"Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele", 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused" ning 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone ... - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Failid

E-kiri.eml2056 KB
Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele, 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused ning 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded muutmine.asice1491 KB

Sisu (failidest)

Rahandusminsteerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit 29.05.2026 nr 1-4/26/2130 Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele", 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused" ning 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika" ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded" muutmine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks taristuministri määruse eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Lisad: 1. eelnõu 2. seletuskiri 3. lisad (5 tk) Arvamuse avaldamiseks: Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Omanike Keskliit, Eesti Kaupmeeste Liit, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, R8 Technologies OÜ, DeltaE Insenerid OÜ Karl-Villem Võsa, 606 3256 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 07.05.2026 TARISTUMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“, 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ ja 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 3 lõike 5, § 64 lõike 5, § 65 lõike 3 ja § 66 lõike 6 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ muutmine Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 51 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) muu soojuspump.“; 2) paragrahvi 10 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Juhul kui hoone kaalutud energiaerikasutus määratakse käesoleva määruse § 14 lõike 2 punkti 2 alusel, on lähteandmeteks energiamärgise tellijalt saadud andmed.“; 3) paragrahvi 10 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 11 lõike 2 punktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: „3) hoone kütmisel kasutatav soojusallika liik käesoleva määruse §-s 51 sätestatu kohaselt; 4) hoone kütmisel kasutatav energiakandja liik käesoleva määruse §-s 51 sätestatu kohaselt.“; 5) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) kui kaalutud energiaerikasutuse arvutamisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõigetest 31 – 35 , laetakse asjaomased energiamärgise osana käsitletavad arvutuskäigud koos arvutuses kasutatud lähteandmetega ehitisregistrisse.“; 6) paragrahvi 11 lõige 31 täiendatakse pärast sõna „on“ sõnaga „eraldiseisva“; 7) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 32 –35 järgmises sõnastuses: „(32 ) Kui teostatakse lõike 31 kohane lahutustehe, kasutades alamarvestitega mõõdetud tarbimisandmeid, liidetakse tagasi hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruse kohane valgustuse ja seadmete elektrikasutus valemiga: 𝐸𝑡𝑎𝑟 ,𝑒𝑙 = 𝐸𝑝𝑒𝑎𝑎𝑟𝑣𝑒𝑠𝑡𝑖 − ∑ 𝐸𝑒𝑟𝑖 ,𝑖 − ∑ 𝐸𝑎𝑙𝑎𝑚𝑎𝑟𝑣𝑒𝑠𝑡𝑖 ,𝑗 + ∑ 𝐸𝑟,𝑣𝑠,𝑗 𝑖 𝑗 𝑗 kus: Etar,el – aastane tarnitud elektrienergia hulk, kWh/a; Epeaarvesti – peaarvestiga mõõdetud aastane elektrienergia hulk, kWh/a; Eeri,i – arvestiga i mõõdetud lõikele 31 vastava tehnosüsteemi või elektritarviti aastane tarbitud elektrienergia hulk, kWh/a; Ealamarvesti,j – alamarvestiga j mõõdetud elektrienergia hulk, mis sisaldab lõike 3 1 kohase tehnosüsteemi või elektritarviti aastast tarbitud elektrienergiat, kWh/a; Er,vs,j – valgustuse ja seadmete elektrienergia, mis vastab hoone kasutamise otstarbele ja põhineb hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruse § 6 lõike 1 tabeli 1 andmetel, kWh/a. (33 ) Kui alamarvestiga mõõdetud alal kasutatakse valgustuse puhul hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruse § 6 lõikes 4 sätestatud tegelikku valgustusvõimsust, arvestatakse Er,vs,j arvutamisel valgustuse osa tegeliku paigaldatud võimsuse ja sama määruse § 6 lõike 1 tabeli 1 tüüpilise kasutusaja alusel ning seadmete osa sama tabeli andmetel. (34 ) Mitteeluhoonete kaalutud energiaerikasutuse arvutamisel võib hoone tüüpilisest kasutusest erineva kasutusaja puhul elektrienergia tarbimist taandada tüüpilisele kasutusele, arvutades tarbimise tunniandmetest igal kuul keskmise elektrivõimsuse kasutusajal ja kasutusajavälisel ajal. Tüüpilisele kasutusele taandatud aastane energiakasutus arvutatakse valemiga: 12 12 𝜏 𝜏 𝑡 𝜏 𝜏 𝑡 𝐸𝑡𝑎𝑟 ,𝑒𝑙 = ∑ 𝑃𝑘𝑎,𝑖 𝑑 𝑤 𝑖 + ∑ 𝑃𝑘𝑎𝑣,𝑖 (1 − 𝑑 𝑤 ) 𝑖 24 7 1000 24 7 1000 𝑖 =1 𝑖 =1 kus: Etar,el – aastane tarnitud elektrienergia hulk, kWh/a; Pka,i – kuu i keskmine elektrivõimsus kasutusajal, W; Pkav,i – kuu i keskmine elektrivõimsus kasutusaja välisel ajal, W; d – hoone kasutustundide arv ööpäevas hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruse § 6 lõike 1 tabeli 1 järgi, h; w – hoone kasutuspäevade arv nädalas sama tabeli järgi, d; ti – tundide arv kuus i, h. (35 ) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 31 –34 toodud arvutused ei ole teostatavad mitme kasutamise otstarbe tõttu, võib teostada kaalutud energiaerikasutuse energiasimulatsiooni kalibreeritud mudeli abil: 1) energiasimulatsioonimudeli kalibreerimisel viiakse simulatsioonimudeli tulemused vastavusse tegeliku energiatarbimisega; 2) energiasimulatsioonimudeli lähteandmed muudetakse tüüpilisele kasutusele vastavaks ja teostatakse uus energiasimulatsioon kaalutud energiaerikasutuse määramiseks.“; 8) paragrahvi 11 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 9) määruse lisad 1, 2 ja 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ muutmine Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruses nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ paragrahvi 121 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) muu soojuspump.“. § 3. Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ muutmine Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruses nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 31 sõnastatakse järgmiselt: „31) energiatõhususarv B – energiatõhususarv, mille määramisel ei vähendata tehnosüsteemi summaarset energiakasutust lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia võrra ning mis peab vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ lisa 2 tabelis 1 sätestatud energiatõhususarvule.“; 2) paragrahvi 30 lõikes 64 asendatakse tekstiosa „vastav kaalutud energiakasutus kWh/a“ tekstiosaga „vastav kaalutud energiakasutus kWh/(m2 ·a)“; 3) määruse lisa 4 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 4. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 61 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses: „(4) Suure energiatarbega hoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa 2 tabelis 3 sätestatud piirväärtust. (5) Suure energiatarbega hoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa 2 tabelis 1 esitatud piirväärtust, kui energiaarvutuses ei arvestata lokaalset elektritootmist taastuvast energiaallikast. (6) Püstitatav suure energiatarbega hoone peab vastama käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2, 4 ja 5 tunnustele.“; 3) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2026. aasta 1. septembrit, ei kohaldata käesoleva määruse § 6¹ lõikes 6 sätestatud nõudeid.“; 4) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 5. Määruse jõustumine Määruse § 1 punkt 9 ja § 4 jõustuvad 1. septembril 2026. aastal. Kuldar Leis Taristuminister Marten Kokk Kantsler Lisa 1. Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ lisa 1 „Hoone külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatava energiamärgise vorm“ Lisa 2. Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ lisa 2 „Energiamärgise koondinformatsiooni vorm“ Lisa 3. Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ lisa 3 „Kaalutud energiaerikasutuse ja energiatõhususarvu klassi määramine“ Lisa 4. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ lisa 2 „Hoonete energiatõhususarvude piirväärtused“ Lisa 5. Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ lisa 4 „Energiaarvutuse tulemuste esitamine“ Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ Lisa 4 (taristuministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses) Energiaarvutuse tulemuste esitamine Andmed hoone kohta Hoone kasutusotstarve Uusehitus Aadress Oluline rekonstrueerimine Ehitusaasta Rekonstrueerimine Toatemperatuuriga pind m2 Olemasolev hoone Madala temperatuuriga pind m2 Netopind m2 Energiatõhususarv kWh/(m2·a) (kWh toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta) Energiatõhususarv B kWh/(m2·a) (kWh toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta) B Energiatõhususarv ilma lokaalselt toodetud elektrita Energiakasutuse Hangitud kütused Tarnitud Tarnitud Eksporditud Eksporditud Kaalumis- Kaalutud kokkuvõte massi või energia energia energia energia tegur energiakasutus kogus/a mahuühik kWh/a kWh/(m2·a) kWh/a kWh/(m2·a) - kWh/(m2·a) Elekter - - Tõhus kaugküte Summa - - - Lokaalselt toodetud ja eksporditud Lokaalselt toodetud Eksporditud Omatarbe energia osakaal kWh/a kWh/(m2·a) kWh/a kWh/(m2·a) % Soojusenergia päikesest Elekter päikesest … Summaarne energiakasutus Elekter Soojus Elekter Soojus kWh/a kWh/a kWh/(m2·a) kWh/(m2·a) Küttesüsteem - - - - Ruumide küte Ventilatsiooniõhu soojendamine Tarbevee soojendamine Abiseadmete elekter - - Ventilatsioonisüsteem1 - - Jahutussüsteem - Abiseadmete elekter - - Valgustus - - Seadmed - - Summa (tehnosüsteemide summaarne energiakasutus) 1 ventilatsiooniõhu ja tarbevee soojendamine loetakse küttesüsteemi osaks Netoenergiavajadus kWh/a kWh/(m2·a) 2 Ruumide küte 3 Ventilatsiooniõhu soojendamine Tarbevee soojendamine Ruumide jahutus Ventilatsiooniõhu jahutus 2 sisaldab infiltratsiooniõhu ja ventilatsiooniõhu soojenemise ruumis 3 arvutatud koos soojustagastusega Arvutusprogrammi nimi ja versioon Kuupäev: Pädev isik: Pädeva isiku kutsestandard koos tasemega: Teostaja: Pädeva isiku kutsetunnistuse nr: Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele “ Lisa 1 (taristuministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses) Hoone külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatava energiamärgise vorm [1] HOONE ENERGIAMÄRGIS [2] [3] [4] kWh/m²·a Energiatõhususe miinimumnõue [6] [7] Energiamärgise nr [8] Hoone aadress [9] Ehitisregistri kood [10] [12 Märgis kehtib kuni [11] ] Energiamärgise vormi täitmise juhend Energiamärgise andja täidab ehitisregistris energiamärgise vormil määruse käesolevas lisas nurksulgudes numbritega tähistatud väljad, arvestades järgmisi selgitusi. [1] Energiamärgise pealkiri Energiaarvutusel põhineva energiamärgise korral märgitakse väljale „ENERGIAARVUTUSEL PÕHINEV ENERGIAMÄRGIS“. Olemasoleva hoone energiamärgise korral märgitakse väljale „ENERGIAMÄRGIS“. [2] Energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse klass Energiamärgise andja sisestatud energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse alusel märgib ehitisregistri süsteem käesoleva määruse lisa 3 järgi hoone või hoone osa energiamärgise energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse klassi. [3] Energiatõhususarv / kaalutud energiaerikasutus Energiaarvutusel põhineva energiamärgise korral märgib ehitisregistri süsteem väljale „energiatõhususarv“. Olemasoleva hoone energiamärgise korral märgib ehitisregistri süsteem väljale „kaalutud energiaerikasutus“. [4] Energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse väärtus [5] Kaalutud energiaerikasutuse või energiatõhususarvu klassi skaala Väljad täidab automaatselt ehitisregistri süsteem käesoleva määruse lisa 3 järgi. [6] Energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse klass Energiamärgise väljaandja sisestatud energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse alusel kuvab ehitisregistri süsteem käesoleva määruse lisa 3 järgi hoone või hoone osa(de) energiamärgise energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse klassi, osu tades korrektsele klassile ülespoole suunatud noolega. Nool näitab hoone energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse klassi asukohta energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse kogu skaala suhtes. [7] Energiatõhususe miinimumnõude piirväärtus Vertikaalse kirje „Energiatõhususe miinimumnõue“ ja selle all oleva joonega märgib ehitisregistri süsteem energiatõhususe miinimumnõude piirväärtuse, mis on sätestatud ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Energiatõhususe miinimumnõude piirväärtusega võrdub „energiatõhususe miinimumnõuete piirile“ eelnev (ehk vasakpoolne) kaalutud energiaerikasutuse või energiatõhususarvu klassi skaala ülemine piirväärtus. [8] Energiamärgise number Välja täidab ehitisregistri süsteem automaatselt. [9] Hoone aadress [10] Ehitisregistri kood Välja täidab ehitisregistri süsteem automaatselt. [11] Märgis kehtib kuni Tegeliku energiatarbimise kohta antud energiamärgise (KEK) kehtivuseks märgib ehitisregistri süsteem 10 aastat märgise väljastamisest. Projekteeritud energiavajaduse kohta antud energiamärgis (ETA) kehtib kaks aastat hoone kasutusloa väljastamisest arvates. Iga energiamärgise kehtivuse kuupäeva märgib ehitisregistri süsteem digitaalsele energiamärgisele pärast hoone kasutusloa väljastamist. [12] QR-kood QR-kood avab energiamärgise dokumendi lehe ehitisregistri vahelehel „Kokkuvõte“. Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 „Nõuded hoone energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ Lisa 2 (taristuministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses) Energiamärgise koondinformatsiooni esitamise vorm ENERGIAARVUTUSEL PÕHINEV ENERGIAMÄRGIS [1] Energiamärgise nr: [2] Hoone kategooria: [3] Hoone kasutamise otstarve: [4] Hoone aadress: [5] Ehitisregistri kood: [6] Esmane kasutuselevõtu aasta: [7] Köetav pind: [8] Toatemperatuuriga pind: [9] Energiamärgise andmete allikas: [10] Energiatõhususe miinimumnõue [12] [13] Energiamärgise väljaandja Vastutav spetsialist: [14] Äriühing või FIE: [15] [16]: [17] kWh/(m2·a) Energiamärgise väljaandmise kuupäev: [18] Energiamärgis kehtib kuni: [19] Hoone energiakasutus Hoone Energiakasutus Kaalumis- Kaalutud Hoone tehnosüsteemi Energia- tegur Kogus Ühik erikasutus, tehnosüsteem energiaallika kandja kWh/(m²·a) liik [20] [21] [22] [23] [24] [25] [26] Kaalutud erikasutus kokku (ETA/KEK), kWh/(m²·a): [27] Tarnitud ja eksporditud energia Energiakandja Tarnitud energia Eksporditud energia - kWh/a kWh/a [22] [28] [29] Märkused: [30] Vormi täitmise juhend Energiamärgise väljaandja täidab ehitisregistris energiamärgise vormil käesolevas lisas nurksulgudes numbritega tähistatud väljad, arvestades järgmisi selgitavaid märkusi. Nr Selgitus [1] Energiamärgise pealkiri Energiaarvutusel põhineva energiamärgise korral kirjutage väljale „ENERGIAARVUTUSEL PÕHINEV ENERGIAMÄRGIS“. Olemasoleva hoone energiamärgise korral kirjutage väljale „ENERGIAMÄRGIS“. [2] Energiamärgise number Välja täidab ehitisregistri süsteem automaatselt. [3] Hoone kategooria Märkige, kas hoone on elamu või mitteelamu. [4] Hoone kasutamise otstarve Märkige hoone kasutamise see otstarve, mille osakaal on hoone energiamärgise arvestuses toatemperatuuriga pinnast kõige suurem. Samuti märkige hoone kasutamise otstarbe järel sulgudesse kasutamise otstarbe kood. Selle järel märkige kõik ülejäänud hoone kasutamise otstarbed, mida asjakohase energiamärgise juures on arvestatud. Hoone kasutamise otstarbe kood vastab ehitise kasutamise otstarbele, mis on esitatud ehitusseadustiku § 50 lõike 7 punkti 1 alusel kehtestatud määruses. [5] Hoone aadress [6] Ehitisregistri kood Välja täidab ehitisregistri süsteem automaatselt. [7] Esmane kasutuselevõtu aasta Olemasoleva hoone puhul märkige hoone esmase kasutuselevõtmise aasta. Ehitusaasta järele sulgudesse märkige hoonet või hoone osa olulisel määral mõjutanud viimase rekonstrueerimistöö tegemise aasta. [8] Köetav pind Olemasoleva hoone energiamärgise korral juhinduge välja täitmisel määruse nr 36 §-st 2. [9] Toatemperatuuriga pind Olemasoleva hoone energiamärgise korral juhinduge välja täitmisel määruse nr 36 §-dest 2 ja 12. [10] Energiamärgise algandmete allikas ETA märgise puhul viidake sellele dokumendile, mille alusel taotletakse ehitamist, kujul „[Dokumendi nimetus] nr [dokumendi number]“. KEK märgise puhul märkige need aastad, mille alusel KEK väljastatakse, kujul „Tarbimise andmed aastatel [aaaa]–[aaaa]“. [11] Kaalutud energiaerikasutuse või energiatõhususarvu klassi skaala Väljad täidab ehitisregistri süsteem automaatselt käesoleva määruse lisa 3 järgi. [12] Energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse klass Energiamärgise väljaandja sisestatava energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse alusel kuvab ehitisregistri süsteem käesoleva määruse lisa 3 järgi hoone või hoone osa (de) energiamärgise energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse klassi, osutades õigele klassile ülespoole suunatud noolega. [13] Energiatõhususe miinimumnõuete piir Vertikaalse kirje „Energiatõhususe miinimumnõue“ ja selle all oleva joonega kuvab ehitisregistri süsteem energiatõhususe miinimumnõude piirväärtuse, lähtudes hoone energiatõhususe miinimumnõuetest, mis on sätestatud ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses. Energiatõhususe miinimumnõude piirväärtusega võrdub energiatõhususe miinimumnõuete piirile eelnev (ehk vasakpoolne) kaalutud energiaerikasutuse või energiatõhususarvu klassi skaala ülemine piirväärtus. [14] Vastutav spetsialist Kirjutage energiamärgise koostanud ja väljastanud pädeva isiku ees- ja perekonnanimi. [15] Äriühing või FIE Kui energiamärgise väljaandja töötab ettevõtte all või FIEna, märgib ta ehitisregistri süsteemis äriühingu või FIE nime ja seejärel sulgudesse registrikoodi. Sisestatud andmed kuvatakse energiamärgisel. [16] Energiatõhususarv / kaalutud energiaerikasutus Energiaarvutusel põhineva energiamärgise korral märgib ehitisregistri süsteem väljale „Energiatõhususarv (ETA)“. Olemasoleva hoone energiamärgise korral märgib ehitisregistri süsteem väljale „Kaalutud energiaerikasutus (KEK)“. [17] Energiatõhususarvu / kaalutud energiaerikasutuse väärtus [18] Energiamärgise väljaandmise kuupäev Ehitisregistri süsteem märgib väljaandmise kuupäevaks energiamärgise koostamise kuupäeva. [19] Energiamärgis kehtib kuni Tegeliku energiatarbimise kohta antud energiamärgise (KEK) kehtivuseks märgib ehitisregistri süsteem 10 aastat märgise väljastamisest. Projekteeritud energiavajaduse kohta antud energiamärgis (ETA) kehtib kaks aastat hoone kasutusloa väljastamisest arvates. Iga energiamärgise kehtivuse kuupäeva märgib ehitisregistri süsteem digitaalsele energiamärgisele pärast kasutusloa väljastamist. [20] Hoone tehnosüsteem Hoone tehnosüsteemi väljale märkige tehnosüsteemi liik, nt küttesüsteem, tarbevee soojendamise süsteem, ventilatsioonisüsteem jne. Olemasoleva hoone energiamärgise korral võib tehnosüsteeme koondada vastavalt tarbimisandmete olemasolule ja esitada koondväärtused. [21] Hoone tehnosüsteemi energiaallika liik Hoone tehnosüsteemi energiaallika liigid jagunevad ja need märgitakse järgmiselt: a) soojusallika liik määruse nr 36 § 5 1 lõigete 1 ja 3 loetelu kohaselt; b) ventilatsioonisüsteemi liik määruse nr 57 § 14 loetelu kohaselt; c) jahutussüsteemi liik määruse nr 57 § 15 loetelu kohaselt; d) elektrisüsteemi liik määruse nr 57 § 9 loetelu kohaselt. [22] Energiakandja Täitke määruse nr 36 §-s 5 1 esitatud loetelu järgi. [23] Energiakasutus Märkige hoones kasutatava süsteemi energiakasutus kilovatt-tundides. Lokaalse elektrisüsteemi ja päikesekollektori korral märkige lokaalselt toodetud elektri ja soojuse omatarve. Koostootmisseade märkige nii kütte- ja tarbevee soojendamise kui ka elektrisüsteemina, et kuvataks tarbitud energiakandja ja toodetud elektri omatarve. [24] Tarbitud energia ühik Tarbitud energia ühik on kWh/a, m3 /a, t/a. [25] Kaalumistegur Energiakandjate kaalumisteguritega võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju. Energiakandjate kaalumistegurite arvväärtused on sätestatud ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. [26] Energiatõhususarvu või kaalutud energiakasutuse komponendi väärtus Märkige energiakandja kaalumisteguriga korrutatud aastane energiakasutus kilovatt-tundides hoone toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta kWh/(m²·a). [27] Summaarne kaalutud erikasutus kokku (ETA/KEK), kWh/(m2 ·a) Summeerib tulba „Kaalutud erikasutus, kWh/(m²·a)“ väärtused, tulemus peab võrduma välja [17] väärtusega. [28] Tarnitud energia (kWh/a) Väli täitke juhul, kui täitsite tulba „Energiakandja“ välja. [29] Eksporditud energia (kWh/a) Väli täitke ainult juhul, kui hoonest või kinnistult eksporditakse energiat energiavõrkudesse. [30] Märkused Kui hoone kaalutud energiaerikasutus on määratud käesoleva määruse § 14 lõike 2 alusel, sisestage see info. Märkige olulised erisused hoone kasutamise kohta, näiteks kas hoone on kasutusel tervikuna või osaliselt, kas hoone on kasutusel aasta ringi jne. Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ Lisa 3 (taristuministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses) Hoone energiatõhususarvu ja kaalutud energiaerikasutuse klassi määramine Hoone energiatõhususarvu (ETA) klass või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klass määratakse käesolevas lisas esitatud skaala järgi, lähtudes: a) energiatõhususarvust, mis on määratud määruse § 7 alusel, või b) hoone kaalutud energiaerikasutusest, mis on määratud määruse § 14 alusel. ETA või KEK-i klassi skaala valitakse olenevalt hoone kasutamise otstarbest. ETA või KEK-i klassi määramise skaala olenevalt hoone kasutamise otstarbest 1. Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga < 120 m² ETA või KEK, kWh/(m2 ·a) Klass ETA või KEK ≤ 135 A 136 ≤ ETA või KEK ≤ 160 B 161 ≤ ETA või KEK ≤ 185 C 186 ≤ ETA või KEK ≤ 235 D 236 ≤ ETA või KEK ≤ 285 E 286 ≤ ETA või KEK ≤ 350 F ETA või KEK > 350 G 2. Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga 120–220 m² ja ridaelamu ETA või KEK, kWh/(m2 ·a) Klass ETA või KEK ≤ 120 A 121 ≤ ETA või KEK ≤ 140 B 141 ≤ ETA või KEK ≤ 160 C 161 ≤ ETA või KEK ≤ 210 D 211 ≤ ETA või KEK ≤ 260 E 261 ≤ ETA või KEK ≤ 330 F ETA või KEK > 330 G 3. Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga > 220 m² ETA või KEK, kWh/(m2 ·a) Klass ETA või KEK ≤ 100 A 101 ≤ ETA või KEK ≤ 120 B 121 ≤ ETA või KEK ≤ 140 C 141 ≤ ETA või KEK ≤ 200 D 201 ≤ ETA või KEK ≤ 250 E 251 ≤ ETA või KEK ≤ 320 F ETA või KEK > 320 G 4. Korterelamu ETA või KEK, kWh/(m2 ·a) Klass ETA või KEK ≤ 110 A 111 ≤ ETA või KEK ≤ 130 B 131 ≤ ETA või KEK ≤ 150 C 151 ≤ ETA või KEK ≤ 180 D 181 ≤ ETA või KEK ≤ 220 E 221 ≤ ETA või KEK ≤ 260 F ETA või KEK > 260 G 5. Kasarmu ETA või KEK, kWh/(m2 ·a) Klass ETA või KEK ≤ 160 A 161 ≤ ETA või KEK ≤ 190 B 191 ≤ ETA või KEK ≤ 240 C 241 ≤ ETA või KEK ≤ 290 D 291 ≤ ETA või KEK ≤ 340 E 341 ≤ ETA või KEK ≤ 390 F ETA või KEK > 390 G 6. Kontorihoone ETA või KEK, kWh/(m2 ·a) Klass ETA või KEK ≤ 95 A 96 ≤ ETA või KEK ≤ 125 B 126 ≤ ETA või KEK ≤ 160 C 161 ≤ ETA või KEK ≤ 210 D 211 ≤ ETA või KEK ≤ 260 E 261 ≤ ETA või KEK ≤ 320 F ETA või KEK > 320 G 7. Majutushoone ETA või KEK, kWh/(m2 ·a) Klass ETA või KEK ≤ 140 A 141 ≤ ETA või KEK ≤ 165 B 166 ≤ ETA või KEK ≤ 200 C 201 ≤ ETA või KEK ≤ 240 D 241 ≤ ETA või KEK ≤ 290 E 291 ≤ ETA või KEK ≤ 350 F ETA või KEK > 350 G 8. Ärihoone ETA või KEK, kWh/(m2 ·a) Klass ETA või KEK ≤ 125 A 126 ≤ ETA või KEK ≤ 145 B 146 ≤ ETA või KEK ≤ 180 C 181 ≤ ETA või KEK ≤ 220 D 221 ≤ ETA või KEK ≤ 270 E 271 ≤ ETA või KEK ≤ 320 F ETA või KEK > 320 G 9. Avalik hoone ETA või KEK, kWh/(m2 ·a) Klass ETA või KEK ≤ 130 A 131 ≤ ETA või KEK ≤ 155 B 156 ≤ ETA või KEK ≤ 190 C 191 ≤ ETA või KEK ≤ 230 D 231 ≤ ETA või KEK ≤ 270 E 271 ≤ ETA või KEK ≤ 310 F ETA või KEK > 310 G 10. Kaubandushoone ja terminal ETA või KEK, kWh/(m2 ·a) Klass ETA või KEK ≤ 150 A 151 ≤ ETA või KEK ≤ 180 B 181 ≤ ETA või KEK ≤ 210 C 211 ≤ ETA või KEK ≤ 240 D 241 ≤ ETA või KEK ≤ 280 E 281 ≤ ETA või KEK ≤ 320 F ETA või KEK > 320 G 11. Haridushoone ETA või KEK, kWh/(m2 ·a) Klass ETA või KEK ≤ 95 A 96 ≤ ETA või KEK ≤ 115 B 116 ≤ ETA või KEK ≤ 155 C 156 ≤ ETA või KEK ≤ 195 D 196 ≤ ETA või KEK ≤ 240 E 241 ≤ ETA või KEK ≤ 290 F ETA või KEK > 290 G 12. Lastehoiuhoone ja lasteaiahoone ETA või KEK, kWh/(m2 ·a) Klass ETA või KEK ≤ 95 A 96 ≤ ETA või KEK ≤ 115 B 116 ≤ ETA või KEK ≤ 155 C 156 ≤ ETA või KEK ≤ 195 D 196 ≤ ETA või KEK ≤ 240 E 241 ≤ ETA või KEK ≤ 290 F ETA või KEK > 290 G 13. Ravihoone ETA või KEK, kWh/(m2 ·a) Klass ETA või KEK ≤ 100 A 101 ≤ ETA või KEK ≤ 125 B 126 ≤ ETA või KEK ≤ 160 C 161 ≤ ETA või KEK ≤ 210 D 211 ≤ ETA või KEK ≤ 270 E 271 ≤ ETA või KEK ≤ 330 F ETA või KEK > 330 G 14. Laohoone ETA või KEK, kWh/(m2 ·a) Klass ETA või KEK ≤ 60 A 61 ≤ ETA või KEK ≤ 75 B 76 ≤ ETA või KEK ≤ 100 C 101 ≤ ETA või KEK ≤ 130 D 131 ≤ ETA või KEK ≤ 160 E 161 ≤ ETA või KEK ≤ 210 F ETA või KEK > 210 G 141 . Korterelamu soe parkimismaja ETA või KEK, kWh/(m2 ·a) Klass ETA või KEK ≤ 35 A 36 ≤ ETA või KEK ≤ 40 B 41 ≤ ETA või KEK ≤ 50 C 51 ≤ ETA või KEK ≤ 60 D 61 ≤ ETA või KEK ≤ 70 E 71 ≤ ETA või KEK ≤ 80 F ETA või KEK > 80 G 15. Tööstushoone ETA või KEK, kWh/(m2 ·a) Klass ETA või KEK ≤ 105 A 106 ≤ ETA või KEK ≤ 130 B 131 ≤ ETA või KEK ≤ 170 C 171 ≤ ETA või KEK ≤ 220 D 221 ≤ ETA või KEK ≤ 270 E 271 ≤ ETA või KEK ≤ 330 F ETA või KEK > 330 G 16. Suure energiatarbega hoone ETA või KEK, kWh/(m2 ·a) Klass ETA või KEK ≤ 820 A 821 ≤ ETA või KEK ≤ 850 B 851 ≤ ETA või KEK ≤ 950 C 951 ≤ ETA või KEK ≤ 1050 D 1051 ≤ ETA või KEK ≤ 1150 E 1151 ≤ ETA või KEK ≤ 1250 F ETA või KEK ≥ 1251 G Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ Lisa 2 (taristuministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses) Hoonete energiatõhususarvude piirväärtused Tabel 1. Liginullenergiahoone energiatõhususarvude piirväärtused, arvesse võtmata lokaalset elektritootmist taastuvast energiaallikast Hoone kWh/(m2 ·a) 1) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga < 120 m2 160 2) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga 120–220 m2 ja ridaelamu 140 3) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga > 220 m2 120 4) korterelamu 130 5) kasarmu 190 6) kontorihoone 125 7) majutushoone 165 8) ärihoone 145 9) avalik hoone 155 10) kaubandushoone ja terminal 180 11) haridushoone 115 12) koolieelse lasteasutuse hoone 115 13) ravihoone 125 14) laohoone 75 141 ) korterelamu soe parkimismaja 40 15) tööstushoone 130 16) suure energiatarbega hoone 850 Tabel 2. Oluliselt rekonstrueeritavate hoonete energiatõhususarvude piirväärtused Hoone kWh/(m2 ·a) EPBD skoop1 kWh/(m2 ·a) 1) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga < 120 m2 185 131 2) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga 120–220 m2 ja 160 115 ridaelamu 3) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga > 220 m2 140 101 4) korterelamu 150 96 5) kasarmu 240 226 6) kontorihoone 160 122 7) majutushoone 200 193 8) ärihoone 180 168 9) avalik hoone 190 190 10) kaubandushoone ja terminal 210 204 11) haridushoone 155 138 12) koolieelse lasteasutuse hoone 155 145 13) ravihoone 160 144 14) laohoone 100 100 141 ) korterelamu soe parkimismaja 50 50 15) tööstushoone 170 129 16) suure energiatarbega hoone 950 – 1 ELi avaandmed, ei kasutata energiatõhususe nõuete tõendamisel Tabel 3. Liginullenergiahoone energiatõhususarvude piirväärtused Hoone kWh/(m2 ·a) EPBD skoop1 kWh/(m2 ·a) 1) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga < 120 m2 135 81 2) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga 120–220 m2 ja 120 75 ridaelamu 3) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga > 220 m2 100 61 4) korterelamu 110 56 5) kasarmu 160 146 6) kontorihoone 95 57 7) majutushoone 140 133 8) ärihoone 125 113 9) avalik hoone 130 130 10) kaubandushoone ja terminal 150 144 11) haridushoone 95 78 12) koolieelse lasteasutuse hoone 95 85 13) ravihoone 100 84 14) laohoone 60 60 141 ) korterelamu soe parkimismaja 35 35 15) tööstushoone 105 64 16) suure energiatarbega hoone 820 – 1 ELi avaandmed, ei kasutata energiatõhususe nõuete tõendamisel 07.05.2026 Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“, 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ ja 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku (EhS) § 3 lõike 5, § 64 lõike 5, § 65 lõike 3 ja § 66 lõike 6 alusel. Määrus on koostatud taristuministri määrusena, kuna peaministri 12. augusti 2024. a korralduse nr 88 kohaselt on elamumajandus ja ehitus taristuministri vastutusvaldkonnas. Eelnõu eesmärk on: 1. täiendada kaalutud energiaerikasutuse (edaspidi KEK) metoodikat, et võimaldada mitteeluhoonete KEK-märgise arvutamisel arvestada välja mittetüüpne tarbimine; 2. parandada ebatäpsused kehtivas hoonete energiatõhususe regulatsioonis; 3. taastada suure energiatarbega hoonete energiatõhususarvude piirväärtused, tagamaks mitme kasutamise otstarbega hoone puhul hoone osade energiatõhususarvude piirväärtuste kaalutud keskmise energiatõhususarvu arvutussüsteemi toimimine ning üldine kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (edaspidi EPBD); 4. ühtlustada ehitisregistrisse esitatavate tehniliste andmete klassifikaatoreid. Eelnõuga ei kaasne vahetut mõju halduskoormusele. Muudatustega luuakse eeldused ja võimalused olemasoleva hoone kaalutud energiaerikasutuse ehk KEK-märgise mittetüüpsete tarbijate tarbimise väljaarvestamiseks valemi põhjal. Muudatuste eesmärk on tagada mitteeluhoonete KEK-märgiste senisest parem võrreldavus ja konkurentsivõimelisus. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Hannamary Seli (639 7650, [email protected]) ning ehituse ja elukeskkonna osakonna nõunik Karl- Villem Võsa (606 3256, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kristina Parnaul-Ollik (626 2870, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. § 1. Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ muutmine Paragrahvis 1 sätestatakse majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ (edaspidi MTMi määrus nr 36) 1 kavandatud muudatused. Punkt 1: lisatakse muu soojuspump (§ 51 lg 3 p 5) Punktiga 1 täiendatakse määruse § 51 lõiget 3, millega sätestatakse soojuspumba liigid. Kehtiv loetelu sisaldab nelja liiki soojuspumpasid: maa-, õhk-õhk-, õhk-vesi- ja väljatõmbeõhu soojuspump. See tähendab, et praegune loetelu ei võta arvesse muid kasutatavaid soojuspumbatüüpe, näiteks tööstuslikke jääksoojust, reo- või merevett soojusallikana kasutavad soojuspumbad. Seetõttu lisatakse punktina 5 loetellu muu soojuspump, mille alla kuuluvad kõik soojuspumbad, mis ei vasta lõike 3 punktides 1–4 toodud liikidele, kuid täidavad samaväärset funktsiooni. Muudatusega luuakse võimalus võtta arvesse ka uuenduslikumaid või spetsiifilise kasutusvaldkonnaga soojuspumpasid, toetades nii mitmekesisemate ja keskkonnahoidlikumate energialahenduste kasutamist. Punkt 2: lähteandmete viite parandus (§ 10 lg 3) Punktiga 2 muudetakse § 10 lõiget 3. Kehtivas sõnastuses viidatakse § 14 lõike 2 punktidele 1 ja 2, kuid punkt 1 tunnistati kehtetuks kliimaministri 7. märtsi 2024. a määrusega nr 12 (jõust. 01.06.2025). Muudatusega eemaldatakse viide kehtetule punktile 1. Muudatus on tehnilist laadi ja tagab õigusselguse. Punkt 3: § 10 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks § 10 lõige 4. Kehtivas sõnastuses viidatakse § 14 lõike 2 punktile 3, kuid punkt 3 tunnistati kehtetuks sama eespool nimetatud muudatusega (jõust. 01.06.2025) (vt selgitust paragrahvi 1 punktis 2). Seega ei ole lõige 4 enam asjakohane. Muudatus on tehnilist laadi. Punkt 4: viidete parandus (§ 11 lg 2 p 3–4) Punktiga 4 muudetakse § 11 lõike 2 punkte 3 ja 4. Muudatused on tehnilist laadi ja nendega korrigeeritakse varasema redaktsioonimuudatuse tulemusel vananenud viited. Kehtivas sõnastuses viidatakse punktides 3 ja 4 vastavalt määruse §-le 4 ja §-le 5, kuid viidatud paragrahvid tunnistati kehtetuks Riigi Teatajas avaldatud määruse redaktsiooniga (RT I, 19.03.2024, 1; jõustumine 01.05.2024). Kehtetuks tunnistatud § 4 ja § 5 alla kuulunud loetelusid korrigeeriti, muudeti ja kehtestati normitehnika huvides uue paragrahvina (§ 5 1 ). Kuivõrd varasemad viited ei vasta kehtivale normitehnilisele struktuurile, tehakse vajalikud parandused, et tagada õigusselgus ja välistada võimalik eksitus arvutuskäigu lähteandmete esitamisel. Punkt 5: kaalutud energiaerikasutuse arvutuskäigu esitamine (§ 11 lg 2 p 11) Punktiga 5 täiendatakse § 11 lõiget 2 punktiga 11, sätestades, et olukorras, kus kaalutud energiaerikasutuse arvutamisel lähtutakse § 11 lõikest 31 , lõikest 32 , lõikest 33 , lõikest 34 või lõikest 35 , on kohustuslik asjakohased arvutuskäigud koos arvutuses kasutatud lähteandmetega üles laadida ehitisregistrisse energiamärgise lisana. See tagab, et nii arvutuskäigu kui ka energiamärgise lähteandmetega on võimalik tutvuda, sh vajadusel kontrollida lähteandmed ja arvutuskäik üle. Punkt 6: sõna „eraldiseisva“ lisamine § 11 lõikesse 31 Punktiga 6 täiendatakse § 11 lõiget 31 pärast sõna „on“ sõnaga „eraldiseisva“. Kehtivas sõnastuses on nõue, et maha lahutatav energiakasutus peab olema energiaarvestiga mõõdetud, kuid see jätab lahtiseks, kas piisab peaarvesti and metest. Sõna „eraldiseisva“ lisamisega täpsustatakse, et maha lahutamiseks peab vastav energiakasutus olema mõõdetud eraldiseisva (alam)arvestiga. Muudatus on tehnilist laadi ja tagab õigusselguse. 2 Punkt 7: KEK-metoodika täiendamine (§ 11 lg 32 –35 ) Protsessienergia mahaarvamine alamarvestite korral (§ 11 lg 32 ) Probleemipüstitus. Mitteeluhoonete, eelkõige kaubandushoonete elektritarbimine sisaldab sageli märkimisväärses ulatuses nn protsessienergiat, mida EPBD ei käsitle hoone energiatõhususega seotud energiana. Sellise protsessienergia hulka kuuluvad näiteks jaekaubanduses kasutatavad külmaletid ja -kapid, pagariahjud, elektrilaadijad ja muu sarnane. Kuna kehtiv KEK-märgise metoodika põhineb peaarvesti andmetel, kaasatakse kõik sellised tarbijad energiaklassi määramisel automaatselt. Selle tulemusel ei peegelda KEK-märgis mitte ainult hoone enda energiatõhusust, vaid ka hoone kasutajate (rentnikute) protsesside energiamahukust. Tallinna Tehnikaülikooli uuringu1 tulemused näitavad, et sellistel hoonetel moodustab protsessienergia 40–50% kogu elektritarbimisest. Analüüsitud 18-st kaubandushoonest 16 kuulusid KEK-märgisel G-energiaklassi, sõltumata hoone tegelikust energiatõhususest. Muudatuse sisu. Punktiga 7 lisatava §-i 11 lõikega 32 sätestatakse protsessienergia mahaarvamise valem. Meetod A – eraldiseisva energiaarvestiga mõõdetud protsessienergia. Kui protsessienergia tarbija (nt külmamasinad) on alamarvestiga otse mõõdetud, lahutatakse selle arvesti näit peaarvesti andmetest maha vastavalt §-i 11 lõikele 31 . Meetod B – alamarvesti meetod. Kui protsessienergia ei ole otse mõõdetud, kuid alamarvesti sisaldab nii protsessienergiat kui ka valgustust ja seadmeid, lahutatakse kogu alamarvesti näit maha ning liidetakse tagasi tüüpiline valgustuse ja seadmete energiakasutus majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ (edaspidi MTMi määrus nr 58) § 6 lõike 1 tabelis 1 toodud väärtuste järgi. Valgustuse ja seadmete tüüpväärtused ei sisaldu MTMi määruses nr 36, vaid viidatakse MTMi määruse nr 58 § 6 lõike 1 tabelile 1. Sellega välditakse samade väärtuste haldamist kahes erinevas määruses ning tagatakse, et arvutuses kasutatakse alati kehtivaid tüüpilise kasutuse väärtusi. Piirang. Alamarvesti meetodit (meetod B) saab kasutada ainult juhul, kui alamarvesti taga ei ole sisekliima tagamiseks mõeldud tehnosüsteeme (soojuspumpa, ventilatsioonisüsteemi vmt). Kui alamarvesti sisaldab ka kütte, ruumide jahutus- või ventilatsioonienergia tarbimist, ei saa meetodit B rakendada ning tuleb kasutada meetodit A (otse mõõdetud) või mitme kasutamise otstarbega hoone puhul eelnõu paragrahvi 1 punktis 7 (§ 11 lg 35 ) sätestatud kalibreeritud mudelit. Protsessienergia tarbijad (nt külmaseadmed) eraldavad jääksoojust, mis katab osa hoone küttevajadusest. Protsessienergia täielikul mahaarvamisel jääb mõõdetud kütteenergia tarbimine muutmata, kuigi ilma protsessitarbijateta oleks küttevajadus suurem. Tegemist on teadliku lihtsustusega: jääksoojuse mõju täpne arvutamine eeldaks energiasimulatsiooni, mis muudaks valemipõhise meetodi ebaproportsionaalselt keerukaks. Lihtsustuse mõju KEK- väärtusele on väike võrreldes protsessienergia mahaarvamise kogumõjuga. 1 Tallinna Tehnikaülikool, „Tarbimisandmetel energiamärgise metoodika uuring", aprill 2025. 3 Arvutusnäide. Alljärgnev näide põhineb Tallinna Tehnikaülikooli uuringu referentshoonel SM17 – kaubandushoone köetava pinnaga 2680 m2 . Algandmed Parameeter Väärtus Kasutamise otstarve Kaubandushoone Toatemperatuuriga pind 2680 m2 Energiakandjad Elekter (peaarvesti + 4 alamarvestit) Mõõdetud Alamarvesti Käsitlus arvutuses tarbimine (kWh/a) Külmamasinad 294 398 Lahutada (lg 31 kohaselt) Üldelekter 97 284 Ei lahutata Kauplus/rentnik 181 570 Lahutada, Er,vs tagasi liita (lg 32 kohaselt) Jääksoojuse 84 554 Ei lahutata (sisekliima tehnosüsteem) soojuspump Peaarvesti 657 940 Arvutuskäik: Energiakasutus, Samm Kirjeldus kWh/a 1 Peaarvesti (Epeaarvesti) 657 940 2 Külmamasinad otse maha (Eeri,1 ) -294 398 3 Alamarvesti maha (Ealamarvesti,1) -181 570 Tüüpiline valgustuse ja seadmete elektrienergia tarve 4 +120 600 tagasiliitmine (Er,vs,1 = 45 kWh/(m2 ·a) · 2680 m2 ) Lõpptulemus (Etar,el) 302 572 Kaalutud Tarnitud elekter Elektri KEK energiaeri- kWh/(m2 ·a) kaalumistegur kWh/(m2 ·a) kasutuseklass Enne 657 940/2680=245,5 2,0 245,5·2,0=491 G mahaarvamist Pärast maha- arvamist (lg 31 302 572/2680=112,9 2,0 113,0·2,0=226 D ja lg 32 ) Muutus -132,4 - -265 (-54 %) +3 klassi Sammus 4 tagasiliidetav 45 kWh/(m2 ·a) on kaubandushoone tüüpiline valgustuse ja seadmete elektrienergia tarve, arvutatuna MTMi määruse nr 58 § 6 lõike 1 tabeli 1 andmetest sama määruse paragrahvi 6 lõikes 2 toodud valemiga Er,vs = k · (Pvalgustus + Pseadmed ) · (d /24) · (w /7) · 8760/1000 = 0,55 · (15 + 1) · (14/24) · (7/7) · 8760 / 1000 = 45,0 kWh/(m2 ·a), kus k = 0,55 on kasutusaste, Pvalgustus = 15 W/m2 ja Pseadmed = 1 W/m2 sama tabeli järgi. Tallinna Tehnikaülikooli uuringus analüüsitud kaubandushoonete näidetel ilmnes, et protsessienergia mahaarvamise tulemusel paraneksid hoone energiatõhususe klassid G-klassist E- ja D-klassi. 4 Tegeliku valgustusvõimsuse kasutamise erisus (§ 11 lg 33 ) Lõikega 33 sätestatakse lisavõimalus: kui alamarvestiga mõõdetud alal kasutatakse valgustuse puhul MTMi määruse nr 58 § 6 lõikes 4 sätestatud tegelikku valgustusvõimsust, arvestatakse E_r,vs,j valgustuse osa tegeliku paigaldatud võimsuse ja § 6 lõike 1 tabeli 1 tüüpilise kasutusaja alusel ning seadmete osa sama tabeli andmetel. Viide § 6 lõikele 4 tagab, et tegeliku valgustusvõimsuse kasutamisel kehtivad samad dokumenteerimis- ja tõendamisnõuded (sh EVS-EN 12464-1 valgustustiheduse tagamine), mis on juba arvutusmetoodikas kehtestatud. See annab täpsema tulemuse hoonetes, kus valgustuslahendus erineb oluliselt tabeliväärtustest (nt LED-valgustus vs. vanem valgustus), ning eristab selgelt valgustuse ja seadmete osa. Kasutusaja taandamine (§ 11 lg 34 ) Probleemipüstitus. Mitteeluhoonete tegelik kasutusaeg erineb sageli MTMi määruse nr 58 § 6 lõike 1 tabelis 1 toodud tüüpilisest kasutusajast. Näiteks kontorihoone, mis tegutseb ka nädalavahetustel (d = 14 h, w = 6 d, samas kui tüüpiline on d = 11 h, w = 5 d), saab ebaõiglaselt kõrgema KEK-väärtuse, kuna pikem kasutusaeg suurendab energiatarbimist. See ei peegelda hoone enda energiatõhusust, vaid kasutusintensiivsust. Muudatuse sisu. Punktiga 7 lisatakse §-i 11 lõige 34 , millega luuakse võimalus mitteeluhoonete puhul taandada tegelik energiatarbimine tüüpilisele kasutusajale. Metoodika (nn Rootsi meetod) töötab järgmiselt: 1. Elektritarbimise tunniandmetest arvutatakse igale kalendrikuule keskmine elektrivõimsus kasutusajal (Pka ) ja kasutusajavälisel ajal (Pkav). 2. Saadud keskmiste võimsuste abil arvutatakse tüüpilisele kasutusajale taandatud aastane energiakasutus, kasutades MTMi määruse nr 58 § 6 lõike 1 tabelis 1 toodud tüüpilisi kasutustunde (d ) ja -päevi (w). Kasutusaega taandatakse tunniandmete alusel. Tunniandmed peab esitama energiamärgise koostaja KEK-märgise koosseisus ning arvutuskäik peab olema kontrollitav Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ametniku poolt. Kasutusaja määratlemisel lähtub energiamärgise koostaja hoone tegelikust kasutusgraafikust. Kasutusaeg on ajaperiood, mille vältel hoone on tüüpilises aktiivses kasutuses (töötajad kohal, teenuste osutamine jms). Tegeliku kasutusaja kindlaksmääramisel võib energiamärgise koostaja tugineda hoone haldaja esitatud teabele hoone kasutusgraafiku kohta ja/või tarbimise tunniprofiili analüüsile. Iseloomulik on, et kasutusajal on elektritarbimine oluliselt suurem kui kasutusajavälisel ajal. Keskmised võimsused Pka ja Pkav arvutatakse tegelike kasutustundide alusel; seejärel rakendatakse valemis MTMi määruse nr 58 § 6 lõike 1 tabeli 1 tüüpilisi kasutustunde (d ) ja kasutuspäevi (w), mis asendavad tegeliku kasutusgraafiku standardsega. Kasutusaja taandamist võib teha ka peaarvesti andmete alusel, tegemata § 11 lõigete 31 –33 kohast protsessienergia vähendamise arvutust. Arvutusnäide. Alljärgnev näide põhineb Tallinna Tehnikaülikooli uuringu kontorihoonel – 10 360 m2 ülikoolihoone (5 korrust, ehitusaasta 2009). Algandmed Parameeter Väärtus Kasutamise otstarve Kontorihoone 5 Toatemperatuuriga pind 10 360 m2 Asukoht Tallinn (Harju maakond) Ehitusaasta 2009 Mõõteperiood 2023 (kalendriaasta) Energiakandjad Elekter, tõhus kaugküte Mõõdetud tarbimine Erikasutus Energiakandja (MWh/a) (kWh/(m2 ·a)) Elekter 796 76,8 Kaugküte 1186 114,5 sh küte 1115 107,6 sh soe vesi 71 6,9 Tüüpiline kasutus (MTMi määrus nr Parameeter Mõõdetud/tegelik 58) Kasutustunnid 14 h/päev 11 h/päev Kasutuspäevad 6 d/nädal 5 d/nädal Suhteline kasutusaeg (14/24)·(6/7)=0,500 (11/24)·(5/7)=0,327 Kraadpäevad 3750 (Harju mk 3852 (Harju mk normaalaasta) (tB = +17 °C) 2023) Samm 1 – tunniandmetest keskmiste võimsuste arvutamine. Hoone elektritarbimise tunniandmetest (peaarvestilt) arvutatakse igal kuul keskmised võimsused kasutusajal (Pka,i) ja kasutusajavälisel ajal (Pkav,i). Kasutusaeg on tuvastatud tunniprofiilide kuju alusel (selge erinevus päevase ja öise tarbimise vahel). Samm 2 – tüüpilisele kasutusajale taandatud elektrienergia. Rakendatakse 𝐸𝑡𝑎𝑟 ,𝑒𝑙 arvutusvalemit igakuiselt, kasutades tüüpilisi väärtusi d = 11 ja w = 5. Nt jaanuar: 𝐸𝑡𝑎𝑟 ,𝑒𝑙 = 16,9 · (11/24) · (5/7) · 744 / 1000 + 2,4 · (1 − (11/24) · (5/7)) · 744 / 1000 = 16,9 · 0,327 · 0,744 + 2,4 · 0,673 · 0,744 = 5,32 kWh/m2 . Kuu 𝑷𝒌𝒂,𝒊 (W/m2 ) 𝑷𝒌𝒂𝒗,𝒊 (W/m2 ) 𝒕𝒊 (h) 𝑬𝒕𝒂𝒓,𝒆𝒍 (kWh/m2 ) 1 16,9 2,4 744 5,32 2 16,9 2,4 696 4,97 3 16,9 2,6 744 5,42 4 17,0 2,2 720 5,07 5 17,4 2,7 744 5,59 6 20,2 2,9 720 6,17 7 18,1 2,4 744 5,61 8 19,3 2,8 744 6,10 9 17,9 2,4 720 5,38 10 16,9 2,4 744 5,32 11 16,9 2,6 720 5,24 12 16,7 2,2 744 5,17 Kokku 65,36 Samm 3 – kütteenergia normaalaastale taandamine: Q N,kyt = Q teg,kyt · SN/Steg = 1115 · 3852 / 3750 = 1145 MWh/a (110,5 kWh/(m2 ·a)) 6 Normaalaastale taandatud kaugküttest tarnitud soojusenergia: Q N,kyt + Q tvs = 1145 + 71 = 1216 MWh/a (117,4 kWh/(m2 ·a)) Samm 4 – KEK arvutamine. Arvutuskäigus kasutatud kaalumistegurid elektrile 2,0 ja tõhusale kaugküttele 0,65. Elekter Kaugküte KEK KEK (kWh/(m2 ·a)) (kWh/(m2 ·a)) (kWh/(m2 ·a)) klass Enne taandamist 76,8·2,0=153,6 117,4·0,65=76,3 230 E Pärast taandamist (lg 34 ) 65,4·2,0=130,8 117,4·0,65=76,3 207 D Muutus -22,8 ±0,0 -23 (-10 %) +1 klass Kasutusaja taandamine vähendas KEKi 10% võrra, mis tõi kaasa kaalutud energiakasutuse klassi paranemise E-lt D-le. Metoodika täpsust kinnitab Tallinna Tehnikaülikooli uuringu energiasimulatsioonimudel, mis andis sama kontorihoone tüüpilisel kasutusel KEK-i ~ 200 kWh/(m2 ·a) – mõlemad meetodid annavad energiaklassi D. Kalibreeritud mudel (§ 11 lg 35 ) Samuti lisatakse punktiga 7 §-i 11 lõige 35 , millega luuakse võimalus kasutada energiasimulatsiooni kalibreeritud mudeli abil juhul, kui lõigetes 3 1 –34 toodud valemipõhised arvutused ei ole võimalikud mitme kasutamise otstarbe tõttu. See olukord esineb mitmeotstarbelistes hoonetes, kus erinevate kasutamise otstarvete koosmõju ei pruugi võimalda standardset valemipõhist lähenemist. Kalibreeritud mudeli metoodika koosneb kahest sammust: Samm 1 – arvutusmudeli kalibreerimine. Luuakse hoone energiasimulatsioonimudel, mis kalibreeritakse vastavusse tegeliku energiatarbimisega. Mudeli sisendina kasutatakse hoone tegelikke andmeid: piirdetarindite soojustehniline toimivus (soojusläbivused, külmasillad), õhupidavus, tehnosüsteemide tehnilised näitajad, hoone tegelikud kasutustingimused (sisetemperatuur, kasutusgraafikud, sisemised soojusallikad, tehnosüsteemide juhtimine) ning vaadeldavale perioodile vastavad väliskliima tingimused. Kalibreerimine tähendab nende sisendite kohandamist seni, kuni mudeli arvutuslik energiatarbimine vastab hoone tegelikele mõõdetud tarbimisandmetele. Kalibreerimise tulemusel peegeldab mudel hoone tegelikku füüsilist seisundit ja kasutustingimusi. Kalibreerimise piisavuse hindamisel tuleb lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikatest. Hoonete energiasimulatsioonimudeli kalibreerimise valdkonnas on peamised viitestandardid ASHRAE Guideline 14 „Measurement of Energy, Demand, and Water Savings“ ning IPMVP (International Performance Measurement and Verification Protocol) variant D, mis mõlemad käsitlevad kalibreeritud simulatsiooni kasutamist energiatarbimise hindamiseks. Nimetatud metoodikad määravad kalibreerimise statistilised kriteeriumid (sh CV(RMSE) ja NMBE piirmäärad kuu- ning tunnipõhisele võrdlusele), mille alusel saab hinnata, kas mudeli arvutustulemused vastavad piisaval määral tegelikele mõõtetulemustele. Euroopa tasandil on asjakohane EN ISO 52000-1:2017 „Energy performance of buildings - Overarching EPB assessment“, mis sätestab hoonete energiatõhususe arvutamise üldise raamistiku ja võimaldab mõõteandmetel põhinevat hindamist. Eelnõuga ei kavandata kalibreerimisele konkreetset numbrilist lävendit, kuna kalibreerimise täpsus sõltub hoone keerukusest, andmete kättesaadavusest ja mõõtesüsteemi detailsusest. 7 Selle asemel peab energiamärgise koostaja kasutama tunnustatud metoodikat ja dokumenteerima kalibreerimisprotsessi ulatuse, kasutatud statistilised näitajad ning nende vastavuse valitud metoodika kriteeriumidele. Samm 2 – tüüpilisele kasutusele üleminek. Kalibreeritud mudelis säilitatakse hoone füüsilised omadused (piirdetarindite soojustehniline toimivus, õhupidavus, tehnosüsteemide tehnilised näitajad), kuid asendatakse kasutustingimused MTMi määruse nr 58 tüüpiliste väärtustega: kasutusgraafikud (§ 6 lõike 1 tabel 1 tüüpilised kasutustunnid ja -päevad), valgustuse ja seadmete sisemised soojusallikad, ventilatsiooni välisõhu vooluhulgad ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ (edaspidi EIMi määrus nr 63) lisa 1 alusel, ruumitemperatuuride seadeväärtused ning väliskliima. Seejärel tehakse uus energiasimulatsioon, mille tulemus on hoone kaalutud energiaerikasutus tüüpilise kasutuse tingimustes. Kalibreeritud mudeli kasutamine eeldab oluliselt suuremat tööd ja ekspertiisi võrreldes valemipõhise lähenemisega. Energiasimulatsioonimudeli koostamine ja kalibreerimine kuulub kutsestandardi „Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7“ kompetentsi B.3.4 „Hoone arvutusliku energiamärgise koostamine ja väljastamine“ alla. Kutsestandardi „Energiaaudiitor, tase 6“ pädevuspiiride kohaselt väljastab tase 6 tarbimispõhiseid energiamärgiseid piiranguteta ning arvutuslikke energiamärgiseid lihtsustatud meetodil, seega saab 6. taseme energiaaudiitor rakendada lõigete 31 –34 kohaseid valemipõhiseid meetodeid, kuid lõike 35 kohane kalibreeritud mudeli kasutamine eeldab vähemalt 7. taseme pädevust. Seetõttu on kalibreeritud mudel ette nähtud võimaliku alternatiivina, mitte esmase meetodina. Oluline on eristada kalibreeritud arvutusmudeli alusel arvutatud KEKi tavapärasest energiatõhususarvu (ETA) arvutusest. Mõlema lähenemise puhul kasutatakse lõpparvutuses standardseid kasutustingimusi (MTMi määruse nr 58 tüüpilised kasutusprofiilid, EIMi määruse nr 63 lisa 1 seadeväärtused). Erinevus seisneb hoone füüsilises iseloomustuses: ETA arvutuses kasutatakse