Muudatusettepanekud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine) 737 SE

Pr Heljo Pikhof Riigikogu õiguskomisjon 18.01.2023 nr 1-6/2699-1 Muudatusettepanekud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine) 737 SE Austatud õiguskomisjoni esimees Soovime esitada relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusele (digilahendus e d loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine) 737 SE muudatusettepanekud, mis on vajalikud tagamaks Riigikogu menetluses olevate erinevate relvaseaduse (edaspidi RelvS) muutmise eelnõude omavaheline kooskõla. Lisaks soovime teha RelvS-is mõned muudatused, mis on vajalikud teenistusrelvi käitlevatele asutustele. Need seonduvad lasketiirudele ja laskepaikadele esitatavate nõuetega ning laskeinstruktori mõiste ja temale esitatavate nõuetega. 1. Palume muuta eelnõu § 1 punktis 25 esitatud relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 35 lõiget 7, jättes sealt välja teise lause. Selgitus Eelnõu § 1 punkti 25 olemasolevas tekstis esitatakse RelvS-i § 35 uues sõnastuses. Lõikes 7 nähakse ette, et relvaeksam sooritatakse eesti keeles. Kui isik ei valda eesti keelt, võib ta sooritada teooriaeksami tõlgi abil muus keeles, kusjuures tõlkekulud kannab eksami sooritaja. Teeme ettepaneku jätta välja RelvS-i § 35 lõikest 7 teine lause: „Kui isik ei valda eesti keelt, võib ta sooritada teooriaeksami tõlgi abil muus keeles, kusjuures tõlkekulud kannab eksami sooritaja.“. Muudatus on vajalik tagamaks eelnõu 737 SE kooskõla teise Riigikogu menetluses oleva RelvS-i muutmise seaduse eelnõuga 627 SE. Nimelt kavandatakse eelnõus 627 SE muudatust RelvS-i §-s 35 selliselt, et edaspidi tuleb relvaeksami teooriaosa sooritada ilma tõlgi abita. Eelnõuga 737 SE ei kavandata relvaeksami läbiviimises põhimõttelisi muudatusi, vaid täpsustatakse kehtiva seaduse sõnastust eelkõige sellest tulenevalt, et võetakse kasutusele digilahendused ning sellega seoses muudetakse seaduse tekst paindlikumaks, jättes välja viited paberil dokumentide esitamiseks. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  2. Palume täiendada eelnõu § 1 uute punktidega 68–71, muutes järgnevate punktide numeratsiooni: „68) paragrahvi 84 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31 ) Teenistusrelvi käitleva asutuse kinnise lasketiiru rajamiseks ei ole vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. (32 ) Teenistusrelvi või sõjaväerelvi käitleva asutuse lasketiiru ja laskepaiga rajamiseks ei ole vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud Politsei- ja Piirivalveameti kirjalik nõusolek. Laskepaiga kasutuselevõtmisest teavitatakse Politsei- ja Piirivalveametit.“; 69) paragrahvi 84 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 70) paragrahvi 84 lõikes 9 asendatakse sõnad „ei kohaldata“ sõnaga „kohaldatakse“; 71) paragrahv 841 tunnistatakse kehtetuks;“; Selgitus Ettepanekud muuta RelvS-i § 84 ja tunnistada kehtetuks RelvS-i § 841 puudutavad nõudeid lasketiirudele ja laskepaikadele. Kehtiva RelvS-i § 84 lõike 9 kohaselt ei kohaldata kõnesolevat paragrahvi ja selles esitatud mõisteid teenistusrelvi käitlevate asutuste lasketiirude ja laskepaikade suhtes. Kehtiva RelvS - i §-s 841 on sätestatud teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiir ja laskepaik, sealhulgas näeb RelvS - i § 841 lõige 3 ette, et teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiirule ja laskepaigale esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuigi see säte jõustus juba 1. juulil 2018. aastal ei ole tänaseni volitusnormi täidetud ja määrust kehtestatud. Analüüsides teenistusrelvi käitlevate asutuste vajadusi ja RelvS-i § 84 lõike 7 alusel kehtestatud lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuete regulatsioo ni1 (edaspidi lasketiirude määrus), võib asuda seisukohale, et olemasolevat, eraõiguslike juriidilis te või füüsiliste isikute lasketiirudele ja -paikadele kehtivat lasketiirude määrust on võimalik ja mõistlik kohaldada ka teenistusrelvi käitlevatele asutustele. Lasketiirude määruse nõuded on sobilikud teenistusrelvadega lasketiirus või laskepaigas harjutamiseks, kuna kehtiv määrus võimaldab ka eralasketiirudes ja -laskepaikades teenistusrelvi omavatel asutustel harjutamas käia (sätestatud on küll piirang, et neis lasketiirudes ja -paikades on lubatud lasta kuni 12,7 mm kaliibriga vintraudsest tulirelvast ja tsiviilkäibes lubatud sileraudsest tulirelvast ning kasutada ei tohi RelvS-i § 20 lõike 4 punktides 2–4 ja 6 nimetatud laskemoona). Lasketiiru pidaja nõusolekul on võimalik neis tiirudes kasutada tsiviilkäibes lubatud laskemoona, tehes üksiklaske või valanguid. Teenistusrelvi käitlevate asutuste ametnike ettevalmistamise l eriülesannete täitmiseks võib olla vajalik läbi viia laskeharjutusi, kus imiteeritakse lähivõitluse stsenaariume või on vaja kasutada tsiviilkäibes keelatud laskemoona. Seetõttu kavandatakse lasketiirude määruses kehtestada täiendavad nõuded teenistusrelvi käitlevate asutuste lasketiirudele ja laskepaikadele ning seal kasutatava laskemoona kohta. Kuna ametirelvade hulka kuuluvad ka harjutusrelvad2 , millega lasketiirudes ja laskepaikades treeninguid ja 1 Siseministri 26. veebruari 2021 määrus nr 12 „Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded“. 2 RelvS-i § 3 lõike 4 kohaselt on harjutusrelv ametirelv, mis on spetsiaalselt konstrueeritud või kohandatud mittekahjustava või vähe kahjustava suunatud lendkeha väljalaskmiseks ja milles kasutatakse mittekahjustavat või vähe kahjustavat laskemoona, või treeninguks kasutatav tulirelv, millest ei ole võimalik tulistada. 2 (6) harjutusi läbi viiakse, siis plaanitakse määruses täpsemalt ette näha ka nõuded nendele laskepaikadele, kus lastakse ainult harjutusrelvast. RelvS-i §-s 84 toodud regulatsioon sobib suures osas ka teenistusrelvi käitlevatele asutustele, kuid näeme vajadust mõnes osas muudatuste tegemiseks. Kavandatavad muudatused on kooskõlastatud ka kõigi teenistusrelvi käitlevate asutuste ja asjassepuutuva te ministeeriumidega. Arvestades eeltoodut, teeme ettepaneku muuta RelvS-i § 84 lõike 9 sõnastust, mis seni välistas RelvS-i § 84 kohaldumise teenistusrelvi käitlevatele asutustele, ning uue lähenemise järgi kohaldatakse RelvS-i § 84 ka teenistusrelvi käitlevatele asutustele. Üks erand tehakse lasketiiru või laskepaiga rajamise osas. Tavapäraselt peab RelvS-i § 84 lõike 3 kohaselt olema lasketiiru või laskepaiga rajamiseks selle kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek, kelle territooriumile see tahetakse rajada, ning Politsei- ja Piirivalveameti kirjalik nõusolek. Ettepaneku järgi ei pea teenistusrelvi omav asutus, kes soovib kinnist lasketiiru oma hoonesse rajada, küsima RelvS-i