[EIS] Eelnõu JUM/17-1062 - "Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus" kooskõlastamine

Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Info Teema: [EIS] Eelnõu JUM/17-1062 - "Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus" kooskõlastamine EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/17-1062 - Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Keskkonnaministeerium Arvamuse andjad: Riigikohus; Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 29.11.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/57815a01-45c6-465c-909e-895ccf507cf9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/57815a01-45c6-465c-909e-895ccf507cf9?activity=2 Kooskõlastatavad dokumendid on kirja manuses. Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Justiitsministeerium Teie 30.10.2018 nr 8-1/86809 [email protected] Meie 28.11.2018 nr 6-6/17-46 Arvamuse andmine Tänan võimaluse eest avaldada arvamust tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga edastan arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andraš Tšitškan Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Riigikohtu arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta (apellatsioonimenetluse optimeerimine) Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee  Lisa 1 Riigikohtu arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta (apellatsioonimenetluse optimeerimine) Riigikohtul on eelnõu kohta järgmised märkused: 1. Riigikohus toetab kahte muudatust, mis puudutavad menetluskulude kindlaksmääramist. 2. Riigikohus toetab eelnõu täpsustust seoses õigussuhte esialgse reguleerimisega intellektuaalomandiõiguste rikkumise asjades, arvestades eelnõu seletuskirjas esitatud põhjendusi. Märgime siiski, et isikule, kelle teenuseid kolmas isik kasutab õiguste rikkumise eesmärgil (nn vahendaja) ja keda kohus kohustab rakendama meetmeid rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks, peab olema tagatud kaebeõigus vastava kohtumääruse peale. TsMS § 390 lg-st 1 tuleneva üldreegli kohaselt on kaebeõigus hagi tagamise määruse peale üksnes poolel. Lisatava TsMS § 382 lg 21 kohta märgib Riigikohus, et võimaluse korral tuleks vältida erandite kehtestamist TsMS § 382 lg 2 kolmandast lausest tulenevast üldreeglist, mille kohaselt tühistab kohus hagi tagamise enda algatusel, kui hagi ei esitata kohtu määratud tähtaja jooksul. Kui aga eelnõus ette nähtud reegel, mille kohaselt TsMS § 377 lg 21 alusel rakendatud meetmed tühistab kohus hagi esitamata jätmise korral üksnes vastaspoole taotlusel, on vajalik selleks, et tagada Eesti õiguse vastavus direktiivi nr 2004/48/EÜ artikli 9 nõuetele, ei ole Riigikohus selle muudatuse vastu. 3. Riigikohus toetab TsMS § 637 lg 1 p 6 seadustikust väljajätmist. Riigikohtule näib aga probleemsena lisatav TsMS § 646 lg 2, mille kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui apellatsioonkaebust ei saaks ilmselgelt rahuldada. Formuleering „kui apellatsioonkaebust ei saaks ilmselgelt rahuldada“ on liiga lai ning seetõttu oleks vajalik lisaanalüüs, kas oleks võimalik välja tuua selgemalt piiritletud alused. Samuti võib olla problemaatiline ringkonnakohtu poolt tõendite hindamine n-ö käigu pealt. 4. TsMS § 637 lg 21 on eelnõus sõnastatud nii raskepäraselt, et ilma seletuskirjata on seda raske mõista, säte võib olla mõistetav mitut moodi. Seega oleks soovituslik leida selgem sõnastus. 5. Riigikohus leiab, et erisätet ei ole vaja juhtumi jaoks, mil maakohtu menetluses ei olnud tegemist lihtmenetlusega, kuid lahendi osalise vaidlustamise tõttu jääb apellatsioonkaebuse hind siiski alla 2000 euro. Tsiviilasjas hinna arvutamine võib olla keeruline, mh nt juhtudel, kui otsuse vaidlustab mitu isikut, esitatakse mitu kaebust. Hinna arvutamisest tekkida võivad segadused ja ajakulu ei õigusta tõenäoliselt praktikas harva ette tulevate juhtumite reguleerimist. 6. Riigikohus toetab TsMS § 646 lg 1 muutmist. Alternatiivselt sulgudes oleva viite väljajätmisele võib kaaluda sulgudesse viite lisamist ka TsMS § 656 lg-le 2. 7. Riigikohus ei toeta suulist menetlust piiravat sätet, TsMS § 647 muudatusi. Menetlusosalisele tuleks jätta võimalus kohut ka suuliselt veenda, (kui menetlusosaline hakkab istungil kordama kirjalikult esitatud seisukohti, saab kohus sekkuda), seda ka apellatsioonimenetluses arutatavate õiguslike küsimuste puhul. Kui ringkonnakohus teeb istungi korraldamisest keelduva põhjendatud määruse TsMS § 647 lg 4 tähenduses, võidakse hakata seda määrust kassatsioonkaebuse raames tihti vaidlustama ning Riigikohtul on küllaltki raske hinnata küsimust, kas ringkonnakohtu istungi korraldamine olnuks konkreetsel juhul vajalik.