Dokumentide kättetoimetamine täitemenetluses

Riigikohus Ringkonnakohtud Meie 26.11.2018 nr 15-1/7315-1 Maakohtud Eesti Advokatuur Õiguskantsleri Kantselei Dokumentide kättetoimetamine täitemenetluses Valitsuskabinet arutas 30. augusti 2018 istungil täitesüsteemi ümberkorraldamist eesmärgiga tagada täitesüsteemi efektiivsus ja jätkusuutlikkus, samuti tuleks muuta süsteem nii sissenõudjale kui võlgnikule odavamaks. Täitesüsteemi ümberkorraldamise ettepanekutega on Justiitsministeeriumil koostöös Rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojaga ettevalmistamisel kontseptsioon, mis valmib käesoleva aasta lõpuks. Praegu on kaalumisel üle minna sellisele täitesüsteemi mudelile, kus riik saab õiguse kõigi avaliku võimu kandja nõuete sissenõudmiseks teha nn esmaseid täitetoiminguid, nt keelumärgete seadmine, hüpoteekide seadmine, pangakonto arestimine, rahaliste nõuete arestimine ja neile sissenõude pööramine. Kohtutäituritele saadetakse võlgniku vara realiseerimiseks (sundtäitmise jätkamiseks) nõuded ainult juhul, kui nõuet ei ole õnnestunud täita võlgniku rahalistest vahenditest ja võlgnikul on vara, mida realiseerida. Kohtutäiturid täidavad ka edaspidi kõiki eranõudeid, sh elatise jm perekonnaõiguslikke nõudeid. Maksu- ja Tolliamet hakkab täitma avaliku võimu kandja nõudeid. Ühtlasi soovitakse, et uue sundtäitmise korralduse puhul ei peaks sundtäitmine toimuma erinevate reeglite järgi ja sõltuma sellest, kas tegemist on avaliku võimu kandja või erasissenõudja nõudega. Kontseptsiooni ettevalmistamise käigus on ilmnenud tänases õigusraamistikus olulised erinevused sundtäitmise alguse määratlemisel ja sellega seonduvalt dokumentide kättetoimetamisel. Täitemenetluse seadustiku kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks võlgnikule täitmisteate kättetoimetamisega (TMS § 24 lg 2 ls 1). Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduse kohaselt sundtäitmise alustamiseks eraldi dokumente kätte ei toimeta. Võlgnikule saadetakse vaid vastav teade, et sundtäitmine on alanud. Seda põhjusel, et täitedokument (nt maksuotsus, trahv) on juba varem kätte toimetatud ja sama dokumendi kättetoimetamine teist korda oleks aja- ja ressursikulukas. Samast loogikast lähtuvalt soovib Maksu- ja Tolliamet edaspidi informeerida võlgnikku kõikide avalik- õiguslike nõuete sundtäitmise alustamisest üksnes vastava teavituse saatmisega juhtudel, kui sundtäitmise läbiviimise aluseks olev täitedokument on varem dokumendi koostaja poolt võlgnikule kätte toimetatud. Selleks, et edaspidi oleks avaliku võimu kandja ja erasissenõudja nõuded sundtäitmisel võrdses positsioonis, on eesmärk kaaluda, kas on võimalik kohaldada kohtutäituri poolt läbiviidavale täitemenetlusele (kui täitedokument on jõustunud kohtulahend) samu reegleid, mille järgi viib täitemenetlust läbi Maksu- ja Tolliamet, seda eelkõige dokumentide kättetoimetamisel täitemenetluse alguses. Lihtsustatud korra loomist soodustab ka asjaolu, et ümberkorralduste järgselt jäävad kohtutäiturite täidetavateks üksnes eranõuded, millest suure osa moodustavad sellised dokumendid, mis on juba varem võlgnikule kätte toimetatud, nt kohtulahendid. Notariaalselt tõestatud kokkulepete puhul on täitmise eelduseks jätkuvalt mitte täitedokumendi varasem kättetoimetamine, vaid nõude sissenõutavaks muutumine ja seda peab kohtutäitur täitemenetluse algatamisel kontrollima, samuti jääks nende puhul kehtima kättetoimetamise nõue. Kuivõrd muu hulgas on ümberkorralduste analüüsi käigus eesmärk kaaluda, kuidas ühtlustada Maksu- ja Tolliameti ning kohtutäiturite poolt läbiviidavat täitemenetlust, pakume allpool välja alternatiivseid Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 lahendusvariante, kuidas tulevikus võiks tsiviilõiguslike nõuete täitemenetlust alustada ja täitmisteate kättetoimetamisest loobuda või muuta seda nõuet vähem koormavaks. Alternatiiv 1 Loobuda täitemenetluse alustamisel selliste täitedokumentide puhul, mis on juba eelnevalt võlgnikule kätte toimetatud, teistkordsest kättetoimetamisest ja lugeda täitemenetluse alguseks täitmisavalduse esitamise aeg. Sellised täitedokumendid, mille sundtäitmisele esitamisel ei ole kohtutäituril kohustust täitmisteadet kätte toimetada, on nt jõustunud kohtulahendid. Selliste täitedokumentide puhul, mida ei ole eelnevalt võlgnikule kätte toimetatud, nt notariaalselt tõestatud kokkulepped, tuleks ka edaspidi täitemenetluse alustamisel täitmisteade võlgnikule kätte toimetada. Selliselt luuakse olukord, kui mõlemal menetlejal (MTA ja kohtutäitur) on võimalus nende dokumentide osas, mis eelnevalt on kätte toimetatud, lihtsalt võlgnikku teavitada sundtäitmise alustamisest ja nende dokumentide puhul, mille suhtes võib tekkida kahtlus varasema kättetoimetamise osas, peavad mõlemad täitemenetluse alustamisel esmalt dokumendid kätte toimetama. Alternatiiv 2 Kaotada TMS § 10 lõikest 2 viide TsMS-le ning luua kohtutäituritele konkreetne dokumentide kättetoimetamise kord järgmiselt: toimetada dokumendid kätte e-posti aadressil, sh kaaluda võimalust tagada kohtutäituritele loa andmist saata dokumente ka eesti.ee aadressile, rahvastikuregistri aadressile (nii elukoha aadressile kui ka kontaktaadressidele) ja muude usaldusväärsete registrite aadressidele (Maksu- ja Tolliamet, kinnistusraamat). Kui ühelegi eespool märgitud aadressile ei õnnestu dokumente kätte toimetada, avaldatakse dokument (täitmisteade) Ametlikes Teadaannetes ja dokumendid saab lugeda kättetoimetatuks. Sellisel juhul ei toimuks dokumentide saatmist ega postkasti jätmist. Kui dokumente saadetakse paberkandjal, antakse need kätte allkirja vastu. Kui võlgnik avaldab soovi saada kirju menetluse kestel mingile kindlale aadressile, on võimalik edaspidi talle dokumente kätte toimetada saatmisega tema enda avaldatud aadressile. Alternatiiv 3 Tagamaks paremini sissenõudja õigusi täitmisteate kättetoimetamise ajal, võiks kohtutäituritele lubada seada registritesse kantud varadele (kinnisasjad, sõidukid, kaubamärgid jne) keelumärked kohe, kui kohtutäitur on alustanud täitemenetluse, sellele lisatingimusi seadmata. Praegu saab keelumärkeid seada (TMS § 64 lg 2), kuid seda tingimusel, et täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist. Lisaks keelumärgete seadmisele võiks kaaluda võimalust anda kohtutäituritele luba saata kohe täitemenetluse algatamisel pankadesse nö „broneerimisnõue“, st et kohtutäitur saaks võlgniku kontol vajalikus ulatuses raha broneerida juba sellel ajal, kui toimub täitmisteate kättetoimetamine võlgnikule. Konto arestimise asemel võiks kõnesoleval juhul kasutada võlgniku õigusi vähem riivavat meedet, mida nimetada näiteks broneerimisnõudeks. Sellega kohustaks kohtutäitur panka broneerima võlgniku kontol vahendid, mis on vajalikud sissenõudja ja täitemenetluse alustamise tasu nõude rahuldamiseks. Broneerimine oleks ühekordne ning rakenduks juhul, kui võlgniku kontol on piisavalt vahendeid selleks, et broneeringu tagajärjel säiliksid vahendid enda ja ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (TMS § 132 piirangud). Mittearestitavaid summasid ei broneerita, need jäävad ikka võlgnikule kasutada. Selline võimalus sunniks võlgnikku kohtutäituriga suhtlema (eelduslikult on lihtsam täitemenetluse alustamise teadet kätte toimetada, sest broneerimise kaudu saab võlgnik teada täitemenetlusest ja võtab ise kohtutäituriga ühendust), samas on tagatud talle äraelamiseks vajalik miinimum. Broneeringu rakendamisel hoiab pank võlgniku raha kinni 30 päeva ning selle tähtaja möödumisel kantakse broneeritud raha kohtutäiturile. 30 päeva peaks eelduslikult katma täitmisteate kättetoimetamiseks vajaliku ajavahemiku. Laekunud tulemi kannab kohtutäitur kümne tööpäeva jooksul sissenõudjale, v.a. juhul kui täitmisteadet ei ole veel õnnestunud kätte toimetada. Sellisel juhul kantakse tulem edasi kümne tööpäeva möödumisel alates täitmisteate kättetoimetamisest. Selline broneerimise võimaluse loomine võiks kaasa tuua vabatahtliku täitmise tähtaja andmise (või vähemalt 30 päevase) vajaduse kaotamise. Kontol broneeringu tegemine annab muu hulgas võlgnikule signaali sellest, et on algatatud täitemenetlus. Pank hoiab võlgniku kontol broneeringut seni, kuni kohtutäitur teatab, et täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud või võlgnikku on täitemenetluse alustamisest teavitatud. Kohtutäiturilt teate saamisel kannab pank broneeritud summa kohtutäituri kontole. Kohtutäitur hoiab raha oma ametikontol 10 tööpäeva, mille möödumisel kannab raha üle sissenõudjale. Nimetatud 10 tööpäeva jooksul on võlgnikul võimalik kohtutäituri tegevust vaidlustada, esitada tõendeid ja taotlusi (nt ajatamiseks/maksegraafiku koostamiseks) jms. Kohtutäitur ei või raha sissenõudjale varem edasi kanda, kui on saavutatud selgus maksegraafiku koostamise läbirääkimistes või kuni võlgniku kaebuse lahendamiseni. Kui kontol on nõude rahuldamiseks piisavalt vahendeid, saab võlgnik nõustuda pangas broneeringu kandmisega kohtutäiturile. Broneeringu võimaldamise kaudu saab vähendada ka Maksu- ja Tolliameti ning kohtutäiturite toimingute tegemise lubatavuse ajalist vahet. Kui Maksu- ja Tolliamet saab reaalselt arestida nõudeid 0-10 päeva möödumisel alates nõude sissenõutavaks muutumisest, siis kohtutäitur saab täitmisel kohe nõude katteks vahendeid broneerida. See peaks eelduslikult kõrvaldama sissenõudjate erineva kohtlemise võimaluse. Kui broneeringust raha ei tule ning täitmisteate kättetoimetamise järel võlga ei tasuta, tuleks kehtestada vabatahtliku täitmise aeg, nt veel 10 tööpäeva. Sellega antakse võlgnikule veel nö lisaks aega, et oma nõue täita. Selle möödumisel jätkab kohtutäitur tavaliste toimingutega. Et võlgnik oleks motiveeritud nõuet täitma, võiks kehtestada, et kuni vabatahtliku täitmise tähtaja möödumiseni ei pea ta maksma kohtutäituri põhitasu. Kindlasti tuleks kohtutäituri põhitasu maksmine aga välistada juhul, kui nõue rahuldatakse broneeringu kaudu. Palume teie arvamust eespool välja toodud alternatiivide osas, milline/millised lahendused oleksid sobilikud lihtsustama tänast sundtäitmist, mille oluliseks kitsaskohaks on täitmisteate kättetoimetamine. Kui teil on täiendavaid ettepanekuid, mida pole käesolevas kirjas kajastatud, oleme tänulikud ka nende eest. Ootame Teie tagasisidet hiljemalt 6.12.2018. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar Kantsler [email protected] [email protected]