Kaitseliidu ettepanekud keskkonnajalajälje vähendamiseks

. Tiina Uudeberg Kaitseministeerium Sakala 1 29.12.2022 nr K-4-12/22/37097 15094 Tallinn Kaitseliidu ettepanekud keskkonnajalajälje vähendamiseks Austatud proua Uudeberg Tulenevalt Kaitseministri 29.07.2022 otsustuskoosoleku (12.08.2022 nr 1.1-6/22/186) protokolli punktist 9.3 esitame Kaitseliidu ettepanekud keskkonnajalajälje vähendamiseks. Esitatud ettepanekud on jagatud kolme gruppi: jäätmetekke vähendamine, süsiniku vähendamine, veekasutuse vähendamine. Jäätmetekke vähendamine. Kaitseliidus tekib jäätmeid kokku ca 223 tonni aastas (2021. a andmed) ning neist liigiti kogumise osakaal kogu jäätmete mahust on täna u 25%. KaM valitsemisala keskkonna ja kliimapoliitikas toodud 2023. a eesmärk on 40% (2025. a eesmärk 45%). Eesmärgi saavutamiseks on vaja oluliselt tõsta erinevate kogumismahutite arvu Kaitseliidu taristul ning tagada sisemised jäätmejaamad (sorteerimisjaamad) administratiivhoonetes. Eesmärk oleks iga maleva staabi- ja tagalakeskusesse (STK) paigaldada 4 kuni 5 osaline sorteerimisjaam (olmejäätmed, biojäätmed, pakend, paber/papp ja taara). Ühe sorteerimisjaama maksumus on u 1200.- + KM. Sõltuvalt konkreetse objekti korruste arvust, koridoride pikkusest jmt näitajatest, tuleb arvestada 3-6 sorteerimisjaama ühe STK kohta. Sorteerimisjaamade vajadus kokku (lisaks peastaap, Kaitseliidu kool, NKK, noored) on 92 tk, kogumaksumusega 110 400.- + KM. Lisaks hoonetes paiknevatele jäätmejaamadele on vaja objektide välisterritooriumitele paigaldada ilmastikukindlad kogumismahutid. Täna on Kaitseliidu kinnistutel olemas valdavalt olmejäätmete mahuti /konteinerid ning papp- ja paberpakendi mahutid, kuid puudu on pakendite kogumise, biojäätmete ning osaliselt ka papp- ja paber mahutid. Ühe mahuti (1,3 m3 või 6m3) hind koos transpordiga on u 1490 eurot ning neid on planeeritud täiendavalt vähemalt 2 tk ühe STK kohta (kogukulu u 56 620 + KM). Väljaõppe jäätmete sorteerimiseks on vajadus soetada igale struktuuriüksusele Longopac prügikotiraam lahendus/süsteem, mida saab kasutada nii ladudes kui kaasa võtta õppustele. Kokku on vajadus 4 suure raami järgi iga struktuuriüksuse kohta, mis Toompea 8 Kantselei 717 9021 SEB Pank AS teeb kogukuluks u 9600.- + KM. Uued 10130Tallinn lahendused eeldavad Referent 717 9005 ka lõpptarbija koolitusi ning vajalikke ak EE461010022002422007 Reg-nr 74000725 Korrapidaja 717 9099 viitenumber 62020100012 saaja www.kaitseliit.ee E-post [email protected] Kaitseliit teeb kogukuluks u 9600.- + KM. Uued lahendused eeldavad ka lõpptarbija koolitusi ning vajalikke juhendmaterjale kohapeal (kleebised, videokoolitus, jms). Vajalike materjalide tootmiseks ja koolituste korraldamiseks taotleme täiendavalt 8000 eurot + KM. Jäätmetekke vähendamiseks taotleb Kaitseliit kokku 184 620 eurot (+KM) järgneva 4 aasta jooksul. Investeeringuid võimalik teostada perioodil 2023-2025. Süsiniku vähendamine (soojusenergia ja elektrienergia jalajälg). Kaitseliidu rohelise energia osakaal on u 27% (RKIK-s vastav näitaja 61% ning neil on olnud suurima mõjuga rohelise elektrienergia ostmine hoonetele ja vähesel määral ka sõidukitele, 50% ulatuses). Kaitseliit ei ole seni rohelist energiat ostnud, kuna vastavad eelarvelised vahendid on puudunud. Meie eesmärk on samuti järkjärgult tõsta rohelise energia osakaalu läbi järgnevate projektide: a. Soojusenergia. Kaitseliit tarbib aastas u 4910MWh aastas soojusenergiat (2021. a näitel), kaugkütte osakaal on selles 70,3%. Maagaasil töötavad kaks Tallinnas asuvat objekti – Tallinna maleva staabihoone ning Tallinna maleva ja Kaitseliidu peastaabi ühine tagalakeskus. Mõlemad objektid tarbivad kokku aastas u 582MWh. Vedelgaasi küttel on Kaitseliidus kolm objekti – Tallinna maleva Männiku lasketiir, Võrumaa maleva staabikompleks ning Harju maleva Keila malevkonna kodu. Vedelgaasi tarbimine on aastas u 452MWh. Lisaks on diisliküttel kaks objekti – Järva maleva staabihoone ning Lääne maleva Hiiumaa malevkonna kodu, mille tarbimine kokku u 478 MWh aastas. Suurematest objektidest on otseelektriküttel Naiskodukaitse Võsu õppehoone (hoone on soojustamata ja kasutuses soojal ajal). Kaitseliidu I prioriteet on liituda kaugküttega seal, kus on tehniliselt võimalik ning II prioriteet võtta kasutusele taastuvatel kütustel töötavad süsteemid (eelkõige pelletiküte või hakkepuit). Kaugküttega saaks lähitulevikus (2024) liituda Võrumaa malev ning orienteeruv maksumus koos kinnistu siseste ehitustöödega on u 71 500 + KM. Samuti on võimalik liitumine kaugküttega ka Lääne maleva Hiiumaa malevkonna kodul Kärdlas, mis jääb kaugkütte torustikust u 500 m kaugusele. Samas piirkonnas Kärdlas asub ka Politsei- ja Piirivalveameti piirkondlik keskus ja potentsiaalselt oleks võimalik liitumise kulusid jagada (liitumise kogukulu u 200 000 + KM). Tallinna maleva staabihoone jääb kaugküttetorustikust u 900m kaugusele ja lähiaastatel AS-l Utilitas seal arendust planeeritud pole. Taastuvale kütteliigile planeerime viia Tallinna maleva ja Kaitseliidu peastaabi ühine tagalakeskus ning Männiku lasktiir (kaugküttetorustik piirkonnas puudub). Olemasoleva maagaasi asemel pelletikatlamaja ehitamine (võimsus 200kW), maksab u 92 000+KM eurot objekti kohta. III prioriteet on Naiskodukaitse Võsu õppehoone otseelektrikütte asendamine ökonoomsemate õhk-õhk soojuspumpadega, mis võimaldab lisaks energiasäästule pikendada ka hoone kasutusperioodi. Soojusenergia jalajälje vähendamiseks taotleb Kaitseliit kokku 355 500 (+KM) eurot järgneva 4 aasta jooksul. Investeeringuid võimalik teostada perioodil 2024-2026. b) Elektrienergia. Kaitseliit tarbib aastas elektrienergiat u 4476 MWh (2021. a näitel). Oleme rakendanud mitmeid energiasäästumeetmeid (ja seeläbi vähendanud tarbimist u 11%), kuid suuremaks kokkuhoiuks on vaja teha investeeringuid, sest olemasoleval taristul on peamiselt vanad valgusallikad ning vajadus on need vahetada LED tehnoloogial põhinevate valgustite vastu. I prioriteet on välivalgustus ja II prioriteet on hoonete sisevalgustuse asendamine LED valgustitega. Indikatiivsed pakkumused näitavad, et ühe STK olemasolevate valgustite asendamine LED valgustitega maksab u 15 000-20 000 eurot. I prioriteet on kõikide hoonestatud objektide välivalgustus, II prioriteet on STK-de ja eraldiseisvate õppekeskuste (Kirna, Lõõla) sisevalgustuste asendamine LED valgustitega. Hindamaks/juhtimaks paremini oma tarbimist on Kaitseliit juba paigaldanud täiendavaid elektrienergia tarbimise mõõtjaid, kuid samas on jätkuv vajadus nende paigaldamiseks kõikidele hoonestatud kinnistutele (keskmiselt tuleb arvestada u 4- 2 (4) vajadus nende paigaldamiseks kõikidele hoonestatud kinnistutele (keskmiselt tuleb arvestada u 4- 5 mõõteseadet ühe tarbimiskoha kohta) ning ühe mõõteseadme maksumus on vahemikus 200- 1500 eurot (sõltub objektist ja vajalikest täiendavatest elektritöödest). Eelarvestatud vajadus LED valgustitele üleminekuks on u 342 000 eurot ning elektrienergia tarbimise mõõtjate paigaldamise kulu u 72 600 eurot. c) Elektrienergia rohesertifikaadid (sh. EL-s toodetud taastuvenergia). Roheenergia sertifikaate müüakse MWh kohta ning näiteks 28.12.2022 oli maksumus 9,25 eurot MWh kohta. Kui 50% KL elektrienergia katta sertifikaatidega, siis orienteeruv kulu oleks 20 700 eurot + KM. Nelja aasta kulu kokku u 83 000 + KM. Elektrienergia jalajälje vähendamiseks taotleb Kaitseliit kokku 497 600+KM eurot järgneva 4 aasta jooksul. Investeeringuid võimalik teostada perioodil 2023-2024. Veekasutuse vähendamine. Kaitseliit tarbib aastas 7920 m3 vett (2021. a andmed). Keskkonnajalajälje arvutuse võtmes on oluline veekasutuse vähendamine. Kaitseliidu hinnangul on üheks võimaluseks tarbimise vähendamiseks kasutada vihmavett tehnika pesemisel. Kaitseliidu 2023. a hangete kava projektis on välipesula rajamine Tallinna maleva ja Kaitseliidu peastaabi ühisesse tagalakeskusesse. Üheks võimaluseks oleks nimetatud pesulas vähemalt osaliselt võtta kasutusse vihmavesi. Kaitseliidus on analoogseid maakaitseringkonna tasemel keskuseid kolm (masinapark 200+) ja teeme ettepaneku kaaluda vihmavee kasutuselevõttu tulevikus ka teistel objektidel. Vihmavee süsteemi projekteerimine ning mahuti orienteeruv kulu on u 25 000 eurot objekti kohta. Veekasutuse jalajälje vähendamiseks taotleb Kaitseliit ühe pilootprojekti juurutamiseks 25 000 eurot +KM. Investeering on võimalik teostada perioodil 2023-2024. Koos ettepanekutega keskkonnajalajälje vähendamiseks, taotleb Kaitseliit jätkuvalt Kaitseliidu peastaabi koosseisu täiendavat ametikohta - keskkonna- ja energiatõhususe projektijuhti /analüütikut, kelle peamine ülesanne oleks Kaitseliidu keskkonnajalajälje ning keskkonna- ja kliimapoliitika tegevuste koordineerimine (sh. osalemine valitsemisala töörühmades ning vajalike andmete kogumine ja nende analüüs). Arvestades teema prioriteetsust ning võimalikke potentsiaalseid kokkuhoiu võimalusi, võimaldaks täiendava ametikoha loomiseks eraldatav ressurss analüüsida erinevaid lahendusi energiakulude kokkuhoiuks ja keskkonnakoormuse vähendamiseks, vajadusel koostab ja esitab taotluseid näiteks SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus kaasrahastuse saamiseks. Eesmärkide saavutamine eeldab järjepidevat süsteemset tööd, mille oluliseks osaks on nii Kaitseliidu palgaliste kui vabatahtliku liikmeskonna teadlikkuse suurendamine. Kaitseliit on varasemalt KMAK 2023-2026 koostamise raames nimetatud ametikohta taotlenud (toona oli ametikoha nimetuseks spetsialist ning tegevusvaldkonnaks kliimamõjude vähendamise projektid). Lugupidamisega [allkirjastatud digitaalselt] Rain Jano Kolonelleitnant Kaitseliidu peastaabi operatiivosakonna ülem Kaitseliidu peastaabi ülema ülesannetes 3 (4) Margit Peterson 717 9142 [email protected] 4 (4)