Kooskõlastuskiri

[email protected] Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 Teie 09.08.2023 nr 1.2-2/104-1 10122 Tallinn Meie 30.08.2023 Sotsiaalhoolekandeseaduse ja rahvastukuregistri muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine. Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit on tänulik, et sotsiaalhoolekandeseaduses pööratakse tähelepanu psüühilise erivajadustega inimeste suuremale heaolule. Lugedes läbi seadusemuudatuste eelnõuga, nõustub Erihoolekande Pakkujate Liit muudatusega RRS-is. Äärmiselt oluline on, et erivajadusega inimene tunneks ennast ümbritsevas kogukonnas teretulnuna ja , et teda koheldaks võrdselt teiste ümbruskonna elanikega. Suur tänu seaduse kirjutajale selle lahenduse eest! Töötamise toetamise regulatsiooni muutumisel on väga positiivne see, et senised kaitstud tööd tegevad kliendid saavad eelisjärjekorda töötamise toetamise teenuse saamiseks. Kindlasti ei ole teenusosutajad nõus ja on väga pettunud, et töötamise toetamise teenuse saamine sõltub sellest, millisel erihoolekandeteenusel inimene viibib. Need inimesed, kes ei ole suutelised püsivalt erinevaid tööoperatsioone sooritama ei kvalifitseeru ju teenusele nagunii ning vastava hinnangu saab teha sotsiaalkindlustusamet. Aga kui inimesel on säilinud väiksemgi huvi ja soov töötada ning lisa sissetulekut saada, siis on väga meelevaldne teda tööst eemal hoida ja selgitada, et ta ei kvalifitseeru teenusele seepärast, et ta on just ööpäevaringsel teenuse. Sõltumata, kas ta on toetatud elamise, kogukonna või ööpäevaringsel teenusel, vajab ta just töötamise toetamist. Ehk siis tegelikult inimest, kes teda tööturule aitab või talle töökeskuses tööd korraldab. Küsimus - kes siis peaks toetama töötamisel ööpäevaringse teenuse klienti? Kes peaks käima temaga tööandjate juures ja vajadusel teda tööle saatma ja töökaaslastega suhtlemist toetama. Ööpäevaringse teenuse hind on äärmiselt madal, mis ei võimalda leida mingisugust ressurssi inimese tööl käimise toetamiseks. Selgituseks, et ööpäevaringsel teenusel on väga erineva toimetulekuga inimesed. Seal on suurema abivajadusega isikud, kes teevad töölaadseid tegevusi, aga seal on need inimesed, kes iseseisvalt ei ole suutelised raviskeemist kinni pidama, aga on väga võimekad erinevaid tööoperatsioone tehes. Töötavad ka avatud tööturul. MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit Haavassaare talu Kiidjärve küla Põlva vald 64605 Põlvamaa Samuti suunatakse massiliselt ööpäevaringsele erihoolekandeteenustele tugeva alkoholisõltuvusega elanikke, kelle päästaks igapäevasest alkoholitarvitamisest kohustus töö tegemise näol. Praegusel juhul sisustavad nad oma aega alkoholi tarvitades ja kogukonda, kaaskliente ning töötajaid terroriseerides. Päeva- ja nädalahoiu teenuse positiivne külg on see, et nüüd saab kõikidel klientidel olema sarnane teenuse hind, mis lihtsustab teenusega seotud arvestuste pidamist. Aga on mitu teemat, millega teenusosutajad ei ole nõus ja mis oluliselt takistavad selle teenuse edasist osutamist. 1. Teenuse hind tekitab praegusel kujul väga suurt ebavõrdsust ööpäevaringsete äärmusliku abivajadusega teenuse ja intervallteenuse saajate vahel . Intervallteenusele määratud hind on täna palju kõrgem (68 eurot ööpäev), kui ööpäevaringse äärmusliku toetusega teenuse hind (49 eurot). Samas nõuded ööpäevaringse teenuse sisule on palju suuremad (riided, ravimid, ruumid ja kõik muu eluks vajalik). Samuti ei ole ööpäevaringse äärmusliku abivajadusega teenusel võimalik valida kliente ehk siis teenusel on ka autismispektriga agressiivsed elanikud, kes tekitavad palju lisakulutusi. Intervallteenus hind ei tohi olla kindlasti suurem kui ÖÄ hind. Äärmusliku abivajadusega ööpäevaringse teenuse osutajad soovivad samamoodi, et tööl oleks suurem arv personali, mille katteks valdav osa teenushinnast ju läheb. Ettepanek: ühtlustada äärmusliku abivajadusega isikutele pakutava ööpäevaringse teenuse hind intervallteenuse hinnaga klientidele võrdsuse tagamise printsiibi alusel. Ehk tõsta ööpäevaringse äärmusliku toetusega teenuse hind vähemalt samale tasemele. 2. §99 on kohustus pakkuda teenust nädalavahetusel ja pühade ajal. Intervallteenuse mõte on ju olla paindlik ja pakkuda peredele toetust aegadel, kui nad ise ei saa oma lähedasega tegeleda. Niimoodi seda reguleerides kaob teenuse algne mõte ja teenus muutub tegelikult ööpäevaringseks teenuseks. Kui tegemist on peredega, kus vanem on graafikujärgsel tööl, siis võib teenuseosutaja korraldada vajadusel pühadeaegse hoiu. See peaks jääma teenusosutaja otsustada. Selleks peaks teenuse 6-tunnise päevamäära osutamise saama summeerida ja pakkuda peredele just nii seda teenust, kuidas on vaja. Enamus teenusesaajate soov on siiski teenust saada E-R-ni. Muidugi on ka selliseid teenusosutajaid, kes küsivad peredelt raha juurde nende 7 päeva eest, mida riik ei tasu ja nii tulebki tegelikult välja teenus, mis on tegelikult 30-päevane ehk ööpäevaringne teenus, kust teenusesaaja ei lahku päevagi. Kas siis sel juhul on tegemist intervallteenusega? Võimalik on ju reguleerida ööpäevaringseid teenuseid pigem nii, et neis ei ole kodus viibimisega seotud ajalisi piiranguid, inimene saab käia kodus nii palju kui ta soovib ja pered ei pea tundma, MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit Haavassaare talu Kiidjärve küla Põlva vald 64605 Põlvamaa  et tema lähedane paigutati „hooldekodusse“ ära. Samuti oleks sel juhul 24/7 olemas töötajad. Ettepanek: Kohustada teenusosutajad teenust osutama E-R ni ning vastavalt vajadusele pakkuda teenust ka nädalavahetuste ja pühade ajal. Alternatiiviks on see, kui kohatasu makstakse 100% ulatuses ja saab ka tegelikult töötajad kõik päevad kohal hoida. 65% tühjade kohtade katmine seda ei võimalda. Teenusosutajate mure selles osas on väga tõsine. Kui nädalavahetustel ja pühade ajal tuleb sellistel tingimustel teenust hakata osutama, teades, et kliente nagunii ei ole, siis mitmed teenusosutajad kaaluvad intervallteenuse osutamise lõpetamist. 3. SHS § 89- KOV poolt osaluse küsimus ruumide kulude katmine peab olema seotud tegelike kuludega, mitte lihtsalt omavalituse kehtestatud hind. Oht on selles, et KOV kehtestab endale mingi piirmäära, mis ei kata teenuse osutamise tegelikke kulutusi ja ei nõustu teenusosutajale rohkem maksma. Ettepanek: Omavalitsusel on kohustus selgitada välja teenuseosutaja tegelikud kulud ruumidele ja vastavalt sellele ka oma piirmäär kehtestada. Või siis on riiklik keskmine m2 hind, mille alusel piirmäär kehtestatakse. Ruumide kulude katteks tuleb arvestada otseselt teenuse osutamisega seotud tegelusruume, üldruume ( saal) ja haldusruumid. Praegune regulatsioon välistab küll teenusosutaja poolt kuritahtliku raha küsimise KOV-ilt, aga ei aita tegelikke kulusid katta. 4. Teenuse osutajal peab olema õigus teenuse osutamine lõpetada või teenusele mitte vastu võtta, kui tegemist ei ole õigele teenusele suunamisega. Näiteks tavalisele IET teenusele suunatakse väga sageli tegelikult intervallteenusevajadusega teenuse vajajaid või õendushooldusvajadusega ja agressiivsekäitumisega teenuse kasutajad. Sellega seoses ei ole teenusehind kuidagi kulude katteks piisav ning võtab ära tegelike intervallteenuse vajate kohad ja rahastamise. Ettepanek: Teenusosutajal on õigus vaidlustada teenuse suunamine, kui saadetud klient ei sobi kokku teiste teenusesaajate profilliga. 5. Teenusosutajale on arusaamatu kohustus tagada kõigile teenuse saajatele voodi olemasolu. Enamus teenusesaajaid kasutavad teenust argipäeviti vanemate tööajal. Kui selgub, et on vajadus ööpäevaringse teenuse järele, saab teenusosutaja soetada voodid, aga väga ebamõistlik on soetada näiteks kalleid funktsionaalvoodeid igale kliendile. Samuti tuleb voodiga lisaks soetada laesiinidel tõstukid ja muud abivahendid, mis on väga kulukas ja mida teenuse hind ära ei kata. Ettepanek: Voodite soetamine jätta teenusosutaja otsustada ja tekitada regulatsioon, et näiteks kui 50% teenusesaajatest vajab ööpäevaringset teenus, siis MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit Haavassaare talu Kiidjärve küla Põlva vald 64605 Põlvamaa  soetab teenusosutaja vastava varustuse. Praeguse regulatsiooni korral tuleb tubadesse lihtsalt osta mittevajalikke esemeid. Pigem peab teenusosutaja tagama päevasel ajal pikutamise ja puhkamise võimaluse klientidele. See aga ei tähenda alati kalli funktsionaalvoodi varustuse soetamist. 6. Inkontinentsete tarvikute soetamine on intervallteenuse osutajale liiga suur administratiivne koormus. Kuna teenusel on mähkmete kulu väga suur, peab teenusosutaja viima läbi hankeid ja ostumenetlusi, mis ei taga kõigile teenusesaajatele just talle sobivad tooted. Ettepanek: jätta inkontinetsi- ja muude hügieenitarvikute soetamine teenuse saaja enda kohustuseks. Need on meie kommentaarid ja ettepanekud. Lugupidamisega /digiallkirjastatud/ Liina Lanno Juhatuse esimees Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit Haavassaare talu Kiidjärve küla Põlva vald 64605 Põlvamaa Saatja: Liina Lanno <[email protected]> Saadetud: 31.08.2023 23:02 Adressaat: <"SM Info"> Teema: Seadusemuudatuse kooskõlastamine Manused: 20230830_ eelnou_ kooskolastamine_EPL.asice Tere! Saadan Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu seisukohad " Sotsiaalhoolekande seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse" osas Liina Lanno Juhatuse esimees Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit