Seisukoha küsimine Puhti 185 m tuulegeneraatori detailplaneeringu algatamise kohta

SAARDE VALLAVALITSUS Kaitseministeerium [email protected] Meie 19.01.2023 nr 7-2/2023/1-4 Seisukoha küsimine Puhti 185 m tuulegeneraatori detailplaneeringu algatamise kohta OÜ Videvik Energia (registrikood 14570273) esitas 03.01.2023 Saarde Vallavalitsusele taotluse Puhti katastriüksuse detailplaneeringu algatamiseks. Algatatava detailplaneeringu ala asub Saarde vallas Laiksaare külas ja hõlmab Puhti katastriüksust (katastriüksuse tunnus 78201:002:0100, kinnistu registriosa nr 2871506, pindala 8,7 ha, 100% maatulundusmaa). Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks ehitusõiguse andmine ühe elektrituuliku (kõrgus laba tipuni 185 m, võimsus 2,5 MW) ehitamiseks, katastriüksuse sihtotstarbe osaline muutmine, tehnovõrkude, juurdepääsu ja muu taristu planeerimine; keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks; seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. Planeeringuala suurus on ligikaudu 10 ha. Puhti katastriüksusel kehtib Saarde valla üldplaneering (kehtestatud Saarde Vallavolikogu 30.01.2008 otsusega nr 2). Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub Puhti kinnistu rohevõrgustiku tugialal T7, mis on Häädemeeste vallast Saarde valda ulatuv metsaala ja Läti Vabariigi poolt Saarde valda ulatuv märgala. Rohevõrgustiku tugialal T7 asuvad Natura 2000 alad; looduskaitsealad ja hoiualad. Detailplaneeringu ala kattub väärtusliku maastikuga (Põhja-Liivi märgala). Puhti katastriüksusest lõunas asub Nepstemurru hoiuala, mis on osa rahvusvahelise tähtsusega Põhja-Liivimaa linnualast (Natura ala). Nepstemurru hoiuala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Kehtiva üldplaneeringu järgi on käsitletav ala metsamaa 8,59 ha. Kinnistu mets on inventeeritud, informatsiooni põhjal on koostatud metsamajandamiskava ja andmed on kantud metsaressursi arvestuse riiklikku registrisse. Detailplaneeringuga soovitakse planeerida elektrituulikut, mille eesmärk on energia tootmine, mis tähendab, et soovitakse muuta ala senist maatulunduslikku maa kasutamisotstarvet tootmisalaks. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja peatükile 2.7 tohib tootmisaladele ehitada kehtestatud detailplaneeringu alusel. Seega on detailplaneeringu algatamine vajalik tulenevalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lõikest 2 ja üldplaneeringust ning algatatavat detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut maa juhtotstarbe suhtes. Nõmme 22 Telefon 449 0135 Reg nr 75033454 Kilingi-Nõmme [email protected] EE972200221011807958 86304 Pärnumaa http.//saarde.kovtp.ee Swedbank  Pärnu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu P.1 kohaselt on üksiku tuuliku planeerimisel soovitav järgida teemaplaneeringus esitatud põhimõtteid ja tingimusi. Seega on detailplaneeringu algatamine vajalik tulenevalt PlanS § 125 lg 2 ja Saarde valla üldplaneeringust ning algatatavat detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut maa juhtotstarbe suhtes. PlanS § 142 lg 2 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. PlanS § 81 lg 1 alusel esitab planeeringu koostamise korraldaja planeeringu lähteseisukohad ettepanekute saamiseks PlanS § 76 lg 1 ja 2 nimetatud asutustele. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ 3 p 1 alusel planeerimisalase tegevuse korraldaja teeb koostööd ja kooskõlastab Kaitseministeeriumiga, kui planeeringuga kavandatakse tuulegeneraatorit, tuuleparki või kui planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise. Käesolevaga esitame teile Puhti 185 m tuulegeneraatori detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu koos lisadega (lähteseisukohtade eelnõu, asendiskeem, keskkonnamõju strateegiline eelhinnang ja detailplaneeringu algatamise taotlus) seisukoha saamiseks ja vajadusel ettepanekute tegemiseks. Teie vastust ootame hiljemalt 30 päeva jooksul kirja saamisest. Kui te selle aja jooksul ei vasta ega vastamise tähtaega ei pikenda, loeb Saarde Vallavalitsus, et teil ei ole vastuväiteid ega ettepanekuid Puhti 185 m tuulegeneraatori detailplaneeringu algatamisele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt ) Külli Karu vallavanem Lisad: 1. Detailplaneeringu algatamise eelnõu 2. Lisa_1_Lähteülesanne; 3. Lisa_2_plaan; 4. Lisa_3_Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele planeeritava üksiktuuliku detailplaneeringu KSH eelhinnang. Martti Rooden Tel 53494259 [email protected]  OTSUS Kilingi-Nõmme EELNÕU Vana-Pihke 185 m tuulegeneraatori detailplaneeringu algatamine/algatamata jätmine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine OÜ Videvik Energia (registrikood 14570273) esitas 03.01.2023 Saarde Vallavalitsusele taotluse Puhti katastriüksuse detailplaneeringu algatamiseks. Algatatava detailplaneeringu ala asub Saarde vallas Laiksaare külas ja hõlmab Puhti katastriüksust (katastriüksuse tunnus 78201:002:0100, kinnistu registriosa nr 2871506, pindala 8,7 ha, 100% maatulundusmaa). Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks ehitusõiguse andmine ühe elektrituuliku (kõrgus laba tipuni 185 m, võimsus 2,5 MW) ehitamiseks, katastriüksuse sihtotstarbe osaline muutmine, tehnovõrkude, juurdepääsu ja muu taristu planeerimine; keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks; seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. Planeeringuala suurus on ligikaudu 10 ha. Puhti katastriüksusel kehtib Saarde valla üldplaneering (kehtestatud Saarde Vallavolikogu 30.01.2008 otsusega nr 2). Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub Puhti kinnistu rohevõrgustiku tugialal T7, mis on Häädemeeste vallast Saarde valda ulatuv metsaala ja Läti Vabariigi poolt Saarde valda ulatuv märgala. Rohevõrgustiku tugialal T7 asuvad Natura 2000 alad; looduskaitsealad ja hoiualad. Detailplaneeringu ala kattub väärtusliku maastikuga (Põhja-Liivi märgala). Puhti katastriüksusest lõunas asub Nepstemurru hoiuala, mis on osa rahvusvahelise tähtsusega Põhja-Liivimaa linnualast (Natura ala). Nepstemurru hoiuala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Kehtiva üldplaneeringu järgi on käsitletav ala metsamaa 8,59 ha. Kinnistu mets on inventeeritud, informatsiooni põhjal on koostatud metsamajandamiskava ja andmed on kantud metsaressursi arvestuse riiklikku registrisse. Detailplaneeringuga soovitakse planeerida elektrituulikut, mille eesmärk on energia tootmine, mis tähendab, et soovitakse muuta ala senist maatulunduslikku maa kasutamisotstarvet tootmisalaks. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja peatükile 2.7 tohib tootmisaladele ehitada kehtestatud detailplaneeringu alusel. Seega on detailplaneeringu algatamine vajalik tulenevalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lõikest 2 ja üldplaneeringust ning algatatavat detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut maa juhtotstarbe suhtes. Pärnu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu P.1 kohaselt on üksiku tuuliku planeerimisel soovitav järgida teemaplaneeringus esitatud põhimõtteid ja tingimusi. Vastavalt PlanS § 128 lõikele 4 pikendas Saarde Vallavalitsus 02.06.2022 kirjaga nr 7- 2/1/2022 detailplaneeringu algatamise tähtaega, kuna vastavalt PlanS § 142 lõikele 6 tuleb koostada keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang ning kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust. Saarde Vallavalitsusele on esitatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (käesoleva otsuse eelnõu lisa 3), mille tulemusel ei põhjusta kavandatava tegevuse maht, iseloom ja paiknemine olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Samas eelhinnangu koostaja näeb, et tegevusel võib esineda ebasoodne mõju linnustikule ja nahkhiirtele. Vajalik oleks kaasata planeeringu koostamisse nahkhiirte spetsialist ja ornitoloog ning selgitada välja nahkhiirte ja kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide poolt ala kasutamine ning vajadusel kavanda leevendavad meetmed. Tuuliku elektriühendus põhivõrguga on soovitatav kavandada maakaabliga vältimaks metsa raadamist ning elektriliinist põhjustatud kokkupõrke ohtu linnustikule. Saarde Vallavalitsus edastas vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 33 lõikele 6 Keskkonnaametile __.__. 2023 kirjaga nr ____ käesoleva otsuse eelnõu koos lisadega seisukoha saamiseks. Keskkonnaamet oma __.__.2023 kirjas nr ___ oli seisukohal, et lähtudes planeeringu eesmärkidest, planeeringuala keskkonnatingimustest ja koostatud KSH eelhinnangust ei kaasne/kaasneb teadaoleva informatsiooni alusel planeeritava tegevusega eeldatavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2² mõistes olulist keskkonnamõju looduskeskkonnale ning seetõttu ei ole/on KSH algatamine eeldatavalt vajalik. Lähtudes eeltoodust, otsuse lisas 3 toodud kaalutlustest ja võttes aluseks planeerimisseaduse 74 lõike 8, § 77 lõike 1, § 125 lõike 2, § 142 lõiked 1, 2 ja 6 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 ja § 35 lõike 3, Saarde Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada/mitte algatada Laiksaare külas Puhti kinnistul detailplaneering. 2. Mitte algatada/algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist, kuna planeeritava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju vastavalt otsuse lisas 3 toodud keskkonnamõju strateegilisele eelhinnangule. 3. Detailplaneeringu nimetus on „Puhti 185 m tuulegeneraatori detailplaneering“. 4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 1. 5. Määrata planeeringuala ca 10 ha suuruses vastavalt otsuse lisale 2. 6. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Saarde Vallavolikogu, detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saarde Vallavalitsus (Nõmme tn 22, Kilingi- Nõmme linn, [email protected]). 7. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse ning selle lisadega on võimalik tutvuda Saarde valla kodulehel aadressil www.kovpt.saarde.ee ja tööpäevadel Saarde Vallavalitsuses aadressil Nõmme tn 22, Kilingi-Nõmme linn (kontaktisik Martti Rooden, 53494259, [email protected]). 8. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 9. Otsust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, esitades vaide Saarde Vallavolikogule või halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale 30 päeva jooksul arvates otsuse teadasaamise päevast. (allkirjastatud digitaalselt) Eiko Tammist vallavolikogu esimees  EELNÕU DETAILPLANEERINGU Lisa 1 LÄHTESEISUKOHAD Saarde Vallavolikogu otsusele nr Puhti 185 m tuulegeneraatori detailplaneering (Puhti katastriüksus 1. NIMETUS Laiksaare küla, katastriüksuse tunnus 78201:002:0100). DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: OÜ Videvik Energia 2. ALGATAJA (registrikood 14570273) ALGATAJA: Saarde Vallavolikogu PLANEERINGU EESMÄRK: Kinnistu ehitusõiguse määramine ühe elektrituuliku rajamiseks (max võimsus 2,5 MW, max kõrgus 185 m maapinnast); katastriüksuse sihtotstarbe muutmine; tehnovõrkude, 3. EESMÄRK JA juurdepääsu ja muu taristu planeerimine; keskkonnatingimuste seadmine VASTAVUS planeeringuga kavandatu elluviimiseks; seadustest ja õigusaktidest ÜLDPLANEERIN- tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. GULE PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ca 10 ha PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: vastuolus kehtiva Saarde valla üldplaneeringuga OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE:100% maatulundusmaa PLAANIMATERJAL: Planeeringuala asendiplaan GEODEETILINE ALUSPLAAN: mõõdistada 1:500 GEOLOOGILINE MATERJAL: puudub ARVESTADA: Saarde valla üldplaneering (kehtestatud 30.01.2008 Saarde 4. PLANEERINGU Vallavolikogu otsus nr 2); koostatav Saarde valla üldplaneering; Pärnu LÄHTEMATERJAL maakonnaplaneering (kaasaarvatud Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering). Detailplaneering on üldplaneeringut muutev maa juhtotstarbe osas - olemasolev maatulundusmaa muuta osaliselt tootmismaaks. Detailplaneeringus analüüsida üldplaneeringu muutmise vajadust ja tuulegeneraatori sobivust antud asukohta. DETAILPLANEERINGUD: Detailplaneeringud puuduvad. 5. UURINGUD Planeeringu käigus koostada uuringud, modelleeringud müra, vibratsiooni ja varjutuse osas. Koostada visualiseeringud. Vajadusel läbi viia detailplaneeringu koostamise protsessis täiendavad uuringud, analüüsid, ekspertiisid. 6. EHITUSLIKUD JA KINNISTU JAGAMINE: määrata planeeringuga ARHITEKTUURSED KRUNTIDE SIHTOTSTARBED: Tootmismaa ja maatulundusmaa NÕUDED LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga EHITISE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga EHITISE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning EELNÕU DETAILPLANEERINGU Lisa 1 LÄHTESEISUKOHAD Saarde Vallavolikogu otsusele nr ehitise ehituslikud sidumiskõrgused. Ruumiline lahendus (sealhulgas hoonestusala paiknemine) ja ehituslikud tingimused määrata planeeringuga tulenevalt ümbritseva keskkonna analüüsist. KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga LAMMUTATAVAD EHITISED: puuduvad SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: lahendada planeeringuga, mahasõidu rajamise võimalus Laiksaare-Massiaru-Teaste (tee nr 19334) riigimaanteelt selgitada detailplaneeringu koostamisel TÄNAVAD, TEED: määrata planeeringuga PARKIMISTINGIMUSED: lahendada planeeritava krundi piires, lahendada vastavalt EVS 843:2016 parkimisnormatiivile. HEAKORD JA HALJASTUS: lahendada planeeringuga, säilitada maksimaalselt olemasolevat metsa 7. INSENERVÕRKUDE VEEVARUSTUS: veevarustust ei planeerita PROJEKTEERIMIS- REOVEE KANALISEERIMINE: reovett ei teki TINGIMUSED SADEMEVEE KANALISEERIMINE: lahendada planeeringuga ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga SOOJAVARUSTUS: lahendada planeeringuga TÄNAVAVALGUSTUS: lahendada planeeringuga 8. KOOSTÖÖ JA Keskkonnaamet KAASAMINE Kaitseministeerium Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Rahandusministeerium Politsei- ja Piirivalveamet Transpordiamet Põllumajandus- ja Toiduamet Terviseamet Häädemeeste Vallavalitsus Riigimetsa Majandamise Keskus Isikud, kelle õigusi planeering puudutab 9. PLANEERINGU DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE KOOSSEIS JA NÕUDED: Vastavalt Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 VORMISTAMINE DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS 1:500 aktuaalsele topo-geodeetilisele alusplaanile ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA: Seletuskiri, asendiskeem, tugijoonis geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja EELNÕU DETAILPLANEERINGU Lisa 1 LÄHTESEISUKOHAD Saarde Vallavolikogu otsusele nr krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega. Põhijoonis: tehnovõrkude joonis, vertikaalplaneerimisjoonis, kruntimisjoonis. Tehnovõrkude joonis. LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus. DETAILPLANEERING ESITADA: ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS digitaalselt pdf ja tab (MapInfo) formaadis. 10. PLANEERINGU AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf ja tab (MapInfo) formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline ESITAMINE illustratsioon. KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt pdf, tab (MapInfo) ja dwg formaadis.   Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Tallinn 2022 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Nimetus: Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö tellija: OÜ Videvik Energia Reg nr 14570273 Tartu maakond, Luunja vald, Savikoja küla, Teele, 62215 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Piret Toonpere Töös osalesid: Heli Aun, Laura Elina Tuovinen Töö versioon: 30.08.2022 2 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................ 5 1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus........................................................................ 7 2 Seotus strateegiliste dokumentidega ................................................................................. 9 2.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ...................................................................... 9 2.2 Energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK) ........................................................ 9 2.3 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ....................................... 10 2.4 Pärnu maakonnaplaneering 2030+ ........................................................................... 10 2.5 Saarde valla üldplaneering ........................................................................................ 12 2.6 Koostatav Saarde valla üldplaneering ....................................................................... 13 3 Mõjutatav keskkond ......................................................................................................... 14 4 Hinnang keskkonnamõjudele ........................................................................................... 19 4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ........................................................... 19 4.1.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ..................................................... 20 4.1.2 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus ..... 20 4.1.3 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele ............................ 24 4.1.4 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ...................................................... 29 4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele .. 30 4.3 Mõju rohevõrgustikule .............................................................................................. 32 4.4 Vee ja pinnase saastatus ........................................................................................... 34 4.5 Jäätmeteke ................................................................................................................ 34 4.6 Müra ja vibratsioon ja varjutus ................................................................................. 34 4.6.1 Müra ................................................................................................................... 34 4.6.2 Varjutus .............................................................................................................. 43 4.6.3 Vibratsioon ......................................................................................................... 49 4.7 Soojus, õhusaaste ja kiirgus ...................................................................................... 49 4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ........................... 49 4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 51 4.10 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 53 4.11 Visuaalne mõju .......................................................................................................... 53 4.12 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine ...................................... 54 4.13 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju .............................................. 56 3 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 5 Järeldused ......................................................................................................................... 58 Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 60 4 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) OÜ Videvik Energia tellimusel 2022. a augustis ning eelhinnangut täiendati detsembris 2022. Täiendamisel arvestati Keskkonnaameti kirjas 10.10.2022 nr 6-2/22/18313-2 esitatud seisukohtadega, ning lisati eelhinnangusse kolme alternatiivse tuuliku asukoha hinnangud. Töö teostasid keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153) ja keskkonnakonsultandid Heli Aun ning Laura Elina Tuovinen. KSH eelhinnang on koostatud detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamise taotluse juurde eesmärgil, et otsustaja saab seda kasutada strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel. Erinevalt traditsioonilisest DP KSH eelhinnangus on käsitletud kolme alternatiivset asukohta. KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS), sama seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ ja asjakohastest juhendmaterjalidest. KeHJS § 33 lg 2 p 3 alusel tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse DP PlanS § 142 lg 1 p-s 1 või 3 sätestatud juhul ehk üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut. Samuti tuleb eelhinnang koostada kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15. p 8 alusel tuleb eelhinnang koostata sellistele tegevustele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Laiksaare küla territooriumil kehtib Saarde valla üldplaneering (kehtestatud Saarde Vallavolikogu 30.01.2008 otsusega nr 2). Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub Vana-Pihke ja Puhti kinnistu rohevõrgustiku tugialal T7. Jõe kinnistu paiknev väljaspool rohevõrgustiku alasid. Üldplaneering näeb tuulegeneraatorite rajamist ette tootmisaladel. Ükski aladest ei ole kehtiva ÜP kohane tootmisala. Tuulegeneraatori rajamist antud alale saab käsitleda seega üldplaneeringut muutvana. Vana-Pihke kinnistu külgneb Nepstemurru hoiualaga, mis antud piirkonnas on ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluv Põhja-Liivimaa linnuala. Puhti kinnistu jääb linnualast u 580 m kaugusele ja Jõe kinnistu 380 m kaugusele. Käesoleva KSH eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, milline vaadeldavatest asukohadest oleks tuulikule kõige sobilikum ja kas detailplaneeringule on vajalik KSH algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (antud juhul Saarde Vallavalitsus), küsides eelnevalt seisukohta asjakohastelt asutustelt. KeHJS § 33 lg 6 kohaselt tuleb sellisel juhul KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lg 3 p-des 1 ja 2 ning lg-tes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. 5 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Samas kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib siiski kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist täiendavalt kaaluda ja vajadusel KSH algatada viivitamata. 6 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus Kavandatava detailplaneeringuala alternatiiv 1 jääb Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla ning hõlmab Vana-Pihke maaüksust (kü 78201:002:0350, maatulundusmaa 100%). Detailplaneeringuga kavandatav tuulegeneraator on kavandatud maaüksuse lõunaosasse (Joonis 1). Asukohaalternatiiv II hõlmab Vana-Pihke maaüksust, kuid tuulik on kavandatud maaüksuse põhjaosasse. Asukohaalternatiiv III hõlmab Puhti maaüksust, tuulikut saaks kavandada maaüksuse lõuna osasse. Asukohaalternatiiv IV hõlmab Jõe maaüksust, tuulikut kavandatakse maaüksuse põhja osasse. Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoha alternatiivid Maa-ameti hallkaardil (2022). Üksiktuuliku kavandatav asukoht on kõikidel aladel esialgne ja see täpsustub planeeringu koostamise käigus. Kaardil on kuvatud kaitsealade ja hoiualade paiknemine. Püsielupaikade paiknemist ei kuvata. Jõe kinnistu vahetus läheduses paikneb Pihke väike-konnakotka püsielupaik. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks ehitusõiguse andmine elektrituuliku ehitamiseks, katastriüksuse sihtotstarbe osaline muutmine, tehnovõrkude, juurdepääsu ja muu taristu planeerimine; keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks; seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. Detailplaneeringuga soovitakse planeerida 185 meetrise tipukõrgusega ja 2,5 MW võimsusega elektrituulikut, mille eesmärk on elektrienergia (taastuvenergia) tootmine. Tuuliku rajamisega kaasnev tehnovõrkude (sh kuivendus), juurdepääsu ja muu taristu kavandamine lahendatakse detailplaneeringu koostamisel. Kõigi asukohaalternatiivide puhul 7 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 puudub tuuliku asukohale käesoleval ajal ligipääs. Kõige paremini on taristuga käesoleval ajal ühendatav Jõe kinnistu. Tänapäevaste tuulikute vundamendid on üldjuhul kuni 25 m läbimõõduga ringikujulised ehitised, mis teeb vundamendi ehitusaluseks pinnaks kuni 490 m2. Tuuliku püstitamiseks rajatakse nn montaažiplats, millele saab püstitada tuuliku ehituse perioodiks kraana ning muu vajaliku tehnika. Samuti hoiustada tuuliku detaile püstitamise eelselt. Igal tuulikutootjal on vastavalt tuuliku mudelile välja töötatud montaažiplatside standardlahendused, mida lähtuvalt asukoha eripäradest vajadusel modifitseeritakse. Montaažiplats rajatakse vahetult tuuliku kõrvale võimaldamaks kraanal tuuliku komponente paika tõsta. Plats peab olema tasane ja piisava kandevõimega. Platsi tavapäraselt peale ehitustööde lõppu ei likvideerita, sest seda võib olla vaja kasutada ka tuuliku hooldustöödeks. Tuuliku montaažiplatsi suurus on u 40×40 m ehk u 1600 m2. Tuulikuni peab viima piisava kandevõimega tee (u 5 m laiune, metsaalal detailide transportimiseks vajalik takistustest vaba teekoridori laius kuni 10 m). Tuulik tuleb ühendada elektrivõrku kasutades kas maakaablit või elektriõhuliini. Asukohaalternatiivid on valitud, kuna alad jäävad Elektrilevi elektriliini lähedusse. 8 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 2 Seotus strateegiliste dokumentidega 2.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 20501 Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Selgesõnaline poliitikasuundade sõnastamine ja jõustamine motiveerib samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt. Eesti pikaajaline eesmärk on kliimapoliitika põhialuste kohaselt minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. a tasemega. Eesmärgi saavutamiseks peab taastuvate energiaallikate kasutamise osakaal energiatootmisel suurenema aastaks 2050 ligi kolme neljandikuni. Peamisteks taastuvenergia allikateks on sealjuures tuuleenergia, biomass ja päikeseenergia. Eesmärgi täitmiseks peab taastuvenergia installeeritud võimsus praegusega võrreldes suurenema 5–6 korda. Lühemas ajaperspektiivis on Eesti seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2030 taastuvelektri osakaal lõpptarbimisest vähemalt 40%. See eeldab 2030. aastaks võrreldes tänasega tuule- ja päikeseenergia tootmismahtude 4-kordset kasvu. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimapoliitika põhialustega. 2.2 Energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK)2 ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja ala-eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis. ENMAK 2030 kohaselt on energiamajanduse kui teisi majandusharusid ja Eesti elanikke teenindava majandusharu ülesandeks tagada energia tarbijatele soodne hind ja keskkonnanõudeid arvestav energia kättesaadavus. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Euroopa energiapoliitika kujundamisel on oluline turupõhise ning valdavalt Euroopa Liidu kohalikel ja taastuvatel energiaallikatel põhineva energiaturu arendamine. ENMAK 2030 kohaselt moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50%. Euroopa Liidu energiajulgeoleku seisukohalt on oluline liikuda imporditud energia sõltuvuselt Euroopa Liidus leiduvate primaarenergia allikate suurema kasutamise poole. Tuulegeneraatori püstitamine on kooskõlas ENMAK-i eesmärkidega. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/307042017001 2 https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energiamajanduse-arengukava 9 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 2.3 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 20303 Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks kliimamuutusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel. Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme tegevused on tihedalt seotud Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, suurendavad energiasõltumatust, energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja võimalike äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine. Tuulegeneraatori püstitamine on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkidega. 2.4 Pärnu maakonnaplaneering 2030+4 Pärnu maakonnaplaneeringus rõhutatakse, et taastuvenergeetika valdkonnas on perspektiivne edasi arendada kohalikele ressurssidele baseeruvat energiatootmist, mis põhineb puidul, biomassil, tuule- ja päikseenergial. Üksiktuulikute rajamist maakonnaplaneering ei reguleeri. Vana-Pihke ja Puhti kinnistud jäävad maakonnaplaneeringu kohasele rohelise võrgustiku tuumalale T7 Riigi väike. Puhti puhul jääks tuulegeneraator tugiala äärealale. Jõe kinnistu jääb väljaspoole rohevõrgustikku. Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku tugialadele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Tingimused on järgmised: − säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist; − tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70 % koridori keskmisest läbimõõdust; − kohalikul omavalitsusel on põhjendatud juhtudel võimalik muuta maa senist sihtotstarvet (maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa) üldplaneeringuga; − rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia läbi keskkonnamõju hindamine; − vältida negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning rakendada rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid; − vältida elamualade rajamist rohelise võrgustiku aladele; 3 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 4 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/ 10 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 − asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala; − vältida uute paisude rajamist rohelise võrgustiku koridoriks olevale vooluveekogule; − vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate laiendamist) rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui karjääri rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama asumist kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes rekultiveerida kaevandatud ala ja taastada rohelise võrgustiku osana. Loa andjal on õigus rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks seada vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid; − uute arenduste kavandamisel arvestada rohelise võrgustiku konfliktikohtadega ja kavandada asjakohaseid abinõusid (loomade tunnelid, suunamine ületuskohta, kiirusepiirang, piisav nähtavus teekaitsevööndis jne); − uute tehniliste rajatiste kavandamisel käsitleda konfliktikohti igal konkreetsel juhul eraldi. Seejuures analüüsida konflikti võimaliku mõju ulatust. Rohelise võrgustiku säilimiseks tuleb kavandada ja realiseerida vajalikud abinõud. Kui konflikti ärahoidmine osutub võimatuks ja seetõttu võib kannatada oluliselt loodus, siis kavandatavat tegevust ei ole võimalik realiseerida; − säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Hoida maastikulist mitmekesisust suurendavad põlluservad, kraavid, tee- ja metsaservad ning väikesepinnalised biotoobid (kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel); − rohelise võrgustiku piirid ja kasutustingimused täpsustada üldplaneeringuga. Maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku tingimused on võrdlemisi üldised ja sellest lähtuvalt ei ole rohevõrgustiku tugialale tuulegeneraatori rajamine otseselt vastuolus maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku tingimustega. Samas tuulegeneraatorit võib käsitleda kui negatiivse keskkonnamõjuga tööstusobjekti, mille rajamist rohelisse võrgustikku lubab maakonnaplaneering ainult möödapääsmatul vajadusel. Jõe kinnistu puhul maakonnaplaneeringu rohelise võrgustiku tingimustega vastuolu puuduks. Vana-Pihke ja Puhti kinnistud jäävad ka maakonnaplaneeringu kohasele väärtuslikule maastikule. Jõe kinnistu jääb osaliselt väärtuslikule maastikule. Pärnu maakonna planeeringu lisa 3 (Pärnumaa väärtuslikud maastikud)5 kohaselt hõlmab Põhja-Liivi märgala piirkond suuri soo- ja metsaalasid, mille vahel paiknevad haritud põllumaad hajali asetsevate küladega. Piirkond jääb Reiu jõgikonna ülemjooksule. Maastik on suure bioloogilise mitmekesisusega, kus leidub unikaalseid elupaiku ja haruldasi taimeliike. Maakonnaplaneeringus on seatud tingimus, et tuulegeneraatorite ehitamine väärtuslikele maastikele on võimalik ainult üld- või eriplaneeringu alusel. Tegu on kavandatava tegevuse kontekstis piirava tingimusega, sest detailplaneeringuga ei ole võimalik maakonnaplaneeringut muuta. Tingimust järgides oleks detailplaneeringuga võimalik tuulikut kavandada vaadeldavatest asukohaalternatiividest ainult Jõe kinnistule. 5 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/ 11 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Joonis 2. Planeeringuala paiknemine maakonnaplaneeringus määratud rohelise võrgustiku ja väärtusliku maastiku suhtes. 2.5 Saarde valla üldplaneering Laiksaare küla territooriumil kehtib Saarde valla üldplaneering6 (kehtestatud Saarde Vallavolikogu 30.01.2008 otsusega nr 2). Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub Vana-Pihke ja Puhti kinnistu rohevõrgustiku tugialal T7. Jõe kinnistu paiknev väljaspool rohevõrgustiku alasid. Rohevõrgustiku tugialal T7 on Häädemeeste vallast Saarde valda ulatuv metsaala ja Läti Vabariigi poolt Saarde valda ulatuv märgala. Rohevõrgustiku tugialal T7 asuvad Natura 2000 alad; looduskaitsealad ja hoiualad. Alad kattuvad ka suures osas väärtusliku maastikuga (Põhja-Liivi märgala). Kehtiv üldplaneering näeb tuulegeneraatorite rajamist ette tootmisaladel. Üldplaneering seab tingimused rohevõrgustiku tugialal: − Looduslike alade osatähtsus ei tohi langeda alla 90%. − Tuleb tagada alade läbimõõdud/pindala ja kompaktsus. − Tuleb vältida asustuse tekkimist ja uusehitisi (sh uued tehnokoridorid). − Lubatud on ehitada kaitseala või puhkeala teenindavaid rajatisi (nt viidad, laudteed, pingid, prügikastid, vaatlustornid jne) ja kuni 20 m2 suuruseid looduskeskkonda sobituvaid hooneid. − Keelatud on asfalteeritud teede rajamine ja olemasolevate pinnasteede asfalteerimine. 6 https://saarde.ee/uldplaneering 12 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 − Tugialal paikneva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult maatulundusmaaks või kaitsealuseks maaks kui kehtestatud detailplaneeringuga pole määratud teisiti. Tuulegeneraatori rajamist kõigi asukohaalteratiivide puhul saab käsitleda eelneva põhjal üldplaneeringut muutvana. 2.6 Koostatav Saarde valla üldplaneering7 Hetkel koostatava Saarde valla üldplaneeringu maakasutusplaani8 kohaselt asuvad Vana- Pihke ja Puhti kinnistu rohevõrgustiku tugialal. Jõe kinnistu jääb väljaspoole rohelise võrgustiku alasid. Saarde valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt on seatud tingimus, mille kohaselt tuleb tagada, et looduslike alade (tehispindadega hõlmamata alad) osatähtsus tugialadel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust. Üksiktuuliku rajamine ei ole tingimusega vastuolus. Saarde valla üldplaneeringu avalikustatud eelnõus ei ole esitatud tingimusi üksiktuulikute rajamiseks. Eelduslikult need planeeringus esitatakse. Üksiktuulik ei ole planeerimisseaduse mõistes olulise ruumilise mõjuga ehitis, mille asukoht tuleks määrata üldplaneeringus. Üldplaneeringutes määratavad nn tuulealad on mõeldud tuuleparkide rajamiseks, mitte üksiktuulikute tarbeks. Asjakohane on üksiktuulikute ja tuuleparkide tingimusi eristada, sest üksiktuuliku ja tuulepargi keskkonnamõjud võivad olla olulisel määral erinevad. Seega ei ole kavandatav tegevus vastuolus Saarde valla üldplaneeringu eelnõuga. 