alusel eraldi nõusolekut kohalikult omavalitsuselt, vaid piisab tavapärastest nõusolekutest ja kooskõlastustest, mis on vajalikud tuleneva lt planeerimisseadusest või ehitusseadustikust. Samuti nähakse ette, ei ametiasutus pea lasketiir u või laskepaika rajades küsima Politsei- ja Piirivalveameti nõusolekut. Kuna teenistusre lvi käitlevate asutuste laskepaikade ja lasketiirude üle järelevalve tegemine ei ole Politsei- ja Piirivalveameti ülesanne, siis puudub vajadus Politsei- ja Piirivalveametilt nõusoleku küsimiseks. Kohaliku omavalitsuse, kelle territooriumile lahtine või poolkinnine lasketiir või laskepaik soovitakse rajada, nõusolek on aga ka teenistusrelvi käitlevate asutuste puhul vajalik, et paremini tagada rajatava lasketiiru või laskepaiga sobivus konkreetsesse piirkonda. Teenistusrelvi või sõjaväerelvi käitleva asutuse laskepaiga kasutuselevõtmisest teavitatakse Politsei- ja Piirivalveametit. Sättes on lisaks teenistusrelvi käitlevale asutusele viidatud ka sõjaväerelvi käitlevale asutusele, kuna RelvS-i §-s 84 sätestatud laskepaiga regulats ioo n kohaldub ka nendele asutustele. Teavitamiskohustuse lisamisega kindlustatakse, et politsei kui avaliku korra tagamise eest vastutav asutus, on teadlik ajutistes laskepaikades laskeharjutus te läbiviimisest ning oskab paremini reageerida, kui näiteks Häirekeskusele või Politsei- ja Piirivalveametile laekub teave, et kusagil piirkonnas on kuulda laskmist vms. Lisaks kehtib asutustele nõue, et lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbrusse jääva lahtise lasketiiru ja laskepaiga rajamiseks või ümberehitamiseks peab olema lisaks Transpordia meti kirjalik nõusolek. See on vajalik lennuohutuse tagamise aspektist. Tulenevalt eeltoodust tunnistatakse ettepaneku järgi kehtetuks RelvS-i § 841 , milles on praegu esitatud teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiiru ja laskepaiga mõiste ning volitusnorm eraldi määruse kehtestamiseks. Ühtlasi tunnistatakse kehtetuks RelvS-i § 84 lõige 8, mis praegu sätestab, et käesoleva paragrahvi mõisted ja nõuded ei laiene Kaitseväe ja Kaitseliidu lasketiirule. Kuna RelvS-i § 85 sätestab Kaitseväe ja Kaitseliidu lasketiiru erisätted ning § 84 kohaldatakse ka Kaitseväe ja Kaitseliidu laskepaikadele, siis puudub vajadus lõike 8 järele. Kaitseministeeriumi selgituse l tekitab olemasolev lõige praegu seaduse kohaldamisel pigem segadust. Eeldusel, et olemasolevad teenistusrelvi käitlevate asutuste lasketiirud vastavad enamjaolt lasketiirude määruse nõuetele ja vajavad vaid vähest kohandamist, on kõnesolevad muudatused kavandatud jõustuma 1. oktoobril 2023. aastal. 3 (6)  3. Palume täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 77, muutes järgnevate punktide numeratsiooni: „77) seadust täiendatakse §-ga 862 järgmises sõnastuses: „§ 862 . Teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktor (1) Teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktor on asutuse juhi või tema volitatud ametnik u määratud laskevõistlust või laskeharjutust läbiviiv ja laskealast tegevust korraldav isik. (2) Teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktorile esitatavad nõuded, tema kohustused ja tema määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; Selgitus Ettepaneku järgi täiendatakse RelvS-i laskeinstruktoreid puudutavat regulatsiooni. Praegu on ebaselge, kas ja millises ulatuses RelvS-i regulatsioon laskeinstruktoritele esitatavate nõuete osas ametiasutuste laskeinstruktoritele laieneb. Kehtiva RelvS-i §-i 861 kohaselt on laskeinstruktor laskevõistlust või laskeharjutust läbiviiv ja laskealast tegevust korraldav isik, kellele laskespordiorganisatsioon on väljastanud laskeinstruktori litsentsi. Laskespordiorganisatsiooni eesmärk on vastava laskedistsiplii ni laskespordina arendamine ning laskevõistluste korraldamine turvalises keskkonnas. Ametiasutuste ametnike relva kasutamise õiguslikud alused erinevad tsiviilisikule lubatust. Teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktori ülesanne on ametniku ettevalmista mine kõrgendatud ohu situatsioonis inimese vastu relva kasutamiseks eluohtliku ründe tõrjumiseks. Eeltoodust tulenevalt leiame, et ametiasutuses ametniku laskeinstruktoriks määramine ei peaks olema seotud eraõigusliku laskespordiorganisatsiooni väljastatava laskeinstruktori litsents iga. Laskespordi kontekstis on eesmärk edendada laskesporti ja viia läbi võistlusi. Ametniku poolt relva kasutamine eeldab keerulistes elulistes olukordades ohu tõrjumist ja vajadusel inimese tulistamist. Teadma peab, millal ja kelle suhtes on õigus relva kasutada ja kuidas. Seetõttu peame vajalikuks täiendada RelvS-i §-ga 862 ning sätestada eraldi nõuded teenistusre lvi käitleva asutuse laskeinstruktorile. Ettepaneku kohaselt on teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktor asutuses laskevõistlust või laskeharjutust läbiviiv ning laskealast tegevust korraldav isik, kelle määrab asutuse juht või tema volitatud ametnik. Nõuded (nt eriettevalmistus ja täiendkoolituse regulaarne läbimine ja kohustused (nt lasketiiru või laskepaiga ohutusnõuetele vastavuse kontrollimine, laskeharjutusest või võistlustest osavõtjatele ohutusreeglite selgitamine ja nende täitmise tagamine) teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktorile ning tema laskeinstruktor iks määramise kord sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri (siseminister) määrusega. 4. Palume täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 78, muutes järgnevate punktide numeratsiooni: „78) paragrahvi 88 lõike 2 sissejuhatav lauseosa asendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Haldusjärelevalvet teenistusrelvade ja sõjaväerelvade käitlemise üle ning käesoleva seaduse §-s 84 nimetatud teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiiru, laskepaiga ja sõjaväerelvi käitleva 4 (6) asutuse laskepaiga ning käesoleva seaduse §-s 85 nimetatud lasketiiru ja harjutusvälja üle teostavad oma valitsemisalas järgmised asutused:“; Selgitus Ettepaneku kohaselt muudetakse RelvS-i § 88 lõike 2 sissejuhatava lauseosa sõnastust, kus viidatakse RelvS-i §-le 841 ehk sättele, mis käsitleb teenistusrelvade lasketiiru ja laskepaiga mõisteid ning annab siseministrile volitusnormi neile nõuete kehtestamiseks. See säte tunnistatakse eelnevalt toodud muudatusettepaneku kohaselt kehtetuks. Ühtlasi jäetakse RelvS- i § 88 lõikest 2 välja viide teenistusliku järelevalve tegemisele. Kehtiva RelvS-i § 88 lõige 2 näeb ette, et haldus- ja teenistuslikku järelevalvet sõjaväerelvade ja teenistusrelvade käitlemise ning RelvS-i §-des 841 ja 85 nimetatud lasketiiru, laskepaiga või harjutusvälja üle teostavad oma valitsemisalas järelevalvet järgmised asutused: 1) Justiitsministeerium; 2) Kaitseministeerium; 3) Keskkonnaministeerium; 4) Rahandusministeerium; 5) Siseministeerium. Analüüsides RelvS-i ja Vabariigi Valitsuse seadust (edaspidi VVS) koosmõjus ning konsulteerides puudutatud ministeeriumitega leiame, et teenistusliku järelevalve reguleerimisele RelvS-is puudub vajadus. Teenistusliku järelevalve teostamine on reguleer itud VVS §-s 93 jj. Kui RelvS-i § 88 lõige 2 annab teenistusliku järelevalve pädevuse ministeeriumile, siis VVS näeb § 95 lõikes 1 ette, et minister valvab ministeer iumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Kuna VVS sätestab juba niigi, et minister (ministeerium) teostab teenistuslikku järelevalvet kõikide enda valitsus- ja riigiasutuste üle, siis puudub vajadus seda RelvS-is eraldi välja tuua. Praegune olukord, kus ka RelvS-is sätestatakse teenistusliku järelevalve kohustus, võib olla pigem segadust tekitav. Tulenevalt teenistusrelvi käitlevate asutuste lasketiirude regulatsiooni jõustamisest 1. oktoobril 2023. aastal on ka selle sätte muudatus kavandatud jõustuma 1. oktoobril 2023. aastal. 5. Palume muuta eelnõu § 1 punktides 80 ja 81 (algses eelnõus punktid 74 ja 75) esitatud RelvS-i § 91 lisatavate lõigete numeratsiooni arvestades 9. juulil 2022. aastal jõustunud RelvS-i muudatusi ja eelnõu 627 menetlust Riigikogus. Selgitus Praegu lisatakse eelnõu järgi RelvS-i §-sse 91 uued lõiked 37–39. Juhime tähelepanu, et 9. juulil 2022. aastal jõustunud RelvS-i redaktsiooniga lisandusid kõnesolevasse sättesse juba lõiked 37 ja 38, mistõttu tuleb anda praeguse eelnõuga kavandatavatele rakendussätetele teine numeratsioon. Lisaks on Riigikogu menetluses olevas eelnõus 627 SE mitmed RelvS-i §-i 91 täiendavad rakendussätted, millega tuleb samuti arvestada. Eelnõu 627 SE on kavandatud jõustuma 15. märtsil 2023. aastal. 6. Palume muuta eelnõu § 3 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt: „(1) Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 30. märtsil.“; Selgitus 5 (6) Praegu on eelnõuga kavandatavad muudatused planeeritud suures osas jõustuma 30. jaanuaril 2023. aastal. Arvestades eelnõu menetlemiseks ja vastuvõtmiseks Riigikogus kuluvat aega võib eeldada, et see ei ole realistlik tähtaeg. Seetõttu teeme ettepaneku lüka ta seadusemuudatuste jõustumine 30. märtsile 2023. aastal. 7. Tulenevalt eelnõu numeratsiooni muutumisest ning RelvS-i § 91 lõigete numeratsiooni muutmise vajadusest, palume muuta eelnõu § 3 lõikes 2 esitatud viidet algse eelnõu punktile 75 vastavalt sellele, milliseks kujuneb lõplik numeratsioon. Sättes viidatud punktide jõustumisaeg, mis on kavandatud 2025. aasta 30. detsember, muutmist ei vaja. 8. Palume täiendada eelnõu § 3 lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 68–71, 77 ja 78 jõustuvad 2023. aasta 1. oktoobril.“. Selgitus Käesolevas kirjas toodud ettepanekutest ja nende selgitustest tulenevalt peame vajalikuks näha lasketiirude ja laskepaikadega seonduva regulatsiooni jõustumisele ette ülejäänud eelnõust erinev jõustumise aeg. Selleks, et teenistusrelvi käitlevatel asutustel oleks piisavalt aega uute nõuetega kohanemiseks ning valdkonna eest vastutav minister jõuaks vajalikud määrused õigeaegselt kehtestada, teeme ettepaneku jõustada muudatused 1. oktoobril 2023. aastal Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Marju Aibast 6125062 [email protected] 6 (6)