dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Riigikohus
Väljaminev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Riigikohus · 2. november 2018
Viit
7-7/18-634-1
Registreeritud
2. november 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu Kantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Juhtimine
Sari
7-7 Riigikohtu esimehe kirjavahetus
Toimik
7-7/2018
Vastutaja
Kadri Nõmm (Riigikohus, Üldosakond)

Failid

  • 📎7-718-634-1 02.11.2018 Väljaminev kiri.bdoc679 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu põhiseaduskomisjon 02.11.2018 nr 7-7/18-634 [email protected] Arvamus kohtute seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse (713 SE) kohta 18. septembril 2018 esitas justiitsminister Vabariigi Valitsusele kohtute seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis käsitles peamiselt asenduskohtuniku instituudi loomist. Vabariigi Valitsus kiitis eelnõu 27. septembril 2018 toimunud istungil heaks ning esitas selle Riigikogule. 8. oktoobril 2018 algatas Riigikogu kohtute seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse (713 SE). Seaduseelnõu koostamisele eelnenud eelnõu väljatöötamiskavatsus, mida Kohtute Haldamise Nõukoda arutas 2. märtsil 2018 toimunud istungil, hõlmas lisaks asenduskohtuniku instituudi sisseseadmisele ka kohtunikele valveaja eest lisatasu maksmise regulatsiooni loomist. Vabariigi Valitsusele esitatud eelnõu jäi aga rahastuse puudumise tõttu reguleerima vaid asenduskohtuniku institutsiooni loomist. Muud küsimused jäeti eelnõust välja, sh ka kohtunikele lisatasu maksmise regulatsioon, mis oleks võimaldanud maksta lisatasu kohtunikule, kes peab olema riigipühadel ja nädalavahetustel kättesaadav seaduses sätestatud ettenägematute või edasilükkamatute teenistusülesannete täimiseks. Antud ülesanded puudutavad maa- ja halduskohtu kohtunike teostatavaid menetlusseadustikes sätestatud menetlustoiminguid. Kohtusüsteem on kohtunike sotsiaalsete tagatiste tugevdamist järjepidevalt pidanud oluliseks ja hädavajalikuks. Sellest tulenevalt algatas Riigikohtu esimees kohtujuhtide tasandil arutelu (10.–22.10.), mille tulemusena pooldas enamik kohtute esimeestest seaduseelnõu 713 SE muutmist selliselt, et loobutakse asenduskohtuniku instituudist ja luuakse alus kohtunikule valvesoleku aja eest lisatasu maksmiseks. Kohtute Haldamise Nõukoja arvamuse saamiseks kutsus Riigikohtu esimees 30. oktoobril 2018 kokku Kohtute Haldamise Nõukoja elektroonilise istungi, et nõukoja liikmed kujundaksid seisukoha küsimuses, kas Kohtute Haldamise Nõukoda toetab seaduseelnõu 713 SE muutmist selliselt, et kogu asenduskohtuniku instituudi loomist puudutav regulatsioon võetakse eelnõust välja ja asendatakse kohtuniku valvetasude regulatsiooniga. Elektrooniline istung lõppes 1. novembril 2018. Kohtute Haldamise Nõukoda toetas seaduseelnõu 713 SE muutmist, st asenduskohtuniku institutsiooni asendamist kohtuniku valvetasude sätetega. Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee Palume Põhiseaduskomisjonil jätta kohtute seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse (713 SE) eelnõust välja asenduskohtuniku instituudi loomist puudutav regulatsioon ja asendada see kohtuniku valvetasude regulatsiooniga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Pikamäe Kohtute Haldamise Nõukoja esimees Lisa: Väljavõte Kohtute Haldamise Nõukoja 102. erakorralise istungi protokollist. 2(2) VÄLJAVÕTE KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA SAJA TEISE ERAKORRALISE ISTUNGI PROTOKOLL (elektrooniline) 30.oktoober-1.november 2018. a KHN-i liikmed ja asendusliikmed: Priit Pikamäe, Riigikohtu esimees, kohtute haldamise nõukoja esimees Ivo Pilving, riigikohtunik Tanel Saar, Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Sten Lind, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Iris Kangur-Gontšarov, Harju Maakohtu kohtunik Piia Jaaksoo, Pärnu Maakohtu kohtunik Hannes Vallikivi, Eesti Advokatuuri esimees Ülle Madise, õiguskantsler Lavly Perling, riigi peaprokurör Kalle Laanet, Riigikogu aseesimees Protokollis: Signe Usar, Justiitsministeeriumi kohtute talituse nõunik Algus: 30.10.2018. a Lõpp: 01.11.2018. a Päevakorras on: 1. Arvamuse andmine kohtute seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu (713 SE) muudatusettepanekute ja Harju Maakohtu kohtunike arvu suurendamisele 2 ametikoha võrra kohta. Otsuse projekt: KHN-i liikmetel palutakse kujundada seisukoht küsimuses „Kas Te toetate seaduseelnõu 713 SE muutmist, st asenduskohtuniku institutsiooni asendamist kohtuniku valvetasude sätetega ja ühes sellega justiitsministri 25.10.2005 määruse nr 47 määruse muutmist, millega suurendatakse Harju Maakohtu kohtunike arvu 2 ametikoha võrra“. Kohtute seaduse § 41 lg 3 p 4 alusel ja tulenevalt asjaoludest, et: 1. 18. septembril 2018 esitas justiitsminister Vabariigi Valitsusele kohtute seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõuga, millega luuakse asenduskohtuniku instituut ning lahendatakse mõningaid üksikküsimusi kohtusüsteemis; 2. Vabariigi Valitsus kiitis eelnõu heaks 27. septembril 2018 toimunud istungil ja esitas Riigikogu menetlusse. 8. oktoobril 2018 algatas Riigikogu kohtute seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse (713 SE). 3. Seaduseelnõu koostamisele eelnenud eelnõu väljatöötamiskavatsus, mida KHN arutas ka oma 2. märtsil 2018 toimunud istungil, hõlmas lisaks asenduskohtuniku institutsiooni loomisele ka kohtunike valveaja lisatasu maksmise regulatsiooni loomist, mis oleks võimaldanud maksta lisatasu kohtunikule, kes peab olema riigipühadel ja nädalavahetustel kättesaadav seaduses sätestatud ettenägematute või edasilükkamatute teenistusülesannete täimiseks. Vabariigi Valitsusele esitatud eelnõu jäi aga rahastuse puudumise tõttu reguleerima vaid asenduskohtuniku institutsiooni loomise küsimust ja kohtujuristide palkade lahti sidumist kohtunike palkadest ning muud küsimused jäeti eelnõust välja; 4. Kuna kohtute haldamise nõukoda on kohtunike sotsiaalsete tagatiste tugevdamist pidanud oluliseks ja hädavajalikuks, on oluline jätkata arutelu leidmaks võimalusi vähemalt valveaja täiendava tasustamise küsimuse lahendamiseks. Tänaseks on selge, et see oleks võimalik veel sama (713 SE) praegu parlamendi menetluses oleva kohtute seaduse muutmise eelnõu raames, kui loobuda asenduskohtuniku instituudist kõnealuses eelnõus sisalduval kujul. Vajadust maksta kohtunikule lisatasu kohtu tavapärasest tööajast välisel ajal töötamise eest on ka kohtute haldamise nõukoda arutanud mitmetel kordadel ning samuti pidanud nende kehtestamist oluliseks; 5. Kohtusüsteemi toetusel on Justiitsministeerium valmis esitama eelnõu 713 SE muudatusettepanekud asenduskohtuniku instituudi loomisest loobumiseks ja selle asemel kohtunike valveajatasu kehtestamiseks. Muudatusettepanekute sisu on kokkuvõtvalt järgmine:  Kogu asenduskohtunikku puudutav regulatsioon võetakse eelnõust välja.  Esimese astme kohtunikule makstakse lisatasu riigipühal ja nädalavahetusel valves oldud aja eest.  Lisatasu suurus ühe valveaja tunni eest on 10% kohtuniku tunnitasust. Seega tasu makstakse valmisoleku eest teha riigipühal või nädalavahetusel edasilükkamatuid menetlustoiminguid, tasu arvestatakse iga valves oldud tunni eest, sõltumata menetlustoimingute tegemisele reaalselt kulunud ajast. Näiteks peale reedest tööpäeva on nädalavahetuse valvetunde kokku 54. Selle aja eest arvestatakse tasu 54 tunni kohta ehk valvetasu suurus praeguse kohtuniku palga juures on 118 eurot 80 senti: 54 tundi * 22 eurot (esimese astme kohtuniku brutotunnitasu arvestatuna kuupalgast) * 0,1= 118,80 eurot. 54 tunni pikkuse valve eest saadav tasu võrdub 5,4 töötunni tasuga.  Kohtunike valvegraafiku kinnitab kohtu maa –ja halduskohtu esimees.  Valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveaja eest lisatasu maksmiseks ettenähtud kohtunike arvu kehtestab kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga valdkonna eest vastutav minister määrusega.  Kriminaalmenetluse seadustiku § 24 lõike 4 viimane lause (Jälitustoiminguks loa andmiseks määratakse tööjaotusplaaniga Harju Maakohtus kuni kolm kohtunikku ja igas teises maakohtus kaks kohtunikku) tunnistatakse kehtetuks. 6. Harju Maakohtu püsivalt suure töökoormuse leevendamise abinõuna algatatakse taas justiitsministri 25.10.2005 määruse nr 47 määruse muudatus Harju Maakohtus kohtunike ametikohtade arvu suurendamiseks 2 ametikoha võrra. Justiitsministeerium lähtub Rahandusministeeriumiga läbirääkimistel Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud asenduskohtuniku instituudi rakendamise maksumusest (5 kohtuniku aastane tööjõukulu) ja seob instituudist loobumise, valvetasu kehtestamise ja kahe uue kohtunikukoha Harju Maakohtusse loomise. kutsus Riigikohtu esimees kokku kohtute haldamise nõukoja erakorralise istungi elektroonilise hääletuse läbiviimiseks ajavahemikus 30.10.2018–01.11.2018, et kujundada seisukoht Riigikogus oleva seaduse eelnõu 713 SE muutmiseks ja Harju Maakohtule kahe täiendava kohtunikukoha määramiseks. /…/ Hääletustulemused Poolt: 10 Vastu: 0 Erapooletuid: 0 Otsus: KHN toetab seaduseelnõu 713 SE muutmist, st asenduskohtuniku institutsiooni asendamist kohtuniku valvetasude sätetega ja ühes sellega justiitsministri 25.10.2005 määruse nr 47 määruse muutmist, millega suurendatakse Harju Maakohtu kohtunike arvu 2 ametikoha võrra. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Pikamäe Signe Usar Juhataja Protokollija VÄLJAVÕTE ÕIGE (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Nõmm Riigikohtu üldosakonna sekretär
Allikas: Riigikohus dokumendiregister →