7 https://saarde.ee/documents/119303/32843403/2021-11-22_Saarde_YP_SK_Eelnou.pdf/70988ac2-ea5e- 48b6-9b98-1ee64d3abb84 8 https://saarde.ee/documents/119303/32843403/2021-11-19_Maakasutusplaan.pdf/6a00db6a-d66c-49b5- b37f-1dd6a529be73 13 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 3 Mõjutatav keskkond Elektrituuliku võimalik mõjuala on eri liikide suhtes ja mõjude osas erinev. Taimestiku osas võib majandatud ja maaparandusest mõjutatud metsaalal tuuliku rajamise ja käitamisega kaasnevat mõju pidada lokaalseks ning planeeringualaga piirnevaks. Linnustiku osas sõltub mõju liigist. Mõjuala ulatuse määramisel on lähtutud Keskkonnaameti juhendist9. Inimese elukeskkonda mõjutavana on asjakohane eeskätt tuulikute põhjustatav müra ja varjutus, mille osas on asjakohane vaadelda olulise mõju esinemise mõjualana u 1 km10. Käsitletavad alad paiknevad Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi kohaselt alal, mille pinnakattes esinevad Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted ehk moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad). Vana-Pihke ja Puhti kinnistute puhul on tuulik kavandatud majandatud metsaalale. Jõe kinnistu puhul on tegemist kuivendatud võsastuva rohumaaga. Puhti kinnistul pärandkultuuriobjekte registreeritud ei ole. Vana-Pihke kinnistu põhjaosas paiknevad Vana-Pihke talukoht (710:TAK:231) ja Pihke kiviaed (710:AED:010). Jõe kinnistu lõunaosasse jääb Kalda talukoht (710:TAK:238). Tuulikut oleks nii Vana-Pihke kui Jõe kinnistutel võimalik rajada ilma pärandkultuuriobjekti kahjustamata. Kultuurimälestised piirkonnas puuduvad. Registreeritud kaitsealuste taimeliikide leiukohad kõikidel vaadeldavatel alal ja nende vahetus läheduses puuduvad. Tabel 1. Must-toonekure elupaigad planeeringualast 10 km raadiuses. EELIS Kaugus Kaugus Kaugus Kaugus Jõe Viimati Viimati registrikoo Vana-Pihke Vana-Pihke Puhti kavandata teadaoleva teadaolevalt d S N kavandata va tuuliku lt kontrollitud ja kavandata kavandata va tuuliku asukohast, asustatud seisund va tuuliku va tuuliku asukohast, km kontrollil esialgsest asukohast, km asukohast, km km KLO91243 9.5 8 8.3 6.8 2016 2016, 1 paar 96 KLO91286 2.4 4.2 3.9 5.3 2011 2017, pesad 89 asustamata KLO91286 8.4 7.8 8.2 7.7 2002 2015, pesad 91 varisenud KLO91286 5.4 3.8 4.1 2.6 2011 2015, pesa 92 varisenud uut pesa ei leitud KLO91286 5.0 4.4 4.2 5.0 2002 2013, pesa 93 varisenud 9 Keskkonnaamet. Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021) 10 Mürahinnangud tuuleparkides näitavad, et ka mürarohkete tuulikumudelite korral on müra öine sihtväärtus tagatud u 650-700 m kaugusel tuulikust. 14 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 KLO91286 5.5 4.2 4.1 4.1 1987 2013, pesa 94 varisenud KLO91280 9.6 7.9 8.3 6.8 2021 2021, Pesa 14 asustatud. Pesitsemine ebaõnnestunu d. Surnud poegi pesas 1 KLO91286 0.9 2.6 2.5 3.5 2001 2021, pesa 90 asustamata Tabel 2. Kotkaste (väike-konnakotkas) elupaigad planeeringualast 5 km raadiuses. EELIS Kaugus Kaugus Kaugus Kaugus Jõe Viimati Viimati registrikoo Vana-Pihke Vana-Pihke Puhti kavandata teadaoleva teadaolevalt d S N kavandata va tuuliku lt kontrollitud kavandata kavandata va tuuliku asukohast, asustatud ja seisund va tuuliku va tuuliku asukohast, km kontrollil esialgsest asukohast, km asukohast, km km KLO91296 2.9 1.3 1.6 0 2021 2021, Pesa 51 asustatud. Pesitsemine ebaõnnestun ud või ei ole pesitsetud. KLO91244 2.6 3.8 3.9 4.3 2021 2021, Pesa 40 1210857089 asustatud. Pesitsemine ebaõnnestun ud või ei ole pesitsetud. Tabel 3. II kaitsekategooria kaitsealuste linnu- ja nahkhiireliikide elupaigad planeeringualast 1 km raadiuses. EELIS Liik Kaugus Kaugus Kaugus Kaugus Leiukoha registriko Vana- Vana- Puhti Jõe info od Pihke S Pihke N kavandata kavandata kavandata kavandata va tuuliku va tuuliku va tuuliku va tuuliku asukohast asukohast esialgsest asukohast , km , km asukohast , km , km 0.9 2.4 2.5 3.3 2003. a - 7 paari, 2004. a - 8 paari. Viimane Picoides kinnitatud KLO91040 tridactylus vaatlus 2004 81 (laanerähn) a. 15 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 0.9 0.6 0.4 1.9 1 paari piiritletud pesitsuselup Dendrocopos aik. Viimane leucotos kinnitatud KLO91149 (valgeselg- vaatlus 2002 83 kirjurähn) a. 0.8 1 0.7 2.3 1 paari piiritletud pesitsuselup Dendrocopos aik. Viimane leucotos kinnitatud KLO91149 (valgeselg- vaatlus 2004 91 kirjurähn) a. 0.1 1.6 1.6 2.5 1 paari piiritletud pesitsuselup Dendrocopos aik. Viimane leucotos kinnitatud KLO91150 (valgeselg- vaatlus 2004 01 kirjurähn) a. 0.9 2.6 2.5 3.6 6 paari piiritletud pesitsuselup Dendrocopos aik. Viimane leucotos kinnitatud KLO91150 (valgeselg- vaatlus 2004 09 kirjurähn) a. 0.5 1.5 1.3 3.7 1 paari piiritletud pesitsuselup Dendrocopos aik. Viimane leucotos kinnitatud KLO91150 (valgeselg- vaatlus 2006 18 kirjurähn) a. Myotis 0.9 2.6 2.6 3.7 Viimane brandtii/mystaci kinnitatud KLO91157 nus (tõmmu- või vaatlus 2012. 04 habelendlane) 0.6 1.2 1 2.6 1 valmiku isend. 16.04.- 5.06.2016: Juhuleiupaik ja lähim sigimiseks Cucujus sobivate cinnaberinus tunnustega (väike- elupaik. KLO92009 punalamesklane Hukkus 46 ) värskele 16 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 raielangile kasetüükale pandud püünises 0.9 2.6 2.5 3.7 1 Substraadiüh ik. piiritletud elupaik, leitud vastne ühelt haavatüükalt , elupaiga kahjustamise st Cucujus hoidumiseks cinnaberinus rohkem ei (väike- otsitud, alal KLO92015 punalamesklane kindlasti min 35 ) 10 puul 3 1.4 1.5 0.8 3 kukke, KLO91220 Tetrao urogallus vaadeldud 43 (metsis) viimati 2017. Puhti ja Vana-Pihke kinnistutele lähim veekogu on lõunasse jääv Nepste oja (Aruoja) (VEE1150900) ja Oja kinnistu piirneb idast Rannametsa jõega (VEE1150800). Ühelgi vaadeldud kinnistutel ega nendega vahetult külgnevalt ei paikne metsa vääriselupaiku. Lähimad loodusdirektiivi elupaigad jäävad EELIS andmetel Vana-Pihke ja Jõe alternatiivide puhl vähemalt 0.2 km kaugusele planeeritavast alast. Puhti kinnistu puhul jääb kavandatava tuuliku asukohas u 85 m kaugusele elupaigatüübi lamminiidud (6450) eraldis. Ortofoto alusel ei vasta ala elupaigatüübi tunnustele. Vana-Pihke tuuliku asukoha alternatiiv piirneb Nepstemurru hoiualaga (KLO2000283). Pihke hoiuala (KLO2000296) jääb 1.4 km kaugusele. Puhti asukoha alternatiivi puhul jääb Nepstemurru hoiuala 0.7 km kaugusele ja Pihke hoiuala 1.1 km kaugusele. Jõe asukoha alternatiivi puhul jääb Nepstemurru hoiuala 1.5 km kaugusele ja Pihke hoiuala 0.8 km kaugusele. Nepstemurru hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: herilaseviu (Pernis apivorus), kanakull (Accipiter gentilis), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix uralensis), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus) ja väike-kärbsenäpp (Ficedula parva). Pihke hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), soo-loorkull (Circus pygargus), väike-konnakotkas (Aquila 17 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 pomarina), teder (Tetrao tetrix), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). Vana-Pihke tuuliku asukohast jääb 0.9 km, Puhtist 1.7 km ja Jõest 2.6 km kaugusele jääb Nigula looduskaitseala (KLO1000213). Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärk on: 1) Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitse. 2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide – suur-laukhane (Anser albifrons), väike-laukhane (Anser erythropos), väike-konnakotka (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorri (Caprimulgus europaeus), must-toonekure (Ciconia nigra), soo-loorkulli (Circus pygargus), rukkiräägu (Crex crex), laululuige (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), värbkaku (Glaucidium passerinum), sookure (Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus), laanerähni e kolmvarvas-rähni (Picoides tridactylus), hallpea-rähni e hallrähni (Picus canus), händkaku (Strix uralensis), tedre (Tetrao tetrix), metsise e mõtuse (Tetrao urogallus), mudatildri (Tringa glareola) ja rändlinnuliikide kaitse. 3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning II lisas nimetatud liikide – hariliku lendorava (Pteromys volans) ja laialehise nestiku (Cinna latifolia) kaitse. Keskkonnaagentuur on koostanus tuuleenergeetika arendamist piiravate kitsenduste kaardistamise ning vabade alade tuvastamise analüüsi11. Analüüs on mõeldud küll tuuleparkide kavandamise abivahendina, kuid seda saab kasutada ka üksiktuuliku asukoha sobivuse hindamisel. Analüüsi alusel jääb looduskaitseliste kitsenduste vaatest Vana-Pihke tuuliku S asukoht oranžile (mittesobiv) alale, Vana-Pihke N asukoht jääb kollasele (osaliselt sobiv) alale, Jõe jääb oranži-valge (mittesobiv/määramata) segaalale ning Puhti kollasele (osaliselt sobiv) alale. Asukohaalternatiivide I, III ja IV puhul jääb lähim eluhoone vähemalt 1 km kaugusele. Altenratiivi II puhul on lähim eluhoone 0.79 km kaugusel. Lähim elektriliini koridor jääb Vana-Pihke S puhul 2.2 km, Vana-Pihke N puhul 0.5 km, Puhti puhul 0.7 km ja Jõe puhul 0.6 km kaugusele. 11 https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-arendamist-piiravate-kitsenduste-kaardistamine-ning- vabade-alade-tuvastamine 18 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 4 Hinnang keskkonnamõjudele 4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura 2000 hindamisel on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt koostatud juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Aunapuu, A., Kutsar, R. jt, 2016, täiendatud 2017), Euroopa Komisjoni poolt koostatud dokumendist „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (Brüssel, 21.11.2018; C(2018) 7621 final) ja Euroopa Komisjoni juhendist „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (Keskkonnaministeerium, 2005). Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatava tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – Natura asjakohane hindamine. Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik. Kavandatava tegevuse otsene eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks. Mõjuala ulatuse määratlemine Taimekoosluste osas võib majandatud ja maaparandusest mõjutatud metsaalal tuuliku rajamise ja käitamisega kaasnevat mõju pidada lokaalseks ning planeeringualaga piirnevaks. Linnustiku osas sõltub mõju liigist. Must-toonekure puhul vaadeldakse kuni 10 km mõjuala, I kaitsekategooria kotkaste puhul kuni 5 km mõjuala ja teiste linnuliikide puhul kuni 1 km mõjuala. 19 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 4.1.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Eelhinnangus hinnatakse kolme alternatiivset tuuliku asukohta. Kavandatavaks tegevuseks on 185 m kõrguse 2,5 MW võimsusega üksiktuuliku püstitamine. Täpsemalt on kavandatavat tegevust kirjeldatud käesoleva KMH eelhinnangu peatükis 1 ning siinkohal seda ei korrata. Vana-Pihke kinnistule S kavandatav tuulik jääks u 1 km kaugusele Nigula loodusalast (EE0040370) ja u 0,1 km kaugusele Põhja-Liivimaa linnualast (EE0040344). Vana-Pihke kinnistule N kavandatav tuulik jääks u 2 km kaugusele Nigula loodusalast (EE0040370) ja u 0,6 km kaugusele Põhja-Liivimaa linnualast (EE0040344). Puhti kinnistule kavandatav tuulik jääks u 1.7 km kaugusele Nigula loodusalast ja 0.7 km kaugusele Põhja-Liivimaa linnualast. Jõe kinnistule kavandatav tuulik jääks u 2.6 km kaugusele Nigula loodusalast ja 0.8 km kaugusele Põhja-Liivimaa linnualast. 4.1.2 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävad Nigula loodusala (EE0040370) ja Põhja-Liivimaa linnuala (EE0040344) (Joonis 3). Joonis 3. Natura 2000 loodus- ja linnualade paiknemine kavandatava üksiktuuliku asukoha suhtes. Natura alasid on kirjeldatud Tabel 4-s, kus tärniga on märgitud esmatähtsad elupaigatüübid. Need on hävimisohus olevad looduslikud elupaigatüübid, mille kaitsmise eest kannab EL erilist vastutust, pidades silmas seda kui suur osa nende elupaikade looduslikust levilast jääb EL-i territooriumile. 20 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Natura 2000 alade kaitsekord on määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks kaitse korraldamise vahendiks (tegevusplaaniks) kaitsekorralduskavad, kus märgitakse ala kaitse- eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht. Kaitsekorralduskavade koostamist korraldab Keskkonnaamet. 21 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Tabel 4. Natura alade kirjeldused. Ohu- Natura ala Pindala, tegurid Kaitse-eesmärk (EELIS andmetel) Kirjeldus (EELIS andmetel) nr ja nimi ha (EELIS andmetel) EE0040370 6431,0 I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Nigula loodusala (kattub osaliselt Põhja-Liivimaa linnualaga) Raieoht. Nigula on huumustoitelised järved ja järvikud asub Pärnumaal. Kõlvikuliselt jaguneb Nigula loodusala sooalaks loodusala (3160), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (46% üldpindalast), metsamaaks (42%) ja põllumajanduslikult (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud kasutatavaks maaks (12%), mille hulka on loetud nii looduslikud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga rohumaad, haritav maa kui ka söötis olev ala. Nigula loodusala niidud (6510), rabad (*7110), siirde- ja peamisteks väärtusteks on Nigula raba ja seda ümbritsevad õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused vanad metsad. Nigula raba on Lääne-Eesti tüüpi lageraba (7150), vanad loodusmetsad (*9010), vanad suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Raba soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning areng sai alguse umbes 10 000 aastat tagasi pärast viimast siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). jääaega. Jääajajärgsest tuhandete hektarite suurusest veteväljast on Nigulasse alles jäänud vaid 18 ha suurune II lisas nimetatud liigid, mille isendite jäänukjärv Järve ehk Nigula järv. Nigula soostiku uhkuseks on viis elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra rabasaart, mis oma põlismetsaga hakkavad silma üle kogu lageda lutra), harilik lendorav (Pteromys volans*), raba, kuigi asuvad 1–1,5 meetrit rabapinnast allpool. Saarte suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), kõrgematel osadel paikneb liigirikas laialehine salumets, mis on suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja laialehine relikt soojast ja niiskest atlantilisest kliimaperioodist 5–6 tuhat nestik (Cinna latifolia). aastat tagasi. Nigula rabas on palju raskesti läbipääsetavaid älvestikke. Nigula loodusala on Edela-Eesti üks suurimaid looduskomplekse. Oma esinduslike loodusväärtuste tõttu on loodusala arvatud rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka (Ramsari ala). EE0040344 19 343,4 Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on Põhja-Liivimaa linnuala asub Pärnumaal. Tegemist on suure Potentsiaal Põhja- suur-laukhani (Anser albifrons), väike- märgalade, metsade ja seda ümbritseva kultuurmaastiku seks ohuks laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser kompleksiga Läti piiri ääres. Tegemist on esimese piirülese maakasutu 22 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Ohu- Natura ala Pindala, tegurid Kaitse-eesmärk (EELIS andmetel) Kirjeldus (EELIS andmetel) nr ja nimi ha (EELIS andmetel) Liivimaa fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), märgalaga Eestis, mida kaitstakse koos Lätiga. Suurema osa alast se linnuala väike-konnakotkas (Aquila pomarina), moodustavadki rabakooslused ning linnualale jääb ka Eesti vähenemin laanepüü (Tetrastes bonasia), öösorr esimene soode kaitseala. Rabad on Lääne-Eestile tüüpiliselt e, (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg lameda keskplatoo ja järsu rabarinnakuga. Soostikku ilmestavad kuivendami (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus rabasaared. Sookompleksi linnukaitseline väärtus on suur. se pygargus), rukkirääk (Crex crex), laululuik Linnualale jäävad Nigula ja Sookuninga looduskaitseala on kaugmõju (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn rahvusvahelise tähtsusega märgalad (Ramsari ala). (Dendrocopos leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), järvekaur (Gavia arctica), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). 23 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 4.1.3 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele. Samas kuna Natura 2000 alad on siseriiklikult kaitstud hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealadega ning üldjuhul enamik kaitse-eesmärke kattuvad, siis on Natura 2000 alade kaitse suuresti tagatud siseriiklike õigusaktide kaudu. See tähendab, et kui alal on tegemist hoiuala või püsielupaigaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses sätestatud kitsenduste ja tingimustega ning kui tegemist on kaitsealaga (looduskaitseala või maastikukaitseala), siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjades sätestatud tingimustega. Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele on toodud Tabel5-s. Tabel5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus EE0040370 Kavandatav tegevus ei näe ühegi Kavandatava Nigula asukohaalternatiivi puhul loodusalal ega selle tegevuse osas on loodusala vahetus läheduses ette tegevusi, mis võiksid oluline ebasoodne loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele mõju välistatud kõigi ebasoodsat mõju avaldada. asukohaalternatiivide Loodusala ise ja selle kaitse-eesmärgiks olevad puhul. kooslused paiknevad kõigi asukohaalternatiivide puhul rohkem kui 1 km kaugusel. Sellise ulatusega vee- või valgusrežiimi muutust tuuliku ja sellega seotus taristu rajamisega kaasnevana ei ole oodata. Juhendmaterjalid eeldavad tundlike koosluste nagu märgalad puhul võimalikku olulist mõju kuni 250 m kaugusele12. Nigula loodusalal kaitse-eesmärgiks olevate taimeliigi osas ei ole samuti ebasoodsat mõju oodata, kuna kasvukohti tuuliku võimalikus mõjualas ei esine. Nigula loodusala kaitse-eesmärgiks olevate putukaliikide osas ebasoodsat mõju ei ole oodata, kuna tuulikute puhul puudub info, et need mõjutaksid putukaid. 12 Northern Ireland Environmental Agency. 2015. Wind farms and groundwater impacts. A guide to EIA and Planning considerations. Version 1.1/April 2015 24 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Loodusala kaitse-eesmärgiks oleva loomaliigi saarma osas ei ole ebasoodsat mõju oodata kuna tegevus ei mõjuta potentsiaalseid saarma elupaiku. Samuti ei ole saarma puhul tegu kõrge häiringutundlikkusega liigiga, keda vähemalt km kaugusel paiknev tuulik võiks häirida. Loodusala kaitse-eesmärgiks oleva loomaliigi lendorava puhul on tuulikud teoreetiliselt ohuteguriks. Samas Nigula loodusalal liiki juba aastaid ei eksisteeri ning seega talle mõju avaldada ei ole võimalik. Tuuliku kavandamisel Vana-Pihke kinnistule soovitud S asukohta EE0040344 Linnuala kaitse-eesmärkidest olevatest liikidest Kavandatava Põhja- jäävad kavandatava tegevuse võimalikku tegevuse osas on Liivimaa 13 mõjualasse Vana-Pihke tuuliku kavandamisel oluline ebasoodne linnuala must-toonekure elupaigad KLO9128690 ja mõju kaitse- KLO9128689, väike-konnakotka elupaik eesmärgiks olevatele KLO9124440, valgeselg-kirjurähni elupaigad liikidele KLO9115018, KLO9115001, KLO9115009 ning ebatõenäoline, kuid laanerähni elupaik KLO9104081. kaitseala valitseja 16 hinnangul ei ole see Must-toonekure Põhja-Liivimaa linnualale jäävad välistatud. Välistada, teadaolevad elupaigad on olnud aastaid et saa valgeselg- asustamata. Potentsiaalse elupaiga säilimist kirjurähni linnualale planeeringuga kavandatud tegevus ei mõjuta. jääva elupaiga Samuti ei mõjuta tuuliku rajamine elupaiga kvaliteedi langust. taasasustamise tõenäosust. Tuuliku rajamisega võib kaasneda potentsiaalselt häiringutest (müra, valguse varjude vilkumine, vibratsioon) tulenev elupaiga kvaliteedi langus, mis avaldub nii ehitusetapis, tuuliku töötamisel kui ka lammutamise etapis. Arvestades tuuliku potentsiaalset paiknemist elupaiga suhtes, siis on vahemaa elupaigaga üle 1 km. Vahemaa on piisav vältimaks nii ehitusaegset kui ka käitamisaegset müra- ja varjutuse häiringut. Antud asukohas on tagatud ühe tuuliku rajamisel müratase must- toonekure elupaikade suhtes alla 35 dB ning varjutus elupaikadeni ei ulatu. 13 Mõjuala ulatuse määramisel on lähtutud Keskkonnaameti soovituslikus juhendmaterjalis „Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021)“ esitatud kauguste soovitusest. Üksiktuuliku mõjud jäävad ilmselgelt väiksemaks kui tuuleparkide mõjud, seega on selline lähenemine ettevaatusprintsiibist lähtuv. 16 Keskkonnaameti kiri 10.10.2022 nr 6-2/22/18313-2 25 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Kuna reaalselt linnualal must-toonekure pesitsemist ei toimu, siis otseselt tuuliku rajamine linnuala suhtes liigi isendite hukkumise tõenäosust kokkupõrgetes tuulikuga ei mõjuta. Kavandatakse ainult ühte tuulikut, mis ei tekita seega ka rändetõkkeid vms. Tuuliku vahetus läheduses puuduvad liigile sobilikud toitumisalad. Eelnevalt lähtuvalt ei ole oodata planeeringuga kavandatava tegevuse ebasoodsat mõju linnuala must- toonekure elupaikadele. Siiski paikneks tuulik linnualale jäävate must- toonekure elupaikade 3 km puhveralal, mis kaitseala valitseja soovituste kohaselt peaks säilima tuulikute vabana. Väike-konnakotkas on kaksikbiotoopne röövlind – ta pesitseb metsamassiivis ning kasutab toitumiseks avamaastike (rohumaid, põllumajandusmaid). Linnualale jääv elupaik jääb kavandatavast tuulikust u 2,5 km kaugusele ning tuulik ei jää potentsiaalsete toitumisalade ning pesa vahele. Arvestades kaugust ja paiknemist sobilike toitumisalade suhtes ei ole oodata antud väike-konnakotka elupaigale ebasoodsat mõju. Rähne ei peeta teaduskirjanduses tuulikute poolt ohustatud linnustiku rühmaks14. Kuna tuuliku ja sellega seonduva taristu rajamisel otseselt rähnide elupaika ei kahjustata, siis ei ole oodata ebasoodsat mõju mõjualasse jäävatele linnuala kaitse-eesmärgiks olevate rähnide elupaikadele. Täielikult ei saa välistada teatud määral elupaiga kvaliteedi langust valgeselg-kirjurähni elupaiga suhtes, mis jääb u 100 m kaugusele tuulikust. Antud ala jääks mõjutatuks tuuliku mürast ja varjutusest ja on ebaselge kui tundlik liik sellele oleks. Tuuleparkidega seotud häiringutele tundlikemaks (seega ka tuuleparke enam vältivateks) linnurühmadeks on peetud luikesid, hanesid, kurgi, kahlajaid ja mõningaid liike värvulistest värvulistest15. Häiringute tõttu ei pruugi linnud 14 Busch, M., S. Trautmann & B. Gerlach 2017: Overlap between breeding season distribution and wind farm risks: a spatial approach. Vogelwelt 137: 169–180; 15 Hötker, H., 2017. Birds: displacement. In: Martin R. Perrow (ed): Wildlife and Wind Farms, Conflicts and Solutions. Volume 1 Onshore: Potential Effects 26 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 enam kasutada tuulepargi alal või läheduses olevat elupaika või kasutavad seda harvemini, mille tulemuse populatsiooni jaoks kasutatava elupaiga pindala väheneb. Planeeringu alast idasse jääv Pihke hoiuala, mis samuti kuulub Põhja Liivimaa linnuala koosseisu, on valdavalt avatud maastikuga (rohumaad, põllumaad) ja seega hanelistele, luikedele ja sookurgedele sobiv rändepeatuspaik ja toitumisala. Samuti on avatud maastik kasutatav toitumisalana röövlindude poolt. Toitumiseks ja peatumiseks sobilikud avatud maastikud paiknevad tuuliku potentsiaalsest asukohast minimaaleselt 1,4 km kaugusel. On ebatõenäoline, et tuuliku rajamine tekitaks olulisi häiringuid avamaastikule jäävate toitumis- ja peatuspaikade kasutusele. Tuuliku kavandamisel Vana-Pihke kinnistule soovitud N asukohta EE0040344 Linnuala kaitse-eesmärkidest olevatest liikidest Kavandatava Põhja- jäävad kavandatava tegevuse võimalikku tegevuse osas on Liivimaa 17 mõjualasse Vana-Pihke tuuliku kavandamisel oluline ebasoodne linnuala must-toonekure elupaigad KLO9128690 ja mõju kaitse- KLO9128689, väike-konnakotka elupaik eesmärgiks olevatele KLO9124440, valgeselg-kirjurähni elupaigad liikidele välistatud. KLO9115018, KLO9115001, KLO9115009 ning laanerähni elupaik KLO9104081. Must-toonekure Põhja-Liivimaa linnualale jäävad teadaolevad elupaigad on olnud aastaid asustamata. Potentsiaalse elupaiga säilimist planeeringuga kavandatud tegevus ei mõjuta. Samuti ei mõjuta tuuliku rajamine elupaiga taasasustamise tõenäosust. Tuuliku rajamisega võib kaasneda potentsiaalselt häiringutest (müra, valguse varjude vilkumine, vibratsioon) tulenev elupaiga kvaliteedi langus, mis avaldub nii ehitusetapis, tuuliku töötamisel kui ka lammutamise etapis. Arvestades tuuliku potentsiaalset paiknemist elupaiga suhtes, siis on vahemaa elupaigaga u 2.5 km km. Vahemaa on piisav vältimaks nii ehitusaegset kui ka käitamisaegset müra- ja varjutuse häiringut. Antud asukohas on tagatud ühe tuuliku rajamisel 17 Mõjuala ulatuse määramisel on lähtutud Keskkonnaameti soovituslikus juhendmaterjalis „Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021)“ esitatud kauguste soovitusest. Üksiktuuliku mõjud jäävad ilmselgelt väiksemaks kui tuuleparkide mõjud, seega on selline lähenemine ettevaatusprintsiibist lähtuv. 27 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 müratase must-toonekure elupaikade suhtes alla 35 dB ning varjutus elupaikadeni ei ulatu. Kuna reaalselt linnualal must-toonekure pesitsemist ei toimu, siis otseselt tuuliku rajamine linnuala suhtes liigi isendite hukkumise tõenäosust kokkupõrgetes tuulikuga ei mõjuta. Kavandatakse ainult ühte tuulikut, mis ei tekita seega ka rändetõkkeid vms. Tuuliku vahetus läheduses puuduvad liigile sobilikud toitumisalad. Eelnevalt lähtuvalt ei ole oodata planeeringuga kavandatava tegevuse ebasoodsat mõju linnuala must- toonekure elupaikadele. Tuulik paikneks väljaspool linnualale jäävate must- toonekure elupaikade 3 km puhveralal, mis kaitseala valitseja soovituste kohaselt peaks säilima tuulikute vabana. Väike-konnakotkas on kaksikbiotoopne röövlind – ta pesitseb metsamassiivis ning kasutab toitumiseks avamaastike (rohumaid, põllumajandusmaid). Linnualale jääv elupaik jääb kavandatavast tuulikust u 3.8 km kaugusele ning tuulik ei jää potentsiaalsete toitumisalade ning pesa vahele. Arvestades kaugust ja paiknemist sobilike toitumisalade suhtes ei ole oodata antud väike-konnakotka elupaigale ebasoodsat mõju. Rähne ei peeta teaduskirjanduses tuulikute poolt ohustatud linnustiku rühmaks18. Kuna tuuliku ja sellega seonduva taristu rajamisel otseselt rähnide elupaika ei kahjustata ning elupaikade vahele jääb minimaalselt 1.2 km puhver, siis ei ole oodata ebasoodsat mõju mõjualasse jäävatele linnuala kaitse-eesmärgiks olevate rähnide elupaikadele. Tuuleparkidega seotud häiringutele tundlikemaks (seega ka tuuleparke enam vältivateks) linnurühmadeks on peetud luikesid, hanesid, kurgi, kahlajaid ja mõningaid liike värvulistest värvulistest19. Häiringute tõttu ei pruugi linnud enam kasutada tuulepargi alal või läheduses olevat elupaika või kasutavad seda harvemini, mille tulemuse populatsiooni jaoks kasutatava elupaiga 18 Busch, M., S. Trautmann & B. Gerlach 2017: Overlap between breeding season distribution and wind farm risks: a spatial approach. Vogelwelt 137: 169–180; 19 Hötker, H., 2017. Birds: displacement. In: Martin R. Perrow (ed): Wildlife and Wind Farms, Conflicts and Solutions. Volume 1 Onshore: Potential Effects 28 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 pindala väheneb. Planeeringu alast idasse jääv Pihke hoiuala, mis samuti kuulub Põhja Liivimaa linnuala koosseisu, on valdavalt avatud maastikuga (rohumaad, põllumaad) ja seega hanelistele, luikedele ja sookurgedele sobiv rändepeatuspaik ja toitumisala. Samuti on avatud maastik kasutatav toitumisalana röövlindude poolt. Toitumiseks ja peatumiseks sobilikud avatud maastikud paiknevad tuuliku potentsiaalsest asukohast minimaalselt 0.8 km kaugusel. On ebatõenäoline, et üksiktuuliku rajamine tekitaks olulisi häiringuid avamaastikule jäävate toitumis- ja peatuspaikade kasutusele. Tuuliku kavandamisel Puhti kinnistule soovitud asukohta EE0040344 Linnuala kaitse-eesmärkidest olevatest liikide Kavandatava Põhja- elupaikadest ei jää kavandatava tegevuse tegevuse osas on Liivimaa võimalikku mõjualasse ühegi liigi elupaik. Tuuliku oluline ebasoodne linnuala asukoht jääb ka väljaspoole linnuala soovituslikku mõju kaitse- puhverala20. eesmärgiks olevatele liikidele välistatud. Tuuliku kavandamisel Jõe kinnistule soovitud asukohta EE0040344 Linnuala kaitse-eesmärkidest olevatest liikide Kavandatava Põhja- elupaikadest ei jää kavandatava tegevuse tegevuse osas on Liivimaa võimalikku mõjualasse ühegi liigi elupaik. Tuuliku oluline ebasoodne linnuala asukoht jääb ka väljaspoole linnuala soovituslikku mõju kaitse- puhverala21. eesmärgiks olevatele liikidele välistatud. 4.1.4 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on välistatud mõju Nigula loodusalale (EE0040370), mistõttu ei ole vajalik Natura asjakohane hindamise läbiviimine Nigula loodusala suhtes. Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest ei ole välistatud Vana-Pihke kinnistu lõunaosasse tuuliku kavandamisel mõju Põhja-Liivimaa linnuala (EE0040344) kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, mistõttu antud asukohta tuuliku kavandamisel on vajalik Natura asjakohane hindamise läbiviimine Põhja-Liivimaa linnuala suhtes. Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on Puhti, Jõe kinnistutele või Vana-Pihke põhjaosasse tuuliku kavandamisel välistatud oluline 20 Lähtutud on Keskkonnaagentuuri 5.11.2021 edastatud Keskkonnaameti poolsetel soovitustel lähtuvatest puhvrite kaardikihtidest. 21 Lähtutud on Keskkonnaagentuuri 5.11.2021 edastatud Keskkonnaameti poolsetel soovitustel lähtuvatest puhvrite kaardikihtidest. 29 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 ebasoodne mõju Põhja-Liivimaa linnuala (EE0040344) kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, mistõttu antud asukohtadesse üksiktuuliku kavandamisel ei ole vajalik Natura asjakohane hindamise läbiviimine Põhja-Liivimaa linnuala suhtes. 4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele Üksiktuuliku rajamisel eemaldatakse taimestik (sh puistu) ehitusaladelt. Tänapäevaste tuulikute vundamendid on üldjuhul kuni 25 m läbimõõduga ringikujulised ehitised, mis teeb vundamendi ehitusaluseks pinnaks kuni 490 m2. Tuuliku püstitamiseks rajatakse nn montaažiplats, millele saab püstitada tuuliku ehituse perioodiks kraana ning muu vajaliku tehnika. Samuti hoiustada tuuliku detaile püstitamise eelselt. Igal tuulikutootjal on vastavalt tuuliku mudelile välja töötatud montaažiplatside standardlahendused, mida lähtuvalt asukoha eripäradest vajadusel modifitseeritakse. Montaažiplats rajatakse vahetult tuuliku kõrvale võimaldamaks kraanal tuuliku komponente paika tõsta. Plats peab olema tasane ja piisava kandevõimega. Platsi tavapäraselt peale ehitustööde lõppu ei likvideerita, sest seda võib olla vaja kasutada ka tuuliku hooldustöödeks. Tuuliku montaažiplatsi suurus on u 40×40 m ehk u 1600 m2. Vana-Pihke ja Puhti asukohaalternatiivi puhul on tegu majandusmetsaga ja Jõe puhul kuivendatud rohumaaga. Ökoloogiliselt kõrge väärtusega metsakooslusi (nt metsa vääriselupaigad) või kaitseluste taimeliikide kasvukohti ei esine. Veerežiimi või valgustingimuste muutuse suhtes tundlikud taimekooslused aladel ja nende lähialal puuduvad. Sellest lähtuvalt ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasnevana olulist ebasoodsat mõju taimestikule. Tuulikute suhtes tundlikeks loomastiku rühmadeks on linnud ja nahkhiired. Tuulepargid võivad mõjutada linde peamiselt kolmel viisil: 1) linnud võivad hukkuda kokkupõrke tõttu tuuliku laba või mastiga22. 2) häirimine võib põhjustada elupaikade kasutamise vähenemist või lindude ümberasumist tuulepargi alalt23. 3) elupaikade hävimine ja muutmine põhjustab muutusi linnustikus24. Kuna antud juhul soovitakse rajada üksiktuulikut, siis olulist elupaikade vähenemist sellega kaasnevalt ei ole oodata. Potentsiaalne tuuliku poolt mõjutatav ala ning sellega kaasnev elupaiga kvaliteedi languse oht on võrdlemisi väike. Vana-Pihke kinnistule tuuliku kavandamisel võib kaasneda teatav mõjutus valgeselg-kirjurähni elupaigale. Rähne ei peeta küll tuulikute suhtes tundlikeks liikideks, kuid teatavat elupaiga kvaliteedi langust seoses tuuliku käitamisest tuleneva müra ja varjutusega ei saa välistada. Puhti kinnistu mõjualas kaitsealuste linnuliikide teadaolevad elupaigad puuduvad ja mõju neile ei ole oodata. Jõe kinnistu vahetus läheduses paikneb I kaitsekategooria linnuliigi väike-konnakotkas teadaolevalt asustatud elupaik. Tuuliku rajamisel on tõenäoline, et elupaiga suhtes esineb 22 Thelander, C. G. & Smallwood, K. S. 2007. The Altamont Pass Wind Resource Area’s effects on birds: a case history. Birds and Wind Farms (eds M. de Lucas, G. Janss & M. Ferrer): 25–45. Quercus Editions, Madrid. 23 Drewitt, A. L. & Langston, R. H. W. 2006. Assessing the impacts of wind farm on birds. Ibis 148: 29–42. 