Üürilepingu kooskõlastus

ÜÜRILEPING NR 23-2-13/49 Üürileping on sõlmitud … septembril 2023 (lähtuvalt digiallkirjastamise kuupäevast) üürileandja HITS Investments OÜ Registrikood/isikukood: 14435374 Juriidiline aadress: Rotermanni 8, Tallinn, 10111 Telefon: +37256627639 E-post: martin.uhtegi @hitskinnisvara.ee Esindaja lepingu sõlmimisel: Martin Ühtegi, juhatuse liige Kontaktisik: Artjom Dmitrijev Kontaktisiku telefon: +37253505670 Kontaktisiku e-post: ja [email protected] üürniku Tervise Arengu Instituut Registrikood: 70006292 Juriidiline aadress: Hiiu 42, 11619 Tallinn Telefon: 659 3900 E-post: [email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: Annika Veimer, direktor Kontaktisik: Marlen Piskunov Kontaktisiku telefon: 5433 0822 Kontaktisiku e-post: [email protected] vahel, kes on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel tingimustel. ERITINGIMUSED 1. Üüripinna kinnistu asukoht, suurus ja koosseis Aadressil Paldiski maantee 80, Tallinn asuv kinnistu, kinnistusraamatu registriosa number 2269901 , katastritunnus 78406:601:0010 , pindala 8199,0 m 2 . 1.2. Kinnistu oluliseks osaks on büroo hoone ( ehit i sregistri kood 120644684, ehitise kasutamise peamine otstarve b üroohoone ) , suletud netopinn a ga 8624.70 m² . 1.3. Hoone üüritav pind on hoone netopind, millest on lahutatud hoonet kui tervikut teenindavate ruumide pind, mida ei ole välja üüritud. Üüritav pind mõõdetakse koos mittekandvate tarindite aluse pinnaga, see on kandvatel tarinditel seinte siseviimistluskihini ja mittekandvatel tarinditel seinte telgjooneni. Netopinna arvestamisel lähtutakse Eesti standardis EVS-EN 15221-6:2011 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Osa 6: Pinna ja kubatuuri mõõtmine kinnisvarakeskkonna juhtimisel“ olevast „ruumide netopinna“ mõistest, millele vastab ehitisregistris suletud netopind, millele on liidetud mittekandvate tarindite alune pind. 2. Üüripinna suurus, paiknemine ja koosseis 2.1. Üürniku kasutuses olev üüripind hoones kokku on arvestuslikult 19 46,7 m² . 2.2 . Lisaks p unktis 1 toodud üürniku ainukasutuses olevale pinnale on üürniku kasutada ühiskasutuses olev pind suurusega 250 m 2 , mille eest üürnik eraldi üüri ei tasu. 2.3 . Üüripind paikneb järgmiste l korrustel: 2.2.1. 6. korrus – büroo 898,1 m 2 ; 2.2.2. 7. korrus – büroo 898,1 m 2 ; 2.2.3. 2. korrus – koolitusruumid 150,5 m 2 . 2. 4 . Üürniku ainu kasutuses olevate parkimiskohtade arv kokku on 45. Parkimiskohtade kasutamise tasu sisaldub p unktis 6 toodud üüris. Parkimiskohtade kasutamise reeglid on toodud lepingu lisas 7 . 2. 4 . Üüripinna paiknemine on toodud lisas 1 olevatel plaanidel ja eksplikatsioonidel . 3. Üüripinna sihtotstarve Üüripinna sihtotstarve on büroohoone. 4. Üüripinna nõutav seisund Üürileandja on kohustatud tagama üüripinna säilitamise seisundis, mis see on üüripinna valduse üleandmisel, v . a harilikust kulumisest tingitud muutused üüripinna seisundis . 5. Üüripinna valduse üleandmine 5.1. Üüripinna valduse üleandmise tähtpäev on hiljemalt 15.12.2023. Valduse üleandmisele eelnevalt üürileandja : teostab poolte poolt lepingu lisas 5 kokku lepitud ehitustööd; hangib ja paigaldab poolte poolt kokku lepitud mööbli ja muu sisustuse vastavalt lisale 6 ; hangib hoonele energiamärgise, mille kohaselt hoone energiatõhusus vastab C-klassile. 5.2. Üüripinna valduse üleandmise kohta koostatakse akt ( lisa 4 ) . 5.3. Üüripinna tasu arvestus algab 01.01.2024 . 5.4. Juhul, kui üürileandja hilineb p.5.1 sätestatud üüripinna valduse üleandmisega ja sellest tulenevalt tekivad üürnikul lisakulud, tuleb üürileandjal need üürnikule hüvitada. 6. Üüriteenused ja üür 6.1. Üüri liik on turu põhine. 6.2. Üüriteenused on kirjeldatud lisas 2 . 6.3. Üüri suurus on toodud lisas 3 . Üürile lisandub käibemaks. 6.4. Üüri arvestamise põhimõtted on toodud lisas 3 . 6.5. Pooled on kokku leppinud, et üüri muudetakse mitte tihedamini kui üks kord aastas, indeksi alusel (v.a investeeringute komponent) . 6.6. Üüri muutmisel indeksi alusel lähtutakse järgmisest: 6.6.1. Üüri muudetakse esimest korda alates 1. jaanuarist 2025 . 6.6.2. Üüri muutmise aluseks olev tüüptingimuste punktis 3.16 nimetatud indeks leitakse muutmisele eelneva aasta 30. septembri seisuga . Vaatamata indeksile ei saa üüri muutus olla suurem kui 3% aastas. 6.6.3. Üürileandja esitab üürnikule üüri muutmise teate hiljemalt muutmisele eelneva aasta 3 1 . oktoobriks . 6.6.4. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. 7. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu 7.1. Kõrvalteenused on kirjeldatud lisas 2 . 7.2. Kõrvalteenuste tasu suurus on toodud lisas 3 . Kõrvalteenuste tasule lisandub käibemaks. 7.3. Kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtted on toodud lisas 3 . 7.4. Pooled on kokku leppinud, et kõrvalteenuste tasu muudetakse vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2 , arvestades alljärgnevaga: 7.4.1 kõrvalteen uste tasu fikseeritakse aastaseks perioodiks ja üürileandjal pole õigust seda ühepoolselt muuta. Tasaarveldust fikseeritud tasu ja tegelike kulude vahel ei rakendata. 7.4.2 p unktis 7.4.1 sätestatu t ei rakendata tarbimisteenuste (elektrienergia, küte, vesi ja kanalisatsioon) kohta, millede puhul lähtutakse tegelikest kuludest ja tarbimismahtudest. 7. 5 . Kõrvalteenuste tasu muutmisel vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2 lähtutakse järgmisest: 7. 5 .1. Üürileandja esitab kõrvalteenuste tasu muutmise kohta üürnikule ettepaneku hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 30. novembriks . 7. 5 .2. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 3 0 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. 8. Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine 8.1. Üüri ja k õrv a lteenuste tasu arvestamine algab üüripinna üleandmisest. 8.2. Üürileandja esitab üürnikule arve või eraldi arved üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Üür ning fikseeritud kõrvalteenuste tasu arvestatakse jooksva kuu eest , fikseerimata kõrvalteenuste tasu eelneva kuu eest . Arved edastatakse üürnikule e-arvetena. Üürileandja esitab üürnikule e-arveid, mis vastavad Eesti e-arve standardile. E-arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud täiendavalt ka üürniku kontaktisiku eesnimi ja perekonnanimi. 8.3. Arve tasumise tähtaeg on 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arve saamisest arvates. 9. Lepingu tähtaeg 9.1. Leping jõustub kui pooled on lepingu allkirjastanud. 9.2. Leping lõpeb 31.12.2033. 10. Erisused ja täiendused tüüptingimustele 10.1. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel õigus nõuda lepingut rikkunud poolelt leppetrahvi summas, mis saadakse lepingu ülesütlemise ajal kehtiva ühe kalendrikuu üüri korrutamisel k olm e ga . Leppetrahvi ei rakendata punktide 8.3.4, 8.4.1 ja 8.4.3 korral. 11. Muud kinnitused ja kokkulepped 11.1. Pooled on kokku lep p inud, et lisa de 5 ja 6 alusel üüripinnal teostatava d ettevalmistustööd ja mööbli paigaldus peavad olema lõppenud enne üüripinna üürnikule üleandmist. Nende tööde eest tasub üürileandja ning üürnikule tööde eest arveid ei esitata . Vastavate tööde ja hangitava mööbli hind on arvestatud lisas 3 toodud üürihinnas ja üürihind ei muutu olenemata tööde ja mööbli tegelikust maksumusest. 11. 2. Pooled on kokku leppinud, et üürileandja poolt tarnitav mööbel jääb peale selle eest täielikku tasumist (vt lisa 3 - ´ parendustööd lisa 6 alusel ´ ) üürnikule. Üüriperioodi jooksul on mööbli korrashoiu kohustus üürnikul. Üürileandja kohustuseks on mööbli tarnija poolsete garantiikohustuste täitmise tagamine. 11. 3 . Pooled on kokku leppinud, et üürniku ruumivajaduse olulisel muutumisel püüab üürileandja leida koostöös üürnikuga võimaluse üüripinna muutmiseks ja (leppe)trahve vms ei rakendata. 11 . 4 . Pooled on kokku leppinud, et juhul kui l eping lõppeb ennetähtaegselt ü ürnikust tuleneval põhjusel , kohustub ü ürnik l epingu lõppedes tasuma l isas 5 ja l isas 6 toodud parenduste eest ü ürileandjale ü ürniku poolt tasumata parenduste maksumuse . 12. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine 12.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eritingimustest, tüüptingimustest, lepingu lisadest ja lepingu muudatustest (sealhulgas lepingus nimetatud üürileandja teadetest üüri muutmise kohta). 12.2. Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ lisas 1 esitatud tüüptingimusi, mis on käesoleva lepingu osaks. 12.3. Juhul kui lepingu eritingimused, tüüptingimused või lisad on omavahel vastuolus, lähtutakse dokumentidest järgmises järjekorras: 1) eritingimused; 2) lisad; 3) tüüptingimused. Eri aegadel allkirjastatud sama järjekorra lepingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse hiljem allkirjastatud dokumendist. Hilisem kokkulepe tühistab vastuolu korral varasema kokkuleppe vastava osa. 12.4. Pooled käsitavad tüüptingimuste punktis 5.3 nimetatud kinnisvara korrashoiu hea tavana „kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu sõlmimisel on Eesti standard EVS 807:2016/A2:2022 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid“. 13. Lepingu lisad Lisa 1 Üüripinna plaanid ja eksplikatsioonid Lisa 2 Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste liigitus Lisa 3 Üür ja kõrvalteenuste tasu Lisa 4 Üüripinna valduse üleandmise akt (koostatakse valduse üleandmisel) Lisa 5 Üürileandja poolt enne üüripinna üleandmist teostatavad ehitustööd Lisa 6 Üürileandja poolt enne üüripinna üleandmist hangitav ja paigaldatav mööbel Lisa 7 Parkimiskohtade kasutamise reeglid Üürileandja Üürnik ____________________ ________________________ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ TÜÜPTINGIMUSED 1. MÕISTED Lepingus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1.1. avarii on rike, mis ohustab kas inimelusid või üürniku julgeolekut või on tekitanud või võib tekitada olulist kahju tervisele või varale, sealhulgas keskkonnale. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse avariiks lepingu tähenduses; 1.2. hoone on kinnistul paiknev hoone, milles üürilepingu osaks olevad ruumid asuvad; 1.3. isik on iga pooleks mitteolev isik; 1.4. kasutustasu on üürilepingus kokku lepitud tasu, mis koosneb üürist ja kõrvalteenuste tasust; 1.5. kinnistu on eritingimustes märgitud kinnistu(d); 1.6. kõrvalteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel lisaks üüriteenustele ning mille maksumus ei sisaldu üüris; 1.7. kõrvalteenuste tasu on üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks; 1.8. leping on poolte vahel sõlmitud üürileping, mis koosneb eritingimustest ja tüüptingimustest koos muudatuste ja lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad; 1.9. lepingu tähtaeg on aeg lepingu jõustumisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni; 1.10. parendustöö on tegevus, mille peamine eesmärk on: 1.10.1. üüripinna või selle osa sihtotstarbe või suuruse muutmine; 1.10.2. üüripinna või selle osa uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemide või muude süsteemide uuendamine; 1.10.3. üüripinna täiendava mugavuse, meeldivuse või ilu saavutamine; 1.10.4. uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine üüripinnal, kuigi üüripind oleks sihtotstarbeliselt kasutatav ka ilma nendeta; 1.11. pool on üürileandja või üürnik; 1.12. pooled on üürileandja ja üürnik ühiselt nimetatuna; 1.13. puudus on üüripinna mittevastavus ettenähtud tingimustele, sealhulgas kokkulepetele või kohustustele, mis ei pruugi kaasa tuua süsteemi seiskumist ega rikke või avarii ega otsese kahju tekkimist. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse puuduseks lepingu tähenduses; 1.14. remonttöö on tegevus, millega taastatakse üüripinna või selle osa, sealhulgas konstruktsioonide ning tehnosüsteemide eesmärgipärane toimimine vastavalt üürilepingus kokku lepitud seisundile; 1.15. rike on puudus, mille tulemusel seade või süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt või häiritud on normaalne töö- või elukorraldus üüripinnal, kuid sellega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või olulist varalist kahju. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse rikkeks lepingu tähenduses; 1.16. tööpäev on iga nädalapäev, välja arvatud laupäev, pühapäev, Eesti Vabariigi riigipüha ja rahvuspüha; 1.17. vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud oodata, et pool lepingu sõlmimise ajal sellise asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Selline asjaolu takistab lepingu täitmist, kuid ei pruugi põhjustada üüripinna kahjustumist; 1.18. üür on üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks; 1.19. üüripind on üürilepingu alusel üürniku kasutusse antud eritingimustes kirjeldatud kinnistu, hoone ja/või selle osa ning juhul kui üürniku kasutusse antakse osa kinnistust ja/või hoonest, koosneb üüripind üürniku ainukasutuses olevast pinnast ja ühiskasutuses olevast pinnast, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnikega või kasutajatega; 1.20. üüriteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel ning mille maksumus sisaldub üüris. 2. ÜÜRIPINNA ÜLEANDMINE ÜÜRNIKULE 2.1. Üüripind peab üürnikule üleandmisel olema sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja heakorrastatud. 2.2. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna üleandmisevastuvõtmise akti, mis pärast allkirjastamist saab lepingu lahutamatuks osaks ja lepingu lisaks. Vajaduse korral võivad pooled üüripinna tehnilise seisukorra fikseerimiseks koostada käesolevas punktis nimetatud akti asendavaid või täiendavaid dokumente ja sõlmida täiendavaid kokkuleppeid. 3. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASU Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestus 3.1. Üürnik tasub üürileandjale kasutustasu üürileandja esitatud arve alusel, kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel peab olema eraldi näidatud üüri kogusumma ja kõrvalteenuste tasu vastavalt kokkulepitud teenuste loetelule. 3.2. Kui pooled ei ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu fikseeritud suuruses või muudes arvestamise põhimõtetes, arvestatakse kõrvalteenuste tasu suurused alljärgnevalt: 3.2.1. Tarbimismahtude mõõtmine toimub tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia, vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenused) korral vastavalt üüripinna tarbimist mõõtvatele arvestitele, välja arvatud juhul, kui arvestid puuduvad. Tarbimismahtude mõõtmine toimub ka muudel teenustel, mille tasu arvestuse aluseks on tarbimismahud. 3.2.2. Tarbimismahtude proportsionaalne arvestamine toimub tüüptingimuste punktis 3.2.1 nimetamata kõrvalteenuste korral, sealhulgas ühiskasutuses olevate pindade ja tehnosüsteemide korrashoiuga seotud teenuste ning muude teenuste ja nendega seotud tarbimisteenuste korral. Proportsionaalsel arvestamisel leitakse kõrvalteenuse tasu, arvestades teenusega kaetud üüripinna osakaalu teenusega kaetud hoone üüritavast pinnast, see tähendab, et üürniku kuluks hoone vastavatest kuludest on nii mitu protsenti, kui mitu protsenti moodustab üürniku teenusega kaetud üüripind hoones kogu hoone vastava teenusega kaetud üüritavast pinnast, sõltumata sellest, kas hoone üüritav pind on välja üüritud või mitte. 3.2.3. Kõrvalteenuste tasude suurused arvestatakse vastavalt tüüptingimuste punkti 3.2.1 või 3.2.2 alusel leitud tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate kehtestatud hindadele või riigihankemenetluse tulemusena teenuseosutajatega kokku lepitud hindadele. 3.3. Remonttööde maksumus sisaldub üüris, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti: 3.3.1. ulatuses, mis tagab üüripinna säilimise lepingus kokku lepitud seisundis; 3.3.2. kui selliste tööde tegemine on põhjustatud õigusaktide muudatustest, välja arvatud juhul, kui õigusaktide muudatused on seotud üürniku tööspetsiifikaga. Lisaks punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatule sisaldub üüris remonttööde maksumus lepingus kokku lepitud rahaliste vahendite ja tegevuste ulatuses. 3.4. Kui üürnik soovib üüripinnal teha parendustöid või selliseid remonttöid, mille maksumus vastavalt lepingule ei sisaldu üüris või mis oma olemuselt ei ole üürileandja kui omaniku kohustuseks, ning selliste tööde tulemusena üüri või kõrvalteenuste tasu suurus muutuks, lähtuvad pooled tüüptingimuste punktides 5.8–5.14 sätestatust. 3.5. Kui lepingu kehtivuse ajal viiakse läbi hoone mõõdistamine, mille tulemusena täpsustatakse hoone üüritava pinna suurust, siis korrigeeritakse lepingujärgset üüripinna suurust hoones ja üürina makstavat üüripinna ruutmeetri tasu ning kõrvalteenuste tasu selliselt, et korrigeerimise hetkel kehtiv kasutustasu kogusumma kalendrikuus ei muutu. 3.6. Üürnik tasub kõik üürileandjale tasumisele kuuluvate summade ülekandmisega seotud kulud, tingimusel, et ülekanne tuleb teha Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse arveldusarvele või välismaa krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali arveldusarvele. Üürniku poolt üüriteenuste ja kõrvalteenuste lepingute sõlmimine ning selle mõju üürile 3.7. Üürnikul on üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel lepinguid vastavate teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise, kui pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud teenuslepingud sõlmib või vastavad tegevused teeb üürnik. 3.8. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid haldusteenuse või tehnohoolduse osutamiseks, samuti omanikukohustuste täitmiseks või teha vastavad tegevused ise, kui üürileandja on selliste teenuste osutamisel lepingut rikkunud, alljärgnevatel tingimustel: 3.8.1. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta. 3.8.2. Ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, milliste viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega, sest on põhjendatud üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. 3.9. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid tüüptingimuste punktis 3.8 nimetamata teenuste saamiseks või teha vastavad tegevused ise alljärgnevatel tingimustel: 3.9.1. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 60 päeva ja kannab kulud, mis üürileandjal tuleb kanda juba sõlmitud teenuslepingute ennetähtaegse lõpetamise tõttu (näiteks leppetrahvi nõuded). Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3.10; 3.9.2. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva ja pooled ei ole kokku leppinud, et üüriteenust või kõrvalteenust osutab üürileandja. Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3.10; 3.9.3. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta; 3.9.4. ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, kui nende viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega. 3.10. Üürileandja kohustub tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku andma või põhjendama sellest keeldumist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest, kui sellistest lepingutest kas lepingu kehtivuse ajal või pärast seda: 3.10.1. tulenevad või võivad tuleneda kahjulikud mõjutused kinnistule; 3.10.2. halveneb või võib halveneda hoone seisund; 3.10.3. kaasnevad või võivad kaasneda kohustused, kitsendused või piirangud üürileandjale või teistele üürnikele. 3.11. Üürileandjal ei ole õigust keelduda tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku andmisest, kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud selliste mõjutuste, seisundi halvenemise, kohustuste, piirangute või kitsendustega või kui pooled lepivad kirjalikult kokku sellistest asjaoludest põhjustatud mõjutustega kaasnevate kulutuste hüvitamises üürileandjale. Viidatud negatiivsete mõjutuste tõendamise koormis lasub üürileandjal, kusjuures esitatud põhjendused peavad olema asjakohased. Juhul kui üürnik sõlmib eelnimetatud teenuste saamiseks teenuslepingud ilma üürileandja nõusolekuta, vastutab üürnik sellega kaasnevate riskide ja võimalike kahjude eest ning kohustub üürileandjale põhjustatud kahju hüvitama. 3.12. Kui üürnik kasutab tüüptingimuste punktis 3.9 nimetatud õigust lepingute sõlmimiseks, kohaldatakse vastavate teenuste eest tasumise suhtes üürniku valikul ühte varianti alljärgnevatest: 3.12.1. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üüri või kõrvalteenuste tasude suurust ei muudeta, kuid üürileandja hüvitab üürnikule vastava teenuse maksumuse. Tasu hüvitatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas. 3.12.2. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üürileandja ja üürnik lepivad kokku üüri või kõrvalteenuste tasude vähendamises vastavate teenuste ulatuses. Üüri või kõrvalteenuste tasusid vähendatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas. 3.13. Kui üürnik sõlmib isikutega lepingud tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia, vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenuse) kohta, edastab ta üürileandjale iga järgneva kuu 10. kuupäevaks andmed üüripinna tarbimisteenuste kohta, välja arvatud juhul, kui üürileandja selliseid andmeid saada ei soovi. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmine 3.14. Üüri võib kokkulepitud indeksi alusel muuta üks kord aastas kuni 3%, kui eritingimustes on selles kokku lepitud. Üüri võib muuta suuremas ulatuses juhul, kui muudetakse üürilepingu muid tingimusi, mis toovad kaasa üüri muutmise vajaduse. Indeksi alusel üüri muutmisel lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust. 3.15. Kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine toimub üks kord aastas vastavalt eritingimustes ja lisades kokkulepitule järgmiselt: 3.15.1. Kui pooled on kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel, lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust. 3.15.2. Kui pooled ei ole kõrvalteenuste tasu muutmist välistanud ega ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel ja üürileandja soovib kõrvalteenuste tasu muuta, esitab ta üürnikule sellekohase ettepaneku, mille aluseks on andmed eelmise kalendriaasta üüripinna kulude ja järgmise kalendriaasta prognoositavate kulude kohta, muu hulgas andmed selle kohta, milline põhjendatud ja objektiivne alus tingib kõrvalteenuste tasude muutmise. Fikseeritud kõrvalteenuste tasu korral ja juhul, kui kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamisele eelneva aasta tegelik kõrvalteenuste kulu erines sama aasta kohta lepingus fikseeritud tasust, tasaarvestab üürileandja fikseeritud tasu ja tegeliku kulu vahe järgneva kalendriaasta kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamsel, juhul kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Kui üürnik ei ole nõus teates esitatuga, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe. Kui pooled ei saavuta eritingimustes kokku lepitud tähtajaks kõrvalteenuste tasu muutmises kokkulepet, siis kohaldatakse osas, milles kokkulepet ei saavutatud, alates järgmisest kalendriaastast tüüptingimuste punktis 3.2 sätestatut. Üürileandja poolt kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamise, üürniku poolt vastuväite esitamise ning kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe sõlmimise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes. Erinevate kõrvalteenuste tasude muutmisele võib rakendada erinevaid muutmise põhimõtteid. 3.16. Üüri ja kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine kokkulepitud indeksi alusel toimub järgmiselt: 3.16.1. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on tüüptingimuste punktis 3.16.2 nimetatud tarbijahinna indeksi aastane protsentuaalne muutus. 3.16.2. Tarbijahinna indeksiks on eritingimustes kokku lepitud kuupäeva seisuga lõppeva aastase perioodi kohta avaldatud Eesti tarbijahinna koondindeks, mis sisaldab kõiki regioone ja kaubagruppe. Kui vastavat koondindeksit ei ole avaldatud üüri või kõrvalteenuste tasu muutmise teate esitamise kuupäevaks, võetakse aluseks nimetatud kuupäevale eelnenud kalendrikuu viimase päeva seisuga lõppenud aastase perioodi Eesti tarbijahinna koondindeksi aastane muutus protsentides. 3.16.3. Üüri ja kõrvalteenuste tasu indeksi alusel muutmise kohta esitab üürileandja üürnikule teate. Juhul kui üürnik leiab, et teates esitatu ei vasta lepingus kokkulepitule, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Teate ja vastuväite esitamise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes. 3.17. Pikema tähtajaga kui kümme aastat sõlmitud üürilepingus vaadatakse kasutustasu suurus üle vähemalt iga viie aasta järel. 4. ÜÜRIPINNA KASUTAMINE JA VALDAMINE 4.1. Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul üüripinda kasutada ja vallata vastavalt lepingule, sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast põhjustatud takistuste kõrvaldamise ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis tahes viisil ohustada või häirida üürniku poolt üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või üürniku poolt lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist. 4.2. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel, sealhulgas seoses üüripinna isikule võõrandamise või üürimise ettevalmistamisega, on ta kohustatud eelnevalt üürnikuga kooskõlastama selleks vajaliku juurdepääsu koha, ulatuse ja aja. Täiendavalt lähtutakse üüripinnale sisenemise ja viibimise korral hoone sisekorraeeskirjas sätestatust. 4.3. Üürnik kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust ja tervishoidu reguleerivaid õigusakte. 4.4. Üürnik kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab teenuse, süsteemi või seadme võimsuse. Juhul kui üürniku installeeritav seade nõuab lisasüsteeme, paigaldatakse sellised süsteemid üürniku kulul ja vastavalt üürileandjaga kooskõlastatud plaanidele ja spetsifikatsioonidele. 4.5. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale, sealhulgas hoone seintele, oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaame, lippe, plakateid, logosid, sümboolikat ning muid visuaalseid tähiseid ja viitasid tingimusel, et need vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele. Üürileandja on kohustatud tagama, et üürnikul oleks võimalik paigaldada üüripinnale üürniku sümboolika, mille kasutamise kohustus on üürnikule ette nähtud õigusaktidega. Üürniku paigaldatud reklaami vastavuse eest kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetele vastutab ning reklaamimaksu maksab üürnik. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on üürnik kohustatud üürileandjale hüvitama tekitatud kahju. 4.6. Üürnikul on õigus kasutada üüripinda eritingimustes sätestamata sihtotstarbel üksnes üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on koos nõusoleku andmisega õigus kehtestada üüripinna kasutamise suhtes piiranguid või muid tingimusi. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest juhul, kui: 4.6.1. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib kahjustada või kahjustab üüripinda või muul viisil vähendab selle väärtust; 4.6.2. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib suurendada või suurendab üürileandja kulutusi üüripinnale; 4.6.3. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve on vastuolus heade kommetega; 4.6.4. üürnik ei ole nõus üüripinna sihtotstarbe muutmisest tingitud, üürileandja pakutud uue üüri või kõrvalteenuste tasudega või üürileandja pakutud üüripinna kasutamise piirangute või muude tingimustega. 4.7. Üürnik teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud avariist või muust ohust üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste sündmustega seotud asjaolude ja tagajärgede likvideerimiseks. 4.8. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja kohustuste täitmiseks, samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui nimetatud avariid või reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibivaid isikuid või vara. Sellisel juhul lähtutakse üüripinnale sisenemisel ja sellel viibimisel hoone sisekorraeeskirjas sätestatud korrast. 4.9. Üürnikul on keelatud üürileandja nõusolekuta siseneda tehnilistesse ruumidesse, välja arvatud üüripinna hulka kuuluvad tehnilised ruumid, reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule, sealhulgas tema töötajale, ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui: 4.9.1. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab tüüptingimuste punktist 4.7 tulenevat kohustust; 4.9.2. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise õigus ja tingimused on eraldi kokku lepitud eritingimustes või hoone sisekorraeeskirjas; 4.9.3. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemiseks esineb muu põhjendatud vajadus, mis on seotud üürniku põhitegevuse, julgeolekukaalutluste või üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme. 4.10. Kui üüripinna tehnosüsteemide reguleerimisvajadus tekib väljaspool avariid, pöördub üürnik üürileandja poole, kes reageerib üürniku ettepanekule esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 4.11. Lepinguga sätestamata poolte kohustused üüripinna valdamisel ja kasutamisel on sätestatud hoone suhtes kehtivates õigusaktides ja muudes dokumentides, sealhulgas hoone sisekorraeeskirjas. 4.12. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni üüripinna tegeliku energiatarbimise, veetarbimise ja jäätmetekke kohta. Informatsioon esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sellises sisus, ulatuses ja detailsuses, mis võimaldab analüüsida üüripinna kasutamisega seotud keskkonna- ja energiatõhususe aspekte. Muu hulgas peab informatsioon sisaldama teavet tarbitud taastuva ja taastumatu energia mahu ning tarbitud energia CO 2 ekvivalendi kohta. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisatasu. 4.13. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni, mis on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. a direktiivist 2012/27/EL hoonete energiatõhususe kohta tulenevate nõuete täitmiseks. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisatasu. Pooled võivad eritingimustes täpsustada hoonete energiatõhususe nõuete aluseks olevaid dokumente. 5. ÜÜRIPINNA KORRASHOID 5.1. Kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti, on üürileandja kohustatud tagama üüripinna hoidmise eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutamiseks sobivas seisundis ja eritingimuste punktis 4 kokku lepitud seisundis, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust. 5.2. Üürileandja ja üürniku kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel lepingu kehtivuse ajal on kirjeldatud tüüptingimuse punktides 5.3–5.14, eritingimustes ja lisades. 5.3. Üürileandja osutab üürnikule üüri- ja kõrvalteenuseid vastavalt eritingimustes kokku lepitud kinnisvara korrashoiu heale tavale ning lepingus täpsustatud ulatuses ja poolte kohustuste jaotuse alusel. Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine 5.4. Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks eritingimustes sätestatud sihtotstarbel kasutatav, ja kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul puudusest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 5.5. Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul rikkest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 5.6. Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe tunni jooksul avariist teada saamisest arvates, ning tegema avariijärgse remondi viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 5.7. Kui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade ja vastavate tööde tegemiseks vajalike materjalide ettetellimistähtaegade tõttu võimalik kinni pidada tüüptingimuste punktides 5.4–5.6 nimetatud tähtaegadest, on üürileandja kohustatud sama tähtaja jooksul esitama üürnikule edasise tegevusplaani. Juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja esitatud tegevusplaan, on tal õigus kõrvaldada puudus, rike või avarii ise või lasta see kõrvaldada isikul ja nõuda üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, teavitades sellest üürileandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel võimalusel pärast puuduse, rikke või avarii kõrvaldamist. Remonttööde ja parendustööde tegemine 5.8. Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil, ulatuses ja ajal, lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled remonttöödes kokkuleppimiseks sõlmida lisakokkuleppeid. 5.9. Üürileandja teeb remonttöid üürniku igapäevast tegevust võimalikult vähe mõjutaval viisil. Üürileandjal ei ole õigust nõuda üürnikult remonttööde tegemist. 5.10. Pooled võivad lepingu tähtaja jooksul kokku leppida parendustööde tegemises üürileandja poolt. Sellisel juhul lepivad pooled eelnevalt kirjalikult kokku parendustööde mahu ja tähtajad. Kui üürnik on kohustatud parendustöödega kaasnevad kulutused hüvitama, siis lepitakse kokku ka kaasnevate kulutuste suurus ning nende hüvitamise tingimused ja kord. 5.11. Kui üürniku tööspetsiifikaga seotud uute õigusaktide vastuvõtmine või selliste õigusaktide muutmine toob kaasa vajaduse teha üüripinna remonttöid või parendustöid üüripinna sihtotstarbelise kasutamise jätkamiseks, lepivad pooled kokku vajalike tööde mahu, tähtajad ja maksumuse ning mõju üürile või kõrvalteenuste tasudele või mõlemale. Sellisest nõuetele mittevastavusest tingitud takistused üüripinna kasutamisel üürniku poolt ei ole käsitatavad üürileandjapoolse lepingu rikkumisena, üürnikul ei ole õigust alandada üüri, peatada üüri tasumist ega kasutada üürileandja suhtes muid õiguskaitsevahendeid. 5.12. Kui üürileandja ei täida kohaselt kohustust teha remont- või parendustöid, on üürnikul õigus eelneval teatamisel teha vastavad tööd ise või sõlmida leping vastavate tööde tegemiseks isikuga ning sellisel juhul kohaldatakse tüüptingimuste punktides 3.8–3.12 sätestatut. Üürnikul on õigus kohaldada üürileandja suhtes lepingus sätestatud õiguskaitsevahendeid. 5.13. Üürnik võib teha üüripinnal muudatusi – remonttöid ja parendustöid – poolte kirjalikul kokkuleppel, milles sätestatakse muu hulgas selliste tööde tegemise maht ja tingimused, samuti üürileandja poolt lepingu lõppemisel üüripinnal tehtud muudatuste hüvitamise maht ja tingimused. Üürileandja ei või käesolevas punktis nimetatud kokkuleppe sõlmimisest põhjendamatult keelduda, ennekõike juhul, kui üüripinnal muudatuste tegemine on vajalik üüripinna kasutamiseks või üüripinna mõistlikuks majandamiseks. 5.14. Üürnik võib lepingu lõppemisel ära võtta üüripinnale tehtud muudatused, kui see on võimalik üüripinda kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust muudatusi ära võtta, kui üürileandja tasub üürnikule selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul on muudatuste äravõtmiseks õigustatud huvi. 6. ÜÜRIPINNA ANDMINE ISIKUTE KASUTUSSE 6.1. Üürnikul ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda üüripinda või osa sellest isikute kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnik annab üüripinna allkasutusse, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Allkasutaja ei või kasutada asja pärast lepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud üürnikule. 6.2. Üürnikul on õigus võimaldada riigiasutustel kasutada üüripinda tingimusel, et üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Üürnik on kohustatud üürileandjat kasutusse andmisest kirjalikult teavitama kümne tööpäeva jooksul üleandmisest või kasutusse andmisest arvates. 7. LOAD 7.1. Üürileandja on kohustatud väljastama üürnikule tema tegevuseks või üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused, arvestades lepingus üüriteenuste või kõrvalteenuste lepingute sõlmimise suhtes poolte vahel kokku lepitud tingimustega, või osutama võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürileandja kui üüripinna omaniku abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürileandjast tulenevate asjaolude tõttu. 7.2. Üürnik on kohustatud väljastama üürileandjale ja tema alltöövõtjatele lepingus tulenevate üürileandja kohustuste täitmiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused (sealhulgas sissepääsuload, kui need on vajalikud), välja arvatud põhjendatud juhtudel. Samuti osutab üürnik võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürniku kui üüripinna otsese valdaja abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürnikust tulenevate asjaolude tõttu. 8. LEPINGU LÕPPEMINE 8.1. Pooled on kokku leppinud, et kummalgi poolel on õigus leping enne tähtaega üles öelda üksnes käesoleva lepingu eri- või tüüptingimustes sätestatud juhtudel. 8.2. Leping lõpeb järgmistel juhtudel: 8.2.1. juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel; 8.2.2. poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval; 8.2.3. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt tüüptingimuste punktis 8.3 toodud alustel; 8.2.4. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku poolt tüüptingimuste punktis 8.4 toodud alustel; 8.2.5. seaduses või eritingimustes sätestatud muul alusel. 8.3. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm kuud ette, järgnevatel juhtudel: 8.3.1. üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalteenuste tasusid vähemalt kolm kuud järjest või lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri või kõrvalteenuste tasude summa; 8.3.2. üürnik tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal ümberehitusi või muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja selle tõttu saab üüripind oluliselt kahjustada ning üürnik ei ole tekitatud kahjustust kõrvaldanud kahe kuu jooksul üürileandjalt sellesisulise kirjaliku nõude saamisest arvates. Üürnikul on õigus eelnimetatud tähtaega pikendada, teavitades sellest viivitamata üürileandjat, kui kahjustuste kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja jooksul ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade tõttu; 8.3.3. üürnik annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku kasutusse ning üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest arvates, välja arvatud tüüptingimuste punktis 6.2 sätestatud juhul; 8.3.4. muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. 8.4. Üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette, järgnevatel juhtudel: 8.4.1. üürnikul ei ole võimalik üüripinda eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutada või kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud asjaolu tõttu, mille eest üürnik ei vastuta; 8.4.2. üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist kõrvaldanud ka üürniku antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Tähtaja määramisel arvestavad pooled muu hulgas õigusaktides sätestatud kohustustest tulenevaid nõudeid, nt riigihangete menetlustähtaegu jm; 8.4.3. üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. 8.5. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta isikutega sõlmitud lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed hiljemalt lepingu lõppemise päevaks. Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid makseid ei ole võimalik üürnikust mittetulenevatel põhjustel lepingu lõppemise päevaks tasuda, kohustub üürnik vastavad maksed tasuma 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teistsuguses tähtajas. 8.6. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest, mille täitmine peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist jätkuma ka pärast lepingu lõppemist. 9. ÜÜRIPINNA TAGASTAMINE ÜÜRILEANDJALE 9.1. Üürnik tagastab üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või lepingu ennetähtaegset ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 9.2. Üürnik tagastab üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning üüripinna harilikku füüsilist kulumist ning poolte kokkuleppel üüripinnale jäetavaid ümberehitusi ja muudatusi. Üürnik peab üüripinna enne tagastamist heakorrastama ning vabastama talle ja isikutele kuuluvast varast. 9.3. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise tähtpäevaks üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akti. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt moodustab lepingu lahutamatu lisa. 9.4. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta tüüptingimuste punktis 9.2 sätestatule, fikseeritakse tuvastatud puudused tüüptingimuste punktis 9.3 nimetatud aktis ning juhul kui üürnik vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult üüripinna seisundi lepinguga vastavusse viimiseks ja üüripinna kahjustuste likvideerimiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist. 9.5. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise, tekkepõhjuste või nende eest vastutuse üle vaidlus, on ükskõik kummal poolel õigus tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab pool, kes vastutab puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest. Kui ekspertiisist ilmneb, et puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest vastutavad mõlemad pooled, kannavad pooled ekspertiisiga kaasnevad kulud võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui ekspert määrab proportsioonid, millises ulatuses kumbki pool vastutab. Sellisel juhul kannavad pooled ekspertiisikulud vastavates proportsioonides. Pooled võivad igal konkreetsel juhul ekspertiisikulude kandmise kohta ka teistsuguse kokkuleppe sõlmida. 10. VASTUTUS Poolte vastutuse ja kahjude hüvitamise üldised põhimõtted 10.1. Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju. Üürnik on kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud üürniku, üürniku allüürniku või nende poolt üüripinnale lubatud isikute tegevusest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürnikul ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui üürniku poolt üüripinnale lubatud isikuks on üürileandja või üürileandja korraldusel üüripinnal tegutsev isik. Poolte vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud juhul, kui pool rikkus lepingut tahtlikult. 10.2. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama teisele poolele. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad järjest üle 60 päeva, võivad mõlemad pooled lepingu üles öelda. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigust nõuda teiselt poolelt lepingu rikkumise või lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist. 10.3. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja arvatud, kui pooled on lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või õiguskaitsevahendite kohaldamise piiramises või välistamises. Ühe õiguskaitsevahendi kohaldamine ei välista teiste seaduses või lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike õigust nõuda kahjude hüvitamist, kui lepingust ei tulene teisiti. 10.4. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub leppetrahvi tasuma 60 päeva jooksul teise poole vastavasisulise nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 10.5. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata summast kohustuse täitmisega viivitatud iga päeva eest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Õiguskaitsevahendid lepingu lõppemise korral 10.6. Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise tõttu lepingu ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 10.7. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel õigus nõuda rikkunud poolelt leppetrahvi eritingimustes kokku lepitud ulatuses. 10.8. Lepingu lõppemise järel üüripinna mitteõigeaegse vabastamise korral on üürileandjal õigus nõuda üürnikult kõrvalteenuste tasude hüvitamist ning leppetrahvi lepingu lõppemise ajal kehtiva ühe päeva üüri kahekordses ulatuses iga päeva eest kuni üüripinna vabastamiseni. Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumisel korral 10.9. Lepingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise poole poolt, on lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega kantud kahjud 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 10.10. Kui üürnikust tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik viivitamata siseneda üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul kahju või üüripinna kasutamine muutub osaliselt või tervikuna võimatuks või pikeneb üüripinna osalise või tervikuna kasutamise võimatus, siis üürileandja ei vastuta selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei ole üürnikul õigust keelduda üüripinna kasutamise takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri tasumisest (ei ole õigust üüri alandada) ning üürileandja ei ole kohustatud hüvitama selliselt tekkinud kahju ega tasuma leppetrahvi või viivist. 10.11. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama, ning seetõttu ei saa üürnik üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada, on üürnikul õigus üüri ja kõrvalteenuste tasude maksmisest keelduda. Kui üüripinna sihtotstarbelise kasutamise võimalus on üksnes vähenenud, on üürnikul õigus alandada üüri ja kõrvalteenuste tasusid puudusele vastaval määral ajavahemiku eest üürniku poolt üürileandjale puudusest või takistusest teavitamisest kuni üürileandja poolt puuduse või takistuse kõrvaldamiseni. 10.12. Kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi üüriteenuste või kõrvalteenuste osutamisel ja seetõttu ei ole üürnik rahul osutatavate üüriteenuste või kõrvalteenuste kvaliteediga ning pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürnikul õigus kuni rikkumise kõrvaldamiseni kasutada ühte varianti alljärgnevatest: 10.12.1. üüriteenuste puhul alandada üüri proportsionaalselt sellise üüriteenuse osakaalule üüris või kõrvalteenuste puhul jätta selliste kõrvalteenuste eest üürileandjale tasumata. 10.12.2. nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,05% kasutustasust iga päeva eest, kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 10.13. Üürnikul on õigus punktis 10.12 nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada 3 (kolme) kuu jooksul rikkumisest teada saamisest või rikkumise kõrvaldamisest, vastavalt kumb on hilisem. 10.14. Lisaks punktides 10.11 ja 10.12 sätestatule on üürnikul õigus alandada üüri või kõrvalteenuste tasusid või mõlemat või nimetatud tasude maksmisest keelduda ning kasutada muid õiguskaitsevahendeid muudel õigusaktides sätestatud juhtudel, kui see ei ole lepingus kokkulepituga vastuolus. 10.15. Üürileandja kohustub maksma üürnikule leppetrahvi remonttööde mitteõigeaegse või mittekohase üleandmise korral 0,05% mitteõigeaegselt või mittekohaselt üle antud tööde maksumusest iga päeva eest kuni nende vastuvõtmiseni üürniku poolt. 10.16. Üürnik kohustub maksma üürileandjale leppetrahvi üüripinna kasutamisel muul kui eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel, kui üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandjalt vastavasisulise nõude saamisest, lepingu rikkumise ajal kehtiva ühe kuu üüri ulatuses. 11. TEADETE EDASTAMINE 11.1. Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja informatsioon loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui need on üle antud allkirja vastu või esitatud digitaalselt allkirjastatuna poole üldisel e-posti aadressil. Informatsioonilist teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti kiireloomulist teadet võib edastada telefoni, faksi või elektronposti teel. Pooled võivad lepingu lisade või eritingimustega leppida kokku täpsemad tingimused puudustest, riketest ja avariidest teavitamise kohta. 11.2. Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teist poolt viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 12.1. Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kõik vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad lepingust või selle rikkumisest, lõpetamisest või kehtetusest või on sellega seotud ja mida pooled ei ole suutnud lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus õigusaktidega ette nähtud korras. 12.2. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust. 13. KONFIDENTSIAALSUS 13.1. Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub pool hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on poolel, sealhulgas tüüptingimuste punktides 13.2 ja 13.5 nimetatud isikutel, olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, ning mis tahes muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on teisel poolel eeldatavalt õigustatud huvi. 13.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, õigusnõustajatele, pankadele, kontserni ettevõtetele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Pool on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osad, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 13.3. Pooled kohustuvad rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 13.4. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides. 13.5. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad, lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel kasutavad, ning tüüptingimuste punktis 13.2 nimetatud isikud oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 14. MITMESUGUST 14.1. Kumbki pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kinnistu võõrandamisel. Üürileandjal ei ole õigust keelduda nõusoleku andmisest, juhul kui üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused loovutatakse teisele riigiasutusele, eelkõige sama valitsemisala asutusele, ning üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. 14.2. Kõik lepingu täiendused ja muudatused, sealhulgas lõpetamine, tuleb koostada kirjalikus vormis. 14.3. Lepingu üksiku sätte kehtetus või tühisus ei põhjusta kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust ega tühisust, välja arvatud juhul, kui lepingu mis tahes sätte kehtetuse või tühisuse tulemusena kaotavad pooled huvi üürisuhte jätkamise vastu. Kui pooled avastavad mingi sätte kehtetuse, kohustuvad nad tegema kõik endast oleneva vastava sätte muutmiseks selliselt, et see oleks kooskõlas õigusaktidega niisugusel määral, et see jääks võimalikult lähedaseks poolte esialgsele kavatsusele. 14.4. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega mõjuta mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti. 14.5. Lepingus nõutud kirjaliku vormi järgimine tähendab dokumendi, teate vms koostamist kirjalikus vormis, kirjalikku vormi asendavas (notariaalses) vormis või kirjaliku vormiga võrdses elektroonilises (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormis ja need ei kehti enne, kui poolte nõuetekohaselt volitatud esindajad on need allkirjastanud. Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp 1.KORRUS ÜLDKASUTATAVAD RUUMID 210,9 m²  Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp 2.KORRUS KOOLITUSRUUMID 150,5 m²  Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp 2.KORRUS ÜLDKASUTATAVAD RUUMID 59,8 m²  Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp 6.KORRUS BÜROORUUMID 898,1 m²  Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp 7.KORRUS BÜROORUUMID 898,1 m²  LISA 2: VIIMISTLUSKAART PÕRANDAKATE FUAJEEDES, KÖÖKIDES: 5x180x1220 mm LVT parkett klass 33 click paigaldus ujuvana DOU-604-IB Douro Black Pepper (hele tamm) , või samaväärne ; LVT parkett DOU-604-IB Douro Black Pepper (hele tamm).jpg PÕRANDAKATE KORIDORIDES, KÄIGUALADES: 6,3 x 500 x 500 mm plaatvaip Modulyss MILLENNIUM NEXTGEN 626 (roheline ), või samaväärne ; https://modulyss.com/en-GB/carpet-tiles/collections/millennium-nxtgen/millennium-nxtgen-626 PÕRANDAKATE KABINETTIDES, AVAKONTORITES: 6,5 x 500 x 500 mm plaatvaip Modulyss FIRST DEFINE 140 (hallikasbeež ), või samaväärne ; https://modulyss.com/en-CA/carpet-tiles/collections/first-define/first-define-140 PÕRANDAKATE NÕUPIDAMISRUUMIDES: 6,5 x 500 x 500 mm plaatvaip Modulyss FIRST DEFINE 625 (roheline ), või samaväärne ; https://modulyss.com/en-GB/carpet-tiles/collections/first-define/first-define-625 PÕRANDAKATE HELISTAMISRUUMIDES: 6,5 x 500 x 500 mm plaatvaip Modulyss FIRST DEFINE 322 (oraanž ), või samaväärne ; https://modulyss.com/en-CA/carpet-tiles/collections/first-define/first-define-322 PÕRANDAKATE LADUDES, ABIRUUMIDES: pinnakõv e ndiga betoon põrand SEINTE ÜLDTOON: Sadolin HN.02.85 (kabinetid, tööruumid, ringkoridori välisperimeeter, abiruumid) SEINTE AKTSENTTOON: Sadolin H8.12.61 (ringkoridori siseperimeeter) AVATUD LAED: nähtavad kommunikatsioonid - toonimata valge täismatt vesiemulsioonvärv; 600 x 1200 x 30-50 mm viimistletud sirge servaga mineraalvilla ripplaeplaadid liimituna betoonlakke, analoogselt olemasolevatega Rockfon Sonar või analoog; EHITATAVAD RIPPLAED NÕUPIDAMISRUUMIDES: 600 x 1200 x 25 mm Rockfon Sonar mineraalvill-ripplagi varjatud kandekarkass (T24, serv D või X,) SISEUKSED: taaskasutatakse olemasolevaid uksi ning uued uksed analoogs ed olemasolevatega TÖÖKOHTADE VALGUSTUS: taaskasutatakse olemasolevaid valgusteid TÜÜPNE GYPROC KIPSPLAATSEIN Gyproc XR 66 / 66 (600) 1 - 1 MR - /Viimistlus vastavalt sisearhitektuursele osale/ 13 Kipsplaat Gyproc GN 13 66 Karkassipost XR 66 /s=600 //Min.villariba Gyproc MR /Karkassivöö SKP 66 /põrandal ja laes// 13 Kipsplaat Gyproc GN 13 - /Viimistlus vastavalt sisearhitektuursele osale/ 13 66 13 92 sidumine joonistel R`w ≥ 35 dB MÄRKUSED 1. JOONISTEL VÄLJA TOODUD TOOTEID VÕIB EHITUSETTEVÕTJA ASENDADA VAID SAMAVÄÄRSE VÖI PAREMA KVALITEEDIGA TOOTEGA, KUSJUURES SAMAVÄÄRSUSE TÖENDAMISE KOHISTUS LASUB TÖÖVÖTJAL. ASENDUS KOOSKÖLASTADA TELLIJA ESINDAJAGA. VAADELDAVATE TOODETE ASENDUS KOOSKÖLASTADA TÄIENDAVALT ARHITEKTIGA. 2. SEINA MAKSIMAALNE KÕRGUS 3600mm. 3. SEINA LIITUMISSÕLMED KÜLGNEVATE KONSTRUKTSIOONIDEGA GYPROCI KÄSIRAAMATU JÄRGSED. 4. MÄRGADES NING KERAAMILISE PLAADIGA VIIMISTLEVATES RUUMIDES KARKASSI SAMM s=400mm 5. MÄRGADES RUUMIDES ASENDATAKSE MÄRJA RUUMI POOLSEL KÜLJEL KIPSPLAAT NIISKUSKINDLA KIPSPLAADIGA /NÄIT. GYPROC GRI 13/. KÕIK NURKLIIDESED, KIPSPLAATIDE VUUGID, JUHTMETE- NING TORUDE LÄBIVIIGUD TIHENDATAKSE NING KÕIK SEINA- JA PÕRANDAPINNAD ISOLEERITAKSE VEETÕKKEMASSIGA VASTAVALT VEETÕKKESÜSTEEMIDE TOOTJATE JUHISTELE. SISESEIN SS01  TÜÜPNE GYPROC KIPSPLAATSEIN Gyproc XR 66 / 66 (600) 2 - 2 MR - /Viimistlus vastavalt sisearhitektuursele osale/ 13 Kipsplaat Gyproc GN 13 13 Kipsplaat Gyproc GN 13 66 Karkassipost Gyproc XR 66 //Min.villariba Gyproc MR /Karkassivöö AC 66 ACOUnomic /põrandal ja laes// 13 Kipsplaat Gyproc GN 13 13 Kipsplaat Gyproc GN 13 - /Viimistlus vastavalt sisearhitektuursele osale/ 13 13 13 66 13 118 sidumine joonistel R`w ≥ 44 dB MÄRKUSED 1. JOONISTEL VÄLJA TOODUD TOOTEID VÕIB EHITUSETTEVÕTJA ASENDADA VAID SAMAVÄÄRSE VÖI PAREMA KVALITEEDIGA TOOTEGA, KUSJUURES SAMAVÄÄRSUSE TÖENDAMISE KOHISTUS LASUB TÖÖVÖTJAL. ASENDUS KOOSKÖLASTADA TELLIJA ESINDAJAGA. VAADELDAVATE TOODETE ASENDUS KOOSKÖLASTADA TÄIENDAVALT ARHITEKTIGA. 2. SEINA MAKSIMAALNE KÕRGUS 4000mm. 3. SEINA LIITUMISSÕLMED KÜLGNEVATE KONSTRUKTSIOONIDEGA GYPROCI KÄSIRAAMATU JÄRGSED. 4. MÄRGADES NING KERAAMILISE PLAADIGA VIIMISTLEVATES RUUMIDES KARKASSI SAMM s=400mm 5. MÄRGADES RUUMIDES ASENDATAKSE MÄRJA RUUMI POOLSEL KÜLJEL KIPSPLAADID NIISKUSKINDLA KIPSPLAADIGA /NÄIT. GYPROC GRI 13/. KÕIK NURKLIIDESED, KIPSPLAATIDE VUUGID, JUHTMETE- NING TORUDE LÄBIVIIGUD TIHENDATAKSE NING KÕIK SEINA- JA PÕRANDAPINNAD ISOLEERITAKSE VEETÕKKEMASSIGA VASTAVALT VEETÕKKESÜSTEEMIDE TOOTJATE JUHISTELE. SISESEIN SS02  TÜÜPNE GYPROC KIPSPLAATSEIN Gyproc XR 95 / 95 (600) 2 - 2 MR - /Viimistlus vastavalt sisearhitektuursele osale/ 13 Kipsplaat Gyproc GN 13 13 Kipsplaat Gyproc GN 13 95 Karkassipost Gyproc XR 95 /s=600 //Min.villariba Gyproc MR /Karkassivöö Gyproc AC 95 ACOUnomic (põrandal ja laes) // mineraalvillariba Gyproc MR 13 Kipsplaat Gyproc GN 13 13 Kipsplaat Gyproc GN 13 - /Viimistlus vastavalt sisearhitektuursele osale/ 13 13 13 95 13 147 sidumine joonistel R`w ≥ 48 dB MÄRKUSED 1. JOONISTEL VÄLJA TOODUD TOOTEID VÕIB EHITUSETTEVÕTJA ASENDADA VAID SAMAVÄÄRSE VÖI PAREMA KVALITEEDIGA TOOTEGA, KUSJUURES SAMAVÄÄRSUSE TÖENDAMISE KOHISTUS LASUB TÖÖVÖTJAL. ASENDUS KOOSKÖLASTADA TELLIJA ESINDAJAGA. VAADELDAVATE TOODETE ASENDUS KOOSKÖLASTADA TÄIENDAVALT ARHITEKTIGA. 2. SEINA MAKSIMAALNE KÕRGUS 5000mm. 3. SEINA LIITUMISSÕLMED KÜLGNEVATE KONSTRUKTSIOONIDEGA GYPROCI KÄSIRAAMATU JÄRGSED. 4. MÄRGADES NING KERAAMILISE PLAADIGA VIIMISTLEVATES RUUMIDES KARKASSI SAMM s=400mm 5. MÄRGADES RUUMIDES ASENDATAKSE MÄRJA RUUMI POOLSEL KÜLJEL KIPSPLAADID NIISKUSKINDLA KIPSPLAADIGA /NÄIT. GYPROC GRI 13/. KÕIK NURKLIIDESED, KIPSPLAATIDE VUUGID, JUHTMETE- NING TORUDE LÄBIVIIGUD TIHENDATAKSE NING KÕIK SEINA- JA PÕRANDAPINNAD ISOLEERITAKSE VEETÕKKEMASSIGA VASTAVALT VEETÕKKESÜSTEEMIDE TOOTJATE JUHISTELE. SISESEIN SS03  KORIDOR 56.2 m² Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp 242 243 WC M KORISTAJA 261 4.5 m² lift lift 3.8 m² ABIRUUM 4,3 m² 4,3 m² 202 4.9 m² TREPIKODA 13.0 m² 241 WC N 4.5 m² RÖDU 60.1 m² KOOLITUS 208 016 203 203 203 203 150,5 m² 201 201 201 201 SS03 203 202 203 SS03 201 201 201 015 015 203 203 203 203 203 202 202 202 202 3353x2300h 201 201 201 201 201 201 201 201 201 203 202 203 203 203 202 203 202 203 202 201 201 201 201 201 201 201 201 201 201 203 203 202 202 202 202 203 202 201 201 201 201 201 201 201 201 202 203 203 203 202 202 202 202 202 203 201 201 201 4700x2300h 201 201 201 201 201 201 201 203 203 203 203 203 202 203 202 202 202 201 201 201 201 201 201 201 201 201 201 FUAJEE ÕHURUUM 98.0 m² 31 istekohta 208 23 istekohta 208 2031 203 Tuletõrjekapp 1 RÖDU 20.2 m²  903 903 903 903 903 903 905 905 9151 9151 9101 003 32 903 903 0 050 050 911 7 05 5 0 04 05 37 903 050 37 33 33 33 33 33 33 050 050 20 05 3 050 7 050 050 9081 9081 9081 050 923 050 9081 047 050 903 903 9151 05 7 SS01 01 3 20 905 37 37 33 050 20.2 m² 05 3 203 0 20 SS03 903 9081 901 9081 806 806 806 806 806 806 806 806 806 802 800x2400h 800x2400h 800x2400h 800x2400h SS01 104 104 33 9011 2.1 m² SS01 903 2.2 m² 901 901 901 9011 806 806 806 806 806 806 806 806 806 050 800x2400h 816 816 901 SS01 001 004 SS03 901 806 806 806 806 806 806 806 806 806 SS02 050 809 809 923 800x2400h 800x2400h 800x2400h 800x2400h 104 33 806 806 806 806 806 806 806 806 806 065 06 9151 602 2.2 m² 040 903 9081 905 9101 SS02 33 041 045 SS03 02 101 SS03 112 6 05 903 05 064 0 105 05 068 905 56.0 m² SS01 6 SS01 7.2 m² Tuletõrjekapp 9151 8.9 m² SS03 SS01 05 6 SS01 0 05 923 066 05 039 6 9102 808 808 808 817 817 807 807 807 614 SS01 802 24 058 058 058 058 058 912 906 905 9151 SS01 044 044 918 923 923 062 062 6 05 05 6 9011 063 SS01 049 03 049 6 05 9151 901 05 102 6 905 3 20 9101 047 901 11.1 m² 038 6 05 05 203 061 061 061 061 22 SS01 049 6 9161 05 060 060 203 9 905 6 05 05 6 9151 923 203 9 043 5 60 0 9 602 060 060 9162 010 061 061 061 061 SS01 047 923 SS01 FUAJEE 063 060 8.7 m² 23 9151 060 905 710 918 709 011 011 917 907 641 661 602 WC M TRAPP ABIRUUM 601 TREPIKODA 4.5 m² 4.9 m² TREPIKODA 643 13.0 m² 13.0 m² KORISTAJA 3.8 m² 642 WC N 4.5 m² 611 Tuletõrjekapp 610 903 019 9081 800x2400h 43 SS01 35 SS02 101 050 903 47 SS03 35 019 050 FUAJEE 6 05 7.8 m² 05 Tuletõrjekapp 9081 050 6 050 10.5 m² 9011 301 301 301 301 301 301 301 301 SS01 800x2400h 6 570x2400h 715x2400h 570x2400h 05 SS03 05 039 6 041 SS01 SS03 SS03 105 301 301 301 301 301 301 301 301 056 8.0 m² 056 SS03 050 800x2400h SS02 011 056 104 301 301 301 301 301 301 301 301 056 067 036 032 032 203 9131 SS02 614 92 3 2.6 m² 056 SS01 92 800x2400h 3 035 9141 056 056 9191 203 056 301 301 301 301 301 301 301 301 203 800x2400h 056 SS02 050 056 056 9191 34+36 800x2400h 49+51 050 056 203 14.4 m² 056 16.2 m² 301 301 301 301 301 301 301 301 SS03 056 056 9191 036 056 9091 020 9141 602 020 011 904 9021 103 102 301 301 301 301 17.4 m² SS03 011 011 904 11.1 m² 032 115 800x2400h 60 60 9021 9 602 9 003 046 800x2400h 47.7 m² 41+50 SS01 46 05 0 800x2400h 203 SS01 17.8 m² 9191 19.7 m² SS01 SS02 9131 9091 301 301 301 301 203 0 05 SS01 SS01 05 0 901 605 901 901 9011 901 SS01 SS03 9131 SS02 SS02 SS02 9191 903 903 903 903 9191 0 05 9141 05 020 0 020 050 050 400x2400h 800x2400h 05 9191 800x2400h 800x2400h 050 0 800x2400h 800x2400h 800x2400h 44 44 44 44 9081 9081 9091 SS03 032 032 SS02 904 9141 927 032 203 9151 9151 903 903 903 903 927 927 3 92 0 05 05 0 SS03 SS03 SS03 050 0 050 05 050 48 904 SS03 SS03 050 011 022 032 44 44 44 44 203 25.6 m² 9081 9081 52 45 0 9141 032 5 0 9191 927 032 903 903 903 903 031 27.0 m² 032 11.4 m² 032 9021 927 45 927 050 050 9191 05 904 0 05 0 05 05 050 0 05 9141 0 050 0 16.7 m² 42 42 42 42 92 050 20 3 3 3 92 9081 9081 032 032 9151 9151 032 9091 026 927 9021  027 012 012 403 026 401 030 402 608 608 203 203 405 405 711 032 1 05 027 203 050 028 0 05 1 409 05 05 0 5 1 1 032 404 032 608 410 026 026 20+21 9091 19 9091 031 023 29.8 m² 012 18+19 117 055 13.1 m² 12.9 m² 47.7 m² SS03 05 118 1 SS03 055 SS03 0 027 SS03 0 027 413 404 05 05 21.3 m² 055 SS03 608 712 SS03 SS02 032 030 SS03 900x2100h 900x2100h 900x2100h RIIETUS/DUSH 023 600x2100h 600x2100h 600x2100h SS02 712 SS03 607 412 055 900x2100h SS02 1 607 607 05 SS01 SS02 05 SS03 SS03 1 SS02 023 408 406 407 014 411 2.3 m² 063 SS01 9 9092 810 810 810 810 810 60 002 SS02 60 9 818 17 021 203 600x2100h 107 SS01 056 045 602 21.7 m² 6 0 S S03 12.4 m² 5 5 0 051 6 063 030 027 600x2100h 900x2100h 811 811 811 SS03 SS03 818 SS03 056 SS01 056 056 056 811 811 811 101 9223 012 056 056 056 027 818 818 056 9091 9222 113 812 014 842 841 SS03 SS03 812 814 815 SS03 056 056 032 022 37.3 m² 056 056 035 060 060 202 818 818 051 SS03 056 14 05 812 842 841 812 814 815 034 926 1 056 056 014 032 202 056 14.6 m² 042 030 6 0 5 SS02 060 060 5 0 6 818 818 056 600x2100h 203 603 602 812 842 841 812 814 815 056 056 SS01 9221 921 921 921 SS01 108 600x2100h 106 818 818 30.7 m² SS01 060 SS01 SS02 60 8.8 m² 9 S S01 921 921 921 907 003 003 918 SS03 019 FUAJEE 9011 9081 0 060 05 SS03 SS01 16 10.0 m² 906 SS01 050 15 SS01 019 Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp 641 WC M 4.5 m² 642 WC N 4.5 m² 022 012 003 802 820 820 SS01 60 802 9 900x2100h 0 SS01 107 5 0 SS01 602 050 SS02 13.4 m² 111 0 0 0 SS02 05 05 05 820 820 600x2100h 023 FUAJEE 111 802 824 9091 030 9.6 m² 056 901 36.0 m² SS01 10.7 m² 056 802 SS01 40 40 40 17 046 0 9011 50 022 203 SS01 019 9081 019 9081 019 9081 056 SS03 802 17.8 m² SS02 SS02 844 056 9011 820 40 40 40 900x2100h 40 SS03 05 0 SS03 056 019 019 019 019 805 203 056 802 802 9081 036 050 050 050 203 011 SS03 804 804 804 804 203 SS03 032 900x2100h 805 050 106 60 804 804 804 804 9 SS01 600x2100h 110 029 9.6 m² 600x2100h 8.2 m² 011 SS03 805 056 203 SS02 05 0 SS02 056 803 803 803 803 SS02 5 0 SS03 102 0 05 12+13 803 803 803 803 0 056 0 SS02 5 7 056 805 022 14.9 m² 034 927 SS01 900x2100h SS03 05 032 0 600x2100h 600x2100h 600x2100h 927 927 9091 102 9092 SS02 828 828 827 827 827 SS01 203 SS02 927 SS02 011 0 05 032 05 Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp 0 SS03 600x2100h 026 SS01 014 901 901 901 901 605 SS01 9092 SS03 203 031 38+39 903 903 903 903 006 710 924 020 032 011 9091 46.0 m² 050 927 0 020 032 05 9021 050 20 3 SS02 28 28 050 014 050 025 27 27 9191 050 9081 9081 052 0 3 05 5 0 9131 927 9091 05 011 903 903 903 903 SS03 0 2 5 0 203 024 011 023 SS03 10 050 014 032 SS03 SS03 011 27 27 0 050 013 9091 927 050 05 26 28 18.1 m² 9091 0 9081 9081 9091 032 05 08+09 11 052 903 903 903 903 26.5 m² 29+30 030 23.9 m² 009 023 9131 927 9091 032 13.6 m² 050 3 0 050 05 27 05 0 25 9021 27 27 05 0 050 05 05 050 0 05 05 2 0 023 020 9081 9081 022 203 9191 9091 026 032 032 020 031 031 927  Lisa 7 üürilepingule nr 23-2-13/49 Parkimiskohtade kasutamise reeglid Üürnikul on õigus parkimiskohti kasutada vaid Lepingu kehtivuse ajal. Üürnikul ei ole õigust anda Parkimiskohti Kolmanda Isiku kasutusse. Üürileandjal on õigus Parkimiskohtade asukohta muuta Hoone/Kinnistu piires, või 300 meetrilises raadiuses teatades sellest Üürnikule kirjalikult ette 30 kalendripäeva, näidates ära teate lisana esitataval plaanil uued asukohad. Parkimiskohtade asukoha muutmiseks ei ole vaja sõlmida eraldi kokkulepet ning Üürileandja poolt esitatud teade loetakse automaatselt Lepingu lisaks ning Üürnik kohustub endised Parkimiskohad vabastama. Üürileandjal on õigus Parkimiskohtade arvu muuta uue parkimismaja valmimisel kinnistul eelneval kokkulepel Üürnikuga. Üürnikul on igal ajal õigus loobuda ühe või enama parkimiskoha kasutamisest, teatades sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva, kui Eritingimustes ei ole kokku lepitud teistsugust tähtaega. Üürnik kohustub tagama, et kõik tema töötajad kes Parkimiskohti parkimiseks kasutavad, täidaksid käesolevaid reegleid, samuti Välisterritooriumi Reegleid. Parkimiskohtade valduse üleandmise kohta teevad Pooled märke Üleandmise-Vastuvõtmise Aktis. Parkimiskohtade valduse tagastamiseks ei ole vajalik eraldi akti koostamine ning otsene valdus loetakse automaatselt tagastatuks Lepingu lõppemise hetkest. Üürnikul on õigus Parkimiskohti kasutada muuks otstarbeks kui Üürniku töötajatele/klientidele Eritingimustes sätestatud otstarbel parkimise võimaldamiseks, üksnes Üürileandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud kooskõlastusel. Parkimiskohtade Üürniku kasutusse andmine ei tähenda Üürileandja kohustust reguleerida Kinnistu kasutamist ega parkimise reguleerimist Üürniku jaoks sobivamaks ega kohusta pidama järelevalvet teiste Kinnistul parkijate üle ega vastutama selle eest, kui selleks õigustamata isik pargib Parkimiskohtadel ning Üürnikul ei ole selles osas õiguskaitsevahendite kasutamise õigust. Üürileandjal on vaid kohustus mitte anda Parkimiskohti kolmanda isiku otsesesse valdusse Lepingu kehtivuse ajal, kui käesolevatest reeglitest ei tulene teisiti. Üürileandja kohustused ja vastutus seoses Parkimiskohtadega piirduvad käesolevas punktis 9 sätestatuga ning täiendavaid kohustusi seoses Parkimiskohtadega Üürileandjal ei ole. Ülejäänud Kinnistu ala osas, mis ei ole Parkimiskohad, võib Üürileandja Kinnistut kasutada omal äranägemisel, s.h. võimaldada Hoone teistel üürnikel/ rentnikel, külastajatel parkimist, paigutada või lubada muudel Hoone üürnikel/rentnikel paigutada Kinnistule ajutisi välimüügiplatse, ladustada lund, korraldada üritusi jne. Üürileandjal on Kinnistu / Hoone Koristustööde, Hoolduse ja Remondi ajaks õigus piirata Parkimiskohtadel parkimist, võimaldades tööde tegemise ajal parkimist võimaluse korral mujal Üürileandja omandis oleva Kinnistu /Hoone või Üürileandja muul territooriumil ja teatades tööde teostamisest ja Parkimiskohtade sõidukitest vabastamise nõude ette vähemalt 1 pangapäev. Avariide vältimiseks, ohutuse tagamiseks või avariitööde tegemiseks on Üürileandjal õigus Parkimiskohtadel piirata parkimist ilma, et Üürileandja kohustuks võimaldama parkimist mujal ning ilma etteteatamiseta. Eeltoodud ajutiste piirangute osas, samuti juhul, kui parkimist ei ole võimalik tööde tegemise ajal korraldada Üürileandja territooriumil, ei ole Üürnikul õigust mistahes hüvitistele ega õiguskaitsevahenditele. Üürileandjal on õigus Üürniku kulul tellida sõidukite teisaldus juhul, kui Üürnik ei ole Parkimiskohti vabastanud eelmises punktis sätestatud etteteatamisele vaatamata. Avariide vältimise, ohutuse tagamise või avariitöödega seoses võib sõiduki teisaldada ilma etteteatamiseta kuid Üürileandja teatab sellest Üürnikule esimesel võimalusel. Üürileandja võib seejuures sõiduki teisaldada Kinnistust väljapoole ega kohustu teisaldama valvega parklasse ega tagama muul viisil valvet. Sõidukite teisaldamise õigus on Üürileandjal ka siis, kui Üürnik vaatamata Lepingu lõppemisele või Parkimiskoha muutumisele jätkab Parkimiskohtade kasutamist. Üürileandja võib seejuures sõiduki teisaldada Kinnistust väljapoole ega kohustu teisaldama valvega parklasse ega tagama muul viisil valvet. Üürileandja ei vastuta mitte mingil juhul ega mitte mingitel asjaoludel sõidukite kahjustumise, varguse , hävimise jms. eest, välja arvatud tahtliku Lepingu rikkumise korral ning Parkimiskohtadel parkimine ja eelnimetatud teisaldustega kaasnevad asjaolud on täies ulatuses Üürniku riisiko. Tervise Arengu Instituut [email protected] Meie 22.09.2023 nr 1.9-5/3481-1 Hiiu 42 11619, Tallinn Harju maakond Tervise Arengu Instituudi üürilepingu kooskõlastus (Paldiski mnt 80, Tallinn) Vastavalt sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri 08.03.2019 käskkirjaga nr 22 kinnitatud „Sotsiaalministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise korra“ punktile 1.7 kooskõlastame kirjale lisatud Tervise Arengu Instituudi ja HITS Investments OÜ vahel sõlmitava üürilepingu nr 23-2-13/49 koos selle lisadega. Üüripinna aadress Paldiski mnt 80, Tallinn. Palun üürilepingu muudatus peale kahepoolset allkirjastamist saata Kristel Marksalu e- postile ([email protected]) riigi kinnisvararegistris arvele võtmise korraldamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aare Aun talituse juhataja Toomas Jõgeva [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 ÜÜRILEPING NR 23-2-13/49 Üürileping on sõlmitud … septembril 2023 (lähtuvalt digiallkirjastamise kuupäevast) üürileandja HITS Investments OÜ Registrikood/isikukood: 14435374 Juriidiline aadress: Rotermanni 8, Tallinn, 10111 Telefon: +37256627639 E-post: martin.uhtegi @hitskinnisvara.ee Esindaja lepingu sõlmimisel: Martin Ühtegi, juhatuse liige Kontaktisik: Artjom Dmitrijev Kontaktisiku telefon: +37253505670 Kontaktisiku e-post: ja [email protected] üürniku Tervise Arengu Instituut Registrikood: 70006292 Juriidiline aadress: Hiiu 42, 11619 Tallinn Telefon: 659 3900 E-post: [email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: Annika Veimer, direktor Kontaktisik: Marlen Piskunov Kontaktisiku telefon: 5433 0822 Kontaktisiku e-post: [email protected] vahel, kes on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel tingimustel. ERITINGIMUSED 1. Üüripinna kinnistu asukoht, suurus ja koosseis Aadressil Paldiski maantee 80, Tallinn asuv kinnistu, kinnistusraamatu registriosa number 2269901 , katastritunnus 78406:601:0010 , pindala 8199,0 m 2 . 1.2. Kinnistu oluliseks osaks on büroo hoone ( ehit i sregistri kood 120644684, ehitise kasutamise peamine otstarve b üroohoone ) , suletud netopinn a ga 8624.70 m² . 1.3. Hoone üüritav pind on hoone netopind, millest on lahutatud hoonet kui tervikut teenindavate ruumide pind, mida ei ole välja üüritud. Üüritav pind mõõdetakse koos mittekandvate tarindite aluse pinnaga, see on kandvatel tarinditel seinte siseviimistluskihini ja mittekandvatel tarinditel seinte telgjooneni. Netopinna arvestamisel lähtutakse Eesti standardis EVS-EN 15221-6:2011 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Osa 6: Pinna ja kubatuuri mõõtmine kinnisvarakeskkonna juhtimisel“ olevast „ruumide netopinna“ mõistest, millele vastab ehitisregistris suletud netopind, millele on liidetud mittekandvate tarindite alune pind. 2. Üüripinna suurus, paiknemine ja koosseis 2.1. Üürniku kasutuses olev üüripind hoones kokku on arvestuslikult 19 46,7 m² . 2.2 . Lisaks p unktis 1 toodud üürniku ainukasutuses olevale pinnale on üürniku kasutada ühiskasutuses olev pind suurusega 250 m 2 , mille eest üürnik eraldi üüri ei tasu. 2.3 . Üüripind paikneb järgmiste l korrustel: 2.2.1. 6. korrus – büroo 898,1 m 2 ; 2.2.2. 7. korrus – büroo 898,1 m 2 ; 2.2.3. 2. korrus – koolitusruumid 150,5 m 2 . 2. 4 . Üürniku ainu kasutuses olevate parkimiskohtade arv kokku on 45. Parkimiskohtade kasutamise tasu sisaldub p unktis 6 toodud üüris. Parkimiskohtade kasutamise reeglid on toodud lepingu lisas 7 . 2. 4 . Üüripinna paiknemine on toodud lisas 1 olevatel plaanidel ja eksplikatsioonidel . 3. Üüripinna sihtotstarve Üüripinna sihtotstarve on büroohoone. 4. Üüripinna nõutav seisund Üürileandja on kohustatud tagama üüripinna säilitamise seisundis, mis see on üüripinna valduse üleandmisel, v . a harilikust kulumisest tingitud muutused üüripinna seisundis . 5. Üüripinna valduse üleandmine 5.1. Üüripinna valduse üleandmise tähtpäev on hiljemalt 15.12.2023. Valduse üleandmisele eelnevalt üürileandja : teostab poolte poolt lepingu lisas 5 kokku lepitud ehitustööd; hangib ja paigaldab poolte poolt kokku lepitud mööbli ja muu sisustuse vastavalt lisale 6 ; hangib hoonele energiamärgise, mille kohaselt hoone energiatõhusus vastab C-klassile. 5.2. Üüripinna valduse üleandmise kohta koostatakse akt ( lisa 4 ) . 5.3. Üüripinna tasu arvestus algab 01.01.2024 . 5.4. Juhul, kui üürileandja hilineb p.5.1 sätestatud üüripinna valduse üleandmisega ja sellest tulenevalt tekivad üürnikul lisakulud, tuleb üürileandjal need üürnikule hüvitada. 6. Üüriteenused ja üür 6.1. Üüri liik on turu põhine. 6.2. Üüriteenused on kirjeldatud lisas 2 . 6.3. Üüri suurus on toodud lisas 3 . Üürile lisandub käibemaks. 6.4. Üüri arvestamise põhimõtted on toodud lisas 3 . 6.5. Pooled on kokku leppinud, et üüri muudetakse mitte tihedamini kui üks kord aastas, indeksi alusel (v.a investeeringute komponent) . 6.6. Üüri muutmisel indeksi alusel lähtutakse järgmisest: 6.6.1. Üüri muudetakse esimest korda alates 1. jaanuarist 2025 . 6.6.2. Üüri muutmise aluseks olev tüüptingimuste punktis 3.16 nimetatud indeks leitakse muutmisele eelneva aasta 30. septembri seisuga . Vaatamata indeksile ei saa üüri muutus olla suurem kui 3% aastas. 6.6.3. Üürileandja esitab üürnikule üüri muutmise teate hiljemalt muutmisele eelneva aasta 3 1 . oktoobriks . 6.6.4. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. 7. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu 7.1. Kõrvalteenused on kirjeldatud lisas 2 . 7.2. Kõrvalteenuste tasu suurus on toodud lisas 3 . Kõrvalteenuste tasule lisandub käibemaks. 7.3. Kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtted on toodud lisas 3 . 7.4. Pooled on kokku leppinud, et kõrvalteenuste tasu muudetakse vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2 , arvestades alljärgnevaga: 7.4.1 kõrvalteen uste tasu fikseeritakse aastaseks perioodiks ja üürileandjal pole õigust seda ühepoolselt muuta. Tasaarveldust fikseeritud tasu ja tegelike kulude vahel ei rakendata. 7.4.2 p unktis 7.4.1 sätestatu t ei rakendata tarbimisteenuste (elektrienergia, küte, vesi ja kanalisatsioon) kohta, millede puhul lähtutakse tegelikest kuludest ja tarbimismahtudest. 7. 5 . Kõrvalteenuste tasu muutmisel vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2 lähtutakse järgmisest: 7. 5 .1. Üürileandja esitab kõrvalteenuste tasu muutmise kohta üürnikule ettepaneku hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 30. novembriks . 7. 5 .2. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 3 0 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. 8. Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine 8.1. Üüri ja k õrv a lteenuste tasu arvestamine algab üüripinna üleandmisest. 8.2. Üürileandja esitab üürnikule arve või eraldi arved üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Üür ning fikseeritud kõrvalteenuste tasu arvestatakse jooksva kuu eest , fikseerimata kõrvalteenuste tasu eelneva kuu eest . Arved edastatakse üürnikule e-arvetena. Üürileandja esitab üürnikule e-arveid, mis vastavad Eesti e-arve standardile. E-arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud täiendavalt ka üürniku kontaktisiku eesnimi ja perekonnanimi. 8.3. Arve tasumise tähtaeg on 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arve saamisest arvates. 9. Lepingu tähtaeg 9.1. Leping jõustub kui pooled on lepingu allkirjastanud. 9.2. Leping lõpeb 31.12.2033. 10. Erisused ja täiendused tüüptingimustele 10.1. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel õigus nõuda lepingut rikkunud poolelt leppetrahvi summas, mis saadakse lepingu ülesütlemise ajal kehtiva ühe kalendrikuu üüri korrutamisel k olm e ga . Leppetrahvi ei rakendata punktide 8.3.4, 8.4.1 ja 8.4.3 korral. 11. Muud kinnitused ja kokkulepped 11.1. Pooled on kokku lep p inud, et lisa de 5 ja 6 alusel üüripinnal teostatava d ettevalmistustööd ja mööbli paigaldus peavad olema lõppenud enne üüripinna üürnikule üleandmist. Nende tööde eest tasub üürileandja ning üürnikule tööde eest arveid ei esitata . Vastavate tööde ja hangitava mööbli hind on arvestatud lisas 3 toodud üürihinnas ja üürihind ei muutu olenemata tööde ja mööbli tegelikust maksumusest. 11. 2. Pooled on kokku leppinud, et üürileandja poolt tarnitav mööbel jääb peale selle eest täielikku tasumist (vt lisa 3 - ´ parendustööd lisa 6 alusel ´ ) üürnikule. Üüriperioodi jooksul on mööbli korrashoiu kohustus üürnikul. Üürileandja kohustuseks on mööbli tarnija poolsete garantiikohustuste täitmise tagamine. 11. 3 . Pooled on kokku leppinud, et üürniku ruumivajaduse olulisel muutumisel püüab üürileandja leida koostöös üürnikuga võimaluse üüripinna muutmiseks ja (leppe)trahve vms ei rakendata. 11 . 4 . Pooled on kokku leppinud, et juhul kui l eping lõppeb ennetähtaegselt ü ürnikust tuleneval põhjusel , kohustub ü ürnik l epingu lõppedes tasuma l isas 5 ja l isas 6 toodud parenduste eest ü ürileandjale ü ürniku poolt tasumata parenduste maksumuse . 12. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine 12.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eritingimustest, tüüptingimustest, lepingu lisadest ja lepingu muudatustest (sealhulgas lepingus nimetatud üürileandja teadetest üüri muutmise kohta). 12.2. Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ lisas 1 esitatud tüüptingimusi, mis on käesoleva lepingu osaks. 12.3. Juhul kui lepingu eritingimused, tüüptingimused või lisad on omavahel vastuolus, lähtutakse dokumentidest järgmises järjekorras: 1) eritingimused; 2) lisad; 3) tüüptingimused. Eri aegadel allkirjastatud sama järjekorra lepingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse hiljem allkirjastatud dokumendist. Hilisem kokkulepe tühistab vastuolu korral varasema kokkuleppe vastava osa. 12.4. Pooled käsitavad tüüptingimuste punktis 5.3 nimetatud kinnisvara korrashoiu hea tavana „kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu sõlmimisel on Eesti standard EVS 807:2016/A2:2022 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid“. 13. Lepingu lisad Lisa 1 Üüripinna plaanid ja eksplikatsioonid Lisa 2 Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste liigitus Lisa 3 Üür ja kõrvalteenuste tasu Lisa 4 Üüripinna valduse üleandmise akt (koostatakse valduse üleandmisel) Lisa 5 Üürileandja poolt enne üüripinna üleandmist teostatavad ehitustööd Lisa 6 Üürileandja poolt enne üüripinna üleandmist hangitav ja paigaldatav mööbel Lisa 7 Parkimiskohtade kasutamise reeglid Üürileandja Üürnik ____________________ ________________________ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ TÜÜPTINGIMUSED 1. MÕISTED Lepingus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1.1. avarii on rike, mis ohustab kas inimelusid või üürniku julgeolekut või on tekitanud või võib tekitada olulist kahju tervisele või varale, sealhulgas keskkonnale. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse avariiks lepingu tähenduses; 1.2. hoone on kinnistul paiknev hoone, milles üürilepingu osaks olevad ruumid asuvad; 1.3. isik on iga pooleks mitteolev isik; 1.4. kasutustasu on üürilepingus kokku lepitud tasu, mis koosneb üürist ja kõrvalteenuste tasust; 1.5. kinnistu on eritingimustes märgitud kinnistu(d); 1.6. kõrvalteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel lisaks üüriteenustele ning mille maksumus ei sisaldu üüris; 1.7. kõrvalteenuste tasu on üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks; 1.8. leping on poolte vahel sõlmitud üürileping, mis koosneb eritingimustest ja tüüptingimustest koos muudatuste ja lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad; 1.9. lepingu tähtaeg on aeg lepingu jõustumisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni; 1.10. parendustöö on tegevus, mille peamine eesmärk on: 1.10.1. üüripinna või selle osa sihtotstarbe või suuruse muutmine; 1.10.2. üüripinna või selle osa uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemide või muude süsteemide uuendamine; 1.10.3. üüripinna täiendava mugavuse, meeldivuse või ilu saavutamine; 1.10.4. uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine üüripinnal, kuigi üüripind oleks sihtotstarbeliselt kasutatav ka ilma nendeta; 1.11. pool on üürileandja või üürnik; 1.12. pooled on üürileandja ja üürnik ühiselt nimetatuna; 1.13. puudus on üüripinna mittevastavus ettenähtud tingimustele, sealhulgas kokkulepetele või kohustustele, mis ei pruugi kaasa tuua süsteemi seiskumist ega rikke või avarii ega otsese kahju tekkimist. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse puuduseks lepingu tähenduses; 1.14. remonttöö on tegevus, millega taastatakse üüripinna või selle osa, sealhulgas konstruktsioonide ning tehnosüsteemide eesmärgipärane toimimine vastavalt üürilepingus kokku lepitud seisundile; 1.15. rike on puudus, mille tulemusel seade või süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt või häiritud on normaalne töö- või elukorraldus üüripinnal, kuid sellega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või olulist varalist kahju. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse rikkeks lepingu tähenduses; 1.16. tööpäev on iga nädalapäev, välja arvatud laupäev, pühapäev, Eesti Vabariigi riigipüha ja rahvuspüha; 1.17. vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud oodata, et pool lepingu sõlmimise ajal sellise asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Selline asjaolu takistab lepingu täitmist, kuid ei pruugi põhjustada üüripinna kahjustumist; 1.18. üür on üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks; 1.19. üüripind on üürilepingu alusel üürniku kasutusse antud eritingimustes kirjeldatud kinnistu, hoone ja/või selle osa ning juhul kui üürniku kasutusse antakse osa kinnistust ja/või hoonest, koosneb üüripind üürniku ainukasutuses olevast pinnast ja ühiskasutuses olevast pinnast, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnikega või kasutajatega; 1.20. üüriteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel ning mille maksumus sisaldub üüris. 2. ÜÜRIPINNA ÜLEANDMINE ÜÜRNIKULE 2.1. Üüripind peab üürnikule üleandmisel olema sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja heakorrastatud. 2.2. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna üleandmisevastuvõtmise akti, mis pärast allkirjastamist saab lepingu lahutamatuks osaks ja lepingu lisaks. Vajaduse korral võivad pooled üüripinna tehnilise seisukorra fikseerimiseks koostada käesolevas punktis nimetatud akti asendavaid või täiendavaid dokumente ja sõlmida täiendavaid kokkuleppeid. 3. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASU Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestus 3.1. Üürnik tasub üürileandjale kasutustasu üürileandja esitatud arve alusel, kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel peab olema eraldi näidatud üüri kogusumma ja kõrvalteenuste tasu vastavalt kokkulepitud teenuste loetelule. 3.2. Kui pooled ei ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu fikseeritud suuruses või muudes arvestamise põhimõtetes, arvestatakse kõrvalteenuste tasu suurused alljärgnevalt: 3.2.1. Tarbimismahtude mõõtmine toimub tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia, vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenused) korral vastavalt üüripinna tarbimist mõõtvatele arvestitele, välja arvatud juhul, kui arvestid puuduvad. Tarbimismahtude mõõtmine toimub ka muudel teenustel, mille tasu arvestuse aluseks on tarbimismahud. 3.2.2. Tarbimismahtude proportsionaalne arvestamine toimub tüüptingimuste punktis 3.2.1 nimetamata kõrvalteenuste korral, sealhulgas ühiskasutuses olevate pindade ja tehnosüsteemide korrashoiuga seotud teenuste ning muude teenuste ja nendega seotud tarbimisteenuste korral. Proportsionaalsel arvestamisel leitakse kõrvalteenuse tasu, arvestades teenusega kaetud üüripinna osakaalu teenusega kaetud hoone üüritavast pinnast, see tähendab, et üürniku kuluks hoone vastavatest kuludest on nii mitu protsenti, kui mitu protsenti moodustab üürniku teenusega kaetud üüripind hoones kogu hoone vastava teenusega kaetud üüritavast pinnast, sõltumata sellest, kas hoone üüritav pind on välja üüritud või mitte. 3.2.3. Kõrvalteenuste tasude suurused arvestatakse vastavalt tüüptingimuste punkti 3.2.1 või 3.2.2 alusel leitud tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate kehtestatud hindadele või riigihankemenetluse tulemusena teenuseosutajatega kokku lepitud hindadele. 3.3. Remonttööde maksumus sisaldub üüris, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti: 3.3.1. ulatuses, mis tagab üüripinna säilimise lepingus kokku lepitud seisundis; 3.3.2. kui selliste tööde tegemine on põhjustatud õigusaktide muudatustest, välja arvatud juhul, kui õigusaktide muudatused on seotud üürniku tööspetsiifikaga. Lisaks punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatule sisaldub üüris remonttööde maksumus lepingus kokku lepitud rahaliste vahendite ja tegevuste ulatuses. 3.4. Kui üürnik soovib üüripinnal teha parendustöid või selliseid remonttöid, mille maksumus vastavalt lepingule ei sisaldu üüris või mis oma olemuselt ei ole üürileandja kui omaniku kohustuseks, ning selliste tööde tulemusena üüri või kõrvalteenuste tasu suurus muutuks, lähtuvad pooled tüüptingimuste punktides 5.8–5.14 sätestatust. 3.5. Kui lepingu kehtivuse ajal viiakse läbi hoone mõõdistamine, mille tulemusena täpsustatakse hoone üüritava pinna suurust, siis korrigeeritakse lepingujärgset üüripinna suurust hoones ja üürina makstavat üüripinna ruutmeetri tasu ning kõrvalteenuste tasu selliselt, et korrigeerimise hetkel kehtiv kasutustasu kogusumma kalendrikuus ei muutu. 3.6. Üürnik tasub kõik üürileandjale tasumisele kuuluvate summade ülekandmisega seotud kulud, tingimusel, et ülekanne tuleb teha Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse arveldusarvele või välismaa krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali arveldusarvele. Üürniku poolt üüriteenuste ja kõrvalteenuste lepingute sõlmimine ning selle mõju üürile 3.7. Üürnikul on üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel lepinguid vastavate teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise, kui pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud teenuslepingud sõlmib või vastavad tegevused teeb üürnik. 3.8. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid haldusteenuse või tehnohoolduse osutamiseks, samuti omanikukohustuste täitmiseks või teha vastavad tegevused ise, kui üürileandja on selliste teenuste osutamisel lepingut rikkunud, alljärgnevatel tingimustel: 3.8.1. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta. 3.8.2. Ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, milliste viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega, sest on põhjendatud üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. 3.9. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid tüüptingimuste punktis 3.8 nimetamata teenuste saamiseks või teha vastavad tegevused ise alljärgnevatel tingimustel: 3.9.1. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 60 päeva ja kannab kulud, mis üürileandjal tuleb kanda juba sõlmitud teenuslepingute ennetähtaegse lõpetamise tõttu (näiteks leppetrahvi nõuded). Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3.10; 3.9.2. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva ja pooled ei ole kokku leppinud, et üüriteenust või kõrvalteenust osutab üürileandja. Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3.10; 3.9.3. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta; 3.9.4. ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, kui nende viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega. 3.10. Üürileandja kohustub tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku andma või põhjendama sellest keeldumist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest, kui sellistest lepingutest kas lepingu kehtivuse ajal või pärast seda: 3.10.1. tulenevad või võivad tuleneda kahjulikud mõjutused kinnistule; 3.10.2. halveneb või võib halveneda hoone seisund; 3.10.3. kaasnevad või võivad kaasneda kohustused, kitsendused või piirangud üürileandjale või teistele üürnikele. 3.11. Üürileandjal ei ole õigust keelduda tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku andmisest, kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud selliste mõjutuste, seisundi halvenemise, kohustuste, piirangute või kitsendustega või kui pooled lepivad kirjalikult kokku sellistest asjaoludest põhjustatud mõjutustega kaasnevate kulutuste hüvitamises üürileandjale. Viidatud negatiivsete mõjutuste tõendamise koormis lasub üürileandjal, kusjuures esitatud põhjendused peavad olema asjakohased. Juhul kui üürnik sõlmib eelnimetatud teenuste saamiseks teenuslepingud ilma üürileandja nõusolekuta, vastutab üürnik sellega kaasnevate riskide ja võimalike kahjude eest ning kohustub üürileandjale põhjustatud kahju hüvitama. 3.12. Kui üürnik kasutab tüüptingimuste punktis 3.9 nimetatud õigust lepingute sõlmimiseks, kohaldatakse vastavate teenuste eest tasumise suhtes üürniku valikul ühte varianti alljärgnevatest: 3.12.1. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üüri või kõrvalteenuste tasude suurust ei muudeta, kuid üürileandja hüvitab üürnikule vastava teenuse maksumuse. Tasu hüvitatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas. 3.12.2. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üürileandja ja üürnik lepivad kokku üüri või kõrvalteenuste tasude vähendamises vastavate teenuste ulatuses. Üüri või kõrvalteenuste tasusid vähendatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas. 3.13. Kui üürnik sõlmib isikutega lepingud tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia, vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenuse) kohta, edastab ta üürileandjale iga järgneva kuu 10. kuupäevaks andmed üüripinna tarbimisteenuste kohta, välja arvatud juhul, kui üürileandja selliseid andmeid saada ei soovi. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmine 3.14. Üüri võib kokkulepitud indeksi alusel muuta üks kord aastas kuni 3%, kui eritingimustes on selles kokku lepitud. Üüri võib muuta suuremas ulatuses juhul, kui muudetakse üürilepingu muid tingimusi, mis toovad kaasa üüri muutmise vajaduse. Indeksi alusel üüri muutmisel lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust. 3.15. Kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine toimub üks kord aastas vastavalt eritingimustes ja lisades kokkulepitule järgmiselt: 3.15.1. Kui pooled on kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel, lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust. 3.15.2. Kui pooled ei ole kõrvalteenuste tasu muutmist välistanud ega ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel ja üürileandja soovib kõrvalteenuste tasu muuta, esitab ta üürnikule sellekohase ettepaneku, mille aluseks on andmed eelmise kalendriaasta üüripinna kulude ja järgmise kalendriaasta prognoositavate kulude kohta, muu hulgas andmed selle kohta, milline põhjendatud ja objektiivne alus tingib kõrvalteenuste tasude muutmise. Fikseeritud kõrvalteenuste tasu korral ja juhul, kui kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamisele eelneva aasta tegelik kõrvalteenuste kulu erines sama aasta kohta lepingus fikseeritud tasust, tasaarvestab üürileandja fikseeritud tasu ja tegeliku kulu vahe järgneva kalendriaasta kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamsel, juhul kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Kui üürnik ei ole nõus teates esitatuga, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe. Kui pooled ei saavuta eritingimustes kokku lepitud tähtajaks kõrvalteenuste tasu muutmises kokkulepet, siis kohaldatakse osas, milles kokkulepet ei saavutatud, alates järgmisest kalendriaastast tüüptingimuste punktis 3.2 sätestatut. Üürileandja poolt kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamise, üürniku poolt vastuväite esitamise ning kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe sõlmimise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes. Erinevate kõrvalteenuste tasude muutmisele võib rakendada erinevaid muutmise põhimõtteid. 3.16. Üüri ja kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine kokkulepitud indeksi alusel toimub järgmiselt: 3.16.1. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on tüüptingimuste punktis 3.16.2 nimetatud tarbijahinna indeksi aastane protsentuaalne muutus. 3.16.2. Tarbijahinna indeksiks on eritingimustes kokku lepitud kuupäeva seisuga lõppeva aastase perioodi kohta avaldatud Eesti tarbijahinna koondindeks, mis sisaldab kõiki regioone ja kaubagruppe. Kui vastavat koondindeksit ei ole avaldatud üüri või kõrvalteenuste tasu muutmise teate esitamise kuupäevaks, võetakse aluseks nimetatud kuupäevale eelnenud kalendrikuu viimase päeva seisuga lõppenud aastase perioodi Eesti tarbijahinna koondindeksi aastane muutus protsentides. 3.16.3. Üüri ja kõrvalteenuste tasu indeksi alusel muutmise kohta esitab üürileandja üürnikule teate. Juhul kui üürnik leiab, et teates esitatu ei vasta lepingus kokkulepitule, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Teate ja vastuväite esitamise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes. 3.17. Pikema tähtajaga kui kümme aastat sõlmitud üürilepingus vaadatakse kasutustasu suurus üle vähemalt iga viie aasta järel. 4. ÜÜRIPINNA KASUTAMINE JA VALDAMINE 4.1. Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul üüripinda kasutada ja vallata vastavalt lepingule, sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast põhjustatud takistuste kõrvaldamise ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis tahes viisil ohustada või häirida üürniku poolt üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või üürniku poolt lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist. 4.2. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel, sealhulgas seoses üüripinna isikule võõrandamise või üürimise ettevalmistamisega, on ta kohustatud eelnevalt üürnikuga kooskõlastama selleks vajaliku juurdepääsu koha, ulatuse ja aja. Täiendavalt lähtutakse üüripinnale sisenemise ja viibimise korral hoone sisekorraeeskirjas sätestatust. 4.3. Üürnik kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust ja tervishoidu reguleerivaid õigusakte. 4.4. Üürnik kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab teenuse, süsteemi või seadme võimsuse. Juhul kui üürniku installeeritav seade nõuab lisasüsteeme, paigaldatakse sellised süsteemid üürniku kulul ja vastavalt üürileandjaga kooskõlastatud plaanidele ja spetsifikatsioonidele. 4.5. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale, sealhulgas hoone seintele, oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaame, lippe, plakateid, logosid, sümboolikat ning muid visuaalseid tähiseid ja viitasid tingimusel, et need vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele. Üürileandja on kohustatud tagama, et üürnikul oleks võimalik paigaldada üüripinnale üürniku sümboolika, mille kasutamise kohustus on üürnikule ette nähtud õigusaktidega. Üürniku paigaldatud reklaami vastavuse eest kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetele vastutab ning reklaamimaksu maksab üürnik. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on üürnik kohustatud üürileandjale hüvitama tekitatud kahju. 4.6. Üürnikul on õigus kasutada üüripinda eritingimustes sätestamata sihtotstarbel üksnes üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on koos nõusoleku andmisega õigus kehtestada üüripinna kasutamise suhtes piiranguid või muid tingimusi. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest juhul, kui: 4.6.1. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib kahjustada või kahjustab üüripinda või muul viisil vähendab selle väärtust; 4.6.2. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib suurendada või suurendab üürileandja kulutusi üüripinnale; 4.6.3. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve on vastuolus heade kommetega; 4.6.4. üürnik ei ole nõus üüripinna sihtotstarbe muutmisest tingitud, üürileandja pakutud uue üüri või kõrvalteenuste tasudega või üürileandja pakutud üüripinna kasutamise piirangute või muude tingimustega. 4.7. Üürnik teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud avariist või muust ohust üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste sündmustega seotud asjaolude ja tagajärgede likvideerimiseks. 4.8. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja kohustuste täitmiseks, samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui nimetatud avariid või reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibivaid isikuid või vara. Sellisel juhul lähtutakse üüripinnale sisenemisel ja sellel viibimisel hoone sisekorraeeskirjas sätestatud korrast. 4.9. Üürnikul on keelatud üürileandja nõusolekuta siseneda tehnilistesse ruumidesse, välja arvatud üüripinna hulka kuuluvad tehnilised ruumid, reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule, sealhulgas tema töötajale, ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui: 4.9.1. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab tüüptingimuste punktist 4.7 tulenevat kohustust; 4.9.2. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise õigus ja tingimused on eraldi kokku lepitud eritingimustes või hoone sisekorraeeskirjas; 4.9.3. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemiseks esineb muu põhjendatud vajadus, mis on seotud üürniku põhitegevuse, julgeolekukaalutluste või üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme. 4.10. Kui üüripinna tehnosüsteemide reguleerimisvajadus tekib väljaspool avariid, pöördub üürnik üürileandja poole, kes reageerib üürniku ettepanekule esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 4.11. Lepinguga sätestamata poolte kohustused üüripinna valdamisel ja kasutamisel on sätestatud hoone suhtes kehtivates õigusaktides ja muudes dokumentides, sealhulgas hoone sisekorraeeskirjas. 4.12. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni üüripinna tegeliku energiatarbimise, veetarbimise ja jäätmetekke kohta. Informatsioon esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sellises sisus, ulatuses ja detailsuses, mis võimaldab analüüsida üüripinna kasutamisega seotud keskkonna- ja energiatõhususe aspekte. Muu hulgas peab informatsioon sisaldama teavet tarbitud taastuva ja taastumatu energia mahu ning tarbitud energia CO 2 ekvivalendi kohta. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisatasu. 4.13. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni, mis on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. a direktiivist 2012/27/EL hoonete energiatõhususe kohta tulenevate nõuete täitmiseks. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisatasu. Pooled võivad eritingimustes täpsustada hoonete energiatõhususe nõuete aluseks olevaid dokumente. 5. ÜÜRIPINNA KORRASHOID 5.1. Kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti, on üürileandja kohustatud tagama üüripinna hoidmise eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutamiseks sobivas seisundis ja eritingimuste punktis 4 kokku lepitud seisundis, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust. 5.2. Üürileandja ja üürniku kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel lepingu kehtivuse ajal on kirjeldatud tüüptingimuse punktides 5.3–5.14, eritingimustes ja lisades. 5.3. Üürileandja osutab üürnikule üüri- ja kõrvalteenuseid vastavalt eritingimustes kokku lepitud kinnisvara korrashoiu heale tavale ning lepingus täpsustatud ulatuses ja poolte kohustuste jaotuse alusel. Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine 5.4. Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks eritingimustes sätestatud sihtotstarbel kasutatav, ja kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul puudusest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 5.5. Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul rikkest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 5.6. Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe tunni jooksul avariist teada saamisest arvates, ning tegema avariijärgse remondi viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 5.7. Kui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade ja vastavate tööde tegemiseks vajalike materjalide ettetellimistähtaegade tõttu võimalik kinni pidada tüüptingimuste punktides 5.4–5.6 nimetatud tähtaegadest, on üürileandja kohustatud sama tähtaja jooksul esitama üürnikule edasise tegevusplaani. Juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja esitatud tegevusplaan, on tal õigus kõrvaldada puudus, rike või avarii ise või lasta see kõrvaldada isikul ja nõuda üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, teavitades sellest üürileandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel võimalusel pärast puuduse, rikke või avarii kõrvaldamist. Remonttööde ja parendustööde tegemine 5.8. Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil, ulatuses ja ajal, lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled remonttöödes kokkuleppimiseks sõlmida lisakokkuleppeid. 5.9. Üürileandja teeb remonttöid üürniku igapäevast tegevust võimalikult vähe mõjutaval viisil. Üürileandjal ei ole õigust nõuda üürnikult remonttööde tegemist. 5.10. Pooled võivad lepingu tähtaja jooksul kokku leppida parendustööde tegemises üürileandja poolt. Sellisel juhul lepivad pooled eelnevalt kirjalikult kokku parendustööde mahu ja tähtajad. Kui üürnik on kohustatud parendustöödega kaasnevad kulutused hüvitama, siis lepitakse kokku ka kaasnevate kulutuste suurus ning nende hüvitamise tingimused ja kord. 5.11. Kui üürniku tööspetsiifikaga seotud uute õigusaktide vastuvõtmine või selliste õigusaktide muutmine toob kaasa vajaduse teha üüripinna remonttöid või parendustöid üüripinna sihtotstarbelise kasutamise jätkamiseks, lepivad pooled kokku vajalike tööde mahu, tähtajad ja maksumuse ning mõju üürile või kõrvalteenuste tasudele või mõlemale. Sellisest nõuetele mittevastavusest tingitud takistused üüripinna kasutamisel üürniku poolt ei ole käsitatavad üürileandjapoolse lepingu rikkumisena, üürnikul ei ole õigust alandada üüri, peatada üüri tasumist ega kasutada üürileandja suhtes muid õiguskaitsevahendeid. 5.12. Kui üürileandja ei täida kohaselt kohustust teha remont- või parendustöid, on üürnikul õigus eelneval teatamisel teha vastavad tööd ise või sõlmida leping vastavate tööde tegemiseks isikuga ning sellisel juhul kohaldatakse tüüptingimuste punktides 3.8–3.12 sätestatut. Üürnikul on õigus kohaldada üürileandja suhtes lepingus sätestatud õiguskaitsevahendeid. 5.13. Üürnik võib teha üüripinnal muudatusi – remonttöid ja parendustöid – poolte kirjalikul kokkuleppel, milles sätestatakse muu hulgas selliste tööde tegemise maht ja tingimused, samuti üürileandja poolt lepingu lõppemisel üüripinnal tehtud muudatuste hüvitamise maht ja tingimused. Üürileandja ei või käesolevas punktis nimetatud kokkuleppe sõlmimisest põhjendamatult keelduda, ennekõike juhul, kui üüripinnal muudatuste tegemine on vajalik üüripinna kasutamiseks või üüripinna mõistlikuks majandamiseks. 5.14. Üürnik võib lepingu lõppemisel ära võtta üüripinnale tehtud muudatused, kui see on võimalik üüripinda kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust muudatusi ära võtta, kui üürileandja tasub üürnikule selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul on muudatuste äravõtmiseks õigustatud huvi. 6. ÜÜRIPINNA ANDMINE ISIKUTE KASUTUSSE 6.1. Üürnikul ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda üüripinda või osa sellest isikute kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnik annab üüripinna allkasutusse, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Allkasutaja ei või kasutada asja pärast lepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud üürnikule. 6.2. Üürnikul on õigus võimaldada riigiasutustel kasutada üüripinda tingimusel, et üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Üürnik on kohustatud üürileandjat kasutusse andmisest kirjalikult teavitama kümne tööpäeva jooksul üleandmisest või kasutusse andmisest arvates. 7. LOAD 7.1. Üürileandja on kohustatud väljastama üürnikule tema tegevuseks või üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused, arvestades lepingus üüriteenuste või kõrvalteenuste lepingute sõlmimise suhtes poolte vahel kokku lepitud tingimustega, või osutama võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürileandja kui üüripinna omaniku abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürileandjast tulenevate asjaolude tõttu. 7.2. Üürnik on kohustatud väljastama üürileandjale ja tema alltöövõtjatele lepingus tulenevate üürileandja kohustuste täitmiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused (sealhulgas sissepääsuload, kui need on vajalikud), välja arvatud põhjendatud juhtudel. Samuti osutab üürnik võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürniku kui üüripinna otsese valdaja abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürnikust tulenevate asjaolude tõttu. 8. LEPINGU LÕPPEMINE 8.1. Pooled on kokku leppinud, et kummalgi poolel on õigus leping enne tähtaega üles öelda üksnes käesoleva lepingu eri- või tüüptingimustes sätestatud juhtudel. 8.2. Leping lõpeb järgmistel juhtudel: 8.2.1. juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel; 8.2.2. poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval; 8.2.3. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt tüüptingimuste punktis 8.3 toodud alustel; 8.2.4. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku poolt tüüptingimuste punktis 8.4 toodud alustel; 8.2.5. seaduses või eritingimustes sätestatud muul alusel. 8.3. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm kuud ette, järgnevatel juhtudel: 8.3.1. üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalteenuste tasusid vähemalt kolm kuud järjest või lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri või kõrvalteenuste tasude summa; 8.3.2. üürnik tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal ümberehitusi või muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja selle tõttu saab üüripind oluliselt kahjustada ning üürnik ei ole tekitatud kahjustust kõrvaldanud kahe kuu jooksul üürileandjalt sellesisulise kirjaliku nõude saamisest arvates. Üürnikul on õigus eelnimetatud tähtaega pikendada, teavitades sellest viivitamata üürileandjat, kui kahjustuste kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja jooksul ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade tõttu; 8.3.3. üürnik annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku kasutusse ning üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest arvates, välja arvatud tüüptingimuste punktis 6.2 sätestatud juhul; 8.3.4. muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. 8.4. Üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette, järgnevatel juhtudel: 8.4.1. üürnikul ei ole võimalik üüripinda eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutada või kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud asjaolu tõttu, mille eest üürnik ei vastuta; 8.4.2. üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist kõrvaldanud ka üürniku antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Tähtaja määramisel arvestavad pooled muu hulgas õigusaktides sätestatud kohustustest tulenevaid nõudeid, nt riigihangete menetlustähtaegu jm; 8.4.3. üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. 8.5. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta isikutega sõlmitud lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed hiljemalt lepingu lõppemise päevaks. Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid makseid ei ole võimalik üürnikust mittetulenevatel põhjustel lepingu lõppemise päevaks tasuda, kohustub üürnik vastavad maksed tasuma 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teistsuguses tähtajas. 8.6. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest, mille täitmine peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist jätkuma ka pärast lepingu lõppemist. 9. ÜÜRIPINNA TAGASTAMINE ÜÜRILEANDJALE 9.1. Üürnik tagastab üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või lepingu ennetähtaegset ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 9.2. Üürnik tagastab üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning üüripinna harilikku füüsilist kulumist ning poolte kokkuleppel üüripinnale jäetavaid ümberehitusi ja muudatusi. Üürnik peab üüripinna enne tagastamist heakorrastama ning vabastama talle ja isikutele kuuluvast varast. 9.3. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise tähtpäevaks üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akti. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt moodustab lepingu lahutamatu lisa. 9.4. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta tüüptingimuste punktis 9.2 sätestatule, fikseeritakse tuvastatud puudused tüüptingimuste punktis 9.3 nimetatud aktis ning juhul kui üürnik vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult üüripinna seisundi lepinguga vastavusse viimiseks ja üüripinna kahjustuste likvideerimiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist. 9.5. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise, tekkepõhjuste või nende eest vastutuse üle vaidlus, on ükskõik kummal poolel õigus tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab pool, kes vastutab puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest. Kui ekspertiisist ilmneb, et puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest vastutavad mõlemad pooled, kannavad pooled ekspertiisiga kaasnevad kulud võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui ekspert määrab proportsioonid, millises ulatuses kumbki pool vastutab. Sellisel juhul kannavad pooled ekspertiisikulud vastavates proportsioonides. Pooled võivad igal konkreetsel juhul ekspertiisikulude kandmise kohta ka teistsuguse kokkuleppe sõlmida. 10. VASTUTUS Poolte vastutuse ja kahjude hüvitamise üldised põhimõtted 10.1. Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju. Üürnik on kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud üürniku, üürniku allüürniku või nende poolt üüripinnale lubatud isikute tegevusest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürnikul ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui üürniku poolt üüripinnale lubatud isikuks on üürileandja või üürileandja korraldusel üüripinnal tegutsev isik. Poolte vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud juhul, kui pool rikkus lepingut tahtlikult. 10.2. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama teisele poolele. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad järjest üle 60 päeva, võivad mõlemad pooled lepingu üles öelda. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigust nõuda teiselt poolelt lepingu rikkumise või lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist. 10.3. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja arvatud, kui pooled on lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või õiguskaitsevahendite kohaldamise piiramises või välistamises. Ühe õiguskaitsevahendi kohaldamine ei välista teiste seaduses või lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike õigust nõuda kahjude hüvitamist, kui lepingust ei tulene teisiti. 10.4. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub leppetrahvi tasuma 60 päeva jooksul teise poole vastavasisulise nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 10.5. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata summast kohustuse täitmisega viivitatud iga päeva eest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Õiguskaitsevahendid lepingu lõppemise korral 10.6. Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise tõttu lepingu ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 10.7. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel õigus nõuda rikkunud poolelt leppetrahvi eritingimustes kokku lepitud ulatuses. 10.8. Lepingu lõppemise järel üüripinna mitteõigeaegse vabastamise korral on üürileandjal õigus nõuda üürnikult kõrvalteenuste tasude hüvitamist ning leppetrahvi lepingu lõppemise ajal kehtiva ühe päeva üüri kahekordses ulatuses iga päeva eest kuni üüripinna vabastamiseni. Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumisel korral 10.9. Lepingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise poole poolt, on lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega kantud kahjud 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 10.10. Kui üürnikust tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik viivitamata siseneda üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul kahju või üüripinna kasutamine muutub osaliselt või tervikuna võimatuks või pikeneb üüripinna osalise või tervikuna kasutamise võimatus, siis üürileandja ei vastuta selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei ole üürnikul õigust keelduda üüripinna kasutamise takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri tasumisest (ei ole õigust üüri alandada) ning üürileandja ei ole kohustatud hüvitama selliselt tekkinud kahju ega tasuma leppetrahvi või viivist. 10.11. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama, ning seetõttu ei saa üürnik üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada, on üürnikul õigus üüri ja kõrvalteenuste tasude maksmisest keelduda. Kui üüripinna sihtotstarbelise kasutamise võimalus on üksnes vähenenud, on üürnikul õigus alandada üüri ja kõrvalteenuste tasusid puudusele vastaval määral ajavahemiku eest üürniku poolt üürileandjale puudusest või takistusest teavitamisest kuni üürileandja poolt puuduse või takistuse kõrvaldamiseni. 10.12. Kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi üüriteenuste või kõrvalteenuste osutamisel ja seetõttu ei ole üürnik rahul osutatavate üüriteenuste või kõrvalteenuste kvaliteediga ning pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürnikul õigus kuni rikkumise kõrvaldamiseni kasutada ühte varianti alljärgnevatest: 10.12.1. üüriteenuste puhul alandada üüri proportsionaalselt sellise üüriteenuse osakaalule üüris või kõrvalteenuste puhul jätta selliste kõrvalteenuste eest üürileandjale tasumata. 10.12.2. nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,05% kasutustasust iga päeva eest, kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 10.13. Üürnikul on õigus punktis 10.12 nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada 3 (kolme) kuu jooksul rikkumisest teada saamisest või rikkumise kõrvaldamisest, vastavalt kumb on hilisem. 10.14. Lisaks punktides 10.11 ja 10.12 sätestatule on üürnikul õigus alandada üüri või kõrvalteenuste tasusid või mõlemat või nimetatud tasude maksmisest keelduda ning kasutada muid õiguskaitsevahendeid muudel õigusaktides sätestatud juhtudel, kui see ei ole lepingus kokkulepituga vastuolus. 10.15. Üürileandja kohustub maksma üürnikule leppetrahvi remonttööde mitteõigeaegse või mittekohase üleandmise korral 0,05% mitteõigeaegselt või mittekohaselt üle antud tööde maksumusest iga päeva eest kuni nende vastuvõtmiseni üürniku poolt. 10.16. Üürnik kohustub maksma üürileandjale leppetrahvi üüripinna kasutamisel muul kui eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel, kui üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandjalt vastavasisulise nõude saamisest, lepingu rikkumise ajal kehtiva ühe kuu üüri ulatuses. 11. TEADETE EDASTAMINE 11.1. Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja informatsioon loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui need on üle antud allkirja vastu või esitatud digitaalselt allkirjastatuna poole üldisel e-posti aadressil. Informatsioonilist teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti kiireloomulist teadet võib edastada telefoni, faksi või elektronposti teel. Pooled võivad lepingu lisade või eritingimustega leppida kokku täpsemad tingimused puudustest, riketest ja avariidest teavitamise kohta. 11.2. Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teist poolt viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 12.1. Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kõik vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad lepingust või selle rikkumisest, lõpetamisest või kehtetusest või on sellega seotud ja mida pooled ei ole suutnud lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus õigusaktidega ette nähtud korras. 12.2. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust. 13. KONFIDENTSIAALSUS 13.1. Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub pool hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on poolel, sealhulgas tüüptingimuste punktides 13.2 ja 13.5 nimetatud isikutel, olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, ning mis tahes muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on teisel poolel eeldatavalt õigustatud huvi. 13.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, õigusnõustajatele, pankadele, kontserni ettevõtetele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Pool on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osad, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 13.3. Pooled kohustuvad rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 13.4. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides. 13.5. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad, lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel kasutavad, ning tüüptingimuste punktis 13.2 nimetatud isikud oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 14. MITMESUGUST 14.1. Kumbki pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kinnistu võõrandamisel. Üürileandjal ei ole õigust keelduda nõusoleku andmisest, juhul kui üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused loovutatakse teisele riigiasutusele, eelkõige sama valitsemisala asutusele, ning üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. 14.2. Kõik lepingu täiendused ja muudatused, sealhulgas lõpetamine, tuleb koostada kirjalikus vormis. 14.3. Lepingu üksiku sätte kehtetus või tühisus ei põhjusta kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust ega tühisust, välja arvatud juhul, kui lepingu mis tahes sätte kehtetuse või tühisuse tulemusena kaotavad pooled huvi üürisuhte jätkamise vastu. Kui pooled avastavad mingi sätte kehtetuse, kohustuvad nad tegema kõik endast oleneva vastava sätte muutmiseks selliselt, et see oleks kooskõlas õigusaktidega niisugusel määral, et see jääks võimalikult lähedaseks poolte esialgsele kavatsusele. 14.4. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega mõjuta mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti. 14.5. Lepingus nõutud kirjaliku vormi järgimine tähendab dokumendi, teate vms koostamist kirjalikus vormis, kirjalikku vormi asendavas (notariaalses) vormis või kirjaliku vormiga võrdses elektroonilises (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormis ja need ei kehti enne, kui poolte nõuetekohaselt volitatud esindajad on need allkirjastanud. Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp 1.KORRUS ÜLDKASUTATAVAD RUUMID 210,9 m²  Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp 2.KORRUS KOOLITUSRUUMID 150,5 m²  Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp 2.KORRUS ÜLDKASUTATAVAD RUUMID 59,8 m²  Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp 6.KORRUS BÜROORUUMID 898,1 m²  Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp 7.KORRUS BÜROORUUMID 898,1 m²  LISA 2: VIIMISTLUSKAART PÕRANDAKATE FUAJEEDES, KÖÖKIDES: 5x180x1220 mm LVT parkett klass 33 click paigaldus ujuvana DOU-604-IB Douro Black Pepper (hele tamm) , või samaväärne ; LVT parkett DOU-604-IB Douro Black Pepper (hele tamm).jpg PÕRANDAKATE KORIDORIDES, KÄIGUALADES: 6,3 x 500 x 500 mm plaatvaip Modulyss MILLENNIUM NEXTGEN 626 (roheline ), või samaväärne ; https://modulyss.com/en-GB/carpet-tiles/collections/millennium-nxtgen/millennium-nxtgen-626 PÕRANDAKATE KABINETTIDES, AVAKONTORITES: 6,5 x 500 x 500 mm plaatvaip Modulyss FIRST DEFINE 140 (hallikasbeež ), või samaväärne ; https://modulyss.com/en-CA/carpet-tiles/collections/first-define/first-define-140 PÕRANDAKATE NÕUPIDAMISRUUMIDES: 6,5 x 500 x 500 mm plaatvaip Modulyss FIRST DEFINE 625 (roheline ), või samaväärne ; https://modulyss.com/en-GB/carpet-tiles/collections/first-define/first-define-625 PÕRANDAKATE HELISTAMISRUUMIDES: 6,5 x 500 x 500 mm plaatvaip Modulyss FIRST DEFINE 322 (oraanž ), või samaväärne ; https://modulyss.com/en-CA/carpet-tiles/collections/first-define/first-define-322 PÕRANDAKATE LADUDES, ABIRUUMIDES: pinnakõv e ndiga betoon põrand SEINTE ÜLDTOON: Sadolin HN.02.85 (kabinetid, tööruumid, ringkoridori välisperimeeter, abiruumid) SEINTE AKTSENTTOON: Sadolin H8.12.61 (ringkoridori siseperimeeter) AVATUD LAED: nähtavad kommunikatsioonid - toonimata valge täismatt vesiemulsioonvärv; 600 x 1200 x 30-50 mm viimistletud sirge servaga mineraalvilla ripplaeplaadid liimituna betoonlakke, analoogselt olemasolevatega Rockfon Sonar või analoog; EHITATAVAD RIPPLAED NÕUPIDAMISRUUMIDES: 600 x 1200 x 25 mm Rockfon Sonar mineraalvill-ripplagi varjatud kandekarkass (T24, serv D või X,) SISEUKSED: taaskasutatakse olemasolevaid uksi ning uued uksed analoogs ed olemasolevatega TÖÖKOHTADE VALGUSTUS: taaskasutatakse olemasolevaid valgusteid TÜÜPNE GYPROC KIPSPLAATSEIN Gyproc XR 66 / 66 (600) 1 - 1 MR - /Viimistlus vastavalt sisearhitektuursele osale/ 13 Kipsplaat Gyproc GN 13 66 Karkassipost XR 66 /s=600 //Min.villariba Gyproc MR /Karkassivöö SKP 66 /põrandal ja laes// 13 Kipsplaat Gyproc GN 13 - /Viimistlus vastavalt sisearhitektuursele osale/ 13 66 13 92 sidumine joonistel R`w ≥ 35 dB MÄRKUSED 1. JOONISTEL VÄLJA TOODUD TOOTEID VÕIB EHITUSETTEVÕTJA ASENDADA VAID SAMAVÄÄRSE VÖI PAREMA KVALITEEDIGA TOOTEGA, KUSJUURES SAMAVÄÄRSUSE TÖENDAMISE KOHISTUS LASUB TÖÖVÖTJAL. ASENDUS KOOSKÖLASTADA TELLIJA ESINDAJAGA. VAADELDAVATE TOODETE ASENDUS KOOSKÖLASTADA TÄIENDAVALT ARHITEKTIGA. 2. SEINA MAKSIMAALNE KÕRGUS 3600mm. 3. SEINA LIITUMISSÕLMED KÜLGNEVATE KONSTRUKTSIOONIDEGA GYPROCI KÄSIRAAMATU JÄRGSED. 4. MÄRGADES NING KERAAMILISE PLAADIGA VIIMISTLEVATES RUUMIDES KARKASSI SAMM s=400mm 5. MÄRGADES RUUMIDES ASENDATAKSE MÄRJA RUUMI POOLSEL KÜLJEL KIPSPLAAT NIISKUSKINDLA KIPSPLAADIGA /NÄIT. GYPROC GRI 13/. KÕIK NURKLIIDESED, KIPSPLAATIDE VUUGID, JUHTMETE- NING TORUDE LÄBIVIIGUD TIHENDATAKSE NING KÕIK SEINA- JA PÕRANDAPINNAD ISOLEERITAKSE VEETÕKKEMASSIGA VASTAVALT VEETÕKKESÜSTEEMIDE TOOTJATE JUHISTELE. SISESEIN SS01  TÜÜPNE GYPROC KIPSPLAATSEIN Gyproc XR 66 / 66 (600) 2 - 2 MR - /Viimistlus vastavalt sisearhitektuursele osale/ 13 Kipsplaat Gyproc GN 13 13 Kipsplaat Gyproc GN 13 66 Karkassipost Gyproc XR 66 //Min.villariba Gyproc MR /Karkassivöö AC 66 ACOUnomic /põrandal ja laes// 13 Kipsplaat Gyproc GN 13 13 Kipsplaat Gyproc GN 13 - /Viimistlus vastavalt sisearhitektuursele osale/ 13 13 13 66 13 118 sidumine joonistel R`w ≥ 44 dB MÄRKUSED 1. JOONISTEL VÄLJA TOODUD TOOTEID VÕIB EHITUSETTEVÕTJA ASENDADA VAID SAMAVÄÄRSE VÖI PAREMA KVALITEEDIGA TOOTEGA, KUSJUURES SAMAVÄÄRSUSE TÖENDAMISE KOHISTUS LASUB TÖÖVÖTJAL. ASENDUS KOOSKÖLASTADA TELLIJA ESINDAJAGA. VAADELDAVATE TOODETE ASENDUS KOOSKÖLASTADA TÄIENDAVALT ARHITEKTIGA. 2. SEINA MAKSIMAALNE KÕRGUS 4000mm. 3. SEINA LIITUMISSÕLMED KÜLGNEVATE KONSTRUKTSIOONIDEGA GYPROCI KÄSIRAAMATU JÄRGSED. 4. MÄRGADES NING KERAAMILISE PLAADIGA VIIMISTLEVATES RUUMIDES KARKASSI SAMM s=400mm 5. MÄRGADES RUUMIDES ASENDATAKSE MÄRJA RUUMI POOLSEL KÜLJEL KIPSPLAADID NIISKUSKINDLA KIPSPLAADIGA /NÄIT. GYPROC GRI 13/. KÕIK NURKLIIDESED, KIPSPLAATIDE VUUGID, JUHTMETE- NING TORUDE LÄBIVIIGUD TIHENDATAKSE NING KÕIK SEINA- JA PÕRANDAPINNAD ISOLEERITAKSE VEETÕKKEMASSIGA VASTAVALT VEETÕKKESÜSTEEMIDE TOOTJATE JUHISTELE. SISESEIN SS02  TÜÜPNE GYPROC KIPSPLAATSEIN Gyproc XR 95 / 95 (600) 2 - 2 MR - /Viimistlus vastavalt sisearhitektuursele osale/ 13 Kipsplaat Gyproc GN 13 13 Kipsplaat Gyproc GN 13 95 Karkassipost Gyproc XR 95 /s=600 //Min.villariba Gyproc MR /Karkassivöö Gyproc AC 95 ACOUnomic (põrandal ja laes) // mineraalvillariba Gyproc MR 13 Kipsplaat Gyproc GN 13 13 Kipsplaat Gyproc GN 13 - /Viimistlus vastavalt sisearhitektuursele osale/ 13 13 13 95 13 147 sidumine joonistel R`w ≥ 48 dB MÄRKUSED 1. JOONISTEL VÄLJA TOODUD TOOTEID VÕIB EHITUSETTEVÕTJA ASENDADA VAID SAMAVÄÄRSE VÖI PAREMA KVALITEEDIGA TOOTEGA, KUSJUURES SAMAVÄÄRSUSE TÖENDAMISE KOHISTUS LASUB TÖÖVÖTJAL. ASENDUS KOOSKÖLASTADA TELLIJA ESINDAJAGA. VAADELDAVATE TOODETE ASENDUS KOOSKÖLASTADA TÄIENDAVALT ARHITEKTIGA. 2. SEINA MAKSIMAALNE KÕRGUS 5000mm. 3. SEINA LIITUMISSÕLMED KÜLGNEVATE KONSTRUKTSIOONIDEGA GYPROCI KÄSIRAAMATU JÄRGSED. 4. MÄRGADES NING KERAAMILISE PLAADIGA VIIMISTLEVATES RUUMIDES KARKASSI SAMM s=400mm 5. MÄRGADES RUUMIDES ASENDATAKSE MÄRJA RUUMI POOLSEL KÜLJEL KIPSPLAADID NIISKUSKINDLA KIPSPLAADIGA /NÄIT. GYPROC GRI 13/. KÕIK NURKLIIDESED, KIPSPLAATIDE VUUGID, JUHTMETE- NING TORUDE LÄBIVIIGUD TIHENDATAKSE NING KÕIK SEINA- JA PÕRANDAPINNAD ISOLEERITAKSE VEETÕKKEMASSIGA VASTAVALT VEETÕKKESÜSTEEMIDE TOOTJATE JUHISTELE. SISESEIN SS03  KORIDOR 56.2 m² Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp 242 243 WC M KORISTAJA 261 4.5 m² lift lift 3.8 m² ABIRUUM 4,3 m² 4,3 m² 202 4.9 m² TREPIKODA 13.0 m² 241 WC N 4.5 m² RÖDU 60.1 m² KOOLITUS 208 016 203 203 203 203 150,5 m² 201 201 201 201 SS03 203 202 203 SS03 201 201 201 015 015 203 203 203 203 203 202 202 202 202 3353x2300h 201 201 201 201 201 201 201 201 201 203 202 203 203 203 202 203 202 203 202 201 201 201 201 201 201 201 201 201 201 203 203 202 202 202 202 203 202 201 201 201 201 201 201 201 201 202 203 203 203 202 202 202 202 202 203 201 201 201 4700x2300h 201 201 201 201 201 201 201 203 203 203 203 203 202 203 202 202 202 201 201 201 201 201 201 201 201 201 201 FUAJEE ÕHURUUM 98.0 m² 31 istekohta 208 23 istekohta 208 2031 203 Tuletõrjekapp 1 RÖDU 20.2 m²  903 903 903 903 903 903 905 905 9151 9151 9101 003 32 903 903 0 050 050 911 7 05 5 0 04 05 37 903 050 37 33 33 33 33 33 33 050 050 20 05 3 050 7 050 050 9081 9081 9081 050 923 050 9081 047 050 903 903 9151 05 7 SS01 01 3 20 905 37 37 33 050 20.2 m² 05 3 203 0 20 SS03 903 9081 901 9081 806 806 806 806 806 806 806 806 806 802 800x2400h 800x2400h 800x2400h 800x2400h SS01 104 104 33 9011 2.1 m² SS01 903 2.2 m² 901 901 901 9011 806 806 806 806 806 806 806 806 806 050 800x2400h 816 816 901 SS01 001 004 SS03 901 806 806 806 806 806 806 806 806 806 SS02 050 809 809 923 800x2400h 800x2400h 800x2400h 800x2400h 104 33 806 806 806 806 806 806 806 806 806 065 06 9151 602 2.2 m² 040 903 9081 905 9101 SS02 33 041 045 SS03 02 101 SS03 112 6 05 903 05 064 0 105 05 068 905 56.0 m² SS01 6 SS01 7.2 m² Tuletõrjekapp 9151 8.9 m² SS03 SS01 05 6 SS01 0 05 923 066 05 039 6 9102 808 808 808 817 817 807 807 807 614 SS01 802 24 058 058 058 058 058 912 906 905 9151 SS01 044 044 918 923 923 062 062 6 05 05 6 9011 063 SS01 049 03 049 6 05 9151 901 05 102 6 905 3 20 9101 047 901 11.1 m² 038 6 05 05 203 061 061 061 061 22 SS01 049 6 9161 05 060 060 203 9 905 6 05 05 6 9151 923 203 9 043 5 60 0 9 602 060 060 9162 010 061 061 061 061 SS01 047 923 SS01 FUAJEE 063 060 8.7 m² 23 9151 060 905 710 918 709 011 011 917 907 641 661 602 WC M TRAPP ABIRUUM 601 TREPIKODA 4.5 m² 4.9 m² TREPIKODA 643 13.0 m² 13.0 m² KORISTAJA 3.8 m² 642 WC N 4.5 m² 611 Tuletõrjekapp 610 903 019 9081 800x2400h 43 SS01 35 SS02 101 050 903 47 SS03 35 019 050 FUAJEE 6 05 7.8 m² 05 Tuletõrjekapp 9081 050 6 050 10.5 m² 9011 301 301 301 301 301 301 301 301 SS01 800x2400h 6 570x2400h 715x2400h 570x2400h 05 SS03 05 039 6 041 SS01 SS03 SS03 105 301 301 301 301 301 301 301 301 056 8.0 m² 056 SS03 050 800x2400h SS02 011 056 104 301 301 301 301 301 301 301 301 056 067 036 032 032 203 9131 SS02 614 92 3 2.6 m² 056 SS01 92 800x2400h 3 035 9141 056 056 9191 203 056 301 301 301 301 301 301 301 301 203 800x2400h 056 SS02 050 056 056 9191 34+36 800x2400h 49+51 050 056 203 14.4 m² 056 16.2 m² 301 301 301 301 301 301 301 301 SS03 056 056 9191 036 056 9091 020 9141 602 020 011 904 9021 103 102 301 301 301 301 17.4 m² SS03 011 011 904 11.1 m² 032 115 800x2400h 60 60 9021 9 602 9 003 046 800x2400h 47.7 m² 41+50 SS01 46 05 0 800x2400h 203 SS01 17.8 m² 9191 19.7 m² SS01 SS02 9131 9091 301 301 301 301 203 0 05 SS01 SS01 05 0 901 605 901 901 9011 901 SS01 SS03 9131 SS02 SS02 SS02 9191 903 903 903 903 9191 0 05 9141 05 020 0 020 050 050 400x2400h 800x2400h 05 9191 800x2400h 800x2400h 050 0 800x2400h 800x2400h 800x2400h 44 44 44 44 9081 9081 9091 SS03 032 032 SS02 904 9141 927 032 203 9151 9151 903 903 903 903 927 927 3 92 0 05 05 0 SS03 SS03 SS03 050 0 050 05 050 48 904 SS03 SS03 050 011 022 032 44 44 44 44 203 25.6 m² 9081 9081 52 45 0 9141 032 5 0 9191 927 032 903 903 903 903 031 27.0 m² 032 11.4 m² 032 9021 927 45 927 050 050 9191 05 904 0 05 0 05 05 050 0 05 9141 0 050 0 16.7 m² 42 42 42 42 92 050 20 3 3 3 92 9081 9081 032 032 9151 9151 032 9091 026 927 9021  027 012 012 403 026 401 030 402 608 608 203 203 405 405 711 032 1 05 027 203 050 028 0 05 1 409 05 05 0 5 1 1 032 404 032 608 410 026 026 20+21 9091 19 9091 031 023 29.8 m² 012 18+19 117 055 13.1 m² 12.9 m² 47.7 m² SS03 05 118 1 SS03 055 SS03 0 027 SS03 0 027 413 404 05 05 21.3 m² 055 SS03 608 712 SS03 SS02 032 030 SS03 900x2100h 900x2100h 900x2100h RIIETUS/DUSH 023 600x2100h 600x2100h 600x2100h SS02 712 SS03 607 412 055 900x2100h SS02 1 607 607 05 SS01 SS02 05 SS03 SS03 1 SS02 023 408 406 407 014 411 2.3 m² 063 SS01 9 9092 810 810 810 810 810 60 002 SS02 60 9 818 17 021 203 600x2100h 107 SS01 056 045 602 21.7 m² 6 0 S S03 12.4 m² 5 5 0 051 6 063 030 027 600x2100h 900x2100h 811 811 811 SS03 SS03 818 SS03 056 SS01 056 056 056 811 811 811 101 9223 012 056 056 056 027 818 818 056 9091 9222 113 812 014 842 841 SS03 SS03 812 814 815 SS03 056 056 032 022 37.3 m² 056 056 035 060 060 202 818 818 051 SS03 056 14 05 812 842 841 812 814 815 034 926 1 056 056 014 032 202 056 14.6 m² 042 030 6 0 5 SS02 060 060 5 0 6 818 818 056 600x2100h 203 603 602 812 842 841 812 814 815 056 056 SS01 9221 921 921 921 SS01 108 600x2100h 106 818 818 30.7 m² SS01 060 SS01 SS02 60 8.8 m² 9 S S01 921 921 921 907 003 003 918 SS03 019 FUAJEE 9011 9081 0 060 05 SS03 SS01 16 10.0 m² 906 SS01 050 15 SS01 019 Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp 641 WC M 4.5 m² 642 WC N 4.5 m² 022 012 003 802 820 820 SS01 60 802 9 900x2100h 0 SS01 107 5 0 SS01 602 050 SS02 13.4 m² 111 0 0 0 SS02 05 05 05 820 820 600x2100h 023 FUAJEE 111 802 824 9091 030 9.6 m² 056 901 36.0 m² SS01 10.7 m² 056 802 SS01 40 40 40 17 046 0 9011 50 022 203 SS01 019 9081 019 9081 019 9081 056 SS03 802 17.8 m² SS02 SS02 844 056 9011 820 40 40 40 900x2100h 40 SS03 05 0 SS03 056 019 019 019 019 805 203 056 802 802 9081 036 050 050 050 203 011 SS03 804 804 804 804 203 SS03 032 900x2100h 805 050 106 60 804 804 804 804 9 SS01 600x2100h 110 029 9.6 m² 600x2100h 8.2 m² 011 SS03 805 056 203 SS02 05 0 SS02 056 803 803 803 803 SS02 5 0 SS03 102 0 05 12+13 803 803 803 803 0 056 0 SS02 5 7 056 805 022 14.9 m² 034 927 SS01 900x2100h SS03 05 032 0 600x2100h 600x2100h 600x2100h 927 927 9091 102 9092 SS02 828 828 827 827 827 SS01 203 SS02 927 SS02 011 0 05 032 05 Tuletõrjekapp Tuletõrjekapp 0 SS03 600x2100h 026 SS01 014 901 901 901 901 605 SS01 9092 SS03 203 031 38+39 903 903 903 903 006 710 924 020 032 011 9091 46.0 m² 050 927 0 020 032 05 9021 050 20 3 SS02 28 28 050 014 050 025 27 27 9191 050 9081 9081 052 0 3 05 5 0 9131 927 9091 05 011 903 903 903 903 SS03 0 2 5 0 203 024 011 023 SS03 10 050 014 032 SS03 SS03 011 27 27 0 050 013 9091 927 050 05 26 28 18.1 m² 9091 0 9081 9081 9091 032 05 08+09 11 052 903 903 903 903 26.5 m² 29+30 030 23.9 m² 009 023 9131 927 9091 032 13.6 m² 050 3 0 050 05 27 05 0 25 9021 27 27 05 0 050 05 05 050 0 05 05 2 0 023 020 9081 9081 022 203 9191 9091 026 032 032 020 031 031 927  Lisa 7 üürilepingule nr 23-2-13/49 Parkimiskohtade kasutamise reeglid Üürnikul on õigus parkimiskohti kasutada vaid Lepingu kehtivuse ajal. Üürnikul ei ole õigust anda Parkimiskohti Kolmanda Isiku kasutusse. Üürileandjal on õigus Parkimiskohtade asukohta muuta Hoone/Kinnistu piires, või 300 meetrilises raadiuses teatades sellest Üürnikule kirjalikult ette 30 kalendripäeva, näidates ära teate lisana esitataval plaanil uued asukohad. Parkimiskohtade asukoha muutmiseks ei ole vaja sõlmida eraldi kokkulepet ning Üürileandja poolt esitatud teade loetakse automaatselt Lepingu lisaks ning Üürnik kohustub endised Parkimiskohad vabastama. Üürileandjal on õigus Parkimiskohtade arvu muuta uue parkimismaja valmimisel kinnistul eelneval kokkulepel Üürnikuga. Üürnikul on igal ajal õigus loobuda ühe või enama parkimiskoha kasutamisest, teatades sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva, kui Eritingimustes ei ole kokku lepitud teistsugust tähtaega. Üürnik kohustub tagama, et kõik tema töötajad kes Parkimiskohti parkimiseks kasutavad, täidaksid käesolevaid reegleid, samuti Välisterritooriumi Reegleid. Parkimiskohtade valduse üleandmise kohta teevad Pooled märke Üleandmise-Vastuvõtmise Aktis. Parkimiskohtade valduse tagastamiseks ei ole vajalik eraldi akti koostamine ning otsene valdus loetakse automaatselt tagastatuks Lepingu lõppemise hetkest. Üürnikul on õigus Parkimiskohti kasutada muuks otstarbeks kui Üürniku töötajatele/klientidele Eritingimustes sätestatud otstarbel parkimise võimaldamiseks, üksnes Üürileandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud kooskõlastusel. Parkimiskohtade Üürniku kasutusse andmine ei tähenda Üürileandja kohustust reguleerida Kinnistu kasutamist ega parkimise reguleerimist Üürniku jaoks sobivamaks ega kohusta pidama järelevalvet teiste Kinnistul parkijate üle ega vastutama selle eest, kui selleks õigustamata isik pargib Parkimiskohtadel ning Üürnikul ei ole selles osas õiguskaitsevahendite kasutamise õigust. Üürileandjal on vaid kohustus mitte anda Parkimiskohti kolmanda isiku otsesesse valdusse Lepingu kehtivuse ajal, kui käesolevatest reeglitest ei tulene teisiti. Üürileandja kohustused ja vastutus seoses Parkimiskohtadega piirduvad käesolevas punktis 9 sätestatuga ning täiendavaid kohustusi seoses Parkimiskohtadega Üürileandjal ei ole. Ülejäänud Kinnistu ala osas, mis ei ole Parkimiskohad, võib Üürileandja Kinnistut kasutada omal äranägemisel, s.h. võimaldada Hoone teistel üürnikel/ rentnikel, külastajatel parkimist, paigutada või lubada muudel Hoone üürnikel/rentnikel paigutada Kinnistule ajutisi välimüügiplatse, ladustada lund, korraldada üritusi jne. Üürileandjal on Kinnistu / Hoone Koristustööde, Hoolduse ja Remondi ajaks õigus piirata Parkimiskohtadel parkimist, võimaldades tööde tegemise ajal parkimist võimaluse korral mujal Üürileandja omandis oleva Kinnistu /Hoone või Üürileandja muul territooriumil ja teatades tööde teostamisest ja Parkimiskohtade sõidukitest vabastamise nõude ette vähemalt 1 pangapäev. Avariide vältimiseks, ohutuse tagamiseks või avariitööde tegemiseks on Üürileandjal õigus Parkimiskohtadel piirata parkimist ilma, et Üürileandja kohustuks võimaldama parkimist mujal ning ilma etteteatamiseta. Eeltoodud ajutiste piirangute osas, samuti juhul, kui parkimist ei ole võimalik tööde tegemise ajal korraldada Üürileandja territooriumil, ei ole Üürnikul õigust mistahes hüvitistele ega õiguskaitsevahenditele. Üürileandjal on õigus Üürniku kulul tellida sõidukite teisaldus juhul, kui Üürnik ei ole Parkimiskohti vabastanud eelmises punktis sätestatud etteteatamisele vaatamata. Avariide vältimise, ohutuse tagamise või avariitöödega seoses võib sõiduki teisaldada ilma etteteatamiseta kuid Üürileandja teatab sellest Üürnikule esimesel võimalusel. Üürileandja võib seejuures sõiduki teisaldada Kinnistust väljapoole ega kohustu teisaldama valvega parklasse ega tagama muul viisil valvet. Sõidukite teisaldamise õigus on Üürileandjal ka siis, kui Üürnik vaatamata Lepingu lõppemisele või Parkimiskoha muutumisele jätkab Parkimiskohtade kasutamist. Üürileandja võib seejuures sõiduki teisaldada Kinnistust väljapoole ega kohustu teisaldama valvega parklasse ega tagama muul viisil valvet. Üürileandja ei vastuta mitte mingil juhul ega mitte mingitel asjaoludel sõidukite kahjustumise, varguse , hävimise jms. eest, välja arvatud tahtliku Lepingu rikkumise korral ning Parkimiskohtadel parkimine ja eelnimetatud teisaldustega kaasnevad asjaolud on täies ulatuses Üürniku riisiko.