[EIS] Eelnõu JUM/18-0435 - "Asjaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus" kooskõlastamine

Justiitsministeerium Teie 28.11.2018 nr 8-1/7387 [email protected] Meie 03.12.2018 nr 6-6/17-53 Arvamuse andmine Tänan võimaluse eest avaldada arvamust asjaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta. Palun järgmisel korral anda eelnõu kohta arvamuse avaldamiseks pikem tähtaeg, sellel korral oli see ebamõistlikult lühike. Edastan Riigikohtu arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andraš Tšitškan Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Riigikohtu arvamus asjaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta. Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee  Lisa 1 Riigikohtu arvamus asjaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta Justiitsministeerium edastas Riigikohtule arvamuse avaldamiseks asjaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Riigikohtul on eelnõu kohta järgmised märkused. 1. Korteriühistu vabastamine riigilõivu ja kautsjoni tasumise kohustusest (TsMS § 145 lg 3) Eelnõu kohaselt vabastatakse korteriühistu korteriomaniku vastu avalduse ja kaebuse esitamisel riigilõivu ja kautsjoni tasumisest. Eelnõu seletuskirja kohaselt hõlmab vabastus erinevaid korteriomaniku vastu esitatavaid nõudeid, nii majandamiskulude nõudeid, aga ka muid rahalisi nõudeid, nii hagi- kui ka hagita menetluses, samuti kaebuste esitamisel, sh Riigikohtule. Riigikohtu hinnangul ei ole põhjendatud korteriühistute täielik vabastamine riigilõivu ja kautsjoni tasumise kohustusest. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et sellise otsustuse tegemisel oleks arvestatud riigilõivu ja kautsjoni eesmärke. Riigikohtu üldkogu on selgitanud, et riigilõivu eesmärk on ühelt poolt riigi tehtava avalik- õigusliku toimingu kulutuste täielik või osaline hüvitamine toimingu osalise poolt ning teisalt ka menetlusökonoomia, et vältida põhjendamatute, pahatahtlike jms kaebuste menetlemist, kuna see võib kaasa tuua kohtusüsteemi suutmatuse pakkuda isikutele tõhusat õiguskaitset mõistliku aja jooksul (Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10, p-d 44–45). Kassatsiooniastmes tasutav kautsjon on aga tagatisraha, mis peaks ära hoidma põhjendamatu kaebamise (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-69-07, p 15). Eelnõus ettenähtud vabastus hõlmab potentsiaalselt äärmiselt suurt hulka nõudeid, nii avaldusi kui ka kaebusi. Sealjuures võib Riigikohtu praktika kohaselt kahju hüvitamise nõudeid korteriomanike eest esitada ka korteriühistu (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 1. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-06, p 10). Seaduse muudatusega kasvaks ilmselt kahju hüvitamise nõuete esitamine just korteriühistu poolt, sest riigilõivuvabastus on ette nähtud vaid korteriühistule, kuid korteriomanikud peaksid hagi või avalduse esitamisel ikkagi riigilõivu tasuma. Võimalik, et seetõttu hakatakse korteriühistule ka nõudeid loovutama, sest vabastus kehtib kõikidele korteriühistu nõuetele. Samas puuduvad aga igasugused mehhanismid, et ära hoida põhjendamatute kaebuste esitamist. Ainuüksi asjaolu, et vaidluse kaotamisel tuleb korteriühistul riigilõiv siiski tasuda, ei võimalda kohtusüsteemi ressursse mõistlikult kasutada, sest menetlus tuleb siiski läbi viia. Siinjuures tuleb arvestada ka sellega, et korteriühistute ja korteriomanike vaidluste hulk on märkimisväärne ning muudatus tooks ilmselt kaasa ainult selliste vaidluste kasvu. Lõppastmes võib pakutud süsteem viia korteriühistud senisest veel raskemasse olukorda. Kui kohtusse pöördumine on tasuta, siis võib kasvada ka sisuliselt põhjendamatute avalduste ja kaebuste arv. Seda eriti väiksemate korteriühistute puhul, kus ühistutel puuduvad vahendid õigusabiteenuse ostmiseks. Tulemuseks on aga korteriühistu kohustus ikkagi kõik menetluskulud, sh riigilõiv hüvitada. Seega majanduslikult satuvad sellised ühistud samasugusesse või veel raskemasse olukorda kui seni. Alternatiivselt võiks kaaluda korteriühistu esitatava avalduse või kaebuse riivilõivumäära fikseerimist, sõltumata nõude suurusest riigilõivuseaduse §-s 59. Selliselt oleks korteriühistu sunnitud esmalt kaaluma oma kaebuse perspektiivikust, kuid riigilõivud ei saaks kasvada nii suureks, mis takistaks ebamõistlikult korteriühistu avalduse esitamist. 1  Lisa 1 Riigikohtu hinnangul ei ole põhjendatud korteriühistu vabastamine ka Riigikohtus kautsjoni tasumisest. Hagita asjas ja määruskaebuse esitamisel on kautsjon alati 50 eurot (TsMS § 140 lg 2), mis ei ole ebamõistlikult suur summa. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi tulebki enamik korteriühistu ja korteriomanike vahelisi vaidlusi lahendada hagita menetluses. Isegi kui tegemist on hagimenetlusega, on kautsjon 1% tsiviilasja hinnast, mis arvestades tavapäraseid korteriühistu nõudeid ei ole samuti üldjuhul ebamõistlikult suur summa. Sealjuures on korteriühistul kassatsioonkaebuse esitamisel alati võimalik taotleda menetlusabi. Lisaks juhib Riigikohus tähelepanu, et erinevalt riigilõivust ei ole võimalik kautsjoni hiljem eelnõus esitatud TsMS § 145 lg 3 teise lause järgi korteriühistult välja mõista, kuivõrd kautsjonit ei mõisteta välja menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise sätete kohaselt (vt TsMS § 149). See tähendab, et isegi kui kassatsioonkaebus jääb rahuldamata või menetlusse võtmata, ei ole alust seda hiljem korteriühistult välja mõista. Selline korteriühistu täielikult menetluse tagatisest vabastamine ei ole põhjendatud. Eelnõus esitatud TsMS § 145 lg 3 teine lause on ka ebaselge. Seletuskirja lugemata jääb ebaselgeks, kas riigilõivu tasumiseks on hiljem kohustatud vaid teine menetlusosaline või hagi rahuldamata jätmisel ka korteriühistu. 2. Menetlusliik korteriühistu majandamiskulude nõude lahendamisel (TsMS § 482 lg 1 p 7, § 486 lg 3, § 487 lg 1, § 613 lg 1 p 1 ja § 613 lg 5) Ekslik on eelnõu seletuskirjas esitatud väide, et alates 01.01.2018 võib pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu korteriühistu majandamiskulude nõude esitada nii hagi- kui ka hagita menetluses ja menetluse liigi peaks valima korteriühistu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma hiljutises lahendis selgitanud, et kehtiv TsMS § 613 lg 1 p 1 on sõnastatud varasemast laiemalt. Sellest järeldas Riigikohus, et hagita menetluses tuleb lahendada muu hulgas korteriomanike omavahelised kahju hüvitamise nõuded (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. novembri 2018. a otsus nr 2-12-24747/180, p 16). TsMS § 613 lg 1 p 1 sõnastusest lähtuvalt kuuluvad hagita menetlusse kõikvõimalikud korteriühistu nõuded, sh majandamiskulude aga ka korteriühistu kahju hüvitamise nõuded korteriomaniku vastu. Samuti ei tulene seadusest, et menetlusosalisel oleks endal võimalik menetlusliiki valida. Kui seaduse järgi tuleb asi lahendada hagita menetluses, siis tuleb kohtul seda ka teha, kui ei esine TsMS § 613 lg-s 4 sätestatud asjaolusid. Ebaselgeks jääb TsMS § 613 lg 5 kehtetuks tunnistamise põhjus. Seletuskirja kohaselt peaks korteriühistu nõudeid jätkuvalt saama menetleda ka maksekäsu kiirmenetluses (seletuskirja lk-d 10–11). Viidatud sätte kehtetuks tunnistamisest võiks aga järeldada vastupidist, st mitte ühtegi korteriühistu nõuet korteriomaniku vastu ei saa enam lahendada maksekäsu kiirmenetluses, välja arvatud korteriühistu majandamiskulude ja korteriomandi võõrandamise nõuded. Miks ülejäänud korteriühistu nõuete (mida on majandamiskulude nõuete välistamise järel siiski väga suur hulk) menetlemine maksekäsu kiirmenetluses peaks erinevalt varasemast olema välistatud, ei ole seletuskirjas põhjendatud. Mõneti jääb ebaselgeks ka valik, miks lahendada hagimenetluses korteriühistu majandamiskulude nõudeid, kuid muud nõuded, nagu kahju hüvitamise nõuded (nt korteriomaniku korteriomandi korrashoiu kohustuse rikkumisest tulenevad nõuded), tuleb lahendada hagita menetluses. TsMS § 614 lg 1 muutmise kohta lisakommentaare ei ole, kuivõrd muudatus on kooskõlas ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hiljutise lahendiga (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. novembri 2018. a otsus nr 2-12-24747/180, p 18). 2  Lisa 1 3. Kinnisomandist loobumise regulatsiooni muutmine (AÕS § 126) Kehtiv AÕS § 126 lg 3 sätestab, et kui kinnisasjast on loobutud, läheb kinnisasja omand üle riigile alates vastava kande tegemisest kinnistusraamatusse. Eelnõuga kavatsetava muudatuse tulemusena läheb omand üle kinnisasja asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele ning edaspidi kandub loovutatavate kinnisomandite haldamisega seotud kulu riigilt üle kohalikele omavalitsustele (seletuskirja p 7). Eelnõu materjalidest nähtub, et Eesti Linnade ja Valdade Liit ja Justiitsministeerium ei ole leidnud üksmeelset seisukohta küsimuses, kas loobutud vara majandamise puhul on tegemist riikliku ülesandega, millega seotud kulud peaksid Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 154 lg 2 teise lause kohaselt olema kaetud riigieelarvest, või on tegemist olemuslikult omavalitsusliku ülesandega. Kohalikele omavalitsustele tekkivate finantsmajanduslike mõjude ja võimaliku lisarahastamise analüüsimise vajadusele on viidanud nii Eesti Linnade ja Valdade Liit kui ka Rahandusministeerium. Soovime juhtida tähelepanu, et Riigikohtu üldkogu leidis lahendis nr 3-4-1-8-09 (p 69), et isegi kui seadusega muudetakse mõne kohaliku ülesande täitmine kohustuslikuks või suurendatakse olemasolevate kohustuste täitmise kulusid, pärast mida muutub omavalitsusüksuse omaülesannete rahastatus ebapiisavaks, on õigust piisavatele rahalistele vahenditele rikutud. Eelnõu seletuskiri ei kummuta kahtlusi, et omavalitsuste toimetulek lisanduva ülesandega kaasnevate kohustuste täitmiseks ei ole läbinud piisavat analüüsi. Kulude prognoos on seletuskirjast nähtav, kuid selgitusi rahastatuse kohta (puudutades peaasjalikult vaid riiklikke toetusmeetmeid, mis lahendavad omavalitsuste probleeme vaid osaliselt) tuleb pidada ebapiisavaks. Eelnõu seletuskirjas nenditakse, et ehkki eeldatav mõju suurele osale omavalitsustest ei ole oluline (seletuskirja p 6.2.2.3), jääb märkimisväärne osa lisanduvast koormusest Ida-Virumaa ja Valgamaa omavalitsuste kanda (seletuskirja p 7). Eelnõus on teadvustatud (seletuskirja p 6.2.2.3 viimane lõik), et osal omavalitustel võivad tekkida suuremad kohanemisraskused ning ebasoovitavad mõjud, mis võivad hakata pärssima ka muid kohaliku tasandi elu korraldamisega seotud aspekte. Juhime tähelepanu, et omavalitsusüksusel on võimalik taotleda kohtult kohalike ülesannete rahastamist reguleerivate õigusaktide PS § 154 lg 1 vastaseks tunnistamist osas, milles need ei taga omavalitsusüksusele raha kohalike ülesannete täitmiseks vähemalt minimaalselt vajalikus mahus. Samuti on omavalitsusüksusel, kellele rahastamissüsteem ei taga raha kohalike ülesannete täitmiseks minimaalselt vajalikus mahus, õigus nõuda PS § 154 lg 1 alusel kohtu kaudu riigilt puuduvat raha. Riigi kergekäeline suhtumine omavalitsuse kohustuste suurendamisse ei ole lubatav. Eelnõus praegusel kujul toodud regulatsiooni jõustumisel on Riigikohtu üldkogu lahendis nr 3-4-1-8-09 selgitatud põhimõtete järgimiseks soovitatav teha tihedat koostööd regulatsiooni muutumisest oluliselt puudutatud omavalitsustega ja võtta vajadusel tarvitusele meetmed omavalitsuste toimimise jätkusuutlikkuse tagamiseks. 3 Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Info Teema: [EIS] Eelnõu JUM/18-0435 - "Asjaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus" kooskõlastamine EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/18-0435 - Asjaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Riigikohus Kooskõlastamise tähtaeg: 03.12.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d109154d-e008-48e4-b24f-b5fb5a184071 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d109154d-e008-48e4-b24f-b5fb5a184071?activity=2 Kooskõlastatavad dokumendid on kirja manuses. Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main