24 Gove, B., Langston, R. H. W., McCluskie, A., Pullan, J. D. & Scrase, I. 2013. Wind farms and Birds: an updated analysis of the effects of wind farms on birds, and best practice guidance on integrated planning and impact assessment. Report prepared by BirdLife International on behalf of the Bern Convention, RSPB/BirdLife in the UK, Sandy, UK. 89 pp. 30 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 teatav häiring, mis võib mõjutada elupaiga asustatust. Väike-konnakotka elupaiga säilitamiseks on ebasoovitav vahetusse lähedusse tuuliku kavandamine. Tuuliku mõju linnustikule avaldub kõige selgemalt kokkupõrkesuremuse ohus – lendavad linnud võivad põrkuda tuulikutega (eelkõige tuuliku labadega, kuid on ka näiteid lindude lendamisest vastu tuuliku masti) ja kaasneva infrastruktuuriga ning saada surma või vigastada. Lindude kokkupõrked tuulikutega ei ole valdavalt sagedased, kuid on teada mitmeid näiteid, kus tuuleparkides on hukkunud kas palju linde või kaitsealuste liikide isendeid. Risk sõltub eelkõige tuulepargi asukohast, reljeefist ja linnuliikide käitumuslikest omapäradest. Suhteliselt sagedamini põrkuvad tuulikutega liuglendurid sh toonekurelased ja kurelised ning eelkõige röövlinnud24, kes tihtipeale ei väldi tuuleparke25. Tuulikutega kokkupõrgetest ohustatud kaitsealuste linnuliikide pesitsuse andmed tuuliku potentsiaalses mõjualas on esitatud ptk 3. Kokkupõrke ohtu võib suurimaks pidada Jõe asukohaalternatiivi puhul, mille korral tuulik paikneks I kat röövlinnu pesa vahetus läheduses. Väike-konnakotka puhul on linnu toitumisala u 2 km ulatusega. Seega paarisaja meetri kaugusel pesas asetsev tuulik kujutab endas kokkupõrkeohtu. Madalaima kokkupõrkeriskiga vaadeldavatest asukohtadest võib pidada Puhti kinnistut. Väike-konnakotka toitumislennud antud suunal pea 2 km kaugusele on pigem vähetõenäolised, sest toitumiseks sobilikud avamaastikud paiknevad teises suunas. Sellele järgneb riskilt Vana-Pihke kinnistu põhjaosa. Väike-Pihke kinnistu lõunaosa asukoha puhul on tegu linnuala eri osade vahel paikneva asukohaga, mille osas info lindude liikumise kohta on ebaselge. Suure tõenäosusega üksiktuulik siiski olulist kokkupõrkeriski ei põhjusta. Kokkupõrkeoht seondub teisalt ka barjääriefektiga – vältimaks tuuleparki peavad linnud lendama tuulikupargist mööda või kõrgemalt üle, mis vähendab teatud elupaikade kasutatavust või suurendab lindude energiakulu. Barjääriefekt avaldab olulisemat mõju pigem suuremate tuulikuparkide puhul või ka juhul kui tuulikupark rajada lindude regulaarsele liikumisteele (nt rändeteele või igapäevasele lennuteele pesitsusala ja toitumisala vahel). Üksiktuuliku puhul barjääriefekti ohtu oodata ei ole ühegi asukohaalternatiivi puhul. Soovitatav on planeeringu koostamisse kaasata ornitoloog ning välivaatlustega selgitada kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide võimalike toitumislendude esinemine planeeritaval alal. Vajadusel tuleb leida asjakohased leevendavad meetmed kokkupõrkeriski vähendamiseks. Nahkhiirte puhul on suurimaks tuuleparkidega kaasnevaks probleemiks nahkhiirte hukkumine. Hukkumise peamiseks põhjuseks on otsene kontakt liikuvate tuulikulabadega, kuid spetsiifilistes tingimustes on võimalik ka hukkumine barotrauma tagajärjel. Risk tuulikute labade lähedusse sattuda ja seeläbi hukkuda on erinev ka liigiti. Tuulikud ohustavad peamiselt liike, kes lendavad kõrgel ning kasutavad avatud biotoope, samas kui enamjaolt madalal ja puude lähedal lendavad liigid hukkuvad tuulikute tõttu harva. Loode-Euroopas, kus nahkhiirefauna on meie aladega suuresti sarnane, moodustavad valdava osa (98%) 25 Hötker, H., 2017. Birds: displacement. In: Martin R. Perrow (ed): Wildlife and Wind Farms, Conflicts and Solutions. Volume 1 Onshore: Potential Effects. 31 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 tuuleparkides hukkuvatest nahkhiirtest perekondadesse Nyctalus, Pipistrellus, Vespertilio ja Eptesicus kuuluvad isendid. Kõik nimetatud perekonnad on esindatud ka Eesti nahkhiirefaunas. Perekondadesse Myotis ja Plecotus kuuluvad liigid on madala hukkumisriskiga, kuna püüavad saaki tavaliselt maapinnale lähedamal ja hoiduvad enamasti avamaastikust eemale26. Nahkhiirte lähim registreeritud toitumisala jääb Vana-Pihke S asukohaalternatiivist u 1 km, Puhti ja Jõe kinnistud jäävad veelgi kaugemale. Nahkhiirte arvukuse kohta toitumisalal andmed puuduvad. Registreeritud on Myotis brandtii/mystacinus (tõmmu- või habelendlane) ehk pigem madala hukkumisriskiga liik. Euroopa nahkhiirte kaitse leping EUROBATS on koostanud juhendmaterjali nahkhiirtega arvestamiseks tuuleenergeetika planeeringutes. Juhend toob välja, et turbiine ei tohiks paigaldada metsadesse ja nende servadest vähem kui 200 meetri kaugusele, kuna see suurendab nahkhiirte hukkumise riski. Eriti tuleks tähelepanu pöörata laialehistele metsadele. Eesti kontekstis tuleb olulise metsatüübina tuua välja ka haava segametsad. Samuti tuleks tuuleparkide planeerimisel vältida kolooniate lähiümbrust ning olulisi nahkhiirte elupaikasid. Samas toob EUROBATS välja, et metsarikastes Põhjamaades võib olla vältimatu tuulikute rajamine metsapiirkondadesse. Arvestades asjaolu, et planeeringuala lähialal on nahkhiirte esinemist registreeritud (kuid andmestik arvukuse kohta on puudulik) ja piirkonna metsakoosustes on domineerivad laialehelised metsad, siis võib tuuliku rajamisega kaasneda risk nahkhiirte hukkumiseks kokkupõrgetes tuulikuga. Kuna rajada soovitakse ainult üks tuulik, siis on tõenäosus oluliseks mõjuks nahkhiirte populatsioonide arvukusele madal. Soovitatav on planeeringu koostamisse kaasata nahkhiirte spetsialist, täpsustada nahkhiirte arvukust alal ning leida planeeringualal tuuliku rajamiseks kõige sobilikum asukoht, kus risk nahkhiirte hukkumiseks oleks madalaim. Mõju Nepstemurru hoiualale, Pihke hoiualale ja Nigula looduskaitsealale on suuresti hinnatud ptk 4.1. Natura hindamise raames. Mõjutada võidavad kooslused ja liigid kattuvad loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidega. 4.3 Mõju rohevõrgustikule Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikke ja poollooduslikke kooslusi hõlmav süsteem, mis koosneb tugialadest (tuumaladest) ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Tugialad on enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, VEP-id, loodusdirektiivi elupaigad jne) või kõrge elurikkuse või olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad. Neid ühendavad (rohe)koridorid, mille eesmärk on tagada rohevõrgustiku sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule ning pakkuda olulisi ökosüsteemiteenuseid. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad. 26 Rydell, Jens & Bach, Lothar & Dubourg-Savage, Marie-Jo & Green, Martin & Rodrigues, Luisa & Hedenström, Anders. (2010). Mortality of bats at wind turbines links to nocturnal insect migration?. European Journal of Wildlife Research. 56. 823-827. 10.1007/s10344-010-0444-3. 32 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Vana-Pihke ja Puhti asukohaalternatiivid jäävad kehtiva Saarde valla üldplaneeringu ja Pärnu maakonnaplaneeringu kohasele rohelise võrgustiku tugialale T7 (riigi väike). Kehtiva Saarde valla üldplaneeringu kohaselt on rohelise võrgustiku riigi väike T7 ala endiste Surju ja Häädemeeste vallast Saarde valda ulatuv ulatuslik metsaala ja Läti Vabariigi poolt Saarde valda ulatuv märgala. Kuna planeeringuga nähakse ette üksiktuuliku rajamist ning tee ja tuuliku montaažiplatsi rajamisel tekitatavad häilud on tugiala metsamaastikus suhteliselt väikesed, siis suures plaanis säilib loodusmaastiku kompaktsus. Olulisi barjääre liikide liikumisele ega levikule tuuliku rajamisel ei tekitata. Erinevalt päikeseparkidest ei piirata tuuleparke aiaga ja seega olulisi liikumistakistusi ulukitele ei ole oodata. Vastavalt maakonnaplaneeringule ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialadel langeda alla 90% pindalast. Antud tugiala pindala on 16031 ha ja tegu on suurte metsamassiivude ja märgaladega. Planeeringu elluviimine ei vähenda tugiala looduslike alade osakaalu alla 90 %- di. Metsloomadele avalduva mõju osas esineb nii positiivseid (uute nn servaalade teke, mis on tavaliselt elustikurikkamad) kui ka negatiivseid mõjusid (uued teed jms infrastruktuur killustab elupaiku ja infrastruktuuri kasutamine põhjustab inimpelglikumatele liikidele häirimist). Ehitusperioodil toimub metsloomade poolt ehitusalade vältimine27, mida ei saa pidada tuulikute rajamise puhul spetsiifiliseks mõjuks. Igasugune ehitustegevus on oma olemuselt häiriva iseloomuga ning juhul, kui ehitus toimub seni looduslikel aladel, siis kaasneb sellega sageli ehituse toimumise piirkonna vältimine piirkonnas esineva loomastiku poolt. Väikestele imetajatele tuulikute töötamisega kaasnevat mõju uuringutega tuvastatud ei ole. Uuritud on näiteks karihiirlasi ja närilisi Poolas nii tuuleparkide alal kui kontrollalal ja mingeid olulisi erinevusi liikide koosseisus, arvukuses, populatsioonisisestes parameetrites ei tuvastatud28. Suuremate imetajate puhul on uuritud nende liikumist tuuleparkide aladel ja lähialadel avatud maastikes ja leitud, et osad imetajad (eeskätt herbivoorid) võivad tuulikute lähedasi alasid kasutada vähem intensiivselt. Näiteks metskitse ja halljänese liikumisteede kasutus tuulepargi sisesel alal on osutunud vähem intensiivseks kui tuuleparki ümbritseval alal. Rebaste puhul uuring mingit efekti ei tuvastanud29. Arvestades, et kavandatakse ühte tuulikut, siis olulist ebasoodsat mõju metsloomade arvukusele või barjääriefekti põhjustamist loomade liikumisteede suhtes ei ole oodata. Mõjusid linnustikule on käsitletud ptk 4.2. Eelnevast lähtuvalt ei ole planeeringuga seonduvalt oodata olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustikule. 27 Helldin, J.O., Jung, J., Neumann, W., Olsson, M., Skarin, A., Widemo, F. 2012. The impacts of wind power on terrestrial mammals. Swedish Environmental Protection Agency Report 6510 28 Lopucki, R., Mroz, I. 2016. An assessment of non-volant terrestrial vertebrates response to wind farms – a study of small mammals. Environmental Monitoring and Assessment- 2016; 188: 122. 29 Lopucki, R., Klich, D., Gielarek, S. 2017. Do terrestrial animals avoid areas close to turbines in functioning wind farms in agricultural landscapes? Environmental Monitoring and Assessment. 2017; 189(7): 343. 33 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 4.4 Vee ja pinnase saastatus Tuginedes Keskkonnaportaali kaardirakenduse30 ja EELIS andmetele, siis ei ole kavandatava tegevuse alal tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele või looks eelduse ehitustegevusega kaasnevale jääkreostuse vabanemisele. Üksiktuuliku püstitamiseks ei ole vaja veehaaret ega reoveesüsteemi kavandamist. Kavandatava tegevusega ei kaasne suunatud heidet vette või pinnasesse. Kavandatava tegevusega ei kaasne seega olulist mõju pinnasele, pinnaveele ja põhjavee režiimile. 4.5 Jäätmeteke Tuuliku ehitusetapis tekkivad jäätmed ja selle käitluse korraldamine on sarnane tavapärasele ehitusaegsele jäätmekorraldusele. Asjakohaste meetmete rakendamisel (jäätmete korrektne kogumine ja äravedu jms) ei ole jäätmetekkel tõenäoliselt olulist mõju keskkonnale. Tuuliku käitamise käigus tekib samuti jäätmeid, milleks on näiteks erinevad kuluosad, vanaõlid jms. Jäätmekäitluse korraldusel tuleb järgida kehtivat jäätmealast seadusandlust. Jäätmekäitluse õiguspärasel korraldamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Tuuliku eluiga on 20–30 aastat. Peale seda võib toimuda tuuliku asendamine uuega või selle likvideerimine. Mõlemal juhul tekivad tuuliku likvideerimisel jäätmed vundamendi ja tuuliku koostisosade metalli ja (klaas)plasti näol. Kaasaegseid elektrituulikuid on võrdlemisi lihtne demonteerida ja valdav osa nende koostise materjalist on taas- või korduvkasutatav (kaasaegsetel turbiinidel u 85% koostisest). Mõnevõrra keerukam on likvideerida ja taaskasutada betoonvundamente, kuid ka see on teostatav. Suurimat probleemi jäätmete osas põhjustab tuuliku tiiviku käitlemine. Samas on tegemist valdkonnaga, mille osas käib aktiivne uurimis- ja arendustegevus ja seega on oodata probleemile majanduslikult tasuva lahenduse leidmist31. Suurimad tuulikutootjad tegelevad ka aktiivselt võimalikult suures osas taaskasutatavate tuulikute arendamisega32. Tuuliku ehitus- ja käitamisetapis pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Tuuliku eluea lõpul lasub selle jäätmekäitluse korraldamise kohustus tuulepargi omanikul. 4.6 Müra ja vibratsioon ja varjutus 4.6.1 Müra Müra on ebameeldiv või häiriv või muul viisil inimese tervist ja heaolu kahjustav heli ning üks levinumaid ja olulisemaid elukeskkonna kvaliteeti halvendavatest teguritest. Müra mõjub tervisele ja heaolule mitmel moel – võib häirida või raskendada töötamist, infovahetust ja 30 https://register.keskkonnaportaal.ee/register 31 Jensenab, J.P., Skeltonab, K. 2018. Wind turbine blade recycling: Experiences, challenges and possibilities in a circular economy. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 97, December 2018, Pages 165-176. 32 Clean Energy Brief. 2020. Vestas to produce zero-waste wind turbines by 2040. GO ECO GREEN21. 34 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 puhkamist, kahjustada püsivalt kõrva ja põhjustada kuulmisvõime halvenemist, põhjustada stressi või erinevaid funktsionaalseid häireid. Müra kandumine ohustatava objektini sõltub tuule kiirusest ja suunast, õhuniiskusest ning soojuslikust stratifikatsioonist. Helilainete levik maapinnalähedases õhukihis oleneb oluliselt maastikulisest eripärast, eelkõige aluspinna iseloomust – pinnamoest, taimestikust, veekogudest ja ehitistest. Tuuleparkide ehitusega kaasneb ehitusaegne müra, mis on sarnane tavapärase ehitustegevusega kaasneva müraga. Arvestades, et potentsiaalse ehitusala kaugust inimasustusest, siis ehitusaegse olulise mürahäiringu põhjustamine on ebatõenäoline. Tuuleparkides olevad käitamisaegseis heliallikaid võib jagada kaheks: − tuuleturbiini käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatud mehaaniline heli; − rootorilabade õhust läbi liikumisel tekkiv aerodünaamiline heli. Kaasaegsetel tuulikutel on üsna suurt tähelepanu pööratud müra vähendamisele ning mehhaaniline müra on erinevate isolatsioonimaterjalide ning tehniliste võtetega viidud võrdlemisi väheolulisele tasemele. Ka aerodünaamilise müra vähendamiseks on kasutusele võetud tehnilisi lahendusi, kuid kuna on tegu suurte tehniliste seadmetega, siis teatav müraemissioon tuulikute töötamisel esineb. Tuulikute käitamisaegse müra hindamisel lähtuti atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri määrusest 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Tuulikute müra on liigituv tööstusmüraks. Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel on välisõhus leviva müra normtasemed: 1) müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; 2) müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Elamualade suhtes kehtib tööstusmürale piirväärtus päevasel ajal 60 dBA ja öisel ajal 45 dBA, sihtväärtus on päevasel ajal 50 dBA ja öisel ajal 40 dBA. Uus planeeritav ala määruse nr 71 tähenduses on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala. Keskkonnaministeerium on oma juhendmaterjalis33 ja seisukohtades34 andnud suunise lähtuda tuuleparkide planeeringutes piirväärtustest. Samas on Riigikohus leidnud, et tuuleparkide puhul tuleks lähtuda taotlustasemest (kehtivates õigusaktides ümbernimetatud sihtväärtuseks)35. Kuna tuulikud töötavad ööpäevaringselt ning tuulikute müra võib pidada 33 Keskkonnaministeerium. 2021. Müraga arvestamine tuulikute planeerimisel. Kättesaadav: https://envir.ee/keskkonnakasutus/valisohk/mura 34 Keskkonnaministeeriumi kirja 13.09.2021 nr 7-15/21/3300-2 kohaselt: „Juhul, kui elamuala on elamualana toimiv enne 2002. aastat, siis rakenduvad sellele müra piirväärtused, kui üldplaneering on elamualale kehtiv alates 2002. aastat, rakenduvad sihtväärtused.“ 35 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-88-15 35 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 iseloomult häirivamaks kui mõnda muud tööstusmüra liiki, siis on KSH juhteksperdi hinnangul soovitatav tuuleparkide planeeringutes võtta eesmärgiks öise sihtväärtuse tagamine. Arvestama peab, et müra normtasemed kehtivad päevase (kl 7–23) ja öise (kl 23–7) ajaperioodi keskmisena. Tuulikupargist lähtuva müra hindamisel võetakse tänapäeval hea planeerimistava kohaselt aluseks kõige rangem elamualadele kehtiv tööstusmüra nõue ehk öine sihtväärtus (40 dBA elamualadel) ning hinnatakse sellele maksimaalse tekkida võiva (mitte ajaperioodi keskmise) mürataseme vastavust. Oluline on märkida, et müra puhul võib esineda vahe norme ületava mürataseme ja häirimist põhjustava mürataseme vahel. Müranormid on sätestatud selliselt, et oleks tagatud inimese tervist mitte kahjustav müratase. See aga ei tähenda, et müraallikat ei oleks kuulda. Häiringu puhul inimene kuuleb müraallikat ning see ei pruugi talle meeldida, kuid tegemist ei ole tervist kahjustava olukorraga. Heli häirivus sõltub suuresti inimese individuaalsest tajust. Tuulikute tekitatav müra sõltub tuule tugevusest. Vaiksema tuule korral on tuuliku pöörete arv väiksem ja sellega koos müratase madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörete arv suureneb, kuid samal ajal tugevneb ka looduslik mürafoon, mis teataval määral varjestab tuulikute müra. Tuuleturbiinide müra hinnatakse uute planeeringute puhul arvutuslikult. Antud juhul kasutati selleks spetsiaaltarkvara WindPRO 3.6. Arvutamisel kasutati rahvusvahelist standardit EVS- ISO 9613-2:2006. : “Acoustics – Abatement of sound propagation outdoors, Part 2: General method of calculation“ mis on Euroopa Liidu soovituslik tööstusmüra arvutusmeetod liikmesriikidele, kellel ei eksisteeri siseriiklikke arvutusmeetodeid (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega). Nimetatud standard on tuulikuparkide müra leviku hindamisel laialt kasutatav ka muu maailma praktikas Eestis ei ole kehtestatud täpsustatud nõudeid tuulikute müra leviku modelleerimise sisendparameetrite osas. Antud juhul anti müra levik ebasoodsates tingimustes - müralevi maksimaalselt soodustav pärituul igas suunas. Tuuliku tootjate tehniliste andmete alusel suureneb tuuliku müraemissioon tavaliselt kuni tuulekiiruseni 7–8 m/s36. Lisaks üle 8 m/s tuule korral hakkab looduslik tuulemüha varjestama tuulikute müra37. WindPRO arvutusprogramm võimaldab müra levikut hinnata erinevatel tuulekiirustel, antud töös kasutati nö kõige halvimat tuulekiirust ehk mürakaardid esitati olukorrale, mille korral müratasemed olid suurimad (programmis kasutati selleks automaatset seadistust „Highest noise value“). Müra modelleerimine teostati 2 m kõrgusele maapinnast (tavapärane retseptori „kõrva“ kõrgus, mida Eesti praktikas kasutatakse siseriiklike mürakaartide koostamisel38). 36 Järeldus tehtud WindPro tuulegeneraatorite infot koondava andmebaasi põhjal. 37 http://www.minutemanwind.com/pdf/Understanding%20Wind%20Turbine%20Acoustic%20Noise.pdf 38 Mürakaardi arvutuskõrgus 2 m tuleneb keskkonnaministri 20.10.2016 määrusest nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“. Riikides, kus on kehtestatud täpsem tuuleparkide mürahindamise juhend on tavaliselt arvutuskõrgus 4 m. Kõrgemat arvutuskõrgust soovitatakse ka Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control: 5. Propagation of Noise and Vibration. Juhul kui arvutuskõrgust suurendada kahelt meetrilt neljale suureneb modelleeritud müratase retseptorite juures kuni 1 dB. 36 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Arvutusvõrgu täpsuseks määrati 10 m. Meteoroloogilise koefitsiendi väärtuseks määrati 1 Maapinna karedusteguriks määrati kogu alal 0,539. Maapinna reljeef kanti mudelisse Maa- ameti kõrgusandmete alusel (5 m võrguga maapinna kõrgusmudel). Atmosfääri tingimustena kasutati WindPro standardseadistust (temperatuur 100C ja 70% õhuniiskus). Modelleerimisel ei ole arvestatud otseselt müra levikut takistavate objektidega nagu kõrgemad puud ja metsaalad. Samuti ei määratud antud juhul programmis olemasolevaid hooneid müralevikut takistavateks objektideks. Juhul, kui tuulikute ja vaatleja vahele jäävad metsatukad või kõrvalhooned, on tegelikkuses avalduvad müratasemed madalamad kui arvutustes näidatud. Reaalselt igapäevaselt avalduvad tuulikutest põhjustatavad müratasemed on seega modelleeringu tulemustest eeldatavalt madalamad. Arvestades aga teadusuuringutest tulenevaid järeldusi, et tuulikute müra on oma iseloomult häirivam kui nt liiklusmüra ning asjaolu, et ISO 9613-2 ei ole otseselt mõeldud suurtel kaugustel müra hindamiseks40, siis on õigustatud tuuleparkide mürahinnangutes konservatiivse lähenemise kasutamine. Müra leviku kohta vormistati mürakaardid, kus esitati A-korrigeeritud ekvivalentse helirõhutaseme LpA,eq arvsuurused detsibellides 5 dB müravahemikes. Lisaks müra leviku kaartidele arvutati välja müratase müratundlikel aladel, milleks määrati elamualad. Elamualad kanti programmi põhikaardilt ning müratundlikuks objektiks määrati põhikaardi elamualade õueala ulatus. Müra hinnangust ilmnes, et kuna müratundlikud alad paiknevad kavandatavast tuulikust kaugel, siis on oodatav tuuliku põhjustatud müratase elamualadel väike (Joonis 4). Tööstusmüra öise sihtväärtuse ületamist ei ole oodata ühegi asukohaalternatiivi puhul. Sellist tulemit kinnitavad ka senised mürataseme mõõtmised tuuleparkides. 39 WindPro juhendi alusel soovitatud väärtus kui siseriiklikult ei ole esitatud täpsemaid nõudeid. Sama karedusteguri kasutamist soovitab ka Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control: 5. Propagation of Noise and Vibration. 40 ISO 9613-2 arvutusstandard on algselt mõeldud kuni 1 km kaugusele müraallikast leviva müra hindamiseks. 37 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Joonis 4. Müraleviku kaart Vana-Pihke S asukohaalternatiivi puhul. 38 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Joonis 5. Müraleviku kaart Puhti asukohaalternatiivi puhul. 39 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Joonis 6. Müraleviku kaart Jõe asukohaalternatiivi puhul. 40 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Joonis 7. Müraleviku kaart Vana-Pihke põhjaosa asukohaalternatiivi puhul. 4.6.1.1 Madalsageduslik müra Inimese kuuldelävi algab kesksagedustel (500–4000 Hz) helirõhu tugevusest 0–20 dB, madalsageduslikus spektrivahemikus (0–200 Hz) peab heli tajumiseks helirõhk olema oluliselt tugevam – u 80 dB 20 Hz piirkonnas ning u 107 dB 4 Hz piirkonnas. Tuuleparkide madalsagedusliku müra mõjust rääkides tuleb seda põhimõtet arvestada. 41 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Madalsagedusliku heli komponent on olemas enamikes helides. Seda põhjustavad nii inimtekkelised (liiklus) kui looduslikud (tuul) allikad. Selleks, et madalsageduslik heli saaks olla häiriv või tervist kahjustav, on oluline madalsageduslike helide puhul nende helirõhk. Tuulikud, nagu paljud teised helide allikad, põhjustatavad madalsageduslikke helisid, kuid senised mõõtmised ja uuringud tuuleparkides ei ole senini tuvastanud madalsageduslikke helisid tasemel, kus nad oleksid kuuldavad ja seega saaksid põhjustada tervisemõjusid. Senised uuringud tuuleparkides on näidanud, et tuulikute põhjustatav madalsageduslik heli jäi samale tasemele kui tavapärane keskkonnafoon41. Madalsageduslikku müra on läbivalt peetud tuulikute puhul oluliseks teemaks, kuna tuulikute puhul toimub müra levik väga ulatuslikule alale. Müra levimisel sumbub õhus helide normaalse ja kõrgema sagedusega osa kiiremini kui madalsageduslik osa42. Üks värskemaid ja teadaolevalt seni kõige põhjalikum madalsagedusliku heli uuring tuulikutega seonduvalt viidi läbi Soomes ja see avaldati inglise keeles 2020 aastal43. Uuring oli tellitud Soome riigi poolt ning selle viis läbi Soome Tehniliste Uuringute Keskus44. Uuring kombineeris pikaajalisi (308 päeva) heli mõõtmisi tuuleparkides, samuti kuulmisteste ja küsimustikke tuuleparkide lähialade elanike hulgas. Eesmärgiks oli selgitada tuulikute tekitatavate madalsagedusliku müra omadused ja sellega kaasnevad mõjud inimesele. Uuring oli ajendatud probleemist, et osad tuulikuparkide lähiala elanikud seostavad tuulikute olemasolu endal esinevate terviseprobleemidega, eeskätt unehäiretega. Uuringu kohaselt seostas 5% uuringusse hõlmatud tuuleparkide lähiala elanikest endal esinevate terviseprobleemide esinemist (nn sümptomitega vastajad) tuulikute madalsagedusliku heliga. Enim sümptomitega vastajaid jäi tuulikuparkide lähialale, mis uuringus oli määratud 2,5 km raadiusega alana. Lähiala elanikest esines nn sümptomitega vastajaid 15%. Uuringu kohaselt jäid valdavad tuulepargi lähialadel mõõdetud madalsagedusliku heli sagedused vahemikku 0,1–1 Hz, mis jääb allapoole inimkõrva kuuldeläve (16–20 Hz). Mida madalam on heli sagedus seda suurem peab olema helirõhk, et heli oleks kuuldav. Uuring tuvastas uue aspektina, et tuulikud võivad põhjustada üksikuid madalsagedusliku heli piike (lühiajaline madalsagedusliku helirõhk kuni 102 dB). Teoreetiliselt võivad sellised piigid osade inimeste jaoks olla kuuldavad. Samas ei suudetud tuvastada, et isikud, kes arvasid endal olevat tuulikutest põhjustatud tervisemõjusid oleksid võimelised madalsageduslikke helisid paremini kuulma. Kuulmistestidega püüti tuvastada terviseprobleeme kurtvate inimeste närvisüsteemi reageeringut madalsageduslikele helidele, kuid sellist seost ei leitud. Antud inimeste närvisüsteemis ja erinevates füsioloogilistes näitajates, ei tuvastatud mingit reageeringut, kui neile lasti tuulikute madalsageduslikku heli. 41 Leventhall, H. G. 2006. Somatic Responses to Low Frequency Noise. Proceedings 12th Intemational Meeting: Low Fnequency Noise and Vibration and its Control Bristol September 2006 42 Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control 43 Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P., Yli-Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M. 2020. Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Publications of the Government’s analysis, assessment and research activities 2020:34. 44 Maijala, P. 2020. VTT studied the health effects of infrasound in wind turbine noise in a multidisciplinary cooperation study. VTT Technical Research Centre of Finland. 42 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Samuti tuvastas uuring, et u 1,5 km raadiuses tuulepargist on võimalik täheldada helispektri muutust nö linnalikuks st suureneb madalsagedusliku heli osatähtsus sagedusjaotuses. Esinev helispekter muutub väga sarnaseks linnatingimustes esinevaga. Uuring järeldas, et tuulikute madalsageduslikku müra ei saa seostada inimeste poolt kurdetavate tervisemõjudega. Samas püstitati hüpotees, et madalsageduslikust mürast olulisem võib potentsiaalselt olla tuulikute heli amplituudi kõikumine. Madalsageduslikule mürale kehtivad soovituslikud tasemed sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ lisa alusel (Tabel 6). Määruse lisa kohased soovituslikud helirõhutasemed madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute elu- ja magamisruumides ning nendega võrdsustatud ruumides öisel ajal on toodud järgnevas tabelis. Tegu ei ole seega välisterritooriumil kehtivate normidega, vaid hoonetes sees kehtivate normtasemetega. Tabel 6. Soovituslikud madalsagedusliku heli väärtused eluruumides. 1/3 10 12,5 16 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200 oktaavriba kesksagedus, Hz Helirõhutase 95 87 79 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32 Lp,eq, dB Arvestades elamualade suurt kaugust kavandatavast tuulikust, siis arvestades mõõtmisi ja seniseid tuulikute müratasemete modelleeringuid, siis on ebatõenäoline madalsagedusliku heli soovituslike väärtuste ületamine eluruumides. 4.6.2 Varjutus Tuulikud kui kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse kahte tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid keskkonnamõjureid – liikuvad varjud ja perioodilised peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt. Tuulikute liikuvaid varje põhjustavad tuuliku pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib häirida lähedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja õhtuti. Peegeldused tekivad, kui päike peegeldub hetketi tuuliku labadelt ja põhjustab teatud vaatluspunktis ebameeldivat helkimist. Peegeldused on tingitud labade materjalist, selle ära hoidmiseks kasutatakse kaasaegsete tuulikute puhul matte pinnatöötlusmeetodeid. Häirivat varjutust ei esine, kui puudub otsene päikesekiirgus (ilm on pilves) või kui tuulik ei tööta. Varjude ulatus on seda suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige ulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning talvisel perioodil. Samas suvel on varjude potentsiaalne kestvusaeg suurim (päev on pikem). Arvestades meie laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil, ei tekita tuuleturbiinid (ega muud objektid) kunagi varju tuuliku tornist lõunas. Varjutus esineb kõige kaugemale ulatuvalt lääne- ja idakaartes. Kõige suurem on varjutuse summaarne kestvus tuuliku vahetus läheduses tornist loode, põhja ja kirde suunas. Varjutustaset ei mõjuta otseselt tuuliku mark, vaid ainult tuuliku rootori diameeter ning masti kõrgus. 43 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Varjutuse pikaajalisel esinemisel on täheldatud eeskätt siseruumides viibivale inimesele häirivat toimet. Järjestikuse üle 30 minuti kestva valguse vilkumise tõttu on täheldatud inimesel stressi ja keskendumisvõime halvenemist45. Eestis puuduvad varjutuse esinemisele kehtestatud normid või üldtunnustatud juhend- dokumendid. Senini on tuulikuparkide varjutuse hinnangutes heaks tavaks saanud järgida Euroopas kehtivaid normatiive/juhendmaterjale. Sealjuures on ka Euroopas järgitavad soovituslikud varjutuse väärtused praeguseks erinevates maades erinevad. Kesk- ja Lõuna-Euroopa riigid (ka Austraalia ja USA) järgivad üldjuhul Saksamaal kehtivat juhisdokumenti ning kohtulahendit, mille alusel loetakse vastuvõetavaks maksimaalselt kuni 30 tundi aastas või 30 minutit päevas maksimaalset summaarset varjutamise kestust ühel hoonestusalal. Põhjamaad (Rootsi ja Taani) on aga järgimas rangemat soovitust püüdes uute tuulikuparkide planeerimisel elamualadel mitte ületada 8 või 10 tunnist reaalset summaarset varjutamise kestvust aasta jooksul46. Varjutuse ulatust on võimalik arvutada vastava tarkvaraga ning igale elamualale koostada varjutuse kalender. Teoreetiliselt võivad varjud ulatuda mitmete kilomeetrite kaugusele. Reaalselt ei põhjusta varjutus aga märkimisväärset häiringut kaugemal kui u 10 tuuliku rootori läbimõõtu tuulikutest. Kaugemalt vaadeldes muutub atmosfääri optiliste omaduste mõju niivõrd suureks, et varjutus ei ole enam tajutav. Samuti saab varjutus reaalselt oluline olla asukohtades, kus tuulik on nähtav. Varjutuse esinemist on seostatud epilepsiahoogude tekkega. Valgustundliku epilepsia esinemist on uuritud ning leitud, et kuni 5% epilepsia all kannatavaid inimesi on valgustundlikud. See tähendab, et nende puhul võib epilepsiahooge esile kutsuda valguse intensiivsuse muutumine sagedustel üle 2,5 Hz. Tänapäeva suurte tuulikute pöörlemissagedus on alla 1 Hz (vähem kui 60 pööret minutis) ja seepärast ei peeta neid epilepsiahooge põhjustavaks47. Varjutuse modelleerimiseks kasutati spetsiaaltarkvara WindPRO versiooni 3.5. Mudeldati varjutust 115 m diameetriga tiiviku ja 130 m mastiga (tipu kõrgus u 185 m) tuulikut. Varjutuse osas esineb seos, et mida kõrgem on tuulik, seda kaugemale vari võib ulatuda. Arvestades elamualade kaugust, siis teostati varjutuse hindamine lihtsustatult. Varjutuskaardid koostati halvimale olukorrale ehk olukorrale kus tuulik pidevalt töötab ja päike paistab päikesetõusust loojanguni. Sellise arvutusviis võimaldab hinnata peamiselt varjutuse potentsiaalset levikukaugust. Rahvusvahelise praktika alusel peetakse aktsepteeritavaks sellise arvutusmetoodika alusel kuni 30 h varjutuse kestvust aastas. 45 Department of Energy and Climate Change; Parsons Brinckerhoff. Update of UK Shadow Flicker Evidence Base. https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/48052/1 416-update-uk-shadow-flicker-evidence-base.pdf 46 WindPro juhend http://help.emd.dk/knowledgebase/content/windPRO3.4/c6-UK_WindPRO3.4- Environment.pdf ptk 6.8 47 Harding, G., Harding, P., Wilkins, A.J. 2008. Wind turbines, flicker, and photosensitive epilepsy: Characterizing the flashing that may precipitate seizures and optimizing guidelines to prevent them. Epilepsia, 49(6):1095– 1098, 2008 44 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Joonis 7. Varjutuskaart Vana-Pihke lõunaosa asukohaalternatiiv. 45 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Joonis 8. Varjutuskaart Puhti asukohaalternatiiv. 46 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Joonis 9. Varjutuskaart Jõe asukohaalternatiiv. 47 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Joonis 10. Varjutuskaart Vana-Pihke põhjaosa asukohaalternatiiv. Varjutuse modelleeringust ilmnes, et elamualadel häirival tasemel varjutuse esinemist ei ole oodata. Ainult Vana-Pihke põhjaosasse tuuliku kavandamisel võib ühe elamualani jõuda teoreetiliselt häirival tasemel varjutus. Varjutust on võimalik häirivuse korral vähendada planeeringu koostamisel tuuliku asukohta optimeerides ning vajadusel leevendavate meetmete (vt häiriva varjutuse esinemise hetkedel tuuliku töö peatamine) rakendamisel. 48 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 4.6.3 Vibratsioon Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teke labades, rootoris ning sealt edasi kandudes tuuliku torni. Vibratsiooni teke on aga tehnoloogiliste lahendustega viidud miinimumini ning samuti välditakse ka vibratsiooni edasikandumist. Oluliseks osaks vibratsiooni vältimiseks ja summutamiseks on tuuliku vundament, mis peab olema konkreetse tuuliku ja asukoha ehitusgeoloogilisi tingimusi arvestades projekteeritud piisavalt tugev. Konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja projekteerimise etapil. Tagamaks turbiini püsivus (sh pikka aega ja ka ekstreemsetes tingimustes), rajatakse turbiinide vundamendid massiivsed ja sobiva konstruktsiooniga, mis tagab minimaalse vibratsiooni vundamendis ja ümbritsevas pinnases. Viimaste aastate tuulikute vibratsiooni teadusanalüüsid keskenduvad tehnilisele vibratsioonile tuuliku konstruktsioonides, selgitamaks välja selle automaatse seire võimalusi48 või parandamaks tehnilisi lahendusi49. Selliste uuringute eesmärgiks on vähendada tuulikute tehniliste rikete ja õnnetuste ohtu. Sarnaselt teistele tehnoseadmetele ja kõrgstruktuuridele on oluline, et vibratsioon suudetaks viia miinimumini. Maapinna vibratsiooni korral on tundlikumatel inimestel tajutavaks tasemeks 0,15 mm/s. Mõõtmised tuulikuparkides on üksikutel ajahetkedel suutnud inimese tundlikkust ületavaid vibratsioonitasemeid mõõta otseselt tuulikute vahetus läheduses (tuuliku jalamil). Kaugemal on vibratsiooni tasemed allapoole inimese tajuvusläve.50 Ka uuemad uuringud ei ole suutnud tuulikute lähialadel paiknevates elamutes mõõta vibratsioonitasemeid, mis ületaksid inimese tajuvusläve51. Küll võib tuulikute põhjustatud vibratsioon väga madalal tasemel olla mõõdetav tundlike seismograafidega 10–15 km kaugusele tuulikutest52. 4.7 Soojus, õhusaaste ja kiirgus Välisõhu saastet, soojust, kiirgust või lõhnahäiringut ei ole ette näha. Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi mõjusid. Elektroonikaseadmed põhjustavad elektromagnetlaineid. Mõõtmised olemasolevates tuuleparkides on näidanud, et tuulikud ei põhjusta kuidagi erilisi elektromagnetlaineid. Magnetväli tuulikute vahetus ümbruses jääb väiksemale tasemele kui tavapärastel kodumajapidamise elektroonikaseadmetel53. 4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Tuuliku korrektsel monteerimisel, kvaliteetsete ning nõuetele vastavate seadmete kasutamisel ja ekspluatatsioonil ei ole tuuleturbiinist lähtuv keskkonnarisk kuigi suur. 48 Escaler, X., Mebarki, T. 2018. Full-ScaleWind Turbine Vibration Signature Analysis. Machines. 49 Xie, F., Aly, A-M. 2020. Structural control and vibration issues in wind turbines: A review. Engineering Structures Volume 210. 50 Meunier, M. 2013. Wind Farm - Long term noise and vibration measurements. The Journal of the Acoustical Society of America 133. 51 Borowski, S. 2019. Ground vibrations caused by wind power plant work as environmental pollution - case study. MATEC Web of Conferences: 18th International Conference Diagnostics of Machines and Vehicles. 52 Nguyen, D-P., Hansen, K., Zajamsek, B. 2020. Human perception of wind farm vibration. Journal of Low Frequency Noise, Vibration and Active Control, Vol. 39(1) 17–27 53 McCallum, L.C., Whitfield Aslund, M.L., Knopper, L.D. et al. 2014. Measuring electromagnetic fields (EMF) around wind turbines in Canada: is there a human health concern?. Environ Health 13, 9. 49 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Õnnetused tuulikutega on harvad. Riske aitab maandada ka tuulikute arendajate huvi tagada oma seadmete pikaajaline ja stabiilne töö, mistõttu on kaasaegsed tuulikud pideva elektroonilise seire all avastamaks kõrvalekaldeid normaalsest töörežiimist. Samas ei ole ühegi tehnoseadme puhul võimalik täielikult välistada avariisid. Reostusoht Peamiseks reostusohu riskiallikaks on osade tuuleturbiinide gondlis asuva käigukasti poolt kasutatav õli (kokku kuni 500 l), mis gondli purunemisel võib sattuda pinnasesse ja halvimal juhul pinna- või põhjavette. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel on tegemist keskmiselt kaitstud põhjaveega alaga ehk keskmise reostusohtlikkusega alaga. Õnnetus oma olemuselt sarnaneb näiteks kütuseveoki avariiga maanteel ning peamine abinõu on päästeteenistuse ja tuuliku hooldemeeskonna kiire reageerimine ja oskus olukorda lahendada. Õnnetuse vältimiseks tuleb tuuliku valdajal tagada tuuleturbiini korrasoleku pidev monitooring ning hoolduste toimimine vastavalt konkreetselt paigaldatava tuuliku tehnilistele tingimustele. Tulekahju Üheks ohuteguriks võib olla ka tuuliku süttimine tehnilise rikke tagajärjel. Kuigi üldjuhul peetakse energiatööstuses võrreldes teiste energiasektoritega (gaasi või nafta) tuulikute süttimist väga harva esinevaks juhtumiks54, siis süttis Eestis 2015. a Lääne-Viru maakonnas asuvas Tüükri külas tuulegeneraator, mis süütas ka u 3000 m2 ulatuses kulu. Seega tuuliku rajamisel esineb tuuliku tulekahju tekke korral oht maastikupõlengu esinemiseks. Erinevate uuringute järgi on leitud, et tuulikute süttimine moodustab hinnanguliselt 10–30% kõikidest tuulegeneraatoritega seotud avariidest.55 Lisaks on leitud, et igal aastal süttib maailmas 2000 tuuliku kohta 1 tuulik56,57 ehk selliste õnnetuste esinemine on võrdlemisi väikse tõenäosusega. Selleks, et tuleõnnetusi vältida, peab tuuliku valdaja tagama pideva tuuleturbiini korrasoleku monitooringu ning hoolduste toimimise vastavalt tehnilistele tingimustele. Viimastel aastatel on üha enam hakatud tuuleparkides kasutusele võtma tulekahju signalisatsiooni, mis aitab võimalikust tulekahjust võimalikult vara teavitada. Tulekustutussüsteeme reeglina tuulikutele ei paigaldata, kuna maa pealt ei ole võimalik neid kustutada. Tulekahju tekkimise korral lähtub Päästeamet põlenguala piiramises, kuna redelauto ja veejuga tuuliku gondlini ei ulatu. Seega tulekahju tekkimisel suudetakse piirata tule levikut piirkonnast kaugemale, kuid tuulikut ennast päästa pole võimalik (näiteks 2004. a Soomes toimunud tuuliku põlemisel kasutati tule kustutamiseks helikopterit ning tulekoldele valati kokku 24 tonni vett, kuid kustutusefekt oli olematu)58. 54 Smith, C. 2014. Fires are major cause of wind farm failure, according to new research. Imperial College London. https://www.imperial.ac.uk/news/153886/fires-major-cause-wind-farm-failure/ 55 Uadiale, S., Urban, E., Carvel, R., Lange, D., Rein, G. 2014. Overview of Problems and Solutions in Fire Protection Engineering of Wind Turbines. Fire Safety Science 11:983-995 56 WPED Contributor. 2020. Is rope-based descent emergency evacuation at the end of its tether? https://www.windpowerengineering.com/is-rope-based-descent-emergency-evacuation-at-the-end-of-its- tether/ 57 Whitlock, R. 2015. Windmill Aflame: Why Wind Turbine Fires Happen, How Often and What Can Be Done About it. https://interestingengineering.com/windmill-aflame-why-wind-turbine-fires-happen-how-often-and- what-can-be-done-about-it 58 https://www.ohtuleht.ee/786441/mis-saab-kui-tuulegeneraator-suttib-polema 50 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Detailplaneeringuala jääb Päästekomando 30 minuti ajatsooni59, mida võib arvestades asjaolu, et tuuleparke ei saa rajada otseselt asustatud aladele, pidada pigem heaks näitajaks. Jäätumine Tuulikute puhul on Eesti kliimas ühe riskifaktorina käsitletav tiivikute jäätumine ja suurel tiiviku kiirusel lahti murduvate jääkamakate laialilendamise oht. Pöörlevatel tiibadel tekkivad jäätükid on väikesed, kuid võivad teoreetiliselt kanduda mitmesaja meetri kaugusele. Tavaliselt ei ületa vahemaa siiski tuuliku laba tipu kõrgust. Seisva tuuliku küljest võivad eralduda ka suuremad ning ohtlikumad jäätükid, kuid samas on nende mõjuala väiksem60 . Ohu minimiseerimiseks on kasutusel erinevaid tehnoloogilisi lahendusi – seiresüsteemid, mis peatavad tuulikute töö jäätumise korral, labade soojustussüsteemid jms, milliste seast peab tuulikute ülesseadja valima endale sobivaima, kuid ohutuse tagava konkreetse lahenduse. Enamike kaasaegsete tuulikute puhul kuulub jäätumisvastane soojendussüsteem tuulikute nn standardvarustusse ehk probleem on suuresti kõrvaldatud. Juhul kui tuulikule ei paigaldata jäätumisvastast soojendussüsteemi, siis tuleb tuuliku paigutada tundlikest objektidest (elamud, maanteed) piisavalt kaugele. Jäätükkide paiskumise mõjuala on võimalik leida valemiga 1,5×(torni kõrgus + rootori läbimõõt)61. 4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale Tuuliku puhul on mõju inimese tervisele seotud eeskätt tuuliku töötamisest tuleneva müra ja varjutuse võimaliku mõjuga, mida on põhjalikult käsitletud ptk-s 4.6. Leidub uuringuid, mis kirjeldavad tuuleparke kui võimalike negatiivsete tervisemõjude allikaid. Valdavalt on antud uuringute koostajaks olnud USA lastearst dr Pierpont. Autor kirjeldab oma töödes nn tuuleturbiini sündroomi. Sündroomi tunnused on peapööritus, peavalud, unehäired jms ning see avaldub osadel tuulepargi lähialadel elavatel inimestel. Oma 2009. a avaldatud raamatus käsitles ta 10 tuulikute lähedal elavat peret (38 inimest) viiest erinevast riigist. Antud inimesed väitsid, et tuulepark teeb nad haigeks. Reaalset terviseuuringut autor läbi ei viinud, samuti ei käsitlenud ta oma uuringus tavapäraselt teadusuuringutesse hõlmatavat kontrollgruppi (nt samal kaugusel elavaid inimesi, kes tervisehädasid ei kurtnud). Tegu on ühe vähestega eesti keeles kättesaadavatest tuuleparkide mõjusid käsitlevatest raamatutest62. Tunnustatud teadusajakirjades avaldatud artiklite alusel ei ole vähemalt senini suudetud seostada tuuleturbiine ja nendest põhjustatud otsest tervisemõju. Küll on õnnestunud määrata näiteks seoseid tuulikute mitte meeldimise ja nendest põhjustatud stressi/häirivuse vahel63. 59 https://arcg.is/04PSqS 60 Tammelin, B., Iaitos, I. 2005. Wind Turbines in Icing Environment: Improvement of Tools for Siting, Certification and Operation. Finnish Meteorological Institute, pp 127. 61 Deutscher Naturschutzring Grundlagenarbeit für eine Informationskampagne "Umwelt- und naturverträgliche Windenergienutzung in Deutschland (onshore). 2005 62 Pierpont, N. 2009. Tuulegeneraatori sündroom: vaatluse aruanne. (Lühendatud versioon) http://www.windturbinesyndrome.com/img/WTS-estonian.pdf 63 Chapman, S. 2018. Wind Turbine Syndrome: a communicated disease. Journal & Proceedings of the Royal Society of New South Wales. 51 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Olemasolevat teaduskirjanduses avaldatud teavet arvesse võttes ei ole oodata kavandatava tegevuse käigus üksiktuuliku rajamisega kaasnevat olulist tervisemõju piirkonna elanikele. Tuginedes Kantar Emor uuringule64, siis eelistavad Eesti elanikud energiat saada taastuvatest allikatest. Nii eelistab või pigem eelistab päikeseenergiat 84 protsenti, hüdroenergiat 80 protsenti, tuuleenergiat 79 protsenti, maasoojusenergiat 76 protsenti, biomassi 53 protsenti, tuumaenergiat 45 protsenti ja vesinikku 42 protsenti vastanutest. Maaomanikud, kelle kinnistu paikneb tuuliku lähialal võivad ohuna tajuda oma kinnisvara hinna langust. Eestis ei ole teadaolevalt uuritud elektrituulikute mõju kinnisvara hindadele, seevastu on uuringuid tehtud mitmel pool maailmas. Eriti populaarseks on muutunud selliste uuringute läbiviimine USA-s. Näiteks viidi 2010. a läbi seniste uuringute koondanalüüs, milles toodi65 välja 98 uuringut, mis käsitlesid seost tuulikuparkide ja kinnisvara hinna väärtuse vahel. Tulemustest kajastub, et 61 uuringut (62,3%) ei leidnud seost tuuleparkide ja kinnisvara väärtuse vahel, 27 uuringut (27,6%) leidis, et esineb positiivne mõju ja 10 uuringut (10,2%) leidis negatiivse mõju. Käsitletud uuringute läbiviimiseks on kasutatud väga erinevaid metoodikaid, sh varieerub suures ulatuses ka valimi suurus. Viidatud uuringus endas tehtud analüüsist järeldab autor, et kinnisvara väärtuse langus esineb pigem tuulepargi planeerimisaegsel perioodil ning tuulepargi töötamise perioodil olulist negatiivset mõju ei esine. Kahe Saksamaal tehtud uuringu põhjal on leitud, et tuulepargid võivad mõnevõrra mõjutada kinnisvara hindasid, kuid enim neid kinnistuid, mis jäävad kuni 1 km raadiusesse. Tuuliku otsesel nähtavusel avaldub kinnisvara hindadele mõõdukas negatiivne mõju, seevastu madalal ja keskmisel nähtavusel ei ole kinnisvarahindadele leitud statistilist olulist mõju. 66, 67 2016.a Taani Energianõukogu tellimusel valminud aruandes uuriti maismaa- ja avamere tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele. Antud uuring on seni suurim selletaoline teadusuuring kogu maailmas. Uuringu tulemustest järeldub, et maismaatuulepargid mõjutavad elamute ja suvilate hindasid kuni 3 km raadiuses ning mida rohkem ja mida lähemal elamule või suvilale on tuulikuid, seda suurem on kinnisvara hinna langus. Näiteks 1 km raadiuses asuvate elamute ja suvilate hind langeb 2 tuuliku puhul 3–6% ning 8 tuuliku puhul 8–10%.68 Kinnisvara väärtuse muutuse uurimistulemuste kokkuvõtteks saab öelda, et tuulikupargi arendusega võib kaasneda negatiivne mõju kinnisvara hindadele. Enim võivad mõjutatud olla elamukinnistud, mille asukohast jäävad tuulikud nähtavaks. 64 https://mkm.ee/sites/default/files/tuulepargid_l6pparuanne_final_taiendatud.pdf 65 J.L, Hinman. 2010. Wind farm proximity and property values: a pooled hedonic regression. 66 Sunak, Y., Madlener, R. 2014. Local Impacts of Wind Farms on Property Values: A Spatial Difference-In- Differences Analysis 67 Frondel, M., Kussel, G., Sommer, S., Vance, C. 2019. Local Cost for Global Benefit: The Case of Wind Turbines. 68 COWI A/S. 2016. ANALYSE AF VINDMØLLERS PÅVIRKNING AF PRISER PÅ BEBOELSESEJENDOMME. Energianõukogu tellimustöö 52 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 4.10 Mõju kultuuriväärtustele Kultuurimälestiste riikliku registri69 järgi piirkonnas kultuurimälestised puuduvad. Samuti puuduvad kavandatava tegevuse kinnistul pärandkultuuriobjektid. Olulist ebasoodsat mõju kultuuripärandile detailplaneeringu elluviimisel ei avaldata. 4.11 Visuaalne mõju Tuuliku visuaalne mõju sõltub tuuliku suurusest, vaatleja kaugusest, maastiku omadustest, sh reljeefist ja taimkattest, kellaajast, atmosfääri tingimustest jpm. Selgetes ilmastikuoludes ja avatud vaatekoridoride korral võib tuulik olla nähtav u kuni 35 km kaugusele. Eesti puhul ei mõjuta tuulikute nähtavust olulisel määral reljeef, kuid mõjutavad metsaalad. Seoses vaatleja läheduses paiknevate takistustega (nt mets, hooned vms) ei pruugi tuulik olla nähtav ka juhul, kui paikneb vaatluspunkti lähedal (Joonis 10). Joonis 10. Tuuliku nähtavus. Juhul, kui elamu ümbrusesse jäävad vaadet blokeerivad objektid, ei pruugi tuulik olla nähtav ka väikse vahemaa puhul, samas kui kaugemalt puudub vaatele takistus ja tuulik on nähtav 70. Tuulikute visuaalset mõju võib kaugusest tulenevalt jagada järgnevalt: − Visuaalselt domineeriv (0–1 km) – tuulikud domineerivad vaates tulenevalt nende mõõtmetest. Tiiviku liikumine on selgelt nähtav. Muutus maastikupildis on suur. − Valdavalt domineeriv (1–3 km) – tuulikud tunduvad suured ning on olulised objektid maastikupildis, aga ei pruugi olla domineerivad. Tiivikute liikumine on selgelt eristatav. − Selgelt märgatav (3–7 km) – tuulikud on selgelt nähtavad, aga nad on käsitletavad osana maastikupildist. Tiiviku liikumine on nähtav selge ilma korral. Tuulikud ei tundu maastikus domineerivana. − Vähemärgatav (7–10 km) – tuulikud ei ole enam niivõrd selgelt nähtavad ja ei tundu enam nii suured. Tiiviku liikumine võib olla märgatav selgetes tingimustes. Tuulikud tunduvad maastikupildi osana. − Taustaelemendid (>10 km) – tuulikud ei ole enam selgelt eristatavad ja ei tundu vaates olulised. Tiiviku liikumine ei ole üldjuhul märgatav. 69 https://register.muinas.ee 70 Abromas, J., Grecevičiu, P., Piekienė, N. 2015. Visual impact assessment of wind turbines on landscape in Šilalė regioon. Proceedings of the 7th International Scientific Conference Rural Development 2015. 53 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Joonis 11. Tuulikute visuaalne mõju maastikuilmele. 1- visuaalselt domineeriv, 2 - valdavalt domineeriv, 3- märgatav, 4 - vähedomineeriv, 5 - taustaelement71. Lähim eluhoone jääb kavandatava tuuliku perspektiivsest asukohast kõigi asukohaalternatiivide puhul vähemalt 0.7 km kaugusele. Arvestades, et kavandatakse üksiktuulikut metsamaastikusse elualadest kaugele, siis ei ole oodata kõrge väärtusega vaadete olulist muutumist. 4.12 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine Kliima soojenemine mõjutab nii inimese elukeskkonda kui ka looduskeskkonda. Juhul kui kliima soojenemist ei suudeta hoida alla 1,5°C on sellel tugevalt negatiivsed tagajärjed nii inimese elutingimustele kui ka väga paljudele teistele liikidele ja kooslustele. Selleks, et pidurdada kliima soojenemist on vaja koheselt vähendada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist72. 71 Abromas, J., Grecevičiu, P., Piekienė, N. 2015. Visual impact assessment of wind turbines on landscape in Šilalė regioon. Proceedings of the 7th International Scientific Conference Rural Development 2015. 72 IPCC, 2021: Summary for Policymakers. In: Climate Change 2021: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change 54 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Kasvuhoonegaaside emissiooni peamiseks allikaks on fossiilsete kütuste tootmine, töötlemine ja põletamine ning energia tootmine. Tuuliku rajamine elektrienergia tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju kliimamuutuste pidurdamisele. Tuuliku tootmisel kasutatakse ressursse ning emiteeritakse kasvuhoonegaase. Tuulik kompenseerib enda tootmiseks, töötamiseks ja demonteerimiseseks kulutatud energia ja CO2 emissiooni 7–8 töökuuga. Näiteks Vestase V150-4,2 MW tuulikute puhul on tagasitootmise aeg madala tuule tingimustest 7,6 kuud. Tuulik toodab oma eluea jooksul tagasi 31 korda rohkem energiat kui ta ise terve oma elutsükli ajal vajab. Tuulikute CO2 emissioon oleneb tuuliku suurusest (nt Vestas V150 4.2 MW tuuliku puhul u 7,3 g CO2/kWh73), mida suurema võimsusega on tuulik, seda väiksem on kasvuhoonegaaside heide ühe toodetud energiaühiku (kWh) kohta esineb74. Võrdluseks põlevkivist elektrienergia tootmisel tekib 1000 g CO2/kWh kohta ja Eesti elektrienergia tootmisel eraldus 2020. a 747 g CO2/kWh75. Seega on ka võrdlemisi väikese tuuliku rajamisel oluline positiivne mõju Eesti kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisele ja seeläbi kliimamuutuste pidurdamisele. Tuuliku rajamisega kaasneb tuulikupositsiooni osas metsamaa raadamine. Metsamaa raadamine põhjustab pöördumatu muutuse keskkonnas ning see mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist. Eesti tingimustes on süsinikuvaru ja süsiniku sidumise osa uuritud eelkõige lehtpuupuistutel. Näiteks on erivanuselise arukaasikud ühed parimini süsinikku siduvad metsaökosüsteemid, mille aastaseks seotud süsiniku koguseks on hinnatud 3,7– 4,9 t C ha/aastas. Ühe tuulegeneraatori rajamisel on tuulepargi jaoks vajalik raadatav metsa pindala kuni 0,5 ha, mis vähendab seega süsiniku sidumist maksimaalselt 2,5 tonni võrra aastas76. Arvestades tuuliku CO2 õhkupaiskamist vähendavat toimet, siis ületab see oluliselt metsamaa raadamisest tuleneva süsiniku sidumise vähendamise. Tuuleenergia ressursile ja selle kasutamisele on maismaa tuulikutel puhul otsene mõju järgmistel teguritel:78 − aasta keskmine tuulekiirus; − ekstreemsed ilmastikutingimused (tormid, jäide ja äike); − mikroklimaatilised tingimused (tuule turbulentsus). Teistest taastuvenergiaallikatest enim võidab kliimamuutustest tuuleenergeetika, sest külmal poolaastal, kui energianõudlus on suurim, on tuule kiirus näidanud selget kasvutrendi77. Seoses võimalike ekstreemsete tuulepuhangute tugevnemisega, võib sagedamini esineda tuuliku väljalülitumise oht, kuna tuulikud lülituvad ohutuse kaalutlusel tormituulte korral 73 https://www.vestas.com/en/products/4-mw-platform/V150-4-2-MW 74 Raadal, H.L., Gagnon, L., Modahl, I.S., Hanssen, O.J. 2011. Life cycle greenhouse gas (GHG) emissions from the generation of wind and hydro power. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Elsevier. 15. p. 3417-3422 75 European Environmental Agency. 2022. Greenhouse gas emission intensity of electricity generation by country 76 Karoles, K., Adermann, V., Konsap, K., Nikopensius, M., Raudsaar, M. 2015. Metsamajanduse ja puittoodete süsinikubilanss. Süsiniku sidumine ja talletamine. Keskkonnaagentuur. 77 Kallis, A., Kull, A. Roose, A., Järvet, A., Kriis, E., Abroi, E-L., Põdersalu, H., Laas, I., Võrno, I., Jaagus, J., Kriiska, K., Eerme, K., Lember, K., Rannik, K., Aidla, K., Kaar, K., Kaare, K., Sakkeus, L., Kaasik, M., Mandel, M., Viisimaa, M., Möls, M., Kabral, N., Roots, O., Talkop, R., Laasma, T., Kallaste, T., Anis, T., Räim, T., Adermann, V., & Suursaar, Ü. 2013. Eesti kuues kliimaaruanne. 55 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 välja. Kõige levinumate kommertskasutusega tuulikute puhul on väljalülitumise tuulekiiruste vahemik 20–25 m/s. Lisaks ekstreemsete tuulekiiruste sagenemise mõjule ja kaitsemehhanismidele mõjub ka sademete hulga suurenemine, mis võib takistada hooldusmeeskondade juurdepääsu tuuliku asukohta. See eeldab juurdepääsuteede tugevdamist.78 Üksiktuuliku rajamisel on seega tugev positiivne mõju Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamisele ning Eesti kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele. 4.13 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole riigipiiriülest mõju oodata. Pärnu maakonnaplaneeringuga kavandatud lähim elektrituulikute arengupiirkond jääb 27 km kaugusele ning seoses suure vahemaaga ja antud planeeringu väiksusega ei ole olulist koosmõju oodata. Koostatava Saarde valla üldplaneeringuga kavandatakse ulatuslikult tuuleenergia alasid valla territooriumile. Saarde valla üldplaneeringu avalikustatud materjalide kohaselt ei ole antud eelhinnangu objektiks olevate asukohaalternatiivide piirkonda tuulepargi alasid kavandatud79. Seoses suure vahemaaga ja antud planeeringu väiksusega ei ole olulist koosmõju oodata. Saarde vallas on lisaks algatatud ka Saarde valla tuulepargi ja selle rajamiseks vajaliku taristu eriplaneering. Käesoleva eelhinnangu koostamise ajal puudub avalik info kuhu ja kui suuri tuulepargi alasid kavandatakse, kuid teada on, et eriplaneeringu ala paikneb rohkem kui 10 km kaugusel lähimast asukohaalternatiivist (Jõe). Seoses suure vahemaaga ja antud planeeringu väiksusega ei ole olulist koosmõju oodata. Piirkonda on kavandamisel mitmeid karjääre: Nepste 1-6 liivakarjäärid. Kaevandamislubadega mäeeraldised jäävad tuuliku asukohaalternatiivide aladest rohkem kui 2 km kaugusele ja taotletavad mäeeraldised rohkem kui 1 km kaugusele. Lisaks on käimas geoloogilised uuringud Nepste VII uuringuruumis, mis paikneb Puhti ja Vana-Pihke N asukohaalternatiivi vahetus läheduses. Kuna tegu on alles geoloogilise uuringuga, siis pole teada kas ja kui suures ulatuses kaevandamist võib uuringuruumi alal esineda. Arvestama peab, et uuringuruum külgneb Natura aladega, mille seisundit kaevandustegevus ei tohi halvendada. Samuti kattub uuringuruum täies ulatuses väärtusliku maastiku ja rohevõrgustiku tugialaga. Karjääride ja tuulikute mõjud keskkonnale on võrdlemisi erinevad. Erinevalt karjääridest ei mõjuta üksiktuuliku rajamine oluliselt põhja- ja pinnavee režiimi ning kvaliteeti. Koosmõju võib esineda müra osas, kuid aktiivsed ja taotletavad mäeeraldised paiknevad võimalikest tuuliku asukohtadest piisavalt kaugel, et välditud oleks müra koosmõju, mis võiks põhjustada elamualadel müra normtasemete ületamist. Peamine koosmõju avaldub läbi maastiku tööstuslikumaks muutumise. Võrreldes kavandatavate kaevandusmahtudega on üksiktuuliku panus kogumõjusse pigem vähene. 78 Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia lõpparuanne –https://cdn.sei.org/wp- content/uploads/2017/12/enfra-a-uuringuaruanne-01-04-2016.pdf. 79 https://saarde.ee/documents/119303/33548003/2022-03-03+Skeem3.png/9db421b2-b1c6-46cf-8caf- f31508743bab?t=1646645806514 56 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Joonis 12. Mäeeraldiste ja taotletavate mäeeraldiste paiknemine piirkonnas. Maardlate WFS teenus. 57 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 5 Järeldused Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lg-le 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Eelhinnangus käsitleti kolme tuuliku asukohaalternatiivi. Asukohaalternatiividest Vana-Pihke põhjaosas ei ole välistatud mõju Natura võrgustikku kuuluvale Põhja-Liivimaa linnualale. Jõe asukohaalternatiivi puhul esineb ebasoodne mõju I kaitsekategooria linnuliigi elupaigale KLO3000362. Sealjuures esineb nii elupaiga kvaliteedi languse (müra ja varjutuse häiringu esinemise tõttu) kui kokkupõrke risk. Puhti ja Vana-Pihke põhjaosa asukohaalternatiivi puhul ilmnes, et oodata ei ole tegevusega kaasnevat olulist negatiivset keskkonnamõju. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada Puhti või Vana-Pihke põhjaosa kinnistul üksiktuuliku detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Vana-Pihke põhjaosas võib elamuala suhtes esineda mõnevõrra suurem häiring kui Puhti puhul, kuid müra normtasemete ületamist ei ole oodata ka Vana-Pihke põhjaosa asukohaalternatiivi puhul. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel antud asukohas vajalik järgnevatel põhjustel: 1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, tegu on üksiktuuliku rajamist ettenägeva planeeringuga; 2) planeeringualal puuduvad kõrge väärtusega kooslused; tegu on majandatud metsaalaga. Teadaolevate kaitsealuste taimeliikide kasvukohad ja väärtuslikud taimekooslused jäävad alad piisavalt kaugele, et neile vee- ja valgusreziimi muutust ei ole oodata. 3) DP realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks ebasoodsat mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 4) kavandatava tegevuse ala lähipiirkonnas paikneb kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, kuid kavandatav tegevus neile eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju ei avalda; 5) Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on välistatud mõju Nigula loodusalale (EE0040370), mistõttu ei ole vajalik Natura asjakohane hindamise läbiviimine Nigula loodusala suhtes. Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest ei ole oodata ebasoodsat mõju Põhja-Liivimaa linnuala (EE0040344) kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, mistõttu ei ole vajalik Natura asjakohane hindamise läbiviimine Põhja-Liivimaa linnuala suhtes. Linnuala kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigad, paiknevad tuuliku potentsiaalsest mõjualast väljaspool. 6) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Tuulik on kavandatud elamualadest piisavalt kaugele vältimaks olulisi müra ja varjutuse häiringuid. 7) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; 58 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 8) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele; 9) kavandatava tegevusega kaasnev avariiolukordade risk on madal; 10) üksiktuuliku rajamisel on positiivne mõju Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamisele ning Eesti kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele; 11) puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajadust. KSH eelhinnangu koostaja näeb siiski, et tegevusel võib esineda ebasoodne mõju linnustikule ja nahkhiirtele. Vajalik oleks kaasata planeeringu koostamisse nahkhiirte spetsialist ja ornitoloog ning selgitada välja nahkhiirte ja kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide poolt ala kasutamine ning vajadusel kavanda leevendavad meetmed. Tuuliku elektriühendus põhivõrguga on soovitatav kavandada maakaabliga vältimaks metsa raadamist ning elektriliinist põhjustatud kokkupõrke ohtu linnustikule. 59 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Kasutatud allikad Allikmaterjalid Abromas, J., Grecevičiu, P., Piekienė, N. 2015. Visual impact assessment of wind turbines on landscape in Šilalė regioon. Proceedings of the 7th International Scientific Conference Rural Development 2015. Borowski, S. 2019. Ground vibrations caused by wind power plant work as environmental pollution - case study. MATEC Web of Conferences: 18th International Conference Diagnostics of Machines and Vehicles. 5 lk. https://www.matec- conferences.org/articles/matecconf/pdf/2019/51/matecconf_diagnostyka2019_01002.pdf Busch, M., S. Trautmann & B. Gerlach 2017: Overlap between breeding season distribution and wind farm risks: a spatial approach. Vogelwelt 137: 169–180 Chapman, S. 2018. Wind Turbine Syndrome: a communicated disease. Journal & Proceedings of the Royal Society of New South Wales. 39- 44 lk. Clean Energy Brief. 2020. Vestas to produce zero-waste wind turbines by 2040. GO ECO GREEN21. Department of Energy and Climate Change; Parsons Brinckerhoff. Update of UK Shadow Flicker Evidence Base. Final Report. https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file /48052/1416-update-uk-shadow-flicker-evidence-base.pdf Deutscher Naturschutzring. 2012. Grundlagenarbeit für eine Informationskampagne "Umwelt- und naturverträgliche Windenergienutzung in Deutschland (onshore). Drewitt, A. L. & Langston, R. H. W. 2006. Assessing the impacts of wind farm on birds. Ibis 148: 29– 42. Eesti energiamajanduse arengukava 2030+. ENMAK 2017. Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Escaler, X., Mebarki, T. 2018. Full-ScaleWind Turbine Vibration Signature Analysis. Machines, 2018,6. 16 lk. Frondel, M., Kussel, G., Sommer, S., Vance, C. 2019. Local Cost for Global Benefit: The Case of Wind Turbines. Gove, B., Langston, R. H. W., McCluskie, A., Pullan, J. D., Scrase, I. 2013. Wind farms and Birds: an updated analysis of the effects of wind farms on birds, and best practice guidance on integrated planning and impact assessment. Report prepared by BirdLife International on behalf of the Bern Convention, RSPB/BirdLife in the UK, Sandy, UK. 89 lk. Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurement, Assessment and Control: 5. Propagation of Noise and Vibration. 624 lk. Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control Harding, G., Harding, P., Wilkins, A.J. 2008. Wind turbines, flicker, and photosensitive epilepsy: Characterizing the flashing that may precipitate seizures and optimizing guidelines to prevent them. Epilepsia, 49(6):1095–1098 lk. Helldin, J.O., Jung, J., Neumann, W., Olsson, M., Skarin, A., Widemo, F. 2012. The impacts of wind power on terrestrial mammals. Swedish Environmental Protection Agency Report 6510 Hinman J.L. 2010. Wind farm proximity and property values: a Pooled Hedonic Regressioon Analysis of Property Values in Central Illions. Master of Science in Applied Economics. 143 lk. 60 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Hötker, H., 2017. Birds: displacement. In: Martin R. Perrow (ed): Wildlife and Wind Farms, Conflicts and Solutions. Volume 1 Onshore: Potential Effects. IPCC, 2021: Summary for Policymakers. In: Climate Change 2021: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change Jensenab, J.P., Skeltonab, K. 2018. Wind turbine blade recycling: Experiences, challenges and possibilities in a circular economy. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 97, December 2018, 165-176 lk. Kallis, A., Kull, A. Roose, A., Järvet, A., Kriis, E., Abroi, E-L., Põdersalu, H., Laas, I., Võrno, I., Jaagus, J., Kriiska, K., Eerme, K., Lember, K., Rannik, K., Aidla, K., Kaar, K., Kaare, K., Sakkeus, L., Kaasik, M., Mandel, M., Viisimaa, M., Möls, M., Kabral, N., Roots, O., Talkop, R., Laasma, T., Kallaste, T., Anis, T., Räim, T., Adermann, V., & Suursaar, Ü. (2013). Eesti kuues kliimaaruanne. Karoles, K., Adermann, V., Konsap, K., Nikopensius, M., Raudsaar, M. (2015). Metsamajanduse ja puittoodete süsinikubilanss. Süsiniku sidumine ja talletamine. Keskkonnaagentuur. Keskkonnaamet. Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021) Keskkonnaministeerium. 2021. Müraga arvestamine tuulikute planeerimisel. Kättesaadav: https://envir.ee/keskkonnakasutus/valisohk/mura Keskkonnaministeerium. (s.a.) Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Kättesaadav: https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava Koostatav Saarde valla üldplaneering Leventhall, H. G. 2006. Somatic Responses to Low Frequency Noise. Proceedings 12th Intemational Meeting: Low Fnequency Noise and Vibration and its Control Bristol September 2006 Lopucki, R., Klich, D., Gielarek, S. 2017. Do terrestrial animals avoid areas close to turbines in functioning wind farms in agricultural landscapes? Environmental Monitoring and Assessment. 2017; 189(7): 343 lk. Lopucki, R., Mroz, I. 2016. An assessment of non-volant terrestrial vertebrates response to wind farms – a study of small mammals. Environmental Monitoring and Assessment- 2016; 188: 122 lk. Maijala, P. 2020. VTT studied the health effects of infrasound in wind turbine noise in a multidisciplinary cooperation study. VTT Technical Research Centre of Finland. Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P., Yli- Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M. 2020. Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Publications of the Government’s analysis, assessment and research activities 2020:34. McCallum, L.C., Whitfield Aslund, M.L., Knopper, L.D. et al. 2014. Measuring electromagnetic fields (EMF) around wind turbines in Canada: is there a human health concern?. Environ Health 13, 9. Meunier, M. 2013. Wind Farm - Long term noise and vibration measurements. The Journal of the Acoustical Society of America 133. Nguyen, D-P., Hansen, K., Zajamsek, B. 2020. Human perception of wind farm vibration. Journal of Low Frequency Noise, Vibration and Active Control, Vol. 39(1) 17–27 lk. Nielsen, A., Dalsgaard, M., Karup, J. 2016. Analyse af vindmøllers påvirkning på priser på beboelsesejendomme. COWI A/S. Energianõukogu tellimustöö. Kättesaadav: https://ens.dk/sites/ens.dk/files/energistyrelsen/Nyheder/2016/analyse_af_vindmoellers_paavirkni ng_af_priser_paa_beboelsesejendomme_2016_04_05.pdf 61 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 Northern Ireland Environmental Agency. 2015. Wind farms and groundwater impacts. A guide to EIA and Planning considerations. Version 1.1/April 2015 Pierpont, N. 2009. Tuulegeneraatori sündroom: vaatluse aruanne. (Lühendatud versioon) http://www.windturbinesyndrome.com/img/WTS-estonian.pdf Pärnu maakonnaplaneering 2030+ Raadal, H.L., Gagnon, L., Modahl, I.S., Hanssen, O.J. (2011). Life cycle greenhouse gas (GHG) emissions from the generation of wind and hydro power. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Elsevier. 15. 3417-3422 lk. Rydell, Jens & Bach, Lothar & Dubourg-Savage, Marie-Jo & Green, Martin & Rodrigues, Luisa & Hedenström, Anders. (2010). Mortality of bats at wind turbines links to nocturnal insect migration?. European Journal of Wildlife Research. 56. 823-827. 10.1007/s10344-010-0444-3. Saarde valla üldplaneering Smith, C. 2014. Fires are major cause of wind farm failure, according to new research. Imperial College London. https://www.imperial.ac.uk/news/153886/fires-major-cause-wind-farm-failure/ Sunak, Y., Madlener, R. 2014. Local Impacts of Wind Farms on Property Values: A Spatial Difference- In-Differences Analysis Tammelin, B., Iaitos, I. 2005. Wind Turbines in Icing Environment: Improvement of Tools for Siting, Certification and Operation. Finnish Meteorological Institute, 127 lk. Thelander, C. G. & Smallwood, K. S. 2007. The Altamont Pass Wind Resource Area’s effects on birds: a case history. Birds and Wind Farms (eds M. de Lucas, G. Janss & M. Ferrer): 25–45. Quercus Editions, Madrid. Uadiale, S., Urban, E., Carvel, R., Lange, D., Rein, G. 2014. Overview of Problems and Solutions in Fire Protection Engineering of Wind Turbines. Fire Safety Science 11: 983-995 lk. Whitlock, R. 2015. Windmill Aflame: Why Wind Turbine Fires Happen, How Often and What Can Be Done About it. https://interestingengineering.com/windmill-aflame-why-wind-turbine-fires-happen- how-often-and-what-can-be-done-about-it WindPro juhend http://help.emd.dk/knowledgebase/content/windPRO3.4/c6-UK_WindPRO3.4- Environment.pdf ptk 6.8 WPED Contributor. 2020. Is rope-based descent emergency evacuation at the end of its tether? https://www.windpowerengineering.com/is-rope-based-descent-emergency-evacuation-at-the-end- of-its-tether/ Xie, F., Aly, A-M. 2020. Structural control and vibration issues in wind turbines: A review. Engineering Structures Volume 210. Andmebaasid EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur eElurikkus: http://elurikkus.ut.ee Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee Keskkonnaportaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee Õigusaktid, standardid 62 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke, Jõe või Puhti maaüksusele üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 14.12.2022 EVS-ISO 9613-2:2006.: “Acoustics – Abatement of sound propagation outdoors, Part 2: General method of calculation“ Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. RT III, 07.04.2017, 1. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/307042017001 (KMH eelhinnangu algatamise ajal kehtinud). Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord. RT I, 21.10.2016, 13. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/121102016013 (KMH eelhinnangu algatamise ajal kehtinud). 63