Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ - Sotsiaalministeerium

Failid

57 28.09.2023 Ministri määrus.asice1591 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 28.09.2023 nr 57 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõigete 21, 34, 5 ja 8, § 48 lõike 2, § 50 lõike 10, § 51 lõike 2, § 52 lõike 3 ning § 55 lõigete 21 ja 3 alusel. § 1. Määruse muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 71 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) juukseproteesid.“; 2) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. novembril 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa Abivahendite loetelu Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ (edaspidi määrus nr 74) muutmise eesmärk on tagada inimestele paremad võimalused abivahendite soetamisel või üürimisel, kaasajastades abivahendite loetelu tingimusi, piirhindasid ja piirlimiite, laiendades abivahendi tõendi väljakirjutamise õigusi ning osade abivahendite puhul abivahendi vajaduse tuvastajate ringi. Uuena lisatakse igapäevaelus toimetulekut toetavate abivahendite loetellu juukseproteesid, et inimesel oleks võimalik need soetada riikliku soodustusega, sõltumata puude raskusastme tuvastamisest või töövõime hindamisest. Määrus on planeeritud jõustada 1. novembril 2023. a. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik Berit Rohtjärv ([email protected]), Sotsiaalkindlustusameti teenuste osakonna ekspertiisi ja abivahendite talituse nõunik Mare Toompuu ([email protected]), teenuse juht Liis Türbsal ([email protected]), peaspetsialistid Annika Kiik ([email protected]), Bret Schär ([email protected]) ja Mari Alvela ([email protected]) ning arendusosakonna andmehalduse talituse analüütik Birgit Hänilane ([email protected]). Mõjude hindamisse kaasati Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Svetlana Karpovitš. ([email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema ([email protected]). Määruse ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ avaldamismärkega RT I, 16.05.2023, 4. Määruse rakendamisega seotud kulud sisalduvad suvise majandusprognoosi põhjal arvestusliku kuluna RES 2024–2027 Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) eelarve kuludes. Kulud tulenevad sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-s 50 sätestatud abivahendite piirhinna seadmise põhimõtetest, mille kohaselt lähtutakse müügi puhul piirhinna arvutamisel eelmisel aastal kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast. Piirhindade kujundamisel lähtutakse põhimõttest, et üks kolmandik müügil olevatest abivahenditest oleksid piirhinnast kallimad ja kaks kolmandikku müügil olevatest abivahenditest oleksid sama hinnaga või odavamad. Üürimise puhul lähtutakse piirhinna arvutamisel samast põhimõttest, mis müügi piirhinna kujunemisel. 2 Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist ja määruse lisast. Määruse § 1 punktiga 1 täiendatakse määruse nr 74 § 71 punktiga 5, lisades igapäevaelus toimetulekut toetavate abivahendite loetellu juukseproteesid. Edaspidi saab inimene need juba enne puude raskusastme tuvastamist või töövõime hindamist omale hankida, tema elukvaliteet seeläbi ei kannata ja ta saab tunda end teistega võrdse ühiskonnaliikmena. Määruse § 1 punktiga 2 asendatakse määruse lisa uue lisaga. Võrreldes kehtiva määrusega on lisas olevat abivahendite loetelu kaasajastatud, toetudes kehtivale praktikale ning teenuseosutajatelt ja erialaspetsialistidelt saadud tagasisidele. Peamised muudatused hõlmavad abivahendite piirhindade ja piirlimiitide muudatusi. Lisaks laiendatakse abivahendi tõendi väljakirjutamise õigusi ja osade abivahendite puhul abivajaduse tuvastajate ringi. Samuti lisatakse igapäevaelus toimetulekut toetavate abivahendite loetellu juukseproteesid. Määruse §-s 2 on sätestatud määruse jõustumine 1. novembril 2023. a. Määruse lisa Määrusega tehtavad muudatused tuginevad SKA 2022. aasta ja 2023. aasta maikuu abivahendite tehingute piirhindade, kogumaksumuse, isikute omaosaluse, kasutajate arvu ja erimenetluste analüüsile, mis tõi välja vajaduse tõsta osade abivahendite piirhindasid ja piirlimiite (osade abivahendite piirhinnad vaadati viimati üle 2016. aastal). Kuna teenuseosutajad olulisi muudatusi hinnakirjades aasta esimestel kuudel ei teinud, samuti ei kasvanud inimeste omaosaluse keskmine suurus, tehti lisaks 2022. aasta andmete analüüsile peale kevadist teenuseosutajate poolt pakutavate abivahendite hinnatõusu lisaanalüüs ka 2023. aasta maikuu kohta. 2023. aasta maikuu oli analüüsi alustades viimane täistehingutega kuu (st värskeim info piirhindade, omaosaluse, kogumaksumuse ja turuhindade kohta). 2022. aasta analüüsi võrdlus 2023. aasta maikuu analüüsiga viitas vahepealsele suurele abivahendite hindade tõusule, mistõttu ei ole enam võimalik paljusid abivahendeid piirhinna sisse jääva hinnaga osta. See omakorda põhjustab olukorra, kus inimesel ei ole valikuid abivahendi ostmisel. Piirhinna muudatusi tehes on järgitud SHS §-s 50 sätestatud põhimõtteid, mille kohaselt lähtutakse müügi puhul piirhinna arvutamisel eelmisel aastal kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast. Piirhindade kujundamisel lähtutakse põhimõttest, et üks kolmandik müügil olevatest abivahenditest oleksid piirhinnast kallimad ja kaks kolmandikku müügil olevatest abivahenditest oleksid sama hinnaga või odavamad. Üürimise puhul lähtutakse piirhinna arvutamisel samast põhimõttest, mis müügi piirhinna kujunemisel. Üürimise piirhindade kujundamisel lähtutakse ka abivahendite loetelus kehtestatud abivahendi kasutusajast, hoolduse sagedusest kasutusaja jooksul ning hooldusele ja remondile kuluvast summast. Samuti on aluseks võetud eelneva perioodi müügiandmed, turul kehtivad müügi, üürimise ja hoolduse hinnakirjad ning abivahendi kasutaja omaosalus. Lisaks küsiti ja analüüsiti määruse muudatuste tegemiseks sisendit (seisuga veebruar 2023) SKA lepingupartneritelt, teenuseosutajatelt, kes tegelevad abivahendite müügi ja üürimisega, Eesti Puuetega Inimeste Koja vahendusel nende partnerorganisatsioonidelt ja muudelt erialaspetsialistidelt, samuti konsulteeriti Eesti Õdede Liiduga. 3 Kui abivahendi hind on osutunud abivajava inimese jaoks liiga kalliks ja tal on raskusi selle eest maksmisel, on SKA vastavalt SHS-is sätestatud nõuetele võimaldanud inimesel piirhinna tõstmist erimenetluse kaudu (eriotsus). Samamoodi on võimaldatud põhjendatud juhtudel abivahendite piirlimiiti suurendada. Analüüsist selgus, et loetelus on abivahendeid, mida ei ole enam võimalik piirhinna sisse jääva hinnaga osta. Kui abivahendite piirhinda ei tõsteta, taotletakse neid abivahendeid erimenetluse kaudu ja riigile kaasneb ikkagi rahaline kulu. Lisaks kaasneb erimenetlustega seonduv halduskulu ja abivajaja jaoks ajakulu, mistõttu pikeneb soovitud abivahendi soetamise aeg. Erimenetluse kaudu abivahendi taotlemise on seadusandja siiski ette näinud erandjuhtudeks, mistõttu on vajalik regulaarne piirhindade kaasajastamine, et kõik abivajajad saaksid neile vajaliku abivahendi mõistliku aja ja sobiva hinnaga, ilma et see hakkaks negatiivselt mõjutama nende sotsiaalset toimetulekut ja elukvaliteet ei kannataks. Arvestades, et paljudel juhtudel kasutavad abivahendit vajavad inimesed rohkem kui üht abivahendit, on nende omaosalus kokku nende sissetulekute juures üsna suur. Lisaks tuleb arvestada ka ravimite, meditsiiniseadmete ja muid seonduvaid kulusid, mida Sotsiaalministeerium1 ja Tervise Arengu Instituut2 on varem analüüsinud ning mis omakorda suurendab inimeste kulutusi ja omaosaluskoormust, samuti on inimene sisuliselt olukorras, kus ta peab vähese raha tõttu tegema odavamaid valikuid, sealhulgas oma tervise arvelt. See aga tähendab edaspidi riigi jaoks suurenevaid tervishoiu- ja sotsiaalkulusid ning tervena elatud aastate lühenemist. Abivahendi vajajate kulude ilmestamiseks on alljärgnevalt esitatud reaalsete abivajajate näited. 1. Sügava puudega laps (välja on toodud igakuised püsikulud, neile lisanduvad ühekordsed ostud paari aasta jooksul, näiteks autoturvatool omaosalusega ca 400 eurot, koormusrõivad ca 150 eurot, ortopeedilised jalanõud ca 60 eurot jne) ISO-kood 12.27.07.00 kärud – omaosalus 15,82 eurot (eriotsusega) ISO-kood 12.27.07.01 toaraam koju – omaosalus 4,37 eurot (eriotsusega) ISO-kood 12.27.07.01 toaraam lasteaeda – omaosalus 4,37 eurot (eriotsusega) ISO-kood 18.09.21.02 eriiste koju – omaosalus 11,60 eurot (eriotsusega) ISO-kood 18.09.21.02 eriiste lasteaeda – omaosalus 11,60 eurot (eriotsusega) ISO-kood 04.48.08.01 seisulaud koju – omaosalus 14,55 eurot (eriotsusega) ISO-kood 04.48.08.01 seisulaud lasteaeda – omaosalus 14,55 eurot (eriotsusega) ISO-kood 12.06.09 käimisraam Mustang – omaosalus 8,00 eurot (eriotsusega) ISO-kood 09.12.03.02 poti- ja dušitoolid – omaosalus 13,79 eurot (eriotsusega) ISO-kood 09.33.30.01 niisutatud salvrätid 80 tk – omaosalus 0,45 eurot ISO-kood 09.30.24.04 laste püksmähkmed Junior 11–26 kg 120 tk – omaosalus 8,52 eurot Omaosaluse maksumus kokku on 107,62 eurot ühes kuus (ühekordsete kuludeta). 2. Seljaajukahjustusega tööealine puudega isik (välja on toodud igakuised püsikulud, neile lisanduvad ühekordsed ostud paari aasta jooksul pluss ühekordsed ostud nagu auto käsijuhtimise süsteem, ratastooli tarvikud ja varuosad nagu rehvid, padjad, kuluosad, lisakulutused inkontinentsitoodetele, mis ei mahu piirmäärade sisse, tõstmiseks ja siirdumiseks vajaminevad abivahendid) ISO-kood 12.22.03.03 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp III – omaosalus 15,92 eurot (eriotsusega) ISO-kood 04.48.08.02 täiskasvanute seisuraamid – omaosalus 27,90 (eriotsusega) ISO-kood 09.12.03.02 poti- ja dušitoolid – omaosalus 4,50 (eriotsusega) ISO-kood 09.33.30.02 pesukinnas 60 tk – omaosalus 5,40 eurot ISO-kood 09.33.30.01 niisutatud salvrätid – omaosalus 4,65 eurot 1 Tervishoiu omaosaluskoormuse analüüs aastate 2016–2019 kohta. Sotsiaalministeerium. https://www.sm.ee/analuus-kas-eesti-inimesed-saavad-endale-tervishoiuteenuseid-lubada. 2 TAI rahvastiku tervise aastaraamat https://tai.ee/et/valjaanded/rahvastiku-tervise-aastaraamat-2023. 4 ISO-kood 09.30.00.02 ühekordsed imavad aluslinad 60 x 60 cm – omaosalus 1,15 eurot ISO-kood 09.30.24.11 inkontinentsisidemed meestele kuni 399 ml – omaosalus 5,04 eurot ISO-kood 09.30.24.63 vöömähkmed 1900–2499 ml M 120 tk – omaosalus 59,62 eurot Omaosaluse maksumus kokku on 124,53 eurot ühes kuus. Inkontinentsusega seotud abivahenditele kulub sellest 75,86 eurot omasalusena. 3. Vanaduspensionär (välja on toodud igakuised püsikulud, millele lisanduvad ühekordsed ostud paari aasta jooksul nagu lamatistevastane madrats, vajaduse korral kargud või kepid, siirdumiseabivahendid jne) ISO-kood 12.22.03.01 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp I – 4,35 eurot ISO-kood 18.12.10 elektrilise reguleerimisega voodid – omaosalus 4,70 eurot ISO-kood 09.30.24.95 imavad püksid üle 1700 ml L – omaosalus 58,86 eurot ISO-kood 09.30.00.03 ühekordsed imavad aluslinad 60 x 90 cm – omaosalus 5,25 eurot ISO-kood 09.33.30.01 niisutatud salvrätid – omaosalus 1,42 eurot ISO-kood 09.33.03 vanni- ja dušitoolid – omaosalus 3,42 eurot (eriotsusega) Omaosaluse maksumus kokku on 78.00 eurot ühes kuus. Inkontinentsusega seotud abivahenditele kulub sellest 65,53 eurot omasalusena. SKA andmetel on keskmine pension 700 eurot kuus, rahvapension on 336,39 kuus, puudega lapse toetus on 138–241 eurot kuus, puudega tööealise inimese toetus on 28,64–53,70 eurot kuus ning puudega pensionär saab lisaks pensionile puudetoetust 12–40 eurot sõltuvalt puude raskusastmest. Analüüsides isikute omaosaluse suhet puudetoetuse suhtes, on tendents omaosaluse jätkuvale kasvule. Määruse lisas olevas abivahendite loetelus tehakse alljärgnevad muudatused. 1. Piirhinna muudatused ISO-kood 04.33.06.01 püsiva survejaotusega lamatisi ennetavad madratsid Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 190,00 eurolt 265,00 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga tehinguid kokku 1127, millest 1040 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid kokku ühes kuus 77, millest kõik olid üle piirhinna, mis tähendab, et seda abivahendit ei ole piirhinnasisese hinnaga saadaval. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 04.48.08.03 püstitõusmisfunktsiooniga ratastoolid Tõstetakse üüri piirhinda 124,00 eurolt 134,10 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga erimenetlusest mõjutamata tehinguid kokku 156, millest 101 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 14, neist üle piirhinna 12, mis on tehingutest 86% üle piirhinna. Inimese omaosalus3 praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 22,5 eurot, ja uue piirhinna juures 9,09 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. 3 Abivahendi omaosalus tasutakse abivahendi piirhinnast ning kui abivahendi maksumus ületab piirhinna, lisandub omaosalusele piirhinna ja kogumaksumuse vahe. 5 ISO-kood 06.24.09.04 sääreproteesid – aktiivsusgrupp IV Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 4860,00 eurolt 6560,00 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga tehinguid kokku 46, millest 33 tehingut ehk 72% kõikidest tehingutest olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuus tehinguid ei olnud. Piirhinna suurendamine aitab kaasa abivahendi kättesaadavuse parandamisele. Inimese omaosalus on proteesi kogumaksumusest 10%. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 2186 eurot, ja uue piirhinna juures 486 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 09.09.03 suka- ja sokijalgatõmbaja Tõstetakse müügi piirhinda 18,00 eurolt 26,50 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga tehinguid kokku 436, millest 316 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 48, neist üle piirhinna 42, mis on tehingutest 88% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 17,5 eurot, ja uue piirhinna juures 13,25 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 09.12.03.01 tualetitoolid Tõstetakse üüri piirhinda 11,50 eurolt 15,00 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga erimenetlusest mõjutamata tehinguid kokku 32 807, millest 25 743 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu üüri andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 1506, neist üle piirhinna 1327, mis on tehingutest 88% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 5,8 eurot, ja uue piirhinna juures 3 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. Tõstetakse tualetitoolide müügi piirhinda 125,00 eurolt 153,00 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga erimenetlusest mõjutamata tehinguid kokku 1294, millest 921 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 96, neist üle piirhinna 74, mis on tehingutest 77% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 53 eurot, ja uue piirhinna juures 34,2 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-koodid 09.30.00.04; 09.30.00.06; 09.30.24.02; 09.30.24.10; 09.30.24.12; 09.30.24.13; 09.30.24.14; 09.30.24.16; 09.30.24.17; 09.30.24.18; 09.30.24.19; 09.30.24.20; 09.30.24.21; 09.30.24.22; 09.30.24.23; 09.30.24.24; 09.30.24.25; 09.30.24.27; 09.30.24.28; 09.30.24.29; 09.30.24.30; 09.30.24.31; 09.30.24.35; 09.30.24.36; 09.30.24.37; 09.30.24.42; 09.30.24.43; 09.30.24.44; 09.30.24.45; 09.30.24.48; 09.30.24.49; 09.30.24.52; 09.30.24.54; 09.30.24.55; 09.30.24.58; 09.30.24.63; 09.30.24.64; 09.30.24.67; 09.30.24.68; 09.30.24.70; 09.30.24.73; 09.30.24.74; 09.30.24.75; 09.30.24.78; 09.30.24.93; 09.30.39.01 – uriini absorbeerivad abivahendid. Viimati muudeti piirhindu aastal 2016, mistõttu on vajalik tagada abivajajatele vältimatult vajalikud hügieeniga seotud abivahendid. 6 Igal kuul on inkontinentsitoodete kasutajaid keskmiselt kokku ca 20 000 inimest. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 2. ISO-kood 09.33.12 vanni-, duši- ja mähkimislauad Tõstetakse üüri piirhinda 36,46 eurolt 42,60 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga erimenetlusest mõjutamata tehinguid kokku 309, millest 248 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 21, neist üle piirhinna 19, mis on tehingutest 90% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 9,79 eurot, ja uue piirhinna juures 4,26 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 12.03.03 käimiskepid Tõstetakse müügi piirhinda 16,60 eurolt 23,00 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga tehinguid kokku 963, millest 601 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 109, neist üle piirhinna 90, mis on tehingutest 83% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 14,7 eurot, ja uue piirhinna juures 11,5 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 12.06.03 käimisraamid Tõstetakse piirhinda 5,30 eurolt 9,00 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga erimenetlusest mõjutamata tehinguid kokku 12 625, millest 10 265 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 1202, neist üle piirhinna 962, mis on tehingutest 80% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 5,82 eurot ja uue piirhinna juures 3,6 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 12.06.09 käimistoolid Tõstetakse piirhinda 65,40 eurolt 72,50 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga erimenetlusest mõjutamata tehinguid kokku 672, millest 410 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 59, neist üle piirhinna 43, mis on tehingutest 73% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 13,64 eurot, ja uue piirhinna juures 7,25 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 12.18.06.02 kolmerattalised jalgrattad pedaalidega Tõstetakse piirhinda 68,00 eurolt 76,10 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga erimenetlusest mõjutamata tehinguid kokku 456, millest 261 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 47, neist üle piirhinna 31, mis on tehingutest 66% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 14,9 eurot, ja uue piirhinna juures 7,61 eurot. 7 Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 12.22.03.01 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp I Tõstetakse piirhinda 34,50 eurolt 35,40 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga erimenetlusest mõjutamata tehinguid kokku 41 786, millest 18 486 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 2546, neist üle piirhinna 1695, mis on tehingutest 67% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 4,35 eurot, ja uue piirhinna juures 3,54 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 12.22.03.03 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp III Tõstetakse piirhinda 152,00 eurolt 159,20 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga erimenetlusest mõjutamata tehinguid kokku 1959, millest 1715 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 177, neist üle piirhinna 147, mis on tehingutest 83% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 22,4 eurot, ja uue piirhinna juures 15,92 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 12.22.09.01 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp I Tõstetakse piirhinda 34,50 eurolt 49,20 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga erimenetlusest mõjutamata tehinguid kokku 117, millest kõik olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 13, neist üle piirhinna 11, mis on tehingutest 85% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 18,15 eurot, ja uue piirhinna juures 4,92 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 12.22.09.02 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp II Tõstetakse piirhinda 98,00 eurolt 103,30 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga erimenetlusest mõjutamata tehinguid kokku 702, millest 165 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 58, neist üle piirhinna 53, mis on tehingutest 91% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 15,1 eurot, ja uue piirhinna juures 10,33 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 12.22.09.03 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp III Tõstetakse piirhinda 152,00 eurolt 166,40 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga erimenetlusest mõjutamata tehinguid kokku 44, millest kõik olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 3, neist üle piirhinna 3, mis on tehingutest 100% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 29,6 eurot, ja uue piirhinna juures 16,64 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. 8 ISO-kood 12.22.18 abistaja juhitavad käsiratastoolid Tõstetakse üüri piirhinda 66,43 eurolt 81,00 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga tehinguid kokku 358, millest üle piirhinna oli 251. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 37, neist üle piirhinna 27, mis on tehingutest 72% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 21,21 eurot, ja uue piirhinna juures 8,10 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 12.23.06.01 elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp I Tõstetakse piirhinda 130,60 eurolt 139 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga erimenetlusest mõjutamata tehinguid kokku 295, millest 255 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 23, neist üle piirhinna 17, mis on tehingutest 74% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 21,46 eurot, ja uue piirhinna juures 13,9 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 12.27.07.00 kärud Tõstetakse üüri piirhinda 145,00 eurolt 158,20 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga erimenetlusest mõjutamata tehinguid kokku 1348, millest 583 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 90, neist üle piirhinna 76, mis on tehingutest 84% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 15,82 eurot, ja uue piirhinna juures 27,7 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 12.27.07.01 toaraam Tõstetakse üüri piirhinda 38,00 eurolt 43,70 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga erimenetlusest mõjutamata tehinguid kokku 519, millest 497 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 23, neist üle piirhinna 18, mis on tehingutest 78% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 9,5 eurot, ja uue piirhinna juures 4,37 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 12.27.07.02 õueraam Tõstetakse üüri piirhinda 73,00 eurolt 83,00 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga erimenetlusest mõjutamata tehinguid kokku 243, millest 202 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 17, neist üle piirhinna 16, mis on tehingutest 94% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 17,3 eurot, ja uue piirhinna juures 8,3 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 12.36.03 lingtõstukid 9 Tõstetakse üüri piirhinda 51,00 eurolt 56,50 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga erimenetlusest mõjutamata tehinguid kokku 779, millest 682 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 51, neist üle piirhinna 45, mis on tehingutest 88% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 20,8 eurot, ja uue piirhinna juures 16,95 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 12.36.21 lingtõstuki kehatoed Tõstetakse üüri piirhinda 9,60 eurolt 11,80 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga erimenetlusest mõjutamata tehinguid kokku 27, millest 22 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 4, neist üle piirhinna 4, mis on tehingutest 100% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 5,08 eurot, ja uue piirhinna juures 3,54 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 12.39.00.06 treeningpäev Muudetakse ISO-koodi nimetust, lisatakse tingimus ja tõstetakse piirhinda. Praktikas on ilmnenud vajadus selguse mõttes korrigeerida ISO-koodi nimetust ja tingimusi. Treeningpäev nimetatakse ümber õppepäevaks ja lisatakse täpsustus: teenuseosutaja poolt vajaduse korral uute marsruutide õpetamise korraldamine, kokkuõppe parandamine, nõustamine jms. Piirhinda tõstetakse 50,00 eurolt 100,00 eurole, tuginedes teenuseosutajate ja kasutajate sisendile ning praegustele hindadele. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal 7 tehingut. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes tehinguid ei olnud. Praegu on kokku 18 koera, kes töötavad. Treeningpäeva võivad vajaduse korral kasutada kõik. Mõju eelarvele: kui kõik kokkuõppe eksami sooritanud ja tööd tegevad koerad kasutaksid õppepäeva võimalust, oleks eelarveline kulu 18 x 100 eurot ehk 1800 eurot aastas. Kuna treeningpäevi on seni väga vähe kasutatud, siis tõenäoliselt nii suurt kulu ei ole (nt 2022. aastal kasutas õppepäeva võimalust 7 koera ehk summas 7 x 50 eurot = 350 eurot). ISO-kood 12.39.00.07 lemmikloomakindlustus Tõstetakse piirhinda 250,00 eurolt 276,00 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga kokku 4 tehingut, millest 3 olid üle piirhinna. SKA on seni piirhinna tõstmist võimaldanud mitmel juhul erimenetluse kaudu. Piirhinna tõus on vajalik seoses kindlustuse kulude tõusuga. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes tehinguid ei olnud. Mõju eelarvele: kuna kindlustus on vabatahtlik, on raske prognoosida selle eelarvelist kulu. 2022. aastal tehti kokku 4 kindlustust. Kuna kindlustustust saab teha kuni 7. eluaastani (k.a), ei kasuta seda kõik juhtkoerad. Töötavate juhtkoerte nimekirjas on koeri, kes on vanemad ja keda enam kindlustada ei saa. ISO-kood 18.03.15 voodilauad Tõstetakse üüri piirhinda 4,80 eurolt 15,30 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga erimenetlusest mõjutamata tehinguid kokku 4234, millest 3857 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 134, neist üle piirhinna 126, mis on tehingutest 94% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 11,94 eurot, ja uue piirhinna juures 4,59 eurot. 10 Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 18.09.21.01 eriistmed – kategooria I Tõstetakse üüri piirhinda 30,00 eurolt 34,30 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga erimenetlusest mõjutamata tehinguid kokku 439, millest 168 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 9, neist üle piirhinna 8, mis on tehingutest 89% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 7,3 eurot, ja uue piirhinna juures 3,43 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 18.10.03 seljatoed Tõstetakse müügi piirhinda 505,00 eurolt 820,00 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga tehinguid kokku 3, millest 3 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuus tehinguid ei olnud. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 18.12.10 elektrilise reguleerimisega voodid Tõstetakse üüri piirhinda 42,00 eurolt 46,80 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga erimenetlusest mõjutamata tehinguid kokku 22 152, millest 1335 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 2068, neist üle piirhinna 1720, mis on tehingutest 83% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 9 eurot, ja uue piirhinna juures 4,68 eurot. Arvestada tuleb sellega, et enamasti vajatakse elektrilise reguleerimisega voodit väga kiiresti. Isikud, kes üürivad elektrilise reguleerimisega voodit, vajavad sageli ka paljusid teisi abivahendeid ning nende kogukulu abivahenditele on suur (inkontinentsitooted, liikumisabivahendid, lamatistevastased abivahendid jpm). Seega paraneksid kokkuvõtlikult isikute võimalused vajalike abivahendite soetamisel. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 22.06.12.04 kuuldeaparaadi individuaalne otsak Tõstetakse müügi piirhinda 27,30 eurolt 50,00 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga erimenetlusest mõjutamata tehinguid kokku 3327, millest 3130 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 315, neist üle piirhinna 315, mis on tehingutest 100% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 25,43 eurot, ja uue piirhinna juures 5 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 22.06.21.02 luukuulmisimplantaadi kõneprotsessor Tõstetakse piirhinda 4898,00 eurolt 5265,00 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga erimenetlusest mõjutamata tehinguid kokku 1, millest 1 olid üle piirhinna. 2023. a maikuus tehinguid ei olnud. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. 11 ISO-kood 22.18.03.01 daisypleierid Tõstetakse piirhinda 460,00 eurolt 479,00 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga tehinguid kokku 53, millest 53 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 6, neist üle piirhinna 6, mis on tehingutest 100% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 65 eurot, ja uue piirhinna juures 47,9 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 24.21.03 haaramistangid Tõstetakse müügi piirhinda 21,00 eurolt 27,00 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga tehinguid kokku 649, millest 399 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 65, neist üle piirhinna 48, mis on tehingutest 74% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 16,5 eurot, ja uue piirhinna juures 13,5 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 27.06.01 termomeetrid ja vedelikunivoo teatajad Tõstetakse piirhinda 39,60 eurolt 69,72 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga tehinguid kokku 46, millest 32 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 6, neist üle piirhinna 6, mis on tehingutest 100% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 34,08 eurot, ja uue piirhinna juures 20,92 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 27.06.02 kellad ja ajanäitajad Tõstetakse piirhinda 105,00 eurolt 124,00 eurole. Vastavalt statistikale oli 2022. aastal selle abivahendiga tehinguid kokku 45, millest 32 olid üle piirhinna. 2023. aasta maikuu andmetele tuginedes oli tehinguid ühes kuus 3, neist üle piirhinna 3, mis on tehingutest 100% üle piirhinna. Inimese omaosalus praeguse piirhinna juures, kui tehingu kogumaksumus on soovituslik piirhind, on 40 eurot, ja uue piirhinna juures 24,8 eurot. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. 2. Piirlimiidi muudatused ISO-kood 04.48.08.01 laste seisuraamid ja -toed. Tõstetakse seni kehtinud piirlimiiti 1 tüki asemel 2 tükile. Aastatel 2021 ja 2022 üüris seisuraami 132 isikut, neist 10 isikut kahte ja 1 isik kolme seisuraami. Kõik erimenetluse taotlused limiidi suurendamiseks rahuldati. Lapsed kasutavad seisuraame paralleelselt kodus ja lasteaias/koolis. Kuna abivahend on enamasti kaalult raske ja võtab palju ruumi, ei ole igapäevane transport kodu ja haridusasutuse vahel võimalik. Erimenetluse protsessi läbimine piirlimiidi suurendamiseks ei ole halduskoormuse vaates vajalik, sest põhineb lapseeast tingitud vajadusel kasutada abivahendit keskkondades, milles kasutaja tavaliselt viibib. 12 Muudatus tagab abivajajale abivahendi parema kättesaadavuse ja vähendab nii abivajaja aega (säästab seni menetlusele kulunud aega ja saab vajaliku abivahendi kiiremini kätte) kui ka SKA halduskoormust (menetlustele kuluv aeg ja erimenetluste ressursipuudus). Mõju eelarvele: eelarvele arvestatav mõju eeldatavasti puudub, sest erimenetluse raames ei ole ühtegi eitavat vastust topelt abivahendi vajadusele seisuraamide ja -tugede puhul tulnud (piirlimiiti tõstetakse vaid erimenetluse käigus ning aastatel 2021 ja 2022 ühtegi negatiivset otsust ei tehtud). ISO-kood 12.27.07.01 toaraam Laste puhul tõstetakse seni kehtinud piirlimiiti 1 tükilt 2 tükile. Kuna toaraam on eriistme kasutuseks vältimatu abivahend ja eriistmete piirlimiit tõuseb 2 tükile, on mõistlik ja vajalik ka toaraami piirlimiiti tõsta. Väheneb menetlusega seonduv halduskulu ning abivahend on abivajajale kergemini kättesaadav. Mõju eelarve: eeldatav lisakulu puudub, sest 2022. aastal on kõik eriotsused saanud piirlimiidi tõstmiseks positiivse lahenduse. ISO-kood 18.09.21 eriistmed Lastele nähakse ette senise 1 tüki asemel 2 tükki. Tehingute analüüsi kohaselt on 133 üürijat ühes kuus ja nendest 41-l on mitu tehingut (30% kõikidest tehingutest üürib kahte või enamat eriistet). Aastate 2021 ja 2022 tehingute analüüsile tuginedes üüris kahte eriistet aasta kohta 22 isikut ja kolme istet aasta kohta 3 isikut. Muudatus tagab abivajajale abivahendi parema kättesaadavuse ning vähendab SKA halduskoormust. Mõju eelarvele: eelarvele arvestatav mõju eeldatavasti puudub (piirlimiiti tõstetakse vaid erimenetluse käigus ning aastatel 2021 ja 2022 ühtegi negatiivset otsust ei tehtud). Muudatus tagab abivajajale abivahendi parema kättesaadavuse ning vähendab SKA halduskoormust. 3. Tehnilised muudatused ISO-koodid 06.18.00.01 lamineeritud hülss ülajäsemele, 06.18.00.02 silikoonhülss ülajäsemele, 06.24.41.01 lamineeritud hülss alajäsemele, 06.24.41.02 silikoonhülss alajäsemele Nende abivahendite puhul eemaldatakse piirhinna lahtrist nõue: Eesti Haigekassa rahastusega esmase jäsemeproteesi soetanud isikud eritaotlusega. 2022. aastal esitatud eritaotlused (46 eritaotlust), mis nimetatud põhjusel esitati, said kõik positiivse otsuse. Muudatus parandab abivahendite kättesaadavust ja vähendab halduskoormust, mis kaasneb taotluse esitamise ja menetlemisega. Kuna hülsside tehingute üleslaadimine vajab eelduskoodi ehk proteesi soetamise tehingut, peavad teenuseosutajad tehingu sisestamisel hakkama kasutama kontrolli vältimist. Selles aga ohtu ei nähta, kuna hülsside näol on tegemist abivahendiga, millel ei ole muud otstarvet või vajadust seda niisama soetada. Võimalik väärkasutus hinnatakse väikseks, sest senine kasutajate käitumine on viidanud sihipärasele abivahendi kasutamisele. Samuti eemaldatakse nende abivahendite puhul eelduskoodi lahtrist varasem proteesi soetamise nõue, kuna kitsendav eelduskood ei ole enam vajalik. Muudatus parandab abivahendite kättesaadavust ja vähendab halduskoormust, mis kaasneb taotluse esitamise ja menetlemisega. ISO-kood 09.30.24 laste ja täiskasvanute ühekordsed sidemed ja mähkmed Näidustuse juurde lisatakse täpsustus, et tõend laieneb koodidele 09.30.00 ühekordsed imavad aluslinad, 09.30.39 uriini absorbeerivate kehalkantavate abivahendite kinnitusvahendid ja 09.30.45 veekindlad madratsikatted, sh pestavad aluslinad. 13 Praegu laieneb kood 09.21 naha kaitse ja puhastamise vahenditele ja kood 09.33.30 keha pesemise ja küürimise vahenditele. Mähkme kasutajale laiendatakse õigust osta ilma lisatõendita ka aluslinu, pükse mähkmete fikseerimiseks ja pestavaid aluslinu, sest abivahendite kasutamise vajadus on otseselt seotud ISO-koodi 09.30.24 laste ja täiskasvanute ühekordsed sidemed ja mähkmed kasutamisega ning nende eraldi määramine ei ole vajalik. ISO-kood 09.30.24.96 imavad püksid üle 1700 ml XL Olemasoleva ISO-koodi nimetust täpsustatakse, et see kataks ka XXL suurusega mähkmeid (edaspidi on abivahendi nimetus: imavad püksid üle 1700 ml XL–XXL). Vajadus muudatuseks tuleneb praktikast, kus inimesel on vaja kasuta suure imavusega suuremas mõõdus XXL mähkmeid. ISO-koodid 12.22.03.01–12.22.03.04 kahekäeratastoolid Näidustuse juurde lisatakse täpsustus, et tõend laieneb koodile 12.22.09 ühekäeratastoolid. Muudatus tagab abivahendivajajale õige, vajadustele vastava abivahendi valiku tegemise teenuseosutaja juures, sõltumata tõendile märgitud ratastooli liigist. Muudatus parandab abivahendite kättesaadavust ja vähendab tõendi väljastajate halduskoormust. ISO-koodid 12.22.09.01–12.22.18 ühekäeratastoolid Näidustuse juurde lisatakse täpsustus, et tõend laieneb koodile 12.22.03 kahekäeratastoolid. Muudatus tagab abivahendivajajale õige, vajadustele vastava abivahendi valiku tegemise teenuseosutaja juures, sõltumata tõendile märgitud ratastooli liigist. Muudatus parandab abivahendite kättesaadavust ja vähendab tõendi väljastajate halduskoormust. ISO-kood 12.39.00 juhtkoer Kasutusaja veergudelt eemaldatakse kasutusaeg (veerud D ja F), sest selle sätestamine ei ole mõistlik, kuna juhtkoera tööiga sõltub tema terviseseisundist. Juhtkoerateenust saab osutada veterinaararsti poolt töövõimeliseks tunnistatud juhtkoer, sõltumata koera vanusest. ISO-kood 12.39.00.04 veterinaarkulud Tingimusi täpsustatakse. Kehtivat sõnastust täpsustatakse selguse mõttes üldkliinilise läbivaatusega. Sisuliselt on see ka praegu veterinaarkuludes sisaldunud, kuid praktikas on osutunud vajalikuks see tingimuste sõnastuses välja tuua. ISO-kood 12.39.00.05 erakorralised veterinaarkulud ISO-kood tunnistatakse kehtetuks. Tegemist on praktikast tuleneva vajadusega tagada veterinaarkulude paindlik kasutamine. Kõik veterinaarkulud loetakse edaspidi üheks ega eristata erakorralisi veterinaarkulusid. ISO-kood 12.39.00.07 juhtkoera teenuselt väljumine Tingimusi täpsustatakse ja veerust D eemaldatakse kasutusaeg. Praktikas on tõusetunud vajadus täpsustada, millal loetakse juhtkoer teenuselt väljunuks. Selguse mõttes täpsustatakse, et juhtkoera teenuselt väljumise all mõeldakse olukorda, kus veterinaar on hinnanud koera töökõlbmatuks. Kasutusaega pole vaja määrata, kuna terviseseisundist sõltuvalt võib koerte tööiga olla väga erinev. 14 ISO-koodid 22.06.21.03 varuosad, 22.06.21.04 sisekõrva kuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont, 22.06.21.06 luukuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont, 22.06.21.07 ajutüve kuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont Nimetatud ISO-koodide puhul võetakse maha kitsendus „Eesti Haigekassa rahastusega kuulmisimplantaadi ja kõneprotsessori soetanud isikud eritaotlusega“, mis piirab sujuvat abivahendi kättesaadavust. Nimetatud koodidega tehingu tegemiseks on vajalik audioloogi või nina-kõrva-kurguarsti tõend. Tõendi väljastamine peab olema piisav kinnitus, et inimesel on implantaat ja ta vajab selle jaoks varuosasid või hooldusremonti. Implanteeritutel on oluline saada võimalikult kiiresti tagavaraosad, sest need tagavad implantaadi töökorras oleku. Muudatuse tulemusel erimenetlused kaovad selliselt ning sellevõrra väheneb SKA halduskoormus. Erimenetlus pikendab oluliselt tagavaraosade soetamise ja hooldusremondi aega. Eelarve lisakulu puudub, kuna seni on abivahendeid saadud erimenetlusega. 2021. aastal esitati 8 erimenetluse taotlust, 2022. aastal 13 taotlust ja 2023. aasta esimese nelja kuuga 12 taotlust, mis on kõik saanud positiivsed otsused. Nimetatud ISO-koodid on otseses seoses Tervisekassa rahastatavate tervishoiuteenustega. Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku andmetele tuginedes on vastavate operatsioonide vajadus suur ja kasvab lähiajal, sest COVID-19 tõttu pikenesid eriarstiabi sulgemise tõttu ravijärjekorrad. Lisaks suurendavad vajadust mujal tehtud operatsioonid (nt välismaalt tulijad). Samuti eemaldatakse nende abivahendite puhul eelduskoodi lahtrist varasem kõneprotsessori soetamise nõue, kuna kitsendav eelduskood ei ole enam vajalik. Muudatus parandab abivahendite kättesaadavust ja vähendab halduskoormust, mis kaasneb taotluse esitamise ja menetlemisega. ISO-kood 22.06.12.04 kuuldeaparaadi individuaalne otsak ISO-koodi 22.06.12.04 kuuldeaparaadi individuaalne otsak eelduskoodi lahtrisse lisatakse ISO- kood 22.06.21.01 sisekõrva kuulmisimplantaadi kõneprotsessor. Vajalik on luua võimalus soetada individuaalsed kõrvaotsakud lisaks kõrvatagusele kuulmisabivahenditele ka sisekõrvaimplantaadi kõneprotsessori kasutajatele, kuna inimese anatoomilistest eripäradest tulenevalt ei pruugi abivahend kõneprotsessori kinnitusvahenditega õigel kohal püsida. Individuaalselt valmistatud kõrvaotsakud tagaksid kasutajatel kindlama abivahendi püsimise ja kasutamise ning vähendaksid abivahendi kaotamise ja purunemise riski. Erimenetluste analüüsist tulenevalt taotleti koos sisekõrvaimplantaadi kõneprotsessoriga individuaalset kuuldeaparaadi otsakut 2022. aastal 31 korral (2021. a 19 korral). Kõik taotlused said positiivse otsuse. Eelnevate aastate andmete alusel on prognoositav keskmine tehingute arv 25 tehingut aastas. 4. Tõendi nõude muudatused ISO-kood 09.12.03.02 poti- ja dušitoolid Näidustuse juurde lisatakse täpsustus, et tõend laieneb ISO-koodile 09.12.15 potikõrgendused. Muudatus parandab abivahendite kättesaadavust ja vähendab tõendi väljastajate halduskoormust. Mõju eelarvele: eelarve lisakulu puudub. ISO-koos 09.12.15 potikõrgendused Näidustuse juurde lisatakse täpsustus, et tõend laieneb ISO-koodile 09.12.03.02 poti- ja dušitoolid. Muudatus parandab abivahendite kättesaadavust ja vähendab tõendi väljastajate halduskoormust. Mõju eelarvele: eelarve lisakulu puudub. ISO-koodid 12.36.03 lingtõstukid ja 18.03.15 voodilauad 15 Abivajaduse tuvastajate ringi laiendatakse õe ja ämmaemandaga. Kehtiva korra järgi võivad nad tuvastada voodi ja madratsi vajaduse, kuid mitte teiste voodiga kaasuvate abivahendite vajadust. Muudatus võimaldab õel ja ämmaemandal tegeleda ühe voodikeskse inimese abivahendi vajaduse tuvastamisega täies ulatuses. Muudatusega hoitakse kokku teiste tõendi väljastajate ressurssi. Muudatus on kooskõlastatud Eesti Õdede Liiduga. Mõju eelarvele: eelarve lisakulu puudub. 5. Uue ISO-koodi loetellu lisamine ISO-kood 06.30.03 juukseproteesid Uuena lisatakse igapäevaelus toimetulekut toetavate abivahendite loetellu juukseproteesid, et luua võimalus soetada see riikliku soodustusega, sõltumata puude raskusastme tuvastamisest või töövõime hindamisest. Juukseproteesidele kehtestatakse kasutusajaks neli aastat, piirlimiidiks kaks tükki kasutusaja jooksul, piirmääraks 70% ning näidustuseks juuste täielik puudumine. Riigiosalusega juukseproteeside soetamine on võimalik erimenetlusega, sest see võimaldab SKA-l vajaduse korral võtta täiendavalt ühendust tõendi väljastajaga ja kaasata vajaduse korral SKA ekspertarste, et veenduda ja otsustada juukseproteesi sobivuses. Muudatust toetab erimenetluste praktika ja abivahendite katseprojekt. Erimenetluste statistika analüüsist tulenevalt on aastatel 2020–2022 tehtud kokku 62 tehingut juukseproteesidega. Prognoositav isikute arv aastas, kes juukseproteese taotlevad, on ca 24 isikut. 2021. aastal korraldatud katseprojekti „Abivahendite võimaldamine tööealistele ilma puude ja töövõimelanguseta“ käigus taotles kuue kuu jooksul juukseproteese 16 isikut. Kogukulu katseprojektis juukseproteesidele oli 14 445 eurot. Tehtud tehingute analüüsist tulenevalt on prognoositav keskmine juukseproteesi hind ca 1520 eurot. Mõju eelarvele: prognoositav lisakulu eelarvele 31 532 eurot aastas kaetakse abivahendite eelarve siseselt. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole puutumuses Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste eesmärk on tagada inimestele parem abivahendite kättesaadavus ja vajadustele vastavus. Mõju analüüsimise eesmärk on hinnata, kas ja millisel määral mõjutavad määruses esitatud muudatused riigieelarvet ja puudega inimeste õigusi ning nende isikute toimetulekut võrreldes kehtiva olukorraga. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada lähtuvalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast ja mõjude hindamise metoodikast ning kontrollküsimustikust mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Määruses esitatud muudatused ei avalda mõju välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele, julgeolekule, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale ning seetõttu ei ole mõju nendes mõjuvaldkondades hinnatud. Sotsiaalne mõjud Sihtrühm: abivahendi taotlejad. 16 Kokku sai 2022. aastal SKA kaudu finantseeritavaid abivahendeid 59 tuhat inimest. Määrusega tehtavad muudatused mõjutavad neist enamikku, kuid kogu Eesti rahvastikust moodustab see väikse osa (ca 4,3%). Abivahendi kasutamine põhineb vajadusel, kus inimese toimetulek on osaliselt või täielikult ilma abivahendit kasutamata häiritud või takistatud. Muudatused parandavad abivahendite kättesaadavust. Paljud nendest, kes varem said vajaliku abivahendi erimenetluse kaudu, saavad seda nüüd tavakorras ehk palju kiiremini. Muudatused abivahendite loetelu täiendamises, täpsustamises ja piirhindade ajakohastamises avaldavad mõju inimeste tervisele ja tervishoiukorraldusele. Näiteks inkontinentsusprobleemidega inimesed saavad neile eluliselt vajalikud mähkmed senisest soodsamalt. Seeläbi väheneb risk, kus isik peab väheste majanduslike võimaluste arvelt kasutama kehvema kvaliteediga mähkmeid ja/või olema sunnitud loobuma vajalikest nahahooldusvahenditest. See omakorda võib viia infektsioonide tekkimiseni, avaldada edasist mõju isiku tervisele ja elukvaliteedile ning tuua lisakulu tervise- ja sotsiaalsüsteemile (suurendada ravikulusid ja ravijärjekordi või sotsiaalteenuste ja -toetuste vajadust). Samuti avaldavad muudatused mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele ning tööturule. Kuivõrd abivahendite kättesaadavus paraneb riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetelu täiendamise, täpsustamise ja piirhindade ajakohastamisega, on seeläbi paremini toetatud ka neid vajavate inimeste elukvaliteet ning muudatused annavad sihtrühmale võrdsemad võimalused, et osaleda ühiskondlikus, haridus- ja tööelus. Näiteks toetab riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetelu täiendamine juukseproteesidega selle abivahendi vajajate ühiskonnaelus osalemist ja elukvaliteeti, sest nad saavad end abivahendi toel tunda teistega võrdsete ühiskonnaliikmetena ning söandavad seeläbi ka teostada enda võimeid, soove ja vajadusi, mis omavad rohkem või vähem kokkupuudet teiste inimestega. Inimesed saavad abivahendi toel elada täisväärtuslikumat elu ja panustada ühiskonna toimimisse, nad vajavad vähem muud tuge või toetusi, sh võib eeldada ka sotsiaal- ja sotsiaalhoolekandesüsteemile surve või koormuse vähenemist. Seega avaldub positiivne mõju eelkõige inimese heaolule ja toetatakse sihtrühma võrdseid võimalusi ning seeläbi võib eeldada ka sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse riski vähenemist. Sihtrühmad, kelle eest riik abivahendite eest tasu maksmise kohustuse üle võtab, on üldiste sotsiaalmajanduslike andmete alusel Eestis nõrgemas seisus. Paljud neist kogevad ilmajäetust ja vaesust. Vanuserühmadest on kõige nõrgemas seisus Eesti ühiskonnas üle 65-aastased, kes moodustavad abivahendite kasutajatest rohkem kui 80%, samuti puudega inimesed. Kui 2021. aastal elas suhtelises vaesuses 22,8% Eesti elanikest, siis nii 65-aastastest kui ka puudega inimestest elas suhtelises vaesuses enam kui pool. Ka vähenenud töövõimega inimeste osakaal on suhtelise vaesuse ja absoluutse vaesuse määra osas üsna kõrge, ületades 30%. Piirhinna tõstmine võib parandada abivahendisaajate majanduslikku olukorda. Eeskätt puudutab see inkontinentsitoodete kasutajaid, kellest enamik on pensioniealised inimesed. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatustel on kokkuvõttes keskmine positiivne sotsiaalne mõju. Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, kuivõrd sihtrühmal on muudatustest tulenevalt küll veidi paremad võimalused abivahendid kätte saada ja abivahendiga kokkupuude on üldjuhul regulaarne, kuid suuri muutusi siiski ei kaasne, mistõttu ei kaasne eeldatavalt ka kohanemisraskusi. Mõjutatud sihtrühma suurus on võrreldes kogurahvaarvuga väike (alla 5%) ja ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Samas on abivahendite taotlejate jaoks tegemist oluliste muudatustega. Mõju majandusele Sihtrühm: abivahendite müügi ja üürimisega tegelevad ettevõtted (SKA lepingupartnerid). Need moodustavad alla 1% Eestis tegutsevate ettevõttete koguarvust. 17 Mõju majandusele puudutab eelkõige eespool nimetatud ettevõtete haldus- ja töökoormust. Muudatuste tulemusena väheneb vähesel määral abivahendeid müüvate/laenutavate ettevõtete haldus- ja töökoormus, kuna abivahendite korralduse regulatsioon muutub selgemaks, toetavamaks ja üheselt arusaadavaks. Määrusega tehtavad tehnilised muudatused ja teatud abivahendite kasutamise vajaduse tuvastajate ringi laiendamine vähendavad ja ühtlustavad tõendite väljastajate halduskoormust. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõjutatud sihtrühma suurus on võrreldes ettevõtete koguarvuga väike. Mõju ulatus on väike, kuivõrd muudatustega võib kaasneda vähene töökoormuse vähenemine ning halduskoormuse suurenemist ega muudatustega seonduvaid kohanemisraskusi ei kaasne. Mõju sagedus on keskmine, kuivõrd abivahendite müüjate/laenutajate kokkupuude muudatustega on regulaarne. Mõju hindamise kriteeriumite alusel on mõju majandusele väheoluline. Mõju riigivalitsemisele Muudatused puudutavad eeskätt SKA tööd, kuid ka kohalikke omavalitsusi (edaspidi KOV). Muudatustega ei kaasne olulist mõju riigiasutustele. Väike positiivne mõju on seotud erimenetluste arvu vähenemisega, kuna kaasajastatud piirhind suurendab võimalust soetada abivahend piirhinnasisese hinnaga ehk erimenetluseta. See omakorda vähendab survet SKA töökoormusele. Praegu tegeleb SKA-s abivahendite erimenetlusega kolm täiskohaga spetsialisti, kes moodustavad kogu asutuse töötajaskonnast küll väga väikse osa, kuid seoses erimenetluste arvu üha kiirema kasvuga suureneb pidevalt nende töökoormus. Erimenetluste arvu kasv tähendaks riigile senisest suuremat abivahenditeenuse kulu (st riigi kulu on abivahendi ostmise või üürimise korral erimenetluse kaudu suurem, kui see oleks ilma erimenetluseta), mistõttu leevendab erimenetluste arvu kahanemine SKA töötajate töökoormust. Muudatused mõjutavad eelduslikult ka KOV-e. Muudatuste tulemusel muutuvad abivahendid abivajajatele taskukohasemaks ja kättesaadavamaks, mistõttu võib eeldada, et abi ja toe küsimine KOV-ist väheneb. Seega võib eeldada KOV-ide kulude vähenemist abivahendite toetustele ja kaasneva menetlemisega seotud koormuse vähenemist. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri STAR andmetel maksti 2022. aasta jooksul 23 KOV-is (29% KOV-ide koguarvust) toetusi abivahendite kulude hüvitamiseks. Kokku hüvitati abivahendite kulusid 890 inimesele summas 112,9 tuhat eurot. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatustel on väike positiivne mõju riigiasutuse (SKA) ja KOV-ide töökorraldusele koormuse leevenemise näol. Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on kokkuvõttes väikesed, mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eespool nimetatud muudatuste prognoositav kulu aastas on 972 607,74 eurot, tegemist on püsivalt lisanduva kuluga, mis kaetakse riigieelarvest. Seletuskirja lisas 1 on esitatud piirhinna muudatustega kaasnev kulu, lisas 2 on täpsustatud inkontinentsitoodete piirhinna muudatustega kaasnevat kulu. Vahendid abivahenditeenuse osutamiseks kavandatakse igal aastal riigieelarves arvestusliku kuluna, võttes arvesse rahvastiku vanuselist koosseisu, abivajajate osakaalu rahvastikus 18 (eelnevate perioodide andmete alusel), piirhindade muudatusi ja Rahandusministeeriumi majandusprognoosi. Vahendid kavandatakse Sotsiaalkindlustusameti eelarve koosseisus. 2023. aasta eelarves on abivahenditeenuse kuludeks 15,9 mln eurot (sh erivajadusega laste abivahenditeenus 1,9 mln eurot), 2024. aasta riigieelarve eelnõus kavandatakse 18,3 mln eurot (sh erivajadusega laste abivahenditeenus 2,3 mln eurot), mis tagab ka käesoleva määruse rakendamiseks vajalike ressursside olemasolu. 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma 1. novembril 2023. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Õdede Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Tervisekassale, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti Tegevusterapeutide Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Eesti Pimedate Liidule, Eesti Kurtide Liidule, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Eesti Audioloogia Seltsile, Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsile, MTÜ-le Eesti Koduabi Selts, MTÜ-le Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Patsientide Liidule, MTÜ-le Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit ning abivahendite müügi ja üüriga tegelevatele ettevõtetele (SKA lepingupartneritele). Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Kooskõlastusringil esitatud ettepanekute tabel on esitatud seletuskirja lisas 3. Seletuskirja lisa 1 Piirhinna muudatustega kaasnev kulu (eurot) Kasutajate arv aastas Tehingute Vajalik Täiendav lisakulu 2022 arv 2022 ISO-kood Abivahendi nimetus Piirhind piirhind aastas andmetel aastal 04.33.06.01 püsiva survejaotusega lamatisi ennetavad madratsid 190,00 265,00 62 370,00 1 127 1127 04.48.08.03 püstitõusmisfunktsiooniga ratastoolid 124,00 134,10 1 459,92 29 252 06.24.09.04 sääreproteesid – aktiivsusgrupp IV 4 860,00 6 560,00 21 149,00 41 46 09.09.03 suka- ja sokijalgatõmbaja 18,00 26,50 2 448,00 436 436 09.12.03.01 tualetitoolid (üür) 11,50 15,00 50 601,60 5185 35726 09.12.03.01 tualetitoolid 125,00 153,00 19 353,60 1 372 1372 09.33.12 vanni-, duši- ja mähkimislauad 36,46 42,60 1 392,55 42 414 12.03.03 käimiskepid 16,60 23,00 4 185,60 963 963 12.06.03 käimisraamid 5,30 9,00 32 021,28 221 13638 12.06.09 käimistoolid 65,40 72,50 4 524,12 106 1041 12.18.06.02 kolmerattalised jalgrattad pedaalidega 68,00 76,10 4 111,56 64 553 12.22.03.01 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp I 34,50 35,40 24 747,12 5 776 45275 12.22.03.03 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp III 152,00 159,20 13 763,52 222 2 288 12.22.09.01 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp I 34,50 49,20 2 063,88 17 151 12.22.09.02 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp II 98,00 103,30 3 319,92 85 703 12.22.09.03 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp III 152,00 166,40 466,56 5 49 12.22.18 abistaja juhitavad käsiratastoolid 66,43 81,00 2 360,34 52 358 12.23.06.01 elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp I 130,60 139,00 2 086,56 64 511 12.27.07.00 kärud 145,00 158,20 17 204,00 181 1918 12.27.07.01 toaraam 38,00 43,70 1 415,88 88 992 12.27.07.02 õueraam 73,00 83,00 1 836,00 27 293 12.36.03 lingtõstukid 51,00 56,50 2 356,20 116 869 12.36.21 lingtõstuki kehatoed 9,60 11,80 73,92 9 35 12.39.00.06 treeningpäev 50,00 100,00 1 800,00 7 7 20 Kasutajate arv aastas Tehingute Vajalik Täiendav lisakulu 2022 arv 2022 ISO-kood Abivahendi nimetus Piirhind piirhind aastas andmetel aastal 12.39.00.07 lemmikloomakindlustus 250,00 276,00 163,80 4 6 18.03.15 voodilauad 4,80 15,30 11 818,80 707 4583 18.09.21.01 eriistmed – kategooria I 30,00 34,30 418,28 51 443 18.10.03 seljatoed 505,00 820,00 2 268,00 9 9 18.12.10 elektrilise reguleerimisega voodid 42,00 46,80 107 205,12 3 297 24 000 22.06.12.04 kuuldeaparaadi individuaalne otsak 27,30 50,00 77 225,40 2 152 3 388 22.06.21.02 luukuulmisimplantaadi kõneprotsessor 4 898,00 5 265,00 678,95 3 3 22.18.03.01 daisypleierid 460,00 479,00 1 231,20 53 53 24.21.03 haaramistangid 21,00 27,00 2 340,00 649 649 27.06.01 termomeetrid ja vedelikunivoo teatajad 39,60 69,72 1 518,05 40 46 27.06.02 kellad ja ajanäitajad 105,00 124,00 547,20 43 45 Inkontinentsitoodete piirhindade muudatus (vt lisa 2) 490 081,81 72 554 108 936 Kokku 972 607,74 21 Seletuskirja lisa 2 Inkontinentsitoodete piirhinna muudatustega kaasnev kulu (eurot) Täiendav maksimaalne kulu riigile Riigi kulu uue Keskmine kehtiva Riigi kulu uue piirhinna kasutaja Unikaalsete Kehtiv Uus piirhinnaga piirhinnaga tk juures ühes arv kuus kasutajate ISO-kood Abivahendi nimetus piirhind piirhind tk kohta kohta aastas 2022.a. arv 2022 09.30.00.04 ühekordsed imavad aluslinad 80-90 x 140-180 cm 0,69 0,82 0,35 0,41 25 876,50 1 106 5 462 09.30.00.06 ühekordsed imavad aluslinad 90 x 80 cm 0,56 0,65 0,28 0,33 1 985,85 123 687 09.30.24.02 laste püksmähkmed Midi 4 - 9 kg 0,28 0,30 0,25 0,27 49,48 2 7 09.30.24.10 laste imavad püksid 27 - 57 kg 0,80 1,00 0,72 0,90 13 219,20 51 138 09.30.24.12 inkontinentsisidemed meestele 400 - 599 ml 0,38 0,48 0,15 0,19 20 367,45 349 1 584 09.30.24.13 inkontinentsisidemed meestele üle 600 ml 0,38 0,50 0,15 0,20 33 650,43 479 1 752 09.30.24.14 inkontinentsisidemed naistele 201- 299 ml 0,15 0,22 0,06 0,09 28 230,72 700 3 657 09.30.24.16 inkontinentsisidemed naistele 600 - 999 ml 0,28 0,37 0,11 0,15 108 401,76 2 091 7 251 09.30.24.17 inkontinentsisidemed naistele 1000 - 1499 ml 0,32 0,45 0,13 0,18 21 260,34 276 1 268 09.30.24.18 inkontinentsisidemed naistele 1500 - 1999 ml 0,40 0,45 0,16 0,18 352,80 12 42 09.30.24.19 inkontinentsisidemed naistele 2000 - 2499 ml 0,45 0,51 0,18 0,20 308,16 9 44 09.30.24.20 inkontinentsisidemed naistele 2500 - 2999 ml 0,54 0,66 0,22 0,26 2 421,21 36 104 09.30.24.21 inkontinentsisidemed naistele üle 3000 ml 0,62 0,78 0,25 0,31 1 419,33 16 54 09.30.24.22 vormmähkmed 201- 299 ml 0,15 0,42 0,06 0,17 712,80 5 31 09.30.24.23 vormmähkmed 300 - 599 ml 0,24 0,29 0,10 0,12 7 294,59 261 1 436 09.30.24.24 vormmähkmed 600 - 999 ml 0,28 0,33 0,11 0,13 4 509,60 157 679 09.30.24.25 vormmähkmed 1000 - 1499 ml 0,32 0,38 0,13 0,15 2 191,69 63 297 09.30.24.27 vormmähkmed 2000 - 2499 ml 0,45 0,55 0,18 0,22 2 558,40 44 181 09.30.24.28 vormmähkmed 2500 - 2999 ml 0,54 0,70 0,22 0,28 8 432,64 92 276 09.30.24.29 vormmähkmed üle 3000 ml 0,62 0,72 0,25 0,29 283,20 5 22 09.30.24.30 püksmähkmed kuni 1899 ml XXS-XS 0,44 0,62 0,18 0,25 1 175,04 11 41 09.30.24.31 püksmähkmed kuni 1899 ml S 0,51 0,71 0,20 0,28 3 908,17 35 131 22 Täiendav maksimaalne kulu riigile Riigi kulu uue Keskmine kehtiva Riigi kulu uue piirhinna kasutaja Unikaalsete Kehtiv Uus piirhinnaga piirhinnaga tk juures ühes arv kuus kasutajate ISO-kood Abivahendi nimetus piirhind piirhind tk kohta kohta aastas 2022.a. arv 2022 09.30.24.35 püksmähkmed 1900 - 2499 ml S 0,50 0,71 0,20 0,28 6 148,80 51 198 09.30.24.36 püksmähkmed 1900 - 2499 ml M 0,57 0,84 0,23 0,34 11 676,96 75 370 09.30.24.37 püksmähkmed 1900 - 2499 ml L 0,65 0,83 0,26 0,33 3 207,00 31 161 09.30.24.42 püksmähkmed 2500 - 2999 ml M 0,63 0,75 0,25 0,30 10 984,32 159 601 09.30.24.43 püksmähkmed 2500 - 2999 ml L 0,81 0,96 0,32 0,39 12 167,23 137 509 09.30.24.44 püksmähkmed 2500 - 2999 ml XL 0,92 1,03 0,37 0,41 2 169,42 35 141 09.30.24.45 püksmähkmed 2500 - 2999 ml XXL 1,20 1,56 0,48 0,62 1 416,96 7 42 09.30.24.48 püksmähkmed 3000 - 3699 ml L 0,78 1,10 0,31 0,44 47 573,57 257 1 033 09.30.24.49 püksmähkmed 3000 - 3699 ml XL 0,92 1,15 0,37 0,46 12 350,56 93 389 09.30.24.52 püksmähkmed üle 3700 ml M 0,94 1,35 0,38 0,54 6 197,18 27 113 09.30.24.54 püksmähkmed üle 3700 ml XL 1,06 1,19 0,42 0,48 13 653,12 182 654 09.30.24.55 vöömähkmed kuni 1899 ml XS-S 0,59 0,80 0,24 0,32 312,48 3 7 09.30.24.58 vöömähkmed kuni 1899 ml M 0,60 0,73 0,24 0,29 1 790,88 24 99 09.30.24.63 vöömähkmed 1900 - 2499 ml M 0,71 0,78 0,28 0,31 1 374,24 34 150 09.30.24.64 vöömähkmed 1900 - 2499 ml L 0,71 0,92 0,28 0,37 7 015,68 58 236 09.30.24.67 vöömähkmed 2500 - 2999 ml XS-S 0,78 0,98 0,31 0,39 865,00 8 28 09.30.24.68 vöömähkmed 2500 - 2999 ml M 0,84 1,06 0,34 0,42 1 658,18 13 74 09.30.24.70 vöömähkmed 2500 - 2999 ml XL 0,97 1,21 0,39 0,48 771,84 6 32 09.30.24.73 vöömähkmed 3000 - 3699 ml M 0,89 1,33 0,36 0,53 10 306,56 41 139 09.30.24.74 vöömähkmed 3000 - 3699 ml L 0,93 1,20 0,37 0,48 7 710,94 49 216 09.30.24.75 vöömähkmed 3000 - 3699 ml XL 1,05 1,16 0,42 0,46 1 249,35 20 76 09.30.24.78 vöömähkmed üle 3700 ml XL 1,17 1,47 0,47 0,59 8 270,35 48 166 09.30.24.93 imavad püksid üle 1700 ml XS-S 0,94 1,26 0,38 0,50 32 578,56 177 824 09.30.39.01 püksid mähkmete fikseerimiseks S 0,60 0,75 0,30 0,38 23,25 5 39 Riigi täiendav kulu: 490 081,81 23 Seletuskirja lisa 3 Kooskõlastustabel Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele Rahandusministeerium Kooskõlastatud märkusteta. Sotsiaalkindlustusamet 1. Teeme ettepaneku jätta määruse lisast (abivahendite Täname ettepanekute eest! loetelu) välja ISO-koodide 06.18.00.01 (lamineeritud hülss ülajäsemele), 06.18.00.02 (silikoonhülss ülajäsemele), 1. Ettepanek on arvesse võetud, täiendused 06.24.41.01 (lamineeritud hülss alajäsemele), 06.24.41.02 lisatud seletuskirja ning abivahendite loetelu (silikoonhülss alajäsemele), 22.06.21.03 (varuosad), vastavatesse veergudesse. 22.06.21.04 (sisekõrva kuulmisimplantaadi kõneprotsessori 2. Ettepanek on arvesse võetud ning täiendav hooldusremont), 22.06.21.06 (luukuulmisimplantaadi lause lisatud seletuskirja ning abivahendite kõneprotsessori hooldusremont) ja 22.06.21.07 (ajutüve loetelu vastavasse veergu. kuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont) veerus 3. Ettepanek on arvesse võetud ning „Eelduskood“ olev tekst. Viidatud juhtudel ei ole enam abivahendite loetelus vastavad parandused kitsendav eelduskood vajalik. Muudatus vähendab inimeste tehtud. taotluste esitamist ja erimenetlusotsuste ootamist ning vähendab SKA töökoormust. Näiteks kõneprotsessoritega seonduvate koodidega tehingu tegemiseks on vajalik vastavalt audioloogi või nina-kõrva-kurguarsti tõend. Tõendi väljastamine peaks olema piisav kinnitus, et inimesel on implantaat ning ta vajab varuosasid või hooldusremonti. Implanteeritutel on eriti oluline saada võimalikult kiiresti tagavaraosad, sest need tagavad implantaadi töökorras oleku. Erimenetlus pikendab aga oluliselt tagavaraosade ja hooldusremondi aega. 2. Palume lisada abivahendite loetelu ISO-koodi 06.30.03 (juukseproteesid) veergu „Näidustus“ järgmine lause „Isikud, kellel esineb juuste täielik puudumine“. Sama näidustus sisaldus ka varasemalt esitatud ettepanekus ja on olnud kulude planeerimise aluseks ning on eelnevalt kokku lepitud nahaarstidega. Näidustuse välja toomine on vajalik, et vältida arusaamatusi juukseproteeside määramisel (antud ISO-koodi raames ei kompenseerita niisama parukaid). Seletuskirjas viidatud 2021. aastal korraldatud katseprojekti „Abivahendite võimaldamine tööealistele ilma puude ja töövõimelanguseta“ käigus rahastati samuti juukseproteese täieliku juuksetuse puhul, kuna individuaalselt valmistatud juukseproteesi saab kanda vaid täieliku juuksetuse korral. 3. Teeme ettepaneku asendada abivahendite loetelus läbivalt nimetus "Eesti Haigekassa" nimetusega "Tervisekassa". Eesti Puuetega Inimeste 28.02.2023 tegi Eesti Vaegkuuljate Liit (EVL) ettepanekud Täname ettepanekute eest! Koda/ Eesti Vaegkuuljate Liit määruse muutmisele, mida seni arvestatud ei ole. Seega, teeme EPIKoja poolt EVL palvel järgnevad ettepanekud, mis Sotsiaalkindlustusametile on vastavad on EVL poolt kooskõlastatatud kuulmiskeskuste ja ettepanekud veebruaris edastatud ning nad on audioloogidega: jõudnud seisukohale, et ettepanekuid peab 1. Palume lisada abivahendite nimekirja ka kuuldeaparaatide vaatama koosmõjus muude lisatarvikud. Implantaatidel on lisatarvikute soetamise kuulmisabivahenditega valdkonnapõhiselt võimalus olemas (kood 22.06.21.03). Kuuldeaparaatidel on (vajalik on põhjalikum sisuanalüüs uute samuti vaja lisatarvikuid- filtreid, ressiivereid, kuivatustablette, seisukohtade kujundamiseks). akulaadijaid, akupanku, patareisid jm). Implantaatidel on see SKA-l on plaanis kogu kuulmisabivahendite summa 375 eurot aastas, seega võrdse kohtlemise valdkond läbi analüüsida alates oktoobrist k.a. seisukohalt on oluline tagada ka kuuldeaparaatide lisatarvikute Seejärel kavandatakse teenuseosutajate puhul sama summa. külastamist, õpi- ja analüüsiprotsessi, sest 2. Palume võimaldada kuulmisimplantaadi kasutajal soetada edaspidi hakkavad kõik menetlustega implantaadi kehtivusajal ka kuuldeaparaat. Sageli on inimesel tegelevad peaspetsialistid tegelema kõikide ühes kõrvas implantaat, teises kasutab kuuldeaparaati, abivahendite valdkondadega. Andmete sellepärast, et ühes kõrvas on kuulmisjääk. Praegune määrus kogumise, uute teadmiste hankimise ja aga kahte erinevat abivahendit korraga ei võimalda. probleemide kirjeldamiseks ja diskussiooniks 3. Palume tõsta kommunikatsioonivõimendid (kood 22.06.06) on teadlikult jäetud piisavalt aega, mistõttu ei kuulmisabivahenditest (22.06) eraldi. Nimetatud muudatus on ole võimalik koheselt ettepanekuid määruses vajalik selleks, et inimene, kes on ostnud kommunikaatori, arvestada. Oleme praegu eelnõu muudatuste saaks soetada ka kuuldeaparaadi. Kommunikaaator on sageli väljatöötamisel arvestanud kõige kriitilisemate esimene kuulmisabivahend, kui inimesele veel ei ole piirhinna muudatustega ja lähtutud riigi kuuldeaparaati väljastatud. Ei ole õiglane abivajaja suhtes rahalistest võimalustest. Küll aga julgustame, panna ta ootama 5 aastat, enne kui ta saab soodushinnaga inimesi, kellel on vastavatest ettepanekutest kuuldeaparaadi. tulenevalt vajalik mõne abivahendi või 4. Palume eraldada kuuldeaparaadi individuaalne otsak (kood lisatarviku soetamine, pöörduma erimenetlust 22.06.12.04) kuulmisabivahenditest eraldi (22.06). Ei ole taotlema nagu seda on varasemalt tehtud. õiglane, et ainult need inimesed saavad soodushinnaga uue individuaalotsaku, kellel on kehtiv, ehk 4 aastat vana aparaat. Paljud inimesed ostavad kuuldeaparaadi välismaalt, nemad ei saa sel juhul soetada Eestis individuaalotsakut soodushinnaga. Lisaks on paljudel inimestel töökorras aparaadid kasutusel rohkem kui 4 aastat, ei ole mõistlik osta selle jaoks uus kuuldeaparaat, et saada soodushinnaga uus individuaalotsak. Samas on individuaalotsakut sageli vaja uuendada 1 kord aastas. SA TÜK Kõrvakliinik SA TÜK Kõrvakliiniku ettepanekud Sotsiaalkaitseministri 21. Täname ettepanekute eest! detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt Sotsiaalkindlustusametile on vastavad ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja ettepanekud veebruaris edastatud ning nad on kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmise kohta. jõudnud seisukohale, et ettepanekuid peab 1. ISO-koodide 22.06.12.01; 22.06.12.02 ja 22.06.12.03 vaatama koosmõjus muude puhul võtta „välistava koodi“ lahtrist maha „v.a. koodiga kuulmisabivahenditega valdkonnapõhiselt 22.06.15 tehingu teinud isik“. (vajalik on põhjalikum sisuanalüüs uute Põhjendus: Osadele klientidele on näidustatud ühte kõrva seisukohtade kujundamiseks). sisene ja teise tagune kuuldeaparaat. Põhjusteks võivad olla SKA-l on plaanis kogu kuulmisabivahendite näiteks kuulmekäigu põletikud, anatoomilised erisused vmt. valdkond läbi analüüsida alates oktoobrist k.a. Mõju eelarvele puudub. Kummalegi kehapoolele õigus saada Seejärel kavandatakse teenuseosutajate üks kuuldeaparaat (kas siis sisene või tagune) kasutusaja külastamist, õpi- ja analüüsiprotsessi, sest jooksul. edaspidi hakkavad kõik menetlustega 2. ISO-koodide 22.06.15.01; 22.06.15.02; 22.06.15.03 puhul tegelevad peaspetsialistid tegelema kõikide võtta „välistava koodi“ lahtrist maha „v.a. koodiga 22.06.12 abivahendite valdkondadega. Andmete tehingu teinud isik“. kogumise, uute teadmiste hankimise ja Põhjendus: Osadele klientidele on näidustatud ühte kõrva probleemide kirjeldamiseks ja diskussiooniks sisene ja teise tagune kuuldeaparaat. Põhjusteks võivad olla on teadlikult jäetud piisavalt aega, mistõttu ei näiteks kuulmekäigu põletikud, anatoomilised erisused vmt. ole võimalik koheselt ettepanekuid määruses Mõju eelarvele puudub. Kummalegi kehapoolele õigus saada arvestada. Oleme praegu eelnõu muudatuste üks kuuldeaparaat (kas siis sisene või tagune) kasutusaja väljatöötamisel arvestanud kõige kriitilisemate jooksul. piirhinna muudatustega ja lähtutud riigi 3. ISO-kood 22.06.12.04 kuuldeaparaadi individuaalne otsak. rahalistest võimalustest. Küll aga julgustame, Võtta eelduskoodi lahtrist maha tekst „koodiga 22.06.15 inimesi, kellel on vastavatest ettepanekutest tehingu teostanud isik“. Põhjendus: kõrvataguste tulenevalt vajalik mõne abivahendi või kuuldeaparaatide kasutusaeg täisealistel on 4 aastat. lisatarviku soetamine, pöörduma erimenetlust Sageli on kuuldeaparaadid töökorras ka peale nelja aastat, taotlema nagu seda on varasemalt tehtud. kuid klient vajaks uut individuaalset otsakut. Muudatus võimaldaks heas töökorras kuuldeaparaatidele saada individuaalseid otsakuid ka peale kasutusaja lõppu riigipoolse soodustusega. 4. Luua ISO-kood RIC kuuldeaparaatide võimendite soodustusega müügiks. RIC kuuldeaparaati ei saa kasutada ilma võimendita ning see tuleb eraldi täishinnaga praegu patsientidel välja osta. Kasutusaeg võimendile on keskeltläbi 2a. Põhjendus: Võimendite pidev täishinnaga ostmine muudab kuuldeaparaadi kasutamise kulukaks. Võimendi kasutusaja pikendamiseks võivad patsiendid/kliendid kuuldeaparaati tagasihoidlikumalt ehk vähem kasutada, mille tulemusel ei saa patsient/klient kuuldeaparaadist maksimaalseid tulemusi. Eesti Leiame, et eelnõus planeeritavad muudatused on Täname ettepanekute eest! Rehabilitatsiooniasutuste asjakohased ja vajalikud. Liit Juhime siiski tähelepanu, et Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Sotsiaalkindlustusametile on vastavad Liidu liikme Eesti Vaegkuuljate Liidu ettepanekuid (lisatud) ei ettepanekud veebruaris edastatud ning nad on ole määruse muutmisel arvesse võetud. Tegemist on väga jõudnud seisukohale, et ettepanekuid peab spetsiifiliste, aga samas oluliste ettepanekutega. Loodetavasti vaatama koosmõjus muude järgmisel korral nendega arvestatakse. kuulmisabivahenditega valdkonnapõhiselt (vajalik on põhjalikum sisuanalüüs uute seisukohtade kujundamiseks). SKA-l on plaanis kogu kuulmisabivahendite valdkond läbi analüüsida alates oktoobrist k.a. Seejärel kavandatakse teenuseosutajate külastamist, õpi- ja analüüsiprotsessi, sest edaspidi hakkavad kõik menetlustega tegelevad peaspetsialistid tegelema kõikide abivahendite valdkondadega. Andmete kogumise, uute teadmiste hankimise ja probleemide kirjeldamiseks ja diskussiooniks on teadlikult jäetud piisavalt aega, mistõttu ei ole võimalik koheselt ettepanekuid määruses arvestada. Oleme praegu eelnõu muudatuste väljatöötamisel arvestanud kõige kriitilisemate piirhinna muudatustega ja lähtutud riigi rahalistest võimalustest. Küll aga julgustame, inimesi, kellel on vastavatest ettepanekutest tulenevalt vajalik mõne abivahendi või lisatarviku soetamine, pöörduma erimenetlust taotlema nagu seda on varasemalt tehtud. Eesti Pimedate Liit Käesolevaga edastab Eesti Pimedate liit omapoolse Täname ettepaneku eest! arvamuse Abivahendite määrus nr 74 eelnõu osas. Ettepanek mitte arvestada. Tänase seisuga on vaegnägijatele hädavajaliku abivahendi, luupide, omaosalus 30%. See takistab aga mitmetele 1.jaanuaril 2022 toimunud abivahendite vaegnägijatele ning nägemist kaotavatele inimestele ligipääsu määruse muudatuste raames alandati iseseisvale toimetulekule. Seetõttu palub Eesti Pimedate Liit, mitmete nägemisabivahendite piirmäära, seal et käesoleva määruse muudatusega kehtestataks luupide, hulgas luupide piirmäära 90%-lt 70%-ni, kuna ning digiluupide omaosaluseks 10%. tegemist ei ole esmase prioriteetsusega Luup annab vaegnägijale võimaluse iseseisvalt informatsiooni abivahenditega, mida vaegnägijate sihtgrupp hankida. Varasemas kirjavahetuses vajab. Omaosaluse vähendamiseks on olnud sotsiaalkindlustusametiga on ameti ametnikud väitnud, et luubi võimalus esitada eritaotlus, mille esitas 2022. kõrge omaosalus on tingitud selle lühiajalisest vajalikkusest või aastal 3 inimest, kuid mis ei leidnud kinnitust. sellest, et luupide kasutamise asendavad prillid. Eesti 2023. aastal eritaotlusi esitatud ei ole. 2022. Pimedate Liit säärase põhjendusega nõus ei ole. Meie aastal soetas luubi 304 inimest, keskmine ekspertide, kes igapäevaselt vaegnägijatega töötavad, tehingu maksumus oli 81 eurot ning keskmine praktika näitab vastupidist. Suurem osa vaegnägijatest inimese omaosalus 25 eurot. Tegemist on kasutab luupe igapäevaselt ja pidevalt, seda nii kodus, kui ka ühekordse väljaminekuga 3 aasta jooksul. kodust väljaspool. Paljude inimeste jaoks ei ole prillide poolt Suurendavate videosüsteemide (digiluubid) pakutav suurendus piisav, mis tõttu kombineerivad piirmäära suurendamiseks 2022. aastal vaegnägijad sageli luupe ja prille korraga et ümbritsevast erimenetlusi ei esitatud. keskkonnast informatsiooni lugeda. Sarnasel seisukohal on ka Eesti Oftalmoloogide Selts, kellega oleme antud teema osas konsulteerinud ning kes oma arvamuse varasemas etapis ka Sotsiaalkindlustusametile on edastanud. Luupi läheb inimesel tarvis paljudeks igapäevasteks toiminguteks, nagu näiteks ühistranspordi liininumbri lugemiseks, kaupluses või kodus pakendilt tooteinfo lugemiseks, trükitud või ekraanile kuvatava teksti või piltide lugemiseks jne. Äärmisel juhul tagavad korrektsiooniga prillid vaid, et inimene peab kasutama veidi nõrgema suurendusega luupi. Seetõttu on luupide kasutamise hädavajalikkus ja vajadus vaegnägija puhul esmatähtis, kuna just luup on paljudele nägemist kaotavatele inimestele esmaseks ja oluliseks abivahendiks. Luubi kättesaadavus ja hädavajalikkus aitab tagada inimese jätkuva aktiivsuse ja iseseisvuse. Nägemise kaotanud või nägemist kaotava inimese jaoks on iseseisvuse säilimine ääretult oluline, mistõttu on luubi mõju inimese igapäevasele elule märkimisväärne. Nägemispuudega inimeste kehv majanduslik olukord muudab aga uute luupide hankimise keeruliseks. Luupide kõrge hind on paljudele inimestele kättesaamatu. Luubi puudumine aga pärsib oluliselt vaegnägijate ligipääsu infole, mille kättesaadavus peab olema igale inimesele võrdselt tagatud, mistõttu on luupide omaosalus 10% vägagi vajalik. Võrdluse võib siinkohal tuua kuulmisabivahendite, nagu kuuldeaparaatide omaosalusega, mis on samuti 10%. Nagu kuuldeaparaat on vaegkuuljale esmatähtis abivahend, on sama esmatähtis abivahend vaegnägijale ka luup või digiluup. Eesti Tegevusterapeutide Oleme väga tänulikud, et pöördusite tagasiside saamiseks ka Täname ettepanekute eest, mida tulevikus Liit meie poole. Kiidame heaks piirmäärade ja piirhindade tõstmise kaaluda. Meie kommentaarid neile: seoses elukalliduse ja ka erinevate abivahendite hinnatõusudega seoses. Toome välja järgnevad ettepanekud, 1. Ettepanek vajab täiendavat arutelu Eesti mida võiks tulevikus kaaluda: Eripedagoogide Liiduga, et kooskõlastada 1. Kuna eripedagoogid tegelevad osaliselt kõnega, sh vajalike vajadus ja valmisolek sh pädevus abivahendite tuvastamisega (teenuse kirjeldusest: dialoogiseadmete vajaduse kommunikatsioonioskuste õpetamine ja arendamine ning tuvastamiseks. abivahendite vajaduse hindamine ja kasutamise õpetamine. 2. Ettepanek vajab täiendavat õiguslikku Abivahendite vajaduse tuvastamisel, kui puudub õigus analüüsi, et tagada objektiivsus ja abivahendit määrata, vajaliku spetsialisti soovitamine), siis kas läbipaistvus selleks, et välistada võimalus oleks võimalik anda neile õigust väljastada abivahenditõendit abivahendite müügiga tegelevatel dialoogiseadmetele? ettevõtetel samaaegselt abivahendeid 2. Kas oleks võimalik anda õigus abivahendite väljastamiseks määrata ja müüa. ka erafirmadele, mis ei ole rehabilitatsiooni- ega 3. Ortooside statistika ja väljastamise tervishoiuasutused, aga kus töötavad erinevate erialade praktika tagasiside arutelu on spetsialistid? Eestis on mitu erafirmat, kus töötavad Tervisekassaga kokku lepitud novembriks. tegevusterapeudid, kes oskaks lastele/täiskasvanutele Lisaks arutletakse ortooside tõendi kirjutada välja sobivaid abivaenditõendeid aga ei saa seda väljastamise õiguse laiendamise teha. Selle mõte oleks see, et ei peaks lapsi, lapsevanemaid, võimalusi. täiskasvanuid mujale edasi saatma, kui neil on näiteks ainult 4. Määruse loetelu mugavama kasutamise ühe abivahendi vajadus. osas on hetkel valmimas abivahendi 3. Küsimus ortooside tõendite kohta. Kas on tehtud mingit digitõendi eelanalüüs, mille käigus valmib statistikat, et kas kliendid/patsiendid saavad endale õigemad ka visioon prototüübist abivahendite ortoosid nüüd, kui varasemalt? Kas oleks võimalus ka andmebaasi kasutusmugavuse tegevusterapeutidele anda tagasi õigus kirjutada välja tõstmiseks. ortoose? Idee selle taga on jälle see, et kliente ei peaks niipalju jooksutama. Kui klient on rehabilitatsiooniteenusel näiteks ja tema ortoos (masstoodang) läheb katki, siis saab rehabilitatsioonimeeskond või mõni spetsialist kliendile väljastada uue tõendi ja klient saab poodi minna. Kui seda võimalust ei ole, siis peab kliendi saatma perearstile, kes saadab omakorda taastusraviarstile ja nii edasi ja nii edasi. 4. Abivahendite loetelu loetavus. Kunagi sai loodud erinevate osapooltega koostööd tehes selline portaal nagu abikäpp.ee. See loodi selle mõttega, et paberilt on raske leida neid õigeid ISO koode ja ka asjad vananevad. Idee on selles, et internetis peaks olema asju lihtsam muuta, kui paberkandjal ja ka inimestele lihtsamini loetav ja arusaadavam. Kuna koodid ka muutuvad, siis saaksid ka abivahenditõendeid välja kirjutavad spetsialistid olla endas kindlamad, et nad kasutavad õigeid ISO koode. Eesti Tegevusterapeutide Liit andis Abikäpa kodulehe 2021. aasta alguses üle Abivahend OÜ kätte, kes pidi arendusega edasi tegelema- ehk annab nendega koostööd teha? Kas riiklikul tasandil on valmimas mugavam lahendus abivahendite määruse loetelu lisa 1 lugemiseks? Tagasisidestamiseks saadetud määruse lisa 1 on näide sellest, et tabeli loetavuse huvides on see .pdf failis ära poolitatud, aga reaalsuses tuleb lugeda väga väikest teksti, mis tuleb printida A3 paberile ja ka siis ei pruugi see piisavalt loetav olla. Praegusel kujul Lisa 1 kasutamine on ebamugav kõigile osapooltele. Essity Estonia OÜ Essity arvamus sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a Täname ettepaneku eest! määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja Ettepanek mitte arvestada. erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmise määruse eelnõu kohta. Sotsiaalkindlustusamet on piirhindade tõstmise analüüsiks viinud läbi 2022. aasta Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 tehingute analüüsi, millest lähtuvalt on „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise tõstetud nende abivahendite piirhindu, kus 2/3 kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite abivahendite tehingutest seda ületas. Imavate tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ pükste tehingute analüüs tõi välja ISO koodi (edaspidi määrus nr 74) muutmise määruse eelnõu eesmärk 09.30.24.93 imavad püksid üle 1700ml xs-s („Tagada inimestele paremad võimalused abivahendite piirhinna tõstmise vajaduse, mida ka tehakse. soetamisel või üürimisel, kaasajastades abivahendite loetelu Teiste ISO-koodide osas ei ole tehingute tingimusi, piirhindasid ja limiite, laiendades abivahendi tõendi analüüs näidanud vajadust piirhindade väljakirjutamise õigusi ning osade abivahendite puhul tõstmiseks. abivahendi vajaduse tuvastajate ringi.“) on tervitatav ning Essity toetab seda, kuid piirhindade muutmisel pole meie hinnangul olemasolevatele avalikele andmetele tuginedes lähtutud täies mahus sotsiaalhoolekande seaduses sätestatust. Määrus 74 kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse alusel, millele viidatakse ka määruse seletuskirjas: „§-s 50 sätestatud abivahendite piirhinna seadmise põhimõtetest, mille kohaselt lähtutakse müügi puhul piirhinna arvutamisel eelmisel aastal kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast. Piirhindade kujundamisel lähtutakse põhimõttest, et üks kolmandik müügil olevatest abivahenditest oleksid piirhinnast kallimad ja kaks kolmandikku müügil olevatest abivahenditest oleksid sama hinnaga või odavamad.“ Eelnevalt tuginedes ning võrreldes abivahendite e-poodidest võetud avaliku hinnainfo alusel imavate pükste turuhindu SKA piirhindadega, järeldame, et valdavas enamuses ISO-koodi gruppides on pea kõik turuhinnad kõrgemad kui piirhind. Seega ei ole meie hinnangul avalike andmete põhjal tehtud analüüsist lähtuvalt seadusega kooskõlas imavate pükste piirhindade tõstmata jätmine, kuna täitmata on seaduses ette nähtud nõue, et piirhindade kujundamisel lähtutakse põhimõttest, et üks kolmandik müügil olevatest abivahenditest oleksid piirhinnast kallimad ja kaks kolmandikku müügil olevatest abivahenditest oleksid sama hinnaga või odavamad. Kuivõrd turuosalistel puudub seni võimalus näha piirhindade kujundamise analüüsi, kuid avalike andmete põhjal tehtud analüüs ei anna alust imavate pükste piirhindade tõstmata jätmisele, palume võimalust tutvuda lähemalt piirhindade kujundamise analüüsiga ning kaaluda ka selle tootegrupi piirhindade tõstmist. Eesti Õdede Liit Eesti Õdede Liit kooskõlastab Abivahendite määruse nr 74. Täname kooskõlastuse eest! Planeeritavad muudatused on asjakohased ja vajalikud. MTÜ Erihoolekande MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit, olles läbi vaadanud Täname kooskõlastuse eest! Pakkujate Liit nimetatud määruse eelnõu, leiab, et antud kujul määruse sõnastuse muutmine on sobilik ning sisuliselt vastab määrus erivajadustega inimeste ootustele. Eesti Ämmaemandate Tänan väga põhjaliku seletuskirja ja ettevalmistatud Täname kooskõlastuse eest! Ühing dokumentide eest. Abivahendite määrusele ei ole Eesti Ämmaemandate Ühingul parandusettepanekuid ja täiendusi lisada. Eesti Naha- ja Suguhaiguste Tänan. Nõus. Täname kooskõlastuse eest! Arstide Selts

Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →