Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/23-1223 - Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.10.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/aef8084a-52e3-4ff6-a6bd-dbb5f4c802b6 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/aef8084a-52e3-4ff6-a6bd-dbb5f4c802b6?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main 3734626 70176 EELNÕU 1 4 . 09. 2023 0 0 EELNÕU 1 4 . 09. 2023 T oiduseaduse muutmise seadus § 1. Toiduseaduse muutmine Toiduseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Juriidilisest isikust käitleja seaduslik esindaja korraldab käesolevast seadusest juriidilisele isikule tulenevate kohustuste täitmise. “ ; 2) seadus e 1. peatükki täiendatakse §-ga 6 1 järgmises sõnastuses: „ § 6¹. Juurdepääsuõigus toitumisuuringute üksik andmetele Tervise Arengu Instituudi poolt toitumisuuringute käigus kogutud ja pseudon üümi tud üksik andmeid on õigus töödelda Regionaal- ja Põllumajandus ministeeriumil, Põllumajandus- ja Toiduametil ning Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskusel toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamiseks . “; 3 ) paragrahvi 19 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 4 ) seadust täiendatakse §-ga 21 1 järgmises sõnastuses: „ § 21 1 . Toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise luba ( 1 ) Toitu tohib ioniseeriva kiirgusega töödelda Põllumajandus- ja Toiduameti loal. ( 2 ) Toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa saamiseks esitab käitleja Põllumajandus- ja Toiduametile kirjaliku taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid ja dokumente: 1) taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed; 2) andmed ioniseeriva kiirgusega töödeldava toidu kohta; 3) toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise eesmärgi kirjeldus; 4) andmed toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemiseks kasutatava kiirgusallika kohta; 5) kinnitus, et käitlejale on kiirgusseaduse alusel antud kiirgustegevusl ub a . ( 3 ) Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa andmise või loa andmisest keeldumise 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse saamisest arvates. ( 4 ) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa andmisest keeldumise otsuse, kui: 1 ) taotlejal puudub kiirgustegevusluba; 2 ) taotluses on esitatud valeandmeid või kavandatav toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemine ei vasta käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud või selle alusel kehtestatud asjakohastele nõuetele . ( 5 ) Põllumajandus- ja Toiduamet esitab toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa andmise ja selle kehtetuks tunnistamise otsuse Euroopa Komisjonile . “ ; 5 ) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Kui volitatud labor atooriumi na on vaja tegutsema volitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõikes 2 sätestatud laboratoorium, pöördub Põllumajandus- ja Toiduamet asjaomase laboratooriumi poole nõusoleku saamiseks ning algatab nõusoleku korral haldusmenetluse volituse andmiseks. “ ; 6 ) paragrahvi 52 lõi k e 3 teine lause asendatakse järgmiste lausetega : „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõikes 2 sätestatud laboratooriumi volitamise korral teeb Põllumajandus- ja Toiduamet otsuse 45 tööpäeva jooksul asjaomase laboratooriumi nõusoleku saamisest arvates. Volitatud laboratooriumina tegutsemise volituse andmise otsuses märgitakse sama määruse artikli 37 lõikes 3 nõutud üksikasjalikud andmed ja kirjeldus. “ ; 7 ) paragrahvi 53 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Referentlaboratoorium tegutseb valdkonna eest vastutava le ministrile esitatud ja regulaarselt ajakohastatud tegevuskava alusel. Tegevuskava täitmist rahastatakse riigieelarves Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile eraldatud vahenditest. “ ; 8 ) seadust täiendatakse §-ga 65 8 järgmises sõnastuses: „§ 65 8 . Toidu i oniseeriva kiirgusega töötlemi s e l oakohustus sellise ettevõtja puhul, kes on kasutanud toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemisviisi Põllumajandus- ja Toiduameti loal e nne 202 4 . aasta 1. jaanuari Ettevõtja l , kes on Põllumajandus- ja Toiduameti loal kasutanud toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemisviisi enne 202 4 . aasta 1. jaanuari , loetakse käesoleva seaduse § 21 1 lõike s 1 sätestatud toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loakohustus täidetuks. “ ; 9 ) seaduse normitehnili se märkuse algusesse lisatakse tekstiosa „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/2/EÜ ioniseeriva kiirgusega töödeldud toitu ja toidu koostisosasid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 066, 13.03.1999, lk 16–23), muudetud määrustega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1–54) ; “ . § 2 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 4 . aasta 1. märts il . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 202 3 Alga tab Vabariigi Valitsus … …..202 3 . a. (allkirjastatud digitaalselt) Vabariigi Valitsuse nimel 3852512 51134 KAVAND 14 .0 9 .2023 0 0 KAVAND 14 .0 9 .2023 T oiduseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte T oiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu ) eesmärk on tagada parem kooskõla Euroopa Liidu (edaspidi EL ) õigusega , võttes täpsemalt üle direktiiv i 1999/2/EÜ seoses toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loaga ning tehes vajalikud muudatused määrus t e (EÜ) nr 178/2002 ja (EL) 2017/625 rakendamiseks seo ses tõhusama riskide hindamise ja juhtimise ning laborite ja loomse toidu saasteainete riikliku järelevalvega. Toidu seadust ( edaspidi ToiduS ) täiendatakse toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa kohustusega , ning s ätestatakse Regionaal - ja Põllumajandus ministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA ) ning Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse ( edaspidi LABRIS ) õigus töödelda toitumisuuringute käigus kogutud pseudonüümitud üksikandmeid (sh isikuandmeid) toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamiseks . Selline andmetöötlus põhineb andmetel, mille puhul ei ole võimalik isik ut otseselt tuvasta da . Andmete töötlemise õiguse andmine lihtsustab ja tõhustab olemasolevate toitumisuuringute andmete kasutamist , samuti väheneb asutustevaheline teabevahetusega seotud töökoormus. Lisaks tunnista takse kehtetuks loomse toidu saasteainete riik liku järelevalve reguleerimise korra volitusnorm . K ogu toidutarneahelas kehtib a metliku kontrolli ja muude ametlike toimingute ühtlustatud EL-i raamistik , mille täiendamiseks on vastu võetud delegeeritud ja rakendusakte. Loomse toidu järelevalves lähtutakse määrus test (EL) 2017/625 , (EL) 2022/1646 ja (EL) 2022/1644 , mis tõttu puudub vajadus kehtestada loomse toidu saasteainete riikliku järelevalve reguleerimise kord . Samuti täpsusta ta kse volitatud laborina tegutsemise volituse andmist sellisele laborile, mis asub teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis , ning riikliku r eferentlabor i tegutse mise alus t eesmärgiga tagada parem kooskõla määruse ga (EL) 2017/625 . Sihtrühmaks on need käitlejad , kes soovivad kasutada toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemisviisi . EL-is on võimalik toitu ioniseeriva kiirgusega töödelda üksnes väga piiratud ulatuses , mis tõttu ei ole n imetatud töötlemisviisi kasutamine laialdast kasutust leidnud. Eestis ei ole kümne aasta jooksul olnud uusi ettevõtjaid, kes oleks alustanud toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemist . Sihtrühm o n ka PTA järelevalveametnikud ning referentlabor i ülesandeid täitvad asutused , kelle töökoormus jääb üldiselt samaks. Toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa läbivaatamine ei too PTA- le kaasa kohustust teha ettevõttes kohapealset kontrolli enne loataotluse lahendamist . Toiduohutuse ja - hügieeni ning toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise nõuete täitmist kontrollib PTA regulaarse järelevalve käigus. Loomse toidu järelevalves tuleb PTA-l lähtu da vahetult kohalduvatest EL-i õigusaktidest . Need e elnõuga k avanda tavad täpsustused, mis on seotud volituse andmisega sell is ele laborile, mis asub teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis, võivad suurenda da PTA töökoormust, kuna teave t asjakohaste laborite kohta ei ole piisavalt . Need a sutused, kes soovivad täita referentlabor i ülesandeid , koostavad kehtiva õiguse kohaselt asjakohase tegevuskava juba volituse taotlemise korral , ning esitavad edaspidi regulaarselt ajakohastat ud tegevuskava valdkonna eest vastutavale ministrile. Eelnõuga kavandatu toetab „P õllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 “ alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond “ saavutamist, sest eelnõu ga kavandatu mõjutab kaudselt Eestis toodetava toidu ohutust ja kvaliteeti. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandus ministeeriumi toiduohutuse osakonna valdkonnajuht Maia Radin ( [email protected] , 625 6 529 ) . Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud ja seletuskirja kvaliteeti on kontrollinud Regionaal- ja Põllumajandus ministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul ( [email protected] , 625 6259 ) . K eeleliselt on eelnõu ja seletuskirja toimetanud sama osakonna peaspetsialist Heleri Piip ( [email protected] , 625 6165 ) . 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetavad sätted on seotud järgmiste EL-i õigusaktidega : 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv iga 1999/2/EÜ ioniseeriva kiirgusega töödeldud toitu ja toidu koostisosasid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 066, 13.03.1999, lk 16–23), muudetud määrustega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1–54) ; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ega (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–142) ; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ega (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (ELT L 31, 01.02.2002, lk 1–24) . Eelnõuga muudetakse ToiduS - i redaktsiooni RT I, 17.11.2021, 20 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse peamine eesmärk on kehtestada toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loakohustus, võttes sellega täpsemalt üle direktiiv i 1999/2/EÜ ; tõhustada toidu ohutuse ja nõuet ekohasuse tagamise korraldamist ning ajakohastada volitatud labori na tegutsemise õiguse andmisega seotud autoriseerimisskeem i , tagades sellega määrus t e (EÜ) nr 178/2002 ja (EL) 2017/625 parema rakenda mise . Toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa taotlemise l ja taotluse menetl emisel on senini kohaldatud haldusmenetluse seaduses sätestatud asjakohaseid menetlusnõudeid , mis on liiga üldised : seetõttu on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/2/EÜ parema ülevõtmise huvides vaja kehtestada ToiduS-is täpsemad normid toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa andmise ja selle lahendamise menetluse kohta. Toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamise tõhustamiseks sätesta ta ks e Regionaal - ja Põllumajandus ministeeriumi, PTA ning LABRIS-e õigus töödelda toitumisuuringute käigus kogutud üksikandmeid . Samuti täpsusta ta kse volitatud laborina tegutsemise volituse andmist sellisele laborile, mis asub teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis , ning riikliku referentl aboratooriumi tegutsemise alust eesmärgiga paremini rakendada määrus e (EL) 2017/625 artikli 37 lõig e t 2 (a metlike laborite määramine ) ja sama määruse artik lit 101 (r iiklike referentlaborite vastutus ja ülesanded ). Eelnõu käsitleb E L-i õiguse rakendamist ja s el juhul ei nõuta Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri “ § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt seaduseelnõu väl jatöötamiskavatsuse koostami st . S eetõttu ei koostatud enne eelnõu ettevalmistamis t seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus t . 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Seaduseelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses tehakse muudatused toiduseaduses ning teises sätestatakse seaduse jõustumi saeg . Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse ToiduS-i § 6 lõikega 1 1 , mille kohaselt juriidilisest isikust toidu käitleja seaduslik esindaja korraldab käesolevast seadusest juriidilisele isikule tulenevate kohustuste täitmise. Säte on vajalik selleks, et oleks võimalik vastutusele võtta seadusest tulenevaid kohustusi mitte täitnud juriidilise isiku. Kohtupraktikat kokku võttes võib jõuda järeldusele, et juriidilise isiku väärteovastutuse eeldus on ka juriidilise isiku organi lii km e, juhtivtöötaja, pädeva esindaja või ka juriidilise isiku tavatöötaja olemasolu , kes tegutses juhtivtöötaja või organi käsul (korralduse l) või vähemalt tema heakskiidul (vt nt Riigikohtu kriminaa lkolleegiumi 2. oktoobri 2012. a otsus t asjas nr 3-1-1-88-12, punkt 7) . Seega on juriidilise isiku väärteovastutuse eeldus füüsilise isiku koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Riigikohus on oma otsustes korduvalt esile toonud, et kuna seadusandja on teatud erivaldkondades, nagu maksuõigus, otsustanud luua regulatsiooni, mis paneb juriidilise isiku esindajale selgesõnalise kohustuse korraldada juriidilise isiku valdkonnaspetsiifiliste kohustuste täitmine (vt nt maksukorralduse seaduse § 8), siis ei saa seetõttu teistes erivaldkondades hakata analoogset kohustust tuletama abstraktsest üleüldisest hoolsuskohustusest, nagu on kinnitanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma otsustes asjas nr 4-16-5811 ja nr 4-20-215. Seetõttu on ka selles eelnõus ette nähtud samasugune erisäte kui maksukorralduse seaduse § 8 lõikes 1. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse ToiduS-i uue §-ga 6 1 , millega sätestatakse Regionaal - ja Põllumajandus ministeeriumi, PTA ning LABRIS-e õigus töödelda toitumisuuringute üksikandmeid toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamiseks. Sellise õiguse lisamisega tagatakse nimetatud asutuste teenistujatele ja töötajatele, kes tegelevad toiduohutuse valdkonnas poliitikakujundamise, järelevalve planeerimise ja riskihinnangute koostamisega , parem juurdepääs Tervise Arengu Instituudi tehtud toitumisuuringute üksikandmetele , ning tagatakse tõhusam toitumisuuringute andmete kasutus selles valdkonnas. Toidualaste õigusnormide kohaldamise eesmärk on terviseriski vähendamine, kõrvaldamine või vältimine. ToiduS-i kohaselt peab turuleviidav toit olema inimese tervisele ohutu ning vastama õigusaktides sätestatud nõuetele, mis põhinevad riskihindamisel. Määruse (EÜ) 178/2002 artikkel 6 sätestab, et inimeste tervise ja elu kaitse kõrge tasemega seotud üldise eesmärgi saavutamiseks peavad toidualased õigusnormid põhinema riskianalüüsil , ning riskide hindamine peab omakorda tuginema kättesaadavatel e teaduslikel e tõenditel e , ja see tehakse sõltumatul, erapooletul ja läbipaistval viisil . Toiduohutuse riskide hindamise oluli ne osa on toidus sisalduvate ainete (nt lisaained, saasteained jm) saadavushinnangud , mis võtavad aluseks asjakohase tarbitava toidu koguse, huvi pakkuva aine sisalduse toidus ning inimese kehakaalu (sh vanuse). Riskijuhtide ülesan n e on hinnata eri toiduohutuse meetmete vajalikkust ja asjakohasust, et võtta vastu otsuseid Eesti toidu ohutuse tagamiseks. Tervise Arengu Instituudi üks põhiülesande id on teadustöö tegemiseks, tervise- ja sotsiaalkaitse arendamiseks ning juhtimiseks vajalike andmekogude moodustamine ja pidamine, uuringuandmete kogumine, nende analüüsimine ja kättesaadavuse korraldamine. Näiteks aastatel 2013–2015 tegi Tervise Arengu Instituut rahvastiku toitumise uuringu, mis annab mitmekülgse ja põhjaliku ülevaate Eesti rahvastiku toitumise kohta – kui palju saavad inimesed toidust energiat ning makro- ja mikrotoitaineid, kui sageli ja millises koguses süüakse eri toite. Need andmed on olulised alusandmed Regionaal - ja Põllumajandus ministeeriumi ning selle allasutuste jaoks tõenduspõhise toiduohutuspoliitika kujundamise ks , järelevalve planeerimise ks ning toiduohutuse riskihinnangute koostamise ks . Toitumisuuringute üksikandmetele lisaks on vajalikud ka muud andmestikes sisalduvad taustaandmed, nt uuringus osalenute vanus, sugu, pikkus ja toidu kirjeldajad , nagu toidu valmistusviis, tootmis- või kasvatamisviis jmt , kuid mis ei võimalda ka kaudselt konkreetseid isikuid tuvastada . Toiduohutusega tegelevatel asutustel peaksid olema kättesaadavad kõik oma ülesannete täitmiseks vajalikud alusandmed. Kuigi aastatel 2013–2015 tehtud Eesti rahvastiku toitumise uuringu tulemused on osaliselt avaldatud T ervisestatistika ja -uuringute andmebaasis, on tegemist vanuserühmade kaupa esitatud koondandmetega , mis on toiduohutuspoliitika kujundamiseks, järelevalve planeerimiseks ning toiduohutuse riskihinnangute koostamiseks liiga üldised ega võimalda nende tõhusat kasutust uuritava toiduohutuse riskiprofiili alusel , ning piirab andmete kasutamist võimalike meetmete kavandamisel . Praegu tuleb toitumisuuringute üksikandmete saamiseks esitada iga üksikjuhtumi puhul eraldi taotlus Tervise Arengu Instituudile. Andmete saamiseks taotluste esitamine on ajamahukas lisaetapp , mis ei võimalda piisavalt kiiret reageerimist erinevatele toiduohutuse valdkonna küsimustele ning mis koormab liigselt ka Tervise Arengu Instituuti. Seetõttu on otstarbekas senist protsessi muuta . Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks ToiduS-i § 19 lõike 3 teine lause, millega muutub kehtetuks volitusnorm loomse toidu saasteainete riikliku järelevalve reguleerimise korra kehtestamiseks . Kogu toidutarneahelas kehtib ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute ühtlustatud EL-i raamistik, mille täiendamiseks on vastu võetud delegeeritud ja rakendusakte. Loomse toidu järelevalves lähtutakse määrus test (EL) 2017/625, (EL) 2022/1646 ja (EL) 2022/1644, mis tõttu puudub vajadus kehtestada lisaks loomse toidu saasteainete riikliku järelevalve reguleerimise kord . Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse ToiduS- i uue § -ga 21 1 , millega võetakse täps emalt üle toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa taotlemise ja taotluse menetlemise nõuded direktiivi s 1999/2/EÜ . Nimetatud direktiiv on üle võetud põllumajandusministri 28. novembri 2014 . a määrusega nr 112 „Toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise ning sel viisil töödeldud toidu toidualase teabe esitamise nõuded “ (edaspidi määrus nr 112 ) . T oidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa taotlemise ja taotluse menetlemise l on senini kohaldatud haldusmenetluse seaduses sätestatud asjakohaseid menetlusnõudeid , mis on liiga üldis e d : seetõttu on vaja direktiivi parema ülevõtmise huvides kehtestada ToiduS-is täpsemad normid toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa andmise taotlemise ja selle lahendamise menetlus e kohta . Toitu töödeldakse ioniseeriva kiirgusega, et vähendada toidus patogeensete mikroorganismide arvu ja pikendada selle kõlblikkusaega. Toitu võib ioniseeriva kiirgusega töödelda, kui selleks on tehnoloogiliselt põhjendatud vajadus ning seda tehakse nõuetekohaselt. Töötlemise tulemusena ei tohi toit muutuda ohtlikuks inimese tervisele. Toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemine vajab seetõttu PTA luba, mis võimaldab järelevalveametnikel tõhustada järelevalvet inimese tervist ohustada võiva toidu töötlemisviisi üle. Luba antakse üksnes sellele isikule, kelle ettevõte vastab määrusega nr 112 kehtestatud nõuetele. Lõikes 2 kehtestatakse t oidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa saamise taotluse saamiseks esitatava te andmete ja dokumentide loetelu. P TA- le esitatav kirjalik taotlus sisaldab taotluse esitaja andmeid , andmeid ioniseeriva ki irgusega töödeldava toidu ja kasutatava kiirgusallika kohta, toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise eesmärgi kirjeldus t ning kinnitust, et taotlejale on antud kiirgusseaduse alusel kiirgustegevusluba . Kiirgustegevus on mis tahes tegevus, mis suurendab või võib suurendada inimese kiiritust tehislikest või looduslikest kiirgusallikatest. Seda võib läbi viia kiirgusseaduse alusel antud kiirgustegevusloa olemasolu l. Määrusega nr 112 on kehtestatud toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise eesmärgid , t oidu töötlemiseks kasutada lubatud kiirgusallikate loetelu ning loetelu toitudest, mida on lubatud i oniseeriva kiirgusega töödelda . Lõi get es 3 ja 4 sätestatakse ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa andmise või loa andmisest keeldumise otsuse tegemise aeg ning loa andmisest keeldumise otsuse tegemise alused. P TA otsustab toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa andmise või loa andmisest keeldumise 20 tööpäeva jooksul lõikes 2 nimetatud taotluse saamisest arvates . P TA teeb toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa andmisest keeldumise otsuse , kui taotlejal puudub kiirgusseaduse alusel väljastatud kiirgustegevusluba, taotluses on esitatud valeandmeid või kavandatav toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemine ei vasta toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemisele sätestatud asjakohastele nõuetele : n äiteks kui taotluse esitaja soovib ioniseeriva kiirgusega töödelda sellist toitu, mis ei ole lubatud toitude loetelu s ; kasutada sellist kiirgusallikat, mis ei ole t oidu ioniseeriva kiirgusega töötlemiseks kasutada lubatud kiirgusallikate loetelu s ; või kui toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise eesmärgi kirjeldus ei vasta lubatud toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise eesmärkidel e . Lõike s 5 kehtestatakse PTA- le kohustus esitada toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa andmise ja sell e kehtetuks tunnistamise otsus Euroopa Komisjonile. Euroopa P arlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/2/EÜ kohaselt on Euroopa Komisjonil kohustus avaldada Euroopa Liidu Teatajas ajakohast teavet EL-i kiiritusrajatiste kohta . Eelnõu § 1 punkti deg a 5 ja 6 täiend a takse ToiduS-i § 52 lõikega 2 1 ja muudetakse § 52 lõi k e 3 sõnastust. Muudatused käsitlevad volitatud laborina tegutsemise volituse and mist sellisele laborile, mis asub teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis . N ormide k oostamisel on eesku ju võetud veterinaarseaduse § 91 lõigetest 4 ja 5, mis reguleerivad kirjeldatud labori volitamist veterinaaria valdkonnas. Määruse ( EL) 2017/625 artikli 37 lõike 2 kohaselt võib teatud tingimus t el volitatud laborina tegutsemise volituse anda sellisele laborile, mis asub teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis. Sellise labori volitamise vajaduse korral pöördub P TA ise nimetatud labori poole asjakohase nõusoleku saamiseks. Nõusoleku saamise korral algatab PTA haldusmenetluse volitatud laborina tegutsemise volituse andmiseks ning volitus antakse 45 tööpäeva jooksul asjaomase labori nõusoleku saamisest arvates. Kõnealune labor ei esita volitatud laborina tegutsemise volituse saamiseks kirjalikku taotlust. Samuti ei tasu selline labor riigilõivu ja seda põhjusel, et määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõike 2 kohaselt võib pädev asutus määrata muus liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis asuva labori tingimusel, et selle labori on juba määranud ametlikuks laboriks selle liikmesriigi pädev asutus, mille territooriumil labor asub, ning labori nõuetekohasust ei ole vaja enam hinnata. Pädeval asutusel on ise võimalik teha audit sama määruse (EL) 2017/625 artikli 39 kohaselt , või ta võib delegeerida auditi tegemise selle liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks oleva kolmanda riigi pädevale asutusele, kus kõnealune labor asub . Volitatud laborina tegutsemise volituse andmise otsuses märgitakse määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõikes 3 nõutud üksikasjalikud andmed ja kirjeldus. Volituse andmise otsuses on nimetatud muu hulgas ülesanded, mida labor volitatud laborina täidab, ning ülesannete täitmise tingimused. Eestis tegutseva labori v olitatud laborina tegutsemise volitamise andmise menetlus ei muutu. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse ToiduS-i § 53 lõi k e 5 sõnastust. Kehtiva seaduse kohaselt tegutses referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud riikliku tellimuse alusel. Uue sõnastuse kohaselt tegutseb referentlabor valdkonna eest vastutava le ministri le esitatud tegevuskava alusel. Määruse (EL) 2017/625 artikli 100 kohaselt määrab liikmesriik igale sama määruse artikli 93 lõike 1 kohaselt määratud EL-i referentlaborile ühe riikliku referentlabori või mitu r iiklikku referentlaborit , ning selle ülesanded on sätestatud sama määruse artiklis 101. Referentlaborite tegevuse eesmärk on tagada ametlike laborite tööks vajaliku teadmuse edasiandmine (uute meetodite ja metoodikate kasutuselevõtt , koolituste korraldamine jms) ; samuti laborianalüüside, uuringute või diagnostika tulemuste usaldusväärsus ja nende võrreldavus nii riigis kui ka rahvusvaheliselt. Riiklik referentlabor teeb koostööd EL-i sama valdkonna referentlaboriga, osaleb rahvusvahelistes laboritevahelistes võrdluskatsetes ning korraldab vajaduse korral võrdluskatseid volitatud laborite vahel. Arvestades, et riikliku referentlabori ülesanded tulenevad EL-i vahetult kohalduvast õigusaktist, on otstarbekas muuta referentlabori tegutsemise alust , ning edaspidi ei lähtu referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud riikliku st tellimuse st , vaid referentlabori enda koostatud tegevuskavast määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 sätestatud nõuete täitmiseks. Koostatud tegevuskava esitatakse v aldkonna eest vastutavale ministrile ning seda ajakohastatakse regulaarselt. Tegu ei ole uue kohustusega, kuna kehtiva korra kohaselt esitab volituse taotleja tegevuskava koos taotlusega taotletava volituse ulatuses määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 sätestatud nõuete täitmiseks. Need asutused , kes täidavad tsiviilõigusliku lepingu alusel referentlaborite ülesandeid , koostavad ja ajakohastavad tegevuskava lähtudes lepingus sätestatust. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse ToiduS-i § -ga 65 8 , millega loetakse t oidu ion iseeriva kiirgusega töötlemise loakohustus täidetuks sellise ettevõtja puhul, kes on kasutanud toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemisviisi P TA loa l enne 202 4 . aasta 1. märtsi . Kirjeldatud rakendussäte kohaldub ühe käitleja suhtes, sest sellise loa on PTA andnud vaid ühele käitleja le . Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 1999/2/EÜ . Täiendus on vajalik , et tagada nimetatud direktiivi korrektne ülevõtmine riigisisesesse õigusesse. Eelnõu §-s 2 sätestatakse seaduse jõustumis aeg , mis on 202 4 . a asta 1. märts . Mainitud jõustumisaeg on vajalik ToiduS-i § -ga 65 8 kavandatud rakendussätte jaoks, mille kohaselt loetakse toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loakohustus täidetuks sellise ettevõtja puhul, kes on kasutanud toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemisviisi PTA loal enne 202 4 . aasta 1. märtsi . 4 . Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata u usi ega võõrsõnalisi termineid, mida ei ole õigusaktides varem kasutatud. 5 . Eelnõu vastav us Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud järgmiste E L-i õigusaktidega : 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ega (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–142); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 1999/2/EÜ ioniseeriva kiirgusega töödeldud toitu ja toidu koostisosasid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 66, 13. 0 3.1999, lk 16 − 23). Direktiiv 1999/2/EÜ on üle võetud määrusega nr 112 , mis tõttu ei ole koostatud E L-i direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel it . Eelnõu ga on kavandatud ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa taotlemise kord, et täpsemini üle võtta direktiivi 1999/2/EÜ artikli 7 lõige 2. 6. Seaduse mõjud Seaduse rakendamisega kaasnevad Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri “ § 46 tähenduses majanduslike mõjudega seotud muutused toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemisega tegelevatele ettevõt ja tele ning mõjud riigiasutuse (PTA) töökorraldusele. Eelnõu seadusena vastuvõtmine ei too kaasa olulist õiguslikku muudatust , samuti otsest sotsiaalset ega regionaalset mõju. P uudu b ka otse ne mõju keskkonnale , haridusele, kultuurile, spordile, infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, siseturvalisusele ning riigi kaitsele ja välis suhetele. 6.1. Kavandatav muudatus: õiguse andmine töödelda toitumisuuringute üksikandmeid toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamiseks (eelnõu § 1 punkt 2) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, PTA ning LABRIS-e õigus töödelda toitumisuuringute üksikandmeid toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamiseks, tagab parema juurdepääsetavuse toitumisuuringute üksikandmetele , samuti tagatakse nende tõhusam kasutus valdkonnas. Mõju valdkond : mõju riigiasutuse töökorraldusele Mõju sihtrühm : toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamisega tegelevad asutused Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : avalduva mõju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab neid asutusi, kes tegelevad toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamisega. Praegu peavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, PTA ning LABRIS-e teenistujad ja töötajad toitumisuuringute üksikandmete saamiseks esitama iga üksikjuhtumi puhul eraldi taotluse Tervise Arengu Instituudile üksikandmete saamiseks. Andmete saamiseks taotluste esitamine on ajamahukas lisaetapp , mis ei võimalda piisavalt kiire t reageerimist erinevatele toiduohutuse valdkonna küsimustele. Õiguse andmisega par a ndatakse tööprotsessi ning tõhustatakse olemasolevate andmete kasutamist valdkonnas. Muudatusega väheneb Tervise Arengu Instituudi töökoormus seoses päringutele vastamise ja taotlustele vastavate üksikandmete koondamisega. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk : ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk puudub , kuna asutustevaheline teabevahetusega seotud töökoormus väheneb. Mõju olulisus : mõju on pigem väike. Mõju valdkond : kaudne mõju tervisele Mõju sihtrühm : elanikkond; Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta 1. jaanuari seisuga Eesti rahvaarv 1 365 884 inimest. Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : toitumisuuringud pakuvad ülevaadet elanikkonna toitumisharjumuste ja selle tervislikkuse kohta ning need annavad olulise sisendi toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamiseks. Kuigi muudatusel on keskmine mõju kogu Eesti inimeste tervise kaitsesse, võib kavandatava muudatuse avalduvat kaudset mõju pidada väikeseks, kuna inimeste tervis sõltub väga paljudest muudest teguritest kui valitsusasutuste suutlikkus hinnata toiduohutuse riske ja nõuetelevastavust. Samas võib mõju suureneda, kui toiduohutuse riskidest teavitamine hakkab mõjutama inimeste tarbimisotsuseid tervist toetavate valikute suunas. Toiduohutuse riskitegurite hindamisel ja elanikkonna teavitamisel on rahvastikupõhised toitumisuuringu üksikandmed olulisteks alusandmeteks, et arvestada tarbitava toiduga seotud võimalike riskide hindamise korral Eesti tegelikku olukorda. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk : ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk puudub, kuna toiduohutuspoliitika kujundamise ja nõuetekohasuse tagamise eesmärk on kaitsta inimeste tervist. Andmete tõhusam kasutamine tagab parema riskide ohjamise. Mõju olulisus : mõju on pigem väike. 6. 2 . Kavandatav muudatus: loomse toidu saasteainete riikliku järelevalve reguleerimise korra volitusnormi kehtetuks tunnistamine (eelnõu § 1 punkt 3 ) Kogu toidutarneahelas kehtib ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute ühtlustatud EL- i raamistik, mille täiendamiseks on vastu võetud delegeeritud ja rakendusakte. Loomse toidu järelevalves lähtutakse vahetult kohalduva test EL - i õigusaktidest, mis tõttu puudub vajadus kehtestada lisaks loomse toidu saasteainete riikliku järelevalve reguleerimise kord . Mõju valdkond : mõju riigiasutuse töökorraldusele Sihtrühm : Regionaal- ja Põllumajandus ministeeriumi valitsemisala valitsusasutus PTA Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: eelnõuga ei muudeta järelevalve põhimõtteid . Kogu toidutarneahelas kehtib ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute ühtlustatud EL-i raamistik, mille täiendamiseks on vastu võetud delegeeritud ja rakendusakte. Loomse toidu järelevalves lähtutakse määrustest (EL) 201 7/625 , (EL) 2022/1646 ja (EL) 2022/1644 , mis tõttu puudub vajadus kehtestada loomse toidu saasteainete riikliku järelevalve reguleerimise kord . PTA töö- ja juhendmaterjalid peavad olema kooskõlas EL -i määrustega. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk : ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna tegemist on muudatusega, mille puhul juhindutakse edaspidi riigisisese õiguse asemel vahetult kohalduvatest EL-i määrustest. Mõju olulisus : mõju on väheoluline, kuna töö- ja juhendmaterjalide ajakohastamine on ühekordne tegevus. 6. 3 . Kavandatav muudatus: toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa taotlemine ja taotluse menetlemine (eelnõu § 1 punktid 4 ja 8 ) Toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa taotlemise l ja taotluse menetlemise l on senini kohaldatud haldusmenetluse seaduses sätestatud asjakohaseid menetlusnõudeid , mis on liiga üldised : seetõttu on direktiivi 1999/2/EÜ parema rakendamise huvides vaja kehtestada ToiduS-is täpsemad normid toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa andmise ja selle taotluse lahendamise menetluse kohta. M õju valdkond : mõju majandusele Sihtrühm : toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemisviisi kasutavad käitlejad P TA järelevalveinfosüsteemi (JVIS) 202 3 . a asta 17 . augusti andmetel on toidu käitlejate üldarv 16 081 . Eestis tegeleb alates 2010. aastast toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemisega üks toidukäitleja , kellele on PTA andnud loa toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemiseks direktiivi 1999/2/EÜ nõude kohaselt haldusmenetlus e seaduse alusel . Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : a valduva m õju ulatus on väike, kuna kavandatav muudatus mõjutab vaid toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemisega alustavaid ettevõtjaid , kes peavad taotlema uue korra kohaselt l uba . Mõju sagedus on ühekordne, kuna toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemiseks loa taotlemine on ühekordne tegevus . Nimetatud töötlemisviisi kasutamine ei ole leidnud laialdast kasutust. EL-is on toidu ioniseeriva kiirgusega tegelevaid ettevõtjaid 23. Eestis ei ole k ümne aasta jooksul olnud uusi ett evõtjaid, kes oleks alustanud toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemis t . Eeskätt võib see olla seotud põhjusega, et EL-is on võimalik toitu ioniseeriva kiirgusega töödelda üksnes väga piiratud ulatuses. Käitlejale, kes Eestis kasutab nimetatud töötlemisviisi , ei kaasne kavandatud ToiduS-i muudatuse tõttu lisategevusi ega - kohustusi. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk : e basoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike , kuna kavandatud muudatus ei too kaasa toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemisega tegelevale käitlejale lisategevusi ega - kohustusi. Mõju olulisus : mõju on väike. Mõju valdkond : mõju riigiasutuse töö korraldusele Sihtrühm : Regionaal- ja Põllumajandus ministeeriumi valitsemisala valitsusasutus PTA Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : e elnõuga ei muudeta järelevalve põhimõtteid, mis on kehtestatud E L-i vahetult kohaldu va te s määrustes ja ToiduS- i s . T oidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa taotlemi s e korra täpsustamine ei suurenda PTA töökoormust. T oidu ion iseeriva kiirgusega töötlemise loa läbivaatamine ei too PTA- le kaas a kohustust teha ettevõttes kohapeal set kontrolli enne loataotluse lahendamist . T oiduohutuse ja - hügieeni ning toidu i oniseeriva kiirgusega töötlemise nõuete täitmist kontrollib P TA regulaarse järelevalve käigus . Nende k äitlejate arvu suurenemine , kes sooviksid tegeleda toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemisega, on vähetõenäoline . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk : ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike , kuna t oidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa läbivaatamine ei too PTA- le kaasa kohustust teha enne loataotluse lahendamist ettevõtte s kohapealset kontrolli , mis tõstaks PTA järelevalveametnike töökoormust . Mõju olulisus : mõju on väike. Mõju valdkond: kaudne mõju keskkonnale ja tervisele Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: eelnõu ga kavandatud nõuete täitmine aitab piirata riske, mida selline töötlemisviisi kasutamine võib tekitada inimeste tervise le või keskkonna le . Toitu töödeldakse ioniseeriva kiirgusega, et vähendada toidus patogeensete mikroorganismide arvu ja pikendada selle kõlblikkusaega. Toitu võib ioniseeriva kiirgusega töödelda, kui selleks on tehnoloogiliselt põhjendatud vajadus ning seda tehakse nõuetekohaselt. Töötlemise tulemusena ei tohi toit muutuda ohtlikuks inimese tervisele. Kiirgustegevust võib läbi viia kiirgusseaduse alusel antud kiirgustegevusloa olemasolu l . Ioniseeriv kiirgus on aga oma omaduste tõttu ohtlik elusatele kudedele, tekitades näiteks vähkkasvajaid. Seejuures tuleb arvesse võtta, et EL-is on võimalik toitu ioniseeriva kiirgusega töödelda üksnes väga piiratud ulatuses. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike , kuna k iirgustegevust võib läbi viia kiirgusseaduse alusel antud kiirgustegevusloa olemasolu l ning toid u ioniseeriva kiirgusega töö tlemiseks antav luba võimaldab järelevalveametnikel tõhustada järelevalvet sellise toidu töötlemisviisi üle, mis võib olla ohtlik inimese tervisele. Mõju olulisus : mõju on pigem väike. 6. 4 . Kavandatav muudatus: volituse andmi ne sellisele laborile, mis asub teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis (eelnõu § 1 punktid 5 ja 6 ) Määruse (EL) 2017/625 artikli 37 kohaselt määrab pädev asutus ametliku labori, kelle ülesanne on teha laborianalüüse ja uuringuid ning diagnoosimist proovidega, mis on võetud ametliku kontrolli või muude ametlike toimingute ajal. Sama määruse artikli 37 lõike 2 kohaselt võib teatud tingimus t el volitatud laborina tegutsemise volituse anda ka sellisele laborile, mis asub teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis. Eelnõu kohaselt pöördub s ellise labori volitamise vajaduse korral PTA ise nimetatud labori poole asjakohase nõusoleku saamiseks ning selle saamise korral algatab haldusmenetluse volit use andmiseks . Mõju valdkond : mõju riigiasutuse töökorraldusele Mõju sihtrühm : Regionaal- ja Põllumajandus ministeeriumi valitsemisala valitsusasutus PTA Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : eelnõuga ei muudeta järelevalve põhimõtteid, mis on kehtestatud E L-i vahetult kohalduva te s määrustes ja ToiduS-is . Ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemise käigus võetud proove analüüsitakse asjakohaste analüüside tegemiseks volitatud ametlikus laboris . Teatud valdkondades ei ole aga otstarbekas laboriteenust riigisiseselt välja arendada , või võtab selle väljaarendamine rohkem aega, arvestades et asjakohaste investeeringute tegemiseks stabiilne rahast us puudub . Seetõttu on vajalik , et PTA -l oleks paindlik võimalus leida sobilik labor a metliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemise käigus võetud proov id e analüüsi miseks . On mit u v aldkond a , kus on vaja laboriteenus Eestisse sisse osta. N äiteks on vaja leida teenusepakkuja , kes teeks dioksiinide ja PCB-de, looduslike toksiinide või kloropropanoolide analüüse. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk : ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Samas võib sobiva teenusepakkuja leidmine olla ajamahuk a s, kuna teavet selliste labori te kohta, kes tegutse vad teises liikmesriigis volitatud laborina, on napilt. Olukorra leevendamiseks hakkas Euroopa Komisjon 2022. aastal asjakohast teavet koondama, kuid liikmesriigid edastavad asjakohast teavet vabatahtlikkuse alusel. Mõju olulisus : mõju olulisus on keskmine . 6. 5 . Kavandatav muudatus: referentlabori tegusemise alus (eelnõu § 1 punkt 7 ) Kehtiva seaduse kohaselt tegutses referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud riikliku tellimuse alusel. Arvestades, et riikliku referentlabori ülesanded on sätestatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 , on otstarbekas muuta referentlabori tegutsemise alust , ning edaspidi ei lähtu referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud riikliku st tellimuse st , vaid referentlabori enda koostatud tegevuskavast sama määruse samas artiklis sätestatud nõuete täitmiseks. Koostatud tegevuskava esitatakse v aldkonna eest vastutavale ministrile ning seda ajakohastatakse regulaarselt. Mõju valdkond : mõju majandusele Mõju sihtrühm : refer entlaborite ülesandeid täitvad asutused ; toidu valdkonnas täidab referentlaborite ülesandeid praegu LABRIS. Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : a valduva m õju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab neid asutusi, kes täidavad toidu valdkonnas referentlaborite ülesandeid. R iikliku referentlabori ülesanded on sätestatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 ja kehtiva korra kohaselt esitab volituse taotleja tegevuskava koos taotlusega taotletava volituse ulatuses sama määruse samas artiklis sätestatud nõuete täitmiseks . Tegevuskava koostatakse nimetatud määruse samas artiklis sätestatud nõuete täitmise tagamiseks, mida regulaarselt ajakohastatakse. Need asutused , kes täidavad t siviilõigusliku lepingu alusel referentlaborite ülesandeid , koostavad ja ajakohastavad tegevuskava lähtudes lepingus sätestatust. Mõju sagedus on keskmine, kuna tegevuskava ajakohastatakse regulaarselt . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk : ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Mõju olulisus : mõju on pigem väike . 6. 6 . Kokkuvõte haldus- ja töökoormuse kohta Ettevõtjate halduskoormus : e ttevõtete halduskoormus ei kasva oluliselt, sest toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa taotlemine on ühekordne tegevus . Need a sutused, kes soovivad täita referentlaborite ülesandeid, koostavad kehtiva õiguse kohaselt asjakohase tegevuskava juba volituse taotlemise korral , ning edaspidi esitatakse regulaarselt ajakohastatud tegevuskava valdkonna eest vastutavale ministrile. T egevuskava k oostat akse määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks, mida regulaarselt ajakohastatakse. Avaliku sektori töökoormus : a valiku sektori töökoormus jääb üldiselt samaks. Eelnõu kohaselt ei ole ette näha uute asutuste või struktuuriüksuste loomist ega nende ümberkorraldamist. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi le , PTA - le ning LABRIS- ele õigus e andmine töödelda toitumisuuringute üksika ndmeid toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamiseks , lihtsustab ja tõhustab olemasolevate toitumisuuringute andmete kasutamis t ning vähendab asu tuste vaheli st teabevahetu s ega seotud töökoormus t . Toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa läbivaatamine ei too PTA- le kaasa kohustust teha ettevõttes kohapealset kontrolli enne loataotluse lahendamist . Toiduohutuse ja - hügieeni ning toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise nõuete täitmist kontrollib PTA regulaarse järelevalve käigus. Loomse toidu järelevalves tuleb PTA-l lähtuda vahetult kohalduvatest EL-i õigusaktidest Need e elnõuga kavandatavad täpsustused, mis on seotud volituse andmis ega sellisele laborile, mis asub teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis , võivad suurenda da PTA töökoormust, kuna teave t asjakohaste laborit e kohta ei ole piisavalt . Kuna seaduse rakendamisega ei kaasne olulisi mõjusid, puudub vajadus koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri “ § 46 lõike 3 kohane mõjude analüüsi aruanne. 7 . Seaduse rakendamisega seot ud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulu d ja tulud Seaduse rakendami seks ei ole vaja riigil teha ümberkorraldusi ega lisakulutusi riigieelarve vahenditest. Samuti ei kaasne seaduse rakendamisega eeldatavaid tulusid . Seaduse rakendamisega ei kaasne kulusid ega tulusid kohalikele omavalitsustele. 8 . Rakendusaktid Seaduseelnõuga ei kaasne vajadust töötada välja uusi rakendusakte. Eelnõu seadusena rakendamise ks tuleb muuta põllumajandusministri 28. novembri 2014. a määrus t nr 112 „Toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise ning sel viisil töödeldud toidu toidualase teabe esitamise nõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/103122014012 ). Muudatus ega viiakse kehtiv määrus kooskõlla eelnõuga kavan datava muudatusega . Rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas. 9. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 4 . aasta 1. märtsil . Mainitud jõustumisaeg on vajalik ToiduS-i §- ga 65 8 kavandatud rakendussätte jaoks, mille kohaselt loetakse toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loakohustus täidetuks sellise ettevõtja puhul, kes on kasutanud toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemisviisi PTA loal enne 202 4 . aasta 1. märtsi . 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Seaduseelnõu ja seletuskiri saadetakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile , Rahandusministeerium ile , Kliima ministeeriumile , Sotsiaalministeeriumile ja Justiitsministeeriumile . Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Toiduainetööstuse Liidule , Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile. ________________________________________________________________________ Lisa Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde 336524 1750010 0 0 3690454 1189245 KAVAND 1 4 .0 9 .2023 0 0 KAVAND 1 4 .0 9 .2023 Määrus xx.xx. 2023 nr ….. P õllumajandusministr i 28. novembri 2014. a määruse nr 112 „Toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise ning sel viisil töödeldud toidu toidualase teabe esitamise nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 21 lõike 4 ja § 38 lõike 4 alusel . § 1. Põllumajandusministri 28. novembri 2014. a määruse nr 112 „Toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise ning sel viisil töödeldud toidu toidualase teabe esitamise nõuded“ § 11 punktis 2 asendatakse sõna „ tegevusloa “ sõnadega „ ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa “. § 2. Määrus jõustub 1. märtsil 2024 . a. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaal minister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Justiitsministeerium Meie: 18.09.2023 nr 1.4-1/928 Kliimaministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu, EN_ToiduS_2023.docx; 2. Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, SK_ToiduS_2023.docx 3. Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa, SK_ToiduS_2023_Lisa.docx Arvamuse avaldamiseks: Põllumajandus- ja Toiduamet Maia Radin 625 6529 [email protected] Diana Rammul 625 6259 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734