Eelnõu kooskõlastamiseks

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/23-1168 - Majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määruse nr 37 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel“ muutmise määruse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Riigikantselei; Siseministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.09.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9c465aeb-343b-4fdf-bcd6-c8bcf61e5028 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9c465aeb-343b-4fdf-bcd6-c8bcf61e5028?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EELNÕU 30.08.2023 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määruse nr 37 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel“ muutmine Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määruses nr 37 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Põhivõrguettevõtja osutab teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, muust elutähtsast teenusest põhjustatud hädaolukorras või muus sarnases olukorras elutähtsat teenust tasemel, mis kindlustab Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise, et igal ajahetkel oleks tarbijatele tagatud elektrituruseaduse § 65 lõike 5 alusel kehtestatud määruse (edaspidi võrguteenuste kvaliteedinõuete määrus) nõuetele vastava kvaliteediga elektrivarustus.“; 2) paragrahvi 3 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(2) Võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija, tagab teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, hädaolukorras või muus sarnases olukorras:“; 3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW ning liinivaldaja, kelle riigipiiri ületava elektriliini ülekandevõimsus on suurem kui 100 MW, tagab teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, hädaolukorras või muus sarnases olukorras oma teenuse osutamise vastavalt elektrituruseaduses sätestatule.“; 4) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) regulaarselt analüüsima ja hindama küberohte ning rakendama maandavaid turvameetmeid vastavalt küberturvalisuse seaduses sätestatule.“; 5) paragrahvi 4 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise elektri- ja sidekatkestuse olukorras.“; 6) paragrahvi 6 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 6. Elutähtsa teenuse taastamise ja piiramise korraldus“; 7) paragrahvi 6 tekstiosa „Elektriettevõtja lähtub elutähtsa teenuse taastamisel toimepidevuse plaanis esitatud prioriteetidest, arvestades võimalusel järgmisega“ loetakse lõikeks 1 ja punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) teisena taastatakse teenus objektidel, mis tagavad elutähtsa teenuse või riigi julgeoleku tagamiseks vajalike objektide toimepidevuse.“; 8) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 2 järgnevas sõnastuses: „(2) Elektriettevõtja piirab vajaduse tekkimisel elutähtsat teenust kõige viimasena nendel objektidel, kus teenuse katkestusega kaasneb vahetu oht inimelule ning jätab võimalusel piiramata teenuse objektidel, mis tagavad elutähtsa teenuse või riigi julgeoleku tagamiseks vajalike objektide toimepidevuse.“; 9) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Võrguettevõtjal, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija, peab olema endal juhtimiskeskus.“; 10) paragrahv 8 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Elutähtsa teenuse ulatusliku või raskete tagajärgedega hädaolukorraga on tegemist juhul, kui põhivõrguettevõtja elektrivõrgus leiab aset järgnev olukord: 1) elektrita on vähemalt 5000 lõpptarbija tarbimiskohta rohkem kui 12 tunniks; 2) elektrita on kuni 5000 lõpptarbija tarbimiskohta rohkem kui 24 tunniks; 3) elektrita on vähemalt 10 000 lõpptarbija tarbimiskohta rohkem kui 2 tunniks; 4) süsteemiautomaatika on välja lülitanud vähemalt 10% Eesti tarbimisvõimsusest ning 30 minuti jooksul pole tagasilülitamist toimunud; 5) süsteemihalduri korraldusel on välja lülitatud vähemalt 10% Eesti tarbimisvõimsusest süsteemi töökindluse säilitamiseks; 6) Eesti elektrisüsteem on täielikult eraldunud või ühendatud naaberriigi elektrisüsteemiga ainult ühe vahelduvvoolu ühenduse kaudu; 7) Balti elektrisüsteem on eraldunud vahelduvvoolu elektrisüsteemist; 8) puudub piisav tootmisvõimsuse reserv tarbimisvõimsuse katmiseks, arvestades N-1 kriteeriumit ning lepingu alusel saadavaid reservvõimsusi naaberelektrisüsteemidest; 9) toimuvad laiaulatuslikud avariid naaberelektrisüsteemides, mis võivad viia hädaolukorrani Eesti elektrisüsteemis; 10) on vahetu oht füüsiliseks rünnakuks või toimub füüsiline rünnak põhi- või varu juhtimiskeskuse või 330 kV elektriseadme või piiriülese alalisvooluühenduse vastu; 11) esineb oht põhivõrguettevõtja juhtimiskeskuse töötajate elule ja tervisele tahtliku rünnaku või sellega ähvardamise tulemusena; 12) elektrisüsteemi sagedus on langenud vähemalt 30 minutiks vahemikku 49.8 – 49.2 Hz või tõusnud vahemikku 50.2 – 50.3 Hz, kuid süsteemiautomaatika ei ole tarbimist või tootmist välja lülitanud; 13) 330 kV pingenivoo on tõusnud vähemalt 60 minutiks üle 362 kV ja puuduvad võimalused pingenivoo alandamiseks või 330 kV pingenivoo on langenud alla 330 kV ja puuduvad võimalused pingenivoo tõstmiseks. (2) Elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega hädaolukorraga on tegemist ka juhul kui võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija, elektrivõrgus on: 1) elektrita vähemalt 5000 lõpptarbija tarbimiskohta rohkem kui 24 tunniks; 2) elektrita vähemalt 1000 lõpptarbija tarbimiskohta rohkem kui 72 tunniks.“; 11) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: 2 „(1) Elutähtsa teenuse osutaja teavitab teenusekatkestusest, teenusekatkestusest põhjustatud hädaolukorrast või selle ohust viivitamata Kliimaministeeriumit e-postiaadressil [email protected].“; 12) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) katkestuse toimumise aeg ja kestus või oht selle tekkeks;“; 13) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) esialgsed andmed väljalülitunud tarbimismahu ja tarbimiskohtade arvu kohta;“. § 2. Paragrahvi 1 punkt 9 jõustub 2024. aasta 1. aprillil. Kristen Michal Minister Keit Kasemets Kantsler 3  30.08.2023 Majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määruse nr 37 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel. Vastavalt hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 37 lõikele 2 korraldab Kliimaministeerium (alates 01.07.2023) oma valitsemisalas elektriga varustamise kui elutähtsa teenuse toimepidevust. HOS-ist tulenevalt loetakse elutähtsaks teenuseks teenust, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku ehitise, seadme, personali, varu ja muu sellisega. HOS-i § 2 lõige 5 sätestab, et elutähtsa teenuse toimepidevus on elutähtsa teenuse osutaja järjepideva toimimise suutlikkus ja järjepideva toimimise taastamise võime pärast katkestust. Elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuete regulatsiooni eesmärk on tugevdada ja suurendada elutähtsate teenuste toimepidevust. Toimepidevuse oluliseks osaks on sätestada nõuded teenuse tasemele ning valmisolekule osutada teenust ka teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral. Määrusega on sätestatud teenuse katkestuse lubatud aeg ja teenuse taastamise korraldus. Toimepidevuse oluliseks osaks on teenuse taastamise võime pärast katkestust ning seetõttu peab teenuse osutaja planeerima ressursivajadusi ja ressursside asendamise või täiendava kaasamise võimet tavaolukorrast erinevates situatsioonides. Kõrvalekaldeid teenuse osutamisel võivad põhjustada kas prognoositavad või ootamatud sündmused. Seetõttu on oluline pidevalt hinnata teenuseosutaja üksikute komponentide võimekusi ning nende toimimist nii igapäevaselt kui ka kriisi korral. Määruses sätestatakse tingimused, millal on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga ja tingimused ennetavatele tegevustele. Määruse muutmise eelnõu eesmärgiks on täpsustada nõudeid elutähtsa teenuse tasemele ja valmisolekunõuetele, seda elutähtsa teenuse katkestuse ennetuseks ja elutähtsa teenuse taastamise korraldusele. Määruse muudatusega täpsustatakse, mis juhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatusliku või raskete tagajärgedega hädaolukorraga ja kuidas teavitada elutähtsa teenuse katkestusest toimepidevust korraldavat asutust. Määruse muudatused puudutavad eelkõige põhivõrguettevõtjat, kuid samuti on täpsustatud võrguettevõtjate kohustusi. Määruse muudatusega tagatakse selgem regulatsioon elutähtsa teenuse toimimiseks elektriga varustamisel. Eelnõu koostas energeetikaosakonna varustuskindluse nõunik Kristjan Kaldmaa (e-post: [email protected], tel: 7153421) ja energeetikaosakonna nõunik Regina Hermandi (e-post: [email protected], tel: 6256479). Eelnõu õigusliku ekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anna-Liisa Kotsjuba (e-post: [email protected], tel: 625 8998). Eelnõuga muudetakse majandus- ja taristuministri 06. juuni 2018. a määrust nr 37 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel“ (RT I, 03.07.2018, 20). Alates 01.07.2023 kuulub määrus kliimaministri vastutusalasse. 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse muutmine on seotud asjaoluga, et kehtiva määruse kohaselt pole elektriga varustamisega seonduvad nõuded ja tingimused piisavalt selged. Käesolevaga täpsustatakse määruse nõudeid elutähtsa teenuse tasemetes ja valmisolekunõuetes põhivõrguettevõtjale, mis on vajalikud elutähtsa teenuse katkestuse ennetuseks ja elutähtsa teenuse taastamise korraldamiseks. Samuti täpsustatakse nõudeid võrguettevõtjale. Punktiga 1 muudetakse paragrahv 3 lõiget 1. Muudatuse tulemusel osutab teise elutähtsa teenuse katkestuse korral ainult põhivõrguettevõtja elutähtsat teenust tasemel, mis kindlustab Eesti elektrisüsteemi tervikliku toimimise. Võrreldes varasema määrusega eemaldatakse lõikest liinivaldaja mainimine. Liinivaldaja elektrituruseaduse §9 tähenduses on elektriettevõtja, kes kasutab elektrienergia edastamiseks otseliini või riigipiiri ületavat alalisvooluliini.1 Eestis sellises tähenduses liinivaldajat pole ning piiriüleste ühenduste eest vastutab põhivõrguettevõtja. Põhivõrguettevõte, kelleks Eestis on Elering AS, koordineerib elektrisüsteemi toimimist ning tagab varustuskindlust. Põhivõrguettevõte omab elektrisüsteemist reaalajas ülevaadet. Juhul, kui kehtestatakse hädaolukord või kui süsteemi terviklik toimimine on ohus, siis lahendatakse ja koordineeritakse probleemi läbi põhivõrguettevõtte. Põhivõrguettevõte võtab vajadusel ühendust liinivaldajatega ja teiste osapooltega (nt elektritootjad), kellega koostöös lahendatakse katkestus või võimalik oht. Põhivõrguettevõtja lähtub elektrituruseaduse paragrahv 65 lõike 5 alusel kehtestatud määrusest „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ (edaspidi võrguteenuste kvaliteedinõuete määrus), et tagada nõuetele vastava kvaliteediga elektrivarustus. Eelnevalt mainitud määrus sätestab elektrivarustuse kindluse tagamisega seonduvad kvaliteedinõuded. Punktiga 2 täiendatakse paragrahv 3 lõike 2 sõnastust. Muudatusega seatakse paika tase, mis kohustab võrguettevõtjat tagama elektriga varustatust teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, hädaolukorras või muus sarnases olukorras. Kohustus langeb üksnes võrguettevõtjale, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija. Antud piir tuleneb elektrituruseaduse paragrahv 211 punktist 4, mis sätestab, et elutähtsa teenuse osutaja on võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija.2 Punktiga 3 täiendatakse paragrahvi 3 lõikega 3. Elektrituruseaduse §211 toob välja elutähtsa teenuse osutajad, kelleks on:3 1) tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW; 2) liinivaldaja, kelle riigipiiri ületava elektriliini ülekandevõimsus on suurem kui 100 MW; 3) põhivõrguettevõtja; 4) võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija. Käesolev määrus keskendub teenuse tasemes ja valmisoleku nõuetes peamiselt põhivõrguettevõtjale ja võrguettevõtjale, kuid samuti on oluline selgelt esile tuua nõuded ka liinivaldajale ja tootjale. Hädaolukorras või selle ohu korral lähtuvad liinivaldaja ja elektritootja oma teenuse osutamisel vastavalt elektrituruseaduses sätestatule. 1 RT I, 30.06.2023, 5 2 RT I, 30.06.2023, 5 3 RT I, 30.06.2023, 5 2 Punktiga 4 muudetakse paragrahvi 4 lõike 2 punkti 3. Muudatusega seatakse kohustus regulaarselt hinnata ja analüüsida küberohte ning rakendada maandavaid tegevusi vastavalt küberturvalisuse seaduses sätestatule.4 Muudatuse eesmärk on sätestada, et kõik elutähtsat teenust pakkuvad ettevõtted, kes on seotud elektriga varustamisega, järgiksid ühtseid põhimõtteid küberturvalisuse tagamisel. Punktiga 5 muudetakse paragrahvi 4 lõike 3 punkti 2, mis käsitleb Eesti elektrisüsteemi juhtimise tagamist elektri- ja sidekatkestuse olukorras. Põhivõrguettevõtja on kohustatud rakendama tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldaks tagada kriitilise andmeside ja side enda hallatavate objektide vahel. Näiteks kui tegemist on ulatusliku ja pikaajalise elektrikatkestusega suuremas piirkonnas ning mõjutatud võivad olla ka andmeside- ja sideteenuse pakkuja teenused, siis peab põhivõrguettevõtja olema jätkuvalt võimeline saama reaalaja andmeid enda kriitilistelt objektidelt, mis on vajalikud, et suuta tagada Eesti elektrisüsteemi jätkuv toimimine, ja olema võimeline suhtlema sealse personaliga. Punktiga 6 muudetakse paragrahvi 6 pealkirja. Kuna varasemalt keskendus sama paragrahv ainult elutähtsa teenuse taastamise korraldusele, siis muudatuse tulemusena käsitletakse koos nii piiramist kui taastamist käsitlevaid põhimõtteid. Punktiga 7 loetakse paragrahvi 6 praegu kehtiv sissejuhatav tekstiosa lõikeks üks ja muudetakse sealset punkti 2, mis sätestab elutähtsa teenuse taastamise korralduse. Sama lõike punkt 1 sätestab, et esimesena taastatakse teenus objektidel, kus teenuse katkestusega kaasneb vahetu oht inimelule. Punkti 2 uue sõnastusega laiendatakse elutähtsa teenuse taastamise korraldusega seotud objekte. Uue sõnastuse kohaselt taastatakse elektriga varustamise teenus laiemalt elutähtsa teenusega ja riigi julgeoleku jaoks olulistel objektidel, mitte ei piirata seda ainult riigikaitseliste objektidega. Punktiga 8 lisatakse paragrahvile 6 uus lõige. Lõige 2 sätestab piiramise põhimõtted. Esimesena piiratakse elektriga varustatust objektidel, kus kaasneb kõige väiksem oht inimeludele. Samuti jäetakse võimalusel piiramata elektriga varustatus nendel objektidel, mis omavad olulist rolli teiste elutähtsate teenuste toimimisele või julgeoleku tagamisele. Punktiga 9 täiendatakse paragrahv 7 lõiget 3. Uue lõike kohaselt seatakse kohustus omada võrguettevõtjal enda juhtimiskeskust, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija. Enda juhtimiskeskuse omamine aitab võrguettevõtjal toimepidevust suurendada, kuna siis ei sõltuta juhtimiskeskuse teenust pakkuvast ettevõttest. Kuna selline muudatus võtab aega, näiteks tehnilised ja juriidilised tegevused, siis antud kohustus tuleb täita hiljemalt 01.04.2024. aastaks. Eestis jagunes suurim jaotusvõrgu ettevõtja Elektrilevi OÜ 1. jaanuaril 2021. a kaheks eraldi ettevõtteks: Elektrilevi OÜ ja Enefit Connect OÜ. Jagunemise järel on Elektrilevi OÜ jätkuvalt elektri jaotusvõrgu teenuse pakkuja ning jaotusvõrgu varade omanik, kvalifitseerudes sellega elutähtsa teenuse osutajaks, samas kui Enefit Connect OÜ lepingupartnerina tagab suures mahus Elektrilevi OÜ-le enamiku kriitilistest teenustest, sh opereerib ja seirab kogu võrku. Alates 01.01.2024 Elektrilevi OÜ ja Enefit Connect OÜ vastavad struktuuriüksused (elektrivõrgu juhtimise ja haldusega seotud toetavad funktsioonid ning operatiivjuhtimine ja klienditeenindus) taas liidetakse ning Elektrilevi AS peab edaspidi omama enda juhtimiskeskust. 4 RT I, 22.05.2018, 1 3 Punktiga 10 muudetakse paragrahvi 8. Paragrahvile lisatakse kaks uut lõiget. Esimene lõige koosneb kolmeteistkümnest punktist, millega sätestatakse kriitilised piirid ja ajamääratlused põhivõrguettevõtjale elektrivõrgu toitekatkestuse olukordade määratlemiseks. Lisatavate punktide eesmärk on ühtlustada erinevaid määratlusi ja selgelt esile tuua tehnilised näitajad, mille mittetäitmise tulemusel võib kaasneda oht elektrisüsteemi terviklikkusele. Käesoleva määrusega muudetakse ka informeerimise kohustus selgemaks, ehk tegemist on ainult hädaolukorraga alates teatud piiride ületades. Järgnevalt on esile toodud elutähtsa teenuste katkestusest põhjustatud hädaolukorra piiritlused. Punktidega 1-3 määratletakse hädaolukorra ajalised ja arvulised parameetrid. 1) Katkestuse aeg >12 tundi ja elektrita lõpptarbijate tarbimiskohtade arv >5000 2) Katkestuse aeg >24tundi ja elektrita lõpptarbijate tarbimiskohtade arv kuni 5000 3) Katkestuse aeg >2 tundi ja elektrita lõpptarbijate tarbimiskohtade arv >10 000 Eelneva kolme punkti puhul, kui elektriga varustatus ületab mainitud ajalisi ja arvulisi piire, on tegemist raskemate katkestustega, mis võivad kaasa tuua elanikkonnale tõsisemaid tagajärgi. Näiteks talveperioodil ja suure külmaga võivad pikemad katkestused kaasa tuua ohu inimeludele. Neljas punkt määratleb hädaolukorrana olukorda, kus häiringu tulemusel on süsteemiautomaatika välja lülitanud vähemalt 10% Eesti tarbimisvõimsusest ning 30 minuti jooksul pole tagasilülitamist toimunud. Viies punkt määratleb hädaolukorrana olukorda, kui esineb probleeme elektrisüsteemi töökindlusega. Hädaolukorraga on tegemist, kui süsteemihalduri korraldusel on välja lülitatud vähemalt 10% Eesti tarbimisvõimsusest süsteemi töökindluse säilitamiseks. Kuues punkt määratleb hädaolukorrana seda, kui Eesti elektrisüsteem on täielikult eraldunud või ühendatud naaberriigi elektrisüsteemiga ainult ühe vahelduvvoolu ühenduse kaudu. Vahelduvvoolu ühenduste hoidmine on vajalik sageduse hoidmiseks Eesti elektrisüsteemis. Vahelduvvoolu kaablitega ühenduses olemine võimaldab maandada riske, et avariid ei tooks kaasa tõsisemaid tagajärgi. Hetkel on Eestil 3 vahelduvvoolu ühendust Lätiga, 3 tükki Venemaaga (kuni sünkroniseerimiseni Mandi-Euroopa võrguga) ja kaks alalisvoolu ühendust Estlinkide näitel Soomega. Seitsmenda punkti kohaselt on tegemist hädaolukorraga, kui Balti elektrisüsteem on eraldunud vahelduvvoolu elektrisüsteemist. Tegemist on kriitilise perioodiga, kus elektrisüsteem on haavatavam, kuna toimitakse saartalituses Eesti, Läti ja Leeduga. Ootamatu avarii või tootmisvõimsuse väljalangemine võib kaasa tuua tõsiseid häireid Eestile, kuid ka terve regiooni elektrivarustuskindlusele. Tegemist võib olla näiteks BRELL ühendelektrisüsteemist eraldumisega, kuid samuti võib hädaolukorra kaasa tuua, kui tulevikus tekib näiteks probleeme ja kaob ühendus Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Kaheksanda punkti alusel on tegemist hädaolukorraga, kui puudub piisav tootmisvõimsuse reserv tarbimisvõimsuse katmiseks, arvestades N-1 kriteeriumit ning lepingu alusel saadavaid reservvõimsusi naaberelektrisüsteemidest. N-1 kriteerium on komisjoni määruse (EL) nr 2017/1485, millega kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri (ELT L 220, 25.08.2017, lk 1) tähenduses varustuskindluse nõue, mille kohaselt ühe elemendi 4 väljalangemine ei tohi mõjutada elektrisüsteemi sellises ulatuses, et toimuks elektrisüsteemi talitluskindluse piiride ületus. Üheksanda punkti kohaselt on hädaolukorraga tegemist siis, kui toimuvad laiaulatuslikud avariid naaberelektrisüsteemides, mis võivad viia hädaolukorrani Eesti elektrisüsteemis. Kuna Eesti on ühendatud läbi välisühenduste Soome ja Lätiga, siis sealsed avariid võivad mõju omada Eesti elektrisüsteemi toimimisele. Kümnenda punkti kohaselt toob kaasa hädaolukorra, kui toimub füüsiline rünnak põhi- või varu juhtimiskeskuse või süsteemi toimimiseks vajaliku seadme või ühenduse vastu. Lisaks on tegemist hädaolukorraga, kui on vahetu oht selliseks rünnakuks. Igasugune rünnak võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi Eesti elektrisüsteemi toimimisele, kuna mõjutatud võib olla süsteemi juhtimine. Samuti on tegemist hädaolukorraga, kui toimub rünnak 330 kW elektriseadme (näiteks alajaama) vastu. 330 kW alajaamade näitel on tegemist oluliste sõlmjaamadega elektriga varustamise tagamiseks. Juhul kui üks selline langeb tööst välja, siis sellega võib kaasneda laiaulatuslikke elektrikatkestusi. Lisaks toob hädaolukorra kaasa, kui toimub rünnak piiriüleste alalisvooluühenduste vastu. Eestis on nendeks Estlink 1 ja 2, mille võimsus kokku on 1016 MW. Punktiga 11 on hädaolukorraga tegemist siis, kui esineb oht põhivõrguettevõtja juhtimiskeskuse töötajate elule ja tervisele tahtliku rünnaku või sellega ähvardamise tulemusena (näiteks pommiähvardus, töötajate pantvangi võtmine jms). Punktidega 12 ja 13 sätestatakse hädaolukordadeks olukorrad, mis toovad kaasa riski elektrisüsteemi tehnilisele toimimisele. Punkti 12 kohaselt on hädaolukord siis, kui elektrisüsteemi sagedus langeb vähemalt 30 minutiks vahemikku 49.8 – 49.2 Hz või tõusnud vahemikku 50.2 – 50.3 Hz, kuid süsteemiautomaatika ei ole tarbimist või tootmist välja lülitanud. Punkti 13 kohaselt on hädaolukord, kui 330 kV pingenivoo tõusnud vähemalt 60 minutiks üle 362 kV ja puuduvad võimalused pingenivoo alandamiseks või 330 kV pingenivoo on langenud alla 330 kV ja puuduvad võimalused pingenivoo tõstmiseks. Teise lisatava lõikega seatakse arvuline piir võrguettevõtjatele, mille tulemusel kuulutatakse välja hädaolukord. Muudatus kehtib võrguettevõtjatele, kelle jaotusvõrguga on ühendatud rohkem kui 10 000 tarbijat. Hädaolukorraga on tegemist järgnevatel juhtudel: a) Elektrita >5000 lõpptarbija tarbimiskohta rohkem kui 24 tunniks; b) Elektrita >1000 lõpptarbija tarbimiskohta rohkem kui 72 tunniks. Mõlemal juhul on tegemist ulatusliku katkestusega. Võrguteenuste kvaliteedinõuete määrus5 kohustab jaotusvõrgus riket kõrvaldama 12 tunni jooksul ajavahemikus 1. aprillist kuni 30. septembrini ja 16 tunni jooksul ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 31. märtsini. Samuti võib juhtuda, et rikke kõrvaldamisele kulub lubatust rohkem aega, näiteks tormi tõttu ei pääse rikete kõrvaldamise brigaadid piisavalt kiiresti rikkeallikateni. Vaatamata sellele, siis tänasel hetkel puudub senini regulatsioon võrguettevõtjatele, mis sätestab arvuliselt ära selle, kuna on tegemist hädaolukorraga. Muudatuse tulemusel on tegemist hädaolukorraga kui elektrita on rohkem kui 5000 lõpptarbija tarbimiskohta kauem kui ööpäev ja 1000 tarbijakohta kauem kui kolm ööpäeva. Võttes aluseks 2021. aasta rahvaloenduse6, kus leibkonna keskmine suurus oli 5 RT I, 28.09.2021, 10 6 Statistikaamet. https://rahvaloendus.ee/et/tulemused/leibkonnad-ja-perekonnad 5 ca 2,35 inimest ja korrutades selle mõjutatud tarbimiskohtadega, siis mõjutatud inimesi oleks oletuslikult 5000 tarbimiskoha kohta ca 11750 inimest ja 1000 tarbimiskoha kohta 2350. Punktiga 11 muudetakse paragrahv 9 lõiget 1. Lõikega sätestatakse aadress, millele tuleb Kliimaministeeriumile kohustuslikus korras teada anda teenuskatkestusest. Elutähtsa teenuse osutajad peavad viivitamatult võimalikest ohtudest või ulatuslikematest katkestustest teada andma aadressil [email protected]. Ühtse infokanali kasutamise kohustus teavitamiseks võimaldab infol liikuda kiiremini vastutavate adressaatideni, mis võimaldab omakorda kiiremini reageerida elektrisüsteemi potentsiaalsetele ohtudele või välja kuulutada hädaolukorda. Punktiga 12 täiendatakse paragrahv 9 lõike 2 punkti 1. Kui varem pidi teavitama katkestuse toimumise ajast ja kestusest, siis uue sõnastuse kohaselt tuleb teavitada, kui on olemas ka potentsiaalne oht elektrisüsteemis hädaolukorra tekkeks. Sellise kohustuse lisamine võimaldab eelnevalt juba ennetavalt reageerida ja tõsta valmisolekut võimalikuks hädaolukorraks. Võimalikust ohust teavitades antakse ülevaade hetkeolukorrast ning võimalikest kaasnevatest tagajärgedest. Punktiga 13 muudetakse paragrahvi 9 lõike 2 punkti 4. Varasemalt tuli antud punkti raames teavitada Kliimaministeeriumit ka esialgse prognoositava kahju kohta tarbijatele. Antud tegevus hädaolukorras või selle ohust teavitamisel on ebavajalik kohustus. Täpsem ülevaade kahjudest tarbijatele selguvad alles hädaolukorra ajal ja selle järel. Kahjude algne prognoosimine ei ole otstarbekas, sest need on oletuslikud ja ebatäpsed. Muudatuse tulemusel tuleb edaspidi teavitada Kliimaministeeriumit väljalülitunud tarbimismahust ja tarbimiskohtadest. Näiteks välja on lülitunud 50 MW ja sellest on mõjutatud 3000 tarbimiskohta. Selline ülevaade aitab anda paremat tervikpilti ja ülevaadet katkestuse ulatusest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatuse sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju välissuhetele ning mõju majandusele on kaudne, kuivõrd eelnõuga täpsustatakse elutähtsa teenuse nõuete sisu elektriga varustamise tagamiseks ning esitatakse täiendavad toimepidevuse nõuded ja teavitamise protseduurid. Määrus omab positiivset mõju Eesti julgeolekule. Uute muudatuste tulemusel selginevad nõuded elektriga varustamisel, mis parandavad riigi valmisolekuvõimet elektrikriisidele reageerida ning kriiside ajal paremini hakkama saada. See väljendub selles, et määratletakse arvulised ja ajalised piirid katkestustele ning samuti süsteemi toimimist mõjutavad tehnilised näitajad seoses tarbimisvõimsusega, sagedusega ja pingenivooga. Täiendavalt toob „Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“ esile, et tulevikukonflikte iseloomustavad üha enam hübriidsed ohud, mille eesmärk on haavata ühiskonna toimepidevust.7 Hübriidohud on haavatavused, mida tekitab ja kasutab ära ründav pool 7 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030. Tallinn 6 erinevate meetodite abil eri valdkondades, et saavutada enda eesmärke.8 Euroopa Hübriidohtude Vastane Oivakeskus toob esile, et rünnakud kriitilisele infrastruktuurile ja selle häirimised kuuluvad samuti hübriidohtude alla.9 Kogu infrastruktuur, mis on seotud elektrivarustuskindluse tagamisega, kuulub kriitilise infrastruktuuri alla. Rünnakuteks ja häirimisteks võivad olla näiteks sabotaažid, küberrünnakud, pommiähvardused, pantvangi võtmised, terroriaktid ja kõik muud tegevused, mille eesmärk on kahjustada elektriga varustatust Eestis. Määruse positiivne mõju väljendub selles, et selgemaks muutuvad hädaolukorra väljakuulutamise situatsioonid ning üha rohkem arvestatakse hübriidsete ohtudega. Määruse positiivne mõju väljendub samuti elektri lõpptarbijatele, kuna sätestatakse kindlad nõuded toimepidevuse tagamiseks võrguettevõtjatele. Arvuliselt sätestatakse, et võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija, tagab teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, hädaolukorras või muus sarnases olukorras. Antud arvu sätestab hetkel kehtiv elektrituruseaduse paragrahv 211 punkt 4, mis käsitleb elutähtsate teenuste osutajaid.10 Käesoleva aasta lõpus või järgmise aasta alguses langeb antud arv eeldatavasti 5000 tarbijale seoses tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse11 vastuvõtmisega, mis samuti muudab ka elektrituruseadust. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega muudetakse jaotusvõrgu ettevõtja elutähtsa teenuse osutaja (ETO) kriteeriumi, mille kohaselt kvalifitseerub edaspidi ETO-ks selline jaotusvõrgu ettevõtja, kelle võrku on ühendatud 5000 tarbijat. Muudatuse tulemusel praeguse seisuga ühtegi uut ETO-t ei lisandu, kuid muudatus on kavandatud perspektiiviga tulevikku eesmärgiga parandada ka võimalike väiksemate jaotusvõrgu ettevõtjate toimepidevust. Eestis oli 2022. aastal kokku 33 jaotusvõrguettevõtjat.12 Suurim jaotusvõrguettevõtja on Elektrilevi AS, mis pakub võrguteenust valdavale osale elanikkonnast. Lisaks, peale nõuete põhivõrguettevõtjale muudab määrus nõudeid selgemaks ka jaotusvõrguettevõtjale ja sellega ühendatud tarbijatele. Eestis oli 2022. aastal 654 362 kodutarbijat ja 101 802 mittekodutarbijat.13 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elab 1,33 miljonist elanikust 61% linnalistes piirkondades, 9% väikelinnalistes piirkondades ja 30% maapiirkondades.14 Määruse positiivne mõju väljendub selles, et selgemalt sätestatakse hädaolukorra määratlus lõpptarbijate näitel, mis varasemalt puudus. Näiteks kui hajaasustatud Saaremaal on talvise tormi tulemusel vähemalt 1000 lõpptarbijakohta maapiirkondades kauem kui 72 tundi ilma elektrita ja jaotusvõrguettevõtja pole suuteline selles ajavahemikus taastama elektriga varustatust, siis tegemist on hädaolukorraga, kuna kaasneb reaalne oht inimeludele. Määrusel puudub oluline mõju riigi asutustele ja kohalikele omavalitsustele. Määruse muutmine omab peamiselt mõju elutähtsa teenuse osutamisele nii teenuse pakkuja vaatekohast kui ka teistele elutähtsa teenuse osutajatele. Määruse rakendamise tulemusel on selgemad elektriga varustamise kriteeriumid, mille alusel kuulutatakse välja hädaolukord. See annab avalikkusele selgemad põhimõtted elektrivõrkude toimimise kohta ning samuti detailsema ülevaate elektriga varustamisega seotud elutähtsa teenuse osutaja kohustustest. 8 Sazonov, V. 2022. Hübriidsõjad ja hübriidsed ohud: kas nende kaardistamiseks oleks vaja andmebaasi? Sisekaitseakadeemia: Tallinn 9 Hybrid threats as a concept. Hybrid CoE 10 RT I, 30.06.2023, 5 11 EIS „Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine“ 12 Elektri- ja gaasituru ülevaade 2022. Tallinn: Konkurentsiamet 13 Elektri- ja gaasituru ülevaade 2022. Tallinn: Konkurentsiamet 14 Linnastumisest, valglinnastumisest ja vastulinnastumisest kolme viimase rahvaloenduse näitel. Statistikaamet 7 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse eeldatavad tulud Määruse rakendamisega seotud tegevused puudutavad elutähtsa teenuse osutajaid elektriga varustamisel. Määruse rakendamisega seotud tegevused, mis ei kajastu antud määruses, kajastuvad teenuse osutaja toimepidevuse plaanis. Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvele täiendavaid tegevusi, kulusid ega tulusid. Samuti ei kaasne tulusid elutähtsate teenuste pakkujatele. Elutähtsate teenuste pakkujatele võivad kaasneda mõningad kulud, näiteks küberohtude seire korraldamisega seotud kulud, investeeringud kriitilise side tagamiseks elektri- ja sidekatkestuse olukordades või enda juhtimiskeskuse tagamisega seotud kulud. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määruse paragrahvi 1 punkt 9 jõustub 2024. aasta 1. aprillil. Kuna Elektrilevi AS ja Enefit Connect OÜ osad struktuuriüksused liidetakse alates 01.01.2024, siis tuleb anda mõistlik üleminekuaeg, et kõik vastavad toimingud saaks teostatud, näiteks juriidilised toimingud. 7. Määruse kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis (EIS). Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja ettepanekute esitamiseks elutähtsa teenuse osutajatele, kelleks on Elering AS, Eesti Energia AS, Elektrilevi OÜ ja VKG Elektrivõrgud OÜ. Samuti kaasatakse ettepanekute tegemiseks ja arvamuste esitamiseks erinevaid elutähtsaid teenuseid osutavaid huvigruppe ja elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavaid asutusi (Riigi Infosüsteemide Amet, Riigikantselei, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank). 8  Siseministeerium 06.09.2023 nr 1-4/23/4094 Määruse „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel“ muutmise eelnõu Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks määruse „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1. Elektriga varustamise määruse eelnõu 2. Elektriga varustamise määruse eelnõu seletuskiri Teadmiseks: Elering AS, Eesti Energia AS, Elektrilevi OÜ, VKG Elektrivõrgud OÜ, Riigi Infosüsteemide Amet, Riigikantselei, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank Kristjan Kaldmaa, 715 3421 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231