dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 15. september 2023
Viit
1.5-1.1/3128-2
Registreeritud
15. september 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Pahkla Camphilli Küla
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2023
Vastutaja
Liisa Veide (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎1.5-1.13128-2 15.09.2023 Väljaminev kiri.asice220 KB

Sisu (failidest)

Pahkla Camphilli Küla Teie 18.08.2023 / [email protected] Meie 15.09.2023 nr 1.5-1.1/3128-2 Vahtra Kohila vald 79742 Rapla maakond Vastus Pahkla Camphilli Küla pöördumisele Lugupeetud Tiit Urva, Karolin Jäschke ja Matthias Holländer Täname teid pöördumise eest. Tunnustame teid, et teete oma asutuses tööd südamega ning püüate olemasolevate ressursside raames tagada võimalikult parimat teenust. Soovite kohtuda, et arutada teie pakutavate tegevustega kaasnevaid finantsprobleeme ning võimalikke arenguid. Sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) on välja toodud need erihoolekandeteenused, mida riik rahastab. Arvestades riigieelarve piiratuid võimalusi, on teenuste maksimaalsed maksumused kehtestatud Erihoolekandeteenuste rahastamise määrusega (https://www.riigiteataja.ee/akt/103012023002?leiaKehtiv). Kuigi nii kogukonnas elamise kui ka töötamise toetamise teenuse sisu ning eesmärgid on SHS- is ära kirjeldatud, on need piisavalt paindlikud, et pakkuda klientidele võimalikult kvaliteetset teenust lähtudes isiku individuaalsest vajadusest ning andes teenuseosutajale võimaluse pakkuda teenust parimal võimalikul viisil. Kui tunnete vajadust lisada teenusele veel lisakomponente (nt sotsiaalterapeutilist tööd) tuleb teil selleks leida täiendavad vahendid. Oleme teadlikud, et erihoolekandeteenused on pikaaegselt olnud alarahastatud ja teenuseosutajatel on olemasoleva rahastusega keeruline tagada spetsiifilise väljaõppega personali, kelle abil kvaliteetset teenust pakkuda. Meie lähiaastate üheks oluliseks eesmärgiks ja prioriteediks on jõuda samm-sammult teenuse rahastamisel olukorda, kus suudame tagada teenuste kulupõhise rahastamise. See annab kindlasti võimaluse tõsta teenuste kvaliteeti ning arvestades juba mainitud paindlikkust õigusruumis, võimaldab pakkuda inimestele paremat individuaalset lähenemist vastavalt abivajadusele. Lühike ülevaade, mis on meie plaanid tulevikus. Erihoolekandepoliitika üks eesmärkidest on olnud kohalike omavalitsuste ja kogukonna suurem kaasamine ning vastutuse andmine erihoolekandeteenuste korraldamiseks. Inimene peaks saama talle vajalikku tuge võimalikult oma elukoha lähedal. Kui kohalikud omavalitsused tagavad vajalikud toetavad erihoolekande teenuskomponendid, rahastaks riik ainult neid teenuseid, mis on suunatud kõige haavatavamatele sihtgruppidele. Selle saavutamiseks peame tagama, et rahastamissüsteem toetaks antud eesmärki, kohandades kohalike omavalitsuste tulubaasi vastavalt vajadusele. Viimastel aastatel on Eestis katsetatud ISTE mudeli (Isikukeskne erihoolekande teenusmudel) prototüüpi, mis on loodud koostöös psüühilise erivajadusega inimeste, nende lähedaste, teenuseosutajate, esindusorganisatsioonide ja SKA-ga. See mudel keskendub Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 psüühikahäirega inimestele mõeldud abi integreerimisele erinevates eluvaldkondades, tagades tervikliku ja kättesaadava abi kodu lähedal ja kogukonna toel. Seni korraldab erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid riik, kuid uue mudeli järgi hakkab seda tegema kohalik omavalitsus (KOV), kes vastutab teenuste kättesaadavuse tagamise ja ressursside haldamise eest. Mudel sisaldab 26 teenusekomponenti, mis hõlmavad erinevaid eluvaldkondi, ning juhtumikorraldaja, kes koostab personaalse abiplaani ja on KOV-i töötaja. Muudatused puudutavad nelja erihoolekandeteenust: ITT, TTT, TET ja KET, kuna nende teenuste puhul esines dubleerimist, mida uus mudel kavatseb lahendada. Näeme, et vabatahtlike ja kogukondade kaasamine toob kasu nii kohalikele omavalitsutele, kogukondadele kui elanikele, suurendades nii kogukonna sidusust kui abi ja toe kättesaadavust. Sotsiaalministeerium on toetanud kohalikke omavalitsusi teenuste arendamisel ja osutamisel ning hoolekande valdkonna vabatahtlike tegevusmudelite arendamist EL struktuurivahenditest ja teeb seda ka edaspidi. Toetusvajadusega inimestele suunatud teenuste loomiseks ja arendamiseks pakutakse kohalikele omavalitsustele ja juriidilistele isikutele võimalust taotleda rahalisi vahendeid Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) avatud taotlusvoorudest. Järgmine taotlusvoor on ette valmistamisel ja see avaneb 2024. aasta alguses. Taotlusvooru eesmärgiks on aidata tööealistel toetusvajadusega inimestel võimalikult kaua oma eluga kodustes tingimustes iseseisvalt hakkama saada, ennetades nende abivajaduse süvenemist ning toetades nende toimetulekut koduses keskkonnas ja kogukonnas. Soovitame kaaluda avatud taotlusvoorus osalemist ühe võimalusena arendada soovitud teenusmudeleid ja -komponente koostöös kohalike omavalitsuste, kogukondade ja soovitud partneritega, kelle seas võivad olla ka vabatahtlike organisatsioonid. Erasmus+ on Euroopa Liidu programm aastateks 2021–2027, mis toetab rahvusvahelisi projekte haridus-, spordi- ja noortevaldkonnas. Noortevaldkonnas edendatakse noorte osalust, ettevõtlikkust ja eneseteostust ning tugevdatakse noorsootöö kvaliteeti ja rahvusvahelistumist, samuti soodustatakse noortepoliitika arengut. Ehk on võimalik ka teil nimetatud programmist saada tuge just rahvusvaheliseks koostööks. Lisaks on Euroopa Liidus käivitatud uus programm nimega Euroopa Solidaarsuskorpus, mis võimaldab Euroopa noortel ja organisatsioonidel koos luua hoolivamat ühiskonda. Noored ja organisatsioonid saavad selles raames tegeleda ühiskondlike probleemide lahendamisega hariduse, kultuuri, noorsootöö, keskkonna, sotsiaalteenuste, inimõiguste ja muudes valdkondades. Euroopa Solidaarsuskorpuse vabatahtlikku teenistust saab teha nii piiriüleselt kui ka riigisisese tegevusena. Riigisisese teenistuse korral jääb vabatahtlik oma koduriiki ja töötab täistööajaga solidaarsusega seotud organisatsioonis. See võimaldab Eesti organisatsioonidel kaasata vabatahtlikke noori nii Eestist, Euroopast kui ka naabruspiirkonnast. Programm on avatud avalikele, era- ja kolmanda sektori organisatsioonidele. Lisaks sellele toetab Eesti Töötukassa noori töö leidmisel, eriti neid, kel on vähene töökogemus. Töötukassa pakub tööandjatele teenust nimega "Minu esimene töökoht," mis hõlmab palgatoetust ja koolituskulude hüvitamist, eesmärgiga suurendada noorte konkurentsivõimet ja vähendada töötust. See võimaldab noortel saada töökogemust, arendada tööalaseid oskusi ja teadmisi ning siseneda edukalt tööturule. Täname teid lahke kutse eest. Kahjuks ei näe me lähiajal võimalust Pahkla Camphilli Küla külastamiseks. Kui leiate, et oleks vaja lisateavet või soovite kohtuda, siis palun andke meile teada. Oleme alati avatud võimalusele koostööks. Aitäh veelkord kutse eest ning soovime Teile kõike head! 3 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ivar Sikk osakonnajuhataja Liisa Veide [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel