Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele kaitseministrile (KK 262)

. Riigikogu juhatus Teie 06.12.2022 nr 7-1.2/22-02538-2 [email protected] Meie 20.12.2022 nr 1.1-18/22/4909 Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele kaitseministrile (KK 262) Lugupeetud riigikogu liige, Erki Savisaar Palusite Kaitseministeeriumilt vastust küsimustele seoses Nursipalu harjutusvälja laiendamisega. Vastame alljärgnevalt esitatud küsimustele: 1. Kunas sündis otsus laiendada Nursipalu harjutusvälja hetkel planeeritud mahus? Millised olid kaalutletud alternatiivid? Harjutusvälja laiendamise vajaduse tingib oluliselt muutunud julgeolekuolukord. Venemaa kallaletung Ukrainale, Eesti iseseisva kaitsevõime suurendamine ja NATO idatiiva kaitse tugevdamine tingib vajaduse kaitseväe harjutusvõimaluste kiires tempos parandamiseks ja täiendavate liitlaste vastuvõtu võimaldamiseks. Seega tugevdame harjutusvälja laiendamisega kogu Eesti kaitset. Sarnaselt Eestile talitavad Läti ja Leedu, kes laiendavad samuti oluliselt harjutusvõimalusi oma territooriumil ja seda Eestiga võrreldes oluliselt suuremas mahus. Otsuse harjutusvälja huviala piiride kohta tegin 18.11.2022, arvestades nii riigikaitselisi vajadusi kui ka mõju kohalikule kogukonnale. Neid piire tutvustati ka kohe 21.11.2022 Tsooru rahvamajas volikogudele ja kogukondadele ning need on avalikus kaardirakenduses leitavad. Harjutusväljale asukoha leidmiseks Lõuna-Eestis kasutati kriteeriumianalüüsi, kus peamisteks kriteeriumiteks olid harjutusvälja suurus, olemasoleva ja kavandatava liitlaste linnaku ja muu Kaitseväe taristu lähedus (ca 30 min autosõitu), eramaade ja hoonestatud kinnistute minimaalne arv harjutusvälja alal ja keskkonnatingimused. Kasutatud kriteeriumitest lähtuvalt puudavad Nursipalu harjutusvälja laiendamisele realistlikud alternatiivid – muud variandid ei vasta Kaitseväe jaoks minimaalselt vajalikele tingimustele või on mõjud eraomandile oluliselt suuremad. 2. Milline on olnud kommunikatsioon Antsla, Võru ja Rõuge vallaga? Mitu koosolekut on toimunud vastavate vallaesindajatega? Soovime täies ulatuses tutvuda ametliku kirjavahetusega Kaitseministeeriumi ja Kaitseinvesteeringute Keskuse ning nimetatud valdade vahel. Ametlik kirjavahetus on nähtav Kaitseministeeriumi dokumendiregistris. Vajadusest Nursipalu harjutusvälja laiendada informeerisime kirjalikult esmakordselt 16.09.2022 Rõuge valla üldplaneeringu menetluse raames (kiri nr 12-1/22/3090). Samal päeval saatsime Võru Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 üldplaneeringu menetluse raames (kiri nr 12-1/22/3090). Samal päeval saatsime Võru vallavanemale ja Antsla vallavanemale e-kirjaga info harjutusvälja laiendamise vajaduse kohta. Ühtlasi informeerisime kõiki kolme valda, et konkreetsete laiendamise ettepanekute esitamist hindame reaalseks oktoobri keskpaigaks 2022. Vajadus harjutamise võimaluste suurendamise järele ja seda eeldatavalt Nursipalu harjutusvälja laiendades, oli teada kevadel 2022. Seda arvestades kohtusime kevadel ka Võru ja Rõuge valla esindajatega, samuti Keskkonnaameti, Transpordiameti ja RMK esindajatega. 16.09.2022 valdadele läinud kirja järgselt tegi Rõuge vald ettepaneku kohtumiseks kaitseministriga. Pakkusime omalt poolt, et läbipaistvuse huvides võiksid kohtumisel osaleda ka Võru ja Antsla valla esindajad. Kohtumine kõigi asjaomaste valdade esindajatega toimus 10.10.2022 Kaitseministeeriumis. Sellele on järgnenud tihe suhtlus kohalike vallajuhtidega e-posti ja telefoni teel. Samuti on infot jagatud läbi erinevate meediakanalite, sh on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel veebilehel avatud Nursipalu harjutusvälja laiendamise infoportaal. Oleme vastanud mitmetele kirjadele ja infopäringutele. Lisaks sellele on lepitud kokku kohapealsed kohtumised Rõuge valla elanikega 05.01.2023, Võru valla elanikega 11.01.2023 ja Antsla valla elanikega 12.01.2023. 3. Millised on planeeritavad kompensatsiooniskeemid inimestele, kelle majapidamised jäävad planeeritava laienduse sisse? Kui suur on plaanitud kompensatsioonimehhanismide eelarve? Harjutusvälja laienduse alasse jäävad maad omandatakse õiglases väärtuses. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus lähtub maade omandamisel kehtivatest õigusaktidest. Omandamise raamistik on määratud kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusega (KAHOS). Seaduse kohaselt omandatakse hoonestatud kinnistud ja haritav maa hüvitusväärtuse alusel, millele on võimalik kokkuleppele jõudmisel lisada kuni 20% motivatsioonitasu, lisaks 10% hoone eest, kus elatakse. Hüvitusväärtuse hindamine tellitakse kutseliselt hindajalt. Hüvitusväärtuse määramisel võetakse arvesse ka saamata jäävat tulu. Saadav hüvitus peab võimaldama panna omanikku võimalikult sarnasesse olukorda, kus ta oli enne omandamise vajadust. Riigi eesmärgiks on kõigil juhtudel jõuda mõlemapoolselt sobiva lahenduseni. Hetkel on kaardistamisel maaomanike esmased seisukohad. Lisaks rahas hüvitamisele on alternatiiviks ka vahetusmaa leidmine sarnases turupiirkonnas. Seadus lubab riigil vajadusel soetada vahetuseks sobiva maa ka erasektorist. Plaanitud kompensatsioonimehhanismide eelarvet ei ole numbriliselt määratud. Riik lähtub hüvitamisel kehtivatest õigusaktidest ning on seadnud eesmärgiks jõuda puudutatud inimestega mõlemapoolselt sobiva lahenduseni. 4. Mitmel korral on kohtutud asjassepuutuvate majapidamiste esindajatega? Soovime tutvuda nende kohtumiste avalike protokollidega. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on tänaseks korraldanud esmakohtumised enamiku harjutusvälja laienduse huvialas hoonestatud kinnistuid omavate isikutega, kohtumised jätkuvad ülejäänutega ning samuti toimub esmakontaktide loomine põllu- ja metsamaade omanikega. Esmakohtumistel tutvustatakse laienduse põhjuseid ja edasisi tegevusvariante ning kuulatakse omanike esmaseid seisukohti ning võimalusel lepitakse kokku edasine tegevuskava. Protokolle kohtumistest ei ole koostatud. Suhtlus asjassepuutuvate majapidamistega jätkub ja on pidev. 5. Milline on kompensatsioonimehhanism avalikkusele, seoses turismipiirkonna väärtuse vähenemise ja suurenenud mürareostusega. Kui suur on seesugusele mehhanismile planeeritud eelarve? 2 (4) Riik on avatud kuulama kohalike valdade ettepanekuid. Aastatel 2019 – 2022 on KOVidele, mille territooriumile jääb harjutusväli, makstud harjutusvälja häiringu talumise tasu, lisaks on toetatud militaarsõidukite poolt kasutatavate teede rekonstrueerimist ja rajamist. Sama kokkulepe alusel kompenseeritakse harjutusväljade häiringut veel 2023. aastal. Valdadele makstud hüvitisi on kasutatud teede rekonstrueerimiseks, aga ka kohaliku kogukonna elukvaliteedi tõstmisse muul viisil. Nt investeeris Rõuge vald Nursi külakeskuse ja lasteaia küttesüsteemidesse, Lääne-Harju vald rajas Kloogale mängu-sportimisväljaku ja kergliiklustee valgustuse, Saku vald koostas mürakaardi, Narva-Jõesuu korrastas Sinimäe vaatetorni ümbritseva territooriumi ja ostis muuseumile suure telgi, Anija vald asub toetussumma eest looma Piibe maantee äärseid külasid ühendavat kergliiklusteed. Seega on riik varasemalt toetanud neid KOVe, kus harjutusväljad asuvad ning on valmis sarnast praktikat jätkama ka pärast 2023. aastat. Väljatöötamisel on määruse eelnõu, mille alusel jätkata talumistasu maksmist alates 2024. aastast. 6. Millistest kaalutlustest lähtudes kaitseväe esialgseid plaane vähendati, milliste võimekuste treeningvõimalused seetõttu kannatavad. Kaitseväe vajadustega arvestamist vähendati selleks, et mõjud kohalikele kogukondadele, sh eramaadele oleksid väiksemad. Pakutav Nursipalu laiendus on seega kompromiss. Vähendamisest tulenevalt on märkimisväärselt kärbitud soomusmanöövervõime ja koos sellega koostöö harjutamise võimalusi Lõuna-Eestis, milleks tuleb leida lahendused Põhja-Eesti olemasolevatel ja arendatavatel harjutusväljadel, tegemata samal ajal järeleandmisi Eesti julgeoleku seisukohalt. 7. Kas hetkel esitatud laienemisplaan näeb ette ka järgnevaid etappe ning kus on Kaitseministeeriumi ja Kaitseinvesteeringute Keskuse arvates Võrumaa taluvuse piir selliste arenduste talumiseks? Kaitseministeerium ei kavanda Nursipalu harjutusvälja suuremates piirides, kui seda on avalikult tutvustatud. Eestis on seitse harjutusvälja, neist 4 Põhja-Eestis. Kokku on harjutusväljade pindala 28 071 ha, võrdluseks nõukogude aegses Eestis oli harjutusväljade pindala u. 87 000 ha. Harjutamise võimalused vajavad olulist parandamist Lõuna-Eestis teise jalaväebrigaadi juures. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Koopia: Riigikantselei Kadri Auväärt 717 0165 3 (4) Kadri Auväärt 717 0165 [email protected] 4 (4)