Miiko Peris Teie 31.10.2022 nr 12-1/22/4363
innovatsiooni osakonna juhataja
Kaitseministeerium Meie 30.11.2022 nr 6-5/22/21361-2
[email protected]
Ettepanekud ja tingimused Soodla
harjutusvälja riigi eriplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
koostamiseks
Austatud Miiko Peris
Teavitasite1 Keskkonnaametit Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamisest ning palusite vajadusel esitada tingimused
riigi eriplaneeringu koostamiseks. Lisaks palusite ministeeriumitel ja valitsusasutustel, kes
soovivad olla kaasatud riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja selle KSH koostamisse,
edastada sobiv teadete edastamise viis ja kontaktandmed.
Planeeringuala asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Hirvli, Koitjärve ja Suru külades ning
Anija vallas Pillapalu, Härmakosu ja Raudoja külades. Planeeringuala suurus on ca 7390 ha,
millest Soodla harjutusvälja pindala on ca 5865 ha. Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk
on Soodla harjutusväljale kavandatavate riigikaitseliste ehitiste ehitusõiguse määramine,
Soodla harjutusvälja ja Kaitseväe keskpolügooni ühenduskoridoride võimalike asukohtade ning
Soodla harjutusväljast ida pool asuva põhja–lõuna suunalise tee asukoha määramine ja muude
planeerimisseaduse § 126 lg-s 1 nimetatud asjakohaste ülesannete lahendamine. Harjutusväli
on vajalik sõjalise väljaõppe korraldamiseks, eelkõige selleks, et arendada
soomusmanöövervõimet ja harjutada järjest laienevat koostööd Põhja-Atlandi Lepingu
Organisatsiooni liikmesriikide üksustega. Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu ja selle KSH
algatas Vabariigi Valitsus 12.05.2022 korraldusega nr 147.
Keskkonnaamet annab teada, et soovib olla kaasatud Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu
ja selle KSH koostamisse ning palub edaspidi teated edastada e-posti teel aadressile
[email protected].
Käesolevaga esitame omapoolsed ettepanekud ja tingimused eriplaneeringu ja selle KSH
koostamiseks:
1. Lisaks müra uuringule ja hinnangutele tuleb kindlasti uurida ka mõjusid välisõhu
kvaliteedile (nt lõhkeainete ja laskemoona kasutamine, mootorsõidukid jne).
1
Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 31.10.2022 nr 6-5/22/21361 all.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
2. Soodla harjutusvälja ja Kaitseväe keskpolügooni ühenduskoridoride välja pakutud
võimalikud asukohad kattuvad järgmiste objektidega: - põhjapoolne teekoridor Suru
turbamaardla (registrikaardi nr 256) passiivse reservvaru plokiga 3 ja 4 ning Pikajärve II
liivamaardla passiivse reservvaru plokiga 1; - lõunapoolne teekoridor Sillaotsa II
liivamaardla passiivse reservvaru plokiga 1.
Maavaravaru on passiivne juhul, kui selle kaevandamine ja kasutamine on õigusaktide
kohaselt keelatud või ei ole selle kaevandamine ja kasutamine keskkonnakaitse vajadust
arvestades võimalik (maapõueseadus § 23 lg 6). Seega puudub planeeritavatel objektidel
oluline mõju eelpool nimetatud maardlatele ja seal registrisse kantud passiivsele
maavaravarule. Keskkonnaamet märgib, et maapõueseaduse § 15 lg 1 kohaselt on maapõue
seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks vajalik ka Keskkonnaministeeriumi või
valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse luba. Keskkonnaregistri maardlate
nimistu volitatud töötleja on Maa-amet.
3. Dokumendist „Lähteseisukohad Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu detailse lahenduse
koostamiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamiseks“ (edaspidi lähteseisukohad) ei
nähtunud, et KSH käigus hinnatakse mõjusid jäätmekäitlusele. Keskkonnaameti hinnangul
on KSH käigus vaja anda hinnangud ka jäätmetekke võimaluste ja jäätmekäitluse kohta,
kuna eeldatavalt lisaks olmejäätmete kogumisele hakatakse harjutusväljal koguma ka
militaarjäätmeid (nt laskemoona hülsid ja pakendid).
4. Kaitsealustest liikidest lähtuvalt tuleb lisaks lähteseisukohtades toodule hinnata igat
kaitsealust liiki eraldi, mitte üldiselt „kaitsealused liigid“. Mõjud (negatiivsed ja
positiivsed) tuleb välja tuua liigipõhiselt.
5. Juhime tähelepanu, et osade kaitsealuste liikide inventuuri andmed võivad olla vananenud,
mistõttu on adekvaatsete otsuste tegemisel vajalik teostada värske inventuur ja registris
(Eesti Looduse Infosüsteemis) olevate kasvukohtade/elupaikade kontroll, sh väljaspool
kaitstavaid alasid asuval arendusala osal.
6. Hinnata tuleb nii liigipõhiselt kui ka kumulatiivselt kõigi kaitsealuste linnuliikide
pesitsusaegse häirimise mõju (müra, inimeste, sõidukite liikumine jm tegevus).
7. Analüüsida tuleb järelseireks (hilisem mõju peale tegevuse algust) vajalikke tegevusi ja
seire mahtu.
8. Välja tuleb tuua alternatiivsed lahendused elupaikade killustumise ja servaefekti
minimeerimiseks (kaitsealused looma- ja taimeliigid).
9. Tagada väljaspool kaitstavat ala asuvate I ja II kategooria taimeliikide puhul kasvukoha
säilitamine (kui see on võimalik) või kavandada isendite ümberasustamine. Sealhulgas
arvestada, et isendite ümberistutamine ei ole eelistatud ning alati võimalik lahendus, millega
ilmtingimata saab arvestada, vaid alternatiiv muude võimaluste puudumisel.
10. Lähteseisukohtade ptk 2.4. joonisele 3 palume lisada ka teekoridorid, mis asuvad Põhja-
Kõrvemaa looduskaitsealal ja ühtlasi Natura võrgustiku alal. KSH käigus tuleb hinnata, kui
suur on elupaikade ja milliste elupaigatüüpide (ka nende elupaigatüüpide rohkus piirkonnas
ning laiemalt) kadu teede ehituse tõttu või kuidas teede ehitus mõjutab elupaikade seisundit,
sealhulgas arvestada teede laiusi, tekkivaid teekaitsevööndeid, teede sügavust ja teetamme
(veerežiimi muutus jm põhjused), tekitatavaid piirdeid jms. Hinnata teekoridoride mõju
kaugust.
11. Lähteseisukohtade ptk 3.1. palume lisada Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala elupaikade
inventuur 2020-2021. Metsaruum OÜ, inventeerijad Aivar Hallang ja Marje Talvis. Värske
inventuuri tulemusena on kaitseala metsad, soo- ning rabaalad looduslikus seisundis ning
väärtuslikud, sest ainult 15,7% alast on inventeeritud 0-aladeks.
12. Tegevusel on eeldatavalt oluline negatiivne mõju nii kaitsealustele liikidele kui
elupaigatüüpidele. Mõju tuleb hinnata kõikide kaitse-eesmärkide põhiselt ning Natura alale
tervikuna. Hinnata tuleb kahjusid sh ka väljapoole Natura ala ning kahjude mahtu.
13. Kaaluda tuleb teede hulka ja alternatiivseid asukohti, sh arvestada teede ja teetammide poolt
tekitatavate killustunud aladega.
2 (3)
14. Hinnata tuleb tegevuse mõju Soodla jõe, Valgejõe, järvede ja märgalade veerežiimile.
Kaasata tuleb veerežiimi ja vee-elustiku eksperte, hinnata arendusala ning teekoridoride (sh
ehitatavate teede sügavust arvesse võttes) mõju veerežiimi muutusele ning seeläbi lähedal
asuvatele veekogudele.
15. KSH aruanne peab sisaldama veerežiimi muutuste modelleerimist, sh väljaspool Natura ala,
kui mõju sinna ulatub.
16. Hinnata tuleb tegevuse (lõhkeained jms) mõju veekogude toiteainete tasakaalule.
17. Hinnata tuleb tekitatava kinnise ala ja ligipääsupiirangute mõju kaitseala külastuslikele
eesmärkidele, sh matkarajad, õpperajad, telkimisalad jm kaitseala külastusobjektid.
18. KSH käigus tuleb vastavalt hinnatud mõjudele tuua välja ka võimalikud hüvitusmeetmed,
sh võimalikke alternatiive.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Egle Smith 5697 0213 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
Kadri Erit 5786 6552 (looduskasutus)
[email protected]
Imbi Mets 329 5543 (kaitse planeerimine)
[email protected]
Roman Zuzjonok 5690 2018 (loodushoiutööd)
[email protected]
Jaanus Tanilsoo 5308 8436 (liigikaitse)
[email protected]
Nete Kukk 5303 2489 (vee-elustik)
[email protected]
Liis Jääger 5656 4094 (maapõu)
[email protected]
Mihkel Toom 5918 2731 (välisõhk)
[email protected]
3 (3)