hoone projektdokumentatsioonis esitatud kavandatud väärtusi (projekteeritud piirdetarindite soojusläbivused ja külmasildade väärtused, projekteeritud õhulekkearv q50 , projekteeritud tehnosüsteemide tehnilised näitajad), kalibreeritud arvutusmudeli põhineval KEKil aga hoone tegelikke füüsilisi omadusi, mis on hoone kehtiva olukorra ning kalibreerimisprotsessi teel kindlaks tehtud. Seega peegeldab ETA hoone kavandatud energiatõhusust, kalibreeritud arvutusmudelil baseeruv KEK aga hoone tegelikku füüsilist seisundit standardsete kasutustingimuste korral. See eristus on oluline, kuna olemasoleva hoone tegelik soojustehniline toimivus ning tehnosüsteemide tehnilised näitajad võivad oluliselt erineda projekteeritud väärtustest. Punkt 8: § 11 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks Lõige 6. Kehtiva lõike 6 sõnastus on sisu poolest identne § 10 lõikega 3, mis juba sätestab, et § 14 lõike 2 alusel kaalutud energiaerikasutuse määramisel on lähteandmeteks energiamärgise tellijalt saadud andmed. Lisaks sisaldab kehtiv § 11 lõige 6 normitehnilist viga (viide „§ 14 lõike 2 punktide 1 ja“ – puudub „2“), mis tekkis varasema redaktsioonimuudatuse käigus. Kuna § 10 lõige 3 (mida eelnõu punktiga 3 korrigeeritakse) katab sama reguleerimisala, on § 11 lõige 6 dubleeriv ja selle kehtetuks tunnistamine tagab suurema õigusselguse. Lõige 7. Kehtivas lõikes 7 viidatakse § 14 lõike 2 punktile 3, kuid punkt 3 tunnistati kehtetuks kliimaministri 7. märtsi 2024. a määrusega nr 12 (jõust. 01.06.2025). Lõige 7 sätestas erisuse ETA-põhise kaalutud energiaerikasutuse määramisel (ehitisregistrisse laetakse üles energiaarvutuste tulemused, mitte KEK-arvutuse lähteandmed). Kuna § 14 lõike 2 punkt 3 on kehtetu, ei saa lõikes 7 kirjeldatud olukord enam tekkida. Muudatus on tehnilist laadi. 8 Punkt 9: lisad 1, 2 ja 3 uues sõnastuses. Punktiga 9 kehtestatakse MTMi määruse nr 36 lisad 1, 2 ja 3 uues sõnastuses. Lisa 1 „Hoone külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatava energiamärgise vorm“ ja lisa 2 „Energiamärgise koondinformatsiooni vorm“ uus sõnastus kajastab suure energiatarbega hoonetele energiaklassi, piirväärtuste ja skaala taastamist (vt eelnõu § 4 punkt 1). Kuna suure energiatarbega hoonetele ei määratud alates 1. juunist 2025 energiaklassi, oli see asjaolu kajastatud ka energiamärgise vormides. Energiaklassi taastamisega tuleb vormid viia vastavusse kehtestatud muudatustega. Lisas 3 „Kaalutud energiaerikasutuse ja energiatõhususarvu klassi määramine“ taastatakse suure energiatarbega hoone energiatõhususarvu ja kaalutud energiaerikasutuse klasside piirväärtuste tabel. § 2. Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ muutmine Paragrahvis 2 sätestatakse majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused “ (edaspidi MTMi määrus nr 57) kavandatud muudatus. MTMi määruse nr 57 §-i 121 täiendatakse punktiga 5, millega lisatakse soojuspumba liikide loetellu „muu soojuspump“. Muudatus on vajalik kooskõla tagamiseks eelnõu § 1 punktiga 1, millega lisatakse muu soojuspump ka MTMi määruse nr 36 § 51 lõike 3 loetellu. MTMi määrus nr 57 sätestab ehitisregistrisse esitatavate tehniliste andmete loetelusid, sealhulgas soojuspumba liigid (§ 121 ). Kehtiv § 121 sisaldab nelja konkreetset soojuspumba liiki (maa-, õhk-õhk-, õhk-vesi- ja väljatõmbeõhu soojuspump), kuid ei sisalda üldist kategooriat muu §-s 121 nimetamata soojuspumba tüübi jaoks. See tähendab, et energiamärgise andmetel „muu soojuspump“ märkimine oleks vastuolus ehitisregistri klassifikaatoriga, kuna EHRis puuduks vastav valik. Muudatusega tagatakse, et energiamärgise (MTMi määrus nr 36) ja ehitisregistri (MTMi määrus nr 57) klassifikaatorid on omavahel kooskõlas. Muudatus eeldab ehitisregistri infosüsteemis (EHR) arendustööd: soojuspumba liikide rippmenüüsse lisandub uus valik. Tegemist on minimaalse IT-arendusega. § 3. Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ muutmine Paragrahvis 3 sätestatakse majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ kavandatud muudatused. Punkt 1: ETA B viite parandus (§ 2 lg 2 p 31) Punktiga 1 muudetakse § 2 lõike 2 punkti 31. Muudatus on tehnilist laadi ja sellega korrigeeritakse varasema redaktsioonimuudatuse tulemusel vananenud viide. Kehtiva redaktsiooni sõnastuses viidatakse punktis 31 EIMi määruse nr 63 § 4 lõikes 2 sätestatud madalenergiahoone energiatõhususarvule. Üleminek madalenergiahoonete ehituselt liginullenergiahoonetele loeti toimunuks 2025. aasta 1. juunil jõustunud EIMi määruse nr 63 9 redaktsiooniga. Viimasega tunnistati kehtetuks EIMi määruse nr 63 § 4. Kuna varasemad viited ei vasta enam kehtivale normitehnilisele struktuurile, tehakse muudatusega vajalikud parandused. See aitab tagada õigusselgust ja välistab võimaliku eksituse arvutuskäigu lähteandmete esitamisel. Punkt 2: ühiku parandus (§ 30 lg 64 ) Punktiga 2 asendatakse § 30 lõikes 64 tekstiosa „vastav kaalutud energiakasutus kWh/a“ tekstiosaga „vastav kaalutud energiakasutus kWh/(m2 ·a)“. Lõikes 64 toodud valemiga arvutatakse energiakandjale vastav kaalutud energiakasutus toatemperatuuriga pinna kohta aastas. Kehtivas sõnastuses esitatud ühik (kWh/a) ei peegelda valemi tegelikku tulemust, mis on energiaerikasutus pinna kohta. Muudatus on tehnilist laadi ja korrigeerib varasema redaktsiooni vea. Punkt 3: lisa 4 uues sõnastuses kehtestamine Punktiga 3 kehtestatakse MTMi määruse nr 58 lisa 4 „Energiaarvutuse tulemuste esitamine“ uues sõnastuses. Lisas korrigeeritakse ühikute esitamise vormistus: kWh/(a m²) asendatakse nõuetekohase kWh/(m²·a) vormistusega. Muudatus on tehnilist laadi ja tagab kooskõla käesoleva määruse põhitekstis ja teistes lisades kasutatava vormistusega. § 4. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmine Paragrahvis 4 sätestatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded “ kavandatud muudatused. Punkt 1: § 61 lg 3 kehtetuks tunnistamine Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks § 6 1 lõige 3. Kehtiva § 61 lõike 3 kohaselt suure energiatarbega hoonele energiaklassi ei määrata. See säte kehtestati kliimaministri 7. märtsi 2024. a määrusega nr 12 (jõust. 01.06.2025), millega loobuti suure energiatarbega hoonete energiatõhususarvude piirväärtuste kehtestamisest ja energiaklasside määramisest. Eelnõukohase määrusega taastatakse suure energiatarbega hoonetele numbrilised energiatõhususarvude piirväärtused. Suure energiatarbega hoone puhul taastatakse piirväärtused, mis kehtisid alates 2019. aasta 1. jaanuarist kuni 2025. aasta 31. maini ja mis põhinevad Tallinna Tehnikaülikooli 2017. a hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüsil2 . Nimetatud piirväärtused on ühtsed kõigile suure energiatarbega hoonetele (haiglad, siseujulad, jäähallid, külmhooned, andmekeskused, loomaia hooned ja protsessisoojusega tööstushooned). Suure energiatarbega hoone piirväärtuste kasutuselevõtuga tagatakse mitme kasutamise otstarbega hoone puhul, mille üks otstarbeid on suure energiatarbega hoone, hoone osade energiatõhususarvude piirväärtuste kaalutud keskmise energiatõhususarvu arvutussüsteemi toimimine. Ühtlasi tagatakse muudatusega üldine kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (edaspidi EPBD) ning Euroopa Komisjoni üldise grupierandi määruse (komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, GBER) artikli 38a rakendatavus suure energiatarbega hoonete puhul. GBERi artikli 38a lõike 6 punkt iii sätestab, et uute hoonete energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi on 2 Tallinna Tehnikaülikool, „Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüs", 2017. 10 teavitamiskohustusest vabastatud tingimusel, et primaarenergia nõudlus on vähemalt 10% väiksem võrreldes piirnormiga, mis on sätestatud liginullenergiahoonete suhtes kohaldatavates riigisisestes nõuetes. Kuigi ühtne piirväärtus ei ole kõigile suure energiatarbega hoonete alatüüpidele optimaalne selliste hoonete energiatarbimise profiilide olulise erinemise tõttu (nt andmekeskuse ja haigla energiatarbimine ei ole võrreldav), nõuavad diferentseeritud hoonetüübipõhised piirväärtused eraldi analüüsi ning on planeeritud järgmisesse energiatõhususe kuluoptimaalsete tasemete läbivaatamise tsüklisse. Praegune ühtne piirväärtus on ajutine lahendus, mis tagab GBERi artikli 38a rakendatavuse ja EPBD nõuetele vastavuse. Punkt 2: nõuded suure energiatarbega hoone püstitamisel (§ 61 lg-d 4–6) Punktiga 2 täiendatakse § 61 lõigetega 4–6, milles sätestatakse suure energiatarbega hoonetele konkreetsed energiatõhususarvu piirväärtused. Täpsem selgitus piirväärtuste kehtestamise kohta on esitatud § 4 punkti 1 juures. Lõikes 4 sätestatakse, et suure energiatarbega hoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa 2 tabelis 3 sätestatud piirväärtust. Tabel 3 sisaldab liginullenergiahoonete energiatõhususarvude piirväärtusi, mis arvestavad lokaalset elektritootmist taastuvast energiaallikast. Lõikes 5 sätestatakse, et suure energiatarbega hoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa 2 tabelis 1 esitatud piirväärtust, kui energiaarvutuses ei arvestata lokaalset elektritootmist taastuvast energiaallikast. Tabel 1 sisaldab nn energiatõhususarvu B piirväärtusi. Nõue tagab, et hoone on energiatõhus ka ilma lokaalselt toodetud taastuvenergiata. Lõige 6 on koondnõue, mis sätestab, et püstitatav suure energiatarbega hoone peab samaaegselt vastama lõigetes 1, 2, 4 ja 5 sätestatud tunnustele. Lõike 6 struktuur on analoogne § 6 lõikega 4 (liginullenergiahoone püstitamine). Punkt 3: rakendussäte (§ 20 lg 6) Punktiga 3 täiendatakse § 20 uue lõikega 6, mis sätestab, et § 6 1 lõikes 6 sätestatud koondnõue (suure energiatarbega hoone püstitamise nõuetekohasus) ei kohaldu hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2026. aasta 1. septembrit. Rakendussäte väldib uute kohustuste tagasiulatuvat kohald umist hoonete suhtes, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitati enne käesoleva eelnõu § 4 jõustumist. Ühtlasi tagab säte õigusselguse alates 2025. aasta 1. juunist kuni 2026. aasta 31. augustini (k.a.) esitatud taotluste puhul, mil suure energiatarbega hoonetele ei kohaldatud energiatõhususarvu numbrilist piirväärtust, ning väldib vaidlusi selle üle, kas taastatud piirväärtusi tuleb kohaldada ka menetluses olevatele projektidele. Käesoleva eelnõuga kehtestatavad piirväärtused on numbriliselt samad, mis kehtisid 2019. aasta 1. jaanuarist kuni 2025. aasta 31. maini ja mis kohalduvad jätkuvalt § 20 lõike 5 alusel hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2025. aasta 1. juunit. Piirväärtuste numbriline alus on Tallinna Tehnikaülikooli 2017. aasta kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüs (vt § 4 punkti 1 selgitust). Sisuliselt lähtutakse eelnõus varasemast regulatiivsest raamistikust, mistõttu ei tähenda piirväärtuste uuesti kehtestamine pikaajalises plaanimishorisondis hoone projekteerimisel uue olemusliku kohustuse tekkimist. 11 Rakendussätte kuupäev (1. september 2026. a) on harmoneeritud käesoleva eelnõu § 4 jõustumise kuupäevaga, mis tagab, et piirväärtuste rakendumise algus ja rakendussätte ulatus langevad kokku ühele kuupäevale. Punkt 4: lisa 2 uues sõnastuses kehtestamine Punktiga 4 kehtestatakse määruse lisa 2 uues sõnastuses. Lisa 2 „Hoonete energiatõhususarvude piirväärtused“ tabelites 1, 2 ja 3 taastatakse suure energiatarbega hoonete energiatõhususarvude piirväärtused. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13). Lisaks sisaldab määrus metoodika vabatahtlikke uuendusi, mis parandavad mitteeluhoonete KEK-märgiste võrreldavust. Eelnõu § 4 punktiga 2 taastatavad suure energiatarbega hoonete piirväärtused on otseselt seotud EPBD artikliga 9 (liginullenergiahoonete nõue) koostoimes artiklitega 4-5 (kuluoptimaalsete tasemete arvutamise raamistik) ja artikliga 7 (oluline hoonete rekonstrueerimine), mis nõuavad liikmesriikidelt liginullenergiahoonete piirväärtuste kehtestamist kõigile hoonetüüpidele, ning komisjoni üldise grupierandi määruse (komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, muudetud komisjoni määrusega (EL) 2023/1315) artikli 38a lõike 6 punktiga iii, mis seob uute hoonete energiatõhususe investeeringutoetuse riigisiseste liginullenergia piirväärtuste olemasoluga. 4. Määruse mõjud Muudatustel on peamiselt õiguslik mõju. Määruses sätestatud KEK-metoodika muudatused (§ 11 lg 32 –35 ) ei ole kohustuslikud, vaid vabatahtlikud võimalused mitteeluhoonete omanikele ja KEK-märgise koostajatele. Lisaks eemaldatakse muudatustega eksitavad viited ja vananenud sõnastus, millega tagatakse suurem õigusselgus. Suure energiatarbega hoonete piirväärtuste taastamine (§ 4 punkt 2) loob eelduse GBERi artikli 38a lõike 6 punkti iii rakendamiseks, mis võimaldab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil anda toiduainetööstuse investeeringutoetust uute suure energiatarbega hoonete (eelkõige külmhoonete ja toidutööstuse hoonete) rajamiseks. Piirväärtuste taastamisega kaasneb vajadus ehitisregistri infosüsteemis (EHR) taastada suure energiatarbega hoonete energiaklassi kuvamine. Ehitisregistri klassifikaatorite muudatus (§ 2) eeldab minimaalset IT-arendustööd (rippmenüüsse ühe valikuvõimaluse lisamine). Muid iseseisvaid mõjusid määrusel ei ole. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohaliku omavalitsuse üksustele olulisel määral lisakulusid ega -tegevusi. Ehitisregistri arenduskulu on minimaalne (klassifikaatori täiendus). Määruse rakendamisega ei kaasne lisatulusid. 12 6. Määruse jõustumine Paragrahvis 5 sätestatakse eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumise aeg. Määrus jõustub haldusmenetluse seaduse (HMS) § 93 lõikes 2 kehtestatud korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, välja arvatud § 1 punkt 9 ja § 4, mis jõustuvad 2026. aasta 1. septembril. Paragrahvi 1 punktiga 9 kehtestatavad MTMi määruse nr 36 lisad 1, 2 ja 3 ning §-ga 4 kehtestatavad EIMi määruse nr 63 muudatused jõustuvad hiljem, et anda sektorile piisav aeg muudatustega kohanemiseks. Suure energiatarbega hoonete energiatõhususarvude piirväärtuste taastamine mõjutab nii ehituslubade menetlust kui ka energiamärgiste väljastamist ning nõuab ehitisregistri infosüsteemi kohandamist. Hilisem jõustumine tagab, et piirväärtused ja energiamärgise vormid jõustuvad samaaegselt. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine ning avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis (EIS) kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusele, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Omanike Keskliidule ning Eesti Kaupmeeste Liidule, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, R8 Technologies OÜ-le ja DeltaE Insenerid OÜ-le. Suure energiatarbega hoonete piirväärtuste taastamise sätteid on eelnõu ettevalmistamisel konsulteeritud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga, kelle toiduainetööstuse investeeringutoetuse 2. taotlusvoor eeldab GBERi artikli 38a lõike 6 punkti iii rakendatavust. 13 Saatja: [email protected] Saaja: [email protected], "Info - TTJA" <[email protected]>, [email protected], [email protected], [email protected], "Eesti Omanike Keskliit" <[email protected]>, [email protected], "Riigi Kinnisvara AS" <[email protected]>, "Eesti Kaubandus-Tööstuskoda" <[email protected]>, [email protected], [email protected] Teema: "Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele", 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused" ning 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone ... Kuupäev: 2026-05-29 08:26 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Edastame arvamuse avaldamiseks "Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele", 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused" ning 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika" ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded" muutmine". Palume arvamus esitada 12.06.2026 Lugupidamisega Kliimaministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn telefon 626 2802 [email protected] www.kliimaministeerium.ee

Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →