Pöördumine

Saatja: Revo Jaansoo <[email protected]> Saaja: SM Info, info.sm Teema: Pöördumine nr 2345665.765 Austatud EV Sotsiaalministeerium Seoses alloleva 19.09.23. a sotsiaalministeeriumi e-kirjadega edastab allakirjutanu Pöördumise ja lisad (vt manuses). Lugupidamisega Revo Jaansoo ----- Forwarded message ----- Subject: Vastus pöördumistele 876543.765432, 2.8665.53.7642 ja 2.8653.7627 Date: R, 22 sept 2023, 18:04 From: Kerli Reintamm <[email protected]> <http://[email protected]> To: Revo Jaansoo <[email protected]> <http://[email protected]> Lugupeetud Revo Jaansoo Käesolevaga vastame Teie saadetud pöördumistele 876543.7654321, 2.8665.53.76421 ja 2.8653.76271. Võtame edastatud tõendid ja info teadmiseks. Juhime teie tähelepanu, et vastavalt immunoprofülaktika ekspertkomisjoni 16.05.2023 koosoleku ettepanekutele on COVID-19 vastane vaktsineerimine soovitatud Eestis vaid riskirühma kuuluvatele täiskasvanutele ja lastele, kui arst seda vajalikuks peab, ning 60+ elanikkonnale. Vaktsineerimine on jätkuvalt Eesti Vabariigis vabatahtlik. Viimaste immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustega on võimalik tutvuda veebilehel https://www.sm.ee/immunoprofulaktika-ekspertkomisjon#item-1. COVID-19 vaktsiinide näol ei ole tegemist bioloogiliste relvadega. COVID-19 vaktsiinid tekitavad organismis immuunvastuse, et ära hoida koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatud haigust. COVID-19 vaktsiine arendatakse nii juba aastaid kasutusel olnud tehnoloogiatega (tulemuseks komponent-, inaktiveeritud ja nõrgestatud vaktsiinid) kui ka selliste lähenemisviisidega, mille tulemuseks on uudse toimimispõhimõttega vaktsiinid nagu näiteks mRNA tehnoloogial põhinevad vaktsiinid. COVID-19 vaktsiinid on mõeldud elanikkonna tervise kaitseks ja COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks, mitte inimeste kahjustamiseks. Maailma Terviseorganisatsiooni kavandatav ja ette valmistatav „pandeemialepe“ on rahvusvaheline konventsioon, mille eesmärk on parandada terviseohtudeks valmisolekut kõikidel tasanditel ja sektorite üleselt, tagada vajalikud investeeringud võimekuste arendamiseks ning suurendada vastastikkust usaldust riikide vahel. Olulisteks põhimõteteks on seejuures riikide suveräänsus, solidaarsus, õiglus ja inimõiguste austamine. 2005. aastal vastu võetud rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muutmiseks toimuvad hetkel arutelud. Muudatustega soovitakse tõhustada eeskirjade rakendamist, parandada infovahetust ja ohtudest teavitamist ning võimaldada Maailma Terviseorganisatsiooni operatiivsemat tegutsemist pandeemiaohust teavitamisel ja sellele reageerimisel, näiteks muuta paindlikumaks hädaolukorra väljakuulutamise protsess. Kokkuvõtlikult on võimalik eesti keeles tutvuda käimasolevate ettevalmistustega eelmise aasta lõpus avaldatud Sotsiaalministeeriumi pressiteates <https://www.sm.ee/elen-ohov-pandeemialeppe-abil-saame-maailmas-valtida-paanika-ja-unustamise-tsukleid> . Lugupidamisega Kerli Reintamm nõunik Rahvatervise osakond Sotsiaalministeerium ________________________________ [email protected] <http://[email protected]> Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn www.sm.ee <http://www.sm.ee> From: Revo Jaansoo <[email protected]> Sent: Wednesday, September 13, 2023 7:05 PM To: Riina Sikkut; Katrin Kiisk Cc: SM Info; Ravimiamet <[email protected]> Subject: Taotlus sotsiaalministeeriumile ja ravimiametile, 13.09.2023 Tere Allakirjutanu saadab käesoleva Taotluse ühtlasi simultaanselt sotsiaalministeeriumile ja ravimiametile (manuses). Lugupidamisega Revo Jaansoo Saatja: Revo Jaansoo <[email protected]> Saaja: Kerli Reintamm, SM Info, info.sm Teema: Vastuskiri / pöördumistele 876543.765432, 2.8665.53.7642 ja 2.8653.7627 Austatud Kerili Reintamm ja EV Sotsiaalministeerium Allakirjutanu kinnitab, et on saanud kätte sotsiaalministeeriumi 22.09.2023. a e-vastuskirja (vt allpool). Sellega seoses jääb Pöördumise esitaja kõigi varasemalt esitatud seisukohtada juurde (vt nr 35467.8654, 35467.8888, 35467.7777 ja 35467.6666). Lisatõendina esitab ekspertarvamuse (vt manuses, lk 1-17), mis vaidlustab täies ulatuses Eesti Vabariigi Sositaalministeeriumi vastuses toodud argumendid. Kirjaliku ekspertarvamuse esitaja on ednine Maailma Terviseorganisatsiooni juhtivametnik David Bell. Järgnevalt esitab allakirjutanu õiguslikud alused, millele ta tugineb Kõik Eesti Vabariigis – ajaperioodil 2020.-2023. aastal kehtestatud – COVID-i mittefarmatseutilised mandaadid, kõik on olnud selgelt ebaseaduslikud vähemalt alates 1991. aastast, kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 26. septembril 1991. aastal tegi otsuse <https://www.riigiteataja.ee/akt/13031565> ühinemisest rahvusvaheliste lepingutega ja ratifitseeris lepingu, mida tuntakse Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktina <https://www.riigiteataja.ee/akt/23982> („OHCHR“) Article 7 No one shall be subjected to torture or to cruel, inhuman or degrading treatment or punishment. In particular, no one shall be subjected without his free consent to medical or scientific experimentation. – Ametlik ingliskeelne OHCHR <https://www.ohchr.org/en/instruments-mechanisms/instruments/international-covenant-civil-and-political-rights> artikkel 7. Detsember 1966. aasta ÜRO Peaassamblee resolutsioon 2200A (XXI)) Artikkel 7 Kellegi suhtes ei või rakendada piinamist või julma, ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust. Muu hulgas ei tohi ühtegi isikut tema vabatahtliku nõusolekuta allutada meditsiinilistele või teaduslikele katsetele. – OHCHR <https://www.riigiteataja.ee/akt/23982> . Mitteametlik Riigi Teataja tõlge KÕIK mittefarmatseutilised piirangud ja/või meditsiinilised ravimeetodid on ALATI eksperiment, milles mitteosalemise kaitse ette on nähtud igale inimesele OHCHR <https://www.riigiteataja.ee/akt/23982> artiklis 7. Kuigi rahvusvahelise lepinguna on OHCHR <https://www.ohchr.org/en/instruments-mechanisms/instruments/international-covenant-civil-and-political-rights> riigisiseses õigusnormihierarhias formaalselt Eesti Vabariigi Põhiseadusest § 123 kohaldamisalas madalamal, on konventsiooniõiguste järgimine Eesti Vabariigi poolt endale võetud rahvusvaheline kohustus „sõltumata riigipiiridest“. Ameerika Ühendriigid liitus kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga 1992. aastal. Põhiseaduse ülimuslikkuse klausel (VI artikli punkt 2) sätestab, et põhiseadus, selle alusel tehtud föderaalseadused ja tema alluvuses sõlmitud lepingud moodustavad „maa kõrgeima seaduse“ ja on seega ülimuslikud mis tahes vastuoluliste osariigi seaduste suhtes. KODANIKU- JA POLIITILISTE ÕIGUSTE RAHVUSVAHELISE PAKTI ARTIKKEL 7 ON NÜRNBERGI KOODEKS, MILLE KOHASELT ON EBASEADUSLIK SURVESTADA KEDAGI OSALEMA INIMESTE MEDITSIINILISES EKSPERIMENDIS. MD Aaron Kheriaty[1] <http:/#_ftn1> on oma 9. märtsi 2022. aasta alamkihi artiklis „Nuremberg, 1947 <https://aaronkheriaty.substack.com/p/nuremberg-1947> “ andnud Nürnbergi koodeksi <https://everipedia.org/wiki/lang_en/Nuremberg_Code> ajaloolise perspektiivi, öeldes: „1930. aastatel peeti Saksa meditsiini ja Saksa tervishoiuasutusi laialdaselt maailma kõige arenenumateks. Peened, kuid tohutult järgnevad nihked olid toimunud aastakümneid enne Hitleri võimuletulekut, alustades eugeenikaliikumise tõusust 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. 1922. aastal avaldasid psühhiaater Alfred Hoche <https://en.wikipedia.org/wiki/Alfred_Hoche> ja jurist Karl Binding <https://en.wikipedia.org/wiki/Karl_Binding> mõjuka raamatu „Elu vääritu elu hävitamisest“[2] <http:/#_ftn2> . Selle ja teiste mõjukate teoste metafoor haaras Saksa meditsiiniasutuse kujutlusvõimet, õõnestades traditsioonilist Hippokratese eetikat, mis oli valitsenud meditsiini alates antiikajast. Selle asemel, et teenida ravile ilmuva üksiku patsiendi tervist, julgustati Saksa arste vastutama „sotsiaalse organismi“ - volki - kui terviku “tervise“ eest Volk. Selle asemel, et näha vaevatud inimesi haigetena ja kaastundlikku arstiabi vajavatena, said Saksa arstidest sotsiaalpoliitilise programmi agendid, mida ajendas külm ja kalkuleeriv utilitaarne eetos. Kui sotsiaalset organismi tõlgendati tervena või haigena, iseloomustati mõningaid inimesi (nt kognitiivsete või füüsiliste puuetega inimesi) kui “vähkkasvajaid“ volkil. Ja mida teevad arstid vähkidega, kui need kõrvaldavad? Esimesed natside poolt gaasitatud inimesed ei olnud juudid koonduslaagrites (mis tulid hiljem), vaid psühhiaatriahaiglates puudega patsiendid, kes mõrvati Kolmanda Reichi “T4 eutanaasiaprogrammi“ raames. Kõik need surmaotsused allkirjastas Saksa arst. Isegi pärast seda, kui surmav režiim pööras tähelepanu juutidele ja teistele etnilistele vähemustele, jätkasid nad peaaegu rahvatervise õigustusi: tuletage meelde, et natsid demoniseerisid juute rutiinselt kui “haiguste levitajaid“. Kui arstid ei teeni haigete ja haavatavate patsientide vajadusi, vaid on sotsiaalprogrammi agendid, näitab meile Saksamaa näide, mis juhtub, kui korrumpeerunud režiim seda sotsiaalprogrammi valesti suunab.“ Lühidalt öeldes on Nürnbergi koodeks inimkatsete teaduseetika põhimõtete kogum. See sündis mehhanismina, mis tagab, et Teise maailmasõja ajal juutide ja teiste vähemusgruppide vastu toime pandud hävitavad meditsiinilised ja tervisega seotud eksperimendid ja julmused ei korduks enam kunagi. 1949. aasta Nürnbergi koodeksi 10. punkt <https://research.wayne.edu/irb/pdf/2-2-the-nuremberg-code.pdf> anti kohtuotsuse osas (USA vs. Karl Brandti jt kohtuprotsessi <https://en.wikipedia.org/wiki/Doctors%27_Trial> juhtum) pealkirjaga „Lubatavad meditsiinilised katsed <https://www.ushmm.org/information/exhibitions/online-exhibitions/special-focus/doctors-trial/nuremberg-code#Permissible> “. TEADVA NÕUSOLEKU EITAMINE? Informeeritud nõusolek enne ravi või mistahes meditsiiniseadme kohustamist ei ole vabatahtlik – see on kohustuslik. See on kohustuslik Nürnbergi koodeksiga (Brighthope Substack 15.09.2023. KLIKI SIIA <https://open.substack.com/pub/ianbrighthope/p/the-nuremberg-code-it-was-considered?r=10pxn5&utm_campaign=post&utm_medium=email> ). Nürnbergi koodeks on olnud eeskujuks tänapäeva põhimõtetele, mis tagavad meditsiiniuuringute subjektide õigused. Arstide kohtuprotsess algas 9. detsembril 1946 ja lõppes 19. juulil 1947. USA ülemkohus keeldus juhtumeid läbi vaatamast. Karistused kinnitas sõjaväe kuberner. Hukkamised viidi läbi Landsbergi vanglas. Ameerika Ühendriikide jaoks oli kohtuprotsess mõrvaprotsess pärast seda, kui rahvusvaheline sõjatribunal oli mõrva tunnistanud inimsusevastaseks kuriteoks. See ei olnud pelgalt mõrvaprotsess, sest kohtualused olid arstid, kes olid vandunud, et ei tee kahju ja järgivad Hippokratese vannet. Maailm pidi silmatorkava selgusega teadma ideedest ja motiividest, mis ajendasid neid arste ”kohtlema oma kaasinimesi vähem kui loomi” ja mis ”tõid kaasa sellised metslased”, et neid saaks ”välja lõigata ja paljastada enne, kui neist saab leviv vähk inimkonna rinnas”. Informeeritud nõusolek on arstide käitumiskoodeksi kohaselt kohustuslik. Näiteks Austraalia immuniseerimise käsiraamatu kohaselt on see kohustuslik ja Austraalia tervishoiutöötajate reguleeriva ameti (AHPRA) andmetel kohustuslik. Enne COVIDi oli AHPRA ametlik seisukoht teadva nõusoleku kohta järgmine: „Hea meditsiinitava: Austraalia arstide käitumisjuhend annab juhiseid arstidele. Teadev nõusolek on hea meditsiinitava põhielement. Arst peab enne läbivaatuse tegemist või ravi osutamist, sealhulgas vaktsiinide pakkumist, saama teadva nõusoleku. Immuniseerimisseadus ei kohusta vaktsineerima ja nõusolek on endiselt vajalik.“ Kuid 9. märtsil 2021 soovitas APHRA arstidele kirjalikult järgmist: „Riiklikud nõukogud ei toeta vaktsineerimisvastaste avalduste või tervisenõuannete propageerimist, mis on vastuolus parimate kättesaadavate teaduslike tõenditega või püüab aktiivselt õõnestada riiklikku immuniseerimiskampaaniat (sealhulgas sotsiaalmeedia kaudu), ning see võib olla vastuolus tegevusjuhenditega ja seda võidakse uurida ja võimalikud regulatiivsed meetmed“ (AHPRA seisukohavõtt, 9. märts 2021). AUSTRAALIA ARSTIDE KÄITUMISJUHENDIS SISALDUV TEADEV NÕUSOLEK Koodeks sisaldab järgmist: <https://substackcdn.com/image/fetch/f_auto,q_auto:good,fl_progressive:steep/https%3A%2F%2Fsubstack-post-media.s3.amazonaws.com%2Fpublic%2Fimages%2F1c93f334-af45-44f6-b168-4136f9d4d2fb_1610x610.png> AUSTRAALIA IMMUNISEERIMISE KÄSIRAAMAT ÜTLEB JÄRGMIST: <https://substackcdn.com/image/fetch/f_auto,q_auto:good,fl_progressive:steep/https%3A%2F%2Fsubstack-post-media.s3.amazonaws.com%2Fpublic%2Fimages%2F2aee66c8-42e2-4c9a-aabd-e8beaa50c549_816x1183.png> UUS TEADLIK NÕUSOLEK USA FLORIDA OSARIIGIS USA Florida osariik on nüüd välja andnud COVID-vaktsiini teadliku nõusoleku dokumendi. Florida osariigi teadlik nõusolek USA 13. september 2023 228KB ∙ PDF fail Alla laadima <https://phillipaltman.substack.com/api/v1/file/a29725d7-bb5a-4284-baad-aca20b5c2149.pdf> See dokument sisaldab osasid teadliku nõusoleku elemente. Vähemalt peaksid kõik arstid praegu kasutama sellega sarnast teadliku nõusoleku dokumenti. Kui nad seda ei tee, vastutavad nad COVID-19 “vaktsiinide“ põhjustatud vigastuste ja võimaliku surma eest. Florida teadliku nõusoleku dokumenti tuleks lisada järgmine: COVID-19 “vaktsiinid“ on klassifitseeritud geenipõhisteks ravimiteks, millega kaasnevad tavapäraste vaktsiinidega võrreldes erilised suuremad riskid. Seda tüüpi vaktsiini pole kunagi enne 2020. aastat vaktsineerimiseks kasutatud. Puuduvad pikaajalised ohutusandmed, mis toetaksid nende kasutamist. COVID-19 “vaktsiinide“- ja “võimendite“ uuemate versioonide ohutust toetavad andmed põhinevad suures osas testimisel väikesel arvul hiirtel. Ei ole tõestatud, et need süstid hoiaksid ära nakatumise või nakkuse edasikandumise või hoiaksid ära COVID-19-st tingitud raskeid haigusi või haiglaravi. Pärast nende süstide vabastamist on seletamatult järsult suurenenud seletamatute mitte-COVID-i kahjulike kardiovaskulaarsete (nt südameatakk ja insult), neuroloogiliste (nt dementsused), trombolüütiliste (hüübimine) ja immunoloogiliste sündmuste arv. Neid sündmusi võib otseselt põhjustada COVID-19 “vaktsiin“. On teatatud, et süstimisele järgnev jõuline treening põhjustab äkksurma. Kui te saate selle vaktsiini tõttu vigastada, on hüvitis äärmiselt piiratud. Allikad: substack.com <https://phillipaltman.substack.com/p/what-happened-to-informed-consent?utm_source=profile&utm_medium=reader2> , substack.com <https://ianbrighthope.substack.com/p/the-nuremberg-code-it-was-considered?r=10pxn5&utm_campaign=post&utm_medium=email> Pöördumise esitaja täiendavad juriidilised seisukohad käesolevas asjas 1949. aasta Nürnbergi koodeksi 10. punkt <https://research.wayne.edu/irb/pdf/2-2-the-nuremberg-code.pdf> anti kohtuotsuse osas (USA vs. Karl Brandti jt kohtuprotsessi <https://en.wikipedia.org/wiki/Doctors%27_Trial> juhtum) pealkirjaga „Lubatavad meditsiinilised katsed <https://www.ushmm.org/information/exhibitions/online-exhibitions/special-focus/doctors-trial/nuremberg-code#Permissible> “. 1. Inimese vabatahtlik nõusolek on absoluutselt hädavajalik. 2. Eksperiment peaks andma ühiskonna hüvanguks viljakaid tulemusi, mida ei ole võimalik saavutada muude uurimismeetodite või -vahenditega ning mis ei ole oma olemuselt juhuslikud ja ebavajalikud. 3. Katse peaks olema kavandatud ja põhinema loomkatsete tulemustel ning teadmistel haiguse või muu uuritava probleemi loomulikust kulgemisest, et eeldatavad tulemused õigustaksid katse läbiviimist. Esimene punkt hõlmab enamat kui lihtsalt ülaltoodud päist. See hõlmab ka järgmist: 1. Inimese vabatahtlik nõusolek on absoluutselt hädavajalik. See tähendab, et asjaomasel isikul peaks olema õigus- ja teovõime nõusoleku andmiseks; peaks asuma sellisel positsioonil, et ta saaks kasutada vaba valikuõigust ilma ühegi jõu, pettuse, sunni, liigse venitamise või muu varjatud sunni või sekkumiseta; ning tal peaksid olema piisavad teadmised ja arusaamine asjaomase teema elementidest, et ta saaks teha mõistva ja valgustatud otsuse. Ülalt on selge, et mitte ainult ei tohiks anda nõusolekut patsientidele või neile, kes saavad ravi, vaid neil peaks olema ka vaba valik, kas seda teha või mitte teha ilma sunni, pettuse või pettuseta. Covid-19 farmatseutiliste toodete reklaamimine „ohutu ja tõhusana“ kujutas endast pettust ja /või pettuse vormi, sest need olid eksperimentaalsed ravimeetodid, mis olid lubatud spetsiaalsete tervishoiumeetmete ja -asjaolude alusel. Paljusid meditsiiniõdesid, arste, tervishoiutöötajaid ja teisi on sunnitud vaktsineerima; ja paljud, kes keeldusid, vallandati nende ametikohtadelt. Sellisena nõustusid paljud inimesed menetluse vastuvõtmisega, kartes, et nad lõpetatakse, kui nad keelduvad. See klassifitseerub Nürnbergi koodeksi ja USA vs. Karl Brandti kohtulahendi <https://en.wikipedia.org/wiki/Doctors%27_Trial> alusel sunniks ja sunni vormiks. Suuresti ignoreeriti ka kolmandat punkti: „Katse peaks olema nii kavandatud ja põhinema loomkatsete tulemustel“. Mõne Covid-19 “vaktsineerimise“ puhul tavapärane loomkatsete etapp puudus. Mitte keegi ei tohi märgistada, pakendada, ravida, töödelda, müüa ega reklaamida ühtegi preparaati viisil, mis on vale, eksitav või petlik või mis võib luua eksliku mulje selle iseloomu, väärtuse, koguse, koostise või ohutuse kohta. Covid-19 “vaktsiini“ reklaamimine viisil, mis viitab sellele, et see on vastanud „samadele kvaliteedi- ja ohutusstandarditele nagu mis tahes muu kasutatav vaktsiin“, ei näita, et seda on testitud täielikult loomadel, see vabastati kiirustades ja manustati erakorralise korralduse alusel ning see oli geenimanipulatsiooni eksperimentaalne toode, mis erines tavapärastest vaktsiinidest. „Nürnbergi koodeksit ei ole ametlikult tervikuna seadusena vastu võtnud ükski riik ega eetikana ükski suurem meditsiiniliit“ (vt jaotist 50 aastat pärast Nürnbergi artiklist: „Viiskümmend aastat hiljem: Nürnbergi koodeksi tähtsus <https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJM199711133372006> “ (13. november 1997) N Engl J Med; 337:1436-1440. DOI: 10.1056/NEJM199711133372006). Viiteartiklis on siiski öeldud: „Sellegipoolest on selle mõju ülemaailmsele inimõigustealasele õigusele ja meditsiinieetikale olnud sügav. Näiteks selle teadva nõusoleku põhinõue on üldtunnustatud ja seda on rahvusvahelises õiguses väljendatud ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti (7) artiklis 1966. Teadlik nõusolek, tuginedes konkreetselt Nürnbergi koodeksile, on aluseks ka inimestele suunatud biomeditsiiniliste uuringute rahvusvahelistele eetilistele suunistele, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni ja Rahvusvaheliste Meditsiiniteaduste Organisatsioonide Nõukogu välja kuulutatud uusimad juhised (1993).“ Seega koodeksit peetakse kõige olulisemaks dokumendiks kliiniliste uuringute eetika ajaloos, millel oli tohutu mõju ülemaailmsetele inimõigustele. Lisaks on teadliku nõusoleku idee üldtunnustatud ja moodustab nüüd ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 7 <https://everipedia.org/wiki/lang_en/International_Covenant_on_Civil_and_Political_Rights> . See oli ka aluseks Maailma rahvusvahelistele eetilistele suunistele biomeditsiiniliste uuringute kohta <https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJM199711133372006> , mis hõlmasid inimesi. Kuigi Nürnbergi koodeksit ei peeta seaduseks, kohustab ÜRO inimõiguste büroo ülemkomissari kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti <https://www.ohchr.org/en/instruments-mechanisms/instruments/international-covenant-civil-and-political-rights> raames (vastu võetud Peaassamblee 16. detsembri 1966. aasta resolutsiooniga) liikmesriike <https://en.wikipedia.org/wiki/International_Covenant_on_Civil_and_Political_Rights> mitme lepingu <https://www.ohchr.org/en/core-international-human-rights-instruments-and-their-monitoring-bodies> alusel, kaitsta üksikisikuid ja rühmi inimõiguste rikkumiste eest ning hoiduda sekkumast või piiramast inimõiguste kasutamist. Kuna kedagi ei tohi allutada ilma tema vaba nõusolekuta meditsiinilistele või teaduslikele eksperimentidele, toob see selgelt välja inimeste õigused mitte olla sunnitud vaktsineerima – kindlasti mitte eksperimentaalset, nagu Pfizeri, Moderna ja teiste Covid-19 ravimeid pakkuvate ravimifirmade omad. Lisaks rikub iga isik või üksus, kes selliseid eksperimentaalseid ravimeid teiste suhtes jõustab, otseselt seda seaduslikku õigust ning seega võib tema suhtes kohaldada kohtumenetlust ja võimaluse korral kohtu alla anda. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi <https://www.riigiteataja.ee/akt/78574> artiklis 21 on sätestatud õiguslikud allikad, millele kohus võib tugineda. Põhikiri määratleb kolm peamist rahvusvahelise õiguse allikat; rahvusvahelised lepingud, rahvusvahelised tsiviliseeritud rahvaste poolt tunnustatud tava ja õiguse üldpõhimõtted. Tunnistatakse, et kolm allikat on võrdse väärtusega ja nende vahel puudub hierarhia. Vastavalt põhikirjale täiendavad vahendid õigusnormide kindlaksmääramiseks on kohtuotsused ja akadeemilised kirjutised. Lisaks nendele loetletud allikatele saab luua rahvusvahelisi õigusnorme ka ühepoolsete aktidega, nagu deklaratsioon või reservatsioon.[1] Väidame, et Nürnbergi seadustik kvalifitseerub rahvusvahelise õiguse allikaks Rooma statuudi artikli 21 lõike 1 punkti viis (5) b alusel. Artikli 21 lõikes 3 on sätestatud, et taotlus ja õiguse tõlgendamine “peab olema kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigustega”. Väidame, et “arsti katsejuhtum” lõi pretsedendi, millele tuleb tugineda käesolevat eesmärki arvestades, et esitada kaalumiseks arvamus: Nürnbergi koodeks kvalifitseerub rahvusvahelise õiguse allikaks jus cogens <https://legal.un.org/ilc/reports/2019/english/chp5.pdf> juriidilise põhimõtte alusel. Rahvusvahelise tavaõiguse (jus cogens) elemendid on järgmised: 1. sarnaste rahvusvaheliste õigusaktide laialdane kordamine riikide poolt aja jooksul (riigi praktika); 2. nõue, et teod peavad toimuma kohusetundest (opinio juris <https://www.law.cornell.edu/wex/opinio_juris_(international_law)> ); ja 3. et tegusid võtab vastu märkimisväärne hulk riike ja neid ei lükka tagasi märkimisväärne arv riike. 1950. aastal Rahvusvahelise õiguse komisjon on kantud rahvusvahelise tavaõiguse tõendina: lepingute otsused, rahvuslikud kohtud ja rahvusvaheline (tribunal), rahvuslik seadusandlus, diplomaatiline kirjavahetus, arvamused, rahvuslikud seaduslikud nõuandjad ja tava. Rahvusvahelised organisatsioonid[2]. Väidame, et praktika nõue – on täidetud: rahvusvaheliselt tegutsevad ravimitootjad ja Nürnbergi meditsiinikoodeksi tava, mida riigid laiendavad üldistele meditsiinieetika koodeksitele, ülemaailmsed valitsusvälised organisatsioonid ja millega on kõik arstid ja ravimifirmad seotud. Nürnbergi koodeksit ei ole ükski riik tervikuna seadusena vastu võtnud, selle põhiline nõue teadlik nõusolek on olnud üldiselt aktsepteeritud ja on liigendatud rahvusvahelise õiguse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tsiviil- ja poliitilised õigused (1966) koosseisukirjelduse juurde. * Informeeritud nõusolek, tuginedes konkreetselt Nürnbergi koodeksile, on samuti biomeditsiiniliste uuringute rahvusvaheliste eetikasuuniste alus. * * Inimsubjektid, Maailma Terviseorganisatsiooni poolt välja kuulutatud viimased suunised rahvusvaheliste meditsiiniteaduste organisatsioonide nõukogu (1993).[3] „Opinio Juris sive necessitatis“ nõue – ülemaailmne tunnustus, Nürnbergi koodeksi eetiliste standardite vastuvõtmine ja praktiseerimine üldise meditsiinieetika koodeksitena on kohustus arstide ja ravimite kohta, et tootjad peavad põhimõtetest kinni pidama. Iga arst või teadlane, kellel on leitud, et Nürnbergi koodeksi kümne põhimõtte rikkumine tähendaks tema puhul kriminaalvastutusele võtmist, seetõttu väidame, et Nürnbergi kvalifitseerumiseks on täidetud arvamusžürii nõue: koodeks kui rahvusvahelise õiguse allikas „jus cogens´i“ tavanormi põhimõtte alusel. Järgnevalt on kavatsus tutvustada üksikasjalikult, kuidas valitsus koos ministrite ja kõrgemate ametnikega on rikkunud Nürnbergi koodeksit mitte ainult ühes aspektis, vaid ka paljudes aspektides. Informeeritud nõusolek meditsiinilises eksperimendis osalemiseks. Esimene Nürnbergi koodeksist tulenev põhimõte on valmisolek ja informeeritud nõusolek, et isik saab ravi ja osaleb eksperimendis. Inimene aktiveerub, see on valikuvabadus ilma sekkumiseta, kas jõu, pettuse, ähvarduse, pakkumise või mis tahes muud tüüpi sidumise või sundimisega. Kuid nii tervishoiuministeeriumi juhid kui ka peaminister “vaktsiini“ esitlesid ja riik alustas elanike “vaktsineerimist“, “vaktsineeritutele“, ei soovitatud, et nad võtavad praktikas osa meditsiinilise läbivaatuse katsest ja et nende nõusolek on Nürnbergi koodeksi kohaselt nõutav. See geneetiline meditsiiniline eksperiment on fakt inimestega, mis viiakse läbi ilma teadliku nõusolekuta – Nürnbergi koodeksi raske süüteo all. Alternatiivsed ravimeetodid – Teatud nõusoleku teemal ravi saamiseks ja Nürnbergi seaduse alusel. Koodeksi põhimõtet järgides on kohustus täpsustada ja soovitada patsiendile mitut ravi alternatiivi, kirjeldades üksikasjalikult meditsiinilist protsessi (ja kõike, mis selles sisaldub), samuti eelised ja puudused/kasu ja riskid, mis esinevad igas ravis, et võimaldada tal teha arukas isiklik otsus, millist ravi ta eelistab. Nagu öeldud, selle valiku peab tegema inimene ise. Vaatamata kõigele eeltoodule, valitsus ei suuda jätkuvalt olemasolevaid alternatiivseid ravivõimalusi hingamisteede haiguste raviks esitada. Alternatiivsed ravimeetodid, mis on nüüdseks tõestatud äärmiselt ohututena kui ka äärmiselt tõhusatena millise tahes hingamisteede infektsiooni ravis. Valitsus jätkab inimeste meelitamist, survestades ja manipuleerides nende teadliku nõusoleku protsessi, mis on teabe tahtlik varjamine “vaktsineerimiseks“ ning hirmu ja sunni õhkkonna loomiseks. Katse viiakse läbi, et vältida kannatusi või kehavigastusi. Teadaolevalt mRNA ja DNA “vaktsineerimisravi“ on põhjustanud ka palju surmasid, vigastusi ja tõsiseid kahjustusi (sealhulgas invaliidsus ja halvatus). Vaatamata sellele ei andnud valitsus korraldust asja uurimiseks. Samuti on küsitav, et arvestades selle eksperimentaalset olemust nende “vaktsineerimiste“ kohta, puuduvad täielikud aruanded surnute arvude või vigastatute kohta, nagu võib eeldada sellises meditsiinilises protsessis, milleks on üldsuse hüvanguks eksperimendis osalemine. Katset ei tohi läbi viia, kui on alust eeldada, et tekivad tõelised vigastused või surm. Seoses selle põhimõtte rikkumisega, andmed surmajuhtumite kohta ja alates ravi maha surumisest, meie, kodanikud, kuuleme ainult suuliselt ja suhtlusvõrgustikes (sõbrad, naabrid või sugulased) mitte riigimeediast. Katse eest vastutav isik peab olema valmis lõpetama eksperimendi mis tahes etapis, kui tal on tõenäoline põhjus arvata, et see põhjustab vigastusi, katses osaleja puude või surma. On juba tõestatud, et paljud on surnud Covidi mRNA ja DNA ravitoodete tagajärjel, vigastatud või jäänud invaliidiks; kuid valitsus on jätkuvalt sundinud seda ohtlikku eksperimenti. Arvestades eelolevaid kaalukaid argumente, palub sotsiaalministeeriumil esitada ühepoolne omaksvõtt alloleva suhtes: KÕIK meditsiinilised ravimeetodid või mittefarmatseutilised piirangud (ka meditsiiniseadmed) on ALATI eksperiment üksikule inimesele, kes neid proovib, “kõrvaltoimete“ tõttu. Nii et need seadused kaitsevad inimesi kõigi selliste meditsiiniliste jõupingutuste eest. EI maskidele, vaktsiinidele, geeniteraapiale ja testimisele, kasutades neid seadusi. Ebamõistlik on ettevõttel ja/või kodanikelt nõuda, et sümptomiteta inimesed alluksid testimisele ja/või vaktsiinipassi mandaadiga seotud korraldusele, mis võtab esimese puhul ka nende geneetilised sõrmejäljed. Lugupidamisega Revo Jaansoo ________________________________ [1] Shabas William, „An Introduction to the International Criminal Court“, 155, Cambridge University Press (2007). DOI: https://doi.org/10.1017/CBO9780511801440 <https://doi.org/10.1017/CBO9780511801440> . [2] „Report of the International Law Commission to the General Assembly (Part II): Ways and Means of Making the Evidence of Customary International Law More Readily Available,” [1950] 2 Y.B. Int’l L. Comm’n 367, ILC Doc. 13. A/1316 [“Rahvusvahelise õiguse komisjoni aruanne üldisele Assamblee (II osa): tavapärase rahvusvahelise tõendusmaterjali esitamise viisid ja vahendid. Seadus on kergemini kättesaadav” [1950] 2 Y.B. Int'l L. Comm'n 367, ILC Dok. Aastaaruanded – Rahvusvahelise Õiguse Komisjon (un.org)]. https://legal.un.org/ilc/reports/ <https://legal.un.org/ilc/reports/> . [3] Duncan J Macrae: Rahvusvaheliste organisatsioonide ja meditsiiniteaduste nõukogu (CIOMS) juhised kliiniliste uuringute eetika kohta, PubMed (nih.gov). Proc Am Thorac Soc 2007 mai;4(2):176-8, arutelu 178-9. DOI: 10.1513/pats.200701-011GC. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17494727/. ----- Forwarded message ----- Subject: Vastus pöördumistele 876543.765432, 2.8665.53.7642 ja 2.8653.7627 Date: R, 22 sept 2023, 18:04 From: Kerli Reintamm <[email protected]> <mailto:[email protected]> To: Revo Jaansoo <[email protected]> <mailto:[email protected]> Lugupeetud Revo Jaansoo Käesolevaga vastame Teie saadetud pöördumistele 876543.7654321, 2.8665.53.76421 ja 2.8653.76271. Võtame edastatud tõendid ja info teadmiseks. Juhime teie tähelepanu, et vastavalt immunoprofülaktika ekspertkomisjoni 16.05.2023 koosoleku ettepanekutele on COVID-19 vastane vaktsineerimine soovitatud Eestis vaid riskirühma kuuluvatele täiskasvanutele ja lastele, kui arst seda vajalikuks peab, ning 60+ elanikkonnale. Vaktsineerimine on jätkuvalt Eesti Vabariigis vabatahtlik. Viimaste immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustega on võimalik tutvuda veebilehel https://www.sm.ee/immunoprofulaktika-ekspertkomisjon#item-1. COVID-19 vaktsiinide näol ei ole tegemist bioloogiliste relvadega. COVID-19 vaktsiinid tekitavad organismis immuunvastuse, et ära hoida koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatud haigust. COVID-19 vaktsiine arendatakse nii juba aastaid kasutusel olnud tehnoloogiatega (tulemuseks komponent-, inaktiveeritud ja nõrgestatud vaktsiinid) kui ka selliste lähenemisviisidega, mille tulemuseks on uudse toimimispõhimõttega vaktsiinid nagu näiteks mRNA tehnoloogial põhinevad vaktsiinid. COVID-19 vaktsiinid on mõeldud elanikkonna tervise kaitseks ja COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks, mitte inimeste kahjustamiseks. Maailma Terviseorganisatsiooni kavandatav ja ette valmistatav „pandeemialepe“ on rahvusvaheline konventsioon, mille eesmärk on parandada terviseohtudeks valmisolekut kõikidel tasanditel ja sektorite üleselt, tagada vajalikud investeeringud võimekuste arendamiseks ning suurendada vastastikkust usaldust riikide vahel. Olulisteks põhimõteteks on seejuures riikide suveräänsus, solidaarsus, õiglus ja inimõiguste austamine. 2005. aastal vastu võetud rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muutmiseks toimuvad hetkel arutelud. Muudatustega soovitakse tõhustada eeskirjade rakendamist, parandada infovahetust ja ohtudest teavitamist ning võimaldada Maailma Terviseorganisatsiooni operatiivsemat tegutsemist pandeemiaohust teavitamisel ja sellele reageerimisel, näiteks muuta paindlikumaks hädaolukorra väljakuulutamise protsess. Kokkuvõtlikult on võimalik eesti keeles tutvuda käimasolevate ettevalmistustega eelmise aasta lõpus avaldatud Sotsiaalministeeriumi pressiteates <https://www.sm.ee/elen-ohov-pandeemialeppe-abil-saame-maailmas-valtida-paanika-ja-unustamise-tsukleid> . Lugupidamisega Kerli Reintamm nõunik Rahvatervise osakond Sotsiaalministeerium ________________________________ [email protected] <http://[email protected]> Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn www.sm.ee <http://www.sm.ee> From: Revo Jaansoo <[email protected]> Sent: Wednesday, September 13, 2023 7:05 PM To: Riina Sikkut; Katrin Kiisk Cc: SM Info; Ravimiamet <[email protected]> Subject: Taotlus sotsiaalministeeriumile ja ravimiametile, 13.09.2023 Tere Allakirjutanu saadab käesoleva Taotluse ühtlasi simultaanselt sotsiaalministeeriumile ja ravimiametile (manuses). Lugupidamisega Revo Jaansoo Dr David Bell: Pandeemiaks valmisolek ja tee rahvusvahelise fašismi poole Pandeemiatööstus töötab välja rahvusvahelisi vahendeid ja protsesse, mis kinnistavad hävitavaid COVID-19 tavasid rahvusvahelises õiguses. Rahvatervist, mida korraldatakse järjestikuste hädaolukordadena kaudu, kasutatakse sarnaselt Kolmanda Riigiga fašistlikku lähenemise hõlbustamiseks ühiskonna juhtimisel. Maailma Terviseorganisatsioon on tervist määratlenud laiemalt füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaoluna. See on fikseeritud 1946. aasta põhiseaduses koos põhimõtetega kogukonna osaluse ja riikliku suveräänsuse kohta ja peegeldab arusaama maailmast, mida on kujundanud sajanditepikkune kolonialistlik rõhumine ja häbiväärne fašismi hõlbustamine rahvatervise tööstuses. Tervishoiupoliitika oleks inimkeskne, tihedalt seotud inimõiguste ja enesemääramisõigusega. Reageerimine COVID-19-le on näidanud, kuidas need ideaalid on ümber lükatud. Aastakümneid kestnud rahastamise suurendamine avaliku ja erasektori koostöös on muutnud vaateid ülemaailmsele rahvatervisele. COVID-19-le reageerimine eiras epideemia ohjamise ja inimõiguste norme, et luua allasurumise, tsensuuri ja sunni režiim, mis meenutab varem hukka mõistetud võimusüsteeme ja valitsemist. Peatumata kulude uurimisel, töötab rahvatervise tööstus välja rahvusvahelisi vahendeid ja protsesse, mis kinnistavad need hävitavad tavad rahvusvahelisse õigusesse. Rahvatervist, mida esitletakse tervisealaste hädaolukordade jadana, kasutatakse taas [paremäärmusliku] fašistliku lähenemisviisi hõlbustamiseks ühiskondlikus juhtimises. Kasusaajad on ettevõtted ja investorid, kes teenisid hästi tänu COVID-19-le reageerimisele. Kaotajaks jäävad inimõigused ja isikuvabadus, nagu varasemate fašistlike režiimide ajal. Rahvatervise tööstus peab kiiresti märkama muutuvat maailma, kus ta töötab, kui ta soovib võtta rahvatervise päästja rolli, selle asemel et aidata kaasa selle halvenemisele. Dr Belli artikkel ajakirjas American Journal of Economics and Sociology 30. juulil 2023 SISSEJUHATUS Euroopa imperialismi ajastut õigustati altruismiga, kus suurkorporatsioonid haldasid kolooniate rüüstamist ja hajutasid sellelt valitsuste vastutust (Kipling, 1899; Roos, 2020). Paljude bürokraatidest spekulantide sissetulekud ja karjäärivõimalused olid seotud Ida-India ettevõtetega, mis moodustasid poolvalitsuslikke üksusi, võimaldades üksikisikutel nihutada vastutuse ebamäärasele ärikohustusele (Roos, 2020; Salomons, 2021). Pärast sajandeid kestnud koloniaalinvasiooni ja -kontrolli liikus Teise maailmasõja tagajärjel mitmeks aastakümneks rõhuasetus inimõigustele, riiklikule iseseisvusele ja avatud teabevahetusele. Kuigi sõjajärgsel perioodil ei olnud kõik institutsioonid demokraatlikud ja võisid teha vigu, valitses vähemalt ühine arusaam, et üksikisiku vabadust peegeldavad väärtused on „õiged“. Inimõiguste ülddeklaratsioon (ÜRO, 1948) ja Nürnbergi koodeks (1947) sõnastasid need väärtused. ÜRO, Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja selle maailmavaate pinnalt kujunenud sõsarorganisatsioonid moodustusid üldisest arusaamast, et iga riik peaks olema sõltumatu, kõik inimesed on võrdsed ja et inimese valikuvabadus või autonoomia loob hea ühiskonna (WHO, 1946; WMA, 2014). 1 Paralleelselt inimõiguste väärtustamisega suurendas kapitalismi ja tehnoloogia areng läänes varanduslikku ebavõrdsust, mis laienes ka valitsemisele (Stone jt, 2020). Need, kes elasid 1980. ja 1990. aastatel, võiks meenutada debatti selle üle, kuidas ebavõrdsus võib ühiskonda õõnestada ja kuidas sellega tuleks tegeleda. Hirmud võimaliku poliitilise türannia suhtes või konformism, nagu on kirjeldatud Orwelli romaanis (1949) 1984 või Huxley romaanis (1932) Hea uus maailm („Brave New World“), on aga paraku abstraktsed. Oma igapäevaelus tegutseme sellises maailmas, mis sobitub halvasti tulevaste põlvkondade vajadustega. Sellegipoolest olid paljud võimsad inimesed mures, et individuaalse vabaduse piirid on kontrollimatult suured. Nad igatsesid vana korra väljakujunenud tavasid, millel oli veel jälgi feodalismist. Seda mõtteviisi võib leida Schwabi ja Mallereti (2020) raamatust COVID-19: Suur lähtestamine („COVID-19 The Great Reset“). Peegeldades soovi naasta vanade põhimõtete juurde, võib rahvatervise reageerimist COVID-19-le tõlgendada kui vahendit vana korra taastamiseks, milles kergesti kontrollitav avalikkus aktsepteerib ametlikku teavet selles kahtlemata ja kuuletub juhtidele, kes kehtestavad hierarhilise kontrolli. Kunagiste ideaalide juurde naasmine nõuab nüüdki avalikku kuuletumist suurkorporatsioonidele, mis koondavad rikkust vabaduse arvelt, nagu tegid minevikus aristokraatiad. Teisitimõtlejatele jääb ainsa võimalusena sellest tsüklist kõrvale hoida ja liikuda senitundmatus suunas. Palju sõltub sellest, kas me saame ajaloost õppida. Et ajaloo õppetunde kuulda võtta, peame tagama, et mõistame tegelikkust. MAAILMA TERVISEORGANISATSIOONI AJALUGU 1851. aastal kohtusid Euroopa rahvad Pariisis maailma esimesel rahvusvahelisel tervishoiukonverentsil (Howard-Jones, 1975). Euroopa võimud esindasid ka suuri nende kontrolli all olevaid Aasia ja Aafrika piirkondi. Eurooplased soovisid oma ühiskonnakorraldust teistele peale suruda, samal ajal nende arvelt rikastudes, kuid sellel oli oma hind: laevadega tulid kaasa surmavad tõved, eriti koolera, mis laastasid nende koduriike. Konverents korraldati eesmärgiga leppida kokku standardites ja tavades, kuidas kontrollida riigipiiridel inimesi haiguspuhangute ajal. Inimõigused ei olnud oluline teema, kuna mõned osalejad, nagu näiteks Portugal ja Holland, olid ikka veel orjanduslikud piirkonnad, samas oli majanduse seisukohalt oluline, et töötajad oleks terved ja tõved ei arvestanud sotsiaalsete hierarhiatega (Reuters, 2007). Aristokraatia teadis, mis oli parim nende enda rahvale ja mis neile, kes elavad kaugetel maadel, kelle tervist, heaolu ja õiguseid nad niisamuti haldasid. Nende kohustus oli juhtida teiste elu (Kipling, 1899). Pärast mitut konverentsi allkirjastati Veneetsias 1892. aastal lõpuks konventsioon koolera ja hiljem katku kohta (Howard-Jones, 1975). 1907. aastal avati Pariisis alaline kontor Office Internationale d'Hygiene Publique (sellele eelnes viis aastat Rahvusvahelise Tervishoiubüroo tegevust Ameerikas) ja kujunes rahvusvaheline tervishoiuametkond (Howard-Jones, 1975; McCarthy, 2002). Pariisi kontori ülesandeks oli leida ja ohjata haiguspuhanguid ja pandeemiaid. See esindas läänemaailma, kel oli oma valitsuste ja nendega seotud korporatsioonide kaudu võim anda juhiseid ülejäänud maailmale. Need rahvusvahelised tervishoiueksperdid esindasid toonase aja rahvusvahelist süsteemi, kus eurooplased ja põhja-ameeriklased olid kehtestanud imperialistliku rahvatervise mudeli. Olles veendunud, et neil on paremad teadmised, arenenum teadus, rohkem raha ja parem kasvatus kui neil, keda nad valitsesid, ei olnud neil mingit põhjust kahelda oma eesmärgi õigsuses. Nad võisid oma pandeemiakaubandust jätkata inimõiguste rikkumiste ja massilise näljahäda abil ning toetudes mugavate valearusaamadele, mis neil koloniaalmaailma kohta oli (Siddiqui, 2020; Ajaloo Gild, 2022; Horan, 2010). Pärast Esimest maailmasõda Rahvasteliidu loomisega kaasnenud soov võrdsuse järele andis hegemoonilistele koloniaalvõimudele võimaluse kutsuda liitlaseks ühe Aasia koloniaalvõimu, Jaapani (kuigi jaapanlased väitsid hiljem, et tingimused ei olnud võrdsed) (Howard-Jones, 1975). Rahvasteliidu Rahvusvaheline Terviseorganisatsioon toetas seda maailmakorda, keskendudes 2 nakkushaiguste puhangutele, mis olid seotud suure suremusega kogu Euroopas ja mujal (CMA, 1924; Weindling, 1995). 1920. ja 1930. aastate mõjukate tehnokraatia ja eugeenika liikumiste taustal oli rahvatervise mureks, kuidas kehtestada kontroll, mille kaudu viia ellu ühiskondlikke parandusi või vähemalt muuta ühiskonda lähtuvalt enda vaadetest (Allen, 2011; Corbett, 2017). Rahvatervise roll, milles ühed valitsevad teiste üle, saavutas oma kõrghetke ajal, mil Natsi-Saksamaal püüti kõrvaldada tervet etnilist rühma, enne kui natsiriigi kokkuvarisemine muutis eugeenika ja tehnokraatia ilmingud ebapopulaarseks (Nürnbergi koodeks, 1947). Maailma Terviseorganisatsioon loodi 1946. aastal sellise fašistliku lähenemise järelkajana ajal, mil enamik maailma elanikkonnast tegeles oma koloniaalse minevikupärandi kustutamisega või püüdis seda avalikult teha. WHO on näiliselt egalitaarne, kui asi puudutab liikmesriike; igal liikmesriigil on üks hääl Maailma Terviseassamblees (WHA) ja ühes kuuest piirkondlikust assambleest (WHO, 1946). WHA oli peamine otsuseid tegev organ. Selle rahastus põhines peamiselt riikide sisemajanduse koguproduktil (SKP) põhinevatest maksetest (WHO, 1946, 2022a). Assamblee võttis vastu tehnilised otsused, millele järgnes nende rakendamine (WHO, 1946). WHO määratles avaralt, milles seisneb tervis: „Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või jõuetuse puudumine“ (WHO, 1946). Arusaam sotsiaalsest heaolust kattub samal perioodil välja töötatud inimõiguste ülddeklaratsiooni nõuetega, kus põlatakse orjust ning tunnustatakse individuaalset inimlikku valikuvabadust (ÜRO, 1948). Orjus, sund ja individuaalse vabaduse piiramine ei olnud tervislikud. WHO harta rõhutab kogukonna kaasamise tähtsust otsuste tegemisel (WHO, 1946). WHO ja teised ÜRO agentuurid kinnitasid samu põhimõtteid 1978. aastal Alma Ata deklaratsioonis, rõhutades kogukonna kontrolli tervise üle (WHO, 1978). Kui Whitehalli uuringud pidasid heaoluühiskondades hea tervise eelduseks sotsiaalse kapitali tähtsust, olid seosed kohaliku kontrolli ja kogukonna tervise vahel vaesemates riikides veelgi tugevamad (Doerr jt, 2020; Marmot jt, 1978, 1991; Maailmapank, 2014). Rahvatervise valdkonnas lõpetanud võiks teenida raha, lähtudes inimõiguste filosoofiast ja tervishoiuteenuste „horisontaalsest“ osutamisest. See oli tavapärane ametlikult õigeks peetav arusaam rahvatervisest. ÜLEMAAILMNE TERVISHOID JA WHO ÜMBERKUJUNDAMINE Alma Ata aastapäeva tunnustati 2018. aastal Astana koosolekul (WHO, 1978, 2018). Alma Ata ja Almatõ deklaratsioonide võrdlemine on kõnekas. Viimane sisaldab äärmiselt retoorilisi, kuid hõlpsalt ellu viidavaid ümberlükkamatuid avaldusi (WHO, 2018). Vahepealsetel aastatel oli midagi fundamentaalselt muutunud, mis võimaldas tühjal retoorikal asendada sisu. Eraviisiline filantroopia oli ülemaailmses rahvatervises alati olemas olnud. Kuid peale Wellcome Trusti Ühendkuningriigis oli selline rahastus suhteliselt väike (Wellcome Trust, 2022). Wellcome kasvas 1930. aastatel välja ravimiettevõtja Henry Wellcome'i sihtkapitalist ja sealt rahastati meditsiiniuuringuid troopilistes piirkondades ning toetati vaestes riikides asuvaid meditsiiniasutusi ja nendega liitunud teadusasutuste võrgustikku. Kuigi domineerisid Briti teadlased, püüti toetada ka neid, kes seda toetust otsisid. Arvuti- ja tarkvaratööstuse kiire areng tõi vähestele inimestele enneolematu rikkuse, koondades suure osa ülemaailmsest kaubandusest väikese arvu korporatsioonide kätte. Kuna rikkus kasvatab suuremat rikkust ja monopoolset mõtteviisi, kogusid üksikisikud suuremaid varasid kui mõned keskmise suurusega riigid. Sellest rikkusest osade varade suunamine tervishoiule „filantroopia“, eriti avaliku ja erasektori partnerluse kaudu, muutis mõnevõrra, kuid kiiresti vaateid kogu ülemaailmse tervise kohta. Billi ja Melinda Gatesi Sihtasutus hakkas WHO-ga suhtlema alates selle loomisest 2000. aastal, ületades rahastamises peagi Wellcome Trusti ja saades WHO peamiseks otseseks annetajaks 3 (BMGF, 2022; KES, 2022b). Gatesi sihtasutuse tegevus seisnes eelkõige selles, et ta rahastas teisi organisatsioone, nende seas WHO-d ja neid organisatsioone, mida ta aitas avada, näiteks GAVI (algselt ülemaailmne vaktsiinide ja immuniseerimise liit) ja CEPI (algselt epideemiaks valmisoleku uuenduste koalitsioon). WHO rahastamine on Gatesile olnud eelkõige kõrvalisem või „kindla suunitlusega“ rahastamine, mis on suunatud sellisele töövaldkonnale või konkreetsetele projektidel, mis rahastajat huvitavad (CEPI, 2022; GAVI, 2022a). Ühtlasi on vähenenud WHO põhirahastus liikmesriikidelt, mis suunab organisatsiooni kõrvale traditsioonilistest rahvatervisega seotud tegevustest. Kindlaksmääratud (ja temaatilised) sissemaksed on aastatel 2020–2021 olnud umbes 6,4 miljardit dollarit, samas kui kulud on jäänud veidi alla 8 miljardi dollari (WHO, 2022b). See tähendab, et enamik WHO tööst põhineb sellel, millega nõustuvad rahastajad, sealhulgas eraisikud nagu hr William (Bill) Gates noorem, ja mida on valmis rahastama, mitte tingimata sellel, mida WHO tehniline personal või WHA peavad nende teenindatava elanikkonna jaoks esmatähtsaks. Selline olukord on vältimatu, kui WHO tahab raha, kuid toetumine erarahastamisele on ilmne oht kogu kogukonna- ja riigipõhise tervishoiupoliitika ideele. Kuigi era- ja ärirahastajate suunatud rahastamise mõju on kahtlemata suunanud WHO tegutsemist, piirab seda endiselt WHA roll ja selle peamine roll üldise poliitika heakskiitmisel ning WHO juhatus, mis on piiratud WHA riikidest nimetatud roteeruvate liikmetega (WHO, 1946). Alates 2000. aastast on WHOga paralleelselt suurenenud rahvusvaheliste organisatsioonide arv, millel on veelgi vähem teadmisi, kuidas teha koostööd mõjuka erasektoriga. Ülemaailmne AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise sihtasutus avati 2002. aastal rahastamismehhanismina, et koondada tervishoiurahastust ning suunata seda madala ja keskmise sissetulekuga riikidesse, seades need kolm endeemilist nakkushaigust esikohale (ülemaailmne sihtasutus, 2022a). Šveitsis registreeritud rahvusvahelise organisatsiooni juhatusse kuulub era-, valitsus- ja valitsusväliste organisatsioonide (NGO) huvide segu, sealhulgas Gatesi sihtasutus. GAVI Liit (keskendub vaktsineerimise toetamisele) ja Unitaid (toetab tervisekaupade turu toetamist LMIC-des) moodustati pärast 2002. aastat avaliku ja erasektori partnerlustena (GAVI, 2022a; Unitaid, 2022). Lõpuks moodustasid Gatesi sihtasutus, Norra valitsus ja teised Maailma Majandusfoorumi Davosi kohtumisel 2017. aastal CEP- i spetsiaalselt pandeemiatele reageerimiseks, keskendudes taas vaktsiinidele (CEPI, 2022). GAVI, Unitaid ja Global Fund hõlmavad kõik oma juhatustes Gatesi sihtasutust või muud eraviisilist esindust (GAVI, 2022a; Ülemaailmne Fond, 2022a; Unitaid, 2022). Nendel liikmetel pole mitte ainult hääleõigus, vaid ka märkimisväärne panus organisatsiooni eelarvesse. Gatesi sihtasutus on andnud GAVI-le 4,1 miljardit dollarit ja kuulub CEPI seitsme parima annetaja hulka (Ühendkuningriigi eraettevõte Wellcome Trust on teine) (CEPI, 2022; GAVI, 2022b). Ülemaailmse tervishoiu rahastamine ei ole oma olemuselt halb nähtus ja on mõistetav, et rahastajad soovivad mõjutada seda, kuidas nende raha kulutatakse. Kuna edasine rahastamine sõltub sellest, kas rahastaja on varasemate tulemustega rahul (erinevalt WHO olulisest põhieelarvest) on nende organisatsioonide, sealhulgas WHO töötajad kas avalikult või muul viisil ilmselgelt surve all, et oma rahastajatele meeldida. Tulevase toetuse vähendamine võib tähendada palga ja meeskonna töötajate kaotust. Kui rahastajate mõju hõlmab juhatuse liikmelisust, on ilmne võimalus suunata poliitikat rahastaja kasuks. Kui küsimus oleks kunstinäituste toetamises või eralennufirmade juhtimises, ei oleks muretsemiseks erilist põhjust. Kui on aga tegemist mitme miljardi inimese elu ja heaoluga, sealhulgas nende vabadusega teha ise oma tervisega seotud valikuid, on rahastaja ja avalikkuse suhe üsna erinev. Suuremad rahvusvahelised tervishoiuorganisatsioonid vajavad endi juhtimiseks tuhandeid töötajaid. Paljud neist töötajatest õpivad praegu koolides, millel keskseks huviks on „ülemaailmne tervis“ ja mida rahastavad sellised sihtasutused, nagu Gates, Bloomberg ja Rockefeller, kes ise toetavad neid tervishoiuasutusi (Cape Partnership, 2020; Doughton, 2017; Johns Hopkins, 2022). Keskendudes jõukatele riikidele, koolitavad nad noori edukaid inimesi piirkondades, kus rahastajad soovivad tegutseda. Samanimelised sihtasutused, nagu näiteks Clintonite ja Gatesi omad, saavad seejärel 4 kasutada oma perekonnanime, mis tagab noortele lõpetajatele märkimisväärse juurdepääsu vaesemate riikide tervishoiuministeeriumidele (BMGF, 2022; CHAI, 2022). Töötajad, kellel on üliväike taustsüsteem selle elanikkonna kultuuride ja kogemuste seisukohalt, suunatakse märkimisväärse mõjuga ametikohtadele. Saanud hariduse sellistes koolides nagu Washingtoni ülikool, Harvard, Johns Hopkins ja Imperial College, mida toetavad samad allikad, on mõistlik, et nad säilitavad märkimisväärse sümpaatia oma rahastajate eesmärkide suhtes. Tervishoiupoliitika sõltub suuresti andmetest, mis on kogutud riikidest või saadud teadusuuringutest. Taaskord on selles protsessis tugevalt esindatud samad nimed: Gates, Wellcome ja Clinton. Meetod, mis määratles reageerimise COVID-19-le, pärines peamiselt Gatesi rahastatud rühmadest Imperial College'is ja Washingtoni ülikoolis (BMGF, 2017, 2020; Czyzewski, 2022). Ülemaailmse haiguskoormuse aruannet, millele WHO suuresti tugineb, rahastab Billi ja Melinda Gatesi Sihtasutus. Malaaria, tuberkuloosi ja HIV-i uurimisprogrammid on võtnud fookusesse vaktsiinid (GBD 2019 haiguste ja vigastuste koostööpartnerid, 2020). Rahastajad on huvitatud nende kättesaadavate andmete kogumisest, mille kaudu saab juhtida tervishoiupoliitikat. Seega muudeti kahe aastakümne jooksul enne 2020. aastat ülemaailmse tervise valdkond traditsioonilistest troopilistes maades asunud tervisekoolidest ja vähetuntud uurimisinstituutidest hästirahastatud tööstuseks, mis ühendas koolituse, teadusuuringud ja nende rakendamise. Tänu digitaaltehnoloogia revolutsioonile tekkis hulk äärmiselt jõukaid filantroopidest kapitaliste, kes nägid seda tööstust juhtivate ülemaailmsete institutsioonide muutumist suhteliselt sõltumatutest riikidele kuuluvatest tehnilisteks agentuurideks ja keskendusid horisontaalsest kogukonnakesksest lähenemisest tervisele palju tsentraliseeritumale lähenemisviisile, mis sõltus suuresti tehnoloogiast ja farmaatsiatoodetest, millesse uus rahastajate seltskond investeeris (võrdle vahendajaid, 2023; GAVI, 2022a; Unitaid, 2022; KES, 2022b). Need avaliku ja erasektori partnerlused tõid kaasa rohkem rahalisi vahendeid ja päästsid kahtlemata paljusid elusid. Samuti kehtestasid nad mehhanismi, mille kohaselt inimesed, kelle tervis oli kaalul, oleksid paratamatult vähendanud mõju sellele, kuidas rahalisi vahendeid kasutati. Teine maailmasõda lõpetas kolonialismiperioodi, kus rikaste riikide korporatsioonid haldasid suure hulga inimeste heaolu kasumi saamiseks. 21. sajandil kordub sama olukord, kus samamoodi kasutatakse lauset „paljude heaks“, mida traditsiooniliselt kasutasid rikkad, et õigustada oma kommet teisi inimesi juhtida. HIRMULE ALLUTATUD ÜHISKOND Kuigi rahvusvaheline rahvatervis teenis uuesti erahuve, pidid selle otsused vähemalt demokraatlikes riikides siiski olema avalikkusele üldiselt vastuvõetavad, et neid saaks rakendada. Niikaua kui isiklikku vabadust ja demokraatlikke otsuseid peeti pühaks, oli rahvatervise spetsialistide võim oma tahet teistele peale suruda piiratud. Meditsiiniline fašism saab õnnestuda ainult siis, kui suur osa avalikkusest peab saadud sõnumit endale sobivaks. Enamikel jõukamate riikide inimestel on nende eluajal vähene kokkupuude surmaga kuni vanaduseni, kuna oodatav eluiga on viimase kahe sajandi jooksul märkimisväärselt kasvanud (Meie maailm andmetes, 2022). Eelkõige on vähenenud laste suremus. Selle taga on peamiselt paranenud elutingimused ja toitumine, kuid märkimisväärselt ka meditsiiniline sekkumine, eriti antibiootikumide kasutuselevõtt. Vastukaaluks on Sahara-taguses Aafrikas elaval 1,3 miljardil inimesel surmakogemus palju lähedasem. Kuigi alla viieaastaste laste suremus on vähenenud 170 lapselt 1000 sündinu kohta 70le, on nende kogukondade lapsed endiselt kokku puutunud ühe eakaaslase surmaga 15st (Maailmapank, 2022a). Üks suur erinevus vaeste ja rikaste riikide vahel on usuliste veendumuste kujunemine, kusjuures viimastel aastakümnetel on paljudes rikkamates riikides, eriti Euroopas ja Põhja-Ameerikas ametlike usutavade järgimine suur langus. Tundub mõistlik uskuda elusse pärast surma, mis tähendab, et 5 praegune aeg maa peal on kellegi elus vaid osa palju suuremast loost, mis muudaks surma millekski vähem kardetavaks. Selle vastupidiselt usk, et surm on kõige lõpp, on ilmne katastroof kõigile, kes soovivad jätkuvat eksisteerimist, mis muudaks selle millekski, mida tuleks vältida, isegi kui sel on endale või teistele suured tagajärjed. Selles kontekstis tundub viimaste aastate suund vaktsineerimise tähtsustamiseks oluline. Kuigi vaktsineerimisel on olnud suur roll suremuse vähendamisel, on sel olnud oluliselt väiksem roll kui elutingimustel, toitumisel ja antibiootikumidel. Selle laialdane kasutuselevõtt toimus pärast seda, kui suurem osa jõukamate riikide kasumist oli saavutatud (Meie maailm andmetes, 2022). Paarkümmend aastat tagasi oli see tavapärane rahvaterviseõpetus, kuid usk, et vaktsiinid on olnud keskmise eluea pikenemisel keskse tähtsusega, tundub nüüd ühiskonnas tavaline (Keenan, 2020). Viimase 40 aasta jooksul on laste vaktsineerimine hüppeliselt suurenenud (CDC, 2023). Põhja- Ameerikas muutus aga oodatav eluiga tegelikult mitme aasta jooksul enne COVID-19, langedes 0,03 protsenti aastatel 2015, 2016 ja 2017 (Harper jt, 2021). Oodatava eluea vähenemine on vastuolus üha laialdasema vaktsineerimisega (CDC, 2022), Oodatava eluea vähenemist seostatakse laialdaselt ainevahetushaigustega, eriti suureneva rasvumisega, mis on tingitud suurte suhkrukoguste ja töödeldud toiduainete tarbimisest (Hales jt, 2020; Kim jt, 2021). Sellest tulenev vajadus krooniliste ravimite järele toetab irooniliselt samade ettevõtete motiive saada kasumit, kes mõnede väitel toetavad vaktsiinide esiletõusu. COVID-19 JA VARASEMATEST TEADMISTEST LOOBUMINE Alates 2020. aasta algusest oli maailm tunnistajaks suurele muutusele viisis, kuidas käsitleda rahvatervist. Paljudes riikides unustati varasemad teadmised ja ühine arusaam aluspõhimõtete osas ning asendati uue lähenemisviisiga (De Larochelambert jt, 2020; WHO, 2019). Ülemaailmse tervishoiukogukonna – nende, kes selles valdkonnas töötavad – protest juhtunule oli vähene –, kuna olukord kujunes selliseks viimase kahe aastakümne jooksul. Kõrvale jäetud varasematest praktikatest tõusevad eriti esile kolm. Esiteks põhineb rahvatervis kulude ja tulude kaalumisel. Mis tahes sekkumistel on kulud, olgu need siis ainult rahalised, sellised kulud, mis on seotud ressursside (inim- ja rahaliste) ümbersuunamisega muud prioriteetide tõttu tervishoius, või kulud, mis tekivad, kui sekkumisel on otsene kahju. Viimane hõlmab nii lühi- kui ka pikaajalisi kahjusid. Ilmsete näidete hulka kuuluvad vähi sõeluuringute või rindkerevalu uuringute tühistamine. Meditsiinilist sõeluuringut tehakse, sest arvatakse, et see vähendab surma ja seetõttu võime eeldada, et sellise sõeluuringu tühistamine suurendab suremust. Rahvatervisealase sekkumise väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, kaalumata sellist kahju eeldatava kasuga. Teiseks arvestatakse haiguskoormuse hindamisel kaotatud eluaastaid või tervisekahjustust. Suremust on arvuliselt lihtne hinnata, kuid peaaegu igaüks nõustuks sellega, et viieaastase surma mõju on suurem kui 85-aastase oma. Üks kaotab umbes 70 eluaastat, teine võib-olla kaks, eriti kui tervis on juba halb. Rahvatervis on sellega varem toime tulnud, lisades kaotatud või kahjustatud eluaastad (puude tõttu) sellistesse mõõdikutesse nagu DALYs (ingl disability adjusted life years) või QALYs (ingl quality-adjusted life years) (WHO, 2020). Malaariasse surev laps kaotab palju rohkem DALY-sid kui 85-aastane kopsupõletikuga haige, nii et investeeringuid lapse päästmiseks peetakse tavaliselt sobivamaks kui kopsupõletikuga patsiendi päästmist (ressursside eraldamise tasandil, kus selline otsus tuleb teha). See ei peegelda elu väärtust, vaid suremisega kaotatud aastate väärtust. Selles on oluline vahet teha. Kolmandaks on saadud palju tõendeid selle kohta, et vaesus ja sotsiaalse kapitali kaotus on seotud oodatava eluea lühenemisega. Whitehalli uuringud Ühendkuningriigis näitasid seost madalama oodatava eluea ja madalama sotsiaalmajandusliku staatuse vahel (Marmot jt, 1978, 1991). Inimesed, kes teenivad vähem ning kel on madalam kontrollikese ja enesekindlus, on väiksema keskmise elueaga, mis tähendab, et ülemused elavad kauem kui nende töötajad. Makrotasandil on 6 sisemajanduse koguprodukti vähendamine seotud suurenenud suremusega, eriti vaesemates riikides, kus toiduvarud kipuvad olema väiksemad ja endeemiliste nakkushaiguste levimus on suurem (Doerr & Hofmann, 2020). Seepärast soovitas WHO oma 2019. aasta ettepanekutes gripipandeemia ohjamise kohta tungivalt mitte võtta selliseid meetmeid, nagu piiride sulgemine, karantiin või tervete inimeste piiramine (WHO, 2019). Need kolm tegurit olid enamikes rahvusvahelistes tervishoiupoliitikates kõige peamised. Kuigi rahastajate eelistustel oli nendes valdkondades üha suurem roll, nõudis retoorika vähemalt seda, et ressursse eraldataks kulutatud dollari kohta lisatud eluaastate alusel. Alates 2020. aasta algusest eirasid samad institutsioonid neid põhimõtteid COVID-19-le reageerimisel, kuigi olid neid varem omaks võtnud. Kas midagi juhtus tuhandete nendes asutustes töötavate inimeste mõtteviisiga või oli enamik neist põhimõtetest vaid silmakirjalikult kinni pidanud ja olid valmis neist loobuma, kui nii oli mugav. Seda peavad mõjutama struktuurid, kes peavad tagama, et otsuste tegemisel ja rahastamisel arvestatakse erahuvide ja kasumlikkusega, sest investeeringutasuvus võib nüüd üles kaaluda haiguskoormuse vähenemise. Rahvatervise töötajad, kes tulevad ühiskondadest, kus surm on üha kaugemal ja seda kardetakse, lisaks valearusaamad vaktsiinide tulemuslikkuse tähtsusest, olid sunnitud alistuma hirmule ja uskuma farmakoloogilisse „ravisse“. Olenemata nende mõjude suhtelisest tähtsusest sai rahvatervise esmaseks ülesandeks ühe hingamisteede patogeeni põhjustatud surma vähendamine. Haiguskoormus piirdus ainult suremusega, mis hõlmas ebajärjekindlalt kõiki, kes surid mis tahes põhjusel, kuid kes olid hiljuti PCR-testiga COVID-positiivse testi andnud (CDC, 2020). (Haigustega seotud suremuse statistikat laiendati „suri COVID-isse“ asemel „suri COVID-iga“.) Kuigi COVID-19 põhjustatud surma keskmine vanus oli enamikus riikides sarnane kõigi põhjustega surma vanusega ja kaotatud eluaastad on haiguskoormuse mõistmiseks väga olulised, mainiti vanust COVID-19 suremuse meediaaruannetes harva ja see ei kajastu WHO juhtpaneelidel (WHO, 2022c). Vaesumine ja majanduslangus muutusid viiruse peatamisel vastuvõetavaks kuluks (Maailmapank, 2022b), ignoreerides vältimatut majanduskoormust tulevikus ja suuremat ebavõrdsust, mida see kaasa tooks. Rahvatervise põhitõdesid ei olnud võimalik „unustada“. Midagi muutus rahvatervise juhtimises ja töötajate tööviisis, mis võimaldas neid teadmisi ignoreerida ja tahtlikult massilist kahju tekitada. Selle tulemuseks on meetmed, mis suruvad enamiku Aafrika riikide majanduse langusesse, takistades sadadel miljonitel lastel saada ametlikku haridust, sundides järgmise kümne aasta jooksul miljoneid tüdrukuid lapsabieludesse ja sunnivad kuni 130 miljonit inimest tõsisesse toidukriisi (Cousins, 2020; UNICEF, 2021a, 2021b, 2022a; WFP, 2022; Maailmapank, 2022b). COVID-19 kontekst on nende elanikkonna jaoks oluline. Rohkem kui 50 protsenti Sahara-taguse Aafrika 1,3 miljardist inimesest on alla 20-aastased ja seega on COVID-19 oht väga väike (Bell & Schultz Hansen, 2021; ÜRO, 2022a). Muud nakkushaigused, mille tõrje sõltub suuresti tervishoiuteenuste kättesaadavusest ja tugevast majandusest, on nende elanikele palju suurem oht (Bell & Schultz Hansen, 2021). COVID-19 suremus on vanuselise jaotuse prognooside kohaselt jäänud madalaks, samas kui sulgemistel ja muudel reageerimismeetmetel on olnud suur mõju tervisele ja tulevasele heaolule. Massiline COVID-19 vaktsineerimine on seda suundumust süvendanud, kuna WHO ja teised organisatsioonid nõuavad jätkuvalt kogu elanikkonda hõlmavat vaktsineerimist, samas kui nende enda uuringud näitavad, et enamik neist on juba immuunsed (WHO, 2022d). See programm on rahvusvahelisele rahvatervisele enneolematult kallis, neelates üle 4,5 miljardi dollari ja CDC hinnangul vajab Sahara-tagune Aafrikas esmaseks vaktsineerimiseks üle 10 miljardi dollari ning Yale’i hinnangul on kogu maailma vaktsineerimiseks vaja 35 miljardit dollarit (Meldrum, 2021; Mustafa Diab jt, 2021; Savinkina jt, 2022; KES, 2022d, 2022e). Seevastu ülemaailmsed kulutused malaariale ja tuberkuloosile on vastavalt umbes 3,5 miljardit dollarit ja 6 miljardit dollarit (WHO, 2021a, 2021b). Praegused teadmised nende vaktsiinide vähenevast tõhususest ning võimalikud 7 finants- või tervisekulud, mis tekivad malaaria, HIVi, tuberkuloosi ja muude endeemiliste probleemide ressursside ümbersuunamise tõttu, ei ole suutnud vähendada selle programmi prioriteetsust. Näeme, kuidas vaestes riikides võetakse kasutusele ajaloo suurim rahvatervise programm, hoolimata ümberlükkamatutest tõenditest, et sellel võib olla minimaalne kliiniline kasu ja sellel on paratamatult suured kaudsed kulud. Programmi rakendab tuhandetest rahvusvahelistest organisatsioonidest koosnev tööjõud, kes kunagi teadsid, millist kahju see põhjustab. Olenemata sellest, kas see on tingitud käitumispsühholoogiast, mida kasutatakse hirmu edendamiseks COVID- 19 pandeemiale reageerimise alguses või ajendatuna hirmust, et rahastajate juhitud tervishoiupoliitika võib tähendada töökaotust, on vaikiv nõusolek tähelepanuväärne, kui mõelda et rahvatervist suunavad nüüd needsamad inimesed, kes kasutasid COVID-19-le reageerimiseks tavatuid võtteid. COVID-19 kriisiga tegelemine on rahvatervises andnud teed uuele ja autoritaarsele lähenemisviisile. Sunnitud massiline käitumistavade muutmine, põhiliste inimõigustega mittearvestamine ja sundimine massiliseks vaktsineerimiseks on muutunud tavapäraseks, samas kui elanikkond on harjunud teisitimõtlejate ja mittejärgijate tsenseerimise ja avaliku halvustamisega (Mello jt, 2022; Miller, 2020). Levinud on riigiametnike valeväited, näiteks avalikkuse teavitamine nakatumise leviku tõkestamisest vaktsineerimise kaudu. Veelgi enam, suuremad meediakanalid on lihtsalt andnud ametnike avaldused edasi, selle asemel et seada kahtluse alla nende tõepärasus (Bell, 2022a). Inimesed on harjunud sellega, mida varem oleks peetud tervise ja ühiskonna suhtes autoritaarseks või fašistlikuks lähenemiseks. Seda kõike patogeeni puhul, millel on lastele ja tööealisele elanikkonnale väga madal risk (Ioannidis, 2021; Levin jt, 2020; Pezzullo jt, 2023; Verity jt, 2020). Tulevikus võidakse haiguspuhangutele reageerimist kasutada praegust näidet pretsedendina, kus kehtestatakse äärmuslikke meetmeid mõõdukate või väikeste ohtude suhtes. Rahvusvahelised tervishoiuasutused panevad rõhku pandeemiaks valmisoleku ja sellele reageerimise tegevuskavale, sidudes COVID-19 ohjamise kulud vajadusega tuvastada tulevased ohud varem või reageerida kiiremini (GAVI, 2022c; Ülemaailmne Fond, 2022b; UNICEF, 2022b; KES, 2022f). Rahvusvahelise tervishoiu seisukohalt on sellele püüdlusele eraldatav 10,5 miljardi USA dollari suurune kulu aastas lisaressursina palju suurem kui iga-aastased kulutused tuberkuloosile või malaariale, mis on laste surma peamine põhjus (WHO, 2021a; Maailmapank). Pandeemiad on ajalooliselt haruldased, WHO loetles COVID-19-le eelnenud 100 aasta jooksul ainult kolm, mis tapsid vähem kui 2,5 miljonit inimest (tuberkuloos tapab praegu umbes 1,5 miljonit inimest aastas.) (WHO, 2019, 2021b). „Hispaania“ gripp aastatel 1918–1919 tappis hinnanguliselt 20–50 miljonit, kuid tõenäoliselt sekundaarse bakteriaalse infektsiooni tõttu sel perioodil enne antibiootikume ja kaasaegset arstiabi (Morens jt, 2008; WHO, 2019). Siiski näib väga tõenäoline, et väljakuulutatud pandeemiate ja tervisealaste hädaolukordade sagedus suureneb. Kuigi „pandeemia“ määratlus on alati olnud üsna lai, on see praeguse WHO määratluse järgi ainult üks uus piiriüleselt leviv patogeen olenemata põhjustatud haiguse või suremuse tõsidusest (WHO, 2009). Suur osa uue pandeemia tegevuskava investeeringutest, mida rahastatakse esialgu Maailmapanga uue finantsvahendusfondi rahastamisvahendi kaudu ning ülemaailmse AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise sihtasutuse laiendamise kaudu, tegeleb uute ja variantviiruste seire ja avastamisega (Global Fund, 2022b; Maailmapank, 2022c). Kuna viirused muteeruvad sageli, eriti RNA viirused, nagu coronaviridae, tekitab suur viiruse sekveneerimine paratamatult uusi variante. Kuna haiguse raskusaste ei ole nõue hädaolukorra väljakuulutamiseks ja iga varianti võib esitada potentsiaalse ohuna, võib põhjus, miks epideemiale reageerimiseks, nüüd olla väga väike (WHO, 2009). Pretsedendil põhinev reaktsioon võib nüüd piirata käitumist ja inimõigusi viisil, mis olid 2020. aastale eelnenud 60 aasta jooksul mõeldamatud ning viimase kahe aastakümne jooksul pandeemiaks valmisoleku ja vaktsineerimise toetamiseks loodud ülemaailmne fond tagab, et suur rahvusvaheline tööjõud, kellel on vähene avalik järelevalve või kel see üldse puudub, sõltub oma palkade õigustamiseks ohtudest ja hädaolukordadest – olgu need siis reaalsed või kujuteldavad – nende tuvastamisest ja neile reageerimisest. Sellele 8 jõupingutusele eraldatavad suhteliselt suured rahalised vahendid ja selliste institutsioonide kaasamine nagu CEPI, GAVI Allianss ja Global Fund, mis loodi viimase kahe aastakümne jooksul, et toetada pandeemiaks valmisolekut ja vaktsineerimist, tekitavad väärastunud stiimulid, kus väiksemad haiguspuhangud liigitatakse ülemaailmseteks ohtudeks, mis nõuavad äärmuslikke meetmeid. Ahvirõugete puhang 2022. aastal oli näide sellest, kui lihtne on uut rahvatervise paradigmat juurutada (ÜRO, 2022b). Hoolimata sellest, et puhang piirdus peaaegu eranditult väikese osaga elanikkonnast (homoseksuaalsed mehed, kellel on mitu seksuaalpartnerit) ja esines selles väikese levimusega rühmas, kus kogu maailmas registreeriti vaid 5 surmajuhtumit, suutis WHO peadirektor isegi vastu oma nõuandekomitee nõuandeid välja kuulutada rahvusvahelise hädaolukorra. Uue rahvusvahelise pandeemiavahendi (leping) ja praegu WHO-s läbiräägitavate rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muudatuste eesmärk on veelgi suurendada peadirektori volitusi kuulutada välja hädaolukordi ja tuua tema väljaütlemiste toetuseks sisse rahvusvahelise õiguse jõud (WHO, 2021c, 2022g, 2022h). JÄRELDUS: KEERULINE TULEVIK Fašistlikke huve 1930. aastatel toetasid tugevalt tervishoiutöötajad. Kuigi see oli kõige ilmsem Saksamaal, kus natsiparteis ja SS-is oli erakordselt palju arste, oli Põhja-Ameerika eugeenika ja tehnokraatia liikumistel fašismiga ühiseid aspekte ja need tegutsesid rahvatervise peavoolus (Allen, 2011; Corbett, 2017; Haque jt, 2012). Neid liikumisi suunanud fašistlik mõtlemine tugineb suuresti Mussolini arusaamale korporatiivse ja poliitilise võimu ühendamise kohta, kus inimeste heaolu antakse poliitiliste türannide ja nendega tihedalt seotud kontrollorganite kätte. Neid iseloomustas vähemuste identifitseerimine ja halvustamine, jõuline propaganda, mida toetas tugev tsensuur ning tervishoiutöötajate kasutamine, et kontrollida inimesi, sealhulgas teisitimõtlejaid ja vähemväärtuslikuks peetuid inimrühmi. Kuigi reaktsioon COVID-19-le andis vihjeid selle kohta, kuidas sarnane olukord võib korduda, näib, et pandeemiaks valmisoleku ja sellele reageerimise tegevuskava on mõeldud pikaajaliseks kasutamiseks. Lääneriikides eutanaasiaseaduste kaudu kaasinimeste tapmise piirangute leevendamise taustal on meil kolm aastat piiratud reisimist ja avalikke kogunemisi, tsensuur meedias ja avalikus arutelus ning vähemuste avalikku halvustamist lähtuvalt nende meditsiinilistest valikutest (Hollandi valitsus, 2022; Kanada Health, 2021). PPR-i tegevuskava eesmärk on saada rohkem rahastust kui ükski teine rahvusvaheline rahvatervise programm. See ei ole aruteluteemaks erinevate riikide demokraatlikes struktuurides, vaid selle üle peavad läbirääkimisi vähese vastutusega rahvusvahelised organisatsioonid, nagu WHO, G20 ja Maailmapank koostöös eraõiguslike organisatsioonidega, nagu Maailma Majandusfoorum, mis on omakorda tihedalt ja otseselt seotud farmaatsia- ja tarkvaraettevõtetega, kes saavad suurt rahalist kasu massilisest vaktsineerimisest, järelevalve ja sotsiaalse krediidi programmidest (WEF, 2022; KES, 2022f, 2022g, 2022h; Maailmapank, 2022c). Kuigi olukord on laiem kui 80 aasta tagune natsionalistlik fašism, on struktuursetel sarnasustel ja korporatiivsel-autoritaarsel otsustusmudelil selle selged ilmingud. Kui pandeemiaohu ja sellele reageerimise tegevuskava jätkub COVID-19 ohjamiseks kehtestatud viisil, näeme tõenäoliselt, et lääne ühiskonnad viivad sellistes küsimustes tehtud otsused avatud, läbipaistvate ja demokraatlike protsesside asemel üle erasektori kontrolli all olevatesse organitesse. Hirmu edendamine ja käitumispsühholoogia aktiivne kasutamine COVID-19 tegelemisel oli edukas, et saavutada laialdane avalik heakskiit või vähemalt nõustumine põhiõigusteks peetud õiguste võtmisega (Dodsworth, 2021). Pandeemiad on haruldased, kuid PPR-i tegevuskava toetatakse ilmselgelt ekslikult eeldusel, et need muutuvad üha sagedasemaks ja on üha ohtlikumad (Bell, 2022b; WHO, 2019). Tundub tõenäoline, et avalikkus nõustub piirangute suurendamise ja institutsionaliseerimisega, kuna Saksa avalikkus nõustus sarnaste meetmetega 1930. aastatel. 1930. aastatel töötas surmahirm, mida toitis valelik, kuid väga laialdaselt toetatud narratiiv, see töötas 1930. aastatel, see töötas ka aastatel 2020–2022 ja näib tõenäoliselt uuesti töötavat. “Meie“ 9 turvalisuse tagamine ohu eest, mille suhtes tunnevad inimesed end kaitsetuna, on keeruline paradigma, millele on raske vastu seista. Varem kukutati fašistlikud režiimid väliste sõjaliste jõudude abil. Sarnase režiimi uues kehastuses töötavad kaasatud era- ja rahvusvahelised institutsioonid riiklikust suveräänsusest kõrgemal või väljaspool seda ning neil näib olevat suur toetus riikide valitsuste kõrgemate ametkondade seas. Puudub väline jõud, mis suudaks marssida üle piiri ja kukutada diktaatori. Kuigi on ebaselge, kuidas reageerivad mitte-lääne elanikkonnad, nagu näiteks Aafrika elanikud, kelle ühiskondadel on väga erinevad [kogemused] kolonialismi ja otsese rõhumisega, ka pole selge, milline on läänelike ühiskondade väljapääs, kuivõrd nende usalduse demokraatlikesse institutsioonidesse võib üle võtta laiem tegevuskava. Paljude nõustumine COVID-19-le reageerimisega viitab sellele, et lääne ühiskondade kodanikel on väike võime või soov kaitsta põhilisi inimõigusi ja norme. Samuti on suurenenud kontrollijate võime märkamatult tsenseerida veebisaite, mis võiksid aktiveerida jõulisema avaliku teisitimõtlemise. Selle olukorra võib lõpetada praeguse juhtkonna ebakompetentsus võib olla vajalik selle episoodi lõpetamiseks või ilmse konsensuse kaotamiseks, mida praegune juhtkond üles näitab. Mõlemal juhul on raske näha demokraatliku lääne ühiskonna püsimist praegusel kujul. Me peaksime mõtlema alternatiivsetele struktuuridele, mis õõnestaks hirmu mõju elanikkonnale ja paljastaks propagandistide valed, paljastades samal ajal fašismi, mida nad on omaks võtnud. Kui enamik jätkab nõustumist, peaks neil olema vähemalt selge, millega nad nõustuvad. Allikad: • Brownstone'i instituut, • https://onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.1111/ajes.12531, • https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/ajes.12531 * Teave autori kohta David Bell on rahvatervise arst, kes on sündinud ja haritud Austraalias. Ta on viimased 20 aastat töötanud ülemaailmses tervishoius ja biotehnoloogias, juhtides koostööd kuuel mandril. Ta on Maailma Terviseorganisatsiooni endine meditsiiniametnik ja teadlane, malaaria ja palavikuhaiguste programmijuht Genfis asuvas Innovatiivse Uue Diagnostika Sihtasutuses (FIND) Šveitsis ning globaalsete tervisetehnoloogiate direktor Intellectual Ventures Global Good Fundis Bellevues. Bell on olnud IV portfelli juht ülemaailmses tervisetehnoloogias. Tema uurimiskogemus ja huvi tehnoloogiaarenduse vastu annavad talle ainulaadse arusaama kõige pakilisemate rahvatervise väljakutsete võimalikest lahendustest. Dr Bell oli Pandemics Data &; Analysis (PANDA) juhatuse liige ning juhtis ülemaailmse rahvatervise sotsiaalpoliitilisi projekte. Praegu on ta Brownstone'i instituudi vanemteadur. ViitedEFERENCES • Allen, G. (2011). Eugenics and modern biology: Critiques of eugenics, 1910–1945. Annals of Human Genetics, 75(3), 314–325. https://doi.org/10.1111/j.1469-1809.2011.00649.x o PubMed Web of Science® Google Scholar • Bell, D. (2022a). The WHO's reckless disregard for truth. Brownstone Institute. https://brownstone.org/articles/the-whos-reckless-disregard-for-truth/ o Google Scholar 10 • Bell, D. (2022b). Four myths about pandemic preparedness. Brownstone Institute. https://brownstone.org/articles/four-myths-about-pandemic-preparedness/ o Google Scholar • Bell, D., & Schultz Hansen, K. (2021). Relative burdens of the COVID-19, malaria, tuberculosis, and HIV/AIDS epidemics in sub-Saharan Africa. American Journal of Tropical Medicine and Hygiene, 105(6), 1510–1515. https://doi.org/10.4269/ajtmh.21-0899 o CAS PubMed Web of Science® Google Scholar • Bill and Melinda Gates Foundation. (2017). Bill & Melinda Gates Foundation boosts vital work of the University of Washington's Institute for Health Metrics and Evaluation. Bill and Melinda Gates Foundation. https://www.gatesfoundation.org/Ideas/Media-Center/Press- Releases/2017/01/IHME-Announcement o Google Scholar • Bill and Melinda Gates Foundation. (2020). Committed grants. Imperial College London. Bill and Melinda Gates Foundation. https://www.gatesfoundation.org/about/committed- grants/2020/10/inv023013 o Google Scholar • Bill and Melinda Gates Foundation. (2022). About us. Bill and Melinda Gates Foundation. https://www.gatesfoundation.org/ o Google Scholar • Canadian Medical Association. (1924). An international health organization and the league of nations. Canadian Medical Association Journal, 14(6), 532– 533. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1707853/pdf/canmedaj00441-0102.pdf o PubMed Google Scholar • Cape Partnership. (2020). University philanthropy: The Rockefeller Foundation. Cape Partnership. https://static1.squarespace.com/static/5d207d46f96dad0001661fea/t/5f55dff99 7a94b5ab63cc1f6/1599463424793/2020831+Rockefeller+University+Giving.pdf o Google Scholar • Centers for Disease Control and Prevention. (2020). Coronavirus disease 2019 (COVID- 19): 2020 interim case definition, approved 5. aprill 2020. Centers for Disease Control and Prevention. https://stacks.cdc.gov/view/cdc/103898 o Google Scholar • Centers for Disease Control and Prevention. (2022). Immunization schedules. Centers for Disease Control and Prevention. https://www.cdc.gov/vaccines/schedules/index.html o Google Scholar • Centers for Disease Control and Prevention, (2023). Child and adolescent immunization schedule by age. Centers for Disease Control and Prevention. https://www.cdc.gov/vaccines/schedules/hcp/imz/child-adolescent.html o Google Scholar • CEPI. (2022). Preparing for future pandemics. CEPI. https://cepi.net/ o Google Scholar • Clinton Health Access Initiative. (2022). About us. Clinton Health Access Initiative. https://www.clintonhealthaccess.org/ o Google Scholar • Comparebrokers. (2023). Bill Gates pharmaceutical investments guide. Comparebrokers. https://comparebrokers.co/compare/bill-gates-pharmaceutical- investments/ o Google Scholar • Corbett, J. (2017). A brief history of technocracy. SGT Report. https://www.sgtreport.com/2017/09/2017-9-23-a-brief-history-of-technocracy/ o Google Scholar • Cousins, S. (2020). 2·5 million more child marriages due to COVID-19 pandemic. Lancet, 396(10257), 1059. https://doi.org/10.1016/S0140-6736(20)32112-7 o CAS PubMed Web of Science® Google Scholar • Czyzewski, A. (2022). Modelling an unprecedented pandemic. Imperial College London. https://www.imperial.ac.uk/stories/coronavirus-modelling/ 11  o Google Scholar • De Larochelambert, Q., Marc, A., Antero, J., Le Bourg, E., & Toussaint, J. F. (2020). COVID-19 mortality: A matter of vulnerability among nations facing limited margins of adaptation. Frontiers in Public Health, 8, 604339. https://doi.org/10.3389/fpubh.2020.604339 o PubMed Web of Science® Google Scholar • Dodsworth, L. (2021). A state of fear. Pinter & Martin. o Google Scholar • Doerr, S., & Hofmann, B. (2020). Recessions and mortality: A global perspective. Bank of International Settlements. https://www.bis.org/publ/work910.htm o Google Scholar • Doughton, S. (2017). Historic gift: Gates Foundation gives $279 million to University of Washington. Seattle Times, 25. jaanuar. https://www.seattletimes.com/seattle- news/science/historic-gift-gates-foundation-gives-279-million-to-university-of-washington/ o Google Scholar • Gavi. (2022a). About our alliance. The Vaccine Alliance. https://www.gavi.org/our- alliance/about o Google Scholar • Gavi. (2022b). The Bill & Melinda Gates Foundation. The Vaccine Alliance. https://www.gavi.org/investing-gavi/funding/donor-profiles/bill-melinda-gates- foundation o Google Scholar • Gavi. (2022c). Pandemic preparedness. The Vaccine Alliance. https://www.gavi.org/vaccineswork/tag/pandemic-preparedness o Google Scholar • GBD 2019 Diseases and Injuries Collaborators. (2020). Global burden of 369 diseases and injuries in 204 countries and territories, 1990–2019: A systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2019. Lancet, 396(10258), 1204–1222. Erratum in: Lancet. (2020) 396(10262), 1562. https://doi.org/10.1016/S0140-6736(20)30925-9 o PubMed Web of Science® Google Scholar • Global Fund. (2022a). Home. The Global Fund. https://www.theglobalfund.org/en/ o Google Scholar • Global Fund. (2022b). Fight for what counts; thematic report: Pandemic preparedness and response. The Global Fund. https://www.theglobalfund.org/media/11986/thematic_pandemic-preparedness- response_report_en.pdf o Google Scholar • Government of the Netherlands. (2022). Euthanasia, assisted suicide and non-resuscitation on request. Government of the Netherlands. https://www.government.nl/topics/euthanasia/euthanasia-assisted-suicide- and-non-resuscitation-on-request o Google Scholar • Guild, H. (2022). The Belgian Congo. History Guild. https://historyguild.org/the-belgian- congo/ o Google Scholar • Hales, C. M., Carroll, M. D., Fryar, C. D., & Ogden, C. L. (2020). Prevalence of obesity and severe obesity among adults: United States, 2017–2018. NCHS Data Brief. Centers for Disease Control and Prevention. National Center for Health Statistics (360), 1–8. o Google Scholar • Haque, O. S., De Freitas, J., Viani, I., Niederschulte, B., & Bursztajn, H. J. (2012). Why did so many German doctors join the Nazi Party early? International Journal of Law and Psychiatry, 35(5–6), 473–479. https://doi.org/10.1016/j.ijlp.2012.09.022 o PubMed Web of Science® Google Scholar 12 • Harper, S., Riddell, C. A., & King, N. B. (2021). Declining life expectancy in the United States: Missing the trees for the forest. Annual Review of Public Health, 42, 381– 403. https://doi.org/10.1146/annurev-publhealth-082619-104231 o PubMed Web of Science® Google Scholar • Health Canada. (2021). Second annual report on medical assistance in dying in Canada 2020. Health Canada. https://www.canada.ca/content/dam/hc- sc/documents/services/medical-assistance-dying/annual-report-2020/annual-report-2020- eng.pdf o Google Scholar • Horan, J. (2010). The colonial famine plot: Slavery, free trade, and empire in the French Atlantic, 1763–1791. Cambridge University Press. o Google Scholar • Howard-Jones, N. (1975). The scientific background of the International Sanitary Conferences 1851–1938. World Health Organization. https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/62873/14549_eng.pdf;seque nce=1 o Google Scholar • Huxley, A. (1932). Brave new world. Chatto & Windus. o Google Scholar • Ioannidis, J. P. A. (2021). Infection fatality rate of COVID-19 inferred from seroprevalence data. Bulletin of the World Health Organization, 99(1), 19– 33F. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7947934/ o PubMed Web of Science® Google Scholar • Johns Hopkins. (2022). History: Mike Bloomberg. Johns Hopkins Bloomberg School of Public Health. https://publichealth.jhu.edu/about/history/mike-bloomberg o Google Scholar • Keenan, G. (2020). A brief history of how vaccines changed the world. World Economic Forum. https://www.weforum.org/agenda/2020/04/how-vaccines-changed-the-world/ o Google Scholar • Kim, D., Konyn, P., Sandhu, K. K., Dennis, B. B., Cheung, A. C., & Ahmed, A. (2021). Metabolic dysfunction-associated fatty liver disease is associated with increased all-cause mortality in the United States. Journal of Hepatology, 75(6), 1284– 1291. https://doi.org/10.1016/j.jhep.2021.07.035 o CAS PubMed Web of Science® Google Scholar • Kipling, R. (1899). The White Man's burden. The Kipling Society. https://www.kiplingsociety.co.uk/poem/poems_burden.htm o Google Scholar • Levin, A. T., Hanage, W. P., Owusu-Boaite, Y. N., Cochran, K. B., Walsh, S. P., & Meyerowitz-Katz, G. (2020). Assessing the age specificity of infection fatality rates for COVID-19: Systematic review, meta-analysis, and public policy implications. European Journal of Epidemiology, 35(12), 1123–1138. https://doi.org/10.1007/s10654-020-00698-1 o CAS PubMed Web of Science® Google Scholar • Marmot, M. G., Rose, G., Shipley, M., & Hamilton, P. J. (1978). Employment grade and coronary heart disease in British civil servants. Journal of Epidemiology and Community Health, 32(4), 244–249. [known as Whitehall I]. https://doi.org/10.1136/jech.32.4.244 o CAS PubMed Web of Science® Google Scholar • Marmot, M. G., Smith, G. D., Stansfeld, S., Patel, C., North, F., Head, J., White, I., Brunner, E., & Feeney, A. (1991). Health inequalities among British civil servants: The Whitehall II study. Lancet, 337(8754), 1387–1393. https://doi.org/10.1016/0140-6736(91)93068-k o CAS PubMed Web of Science® Google Scholar • McCarthy, M. (2002). A brief history of the World Health Organization. Lancet, 360(9340), 1111–1112. https://doi.org/10.1016/S0140- 6736(02)11244-X o PubMed Web of Science® Google Scholar 13 • Meldrum, A. (2021). African Union buys 270 million vaccine doses for continent. AP News, January 13. https://apnews.com/article/pandemics-africa-cyril-ramaphosa-south-africa- coronavirus-pandemic-996bb9cbe3d7a859e4fb656f38162db1 o Google Scholar • Mello, M. M., Opel, D. J., Benjamin, R. M., Callaghan, T., DiResta, R., Elharake, J. A., Flowers, L. C., Galvani, A. P., Salmon, D. A., Schwartz, J. L., Brewer, N. T., Buttenheim, A. M., Carpiano, R. M., Clinton, C., Hotez, P. J., Lakshmanan, R., Maldonado, Y. A., Omer, S. B., Sharfstein, J. M., & Caplan, A. (2022). Effectiveness of vaccination mandates in improving uptake of COVID-19 vaccines in the USA. Lancet, 400(10351), 535– 538. https://doi.org/10.1016/S0140-6736(22)00875-3 o CAS PubMed Web of Science® Google Scholar • Miller, B. L. (2020). Science denial and COVID conspiracy theories: Potential neurological mechanisms and possible responses. Journal of the American Medical Association, 324(22), 2255–2256. https://doi.org/10.1001/jama.2020.21332 o CAS Web of Science® Google Scholar • Morens, D. M., Taubenberger, J. K., & Fauci, A. S. (2008). Predominant role of bacterial pneumonia as a cause of death in pandemic influenza: Implications for pandemic influenza preparedness. Journal of Infectious Diseases, 198(7), 962– 970. https://doi.org/10.1086/591708 o PubMed Web of Science® Google Scholar • Mustafa Diab, M., Zimmerman, A., Dixit, S., Mao, W., Bharali, I., Kristoffersen, A., Yamey, G., & Ogbuoji, O. (2021). The cost of procuring and delivering COVID-19 vaccines in low- and middle-income countries: A model of projected resource needs. Lancet. https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=3824690 o Google Scholar • Nuremberg Code. (1947). In A. Mitscherlich & F. Mielke (Eds.), Doctors of infamy: The story of the Nazi medical crimes. Schuman. https://www.bmj.com/content/313/7070#NUREMBERG o Google Scholar • Orwell, G. (1949). 1984. Secker & Warburg. o Web of Science® Google Scholar • Our World in Data. (2022). Life expectancy. Our World in Data. https://ourworldindata.org/life-expectancy o Google Scholar • Pezzullo, A. M., Axfors, C., Contopoulos-Ioannidis, D. G., Apostolatos, A., & Ioannidis, J. P. A. (2023). Age-stratified infection fatality rate of COVID-19 in the non-elderly population. Journal of Environmental Resources, 216(Pt 3), 114655. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC9613797/ o CAS Google Scholar • Reuters. (2007). Chronology: Who banned slavery when? Reuters. https://www.reuters.com/article/uk-slavery-idUSL1561464920070322 o Google Scholar • Roos, D. (2020). How the East India company became the world's most powerful monopoly. In History. HISTORY. https://www.history.com/news/east-india-company-england-trade o Google Scholar • Salomons, B. (2021). The Dutch East India Company was richer than Apple, Google and Facebook combined. Dutch Review, November 15. https://dutchreview.com/culture/history/how-rich-was-the-dutch-east-india-company/ o Google Scholar • Savinkina, A., Bilinski, A., Fitzpatrick, M., Paltiel, A. D., Rizvi, Z., Salomon, J., Thornhill, T., & Gonsalves, G. (2022). Estimating deaths averted and cost per life saved by scaling up mRNA COVID-19 vaccination in low-income and lower-middle-income countries in the COVID-19 omicron variant era: A modelling study. BMJ Open, 12(9), e061752. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/36100306/ o PubMed Web of Science® Google Scholar 14 • Schwab, K., & Malleret, T. (2020). COVID-19: The great reset. World Economic Forum. o Google Scholar • Siddiqui, K. (2020). The political economy of famines during the British rule in India: A critical analysis. World Financial Review, 30. juuli. https://worldfinancialreview.com/the- political-economy-of-famines-during-the-british-rule-in-india-a-critical-analysis/ o Google Scholar • Stone, C., Trisi, D., Sherman, A., & Beltran, J. (2020). A guide to statistics on historical trends in income inequality. Center on Budget and Policy Priorities. https://www.cbpp.org/research/poverty-and-inequality/a-guide-to-statistics-on- historical-trends-in-income-inequality o Google Scholar • UNICEF. (2021a). COVID-19: A threat to progress against child marriage. UNICEF. https://data.unicef.org/resources/covid-19-a-threat-to-progress-against-child- marriage/ o Google Scholar • UNICEF. (2021b). COVID-19 and children. UNICEF. https://data.unicef.org/covid-19-and- children/ o Google Scholar • UNICEF. (2022a). COVID-19: Scale of education loss nearly insurmountable, warns UNICEF. Media factsheet. UNICEF. https://www.unicef.org/press-releases/covid19-scale- education-loss-nearly-insurmountable-warns-unicef o Google Scholar • UNICEF. (2022b). Key learnings for future pandemic preparedness and response. A white paper outlining key COVAX learnings for future pandemic preparedness and response. UNICEF. https://www.unicef.org/supply/documents/key-learnings-future-pandemic- preparedness-and-response o Google Scholar • Unitaid. (2022). About us. Unitaid. https://unitaid.org/about-us/#en o Google Scholar • United Nations. (1948). Universal declaration of human rights. United Nations. https://www.un.org/en/about-us/universal-declaration-of-human-rights o Google Scholar • United Nations. (2022a). World population prospects (2022). Department of Economic and Social Affairs, Population Division. United Nations. https://population.un.org/wpp/Download/Standard/Population/View o Google Scholar • United Nations. (2022b). Monkeypox declared a global health emergency by the World Health Organization. UN News, July 23. https://news.un.org/en/story/2022/07/1123152 o Google Scholar • Verity, R., Okell, L. C., Dorigatti, I., Winskill, P., Whittaker, C., Imai, N., Cuomo-Dannenburg, G., Thompson, H., Walker, P. G. T., Fu, H., Dighe, A., Griffin, J. T., Baguelin, M., Bhatia, S., Boonyasiri, A., Cori, A., Cucunubá, Z., FitzJohn, R., Gaythorpe, K., … Ferguson, N. M. (2020). Estimates of the severity of coronavirus disease 2019: A model-based analysis. Lancet Infectious Diseases, 20(6), 669–677. Erratum #1 in: Lancet Infectious Diseases. 2020 Apr 15; Erratum #2 in: Lancet Infectious Diseases. 2020 May 4. https://doi.org/10.1016/S1473-3099(20)30243-7 o CAS PubMed Web of Science® Google Scholar • Weindling, P. (1995). International health organisations and movements, 1918–1939. Cambridge Studies in the History of Medicine. Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511599606View o Google Scholar • Wellcome Trust. (2022). Who we are. Wellcome Trust. https://wellcome.org/who-we-are o Google Scholar • World Bank. (2014). Poverty and health. World Bank. https://www.worldbank.org/en/topic/health/brief/poverty-health 15  o Google Scholar • World Bank. (2022a). Mortality rate, under-5 (per 1,000 live births)—Sub-Saharan Africa. World Bank. https://data.worldbank.org/indicator/SH.DYN.MORT?locations=ZG o Google Scholar • World Bank. (2022b). Poverty and shared prosperity 2022: Correcting course. World Bank. https://www.worldbank.org/en/publication/poverty-and-shared-prosperity o Google Scholar • World Bank. (2022c). Establishment of a financial intermediary fund for pandemic prevention, preparedness and response. World Bank. https://documents1.worldbank.org/curated/en/733191656685369495/pdf/Establishme nt-of-a-Financial-Intermediary-Fund-for-Pandemic-Prevention-Preparedness-and- Response.pdf o Google Scholar • World Economic Forum. (2022). Responding with strength to pandemic risk. World Economic Forum. https://www.weforum.org/impact/the-world-has-entered-a-new-era-of- pandemic-risk-we-re-responding-with-strength/ o Google Scholar • World Food Program. (2022). A global food crisis. WFP. https://www.wfp.org/global-hunger- crisis o Google Scholar • World Health Organization. (1946). Constitution of the World Health Organization. WHO. https://apps.who.int/gb/bd/pdf_files/BD_49th-en.pdf#page=6 o Google Scholar • World Health Organization. (1978). Declaration of Alma-Ata international conference on primary health care. Alma-Ata, USSR, 6–12 September 1978. WHO. https://cdn.who.int/media/docs/default-source/documents/almaata-declaration- en.pdf?sfvrsn=7b3c2167_2 o Google Scholar • World Health Organization. (2009). Pandemic preparedness. World Health Organization. http://whale.to/vaccine/WHO2.pdf o Google Scholar • World Health Organization. (2018). Declaration of Astana. In Global conference on primary health care. WHO. https://www.who.int/docs/default-source/primary- health/declaration/gcphc-declaration.pdf o Google Scholar • World Health Organization. (2019). Non-pharmaceutical public health measures for mitigating the risk and impact of epidemic and pandemic influenza; 2019. Global Influenza Programme. WHO. https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/329438/9789241516839- eng.pdf?ua=1 o Google Scholar • World Health Organization. (2020). WHO methods and data sources for global burden of disease estimates 2000–2019. WHO. https://cdn.who.int/media/docs/default-source/gho- documents/global-health-estimates/ghe2019_daly-methods.pdf?sfvrsn=31b25009_7 o Google Scholar • World Health Organization. (2021a). World malaria report 2021. WHO. https://www.who.int/publications/i/item/9789240040496 o Google Scholar • World Health Organization. (2021b). Financing for TB prevention, diagnostic and treatment services. WHO. https://www.who.int/publications/digital/global-tuberculosis-report- 2021/financing o Google Scholar • World Health Organization. (2021c). Draft report of the member states working group on strengthening WHO preparedness and response to health emergencies to the special 16  session of the world health assembly. WHO. https://apps.who.int/gb/wgpr/pdf_files/wgpr5/A_WGPR5_2-en.pdf o Google Scholar • World Health Organization. (2022a). Assessed contributions payable summary 2022–2023. WHO. https://www.who.int/publications/m/item/assessed-contributions-payable-summary- 2022-2023 o Google Scholar • World Health Organization. (2022b). Contributors. WHO. http://open.who.int/2020- 21/contributors/contributor o Google Scholar • World Health Organization. (2022c). WHO coronavirus (COVID-19) dashboard. WHO. https://covid19.who.int/ o Google Scholar • World Health Organization. (2022d). COVAX-working for global equitable access to COVID- 19 vaccines. WHO. https://www.who.int/initiatives/act-accelerator/covax o Google Scholar • World Health Organization. (2022e). Access to COVID-19 tools funding commitment tracker. WHO. https://www.who.int/publications/m/item/access-to-covid-19-tools-tracker o Google Scholar • World Health Organization. (2022f). WHO director-General's opening remarks at the launch of the pandemic FundG20 joint finance health ministers meeting–13 November 2022. WHO. https://www.who.int/director-general/speeches/detail/who-director-general-s- opening-remarks-launch-of-the-Pandemic-FundG20-Joint-Finance-Health-Ministers- Meeting-13-november-2022 o Google Scholar • World Health Organization. (2022g). Pandemic prevention, preparedness and response accord. WHO. https://www.who.int/news-room/questions-and-answers/item/pandemic- prevention--preparedness-and-response-accord o Google Scholar • World Health Organization. (2022h). Strengthening WHO preparedness for and response to health emergencies: Proposal for amendments to the International Health Regulations (2005). WHO. https://apps.who.int/gb/ebwha/pdf_files/WHA75/A75_18-en.pdf o Google Scholar • World Medical Association. (2014). Declaration of Helsinki. Medical research involving human subjects. World Medical Association. https://www.wma.net/what-we-do/medical- ethics/declaration-of-helsinki/ o Google Scholar How to cite this article: Bell, D. (2023). Pandemic preparedness and the road to international fascism. American Journal of Economics and Sociology, 00, 1–15. https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/ajes.12531 17 Saatja: Revo Jaansoo <[email protected]> Saaja: SM Info, info.sm, Ravimiamet Teema: Pöördumine nr 2345.974.55, 25.09.2023 Tere! Manuses on allakirjutanu Pöördumine ja viidatud (lk 1/1-17) lisadokument. Lugupidamisega Revo Jaansoo Saatja: Revo Jaansoo <[email protected]> Saaja: SM Info, Ravimiamet Teema: Taotlus nr 4764.754.48 (27.09.2023) Tere! Manuses on allakirjutanu Taotlus ja viidatud (lk 1/1-12) lisadokument. Lugupidamisega Revo Jaansoo Saatja: Revo Jaansoo <[email protected]> Saaja: Kerli Reintamm, info.sm, SM Info Teema: Lisadokument / Vastuskiri (viimane redaktsioon) / pöördumistele 876543.765432, 2.8665.53.7642 ja 2.8653.7627 Austatud EV Sotsiaalministeerium Seoses alloleva 19.09.23. a e-kirjadega edastab allakirjutanu tema Avalduse pdf-dokumendi (Pöördumise lisadokument). Tegemist on dokumendiga, mille avaldaja esitas 19.03.22. a õiguskantslerile (vt manuses: Avaldus nr 11.03-2020, lk 1-18). Õiguskantsler ei ole teadolevalt vaielnud meditsiinis üldkehtivate arusaamdega seoses vastu. Seega puudub vaidlus, et õiguskantsler on vaikides nõustunud kirjaliku ekspertarvamusega, mis on esitatud Avaldus nr 11.03-2020 (Lk 1-18). Arvestades antud kaalukat asjaolu: Avalduse nr 11-03-2023 kirjalikus ekspertarvamuses esitatu kohaldub ka käsolevas asjas, mis puudutab EV Sotisaalministeeriumi tegevust või mõningatel juhtudel ka tegevusettust — isikliku vastutusklausli alusel riigiametnike väidetavaid õigusrikkumisi, kes on täitnud väidetavalt ka poliitilist tellimust. Vaata eestindatud EKSPERTARVAMUST, 08.03.2022, lk 1-17 SIIT <https://www.telegram.ee/lisad/EKSPERTARVAMUS,%2008.03.2022,%20lk%201-17.pdf> ja ingliskeelset SIIT <https://www.telegram.ee/lisad/EKSPERTARVAMUS,%20LK%201-11%20(Expert%20statement%20regarding%20...).pdf> . Lugupidamisega Revo Jaansoo ----- Forwarded message ----- Subject: Vastuskiri (viimane redaktsioon) / pöördumistele 876543.765432, 2.8665.53.7642 ja 2.8653.7627 Date: R, 22 sept 2023, 19:15 From: Revo Jaansoo <[email protected]> <mailto:[email protected]> To: Kerli.Reintamm <[email protected]> <mailto:[email protected]> Austatud Kerili Reintamm ja EV Sotsiaalministeerium Allakirjutanu kinnitab, et on saanud kätte sotsiaalministeeriumi 22.09.2023. a e-vastuskirja (vt allpool). Sellega seoses jääb Pöördumise esitaja kõigi varasemalt esitatud seisukohtade juurde (vt nr 35467.8654, 35467.8888, 35467.7777 ja 35467.6666). Lisatõendina esitab ekspertarvamuse (vt manuses, lk 1-17), mis vaidlustab täies ulatuses Eesti Vabariigi Sositaalministeeriumi vastuses toodud argumendid. Kirjaliku ekspertarvamuse esitaja on endine Maailma Terviseorganisatsiooni juhtivametnik Ph.D. David Bell. Järgnevalt esitab allakirjutanu õiguslikud alused, millele ta tugineb Kõik Eesti Vabariigis – ajaperioodil 2020.-2023. aastal kehtestatud – COVID-i mittefarmatseutilised mandaadid, kõik on olnud selgelt ebaseaduslikud vähemalt alates 1991. aastast, kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 26. septembril 1991. aastal tegi otsuse <https://www.riigiteataja.ee/akt/13031565> ühinemisest rahvusvaheliste lepingutega ja ratifitseeris lepingu, mida tuntakse Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktina <https://www.riigiteataja.ee/akt/23982> („OHCHR“) Article 7 No one shall be subjected to torture or to cruel, inhuman or degrading treatment or punishment. In particular, no one shall be subjected without his free consent to medical or scientific experimentation. – Ametlik ingliskeelne OHCHR <https://www.ohchr.org/en/instruments-mechanisms/instruments/international-covenant-civil-and-political-rights> artikkel 7. Detsember 1966. aasta ÜRO Peaassamblee resolutsioon 2200A (XXI)) Artikkel 7 Kellegi suhtes ei või rakendada piinamist või julma, ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust. Muu hulgas ei tohi ühtegi isikut tema vabatahtliku nõusolekuta allutada meditsiinilistele või teaduslikele katsetele. – OHCHR <https://www.riigiteataja.ee/akt/23982> . Mitteametlik Riigi Teataja tõlge KÕIK mittefarmatseutilised piirangud ja/või meditsiinilised ravimeetodid on ALATI eksperiment, milles mitteosalemise kaitse ette on nähtud igale inimesele OHCHR <https://www.riigiteataja.ee/akt/23982> artiklis 7. Kuigi rahvusvahelise lepinguna on OHCHR <https://www.ohchr.org/en/instruments-mechanisms/instruments/international-covenant-civil-and-political-rights> riigisiseses õigusnormihierarhias formaalselt Eesti Vabariigi Põhiseadusest § 123 kohaldamisalas madalamal, on konventsiooniõiguste järgimine Eesti Vabariigi poolt endale võetud rahvusvaheline kohustus „sõltumata riigipiiridest“. Ameerika Ühendriigid liitus kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga 1992. aastal. Põhiseaduse ülimuslikkuse klausel (VI artikli punkt 2) sätestab, et põhiseadus, selle alusel tehtud föderaalseadused ja tema alluvuses sõlmitud lepingud moodustavad „maa kõrgeima seaduse“ ja on seega ülimuslikud mis tahes vastuoluliste osariigi seaduste suhtes. KODANIKU- JA POLIITILISTE ÕIGUSTE RAHVUSVAHELISE PAKTI ARTIKKEL 7 ON NÜRNBERGI KOODEKS, MILLE KOHASELT ON EBASEADUSLIK SURVESTADA KEDAGI OSALEMA INIMESTE MEDITSIINILISES EKSPERIMENDIS. MD Aaron Kheriaty[1] <http:/#_ftn1> on oma 9. märtsi 2022. aasta alamkihi artiklis „Nuremberg, 1947 <https://aaronkheriaty.substack.com/p/nuremberg-1947> “ andnud Nürnbergi koodeksi <https://everipedia.org/wiki/lang_en/Nuremberg_Code> ajaloolise perspektiivi, öeldes: „1930. aastatel peeti Saksa meditsiini ja Saksa tervishoiuasutusi laialdaselt maailma kõige arenenumateks. Peened, kuid tohutult järgnevad nihked olid toimunud aastakümneid enne Hitleri võimuletulekut, alustades eugeenikaliikumise tõusust 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. 1922. aastal avaldasid psühhiaater Alfred Hoche <https://en.wikipedia.org/wiki/Alfred_Hoche> ja jurist Karl Binding <https://en.wikipedia.org/wiki/Karl_Binding> mõjuka raamatu „Elu vääritu elu hävitamisest“[2] <http:/#_ftn2> . Selle ja teiste mõjukate teoste metafoor haaras Saksa meditsiiniasutuse kujutlusvõimet, õõnestades traditsioonilist Hippokratese eetikat, mis oli valitsenud meditsiini alates antiikajast. Selle asemel, et teenida ravile ilmuva üksiku patsiendi tervist, julgustati Saksa arste vastutama „sotsiaalse organismi“ - volki - kui terviku “tervise“ eest Volk. Selle asemel, et näha vaevatud inimesi haigetena ja kaastundlikku arstiabi vajavatena, said Saksa arstidest sotsiaalpoliitilise programmi agendid, mida ajendas külm ja kalkuleeriv utilitaarne eetos. Kui sotsiaalset organismi tõlgendati tervena või haigena, iseloomustati mõningaid inimesi (nt kognitiivsete või füüsiliste puuetega inimesi) kui “vähkkasvajaid“ volkil. Ja mida teevad arstid vähkidega, kui need kõrvaldavad? Esimesed natside poolt gaasitatud inimesed ei olnud juudid koonduslaagrites (mis tulid hiljem), vaid psühhiaatriahaiglates puudega patsiendid, kes mõrvati Kolmanda Reichi “T4 eutanaasiaprogrammi“ raames. Kõik need surmaotsused allkirjastas Saksa arst. Isegi pärast seda, kui surmav režiim pööras tähelepanu juutidele ja teistele etnilistele vähemustele, jätkasid nad peaaegu rahvatervise õigustusi: tuletage meelde, et natsid demoniseerisid juute rutiinselt kui “haiguste levitajaid“. Kui arstid ei teeni haigete ja haavatavate patsientide vajadusi, vaid on sotsiaalprogrammi agendid, näitab meile Saksamaa näide, mis juhtub, kui korrumpeerunud režiim seda sotsiaalprogrammi valesti suunab.“ Lühidalt öeldes on Nürnbergi koodeks inimkatsete teaduseetika põhimõtete kogum. See sündis mehhanismina, mis tagab, et Teise maailmasõja ajal juutide ja teiste vähemusgruppide vastu toime pandud hävitavad meditsiinilised ja tervisega seotud eksperimendid ja julmused ei korduks enam kunagi. 1949. aasta Nürnbergi koodeksi 10. punkt <https://research.wayne.edu/irb/pdf/2-2-the-nuremberg-code.pdf> anti kohtuotsuse osas (USA vs. Karl Brandti jt kohtuprotsessi <https://en.wikipedia.org/wiki/Doctors%27_Trial> juhtum) pealkirjaga „Lubatavad meditsiinilised katsed <https://www.ushmm.org/information/exhibitions/online-exhibitions/special-focus/doctors-trial/nuremberg-code#Permissible> “. TEADVA NÕUSOLEKU EITAMINE? Informeeritud nõusolek enne ravi või mistahes meditsiiniseadme kohustamist ei ole vabatahtlik – see on kohustuslik. See on kohustuslik Nürnbergi koodeksiga (Brighthope Substack 15.09.2023. KLIKI SIIA <https://open.substack.com/pub/ianbrighthope/p/the-nuremberg-code-it-was-considered?r=10pxn5&utm_campaign=post&utm_medium=email> ). Nürnbergi koodeks on olnud eeskujuks tänapäeva põhimõtetele, mis tagavad meditsiiniuuringute subjektide õigused. Arstide kohtuprotsess algas 9. detsembril 1946 ja lõppes 19. juulil 1947. USA ülemkohus keeldus juhtumeid läbi vaatamast. Karistused kinnitas sõjaväe kuberner. Hukkamised viidi läbi Landsbergi vanglas. Ameerika Ühendriikide jaoks oli kohtuprotsess mõrvaprotsess pärast seda, kui rahvusvaheline sõjatribunal oli mõrva tunnistanud inimsusevastaseks kuriteoks. See ei olnud pelgalt mõrvaprotsess, sest kohtualused olid arstid, kes olid vandunud, et ei tee kahju ja järgivad Hippokratese vannet. Maailm pidi silmatorkava selgusega teadma ideedest ja motiividest, mis ajendasid neid arste ”kohtlema oma kaasinimesi vähem kui loomi” ja mis ”tõid kaasa sellised metslased”, et neid saaks ”välja lõigata ja paljastada enne, kui neist saab leviv vähk inimkonna rinnas”. Informeeritud nõusolek on arstide käitumiskoodeksi kohaselt kohustuslik. Näiteks Austraalia immuniseerimise käsiraamatu kohaselt on see kohustuslik ja Austraalia tervishoiutöötajate reguleeriva ameti (AHPRA) andmetel kohustuslik. Enne COVIDi oli AHPRA ametlik seisukoht teadva nõusoleku kohta järgmine: „Hea meditsiinitava: Austraalia arstide käitumisjuhend annab juhiseid arstidele. Teadev nõusolek on hea meditsiinitava põhielement. Arst peab enne läbivaatuse tegemist või ravi osutamist, sealhulgas vaktsiinide pakkumist, saama teadva nõusoleku. Immuniseerimisseadus ei kohusta vaktsineerima ja nõusolek on endiselt vajalik.“ Kuid 9. märtsil 2021 soovitas APHRA arstidele kirjalikult järgmist: „Riiklikud nõukogud ei toeta vaktsineerimisvastaste avalduste või tervisenõuannete propageerimist, mis on vastuolus parimate kättesaadavate teaduslike tõenditega või püüab aktiivselt õõnestada riiklikku immuniseerimiskampaaniat (sealhulgas sotsiaalmeedia kaudu), ning see võib olla vastuolus tegevusjuhenditega ja seda võidakse uurida ja võimalikud regulatiivsed meetmed“ (AHPRA seisukohavõtt, 9. märts 2021). AUSTRAALIA ARSTIDE KÄITUMISJUHENDIS SISALDUV TEADEV NÕUSOLEK Koodeks sisaldab järgmist: <https://substackcdn.com/image/fetch/f_auto,q_auto:good,fl_progressive:steep/https%3A%2F%2Fsubstack-post-media.s3.amazonaws.com%2Fpublic%2Fimages%2F1c93f334-af45-44f6-b168-4136f9d4d2fb_1610x610.png> AUSTRAALIA IMMUNISEERIMISE KÄSIRAAMAT ÜTLEB JÄRGMIST: <https://substackcdn.com/image/fetch/f_auto,q_auto:good,fl_progressive:steep/https%3A%2F%2Fsubstack-post-media.s3.amazonaws.com%2Fpublic%2Fimages%2F2aee66c8-42e2-4c9a-aabd-e8beaa50c549_816x1183.png> UUS TEADLIK NÕUSOLEK USA FLORIDA OSARIIGIS USA Florida osariik on nüüd välja andnud COVID-vaktsiini teadliku nõusoleku dokumendi. Florida osariigi teadlik nõusolek USA 13. september 2023 228KB ∙ PDF fail Alla laadima <https://phillipaltman.substack.com/api/v1/file/a29725d7-bb5a-4284-baad-aca20b5c2149.pdf> See dokument sisaldab osasid teadliku nõusoleku elemente. Vähemalt peaksid kõik arstid praegu kasutama sellega sarnast teadliku nõusoleku dokumenti. Kui nad seda ei tee, vastutavad nad COVID-19 “vaktsiinide“ põhjustatud vigastuste ja võimaliku surma eest. Florida teadliku nõusoleku dokumenti tuleks lisada järgmine: COVID-19 “vaktsiinid“ on klassifitseeritud geenipõhisteks ravimiteks, millega kaasnevad tavapäraste vaktsiinidega võrreldes erilised suuremad riskid. Seda tüüpi vaktsiini pole kunagi enne 2020. aastat vaktsineerimiseks kasutatud. Puuduvad pikaajalised ohutusandmed, mis toetaksid nende kasutamist. COVID-19 “vaktsiinide“- ja “võimendite“ uuemate versioonide ohutust toetavad andmed põhinevad suures osas testimisel väikesel arvul hiirtel. Ei ole tõestatud, et need süstid hoiaksid ära nakatumise või nakkuse edasikandumise või hoiaksid ära COVID-19-st tingitud raskeid haigusi või haiglaravi. Pärast nende süstide vabastamist on seletamatult järsult suurenenud seletamatute mitte-COVID-i kahjulike kardiovaskulaarsete (nt südameatakk ja insult), neuroloogiliste (nt dementsused), trombolüütiliste (hüübimine) ja immunoloogiliste sündmuste arv. Neid sündmusi võib otseselt põhjustada COVID-19 “vaktsiin“. On teatatud, et süstimisele järgnev jõuline treening põhjustab äkksurma. Kui te saate selle vaktsiini tõttu vigastada, on hüvitis äärmiselt piiratud. Allikad: substack.com <https://phillipaltman.substack.com/p/what-happened-to-informed-consent?utm_source=profile&utm_medium=reader2> , substack.com <https://ianbrighthope.substack.com/p/the-nuremberg-code-it-was-considered?r=10pxn5&utm_campaign=post&utm_medium=email> Pöördumise esitaja täiendavad juriidilised seisukohad käesolevas asjas 1949. aasta Nürnbergi koodeksi 10. punkt <https://research.wayne.edu/irb/pdf/2-2-the-nuremberg-code.pdf> anti kohtuotsuse osas (USA vs. Karl Brandti jt kohtuprotsessi <https://en.wikipedia.org/wiki/Doctors%27_Trial> juhtum) pealkirjaga „Lubatavad meditsiinilised katsed <https://www.ushmm.org/information/exhibitions/online-exhibitions/special-focus/doctors-trial/nuremberg-code#Permissible> “. 1. Inimese vabatahtlik nõusolek on absoluutselt hädavajalik. 2. Eksperiment peaks andma ühiskonna hüvanguks viljakaid tulemusi, mida ei ole võimalik saavutada muude uurimismeetodite või -vahenditega ning mis ei ole oma olemuselt juhuslikud ja ebavajalikud. 3. Katse peaks olema kavandatud ja põhinema loomkatsete tulemustel ning teadmistel haiguse või muu uuritava probleemi loomulikust kulgemisest, et eeldatavad tulemused õigustaksid katse läbiviimist. Esimene punkt hõlmab enamat kui lihtsalt ülaltoodud päist. See hõlmab ka järgmist: 1. Inimese vabatahtlik nõusolek on absoluutselt hädavajalik. See tähendab, et asjaomasel isikul peaks olema õigus- ja teovõime nõusoleku andmiseks; peaks asuma sellisel positsioonil, et ta saaks kasutada vaba valikuõigust ilma ühegi jõu, pettuse, sunni, liigse venitamise või muu varjatud sunni või sekkumiseta; ning tal peaksid olema piisavad teadmised ja arusaamine asjaomase teema elementidest, et ta saaks teha mõistva ja valgustatud otsuse. Ülalt on selge, et mitte ainult ei tohiks anda nõusolekut patsientidele või neile, kes saavad ravi, vaid neil peaks olema ka vaba valik, kas seda teha või mitte teha ilma sunni, pettuse või pettuseta. Covid-19 farmatseutiliste toodete reklaamimine „ohutu ja tõhusana“ kujutas endast pettust ja /või pettuse vormi, sest need olid eksperimentaalsed ravimeetodid, mis olid lubatud spetsiaalsete tervishoiumeetmete ja -asjaolude alusel. Paljusid meditsiiniõdesid, arste, tervishoiutöötajaid ja teisi on sunnitud vaktsineerima; ja paljud, kes keeldusid, vallandati nende ametikohtadelt. Sellisena nõustusid paljud inimesed menetluse vastuvõtmisega, kartes, et nad lõpetatakse, kui nad keelduvad. See klassifitseerub Nürnbergi koodeksi ja USA vs. Karl Brandti kohtulahendi <https://en.wikipedia.org/wiki/Doctors%27_Trial> alusel sunniks ja sunni vormiks. Suuresti ignoreeriti ka kolmandat punkti: „Katse peaks olema nii kavandatud ja põhinema loomkatsete tulemustel“. Mõne Covid-19 “vaktsineerimise“ puhul tavapärane loomkatsete etapp puudus. Mitte keegi ei tohi märgistada, pakendada, ravida, töödelda, müüa ega reklaamida ühtegi preparaati viisil, mis on vale, eksitav või petlik või mis võib luua eksliku mulje selle iseloomu, väärtuse, koguse, koostise või ohutuse kohta. Covid-19 “vaktsiini“ reklaamimine viisil, mis viitab sellele, et see on vastanud „samadele kvaliteedi- ja ohutusstandarditele nagu mis tahes muu kasutatav vaktsiin“, ei näita, et seda on testitud täielikult loomadel, see vabastati kiirustades ja manustati erakorralise korralduse alusel ning see oli geenimanipulatsiooni eksperimentaalne toode, mis erines tavapärastest vaktsiinidest. „Nürnbergi koodeksit ei ole ametlikult tervikuna seadusena vastu võtnud ükski riik ega eetikana ükski suurem meditsiiniliit“ (vt jaotist 50 aastat pärast Nürnbergi artiklist: „Viiskümmend aastat hiljem: Nürnbergi koodeksi tähtsus <https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJM199711133372006> “ (13. november 1997) N Engl J Med; 337:1436-1440. DOI: 10.1056/NEJM199711133372006). Viiteartiklis on siiski öeldud: „Sellegipoolest on selle mõju ülemaailmsele inimõigustealasele õigusele ja meditsiinieetikale olnud sügav. Näiteks selle teadva nõusoleku põhinõue on üldtunnustatud ja seda on rahvusvahelises õiguses väljendatud ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti (7) artiklis 1966. Teadlik nõusolek, tuginedes konkreetselt Nürnbergi koodeksile, on aluseks ka inimestele suunatud biomeditsiiniliste uuringute rahvusvahelistele eetilistele suunistele, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni ja Rahvusvaheliste Meditsiiniteaduste Organisatsioonide Nõukogu välja kuulutatud uusimad juhised (1993).“ Seega koodeksit peetakse kõige olulisemaks dokumendiks kliiniliste uuringute eetika ajaloos, millel oli tohutu mõju ülemaailmsetele inimõigustele. Lisaks on teadliku nõusoleku idee üldtunnustatud ja moodustab nüüd ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 7 <https://everipedia.org/wiki/lang_en/International_Covenant_on_Civil_and_Political_Rights> . See oli ka aluseks Maailma rahvusvahelistele eetilistele suunistele biomeditsiiniliste uuringute kohta <https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJM199711133372006> , mis hõlmasid inimesi. Kuigi Nürnbergi koodeksit ei peeta seaduseks, kohustab ÜRO inimõiguste büroo ülemkomissari kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti <https://www.ohchr.org/en/instruments-mechanisms/instruments/international-covenant-civil-and-political-rights> raames (vastu võetud Peaassamblee 16. detsembri 1966. aasta resolutsiooniga) liikmesriike <https://en.wikipedia.org/wiki/International_Covenant_on_Civil_and_Political_Rights> mitme lepingu <https://www.ohchr.org/en/core-international-human-rights-instruments-and-their-monitoring-bodies> alusel, kaitsta üksikisikuid ja rühmi inimõiguste rikkumiste eest ning hoiduda sekkumast või piiramast inimõiguste kasutamist. Kuna kedagi ei tohi allutada ilma tema vaba nõusolekuta meditsiinilistele või teaduslikele eksperimentidele, toob see selgelt välja inimeste õigused mitte olla sunnitud vaktsineerima – kindlasti mitte eksperimentaalset, nagu Pfizeri, Moderna ja teiste Covid-19 ravimeid pakkuvate ravimifirmade omad. Lisaks rikub iga isik või üksus, kes selliseid eksperimentaalseid ravimeid teiste suhtes jõustab, otseselt seda seaduslikku õigust ning seega võib tema suhtes kohaldada kohtumenetlust ja võimaluse korral kohtu alla anda. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi <https://www.riigiteataja.ee/akt/78574> artiklis 21 on sätestatud õiguslikud allikad, millele kohus võib tugineda. Põhikiri määratleb kolm peamist rahvusvahelise õiguse allikat; rahvusvahelised lepingud, rahvusvahelised tsiviliseeritud rahvaste poolt tunnustatud tava ja õiguse üldpõhimõtted. Tunnistatakse, et kolm allikat on võrdse väärtusega ja nende vahel puudub hierarhia. Vastavalt põhikirjale täiendavad vahendid õigusnormide kindlaksmääramiseks on kohtuotsused ja akadeemilised kirjutised. Lisaks nendele loetletud allikatele saab luua rahvusvahelisi õigusnorme ka ühepoolsete aktidega, nagu deklaratsioon või reservatsioon.[1] <http:#_ftn1> Väidame, et Nürnbergi seadustik kvalifitseerub rahvusvahelise õiguse allikaks Rooma statuudi artikli 21 lõike 1 punkti viis (5) b alusel. Artikli 21 lõikes 3 on sätestatud, et taotlus ja õiguse tõlgendamine “peab olema kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigustega”. Väidame, et “arsti katsejuhtum” lõi pretsedendi, millele tuleb tugineda käesolevat eesmärki arvestades, et esitada kaalumiseks arvamus: Nürnbergi koodeks kvalifitseerub rahvusvahelise õiguse allikaks jus cogens <https://legal.un.org/ilc/reports/2019/english/chp5.pdf> juriidilise põhimõtte alusel. Rahvusvahelise tavaõiguse (jus cogens) elemendid on järgmised: 1. sarnaste rahvusvaheliste õigusaktide laialdane kordamine riikide poolt aja jooksul (riigi praktika); 2. nõue, et teod peavad toimuma kohusetundest (opinio juris <https://www.law.cornell.edu/wex/opinio_juris_%28international_law%29> ); ja 3. et tegusid võtab vastu märkimisväärne hulk riike ja neid ei lükka tagasi märkimisväärne arv riike. 1950. aastal Rahvusvahelise õiguse komisjon on kantud rahvusvahelise tavaõiguse tõendina: lepingute otsused, rahvuslikud kohtud ja rahvusvaheline (tribunal), rahvuslik seadusandlus, diplomaatiline kirjavahetus, arvamused, rahvuslikud seaduslikud nõuandjad ja tava. Rahvusvahelised organisatsioonid[2] <http:#_ftn2> . Väidame, et praktika nõue – on täidetud: rahvusvaheliselt tegutsevad ravimitootjad ja Nürnbergi meditsiinikoodeksi tava, mida riigid laiendavad üldistele meditsiinieetika koodeksitele, ülemaailmsed valitsusvälised organisatsioonid ja millega on kõik arstid ja ravimifirmad seotud. Nürnbergi koodeksit ei ole ükski riik tervikuna seadusena vastu võtnud, selle põhiline nõue teadlik nõusolek on olnud üldiselt aktsepteeritud ja on liigendatud rahvusvahelise õiguse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tsiviil- ja poliitilised õigused (1966) koosseisukirjelduse juurde. * Informeeritud nõusolek, tuginedes konkreetselt Nürnbergi koodeksile, on samuti biomeditsiiniliste uuringute rahvusvaheliste eetikasuuniste alus. * * Inimsubjektid, Maailma Terviseorganisatsiooni poolt välja kuulutatud viimased suunised rahvusvaheliste meditsiiniteaduste organisatsioonide nõukogu (1993).[3] <http:#_ftn3> „Opinio Juris sive necessitatis“ nõue – ülemaailmne tunnustus, Nürnbergi koodeksi eetiliste standardite vastuvõtmine ja praktiseerimine üldise meditsiinieetika koodeksitena on kohustus arstide ja ravimite kohta, et tootjad peavad põhimõtetest kinni pidama. Iga arst või teadlane, kellel on leitud, et Nürnbergi koodeksi kümne põhimõtte rikkumine tähendaks tema puhul kriminaalvastutusele võtmist, seetõttu väidame, et Nürnbergi kvalifitseerumiseks on täidetud arvamusžürii nõue: koodeks kui rahvusvahelise õiguse allikas „jus cogens´i“ tavanormi põhimõtte alusel. Järgnevalt on kavatsus tutvustada üksikasjalikult, kuidas valitsus koos ministrite ja kõrgemate ametnikega on rikkunud Nürnbergi koodeksit mitte ainult ühes aspektis, vaid ka paljudes aspektides. Informeeritud nõusolek meditsiinilises eksperimendis osalemiseks. Esimene Nürnbergi koodeksist tulenev põhimõte on valmisolek ja informeeritud nõusolek, et isik saab ravi ja osaleb eksperimendis. Inimene aktiveerub, see on valikuvabadus ilma sekkumiseta, kas jõu, pettuse, ähvarduse, pakkumise või mis tahes muud tüüpi sidumise või sundimisega. Kuid nii tervishoiuministeeriumi juhid kui ka peaminister “vaktsiini“ esitlesid ja riik alustas elanike “vaktsineerimist“, “vaktsineeritutele“, ei soovitatud, et nad võtavad praktikas osa meditsiinilise läbivaatuse katsest ja et nende nõusolek on Nürnbergi koodeksi kohaselt nõutav. See geneetiline meditsiiniline eksperiment on fakt inimestega, mis viiakse läbi ilma teadliku nõusolekuta – Nürnbergi koodeksi raske süüteo all. Alternatiivsed ravimeetodid – Teatud nõusoleku teemal ravi saamiseks ja Nürnbergi seaduse alusel. Koodeksi põhimõtet järgides on kohustus täpsustada ja soovitada patsiendile mitut ravi alternatiivi, kirjeldades üksikasjalikult meditsiinilist protsessi (ja kõike, mis selles sisaldub), samuti eelised ja puudused/kasu ja riskid, mis esinevad igas ravis, et võimaldada tal teha arukas isiklik otsus, millist ravi ta eelistab. Nagu öeldud, selle valiku peab tegema inimene ise. Vaatamata kõigele eeltoodule, valitsus ei suuda jätkuvalt olemasolevaid alternatiivseid ravivõimalusi hingamisteede haiguste raviks esitada. Alternatiivsed ravimeetodid, mis on nüüdseks tõestatud äärmiselt ohututena kui ka äärmiselt tõhusatena millise tahes hingamisteede infektsiooni ravis. Valitsus jätkab inimeste meelitamist, survestades ja manipuleerides nende teadliku nõusoleku protsessi, mis on teabe tahtlik varjamine “vaktsineerimiseks“ ning hirmu ja sunni õhkkonna loomiseks. Katse viiakse läbi, et vältida kannatusi või kehavigastusi. Teadaolevalt mRNA ja DNA “vaktsineerimisravi“ on põhjustanud ka palju surmasid, vigastusi ja tõsiseid kahjustusi (sealhulgas invaliidsus ja halvatus). Vaatamata sellele ei andnud valitsus korraldust asja uurimiseks. Samuti on küsitav, et arvestades selle eksperimentaalset olemust nende “vaktsineerimiste“ kohta, puuduvad täielikud aruanded surnute arvude või vigastatute kohta, nagu võib eeldada sellises meditsiinilises protsessis, milleks on üldsuse hüvanguks eksperimendis osalemine. Katset ei tohi läbi viia, kui on alust eeldada, et tekivad tõelised vigastused või surm. Seoses selle põhimõtte rikkumisega, andmed surmajuhtumite kohta ja alates ravi maha surumisest, meie, kodanikud, kuuleme ainult suuliselt ja suhtlusvõrgustikes (sõbrad, naabrid või sugulased) mitte riigimeediast. Katse eest vastutav isik peab olema valmis lõpetama eksperimendi mis tahes etapis, kui tal on tõenäoline põhjus arvata, et see põhjustab vigastusi, katses osaleja puude või surma. On juba tõestatud, et paljud on surnud Covidi mRNA ja DNA ravitoodete tagajärjel, vigastatud või jäänud invaliidiks; kuid valitsus on jätkuvalt sundinud seda ohtlikku eksperimenti. Arvestades eelolevaid kaalukaid argumente, palub sotsiaalministeeriumil esitada ühepoolne omaksvõtt alloleva suhtes: KÕIK meditsiinilised ravimeetodid või mittefarmatseutilised piirangud (ka meditsiiniseadmed) on ALATI eksperiment üksikule inimesele, kes neid proovib, “kõrvaltoimete“ tõttu. Nii et need seadused kaitsevad inimesi kõigi selliste meditsiiniliste jõupingutuste eest. EI maskidele, vaktsiinidele, geeniteraapiale ja testimisele, kasutades neid seadusi. Ebamõistlik on ettevõttel ja/või kodanikelt nõuda, et sümptomiteta inimesed alluksid testimisele ja/või vaktsiinipassi mandaadiga seotud korraldusele, mis võtab esimese puhul ka nende geneetilised sõrmejäljed. Lugupidamisega Revo Jaansoo ________________________________ [1] <http:#_ftnref1> Shabas William, „An Introduction to the International Criminal Court“, 155, Cambridge University Press (2007). DOI: https://doi.org/10.1017/CBO9780511801440. [2] <http:#_ftnref2> „Report of the International Law Commission to the General Assembly (Part II): Ways and Means of Making the Evidence of Customary International Law More Readily Available,” [1950] 2 Y.B. Int’l L. Comm’n 367, ILC Doc. 13. A/1316 [“Rahvusvahelise õiguse komisjoni aruanne üldisele Assamblee (II osa): tavapärase rahvusvahelise tõendusmaterjali esitamise viisid ja vahendid. Seadus on kergemini kättesaadav” [1950] 2 Y.B. Int'l L. Comm'n 367, ILC Dok. Aastaaruanded – Rahvusvahelise Õiguse Komisjon (un.org)]. https://legal.un.org/ilc/reports/. [3] <http:#_ftnref3> Duncan J Macrae: Rahvusvaheliste organisatsioonide ja meditsiiniteaduste nõukogu (CIOMS) juhised kliiniliste uuringute eetika kohta, PubMed (nih.gov). Proc Am Thorac Soc 2007 mai;4(2):176-8, arutelu 178-9. DOI: 10.1513/pats.200701-011GC. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17494727/. ----- Forwarded message ----- Subject: Vastus pöördumistele 876543.765432, 2.8665.53.7642 ja 2.8653.7627 Date: R, 22 sept 2023, 18:04 From: Kerli Reintamm <[email protected]> <http://[email protected]> To: Revo Jaansoo <[email protected]> <http://[email protected]> Lugupeetud Revo Jaansoo Käesolevaga vastame Teie saadetud pöördumistele 876543.7654321, 2.8665.53.76421 ja 2.8653.76271. Võtame edastatud tõendid ja info teadmiseks. Juhime teie tähelepanu, et vastavalt immunoprofülaktika ekspertkomisjoni 16.05.2023 koosoleku ettepanekutele on COVID-19 vastane vaktsineerimine soovitatud Eestis vaid riskirühma kuuluvatele täiskasvanutele ja lastele, kui arst seda vajalikuks peab, ning 60+ elanikkonnale. Vaktsineerimine on jätkuvalt Eesti Vabariigis vabatahtlik. Viimaste immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustega on võimalik tutvuda veebilehel https://www.sm.ee/immunoprofulaktika-ekspertkomisjon#item-1. COVID-19 vaktsiinide näol ei ole tegemist bioloogiliste relvadega. COVID-19 vaktsiinid tekitavad organismis immuunvastuse, et ära hoida koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatud haigust. COVID-19 vaktsiine arendatakse nii juba aastaid kasutusel olnud tehnoloogiatega (tulemuseks komponent-, inaktiveeritud ja nõrgestatud vaktsiinid) kui ka selliste lähenemisviisidega, mille tulemuseks on uudse toimimispõhimõttega vaktsiinid nagu näiteks mRNA tehnoloogial põhinevad vaktsiinid. COVID-19 vaktsiinid on mõeldud elanikkonna tervise kaitseks ja COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks, mitte inimeste kahjustamiseks. Maailma Terviseorganisatsiooni kavandatav ja ette valmistatav „pandeemialepe“ on rahvusvaheline konventsioon, mille eesmärk on parandada terviseohtudeks valmisolekut kõikidel tasanditel ja sektorite üleselt, tagada vajalikud investeeringud võimekuste arendamiseks ning suurendada vastastikkust usaldust riikide vahel. Olulisteks põhimõteteks on seejuures riikide suveräänsus, solidaarsus, õiglus ja inimõiguste austamine. 2005. aastal vastu võetud rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muutmiseks toimuvad hetkel arutelud. Muudatustega soovitakse tõhustada eeskirjade rakendamist, parandada infovahetust ja ohtudest teavitamist ning võimaldada Maailma Terviseorganisatsiooni operatiivsemat tegutsemist pandeemiaohust teavitamisel ja sellele reageerimisel, näiteks muuta paindlikumaks hädaolukorra väljakuulutamise protsess. Kokkuvõtlikult on võimalik eesti keeles tutvuda käimasolevate ettevalmistustega eelmise aasta lõpus avaldatud Sotsiaalministeeriumi pressiteates <https://www.sm.ee/elen-ohov-pandeemialeppe-abil-saame-maailmas-valtida-paanika-ja-unustamise-tsukleid> . Lugupidamisega Kerli Reintamm nõunik Rahvatervise osakond Sotsiaalministeerium ________________________________ [email protected] <http://[email protected]> Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn www.sm.ee <http://www.sm.ee> From: Revo Jaansoo <[email protected]> Sent: Wednesday, September 13, 2023 7:05 PM To: Riina Sikkut; Katrin Kiisk Cc: SM Info; Ravimiamet <[email protected]> Subject: Taotlus sotsiaalministeeriumile ja ravimiametile, 13.09.2023 Tere Allakirjutanu saadab käesoleva Taotluse ühtlasi simultaanselt sotsiaalministeeriumile ja ravimiametile (manuses). Lugupidamisega Revo Jaansoo Saatja: Revo Jaansoo <[email protected]> Saadetud: 22.09.2023 18:41 Adressaat: <"Kerli Reintamm"> Koopia: <"info.sm">; <"SM Info"> Teema: Vastuskiri / Pöördumised 35467.8654, 35467.8888, 35467.7777 ja 35467.6666 Manused: 2f33da17b8328d589e5ee9245656dbd8; Dr David Bell - Pandeemiaks valmisolek ja tee rahvusvahelise fašismi poole_vaadatud (2).pdf Austatud Kerili Reintamm ja EV Sotsiaalministeerium Allakirjutanu kinnitab, et on saanud kätte sotsiaalministeeriumi 22.09.2023. a e-vastuskirja (vt allpool). Sellega seoses jääb Pöördumise esitaja kõigi varasemalt esitatud seisukohtada juurde (vt nr 35467.8654, 35467.8888, 35467.7777 ja 35467.6666). Lisatõendina esitab ekspertarvamuse, mis vaidlustab täies ulatuses Eesti Vabariigi Sositaalministeeriumi vastuses toodud argumendid. Kirjaliku ekspertarvamuse esitaja on ednine Maailma Terviseorganisatsiooni juhtivametnik David Bell. Järgnevalt esitab allakirjutanu õiguslikud alused, millele ta tugineb Kõik Eesti Vabariigis – ajaperioodil 2020.-2023. aastal kehtestatud – COVID- i mittefarmatseutilised mandaadid, kõik on olnud selgelt ebaseaduslikud vähemalt alates 1991. aastast, kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 26. septembril 1991. aastal tegi otsuse ühinemisest rahvusvaheliste lepingutega ja ratifitseeris lepingu, mida tuntakse Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktina („OHCHR“) Article 7 No one shall be subjected to torture or to cruel, inhuman or degrading treatment or punishment. In particular, no one shall be subjected without his free consent to medical or scientific experimentation. – Ametlik ingliskeelne OHCHR artikkel 7. Detsember 1966. aasta ÜRO Peaassamblee resolutsioon 2200A (XXI)) Artikkel 7 Kellegi suhtes ei või rakendada piinamist või julma, ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust. Muu hulgas ei tohi ühtegi isikut tema vabatahtliku nõusolekuta allutada meditsiinilistele või teaduslikele katsetele. – OHCHR. Mitteametlik Riigi Teataja tõlge KÕIK mittefarmatseutilised piirangud ja/või meditsiinilised ravimeetodid on ALATI eksperiment, milles mitteosalemise kaitse ette on nähtud igale inimesele OHCHR artiklis 7. Kuigi rahvusvahelise lepinguna on OHCHR riigisiseses õigusnormihierarhias formaalselt Eesti Vabariigi Põhiseadusest § 123 kohaldamisalas madalamal, on konventsiooniõiguste järgimine Eesti Vabariigi poolt endale võetud rahvusvaheline kohustus „sõltumata riigipiiridest“. Ameerika Ühendriigid liitus kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga 1992. aastal. Põhiseaduse ülimuslikkuse klausel (VI artikli punkt 2) sätestab, et põhiseadus, selle alusel tehtud föderaalseadused ja tema alluvuses sõlmitud lepingud moodustavad „maa kõrgeima seaduse“ ja on seega ülimuslikud mis tahes vastuoluliste osariigi seaduste suhtes. KODANIKU- JA POLIITILISTE ÕIGUSTE RAHVUSVAHELISE PAKTI ARTIKKEL 7 ON NÜRNBERGI KOODEKS, MILLE KOHASELT ON EBASEADUSLIK SURVESTADA KEDAGI OSALEMA INIMESTE MEDITSIINILISES EKSPERIMENDIS. MD Aaron Kheriaty[1] on oma 9. märtsi 2022. aasta alamkihi artiklis „Nuremberg, 1947“ andnud Nürnbergi koodeksi ajaloolise perspektiivi, öeldes: „1930. aastatel peeti Saksa meditsiini ja Saksa tervishoiuasutusi laialdaselt maailma kõige arenenumateks. Peened, kuid tohutult järgnevad nihked olid toimunud aastakümneid enne Hitleri võimuletulekut, alustades eugeenikaliikumise tõusust 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. 1922. aastal avaldasid psühhiaater Alfred Hoche ja jurist Karl Binding mõjuka raamatu „Elu vääritu elu hävitamisest“[2]. Selle ja teiste mõjukate teoste metafoor haaras Saksa meditsiiniasutuse kujutlusvõimet, õõnestades traditsioonilist Hippokratese eetikat, mis oli valitsenud meditsiini alates antiikajast. Selle asemel, et teenida ravile ilmuva üksiku patsiendi tervist, julgustati Saksa arste vastutama „sotsiaalse organismi“ - volki - kui terviku “tervise“ eest Volk. Selle asemel, et näha vaevatud inimesi haigetena ja kaastundlikku arstiabi vajavatena, said Saksa arstidest sotsiaalpoliitilise programmi agendid, mida ajendas külm ja kalkuleeriv utilitaarne eetos. Kui sotsiaalset organismi tõlgendati tervena või haigena, iseloomustati mõningaid inimesi (nt kognitiivsete või füüsiliste puuetega inimesi) kui “vähkkasvajaid“ volkil. Ja mida teevad arstid vähkidega, kui need kõrvaldavad? Esimesed natside poolt gaasitatud inimesed ei olnud juudid koonduslaagrites (mis tulid hiljem), vaid psühhiaatriahaiglates puudega patsiendid, kes mõrvati Kolmanda Reichi “T4 eutanaasiaprogrammi“ raames. Kõik need surmaotsused allkirjastas Saksa arst. Isegi pärast seda, kui surmav režiim pööras tähelepanu juutidele ja teistele etnilistele vähemustele, jätkasid nad peaaegu rahvatervise õigustusi: tuletage meelde, et natsid demoniseerisid juute rutiinselt kui “haiguste levitajaid“. Kui arstid ei teeni haigete ja haavatavate patsientide vajadusi, vaid on sotsiaalprogrammi agendid, näitab meile Saksamaa näide, mis juhtub, kui korrumpeerunud režiim seda sotsiaalprogrammi valesti suunab.“ Lühidalt öeldes on Nürnbergi koodeks inimkatsete teaduseetika põhimõtete kogum. See sündis mehhanismina, mis tagab, et Teise maailmasõja ajal juutide ja teiste vähemusgruppide vastu toime pandud hävitavad meditsiinilised ja tervisega seotud eksperimendid ja julmused ei korduks enam kunagi. 1949. aasta Nürnbergi koodeksi 10. punkt anti kohtuotsuse osas (USA vs. Karl Brandti jt kohtuprotsessi juhtum) pealkirjaga „Lubatavad meditsiinilised katsed“. TEADVA NÕUSOLEKU EITAMINE? Informeeritud nõusolek enne ravi või mistahes meditsiiniseadme kohustamist ei ole vabatahtlik – see on kohustuslik. See on kohustuslik Nürnbergi koodeksiga (Brighthope Substack 15.09.2023. KLIKI SIIA). Nürnbergi koodeks on olnud eeskujuks tänapäeva põhimõtetele, mis tagavad meditsiiniuuringute subjektide õigused. Arstide kohtuprotsess algas 9. detsembril 1946 ja lõppes 19. juulil 1947. USA ülemkohus keeldus juhtumeid läbi vaatamast. Karistused kinnitas sõjaväe kuberner. Hukkamised viidi läbi Landsbergi vanglas. Ameerika Ühendriikide jaoks oli kohtuprotsess mõrvaprotsess pärast seda, kui rahvusvaheline sõjatribunal oli mõrva tunnistanud inimsusevastaseks kuriteoks. See ei olnud pelgalt mõrvaprotsess, sest kohtualused olid arstid, kes olid vandunud, et ei tee kahju ja järgivad Hippokratese vannet. Maailm pidi silmatorkava selgusega teadma ideedest ja motiividest, mis ajendasid neid arste ”kohtlema oma kaasinimesi vähem kui loomi” ja mis ”tõid kaasa sellised metslased”, et neid saaks ”välja lõigata ja paljastada enne, kui neist saab leviv vähk inimkonna rinnas”. Informeeritud nõusolek on arstide käitumiskoodeksi kohaselt kohustuslik. Näiteks Austraalia immuniseerimise käsiraamatu kohaselt on see kohustuslik ja Austraalia tervishoiutöötajate reguleeriva ameti (AHPRA) andmetel kohustuslik. Enne COVIDi oli AHPRA ametlik seisukoht teadva nõusoleku kohta järgmine: „Hea meditsiinitava: Austraalia arstide käitumisjuhend annab juhiseid arstidele. Teadev nõusolek on hea meditsiinitava põhielement. Arst peab enne läbivaatuse tegemist või ravi osutamist, sealhulgas vaktsiinide pakkumist, saama teadva nõusoleku. Immuniseerimisseadus ei kohusta vaktsineerima ja nõusolek on endiselt vajalik.“ Kuid 9. märtsil 2021 soovitas APHRA arstidele kirjalikult järgmist: „Riiklikud nõukogud ei toeta vaktsineerimisvastaste avalduste või tervisenõuannete propageerimist, mis on vastuolus parimate kättesaadavate teaduslike tõenditega või püüab aktiivselt õõnestada riiklikku immuniseerimiskampaaniat (sealhulgas sotsiaalmeedia kaudu), ning see võib olla vastuolus tegevusjuhenditega ja seda võidakse uurida ja võimalikud regulatiivsed meetmed“ (AHPRA seisukohavõtt, 9. märts 2021). AUSTRAALIA ARSTIDE KÄITUMISJUHENDIS SISALDUV TEADEV NÕUSOLEK Koodeks sisaldab järgmist: AUSTRAALIA IMMUNISEERIMISE KÄSIRAAMAT ÜTLEB JÄRGMIST: UUS TEADLIK NÕUSOLEK USA FLORIDA OSARIIGIS USA Florida osariik on nüüd välja andnud COVID-vaktsiini teadliku nõusoleku dokumendi. Florida osariigi teadlik nõusolek USA 13. september 2023 228KB ∙ PDF fail Alla laadima See dokument sisaldab osasid teadliku nõusoleku elemente. Vähemalt peaksid kõik arstid praegu kasutama sellega sarnast teadliku nõusoleku dokumenti. Kui nad seda ei tee, vastutavad nad COVID-19 “vaktsiinide“ põhjustatud vigastuste ja võimaliku surma eest. Florida teadliku nõusoleku dokumenti tuleks lisada järgmine: COVID-19 “vaktsiinid“ on klassifitseeritud geenipõhisteks ravimiteks, millega kaasnevad tavapäraste vaktsiinidega võrreldes erilised suuremad riskid. Seda tüüpi vaktsiini pole kunagi enne 2020. aastat vaktsineerimiseks kasutatud. Puuduvad pikaajalised ohutusandmed, mis toetaksid nende kasutamist. COVID-19 “vaktsiinide“- ja “võimendite“ uuemate versioonide ohutust toetavad andmed põhinevad suures osas testimisel väikesel arvul hiirtel. Ei ole tõestatud, et need süstid hoiaksid ära nakatumise või nakkuse edasikandumise või hoiaksid ära COVID-19-st tingitud raskeid haigusi või haiglaravi. Pärast nende süstide vabastamist on seletamatult järsult suurenenud seletamatute mitte-COVID-i kahjulike kardiovaskulaarsete (nt südameatakk ja insult), neuroloogiliste (nt dementsused), trombolüütiliste (hüübimine) ja immunoloogiliste sündmuste arv. Neid sündmusi võib otseselt põhjustada COVID-19 “vaktsiin“. On teatatud, et süstimisele järgnev jõuline treening põhjustab äkksurma. Kui te saate selle vaktsiini tõttu vigastada, on hüvitis äärmiselt piiratud. Allikad: substack.com, substack.com 1. Inimese vabatahtlik nõusolek on absoluutselt hädavajalik. 2. Eksperiment peaks andma ühiskonna hüvanguks viljakaid tulemusi, mida ei ole võimalik saavutada muude uurimismeetodite või -vahenditega ning mis ei ole oma olemuselt juhuslikud ja ebavajalikud. 3. Katse peaks olema kavandatud ja põhinema loomkatsete tulemustel ning teadmistel haiguse või muu uuritava probleemi loomulikust kulgemisest, et eeldatavad tulemused õigustaksid katse läbiviimist. Esimene punkt hõlmab enamat kui lihtsalt ülaltoodud päist. See hõlmab ka järgmist: 1. Inimese vabatahtlik nõusolek on absoluutselt hädavajalik. See tähendab, et asjaomasel isikul peaks olema õigus- ja teovõime nõusoleku andmiseks; peaks asuma sellisel positsioonil, et ta saaks kasutada vaba valikuõigust ilma ühegi jõu, pettuse, sunni, liigse venitamise või muu varjatud sunni või sekkumiseta; ning tal peaksid olema piisavad teadmised ja arusaamine asjaomase teema elementidest, et ta saaks teha mõistva ja valgustatud otsuse. Ülalt on selge, et mitte ainult ei tohiks anda nõusolekut patsientidele või neile, kes saavad ravi, vaid neil peaks olema ka vaba valik, kas seda teha või mitte teha ilma sunni, pettuse või pettuseta. Covid-19 farmatseutiliste toodete reklaamimine „ohutu ja tõhusana“ kujutas endast pettust ja /või pettuse vormi, sest need olid eksperimentaalsed ravimeetodid, mis olid lubatud spetsiaalsete tervishoiumeetmete ja -asjaolude alusel. Paljusid meditsiiniõdesid, arste, tervishoiutöötajaid ja teisi on sunnitud vaktsineerima; ja paljud, kes keeldusid, vallandati nende ametikohtadelt. Sellisena nõustusid paljud inimesed menetluse vastuvõtmisega, kartes, et nad lõpetatakse, kui nad keelduvad. See klassifitseerub Nürnbergi koodeksi ja USA vs. Karl Brandti kohtulahendi alusel sunniks ja sunni vormiks. Suuresti ignoreeriti ka kolmandat punkti: „Katse peaks olema nii kavandatud ja põhinema loomkatsete tulemustel“. Mõne Covid-19 “vaktsineerimise“ puhul tavapärane loomkatsete etapp puudus. Mitte keegi ei tohi märgistada, pakendada, ravida, töödelda, müüa ega reklaamida ühtegi preparaati viisil, mis on vale, eksitav või petlik või mis võib luua eksliku mulje selle iseloomu, väärtuse, koguse, koostise või ohutuse kohta. Covid-19 “vaktsiini“ reklaamimine viisil, mis viitab sellele, et see on vastanud „samadele kvaliteedi- ja ohutusstandarditele nagu mis tahes muu kasutatav vaktsiin“, ei näita, et seda on testitud täielikult loomadel, see vabastati kiirustades ja manustati erakorralise korralduse alusel ning see oli geenimanipulatsiooni eksperimentaalne toode, mis erines tavapärastest vaktsiinidest. „Nürnbergi koodeksit ei ole ametlikult tervikuna seadusena vastu võtnud ükski riik ega eetikana ükski suurem meditsiiniliit“ (vt jaotist 50 aastat pärast Nürnbergi artiklist: „Viiskümmend aastat hiljem: Nürnbergi koodeksi tähtsus“ (13. november 1997) N Engl J Med; 337:1436-1440. DOI: 10.1056/NEJM199711133372006). Viiteartiklis on siiski öeldud: „Sellegipoolest on selle mõju ülemaailmsele inimõigustealasele õigusele ja meditsiinieetikale olnud sügav. Näiteks selle teadva nõusoleku põhinõue on üldtunnustatud ja seda on rahvusvahelises õiguses väljendatud ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti (7) artiklis 1966. Teadlik nõusolek, tuginedes konkreetselt Nürnbergi koodeksile, on aluseks ka inimestele suunatud biomeditsiiniliste uuringute rahvusvahelistele eetilistele suunistele, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni ja Rahvusvaheliste Meditsiiniteaduste Organisatsioonide Nõukogu välja kuulutatud uusimad juhised (1993).“ Seega koodeksit peetakse kõige olulisemaks dokumendiks kliiniliste uuringute eetika ajaloos, millel oli tohutu mõju ülemaailmsetele inimõigustele. Lisaks on teadliku nõusoleku idee üldtunnustatud ja moodustab nüüd ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 7. See oli ka aluseks Maailma rahvusvahelistele eetilistele suunistele biomeditsiiniliste uuringute kohta, mis hõlmasid inimesi. Kuigi Nürnbergi koodeksit ei peeta seaduseks, kohustab ÜRO inimõiguste büroo ülemkomissari kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti raames (vastu võetud Peaassamblee 16. detsembri 1966. aasta resolutsiooniga) liikmesriike mitme lepingu alusel, kaitsta üksikisikuid ja rühmi inimõiguste rikkumiste eest ning hoiduda sekkumast või piiramast inimõiguste kasutamist. Kuna kedagi ei tohi allutada ilma tema vaba nõusolekuta meditsiinilistele või teaduslikele eksperimentidele, toob see selgelt välja inimeste õigused mitte olla sunnitud vaktsineerima – kindlasti mitte eksperimentaalset, nagu Pfizeri, Moderna ja teiste Covid-19 ravimeid pakkuvate ravimifirmade omad. Lisaks rikub iga isik või üksus, kes selliseid eksperimentaalseid ravimeid teiste suhtes jõustab, otseselt seda seaduslikku õigust ning seega võib tema suhtes kohaldada kohtumenetlust ja võimaluse korral kohtu alla anda. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi artiklis 21 on sätestatud õiguslikud allikad, millele kohus võib tugineda. Põhikiri määratleb kolm peamist rahvusvahelise õiguse allikat; rahvusvahelised lepingud, rahvusvahelised tsiviliseeritud rahvaste poolt tunnustatud tava ja õiguse üldpõhimõtted. Tunnistatakse, et kolm allikat on võrdse väärtusega ja nende vahel puudub hierarhia. Vastavalt põhikirjale täiendavad vahendid õigusnormide kindlaksmääramiseks on kohtuotsused ja akadeemilised kirjutised. Lisaks nendele loetletud allikatele saab luua rahvusvahelisi õigusnorme ka ühepoolsete aktidega, nagu deklaratsioon või reservatsioon.[3] Väidame, et Nürnbergi seadustik kvalifitseerub rahvusvahelise õiguse allikaks Rooma statuudi artikli 21 lõike 1 punkti viis (5) b alusel. Artikli 21 lõikes 3 on sätestatud, et taotlus ja õiguse tõlgendamine “peab olema kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigustega”. Väidame, et “arsti katsejuhtum” lõi pretsedendi, millele tuleb tugineda käesolevat eesmärki arvestades, et esitada kaalumiseks arvamus: Nürnbergi koodeks kvalifitseerub rahvusvahelise õiguse allikaks jus cogens juriidilise põhimõtte alusel. Rahvusvahelise tavaõiguse (jus cogens) elemendid on järgmised: i. sarnaste rahvusvaheliste õigusaktide laialdane kordamine riikide poolt aja jooksul (riigi praktika); ii. nõue, et teod peavad toimuma kohusetundest (opinio juris); ja iii. et tegusid võtab vastu märkimisväärne hulk riike ja neid ei lükka tagasi märkimisväärne arv riike. 1950. aastal Rahvusvahelise õiguse komisjon on kantud rahvusvahelise tavaõiguse tõendina: lepingute otsused, rahvuslikud kohtud ja rahvusvaheline (tribunal), rahvuslik seadusandlus, diplomaatiline kirjavahetus, arvamused, rahvuslikud seaduslikud nõuandjad ja tava. Rahvusvahelised organisatsioonid[4]. Väidame, et praktika nõue – on täidetud: rahvusvaheliselt tegutsevad ravimitootjad ja Nürnbergi meditsiinikoodeksi tava, mida riigid laiendavad üldistele meditsiinieetika koodeksitele, ülemaailmsed valitsusvälised organisatsioonid ja millega on kõik arstid ja ravimifirmad seotud. Nürnbergi koodeksit ei ole ükski riik tervikuna seadusena vastu võtnud, selle põhiline nõue teadlik nõusolek on olnud üldiselt aktsepteeritud ja on liigendatud rahvusvahelise õiguse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tsiviil- ja poliitilised õigused (1966) koosseisukirjelduse juurde.  o Informeeritud nõusolek, tuginedes konkreetselt Nürnbergi koodeksile, on samuti biomeditsiiniliste uuringute rahvusvaheliste eetikasuuniste alus.   o Inimsubjektid, Maailma Terviseorganisatsiooni poolt välja kuulutatud viimased suunised rahvusvaheliste meditsiiniteaduste organisatsioonide nõukogu (1993).[5] „Opinio Juris sive necessitatis“ nõue – ülemaailmne tunnustus, Nürnbergi koodeksi eetiliste standardite vastuvõtmine ja praktiseerimine üldise meditsiinieetika koodeksitena on kohustus arstide ja ravimite kohta, et tootjad peavad põhimõtetest kinni pidama. Iga arst või teadlane, kellel on leitud, et Nürnbergi koodeksi kümne põhimõtte rikkumine tähendaks tema puhul kriminaalvastutusele võtmist, seetõttu väidame, et Nürnbergi kvalifitseerumiseks on täidetud arvamusžürii nõue: koodeks kui rahvusvahelise õiguse allikas „jus cogens´i“ tavanormi põhimõtte alusel. Järgnevalt on kavatsus tutvustada üksikasjalikult, kuidas valitsus koos ministrite ja kõrgemate ametnikega on rikkunud Nürnbergi koodeksit mitte ainult ühes aspektis, vaid ka paljudes aspektides. Informeeritud nõusolek meditsiinilises eksperimendis osalemiseks. Esimene Nürnbergi koodeksist tulenev põhimõte on valmisolek ja informeeritud nõusolek, et isik saab ravi ja osaleb eksperimendis. Inimene aktiveerub, see on valikuvabadus ilma sekkumiseta, kas jõu, pettuse, ähvarduse, pakkumise või mis tahes muud tüüpi sidumise või sundimisega. Kuid nii tervishoiuministeeriumi juhid kui ka peaminister “vaktsiini“ esitlesid ja riik alustas elanike “vaktsineerimist“, “vaktsineeritutele“, ei soovitatud, et nad võtavad praktikas osa meditsiinilise läbivaatuse katsest ja et nende nõusolek on Nürnbergi koodeksi kohaselt nõutav. See geneetiline meditsiiniline eksperiment on fakt inimestega, mis viiakse läbi ilma teadliku nõusolekuta – Nürnbergi koodeksi raske süüteo all. Alternatiivsed ravimeetodid – Teatud nõusoleku teemal ravi saamiseks ja Nürnbergi seaduse alusel. Koodeksi põhimõtet järgides on kohustus täpsustada ja soovitada patsiendile mitut ravi alternatiivi, kirjeldades üksikasjalikult meditsiinilist protsessi (ja kõike, mis selles sisaldub), samuti eelised ja puudused/kasu ja riskid, mis esinevad igas ravis, et võimaldada tal teha arukas isiklik otsus, millist ravi ta eelistab. Nagu öeldud, selle valiku peab tegema inimene ise. Vaatamata kõigele eeltoodule, valitsus ei suuda jätkuvalt olemasolevaid alternatiivseid ravivõimalusi hingamisteede haiguste raviks esitada. Alternatiivsed ravimeetodid, mis on nüüdseks tõestatud äärmiselt ohututena kui ka äärmiselt tõhusatena millise tahes hingamisteede infektsiooni ravis. Valitsus jätkab inimeste meelitamist, survestades ja manipuleerides nende teadliku nõusoleku protsessi, mis on teabe tahtlik varjamine “vaktsineerimiseks“ ning hirmu ja sunni õhkkonna loomiseks. Katse viiakse läbi, et vältida kannatusi või kehavigastusi. Teadaolevalt mRNA ja DNA “vaktsineerimisravi“ on põhjustanud ka palju surmasid, vigastusi ja tõsiseid kahjustusi (sealhulgas invaliidsus ja halvatus). Vaatamata sellele ei andnud valitsus korraldust asja uurimiseks. Samuti on küsitav, et arvestades selle eksperimentaalset olemust nende “vaktsineerimiste“ kohta, puuduvad täielikud aruanded surnute arvude või vigastatute kohta, nagu võib eeldada sellises meditsiinilises protsessis, milleks on üldsuse hüvanguks eksperimendis osalemine. Katset ei tohi läbi viia, kui on alust eeldada, et tekivad tõelised vigastused või surm. Seoses selle põhimõtte rikkumisega, andmed surmajuhtumite kohta ja alates ravi maha surumisest, meie, kodanikud, kuuleme ainult suuliselt ja suhtlusvõrgustikes (sõbrad, naabrid või sugulased) mitte riigimeediast. Katse eest vastutav isik peab olema valmis lõpetama eksperimendi mis tahes etapis, kui tal on tõenäoline põhjus arvata, et see põhjustab vigastusi, katses osaleja puude või surma. On juba tõestatud, et paljud on surnud Covidi mRNA ja DNA ravitoodete tagajärjel, vigastatud või jäänud invaliidiks; kuid valitsus on jätkuvalt sundinud seda ohtlikku eksperimenti. Pöördumine: eelolevast tulenevalt palun sotsiaalministeeriumil vastavalt koodeksile tunnistada alljärgnevat: KÕIK mittefarmatseutulised sekkumised ja meditsiinilised ravimeetodid on ALATI eksperiment üksikule inimesele, kes neid proovib, “kõrvaltoimete“ tõttu. Nii et need seadused kaitsevad inimesi kõigi selliste meditsiiniliste jõupingutuste eest. EI maskidele, vaktsiinidele, geeniteraapiale ja testimisele, kasutades neid seadusi. Ebamõistlik on ettevõttel ja/või kodanikelt nõuda, et sümptomiteta inimesed alluksid testimisele ja/või vaktsiinipassi mandaadiga seotud korraldusele, mis võtab esimese puhul ka nende geneetilised sõrmejäljed. Lugupidamisega Revo Jaansoo [1] Aaron Kheriaty, Brownstone'i vanemteadur ja 2023. aasta Brownstone'i stipendiaat. Kheriaty on psühhiaater, kes töötab Unity projektiga. Ta on endine psühhiaatriaprofessor California ülikoolis Irvine'i meditsiinikoolis, kus ta oli meditsiinieetika direktor. [2] Binding ja Hoche'i raamatus kutsub Hoche üles tapma vaimuhaigeid ja peab eriti silmas neid, kes on sünnist või varasest lapsepõlvest saati olnud need, keda ta nimetab „vaimselt või intellektuaalselt surnuks“. Seejärel hakkab Hoche väitlema puuetega inimeste tapmist puhtalt rahalistel põhjustel. Arvutades “rahalist ja moraalset koormust“ inimese keskkonnale, haiglale ja riigile, väitis Hoche, et need, kes olid samal ajal “täiesti vaimselt surnud“, kaalusid tugevalt „meie riiklikku koormust“. Karl Binding und Alfred Hoche: „Die Freigabe der Vernichtung lebensunwerten Lebens“. Ihr Maß und ihre Form. 2. Aufl. Leipzig 1922. Hoche'i raamat koos Alfred Ploetzi jt mõjutasid otseselt 1930. aastate Kolmanda Riigi T-4-eutanaasiaprogrammi. Hoche postuleeris, „... võib-olla jõuame ühel päeval järeldusele, et vaimselt surnute kõrvaldamine ei ole kriminaalselt ega moraalselt vale, vaid kasulik tegu“. [3] Shabas William, „An Introduction to the International Criminal Court“, 155, Cambridge University Press (2007). DOI: https://doi.org/10.1017/CBO9780511801440. [4] „Report of the International Law Commission to the General Assembly (Part II): Ways and Means of Making the Evidence of Customary International Law More Readily Available,” [1950] 2 Y.B. Int’l L. Comm’n 367, ILC Doc. 13. A/1316 [“Rahvusvahelise õiguse komisjoni aruanne üldisele Assamblee (II osa): tavapärase rahvusvahelise tõendusmaterjali esitamise viisid ja vahendid. Seadus on kergemini kättesaadav” [1950] 2 Y.B. Int'l L. Comm'n 367, ILC Dok. Aastaaruanded – Rahvusvahelise Õiguse Komisjon (un.org)]. https://legal.un.org/ilc/reports/. [5] Duncan J Macrae: Rahvusvaheliste organisatsioonide ja meditsiiniteaduste nõukogu (CIOMS) juhised kliiniliste uuringute eetika kohta, PubMed (nih.gov). Proc Am Thorac Soc 2007 mai;4(2):176-8, arutelu 178-9. DOI: 10.1513/pats.200701-011GC. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17494727/. ----- Forwarded message ----- Subject: Pöördumised 35467.8654, 35467.8888, 35467.7777 ja 35467.6666 Date: R, 22 sept 2023, 14:22 From: Kerli Reintamm <[email protected]> To: Revo Jaansoo <[email protected]> Lugupeetud Revo Jaansoo Käesolevaga vastame Teie saadetud pöördumistele 35467.8654, 35467.8888, 35467.7777 ja 35467.6666. Pöördumine 35467.8654 1. Millistele teaduslikele tõenditele tugines riik maskimandaadi kehtestamise õigustamiseks? 2. Kuidas suutis riik tagasi lükata tõendid (näiteks Cochrane'i ülevaade aastast 2020), et maskid olid ebaefektiivsed? Avalikes siseruumides (sh kaubanduskeskustes) maski kandmise kohustuse kehtestas Vabariigi Valitsus 23.11.2020 korraldusega. Korraldus põhines tolle hetke parimal teadmisel ja kättesaadavatel teadusuuringutel, võttes arvesse ka Maailma Terviseorganisatsiooni, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ning teiste riikide suuniseid ja Eesti ja meie naaberriikide epidemioloogilist olukorda. Avalikus ruumides maskide kandmise kohustus kaotati Eestis 2022. aasta aprillikuus ja tänaseks teame, et maskide kandmine aitas vähendada COVID-19 levikut, vt nt https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa2211029. 3. Kuidas arvestas riik ettevaatusprintsiibiga, kui nii maske "oodati" kui ka kohustati? COVID-19 põhjustava koroonaviiruse leviku tõkestamiseks oli vaja kehtestada erinevaid meetmeid. Need meetmed, sh maskide kandmine, olid nakkuse tõrjeks vajalikud. Meetmete ja piirangute tekitatud kahju ei tohi ületada kasu. Uue tundmatu ja arvatavalt suure ohu korral oli mõeldav esialgu rakendada piiranguid ka ettevaatuspõhimõttel. Ohuolukorra püsides vaadati kehtestatud meetmed üle ja neid ajakohastati vastavalt. Kõik koroonaviiruse ohjamisega seotud õigusaktid, mis käsitlevad kehtestatud meetmeid ja piiranguid, leiab nt veebilehelt https://kriis.ee/covid-19/kriisi-juhtimine/oigusaktid-ja-seletuskirjad. 4. Milline on riigi reaktsioon selles dokumendis tuvastatud maskikandmisest tulenevale võimalikule kahjule? Võtame esitatud tõendid teadmiseks. 5. Kas riik võtab midagi ette, et jälgida, kas maskimandaadid põhjustasid elanikkonnas terviseprobleeme? Lähiajal selliseid uuringuid Eestis kavandatud ei ole. 6. Arvestades hiljuti avaldatud ajakohastatud Cochrane'i ülevaadet ja selles dokumendis esile tõstetud probleeme maskiuuringutega, milline on riigi praegune seisukoht maskide tõhususe ja ohutuse osas? Maskid võivad olla tõhusad ja ohutud vahendid nakkuste, eriti ülemiste hingamisteede nakkushaiguste nagu COVID-19, leviku piiramisel, kui neid kantakse õigesti ja kasutatakse vastavalt juhistele. Maskid aitavad vähendada piisknakkuste levikut. Maskide ohutus ja efektiivsus võivad sõltuda maski tüübist, kandmise viisist ning inimese individuaalsest tervislikust seisundist. Soovitame tutvuda Terviseameti vastavate suunistega veebilehel https://www.terviseamet.ee/et/maskide-kasutamisest. Kui teile teadaolevalt on keegi pakkunud või müünud maske, mis ei vasta nõutele, siis palume sellest esimesel võimalusel teavitada Terviseametit. 7. Kas riik kaalus maskide kandmisel riskikompensatsiooni? Kui jah, siis kuidas jõudis riik järeldusele, et maskide näiline kasu kaalub üles riske kompenseeriva käitumise? Sotsiaalministeeriumile teadaolevalt sellise kompensatsiooni loomist kaalutud ei ole. Pöördumised 35467.8888 ja 35467.6666 Küsimused pöördumise 35467.8888 I. alajaotuse kohta 1. Kas riik saab pakkuda kinnitust, et COVID-19-le omistatud surmad ei olnud tegelikult iatrogeensed? See hõlmab muu hulgas järgmist: Selliste ravimite kasutamine nagu midasolaam, morfiin ja haloperidool jne. Antibiootikumide retseptide vähenemine Keeldumine meditsiiniteenuste osutamisest inimestele, piirates kas haiglakülastusi või juurdepääsu perearstidele Elulõpu viiside kasutamine, mis hõlmab arstiabi, toidu ja vee jms ärajätmist. Ventilaatorite kasutamine Soovitame COVID-19 seotud surma põhjuste täpsemate asjaoludega seotud info jaoks pöörduda Tervise Arengu Instituudi poole. Rohkem infot veebilehel https://www.tai.ee/et/statistika-ja-registrid/surma-pohjuste-register. 2. Kas riik koges pandeemia ajal selliste ravimite nagu midasolaam suurenenud kasutamist või antibiootikumide retseptide vähenemist? Täpsema humaanravimitega seotud statistika jaoks soovitame pöörduda Ravimiameti poole. 2022. aasta andmed on leitavad nt veebilehel https://ravimiamet.ee/statistika-ja-kokkuvotted/statistika/humaanravimite- statistika. Samuti saab ravimite kasutamisega seotud teavet Eestis Tervisekassalt, vt https://www.tervisekassa.ee/andmeparingud. 3. Arvestades alajaotuses I. esitatud tõendeid, siis milliseid järeldusi teeb riik nüüd poliitikat mõjutanud rahvusvahelise liigsuremuse kohta? Võtame esitatud tõendid teadmiseks. 4. Kas riigi poliitika oleks olnud teistsugune, kui iatrogeenset hüpoteesi oleks kaalutud/teada? Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmed ja piirangud põhinesid tolle hetke parimal teadmisel ja kättesaadavatel teadusuuringutel, võttes arvesse ka Maailma Terviseorganisatsiooni, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ning teiste riikide suuniseid ning lisaks ka Eesti ja meie naaberriikide epidemioloogilist olukorda. 5. Kuidas võtab riik arvesse ilmset ebaselgust, mis on omane kõigi põhjuste suremuse tõusule, kui tulevane pandeemia välja kuulutatakse? Soovitame COVID-19 seotud surma põhjuste täpsemate asjaoludega seotud info jaoks pöörduda Tervise Arengu Instituudi poole. Rohkem infot veebilehel https://www.tai.ee/et/statistika-ja-registrid/surma-pohjuste-register. Küsimused pöördumise 35467.8888 II. alajaotuse kohta 1. Milline oli teaduslik alus riigi otsusele rakendada liikumispiiranguid? Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmed ja piirangud põhinesid tolle hetke parimal teadmisel ja kättesaadavatel teadusuuringutel, võttes arvesse ka Maailma Terviseorganisatsiooni, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ning teiste riikide suuniseid ning lisaks ka Eesti ja meie naaberriikide epidemioloogilist olukorda. 2. Milline teadus tekkis sulgemiste jätkuva kasutamise toetamiseks? Juhime tähelepanu, et hetkel ei kehti ühtegi piirangut. Tänaseks teame, et nt maskide kandmine aitas vähendada COVID-19 levikut, vt https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa2211029 ja https://www.nature.com/articles/s41598-023-31709-2. 3. Arvestades alajaotuses I. ja II. esitatud tõendeid, kas riik peab liikumispiiranguid endiselt tõhusaks strateegiaks, kus kasu kaalub üles kahjud? Liikumispiirangud aitasid pidurdada COVID-19 nakkuse levikut. Nii vähendati inimeste vahelist lähikontakti, mis oli üks peamisi viiruse levikuteid. Meetmete ja piirangute kehtestamine (ning ka nende lõdvendamine) põhines COVID-19 epidemioloogilisel olukorral ning nende eesmärk oli vähendada nakkuse levikut ja haiglate ülekoormust. Erinevate meetmete ja piirangute rakendamisel püüti leida tasakaal nakkuse leviku kontrolli ja ühiskonna toimimise vahel. Piirangute tõhusus sõltus nende rakendamisest ja järgimisest ning neid tuli kohandada vastavalt muutuvale olukorrale. 4. Arvestades, et nagu ka teistes kohtades, tulid COVID-19-ga seotud surmad pärast sulgemise kehtestamist, kas riik saab kinnitada, et need surmad ei tekkinud tervishoiuteenuse muudatuste tagajärjel, nagu oli näha Ühendkuningriigis ja teistes riikides? Soovitame COVID-19 seotud surma põhjuste täpsemate asjaoludega seotud info jaoks pöörduda Tervise Arengu Instituudi poole. Rohkem infot veebilehel https://www.tai.ee/et/statistika-ja-registrid/surma-pohjuste-register. 5. Arvestades selles dokumendis esitatud tõendeid, kas riik kaaluks tulevikus liikumispiirangute kehtestamist? Võtame esitatud tõendid teadmiseks. Nakkushaiguse leviku piiramiseks meetmete ja piirangute kehtestamine sõltub konkreetsest olukorrast ja nakkushaigusest. Eestis COVID-19 haiguse tõkestamiseks mõeldud meetmete alused olid hädaolukorra seaduses, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (NETS), tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ning riigipiiri seaduses. Otsused piirangute ja meetmete kehtestamise (ja ka nende lõdvendamise) kohta peavad olema põhjendatud ning tuginema teaduslikele andmetele ja ekspertide hinnangutele. Piirangute kaalumine võib olla vajalik nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, kui haigus levib kiiresti või on oht tervishoiusüsteemi üle koormamisele. Samal ajal tuleb kaaluda ka mõju majandusele ning püüda leida tasakaal nakkuse leviku piiramise ja ühiskonna toimimise vahel. 6. Kuidas viis riik läbi liikumispiirangute tasuvusanalüüsi? Kuidas hindab riik praegu kulusid võrreldes hüvedega? Sotsiaalministeeriumile teadaolevalt ei ole sellist analüüsi läbi viidud. 7. Kui palju elusid päästsid riigi hinnangul rakendatud sulgemised? 8. Kui palju elusid riigi hinnangul kaotati või kaotatakse rakendatud liikumispiirangute tõttu? Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmed ja piirangud aitasid pidurdada COVID-19 nakkuse levikut, mis omakorda aitas vähendada nakkusest tingitud rasket haigestumist, hospitaliseerimist ja surmasid. Pöördumine 35467.7777 Sotsiaalministeerium on pöördumises 35467.7777 esitatud küsimustele varasemalt vastanud. Sotsiaalministeerium jääb oma varasema seisukoha juurde. Lugupidamisega Kerli Reintamm nõunik Rahvatervise osakond Sotsiaalministeerium [email protected] Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn www.sm.ee From: Revo Jaansoo <[email protected]> Sent: Tuesday, July 25, 2023 3:22 AM To: SM Info Cc: Heidi Alasepp Subject: 35467.8654, 25.07.2023 Lugupeetud sotsiaalministeerium Manuses on allakirjutanu pöördumine. Lugupidamisega Revo Jaansoo Saatja: Revo Jaansoo <[email protected]> Saaja: Kerli Reintamm, SM Info, info.sm Teema: Fwd: Lisadokument / Vastuskiri (viimane redaktsioon) / pöördumistele 876543.765432, 2.8665.53.7642 ja 2.8653.7627 Austatud EV Sotsiaalministeerium Seoses alloleva 19.09.23. a e-kirjadega edastab allakirjutanu tema Avalduse pdf-dokumendi (Pöördumise lisadokument). Tegemist on dokumendiga, mille avaldaja esitas 19.03.22. a õiguskantslerile (vt manuses: Avaldus nr 11.03-2020, lk 1-18). Õiguskantsler ei ole teadolevalt vaielnud meditsiinis üldkehtivate arusaamadega seoses vastu. Seega puudub vaidlus, et õiguskantsler on vaikides nõustunud kirjaliku ekspertarvamusega, mis on esitatud Avaldus nr 11.03-2020 (Lk 1-18). Arvestades antud kaalukat asjaolu: Avalduse nr 11-03-2023 kirjalikus ekspertarvamuses esitatu kohaldub ka käesolevas asjas, mis puudutab EV Sotsiaalministeeriumi tegevust või mõningatel juhtudel ka tegevusettust — isikliku vastutusklausli alusel riigiametnike väidetavaid õigusrikkumisi, kes on täitnud väidetavalt ka poliitilist tellimust. Vaata eestindatud EKSPERTARVAMUST, 08.03.2022, lk 1-17 SIIT <https://www.telegram.ee/lisad/EKSPERTARVAMUS,%2008.03.2022,%20lk%201-17.pdf> ja ingliskeelset SIIT <https://www.telegram.ee/lisad/EKSPERTARVAMUS,%20LK%201-11%20%28Expert%20statement%20regarding%20...%29.pdf> . Lugupidamisega Revo Jaansoo ----- Forwarded message ----- Subject: Vastuskiri (viimane redaktsioon) / pöördumistele 876543.765432, 2.8665.53.7642 ja 2.8653.7627 Date: R, 22 sept 2023, 19:15 From: Revo Jaansoo <[email protected]> To: Kerli.Reintamm <[email protected]> Austatud Kerili Reintamm ja EV Sotsiaalministeerium Allakirjutanu kinnitab, et on saanud kätte sotsiaalministeeriumi 22.09.2023. a e-vastuskirja (vt allpool). Sellega seoses jääb Pöördumise esitaja kõigi varasemalt esitatud seisukohtade juurde (vt nr 35467.8654, 35467.8888, 35467.7777 ja 35467.6666). Lisatõendina esitab ekspertarvamuse (vt manuses, lk 1-17), mis vaidlustab täies ulatuses Eesti Vabariigi Sositaalministeeriumi vastuses toodud argumendid. Kirjaliku ekspertarvamuse esitaja on endine Maailma Terviseorganisatsiooni juhtivametnik Ph.D. David Bell. Järgnevalt esitab allakirjutanu õiguslikud alused, millele ta tugineb Kõik Eesti Vabariigis – ajaperioodil 2020.-2023. aastal kehtestatud – COVID-i mittefarmatseutilised mandaadid, kõik on olnud selgelt ebaseaduslikud vähemalt alates 1991. aastast, kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 26. septembril 1991. aastal tegi otsuse <https://www.riigiteataja.ee/akt/13031565> ühinemisest rahvusvaheliste lepingutega ja ratifitseeris lepingu, mida tuntakse Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktina <https://www.riigiteataja.ee/akt/23982> („OHCHR“) Article 7 No one shall be subjected to torture or to cruel, inhuman or degrading treatment or punishment. In particular, no one shall be subjected without his free consent to medical or scientific experimentation. – Ametlik ingliskeelne OHCHR <https://www.ohchr.org/en/instruments-mechanisms/instruments/international-covenant-civil-and-political-rights> artikkel 7. Detsember 1966. aasta ÜRO Peaassamblee resolutsioon 2200A (XXI)) Artikkel 7 Kellegi suhtes ei või rakendada piinamist või julma, ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust. Muu hulgas ei tohi ühtegi isikut tema vabatahtliku nõusolekuta allutada meditsiinilistele või teaduslikele katsetele. – OHCHR <https://www.riigiteataja.ee/akt/23982> . Mitteametlik Riigi Teataja tõlge KÕIK mittefarmatseutilised piirangud ja/või meditsiinilised ravimeetodid on ALATI eksperiment, milles mitteosalemise kaitse ette on nähtud igale inimesele OHCHR <https://www.riigiteataja.ee/akt/23982> artiklis 7. Kuigi rahvusvahelise lepinguna on OHCHR <https://www.ohchr.org/en/instruments-mechanisms/instruments/international-covenant-civil-and-political-rights> riigisiseses õigusnormihierarhias formaalselt Eesti Vabariigi Põhiseadusest § 123 kohaldamisalas madalamal, on konventsiooniõiguste järgimine Eesti Vabariigi poolt endale võetud rahvusvaheline kohustus „sõltumata riigipiiridest“. Ameerika Ühendriigid liitus kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga 1992. aastal. Põhiseaduse ülimuslikkuse klausel (VI artikli punkt 2) sätestab, et põhiseadus, selle alusel tehtud föderaalseadused ja tema alluvuses sõlmitud lepingud moodustavad „maa kõrgeima seaduse“ ja on seega ülimuslikud mis tahes vastuoluliste osariigi seaduste suhtes. KODANIKU- JA POLIITILISTE ÕIGUSTE RAHVUSVAHELISE PAKTI ARTIKKEL 7 ON NÜRNBERGI KOODEKS, MILLE KOHASELT ON EBASEADUSLIK SURVESTADA KEDAGI OSALEMA INIMESTE MEDITSIINILISES EKSPERIMENDIS. MD Aaron Kheriaty[1] <http:/#_ftn1> on oma 9. märtsi 2022. aasta alamkihi artiklis „Nuremberg, 1947 <https://aaronkheriaty.substack.com/p/nuremberg-1947> “ andnud Nürnbergi koodeksi <https://everipedia.org/wiki/lang_en/Nuremberg_Code> ajaloolise perspektiivi, öeldes: „1930. aastatel peeti Saksa meditsiini ja Saksa tervishoiuasutusi laialdaselt maailma kõige arenenumateks. Peened, kuid tohutult järgnevad nihked olid toimunud aastakümneid enne Hitleri võimuletulekut, alustades eugeenikaliikumise tõusust 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. 1922. aastal avaldasid psühhiaater Alfred Hoche <https://en.wikipedia.org/wiki/Alfred_Hoche> ja jurist Karl Binding <https://en.wikipedia.org/wiki/Karl_Binding> mõjuka raamatu „Elu vääritu elu hävitamisest“[2] <http:/#_ftn2> . Selle ja teiste mõjukate teoste metafoor haaras Saksa meditsiiniasutuse kujutlusvõimet, õõnestades traditsioonilist Hippokratese eetikat, mis oli valitsenud meditsiini alates antiikajast. Selle asemel, et teenida ravile ilmuva üksiku patsiendi tervist, julgustati Saksa arste vastutama „sotsiaalse organismi“ - volki - kui terviku “tervise“ eest Volk. Selle asemel, et näha vaevatud inimesi haigetena ja kaastundlikku arstiabi vajavatena, said Saksa arstidest sotsiaalpoliitilise programmi agendid, mida ajendas külm ja kalkuleeriv utilitaarne eetos. Kui sotsiaalset organismi tõlgendati tervena või haigena, iseloomustati mõningaid inimesi (nt kognitiivsete või füüsiliste puuetega inimesi) kui “vähkkasvajaid“ volkil. Ja mida teevad arstid vähkidega, kui need kõrvaldavad? Esimesed natside poolt gaasitatud inimesed ei olnud juudid koonduslaagrites (mis tulid hiljem), vaid psühhiaatriahaiglates puudega patsiendid, kes mõrvati Kolmanda Reichi “T4 eutanaasiaprogrammi“ raames. Kõik need surmaotsused allkirjastas Saksa arst. Isegi pärast seda, kui surmav režiim pööras tähelepanu juutidele ja teistele etnilistele vähemustele, jätkasid nad peaaegu rahvatervise õigustusi: tuletage meelde, et natsid demoniseerisid juute rutiinselt kui “haiguste levitajaid“. Kui arstid ei teeni haigete ja haavatavate patsientide vajadusi, vaid on sotsiaalprogrammi agendid, näitab meile Saksamaa näide, mis juhtub, kui korrumpeerunud režiim seda sotsiaalprogrammi valesti suunab.“ Lühidalt öeldes on Nürnbergi koodeks inimkatsete teaduseetika põhimõtete kogum. See sündis mehhanismina, mis tagab, et Teise maailmasõja ajal juutide ja teiste vähemusgruppide vastu toime pandud hävitavad meditsiinilised ja tervisega seotud eksperimendid ja julmused ei korduks enam kunagi. 1949. aasta Nürnbergi koodeksi 10. punkt <https://research.wayne.edu/irb/pdf/2-2-the-nuremberg-code.pdf> anti kohtuotsuse osas (USA vs. Karl Brandti jt kohtuprotsessi <https://en.wikipedia.org/wiki/Doctors%27_Trial> juhtum) pealkirjaga „Lubatavad meditsiinilised katsed <https://www.ushmm.org/information/exhibitions/online-exhibitions/special-focus/doctors-trial/nuremberg-code#Permissible> “. TEADVA NÕUSOLEKU EITAMINE? Informeeritud nõusolek enne ravi või mistahes meditsiiniseadme kohustamist ei ole vabatahtlik – see on kohustuslik. See on kohustuslik Nürnbergi koodeksiga (Brighthope Substack 15.09.2023. KLIKI SIIA <https://open.substack.com/pub/ianbrighthope/p/the-nuremberg-code-it-was-considered?r=10pxn5&utm_campaign=post&utm_medium=email> ). Nürnbergi koodeks on olnud eeskujuks tänapäeva põhimõtetele, mis tagavad meditsiiniuuringute subjektide õigused. Arstide kohtuprotsess algas 9. detsembril 1946 ja lõppes 19. juulil 1947. USA ülemkohus keeldus juhtumeid läbi vaatamast. Karistused kinnitas sõjaväe kuberner. Hukkamised viidi läbi Landsbergi vanglas. Ameerika Ühendriikide jaoks oli kohtuprotsess mõrvaprotsess pärast seda, kui rahvusvaheline sõjatribunal oli mõrva tunnistanud inimsusevastaseks kuriteoks. See ei olnud pelgalt mõrvaprotsess, sest kohtualused olid arstid, kes olid vandunud, et ei tee kahju ja järgivad Hippokratese vannet. Maailm pidi silmatorkava selgusega teadma ideedest ja motiividest, mis ajendasid neid arste ”kohtlema oma kaasinimesi vähem kui loomi” ja mis ”tõid kaasa sellised metslased”, et neid saaks ”välja lõigata ja paljastada enne, kui neist saab leviv vähk inimkonna rinnas”. Informeeritud nõusolek on arstide käitumiskoodeksi kohaselt kohustuslik. Näiteks Austraalia immuniseerimise käsiraamatu kohaselt on see kohustuslik ja Austraalia tervishoiutöötajate reguleeriva ameti (AHPRA) andmetel kohustuslik. Enne COVIDi oli AHPRA ametlik seisukoht teadva nõusoleku kohta järgmine: „Hea meditsiinitava: Austraalia arstide käitumisjuhend annab juhiseid arstidele. Teadev nõusolek on hea meditsiinitava põhielement. Arst peab enne läbivaatuse tegemist või ravi osutamist, sealhulgas vaktsiinide pakkumist, saama teadva nõusoleku. Immuniseerimisseadus ei kohusta vaktsineerima ja nõusolek on endiselt vajalik.“ Kuid 9. märtsil 2021 soovitas APHRA arstidele kirjalikult järgmist: „Riiklikud nõukogud ei toeta vaktsineerimisvastaste avalduste või tervisenõuannete propageerimist, mis on vastuolus parimate kättesaadavate teaduslike tõenditega või püüab aktiivselt õõnestada riiklikku immuniseerimiskampaaniat (sealhulgas sotsiaalmeedia kaudu), ning see võib olla vastuolus tegevusjuhenditega ja seda võidakse uurida ja võimalikud regulatiivsed meetmed“ (AHPRA seisukohavõtt, 9. märts 2021). AUSTRAALIA ARSTIDE KÄITUMISJUHENDIS SISALDUV TEADEV NÕUSOLEK Koodeks sisaldab järgmist: <https://substackcdn.com/image/fetch/f_auto,q_auto:good,fl_progressive:steep/https%3A%2F%2Fsubstack-post-media.s3.amazonaws.com%2Fpublic%2Fimages%2F1c93f334-af45-44f6-b168-4136f9d4d2fb_1610x610.png> AUSTRAALIA IMMUNISEERIMISE KÄSIRAAMAT ÜTLEB JÄRGMIST: <https://substackcdn.com/image/fetch/f_auto,q_auto:good,fl_progressive:steep/https%3A%2F%2Fsubstack-post-media.s3.amazonaws.com%2Fpublic%2Fimages%2F2aee66c8-42e2-4c9a-aabd-e8beaa50c549_816x1183.png> UUS TEADLIK NÕUSOLEK USA FLORIDA OSARIIGIS USA Florida osariik on nüüd välja andnud COVID-vaktsiini teadliku nõusoleku dokumendi. Florida osariigi teadlik nõusolek USA 13. september 2023 228KB ∙ PDF fail Alla laadima <https://phillipaltman.substack.com/api/v1/file/a29725d7-bb5a-4284-baad-aca20b5c2149.pdf> See dokument sisaldab osasid teadliku nõusoleku elemente. Vähemalt peaksid kõik arstid praegu kasutama sellega sarnast teadliku nõusoleku dokumenti. Kui nad seda ei tee, vastutavad nad COVID-19 “vaktsiinide“ põhjustatud vigastuste ja võimaliku surma eest. Florida teadliku nõusoleku dokumenti tuleks lisada järgmine: COVID-19 “vaktsiinid“ on klassifitseeritud geenipõhisteks ravimiteks, millega kaasnevad tavapäraste vaktsiinidega võrreldes erilised suuremad riskid. Seda tüüpi vaktsiini pole kunagi enne 2020. aastat vaktsineerimiseks kasutatud. Puuduvad pikaajalised ohutusandmed, mis toetaksid nende kasutamist. COVID-19 “vaktsiinide“- ja “võimendite“ uuemate versioonide ohutust toetavad andmed põhinevad suures osas testimisel väikesel arvul hiirtel. Ei ole tõestatud, et need süstid hoiaksid ära nakatumise või nakkuse edasikandumise või hoiaksid ära COVID-19-st tingitud raskeid haigusi või haiglaravi. Pärast nende süstide vabastamist on seletamatult järsult suurenenud seletamatute mitte-COVID-i kahjulike kardiovaskulaarsete (nt südameatakk ja insult), neuroloogiliste (nt dementsused), trombolüütiliste (hüübimine) ja immunoloogiliste sündmuste arv. Neid sündmusi võib otseselt põhjustada COVID-19 “vaktsiin“. On teatatud, et süstimisele järgnev jõuline treening põhjustab äkksurma. Kui te saate selle vaktsiini tõttu vigastada, on hüvitis äärmiselt piiratud. Allikad: substack.com <https://phillipaltman.substack.com/p/what-happened-to-informed-consent?utm_source=profile&utm_medium=reader2> , substack.com <https://ianbrighthope.substack.com/p/the-nuremberg-code-it-was-considered?r=10pxn5&utm_campaign=post&utm_medium=email> Pöördumise esitaja täiendavad juriidilised seisukohad käesolevas asjas 1949. aasta Nürnbergi koodeksi 10. punkt <https://research.wayne.edu/irb/pdf/2-2-the-nuremberg-code.pdf> anti kohtuotsuse osas (USA vs. Karl Brandti jt kohtuprotsessi <https://en.wikipedia.org/wiki/Doctors%27_Trial> juhtum) pealkirjaga „Lubatavad meditsiinilised katsed <https://www.ushmm.org/information/exhibitions/online-exhibitions/special-focus/doctors-trial/nuremberg-code#Permissible> “. 1. Inimese vabatahtlik nõusolek on absoluutselt hädavajalik. 2. Eksperiment peaks andma ühiskonna hüvanguks viljakaid tulemusi, mida ei ole võimalik saavutada muude uurimismeetodite või -vahenditega ning mis ei ole oma olemuselt juhuslikud ja ebavajalikud. 3. Katse peaks olema kavandatud ja põhinema loomkatsete tulemustel ning teadmistel haiguse või muu uuritava probleemi loomulikust kulgemisest, et eeldatavad tulemused õigustaksid katse läbiviimist. Esimene punkt hõlmab enamat kui lihtsalt ülaltoodud päist. See hõlmab ka järgmist: 1. Inimese vabatahtlik nõusolek on absoluutselt hädavajalik. See tähendab, et asjaomasel isikul peaks olema õigus- ja teovõime nõusoleku andmiseks; peaks asuma sellisel positsioonil, et ta saaks kasutada vaba valikuõigust ilma ühegi jõu, pettuse, sunni, liigse venitamise või muu varjatud sunni või sekkumiseta; ning tal peaksid olema piisavad teadmised ja arusaamine asjaomase teema elementidest, et ta saaks teha mõistva ja valgustatud otsuse. Ülalt on selge, et mitte ainult ei tohiks anda nõusolekut patsientidele või neile, kes saavad ravi, vaid neil peaks olema ka vaba valik, kas seda teha või mitte teha ilma sunni, pettuse või pettuseta. Covid-19 farmatseutiliste toodete reklaamimine „ohutu ja tõhusana“ kujutas endast pettust ja /või pettuse vormi, sest need olid eksperimentaalsed ravimeetodid, mis olid lubatud spetsiaalsete tervishoiumeetmete ja -asjaolude alusel. Paljusid meditsiiniõdesid, arste, tervishoiutöötajaid ja teisi on sunnitud vaktsineerima; ja paljud, kes keeldusid, vallandati nende ametikohtadelt. Sellisena nõustusid paljud inimesed menetluse vastuvõtmisega, kartes, et nad lõpetatakse, kui nad keelduvad. See klassifitseerub Nürnbergi koodeksi ja USA vs. Karl Brandti kohtulahendi <https://en.wikipedia.org/wiki/Doctors%27_Trial> alusel sunniks ja sunni vormiks. Suuresti ignoreeriti ka kolmandat punkti: „Katse peaks olema nii kavandatud ja põhinema loomkatsete tulemustel“. Mõne Covid-19 “vaktsineerimise“ puhul tavapärane loomkatsete etapp puudus. Mitte keegi ei tohi märgistada, pakendada, ravida, töödelda, müüa ega reklaamida ühtegi preparaati viisil, mis on vale, eksitav või petlik või mis võib luua eksliku mulje selle iseloomu, väärtuse, koguse, koostise või ohutuse kohta. Covid-19 “vaktsiini“ reklaamimine viisil, mis viitab sellele, et see on vastanud „samadele kvaliteedi- ja ohutusstandarditele nagu mis tahes muu kasutatav vaktsiin“, ei näita, et seda on testitud täielikult loomadel, see vabastati kiirustades ja manustati erakorralise korralduse alusel ning see oli geenimanipulatsiooni eksperimentaalne toode, mis erines tavapärastest vaktsiinidest. „Nürnbergi koodeksit ei ole ametlikult tervikuna seadusena vastu võtnud ükski riik ega eetikana ükski suurem meditsiiniliit“ (vt jaotist 50 aastat pärast Nürnbergi artiklist: „Viiskümmend aastat hiljem: Nürnbergi koodeksi tähtsus <https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJM199711133372006> “ (13. november 1997) N Engl J Med; 337:1436-1440. DOI: 10.1056/NEJM199711133372006). Viiteartiklis on siiski öeldud: „Sellegipoolest on selle mõju ülemaailmsele inimõigustealasele õigusele ja meditsiinieetikale olnud sügav. Näiteks selle teadva nõusoleku põhinõue on üldtunnustatud ja seda on rahvusvahelises õiguses väljendatud ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti (7) artiklis 1966. Teadlik nõusolek, tuginedes konkreetselt Nürnbergi koodeksile, on aluseks ka inimestele suunatud biomeditsiiniliste uuringute rahvusvahelistele eetilistele suunistele, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni ja Rahvusvaheliste Meditsiiniteaduste Organisatsioonide Nõukogu välja kuulutatud uusimad juhised (1993).“ Seega koodeksit peetakse kõige olulisemaks dokumendiks kliiniliste uuringute eetika ajaloos, millel oli tohutu mõju ülemaailmsetele inimõigustele. Lisaks on teadliku nõusoleku idee üldtunnustatud ja moodustab nüüd ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 7 <https://everipedia.org/wiki/lang_en/International_Covenant_on_Civil_and_Political_Rights> . See oli ka aluseks Maailma rahvusvahelistele eetilistele suunistele biomeditsiiniliste uuringute kohta <https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJM199711133372006> , mis hõlmasid inimesi. Kuigi Nürnbergi koodeksit ei peeta seaduseks, kohustab ÜRO inimõiguste büroo ülemkomissari kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti <https://www.ohchr.org/en/instruments-mechanisms/instruments/international-covenant-civil-and-political-rights> raames (vastu võetud Peaassamblee 16. detsembri 1966. aasta resolutsiooniga) liikmesriike <https://en.wikipedia.org/wiki/International_Covenant_on_Civil_and_Political_Rights> mitme lepingu <https://www.ohchr.org/en/core-international-human-rights-instruments-and-their-monitoring-bodies> alusel, kaitsta üksikisikuid ja rühmi inimõiguste rikkumiste eest ning hoiduda sekkumast või piiramast inimõiguste kasutamist. Kuna kedagi ei tohi allutada ilma tema vaba nõusolekuta meditsiinilistele või teaduslikele eksperimentidele, toob see selgelt välja inimeste õigused mitte olla sunnitud vaktsineerima – kindlasti mitte eksperimentaalset, nagu Pfizeri, Moderna ja teiste Covid-19 ravimeid pakkuvate ravimifirmade omad. Lisaks rikub iga isik või üksus, kes selliseid eksperimentaalseid ravimeid teiste suhtes jõustab, otseselt seda seaduslikku õigust ning seega võib tema suhtes kohaldada kohtumenetlust ja võimaluse korral kohtu alla anda. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi <https://www.riigiteataja.ee/akt/78574> artiklis 21 on sätestatud õiguslikud allikad, millele kohus võib tugineda. Põhikiri määratleb kolm peamist rahvusvahelise õiguse allikat; rahvusvahelised lepingud, rahvusvahelised tsiviliseeritud rahvaste poolt tunnustatud tava ja õiguse üldpõhimõtted. Tunnistatakse, et kolm allikat on võrdse väärtusega ja nende vahel puudub hierarhia. Vastavalt põhikirjale täiendavad vahendid õigusnormide kindlaksmääramiseks on kohtuotsused ja akadeemilised kirjutised. Lisaks nendele loetletud allikatele saab luua rahvusvahelisi õigusnorme ka ühepoolsete aktidega, nagu deklaratsioon või reservatsioon.[1] <http:#_ftn1> Väidame, et Nürnbergi seadustik kvalifitseerub rahvusvahelise õiguse allikaks Rooma statuudi artikli 21 lõike 1 punkti viis (5) b alusel. Artikli 21 lõikes 3 on sätestatud, et taotlus ja õiguse tõlgendamine “peab olema kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigustega”. Väidame, et “arsti katsejuhtum” lõi pretsedendi, millele tuleb tugineda käesolevat eesmärki arvestades, et esitada kaalumiseks arvamus: Nürnbergi koodeks kvalifitseerub rahvusvahelise õiguse allikaks jus cogens <https://legal.un.org/ilc/reports/2019/english/chp5.pdf> juriidilise põhimõtte alusel. Rahvusvahelise tavaõiguse (jus cogens) elemendid on järgmised: 1. sarnaste rahvusvaheliste õigusaktide laialdane kordamine riikide poolt aja jooksul (riigi praktika); 2. nõue, et teod peavad toimuma kohusetundest (opinio juris <https://www.law.cornell.edu/wex/opinio_juris_%28international_law%29> ); ja 3. et tegusid võtab vastu märkimisväärne hulk riike ja neid ei lükka tagasi märkimisväärne arv riike. 1950. aastal Rahvusvahelise õiguse komisjon on kantud rahvusvahelise tavaõiguse tõendina: lepingute otsused, rahvuslikud kohtud ja rahvusvaheline (tribunal), rahvuslik seadusandlus, diplomaatiline kirjavahetus, arvamused, rahvuslikud seaduslikud nõuandjad ja tava. Rahvusvahelised organisatsioonid[2] <http:#_ftn2> . Väidame, et praktika nõue – on täidetud: rahvusvaheliselt tegutsevad ravimitootjad ja Nürnbergi meditsiinikoodeksi tava, mida riigid laiendavad üldistele meditsiinieetika koodeksitele, ülemaailmsed valitsusvälised organisatsioonid ja millega on kõik arstid ja ravimifirmad seotud. Nürnbergi koodeksit ei ole ükski riik tervikuna seadusena vastu võtnud, selle põhiline nõue teadlik nõusolek on olnud üldiselt aktsepteeritud ja on liigendatud rahvusvahelise õiguse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tsiviil- ja poliitilised õigused (1966) koosseisukirjelduse juurde. * Informeeritud nõusolek, tuginedes konkreetselt Nürnbergi koodeksile, on samuti biomeditsiiniliste uuringute rahvusvaheliste eetikasuuniste alus. * * * Inimsubjektid, Maailma Terviseorganisatsiooni poolt välja kuulutatud viimased suunised rahvusvaheliste meditsiiniteaduste organisatsioonide nõukogu (1993).[3] <http:#_ftn3> „Opinio Juris sive necessitatis“ nõue – ülemaailmne tunnustus, Nürnbergi koodeksi eetiliste standardite vastuvõtmine ja praktiseerimine üldise meditsiinieetika koodeksitena on kohustus arstide ja ravimite kohta, et tootjad peavad põhimõtetest kinni pidama. Iga arst või teadlane, kellel on leitud, et Nürnbergi koodeksi kümne põhimõtte rikkumine tähendaks tema puhul kriminaalvastutusele võtmist, seetõttu väidame, et Nürnbergi kvalifitseerumiseks on täidetud arvamusžürii nõue: koodeks kui rahvusvahelise õiguse allikas „jus cogens´i“ tavanormi põhimõtte alusel. Järgnevalt on kavatsus tutvustada üksikasjalikult, kuidas valitsus koos ministrite ja kõrgemate ametnikega on rikkunud Nürnbergi koodeksit mitte ainult ühes aspektis, vaid ka paljudes aspektides. Informeeritud nõusolek meditsiinilises eksperimendis osalemiseks. Esimene Nürnbergi koodeksist tulenev põhimõte on valmisolek ja informeeritud nõusolek, et isik saab ravi ja osaleb eksperimendis. Inimene aktiveerub, see on valikuvabadus ilma sekkumiseta, kas jõu, pettuse, ähvarduse, pakkumise või mis tahes muud tüüpi sidumise või sundimisega. Kuid nii tervishoiuministeeriumi juhid kui ka peaminister “vaktsiini“ esitlesid ja riik alustas elanike “vaktsineerimist“, “vaktsineeritutele“, ei soovitatud, et nad võtavad praktikas osa meditsiinilise läbivaatuse katsest ja et nende nõusolek on Nürnbergi koodeksi kohaselt nõutav. See geneetiline meditsiiniline eksperiment on fakt inimestega, mis viiakse läbi ilma teadliku nõusolekuta – Nürnbergi koodeksi raske süüteo all. Alternatiivsed ravimeetodid – Teatud nõusoleku teemal ravi saamiseks ja Nürnbergi seaduse alusel. Koodeksi põhimõtet järgides on kohustus täpsustada ja soovitada patsiendile mitut ravi alternatiivi, kirjeldades üksikasjalikult meditsiinilist protsessi (ja kõike, mis selles sisaldub), samuti eelised ja puudused/kasu ja riskid, mis esinevad igas ravis, et võimaldada tal teha arukas isiklik otsus, millist ravi ta eelistab. Nagu öeldud, selle valiku peab tegema inimene ise. Vaatamata kõigele eeltoodule, valitsus ei suuda jätkuvalt olemasolevaid alternatiivseid ravivõimalusi hingamisteede haiguste raviks esitada. Alternatiivsed ravimeetodid, mis on nüüdseks tõestatud äärmiselt ohututena kui ka äärmiselt tõhusatena millise tahes hingamisteede infektsiooni ravis. Valitsus jätkab inimeste meelitamist, survestades ja manipuleerides nende teadliku nõusoleku protsessi, mis on teabe tahtlik varjamine “vaktsineerimiseks“ ning hirmu ja sunni õhkkonna loomiseks. Katse viiakse läbi, et vältida kannatusi või kehavigastusi. Teadaolevalt mRNA ja DNA “vaktsineerimisravi“ on põhjustanud ka palju surmasid, vigastusi ja tõsiseid kahjustusi (sealhulgas invaliidsus ja halvatus). Vaatamata sellele ei andnud valitsus korraldust asja uurimiseks. Samuti on küsitav, et arvestades selle eksperimentaalset olemust nende “vaktsineerimiste“ kohta, puuduvad täielikud aruanded surnute arvude või vigastatute kohta, nagu võib eeldada sellises meditsiinilises protsessis, milleks on üldsuse hüvanguks eksperimendis osalemine. Katset ei tohi läbi viia, kui on alust eeldada, et tekivad tõelised vigastused või surm. Seoses selle põhimõtte rikkumisega, andmed surmajuhtumite kohta ja alates ravi maha surumisest, meie, kodanikud, kuuleme ainult suuliselt ja suhtlusvõrgustikes (sõbrad, naabrid või sugulased) mitte riigimeediast. Katse eest vastutav isik peab olema valmis lõpetama eksperimendi mis tahes etapis, kui tal on tõenäoline põhjus arvata, et see põhjustab vigastusi, katses osaleja puude või surma. On juba tõestatud, et paljud on surnud Covidi mRNA ja DNA ravitoodete tagajärjel, vigastatud või jäänud invaliidiks; kuid valitsus on jätkuvalt sundinud seda ohtlikku eksperimenti. Arvestades eelolevaid kaalukaid argumente, palub sotsiaalministeeriumil esitada ühepoolne omaksvõtt alloleva suhtes: KÕIK meditsiinilised ravimeetodid või mittefarmatseutilised piirangud (ka meditsiiniseadmed) on ALATI eksperiment üksikule inimesele, kes neid proovib, “kõrvaltoimete“ tõttu. Nii et need seadused kaitsevad inimesi kõigi selliste meditsiiniliste jõupingutuste eest. EI maskidele, vaktsiinidele, geeniteraapiale ja testimisele, kasutades neid seadusi. Ebamõistlik on ettevõttel ja/või kodanikelt nõuda, et sümptomiteta inimesed alluksid testimisele ja/või vaktsiinipassi mandaadiga seotud korraldusele, mis võtab esimese puhul ka nende geneetilised sõrmejäljed. Lugupidamisega Revo Jaansoo ________________________________ [1] <http:#_ftnref1> Shabas William, „An Introduction to the International Criminal Court“, 155, Cambridge University Press (2007). DOI: https://doi.org/10.1017/CBO9780511801440. [2] <http:#_ftnref2> „Report of the International Law Commission to the General Assembly (Part II): Ways and Means of Making the Evidence of Customary International Law More Readily Available,” [1950] 2 Y.B. Int’l L. Comm’n 367, ILC Doc. 13. A/1316 [“Rahvusvahelise õiguse komisjoni aruanne üldisele Assamblee (II osa): tavapärase rahvusvahelise tõendusmaterjali esitamise viisid ja vahendid. Seadus on kergemini kättesaadav” [1950] 2 Y.B. Int'l L. Comm'n 367, ILC Dok. Aastaaruanded – Rahvusvahelise Õiguse Komisjon (un.org)]. https://legal.un.org/ilc/reports/. [3] <http:#_ftnref3> Duncan J Macrae: Rahvusvaheliste organisatsioonide ja meditsiiniteaduste nõukogu (CIOMS) juhised kliiniliste uuringute eetika kohta, PubMed (nih.gov). Proc Am Thorac Soc 2007 mai;4(2):176-8, arutelu 178-9. DOI: 10.1513/pats.200701-011GC. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17494727/. ----- Forwarded message ----- Subject: Vastus pöördumistele 876543.765432, 2.8665.53.7642 ja 2.8653.7627 Date: R, 22 sept 2023, 18:04 From: Kerli Reintamm <[email protected]> <http://[email protected]> To: Revo Jaansoo <[email protected]> <http://[email protected]> Lugupeetud Revo Jaansoo Käesolevaga vastame Teie saadetud pöördumistele 876543.7654321, 2.8665.53.76421 ja 2.8653.76271. Võtame edastatud tõendid ja info teadmiseks. Juhime teie tähelepanu, et vastavalt immunoprofülaktika ekspertkomisjoni 16.05.2023 koosoleku ettepanekutele on COVID-19 vastane vaktsineerimine soovitatud Eestis vaid riskirühma kuuluvatele täiskasvanutele ja lastele, kui arst seda vajalikuks peab, ning 60+ elanikkonnale. Vaktsineerimine on jätkuvalt Eesti Vabariigis vabatahtlik. Viimaste immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustega on võimalik tutvuda veebilehel https://www.sm.ee/immunoprofulaktika-ekspertkomisjon#item-1. COVID-19 vaktsiinide näol ei ole tegemist bioloogiliste relvadega. COVID-19 vaktsiinid tekitavad organismis immuunvastuse, et ära hoida koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatud haigust. COVID-19 vaktsiine arendatakse nii juba aastaid kasutusel olnud tehnoloogiatega (tulemuseks komponent-, inaktiveeritud ja nõrgestatud vaktsiinid) kui ka selliste lähenemisviisidega, mille tulemuseks on uudse toimimispõhimõttega vaktsiinid nagu näiteks mRNA tehnoloogial põhinevad vaktsiinid. COVID-19 vaktsiinid on mõeldud elanikkonna tervise kaitseks ja COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks, mitte inimeste kahjustamiseks. Maailma Terviseorganisatsiooni kavandatav ja ette valmistatav „pandeemialepe“ on rahvusvaheline konventsioon, mille eesmärk on parandada terviseohtudeks valmisolekut kõikidel tasanditel ja sektorite üleselt, tagada vajalikud investeeringud võimekuste arendamiseks ning suurendada vastastikkust usaldust riikide vahel. Olulisteks põhimõteteks on seejuures riikide suveräänsus, solidaarsus, õiglus ja inimõiguste austamine. 2005. aastal vastu võetud rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muutmiseks toimuvad hetkel arutelud. Muudatustega soovitakse tõhustada eeskirjade rakendamist, parandada infovahetust ja ohtudest teavitamist ning võimaldada Maailma Terviseorganisatsiooni operatiivsemat tegutsemist pandeemiaohust teavitamisel ja sellele reageerimisel, näiteks muuta paindlikumaks hädaolukorra väljakuulutamise protsess. Kokkuvõtlikult on võimalik eesti keeles tutvuda käimasolevate ettevalmistustega eelmise aasta lõpus avaldatud Sotsiaalministeeriumi pressiteates <https://www.sm.ee/elen-ohov-pandeemialeppe-abil-saame-maailmas-valtida-paanika-ja-unustamise-tsukleid> . Lugupidamisega Kerli Reintamm nõunik Rahvatervise osakond Sotsiaalministeerium ________________________________ [email protected] <http://[email protected]> Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn www.sm.ee <http://www.sm.ee> From: Revo Jaansoo <[email protected]> Sent: Wednesday, September 13, 2023 7:05 PM To: Riina Sikkut; Katrin Kiisk Cc: SM Info; Ravimiamet <[email protected]> Subject: Taotlus sotsiaalministeeriumile ja ravimiametile, 13.09.2023 Tere Allakirjutanu saadab käesoleva Taotluse ühtlasi simultaanselt sotsiaalministeeriumile ja ravimiametile (manuses). Lugupidamisega Revo Jaansoo Saatja: Revo Jaansoo <[email protected]> Saaja: Kerli Reintamm, SM Info, info.sm Teema: Vastuskiri (viimane redaktsioon) / pöördumistele 876543.765432, 2.8665.53.7642 ja 2.8653.7627 Austatud Kerili Reintamm ja EV Sotsiaalministeerium Allakirjutanu kinnitab, et on saanud kätte sotsiaalministeeriumi 22.09.2023. a e-vastuskirja (vt allpool). Sellega seoses jääb Pöördumise esitaja kõigi varasemalt esitatud seisukohtade juurde (vt nr 35467.8654, 35467.8888, 35467.7777 ja 35467.6666). Lisatõendina esitab ekspertarvamuse (vt manuses, lk 1-17), mis vaidlustab täies ulatuses Eesti Vabariigi Sositaalministeeriumi vastuses toodud argumendid. Kirjaliku ekspertarvamuse esitaja on endine Maailma Terviseorganisatsiooni juhtivametnik Ph.D. David Bell. Järgnevalt esitab allakirjutanu õiguslikud alused, millele ta tugineb Kõik Eesti Vabariigis – ajaperioodil 2020.-2023. aastal kehtestatud – COVID-i mittefarmatseutilised mandaadid, kõik on olnud selgelt ebaseaduslikud vähemalt alates 1991. aastast, kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 26. septembril 1991. aastal tegi otsuse <https://www.riigiteataja.ee/akt/13031565> ühinemisest rahvusvaheliste lepingutega ja ratifitseeris lepingu, mida tuntakse Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktina <https://www.riigiteataja.ee/akt/23982> („OHCHR“) Article 7 No one shall be subjected to torture or to cruel, inhuman or degrading treatment or punishment. In particular, no one shall be subjected without his free consent to medical or scientific experimentation. – Ametlik ingliskeelne OHCHR <https://www.ohchr.org/en/instruments-mechanisms/instruments/international-covenant-civil-and-political-rights> artikkel 7. Detsember 1966. aasta ÜRO Peaassamblee resolutsioon 2200A (XXI)) Artikkel 7 Kellegi suhtes ei või rakendada piinamist või julma, ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust. Muu hulgas ei tohi ühtegi isikut tema vabatahtliku nõusolekuta allutada meditsiinilistele või teaduslikele katsetele. – OHCHR <https://www.riigiteataja.ee/akt/23982> . Mitteametlik Riigi Teataja tõlge KÕIK mittefarmatseutilised piirangud ja/või meditsiinilised ravimeetodid on ALATI eksperiment, milles mitteosalemise kaitse ette on nähtud igale inimesele OHCHR <https://www.riigiteataja.ee/akt/23982> artiklis 7. Kuigi rahvusvahelise lepinguna on OHCHR <https://www.ohchr.org/en/instruments-mechanisms/instruments/international-covenant-civil-and-political-rights> riigisiseses õigusnormihierarhias formaalselt Eesti Vabariigi Põhiseadusest § 123 kohaldamisalas madalamal, on konventsiooniõiguste järgimine Eesti Vabariigi poolt endale võetud rahvusvaheline kohustus „sõltumata riigipiiridest“. Ameerika Ühendriigid liitus kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga 1992. aastal. Põhiseaduse ülimuslikkuse klausel (VI artikli punkt 2) sätestab, et põhiseadus, selle alusel tehtud föderaalseadused ja tema alluvuses sõlmitud lepingud moodustavad „maa kõrgeima seaduse“ ja on seega ülimuslikud mis tahes vastuoluliste osariigi seaduste suhtes. KODANIKU- JA POLIITILISTE ÕIGUSTE RAHVUSVAHELISE PAKTI ARTIKKEL 7 ON NÜRNBERGI KOODEKS, MILLE KOHASELT ON EBASEADUSLIK SURVESTADA KEDAGI OSALEMA INIMESTE MEDITSIINILISES EKSPERIMENDIS. MD Aaron Kheriaty[1] <http:/#_ftn1> on oma 9. märtsi 2022. aasta alamkihi artiklis „Nuremberg, 1947 <https://aaronkheriaty.substack.com/p/nuremberg-1947> “ andnud Nürnbergi koodeksi <https://everipedia.org/wiki/lang_en/Nuremberg_Code> ajaloolise perspektiivi, öeldes: „1930. aastatel peeti Saksa meditsiini ja Saksa tervishoiuasutusi laialdaselt maailma kõige arenenumateks. Peened, kuid tohutult järgnevad nihked olid toimunud aastakümneid enne Hitleri võimuletulekut, alustades eugeenikaliikumise tõusust 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. 1922. aastal avaldasid psühhiaater Alfred Hoche <https://en.wikipedia.org/wiki/Alfred_Hoche> ja jurist Karl Binding <https://en.wikipedia.org/wiki/Karl_Binding> mõjuka raamatu „Elu vääritu elu hävitamisest“[2] <http:/#_ftn2> . Selle ja teiste mõjukate teoste metafoor haaras Saksa meditsiiniasutuse kujutlusvõimet, õõnestades traditsioonilist Hippokratese eetikat, mis oli valitsenud meditsiini alates antiikajast. Selle asemel, et teenida ravile ilmuva üksiku patsiendi tervist, julgustati Saksa arste vastutama „sotsiaalse organismi“ - volki - kui terviku “tervise“ eest Volk. Selle asemel, et näha vaevatud inimesi haigetena ja kaastundlikku arstiabi vajavatena, said Saksa arstidest sotsiaalpoliitilise programmi agendid, mida ajendas külm ja kalkuleeriv utilitaarne eetos. Kui sotsiaalset organismi tõlgendati tervena või haigena, iseloomustati mõningaid inimesi (nt kognitiivsete või füüsiliste puuetega inimesi) kui “vähkkasvajaid“ volkil. Ja mida teevad arstid vähkidega, kui need kõrvaldavad? Esimesed natside poolt gaasitatud inimesed ei olnud juudid koonduslaagrites (mis tulid hiljem), vaid psühhiaatriahaiglates puudega patsiendid, kes mõrvati Kolmanda Reichi “T4 eutanaasiaprogrammi“ raames. Kõik need surmaotsused allkirjastas Saksa arst. Isegi pärast seda, kui surmav režiim pööras tähelepanu juutidele ja teistele etnilistele vähemustele, jätkasid nad peaaegu rahvatervise õigustusi: tuletage meelde, et natsid demoniseerisid juute rutiinselt kui “haiguste levitajaid“. Kui arstid ei teeni haigete ja haavatavate patsientide vajadusi, vaid on sotsiaalprogrammi agendid, näitab meile Saksamaa näide, mis juhtub, kui korrumpeerunud režiim seda sotsiaalprogrammi valesti suunab.“ Lühidalt öeldes on Nürnbergi koodeks inimkatsete teaduseetika põhimõtete kogum. See sündis mehhanismina, mis tagab, et Teise maailmasõja ajal juutide ja teiste vähemusgruppide vastu toime pandud hävitavad meditsiinilised ja tervisega seotud eksperimendid ja julmused ei korduks enam kunagi. 1949. aasta Nürnbergi koodeksi 10. punkt <https://research.wayne.edu/irb/pdf/2-2-the-nuremberg-code.pdf> anti kohtuotsuse osas (USA vs. Karl Brandti jt kohtuprotsessi <https://en.wikipedia.org/wiki/Doctors%27_Trial> juhtum) pealkirjaga „Lubatavad meditsiinilised katsed <https://www.ushmm.org/information/exhibitions/online-exhibitions/special-focus/doctors-trial/nuremberg-code#Permissible> “. TEADVA NÕUSOLEKU EITAMINE? Informeeritud nõusolek enne ravi või mistahes meditsiiniseadme kohustamist ei ole vabatahtlik – see on kohustuslik. See on kohustuslik Nürnbergi koodeksiga (Brighthope Substack 15.09.2023. KLIKI SIIA <https://open.substack.com/pub/ianbrighthope/p/the-nuremberg-code-it-was-considered?r=10pxn5&utm_campaign=post&utm_medium=email> ). Nürnbergi koodeks on olnud eeskujuks tänapäeva põhimõtetele, mis tagavad meditsiiniuuringute subjektide õigused. Arstide kohtuprotsess algas 9. detsembril 1946 ja lõppes 19. juulil 1947. USA ülemkohus keeldus juhtumeid läbi vaatamast. Karistused kinnitas sõjaväe kuberner. Hukkamised viidi läbi Landsbergi vanglas. Ameerika Ühendriikide jaoks oli kohtuprotsess mõrvaprotsess pärast seda, kui rahvusvaheline sõjatribunal oli mõrva tunnistanud inimsusevastaseks kuriteoks. See ei olnud pelgalt mõrvaprotsess, sest kohtualused olid arstid, kes olid vandunud, et ei tee kahju ja järgivad Hippokratese vannet. Maailm pidi silmatorkava selgusega teadma ideedest ja motiividest, mis ajendasid neid arste ”kohtlema oma kaasinimesi vähem kui loomi” ja mis ”tõid kaasa sellised metslased”, et neid saaks ”välja lõigata ja paljastada enne, kui neist saab leviv vähk inimkonna rinnas”. Informeeritud nõusolek on arstide käitumiskoodeksi kohaselt kohustuslik. Näiteks Austraalia immuniseerimise käsiraamatu kohaselt on see kohustuslik ja Austraalia tervishoiutöötajate reguleeriva ameti (AHPRA) andmetel kohustuslik. Enne COVIDi oli AHPRA ametlik seisukoht teadva nõusoleku kohta järgmine: „Hea meditsiinitava: Austraalia arstide käitumisjuhend annab juhiseid arstidele. Teadev nõusolek on hea meditsiinitava põhielement. Arst peab enne läbivaatuse tegemist või ravi osutamist, sealhulgas vaktsiinide pakkumist, saama teadva nõusoleku. Immuniseerimisseadus ei kohusta vaktsineerima ja nõusolek on endiselt vajalik.“ Kuid 9. märtsil 2021 soovitas APHRA arstidele kirjalikult järgmist: „Riiklikud nõukogud ei toeta vaktsineerimisvastaste avalduste või tervisenõuannete propageerimist, mis on vastuolus parimate kättesaadavate teaduslike tõenditega või püüab aktiivselt õõnestada riiklikku immuniseerimiskampaaniat (sealhulgas sotsiaalmeedia kaudu), ning see võib olla vastuolus tegevusjuhenditega ja seda võidakse uurida ja võimalikud regulatiivsed meetmed“ (AHPRA seisukohavõtt, 9. märts 2021). AUSTRAALIA ARSTIDE KÄITUMISJUHENDIS SISALDUV TEADEV NÕUSOLEK Koodeks sisaldab järgmist: <https://substackcdn.com/image/fetch/f_auto,q_auto:good,fl_progressive:steep/https%3A%2F%2Fsubstack-post-media.s3.amazonaws.com%2Fpublic%2Fimages%2F1c93f334-af45-44f6-b168-4136f9d4d2fb_1610x610.png> AUSTRAALIA IMMUNISEERIMISE KÄSIRAAMAT ÜTLEB JÄRGMIST: <https://substackcdn.com/image/fetch/f_auto,q_auto:good,fl_progressive:steep/https%3A%2F%2Fsubstack-post-media.s3.amazonaws.com%2Fpublic%2Fimages%2F2aee66c8-42e2-4c9a-aabd-e8beaa50c549_816x1183.png> UUS TEADLIK NÕUSOLEK USA FLORIDA OSARIIGIS USA Florida osariik on nüüd välja andnud COVID-vaktsiini teadliku nõusoleku dokumendi. Florida osariigi teadlik nõusolek USA 13. september 2023 228KB ∙ PDF fail Alla laadima <https://phillipaltman.substack.com/api/v1/file/a29725d7-bb5a-4284-baad-aca20b5c2149.pdf> See dokument sisaldab osasid teadliku nõusoleku elemente. Vähemalt peaksid kõik arstid praegu kasutama sellega sarnast teadliku nõusoleku dokumenti. Kui nad seda ei tee, vastutavad nad COVID-19 “vaktsiinide“ põhjustatud vigastuste ja võimaliku surma eest. Florida teadliku nõusoleku dokumenti tuleks lisada järgmine: COVID-19 “vaktsiinid“ on klassifitseeritud geenipõhisteks ravimiteks, millega kaasnevad tavapäraste vaktsiinidega võrreldes erilised suuremad riskid. Seda tüüpi vaktsiini pole kunagi enne 2020. aastat vaktsineerimiseks kasutatud. Puuduvad pikaajalised ohutusandmed, mis toetaksid nende kasutamist. COVID-19 “vaktsiinide“- ja “võimendite“ uuemate versioonide ohutust toetavad andmed põhinevad suures osas testimisel väikesel arvul hiirtel. Ei ole tõestatud, et need süstid hoiaksid ära nakatumise või nakkuse edasikandumise või hoiaksid ära COVID-19-st tingitud raskeid haigusi või haiglaravi. Pärast nende süstide vabastamist on seletamatult järsult suurenenud seletamatute mitte-COVID-i kahjulike kardiovaskulaarsete (nt südameatakk ja insult), neuroloogiliste (nt dementsused), trombolüütiliste (hüübimine) ja immunoloogiliste sündmuste arv. Neid sündmusi võib otseselt põhjustada COVID-19 “vaktsiin“. On teatatud, et süstimisele järgnev jõuline treening põhjustab äkksurma. Kui te saate selle vaktsiini tõttu vigastada, on hüvitis äärmiselt piiratud. Allikad: substack.com <https://phillipaltman.substack.com/p/what-happened-to-informed-consent?utm_source=profile&utm_medium=reader2> , substack.com <https://ianbrighthope.substack.com/p/the-nuremberg-code-it-was-considered?r=10pxn5&utm_campaign=post&utm_medium=email> Pöördumise esitaja täiendavad juriidilised seisukohad käesolevas asjas 1949. aasta Nürnbergi koodeksi 10. punkt <https://research.wayne.edu/irb/pdf/2-2-the-nuremberg-code.pdf> anti kohtuotsuse osas (USA vs. Karl Brandti jt kohtuprotsessi <https://en.wikipedia.org/wiki/Doctors%27_Trial> juhtum) pealkirjaga „Lubatavad meditsiinilised katsed <https://www.ushmm.org/information/exhibitions/online-exhibitions/special-focus/doctors-trial/nuremberg-code#Permissible> “. 1. Inimese vabatahtlik nõusolek on absoluutselt hädavajalik. 2. Eksperiment peaks andma ühiskonna hüvanguks viljakaid tulemusi, mida ei ole võimalik saavutada muude uurimismeetodite või -vahenditega ning mis ei ole oma olemuselt juhuslikud ja ebavajalikud. 3. Katse peaks olema kavandatud ja põhinema loomkatsete tulemustel ning teadmistel haiguse või muu uuritava probleemi loomulikust kulgemisest, et eeldatavad tulemused õigustaksid katse läbiviimist. Esimene punkt hõlmab enamat kui lihtsalt ülaltoodud päist. See hõlmab ka järgmist: 1. Inimese vabatahtlik nõusolek on absoluutselt hädavajalik. See tähendab, et asjaomasel isikul peaks olema õigus- ja teovõime nõusoleku andmiseks; peaks asuma sellisel positsioonil, et ta saaks kasutada vaba valikuõigust ilma ühegi jõu, pettuse, sunni, liigse venitamise või muu varjatud sunni või sekkumiseta; ning tal peaksid olema piisavad teadmised ja arusaamine asjaomase teema elementidest, et ta saaks teha mõistva ja valgustatud otsuse. Ülalt on selge, et mitte ainult ei tohiks anda nõusolekut patsientidele või neile, kes saavad ravi, vaid neil peaks olema ka vaba valik, kas seda teha või mitte teha ilma sunni, pettuse või pettuseta. Covid-19 farmatseutiliste toodete reklaamimine „ohutu ja tõhusana“ kujutas endast pettust ja /või pettuse vormi, sest need olid eksperimentaalsed ravimeetodid, mis olid lubatud spetsiaalsete tervishoiumeetmete ja -asjaolude alusel. Paljusid meditsiiniõdesid, arste, tervishoiutöötajaid ja teisi on sunnitud vaktsineerima; ja paljud, kes keeldusid, vallandati nende ametikohtadelt. Sellisena nõustusid paljud inimesed menetluse vastuvõtmisega, kartes, et nad lõpetatakse, kui nad keelduvad. See klassifitseerub Nürnbergi koodeksi ja USA vs. Karl Brandti kohtulahendi <https://en.wikipedia.org/wiki/Doctors%27_Trial> alusel sunniks ja sunni vormiks. Suuresti ignoreeriti ka kolmandat punkti: „Katse peaks olema nii kavandatud ja põhinema loomkatsete tulemustel“. Mõne Covid-19 “vaktsineerimise“ puhul tavapärane loomkatsete etapp puudus. Mitte keegi ei tohi märgistada, pakendada, ravida, töödelda, müüa ega reklaamida ühtegi preparaati viisil, mis on vale, eksitav või petlik või mis võib luua eksliku mulje selle iseloomu, väärtuse, koguse, koostise või ohutuse kohta. Covid-19 “vaktsiini“ reklaamimine viisil, mis viitab sellele, et see on vastanud „samadele kvaliteedi- ja ohutusstandarditele nagu mis tahes muu kasutatav vaktsiin“, ei näita, et seda on testitud täielikult loomadel, see vabastati kiirustades ja manustati erakorralise korralduse alusel ning see oli geenimanipulatsiooni eksperimentaalne toode, mis erines tavapärastest vaktsiinidest. „Nürnbergi koodeksit ei ole ametlikult tervikuna seadusena vastu võtnud ükski riik ega eetikana ükski suurem meditsiiniliit“ (vt jaotist 50 aastat pärast Nürnbergi artiklist: „Viiskümmend aastat hiljem: Nürnbergi koodeksi tähtsus <https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJM199711133372006> “ (13. november 1997) N Engl J Med; 337:1436-1440. DOI: 10.1056/NEJM199711133372006). Viiteartiklis on siiski öeldud: „Sellegipoolest on selle mõju ülemaailmsele inimõigustealasele õigusele ja meditsiinieetikale olnud sügav. Näiteks selle teadva nõusoleku põhinõue on üldtunnustatud ja seda on rahvusvahelises õiguses väljendatud ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti (7) artiklis 1966. Teadlik nõusolek, tuginedes konkreetselt Nürnbergi koodeksile, on aluseks ka inimestele suunatud biomeditsiiniliste uuringute rahvusvahelistele eetilistele suunistele, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni ja Rahvusvaheliste Meditsiiniteaduste Organisatsioonide Nõukogu välja kuulutatud uusimad juhised (1993).“ Seega koodeksit peetakse kõige olulisemaks dokumendiks kliiniliste uuringute eetika ajaloos, millel oli tohutu mõju ülemaailmsetele inimõigustele. Lisaks on teadliku nõusoleku idee üldtunnustatud ja moodustab nüüd ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 7 <https://everipedia.org/wiki/lang_en/International_Covenant_on_Civil_and_Political_Rights> . See oli ka aluseks Maailma rahvusvahelistele eetilistele suunistele biomeditsiiniliste uuringute kohta <https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJM199711133372006> , mis hõlmasid inimesi. Kuigi Nürnbergi koodeksit ei peeta seaduseks, kohustab ÜRO inimõiguste büroo ülemkomissari kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti <https://www.ohchr.org/en/instruments-mechanisms/instruments/international-covenant-civil-and-political-rights> raames (vastu võetud Peaassamblee 16. detsembri 1966. aasta resolutsiooniga) liikmesriike <https://en.wikipedia.org/wiki/International_Covenant_on_Civil_and_Political_Rights> mitme lepingu <https://www.ohchr.org/en/core-international-human-rights-instruments-and-their-monitoring-bodies> alusel, kaitsta üksikisikuid ja rühmi inimõiguste rikkumiste eest ning hoiduda sekkumast või piiramast inimõiguste kasutamist. Kuna kedagi ei tohi allutada ilma tema vaba nõusolekuta meditsiinilistele või teaduslikele eksperimentidele, toob see selgelt välja inimeste õigused mitte olla sunnitud vaktsineerima – kindlasti mitte eksperimentaalset, nagu Pfizeri, Moderna ja teiste Covid-19 ravimeid pakkuvate ravimifirmade omad. Lisaks rikub iga isik või üksus, kes selliseid eksperimentaalseid ravimeid teiste suhtes jõustab, otseselt seda seaduslikku õigust ning seega võib tema suhtes kohaldada kohtumenetlust ja võimaluse korral kohtu alla anda. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi <https://www.riigiteataja.ee/akt/78574> artiklis 21 on sätestatud õiguslikud allikad, millele kohus võib tugineda. Põhikiri määratleb kolm peamist rahvusvahelise õiguse allikat; rahvusvahelised lepingud, rahvusvahelised tsiviliseeritud rahvaste poolt tunnustatud tava ja õiguse üldpõhimõtted. Tunnistatakse, et kolm allikat on võrdse väärtusega ja nende vahel puudub hierarhia. Vastavalt põhikirjale täiendavad vahendid õigusnormide kindlaksmääramiseks on kohtuotsused ja akadeemilised kirjutised. Lisaks nendele loetletud allikatele saab luua rahvusvahelisi õigusnorme ka ühepoolsete aktidega, nagu deklaratsioon või reservatsioon.[1] <http://#_ftn1> Väidame, et Nürnbergi seadustik kvalifitseerub rahvusvahelise õiguse allikaks Rooma statuudi artikli 21 lõike 1 punkti viis (5) b alusel. Artikli 21 lõikes 3 on sätestatud, et taotlus ja õiguse tõlgendamine “peab olema kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigustega”. Väidame, et “arsti katsejuhtum” lõi pretsedendi, millele tuleb tugineda käesolevat eesmärki arvestades, et esitada kaalumiseks arvamus: Nürnbergi koodeks kvalifitseerub rahvusvahelise õiguse allikaks jus cogens <https://legal.un.org/ilc/reports/2019/english/chp5.pdf> juriidilise põhimõtte alusel. Rahvusvahelise tavaõiguse (jus cogens) elemendid on järgmised: 1. sarnaste rahvusvaheliste õigusaktide laialdane kordamine riikide poolt aja jooksul (riigi praktika); 2. nõue, et teod peavad toimuma kohusetundest (opinio juris <https://www.law.cornell.edu/wex/opinio_juris_%28international_law%29> ); ja 3. et tegusid võtab vastu märkimisväärne hulk riike ja neid ei lükka tagasi märkimisväärne arv riike. 1950. aastal Rahvusvahelise õiguse komisjon on kantud rahvusvahelise tavaõiguse tõendina: lepingute otsused, rahvuslikud kohtud ja rahvusvaheline (tribunal), rahvuslik seadusandlus, diplomaatiline kirjavahetus, arvamused, rahvuslikud seaduslikud nõuandjad ja tava. Rahvusvahelised organisatsioonid[2] <http://#_ftn2> . Väidame, et praktika nõue – on täidetud: rahvusvaheliselt tegutsevad ravimitootjad ja Nürnbergi meditsiinikoodeksi tava, mida riigid laiendavad üldistele meditsiinieetika koodeksitele, ülemaailmsed valitsusvälised organisatsioonid ja millega on kõik arstid ja ravimifirmad seotud. Nürnbergi koodeksit ei ole ükski riik tervikuna seadusena vastu võtnud, selle põhiline nõue teadlik nõusolek on olnud üldiselt aktsepteeritud ja on liigendatud rahvusvahelise õiguse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tsiviil- ja poliitilised õigused (1966) koosseisukirjelduse juurde. * Informeeritud nõusolek, tuginedes konkreetselt Nürnbergi koodeksile, on samuti biomeditsiiniliste uuringute rahvusvaheliste eetikasuuniste alus. * * Inimsubjektid, Maailma Terviseorganisatsiooni poolt välja kuulutatud viimased suunised rahvusvaheliste meditsiiniteaduste organisatsioonide nõukogu (1993).[3] <http://#_ftn3> „Opinio Juris sive necessitatis“ nõue – ülemaailmne tunnustus, Nürnbergi koodeksi eetiliste standardite vastuvõtmine ja praktiseerimine üldise meditsiinieetika koodeksitena on kohustus arstide ja ravimite kohta, et tootjad peavad põhimõtetest kinni pidama. Iga arst või teadlane, kellel on leitud, et Nürnbergi koodeksi kümne põhimõtte rikkumine tähendaks tema puhul kriminaalvastutusele võtmist, seetõttu väidame, et Nürnbergi kvalifitseerumiseks on täidetud arvamusžürii nõue: koodeks kui rahvusvahelise õiguse allikas „jus cogens´i“ tavanormi põhimõtte alusel. Järgnevalt on kavatsus tutvustada üksikasjalikult, kuidas valitsus koos ministrite ja kõrgemate ametnikega on rikkunud Nürnbergi koodeksit mitte ainult ühes aspektis, vaid ka paljudes aspektides. Informeeritud nõusolek meditsiinilises eksperimendis osalemiseks. Esimene Nürnbergi koodeksist tulenev põhimõte on valmisolek ja informeeritud nõusolek, et isik saab ravi ja osaleb eksperimendis. Inimene aktiveerub, see on valikuvabadus ilma sekkumiseta, kas jõu, pettuse, ähvarduse, pakkumise või mis tahes muud tüüpi sidumise või sundimisega. Kuid nii tervishoiuministeeriumi juhid kui ka peaminister “vaktsiini“ esitlesid ja riik alustas elanike “vaktsineerimist“, “vaktsineeritutele“, ei soovitatud, et nad võtavad praktikas osa meditsiinilise läbivaatuse katsest ja et nende nõusolek on Nürnbergi koodeksi kohaselt nõutav. See geneetiline meditsiiniline eksperiment on fakt inimestega, mis viiakse läbi ilma teadliku nõusolekuta – Nürnbergi koodeksi raske süüteo all. Alternatiivsed ravimeetodid – Teatud nõusoleku teemal ravi saamiseks ja Nürnbergi seaduse alusel. Koodeksi põhimõtet järgides on kohustus täpsustada ja soovitada patsiendile mitut ravi alternatiivi, kirjeldades üksikasjalikult meditsiinilist protsessi (ja kõike, mis selles sisaldub), samuti eelised ja puudused/kasu ja riskid, mis esinevad igas ravis, et võimaldada tal teha arukas isiklik otsus, millist ravi ta eelistab. Nagu öeldud, selle valiku peab tegema inimene ise. Vaatamata kõigele eeltoodule, valitsus ei suuda jätkuvalt olemasolevaid alternatiivseid ravivõimalusi hingamisteede haiguste raviks esitada. Alternatiivsed ravimeetodid, mis on nüüdseks tõestatud äärmiselt ohututena kui ka äärmiselt tõhusatena millise tahes hingamisteede infektsiooni ravis. Valitsus jätkab inimeste meelitamist, survestades ja manipuleerides nende teadliku nõusoleku protsessi, mis on teabe tahtlik varjamine “vaktsineerimiseks“ ning hirmu ja sunni õhkkonna loomiseks. Katse viiakse läbi, et vältida kannatusi või kehavigastusi. Teadaolevalt mRNA ja DNA “vaktsineerimisravi“ on põhjustanud ka palju surmasid, vigastusi ja tõsiseid kahjustusi (sealhulgas invaliidsus ja halvatus). Vaatamata sellele ei andnud valitsus korraldust asja uurimiseks. Samuti on küsitav, et arvestades selle eksperimentaalset olemust nende “vaktsineerimiste“ kohta, puuduvad täielikud aruanded surnute arvude või vigastatute kohta, nagu võib eeldada sellises meditsiinilises protsessis, milleks on üldsuse hüvanguks eksperimendis osalemine. Katset ei tohi läbi viia, kui on alust eeldada, et tekivad tõelised vigastused või surm. Seoses selle põhimõtte rikkumisega, andmed surmajuhtumite kohta ja alates ravi maha surumisest, meie, kodanikud, kuuleme ainult suuliselt ja suhtlusvõrgustikes (sõbrad, naabrid või sugulased) mitte riigimeediast. Katse eest vastutav isik peab olema valmis lõpetama eksperimendi mis tahes etapis, kui tal on tõenäoline põhjus arvata, et see põhjustab vigastusi, katses osaleja puude või surma. On juba tõestatud, et paljud on surnud Covidi mRNA ja DNA ravitoodete tagajärjel, vigastatud või jäänud invaliidiks; kuid valitsus on jätkuvalt sundinud seda ohtlikku eksperimenti. Arvestades eelolevaid kaalukaid argumente, palub sotsiaalministeeriumil esitada ühepoolne omaksvõtt alloleva suhtes: KÕIK meditsiinilised ravimeetodid või mittefarmatseutilised piirangud (ka meditsiiniseadmed) on ALATI eksperiment üksikule inimesele, kes neid proovib, “kõrvaltoimete“ tõttu. Nii et need seadused kaitsevad inimesi kõigi selliste meditsiiniliste jõupingutuste eest. EI maskidele, vaktsiinidele, geeniteraapiale ja testimisele, kasutades neid seadusi. Ebamõistlik on ettevõttel ja/või kodanikelt nõuda, et sümptomiteta inimesed alluksid testimisele ja/või vaktsiinipassi mandaadiga seotud korraldusele, mis võtab esimese puhul ka nende geneetilised sõrmejäljed. Lugupidamisega Revo Jaansoo ________________________________ [1] <http://#_ftnref1> Shabas William, „An Introduction to the International Criminal Court“, 155, Cambridge University Press (2007). DOI: https://doi.org/10.1017/CBO9780511801440. [2] <http://#_ftnref2> „Report of the International Law Commission to the General Assembly (Part II): Ways and Means of Making the Evidence of Customary International Law More Readily Available,” [1950] 2 Y.B. Int’l L. Comm’n 367, ILC Doc. 13. A/1316 [“Rahvusvahelise õiguse komisjoni aruanne üldisele Assamblee (II osa): tavapärase rahvusvahelise tõendusmaterjali esitamise viisid ja vahendid. Seadus on kergemini kättesaadav” [1950] 2 Y.B. Int'l L. Comm'n 367, ILC Dok. Aastaaruanded – Rahvusvahelise Õiguse Komisjon (un.org)]. https://legal.un.org/ilc/reports/. [3] <http://#_ftnref3> Duncan J Macrae: Rahvusvaheliste organisatsioonide ja meditsiiniteaduste nõukogu (CIOMS) juhised kliiniliste uuringute eetika kohta, PubMed (nih.gov). Proc Am Thorac Soc 2007 mai;4(2):176-8, arutelu 178-9. DOI: 10.1513/pats.200701-011GC. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17494727/. ----- Forwarded message ----- Subject: Vastus pöördumistele 876543.765432, 2.8665.53.7642 ja 2.8653.7627 Date: R, 22 sept 2023, 18:04 From: Kerli Reintamm <[email protected]> To: Revo Jaansoo <[email protected]> Lugupeetud Revo Jaansoo Käesolevaga vastame Teie saadetud pöördumistele 876543.7654321, 2.8665.53.76421 ja 2.8653.76271. Võtame edastatud tõendid ja info teadmiseks. Juhime teie tähelepanu, et vastavalt immunoprofülaktika ekspertkomisjoni 16.05.2023 koosoleku ettepanekutele on COVID-19 vastane vaktsineerimine soovitatud Eestis vaid riskirühma kuuluvatele täiskasvanutele ja lastele, kui arst seda vajalikuks peab, ning 60+ elanikkonnale. Vaktsineerimine on jätkuvalt Eesti Vabariigis vabatahtlik. Viimaste immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustega on võimalik tutvuda veebilehel https://www.sm.ee/immunoprofulaktika-ekspertkomisjon#item-1. COVID-19 vaktsiinide näol ei ole tegemist bioloogiliste relvadega. COVID-19 vaktsiinid tekitavad organismis immuunvastuse, et ära hoida koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatud haigust. COVID-19 vaktsiine arendatakse nii juba aastaid kasutusel olnud tehnoloogiatega (tulemuseks komponent-, inaktiveeritud ja nõrgestatud vaktsiinid) kui ka selliste lähenemisviisidega, mille tulemuseks on uudse toimimispõhimõttega vaktsiinid nagu näiteks mRNA tehnoloogial põhinevad vaktsiinid. COVID-19 vaktsiinid on mõeldud elanikkonna tervise kaitseks ja COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks, mitte inimeste kahjustamiseks. Maailma Terviseorganisatsiooni kavandatav ja ette valmistatav „pandeemialepe“ on rahvusvaheline konventsioon, mille eesmärk on parandada terviseohtudeks valmisolekut kõikidel tasanditel ja sektorite üleselt, tagada vajalikud investeeringud võimekuste arendamiseks ning suurendada vastastikkust usaldust riikide vahel. Olulisteks põhimõteteks on seejuures riikide suveräänsus, solidaarsus, õiglus ja inimõiguste austamine. 2005. aastal vastu võetud rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muutmiseks toimuvad hetkel arutelud. Muudatustega soovitakse tõhustada eeskirjade rakendamist, parandada infovahetust ja ohtudest teavitamist ning võimaldada Maailma Terviseorganisatsiooni operatiivsemat tegutsemist pandeemiaohust teavitamisel ja sellele reageerimisel, näiteks muuta paindlikumaks hädaolukorra väljakuulutamise protsess. Kokkuvõtlikult on võimalik eesti keeles tutvuda käimasolevate ettevalmistustega eelmise aasta lõpus avaldatud Sotsiaalministeeriumi pressiteates <https://www.sm.ee/elen-ohov-pandeemialeppe-abil-saame-maailmas-valtida-paanika-ja-unustamise-tsukleid> . Lugupidamisega Kerli Reintamm nõunik Rahvatervise osakond Sotsiaalministeerium ________________________________ [email protected] <http://[email protected]> Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn www.sm.ee <http://www.sm.ee> From: Revo Jaansoo <[email protected]> Sent: Wednesday, September 13, 2023 7:05 PM To: Riina Sikkut; Katrin Kiisk Cc: SM Info; Ravimiamet <[email protected]> Subject: Taotlus sotsiaalministeeriumile ja ravimiametile, 13.09.2023 Tere Allakirjutanu saadab käesoleva Taotluse ühtlasi simultaanselt sotsiaalministeeriumile ja ravimiametile (manuses). Lugupidamisega Revo Jaansoo Saatja: Revo Jaansoo <[email protected]> Saaja: SM Info, Ravimiamet Teema: Taotlus nr 4764.754.48 (28.09.2023) Tere! Manuses on allakirjutanu Taotlus ja viidatud (lk 1/1-12) lisadokument. Taotluse esitamise kuupäev on 28.09.2023. a. Lugupidamisega Revo Jaansoo