeaineks gümnaasiumi õpilastele. Sellest tulenevalt teeb Kaitseministeerium ettepaneku täiendada eelnõu § 3 kohast Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ § 1 lõiget 5 punktiga 8 järgmises sõnastuses „8) riigikaitse (lisa 12);“ ja jäetakse välja § 1 lõike 7 punkt 4. 2. Kuivõrd riigikaitseõpetuse kohustuslikuks muutmine mõjutab ka Kaitseministeeriumi valitsemisala, on Kaitseministeerium valmis läbi viima mõjuanalüüsi, mille raames hinnatakse kohustusliku riigikaitseõpetuse rahalist ja töökorralduslikku mõju Kaitseministeeriumi valitsemisalale. 3. Arvestades punktis 2 toodud mõjude analüüsi vajalikkus, teeme ettepaneku kehtestada kohustuslikule riigikaitseõpetusele üleminekuks üleminekutähtaeg ja alustada riigikaitse kui kohustusliku ainega gümnaasiumites alates 01.09.2024. 4. Lisaks eeltoodule esitab Kaitseministeerium eelnõu kohta järgmised märkused: 4.1. Eelnõu § 3 täiendatakse Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava" § 1 lõikega 7, milles on esitatud valikõppeainete kavad ning lõike 7 punkti 4 kohaselt on valikõppeaineks riigikaitse (lisa 12), mida õpetatakse vaid riiklikus õppekavas esitatud ainekava järgi. Eelnõu sätestab, et õpilase õppekoormuse hulka arvestatakse valikõppeaine riigikaitse käesoleva määruse lisas 12 nimetatud valikkursus „Riigikaitse" ning valikkursusena õpilasuurimus või praktiline töö, mille maht sätestatakse kooli õppekavas, kusjuures see ei tohi olla lühem kui 35 tundi. Kaitseministeerium teeb ettepaneku muuta Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 kusjuures see ei tohi olla lühem kui 35 tundi. Kaitseministeerium teeb ettepaneku muuta õppeaine „Riigikaitse“ kohustuslikuks õppeaineks (vt kirja punkte 1-3). 4.2. Eelnõu § 3 täiendatakse Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava" punktis 28 on sätestatud, et määruse lisa 9 „Valikõppeaine „Riigikaitse" asendatakse käesoleva määruse lisaga 10, kuid sellele vastav lisa kannab numbrit 12. Palun, kontrollige üle lisade numeratsioon. 4.3. Eelnõus Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” lisana 10 (lisal endal märgitud nr 12) kehtestatavas valikõppeaine "Riigikaitse" ainekavas (edaspidi ainekava) tuleks teha vahet valikõppeaine ning õppeaine kursuste vahel. Hetkel tekitab see segadust, sest õppeaine üldnimetus ja selle sees olev kursus on ühe nimetusega ning kui vastavat täpsustust lõputunnistusele ei ole lisatud, siis on see eksitav. Jääb arusaamatuks, kas õpilane on läbinud valikõppeaine täies mahus või ainult ühe kursuse valikõppeainest. 4.4. Ainekavas ei kattu valikkursuste juures õpitulemused ning õppesisu ja õpitulemused on sõnastatud arusaamatult. Näiteks „Esmaabi välitingimustes", kus õpitulemuseks on kirjas, et kursuse lõpus annal) õpilane esmaabi erakorralise või „Välilaagri rajamine ja eluolu välitingimustes, sh toitlustamine, keskkonnakaitse" on õpitulemusena kirjas, et kursuse lõpus lõpetab välilaagri vältides reostust ja metsatulekahju. Sellest tõlgendusest võib aru saada nii, et ainult laagri lõpus tuleb vältida reostamist, mis kindlasti ei saa olla õpitulemus. Analoogseid keeleliselt ebakorrektseid vastuolusid esineb veelgi. 4.5. Ainekava problemaatiliseks võib pidada relvaõpet ja relvaõpet lasketiirus. Relvaõpe on ainult teoreetiline õpe, mis saab toimuda klassiruumis. Lasketiirus toimub juba praktiline laskeõpe ehk laskmine relvast. Laskeõppe puhul peame oluliseks märkida, et õpe viiakse läbi kehtiva õiguse järgi (milliste relvadega ja kus tohib laskmisi läbi viia). 4.6. Ainekavas peaks välilaagrite korraldamise õigus jääma üksnes Kaitseliidule ja Kaitseväele, et tagada kõigile ühtne korraldus. 4.7. Ainekava terminoloogia tuleks viia kooskõlla valdkonna terminoloogiaga, et oleks üheselt arusaadav, mida õpetatakse ning milliseid õpitulemusi õpilased peavad saavutama. See tagaks ka ainekava parema õigusselguse. Tulenevalt lühikesest kooskõlastuse tähtajast ei ole hetkel võimalik terminoloogilisi küsimusi märkustena esitada, aga Kaitseministeerium on valmis tegema koostööd ainekava terminoloogia parandamiseks. 5. Kaitseministeerium esitab järgmised märkused seletuskirja koha: 5.1. Eelnõule lisatud seletuskirjas on mõjude hindamine väga üldine. Vabariigi Valitsuse 13.01.2011 määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement" § 6 lõikele 4 järgi kontrollib kooskõlastamisel asjaomane ministeerium muu hulgas ka oma valitsemisalasse kuuluvas osas eelnõu või muu küsimuse ettevalmistamisel tehtud mõjude hindamist. Mõjude hindamise osa on eelnõu seletuskirjas ei võimalda sisuliselt mõjudest aru saada ega mõjude analüüsi kontrollida. Kaitseministeerium soovib esmalt hinnata riigikaitseõpetusega seotud mõjusid Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele ning selle analüüsi tulemuste põhjal on võimalik seletuskirja mõjude hindamise osa täiendada. 5.2. Seletuskirjast ei selgu, millistele nõuetele peab vastama õpetaja, kes koolis riigikaitset 2 (3) 5.2. Seletuskirjast ei selgu, millistele nõuetele peab vastama õpetaja, kes koolis riigikaitset õpetab. Kui tegemist on kohustusliku kursusega, siis on õpetajatele ühed nõudmised (magistrikraad ja õpetaja kutse), kui aga valikkursusega, siis teised (kõrgharidus ning pedagoogilised kompetentsid). Eelnimetatud nõuded tulenevad põhikooli gümnaasiumiseaduse § 74 lõikest 5. Kui kursus muutub kohustuslikuks, siis oluliselt suureneb ka õpilaste arv, kes seda kursust peavad läbima. Ehk juurde on vaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid. Õpetajate ettevalmistamine nõuab aega ning täiendavat ressurssi. Sellist analüüsi aga seletuskirjas ei ole, nt kui suured need kulutused on ning kui kaua selleks aega läheb. Hetkeseisuga nii palju nõuetele vastavaid õpetajaid ei ole ning selleks on vaja sätestada üleminekuperiood. 5.3. Mõjude hindamise puhul on oluline välja tuua ka eelnõu rakendamisega seotud kulutused. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, millised on õppevahenditele planeeritavad kulud ja kes need kulud katab. Õppevahendite (sh õppekirjanduse maht) kasvab, sest õppijate arv suureneb oluliselt. Kaitseministri 30.08.2021 määruse nr 10 „Riigikaitseõpetuse valdkonna toetamise tingimused ja kord" järgi on koolidel õigus taotleda toetust laagri transpordiks ning õppekäikudeks, õppevahendite soetamiseks, samuti on õigus taotleda riigikaitseõpetajate stipendiumi. Seletuskirjast ei nähtu, kuidas toimitakse nende toetustega edaspidi (jäävad alles või kaotatakse ära; kui jäävad alles, siis kelle kaudu rahastatakse). Samuti ei selgu seletuskirjast, kas eelnõukohase määruse jõustumisel on vaja kaitseministri 30.08.2021 määruse nr 10 „Riigikaitseõpetuse valdkonna toetamise tingimused ja kord" muuta. 5.4. Seletuskirjas on lahendamata küsimusi seoses praktilise õppe läbiviimisega välilaagrites. Nimelt võib kool soovida korraldada praktilist õpet, kuid jääb ebaselgeks kuidas on mõeldud selle korraldamisele, kui mitmed koolid otsustavad laagri korraldada samal perioodil. Kui õpilaste arv laagrites suureneb, vajatakse juurde ka individuaalvarustust, mida sellises mahus täna olemas ei ole. Seletuskirjas puudub analüüs, millised on tegelikult mõjud olukorra muutmisel (kui suureks kasvavad kulud ning kuidas need kulutused kantakse). Peame oluliseks rõhutada, et kindlasti ei tohi laagrite läbiviijate õigusi laiendada, vaid riigikaitseõppe välilaagrit võivad läbi viia ainult Kaitseliidu või Kaitseväe üksused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Helmuth Martin Reisner 717 0299 [email protected] 3 (3)