Arvamus dokumendi „Dokumentide kättetoimetamine täitemenetluses“

Lisa 1 Riigikohtu arvamus dokumendi „Dokumentide kättetoimetamine täitemenetluses“ kohta Justiitsministeerium edastas Riigikohtule arvamuse avaldamiseks käesoleva arvamuse pealkirjas nimetatud dokumendi, milles pakutakse kolm alternatiivi, mis puudutavad dokumentide kättetoimetamist täitemenetluse alguses. Riigikohus nendib, et kuigi dokument ei ole mahukas, on arvamuse esitamiseks võimaldatud ajavahemik siiski liiga lühike. Arvamusi eelnõude ja muude seadusloomet puudutavate dokumentide kohta tuleb Riigikohtu ja teiste riigiasutuste teenistujatel ning eraettevõtluses hõivatud isikutel koostada põhitöö kõrvalt. Siiski peab Riigikohus vajalikuks edastada järgnevad märkused. 1) Riigikohus toetab alternatiivis 1 nimetatud lahendust, et kord juba kättetoimetatud dokumenti ei ole vältimatult vajalik täitemenetluse alustamiseks uuesti kätte toimetada. Küll aga tundub, et alternatiiv 1 korral tahetakse sisse viia veel üks oluline muudatus, mille lähemast seletamisest on üle libisetud. Nii on alternatiivis 1 kirjeldatud, et MTA-l ja kohtutäituril on võimalus ... „lihtsalt võlgnikku teavitada sundtäitmise alustamisest“. Praegune TMS § 24 lg 1 esimene lause näeb aga kohtutäiturile ette kohustuse võlgnikule täitmisteade kätte toimetada. Menetlusdokumentide kättetoimetamise ja „lihtsalt teavitamise“ ehk eelduslikult edastamise (TMS § 10 lg-d 4 ja 5, TsMS § 310) vahel on aga teatavasti oluline erinevus. Kui silmas on peetud ka sellist muudatust, siis sellega Riigikohus ei nõustu. 2) Alternatiiv 2 on liiga üldsõnaline, et kujundada selle kohta kindel seisukoht. Esitatud teksti põhjal jääb aga arusaamatuks senisest kättetoimetamise korrast loobumise eesmärk ja küsitav on loobumise mõistlikkus ja kättetoimetamise erikorra kehtestamise vajadus. Senine kättetoimetamise kord on praktikas muutunud aastate jooksul arusaadavaks ning olemas on asjakohane kohtupraktika. Uus kord tekitaks uusi vaidlusi, sh ei ole välistatud, et ka põhiseaduslikkuse aspektist, kui kättetoimetamine hakkabki toimuma vaid fiktsioonide või ülekaalukalt fiktsioonide abil. Dokumendi lihtsalt mingile aadressile saatmisega kättetoimetatuks lugemist ei saa kindlasti õigeks pidada. Teistsugune võiks olla olukord siis, kui riik suudaks tagada rahvastikuregistri sisulise õigsuse. Tuleb märkida, et rahvastikuregistri seaduses 1. jaanuaril 2019 jõustuvad § 66 lg-d 4 ja 5 (mis näevad ette võimaluse lugeda avaliku ülesande täitmisel dokument üldjuhul kättetoimetatuks selle elukoha aadressile saatmisega) kas ei kehti tsiviilkohtumenetluses või oleksid seal kehtivana ilmselt põhiseadusega vastuolus (vt ka V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. § 317 komm 3.1 allmärkus 336). 3) Kaheldav on alternatiivis 3 pakutud võimalus nn lausarestimiseks enne, kui võlgnikku täitemenetluse alustamisest teavitatakse. Muu hulgas kaotab sel juhul suuresti tähenduse vabatahtliku täitmise tähtaeg (TMS § 25 lg 1), millega omakorda on seotud kohtutäituri tasu suurus (TMS § 25 lg 3, KTS § 32 lg 4). Riigikohus on pidanud TMS § 145 lg 4 alusel võimalikuks võlgniku vara arestimist enne täitmisteate kättetoimetamist, kuid seda siiski erandina (vt lähemalt nt Riigikohtu 6. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-10, p 12 jj). Alternatiivis 3 välja pakutud võlgniku pangakonto „broneerimine“ näib olevat sarnane nõude eelarestimisega, mille näeb ette nt TMS § 120. Teoreetiliselt oleks seda võimalik rakendada ka pangakonto korral, luues mõne täiendava regulatsiooni §-s 115. Siiski vajaks uus nn broneerimissüsteem täiendavat kaalumist, mida oleks võimalik teha paremini konkreetse eelnõu alusel. Esialgu oli TMS § 120 eesmärk võimaldada sissenõudjale kiiremini arestipandiõiguse teket (vt TMS §-d 65 ja 110), kui arestimisakti koostamine peaks mingil põhjusel kauem aega võtma. 1  Lisa 1 Selgituses väidetakse, et broneerimine riivab võlgniku õigusi vähem kui konto arestimine. See on õige vaid osaliselt. Kui riiklikku ülesannet täitev isik (kohtutäitur) annab pangale korralduse „broneerida“ võlgniku pangakontol teatud ulatuses rahalised vahendid, mille tagajärjel võlgnik neid käsutada ei saa, ei saa tekkinud olukorda õiguslikult nimetada muuks kui käsutuspiiranguks/arestimiseks. Seda ei muuda, et broneeritud raha ei kanta kohtutäiturile kohe üle ja broneerimise hilisemas etapis saab võlgnik õiguse taotleda ajatamist jms. Lisaks näivad dokumendi koostajad olevat olnud kehtiva õiguse osas ekslikul arvamusel, et tavalise arestimise käigus külmutatakse võlgnikul ka TMS § 132 järgsed arestitavad summad, mida „broneerimisel“ ei tehtaks. Äraelamiseks vajalik miinimum peab võlgnikule säilima alati ka kehtiva õiguse järgse arestimise korral (vt Riigikohtu 15. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16, p 15 kolmas lõik). 2  Justiitsministeerium Teie 26.11.2018 nr 8-1/7315-1 [email protected] Meie 05.12.2018 nr 6-6/17-52 Arvamuse avaldamine Tänan võimaluse eest avaldada arvamust dokumendi „Dokumentide kättetoimetamine täitemenetluses“ kohta. Juhin taas tähelepanu asjaolule, et arvamuse avaldamiseks on antud ebamõistlikult lühike tähtaeg. Palun järgmisel korral anda pikem tähtaeg. Edastan Riigikohtu arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andraš Tšitškan Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Riigikohtu arvamus dokumendi „Dokumentide kättetoimetamine täitemenetluses“ kohta. Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e-post [email protected] www.riigikohus.ee