Justiitsministeeriumi arvamus PSJV asjas nr 5-18-4

Kadri Nõmm Teie 24.09.2018 nr 5-18-4 Riigikohus Meie 22.10.2018 nr 10-4/6104-1 [email protected] Vastus Riigikohtule PSJV asjas nr 5-18-4 Käesolevaga edastan arvamuse planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg 21, § 27 lõigete 1, 2 ja 3 ning § 28 lg 2 p 3 ja § 29 lg 1 p 3 põhiseadusele vastavuse osas. Olen seisukohal, et nimetatud õigusakti sätted on põhiseadusega kooskõlas. Põhistan oma arvamust alljärgnevalt. 1. Asjaolud Planeerimisseaduse (edaspidi: PlanS) § 27 lõiked 1, 2 ja 3 reguleerivad riigi eriplaneeringu koostamise eelduseid ning piiranguid. 19.04.2017 võttis Riigikogu vastu planeerimisseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse, millega lisati PlanS-i § 4 lg 21, § 28 lg 2 punkt 3 ning § 29 lg 1 punkt 3. Nimetatud muudatus oli osaliselt motiveeritud asjaolust, et jaanuaris 2016 esitati Rahandusministeeriumile erasektori initsiatiivil taotlus riigi eriplaneeringu algatamiseks puidurafineerimistehase kavandamiseks, kuid riigieelarves tol hetkel taolise planeeringu jaoks vahendeid ei olnud. Tartu Linnavolikogu esitas 14.09.2018 taotluse PlanS § 4 lg 2 1, § 27 lõigete 1, 2 ja 3 ning § 28 lg 2 p 3 ja § 29 lg 1 p 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamiseks. 2. Vaidlustatud sätted PlanS § 4 lg 21. Planeerimisalase tegevuse korraldaja (2) Planeeringu koostamise korraldaja võib ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu tellimise ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga. PlanS § 27 lg 1, 2 ja 3. Riigi eriplaneering ja selle koostamise korraldaja (1) Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. (2) Riigi eriplaneering tuleb koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee avaliku raudtee, torujuhtme, mille töörõhk on üle 16 baari sealhulgas gaasitrassi, samuti rahvusvahelise lennujaama, rahvusvahelise sadama, riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise, elektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 150 megavatti, kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti, ohtlike jäätmete lõppladustuspaiga ning nende toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 (3) Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral koostatakse riigi eriplaneering käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata muu ehitise püstitamiseks, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele. PlanS § 28 lg 2 p 3. Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine (2) Riigi eriplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatata eelkõige juhul kui: 3) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. PlanS § 29 lg 1 p 3. Riigi eriplaneeringu koostamise lõpetamine (1) Riigi eriplaneeringu koostamise algataja võib riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada eelkõige juhul, kui 3) Planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamist huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. 3. Taotluse lubatavus Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (edaspidi PSJKS) § 4 järgi kontrollib Riigikohus õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või –määruse alusel. Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib esitada Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määruspõhiseadusega vastuolus olevaks või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega (PSJKS § 7). Eelnimetatud sätte kohaselt on Riigikohus pädev sisuliselt läbi vaatama selliseid taotlusi, mille puhul on täidetud kaks tingimust: 1) taotluse peab olema esitanud kohaliku omavalitsuse volikogu; 2) taotluses peab olema väidetud PSJKS §-s 7 nimetatud õigusakti või selle sätte vastuolu kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.1 Tartu Linnavolikogu esitas 14.09.2018 Riigikohtule taotluse PlanS § 4 lg 21, § 27 lõigete 1, 2 ja 3 ning § 28 lg 2 p 3 ja § 29 lg 1 p 3 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Tegemist on jõustunud seadusega ning seega PSJKS §-s 7 nimetatud õigusakti sätetega. Tartu Linnavolikogu on seisukohal, et vaidlusalused sätted on vastuolus põhiseaduse (edaspidi PS) § 154 lõikes 1 tuleneva kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusega, st õigusega iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Enesekorraldusõigus on omavalitsusüksuse olulisim põhiseaduslik tagatis.2 Järelikult on taotluses väidetud, et vaidlusalused sätted on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega. Tuleb arvestada ka seda, et Riigikohus on sisustanud PSJKS §-s 7 sätestatud normikontrolli lubatavust võrdlemisi laialt, nimelt tuleb kohaliku omavalitsuse volikogu taotlus võtta menetlusse ja hinnata seda sisuliselt ka siis, taotlus on ilmselgelt põhjendamatu – seda eelkõige põhjusel, et riive võimatuse kindlakstegemine eeldab asjakohase põhiseadusliku tagatise kaitseala avamist ja selle selgitamist, kas vaidlustatud õigusakt või säte võib kaitseala negatiivselt mõjutada. 3 See on aga sisuline hinnang vaidlustatud õigusakti või sätte põhiseaduspärasuse kohta […] ning sellised taotlused tuleb jätta rahuldamata, mitte PSJKS § 11 lg 2 alusel läbi vaatamata. 4 Eeltoodud põhjustel, on Tartu Linnavolikogu 14.09.2018 taotlus lubatav. 1 RKÜKo 16.03.2010, nr 3-4-1-8-09, p 44. 2 Samas, p 53. 3 Samas, p 48. 4 Samas. 4. Taotluse põhjendatus a. Formaalne põhiseaduspärasus Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele ning määratuse ja seadusreservatsiooni põhimõtetele. 5 Tartu Volikogu leiab, et vaidlusalused sätted (eelkõige PlanS § 27 lõiked 1, 2 ja 3) rikuvad määratuse, ehk õigusselguse põhimõtet ning on seega formaalselt põhiseadusvastased. Riigikohus on sedastanud, et mistahes selgusetus ei saa kaasa tuua seaduse põhiseadusvastasust. Kui õigusselgusetust on võimalik mõistlikult kõrvaldada normide eesmärki, kujunemislugu, teisi õigusakte, õiguse üldpõhimõtteid jms arvesse võttes ning selline selgusetus ei takista kohalikul omavalitsusel oma seadusest tulenevaid kohustusi kindlaks teha, ei ole tegemist põhiseadusvastase õigusselgusetusega.6 Sellele lisaks, Riigikohtul puudub alus seaduse või muu põhiseadusest alamal seisva õigusakti põhiseadusvastaseks tunnistamiseks, kui normi on võimalik tõlgendada põhiseaduskonformselt.7 Teisisõnu, erinevate tõlgendusvõimaluste korral tuleb eelistada põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis põhiseadusega kooskõlas ei ole. 8 Olen seisukohal, et põhiseaduskonformne tõlgendamine on vaidlusaluste sätete puhul võimalik. PlanS § 27 lõiked 1, 2 ja 3 Riigi eriplaneeringu üldiseks eesmärgiks on tagada riigi jaoks oluliste ehitiste efektiivne planeerimine ja ehitamine ning avalike huvide kaitstus.9 Selleks otstarbeks sätestab PlanS § 27 lg 1 üldised eeldused ning piirangud riigi eriplaneeringu koostamisele, nimelt: 1) püstitatava ehitise asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi; 2) planeering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. Kaldun arvama, et PlanS § 27 lg 1 teises lauses toodud valdkondade loetelu on ammendav – kehtestatav riigi eriplaneering ei tohi väljuda eelnimetatud valdkondade raamistikust. Sama paragrahvi lõikes 2 toodud loetelu tuleks käsitleda PlanS § 27 lõikes 1 sätestatud valdkondade konkretiseeringuna, st seadusandja on välja toonud ehitised, mis kindlasti vastavad PlanS § 27 lõikes 1 sätestatud tingimustele. PlanS § 27 lg 3 võimaldab Vabariigi Valitsusel riigi eriplaneeringuga planeeritavate ehitiste ringi erandkorras laiendada, ent nimetatud laiendus peaks jääma PlanS § 27 lõikes 1 sätestatud valdkondade piiresse. 10 Tõsi, PlanS § 27 lg 1 sätestab riigi eriplaneeringu koostamise üheks eelduseks määratlemata õigusmõiste „suur riiklik või rahvusvaheline huvi“, ent määratlemata õigusmõiste kasutamine ei saa iseenesest tekitada sellise intensiivsusega õigusselgusetust, et tõusetuks küsimus nimetatud sätte põhiseaduspärasuse üle. Samas, Tartu Linnavolikogu taotlus just nimelt lähtub sellisest eeldusest, et kooskõla õigusselguse põhimõttega on saavutatav üksnes siis, kui regulatsioon on ammendavalt või peaaegu ammendavalt reguleeritud. 11 Õigusselgus tähendab seda, et õigusaktid peavad olema piisavalt selged ja arusaadavad, et omavalitsusüksusel oleks mõistlik võimalus riigi tegevust ette näha ja kohandada oma tegevust sellele vastavalt.12 Sellest järeldub, et õigusselguse saavutamine ei eelda õigusliku regulatsiooni ammendavat määratlemist selliselt, et riigi sekkumist ning selle sekkumise olemust oleks 100%-liselt võimalik prognoosida – õigusaktid peavad olema üksnes piisavalt selged ja arusaadavad ning 5 3-4-1-54-14, p 47. 6 Samas. 7 3-2-1-73-04, p 36. 8 Samas. 9 Seletuskiri Planeerimisseaduse eelnõule, lk 80. 10 Vt Arvamus planeerimise muutmise seaduse eelnõule 411 SE (taotluse lisa 12). 11 Vt Tartu Linnavolikogu taotluse p 4.4. 12 RKÜKo 3-4-1-8-09, p 141. võimalus ennustada riigi sekkumist peab olema mõistlik, mitte täielik. Käesoleval juhul on eelnimetatud kriteeriumid saavutatud selleläbi, et riigi eriplaneeringu valdkonnad on ammendavalt sätestatud PlanS § 27 lõike 1 teises lauses, st koostatav planeering peab jääma riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonda või nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. Suur riiklik või rahvusvaheline huvi peaksid oma väljenduse leidma eelnimetatud kategooriates. Möönan, et riigi eriplaneering tähendab kohaliku omavalitsuse jaoks seda, et nad peavad alati olema valmis selleks, et nende planeerimisautonoomiasse sekkutakse PlanS § 27 lõikes 1 sätestatud huvide realiseerimise eesmärgil. Riigi eriplaneeringu kehtestamine on olukord, mida kohalikud omavalitsused on kohustatud taluma, sest vastupidine seisukoht tähendaks kohalike huvide prevaleerumist riiklike huvide üle – kohaliku omavalitsusüksuse planeerimisautonoomia ning selle ettenähtavus ei tohiks muutuda ületamatuks takistuseks riiklike huvide realiseerimisel. Lähtudes õigusselguse põhimõttest, võimaldaks kitsendav tõlgendamine siiski prognoosida nimetatud sekkumise tõenäosust ning olemust ja sellest tingitud võimalikke mõjusid. Tuleb silmas pidada ka seda, et PlanS § 27 lõikes 1 sätestatud valdkonnad on juba ise valdavalt suure üldistusastmega ning vastavasisulise ehitise ruumiline mõju võib suuresti varieeruda – näiteks energeetika valdkonnas kavandatav ehitis võib tähendada kõrgepingeliine, aga võiks iseenesest tähendada ka tuuleparki või tuumajaama. Teatav kaalutlusruum määratlemata õigusmõistete näol on samas vajalik tagamaks riigi eriplaneeringule seda paindlikkust, mis võimaldaks kogu riiki hõlmavate üldiste huvide kaitset. Kuigi PlanS § 27 lõiked 1, 2 ja 3 ei ole normitehniliselt täielikult õnnestunud, on ebaselgused võimalik ületada tõlgendamise teel. Seda silmas pidades arvan, et PlanS § 27 lõiked 1, 2 ja 3 ei ole formaalselt põhiseadusvastased. PlanS § 4 lg 21, § 28 lg 2 p 3 ja § 29 lg 1 p 3 Tartu Linnavolikogu on oma taotluses ühtlasi asunud seisukohale, et riigi eriplaneeringu koostamise aluseid hägustab ka PlanS § 4 lg 21, § 28 lg 2 p 3 ja § 29 lg 1 p 3. PlanS § 4 lg 21 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu (sh eriplaneeringu) tellimise ja PlanS § 4 lg 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeerimisest huvitatud isikuga, kusjuures tegemist võib olla ka eraõigusliku isikuga. Eelnimetatud sätte valguses (koos PlanS § 28 lõikega 2 p 3 ja § 29 lõikega 1 p 3) on Tartu Linnavolikogu asunud seisukohale, et riigi eriplaneeringuga on võimalik rajada olulise ruumilise mõjuga ehitis ka erahuvidest kantuna ning et see hägustab PlanS § 27 lõikes 1 sätestatud suure riikliku huvi kriteeriumi. Kaldun arvama, et kõnealuseid sätteid on siiski võimalik tõlgendada viisil, mis oleks PS-ga kooskõlas. On selge, et eelnimetatud sätete valguses võib initsiatiiv riigi eriplaneeringu algatamiseks tulla erasektorilt. Sellises olukorras peab riik aga otsustama, kas riigil endal on kavandatava ehitise osas suur huvi või mitte.13 Teisisõnu, riigi eriplaneeringut on võimalik koostada erahuvides niivõrd kuivõrd need kattuvad suure riikliku huviga. Kui suurt riiklikku huvi eraõigusliku initsiatiivi suhtes ei ole, siis riigi eriplaneeringut ei algatata. Sellele lisaks, peaks algatatav riigi eriplaneering igal juhul jääma PlanS § 27 lõikes 1 sätestatud valdkondade piiridesse. Õigusselguse kontekstis ei tohiks seega PlanS § 4 lg 21, § 28 lg 2 p 3 ja § 29 lg 1 p 3 omada kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomiale mingit täiendavat mõju, sest riigi eriplaneeringu eraõiguslik arendaja on endiselt seotud PlanS § 27 lõikes 1 sätestatud eelduste ja piirangutega (suur riiklik huvi ning vastavad valdkonnad). Täpselt nagu tavalise riigi eriplaneeringu puhul, peab kohalik omavalitsus olema valmis selleks, et üldistes riiklikes huvides sekkutakse kohalikku planeerimisautonoomiasse ja peatatakse vastaval territooriumil juba kavandatud üld- ja detailplaneeringud. Teisisõnu, sekkumise eesmärk ning ulatus on endiselt sama, ent seda läbiviiv isik on teine. Sellest tulenevalt arvan, et PlanS § 4 lg 21, § 28 lg 2 p 3 ja § 29 lg 1 p 3 on formaalselt põhiseaduspärased. Kas kohaliku omavalitsuse isekorralduse õiguse selline riive on põhjendatud, on juba materiaalse õiguspärasuse küsimus, mida analüüsin järgnevalt. 13 Viide 9, samas.  b. Materiaalne põhiseaduspärasus Kohaliku omavalitsusüksuse isekorraldusõiguse piiramine peab olema proportsionaalne, st sobiv, vajalik ja mõõdukas. Lisaks, peab riigi eriplaneeringu regulatsiooniga taotletav eesmärk olema legitiimne – käesoleval juhul on selleks eesmärgiks tagada riigi jaoks oluliste ehitiste efektiivne planeerimine ja ehitamine ning avalike huvide kaitstus.14 Tegemist on legitiimse eesmärgiga. Sobivus Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist. 15 Kuna nimetatud kriteeriumi lävi on üsna madal, saab see riivele võrdlemisi harva komistuskiviks.16 PlanS § 27 lõiked 1, 2 ja 3 sätestavad riigi eriplaneeringu kehtestamise alused ning piirangud. Kuigi kavandatavate ehitiste loetelu ei ole ammendavalt määratletud (PlanS § 27 lg 3), peab iga selline ehitis vastama PlanS § 27 lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele – suur riiklik huvi ehitise asukoha valiku või toimimise osas ning seotus samas lõikes nimetatud valdkondadega. Regulatsioon, mis on paindlik, arusaadav ning mis tagab efektiivsema võimaluse realiseerida üldisi riiklike huve, on kooskõlas proportsionaalsuse testi sobivuse kriteeriumiga. PlanS § 4 lg 21, § 28 lg 2 p 3, § 29 lg 1 p 3 võimaldavad riigi eriplaneeringu tellimiseks kaasata huvitatud isiku, kes ühtlasi kannaks planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamisega seonduvad kulud (PlanS § 4 lg 2 p 5). Tegemist on alternatiivse kanaliga, mis loob võimaluse riiklike huvide kaitseks ning edendamiseks olukorras, kus riigil endal selleks vahendeid ei ole, seejuures saaks riigi eriplaneeringu algatada erahuvides vaid siis, kui need erahuvid kattuvad suure riikliku huviga PlanS § 27 lg 1 tähenduses. Riigi eriplaneeringut ei saa minu hinnangul algatada üksnes erahuvides. Kuna tegemist on täiendava võimalusega üldiste riiklike huvide kaitsmiseks, on PlanS § 4 lg 21 koosmõjul § 28 lg 2 punktiga 3 ja § 29 lg 1 punktiga 3 sobivad, kuna soodustavad taotletava eesmärgi saavutamist. Vajalikkus Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Riigi eriplaneeringuga kavandatavate ehitiste hulka kuuluvad ehitised, mille ehitamine on vajalik pidades silmas kogu Eesti riigi või rahvusvahelisi huve ning mille planeerimise/ehitamise üle otsustusõiguse andmine vaid ühele omavalitsusele võib kaasa tuua olukorra, kus sellise ehitise ehitamine võib olla välistatud ühe kohaliku omavalitsuse vastuseisu tõttu. 17 Teisisõnu, riigi eriplaneering kaotab oma mõtte, kui kohaliku omavalitsuse huvid saavad prevaleeruda suurte riiklike huvide üle – seega juba kontseptuaalsel tasandil peab regulatsioon kehtestama kohalikule omavalitsuse teatava talumiskohustuse. Teisisõnu, kohalikud omavalitsused peavad olema valmis olukorraks, kus nende planeerimisautonoomiat piiratakse. Tuleb arvestada ka sellega, et riiklikud huvid moodustavad laia kategooria, hõlmates enda alla mitmed erinevad valdkonnad ning kaalutlused. Regulatsioon peab olema paindlik võimaldamaks riigil eriplaneeringu kaudu paremini kohaneda muutuvate oludega ning ühtlasi ära kasutada soodsaid võimalusi, mis võivad esile kerkida. Seda ei saa aga teha piiratud ressursside ning kasuistliku regulatsiooni tingimustes. PlanS § 27 lõiked 1, 2 ja 3 on seega vajalikud taotletava eesmärgi saavutamiseks, kuna alternatiivsed, vähem piiravamad meetmed puuduvad. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut ei saa käsitleda tõsiseltvõetava alternatiivina, kuna see paneb riiklike huvide kaitse sõltuma kohaliku omavalitsuse valmisolekust algatada eriplaneering (PlanS § 96 lg 1). See tekitab täpselt sellise olukorra, mida riigi 14 Samas. 15 PS kommenteeritud väljaanne; § 11, komm 10. 1616 Samas. 17 Viide 9, lk 82. eriplaneeringu regulatsiooniga üritati vältida – et üldistes riiklikes huvides ehitatav ehitis võib jääda ehitamata ühe kohaliku omavalitsuse vastasseisu tõttu.18 PlanS § 4 lg 21 koosmõjul PlanS § 28 lg 2 punktiga 3 ning § 29 lg 1 punktiga 3 loovad täiendava võimaluse realiseerida suuri riiklikke huve ka siis, kui riigil endal selleks ressursse ei ole. Võimalus lubada huvitatud isikutel kanda planeeringu tellimise ja mõjude hindamisega seonduvad kulud vähendavad olukordasid, kus riiklikud huvid jäävad kaitseta vastavate rahaliste vahendite puudumise tõttu. Tartu Linnavolikogu taotluses on pakutud välja alternatiivne lahendus, nimelt luua sellised õigusnormid, mis sätestaksid, et riigi eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamisega kaasnevad kulud kantakse riigieelarvest. Seda ei saa aga minu hinnangul pidada samavõrd tõhusaks, kuna see lõppastmes vähendab ressursside kättesaadavust ning mahtu. Eelnimetatud põhjustel arvan, et PlanS § 4 lg 21 koos PlanS § 28 lg 2 punktiga 3 ning § 29 lg 1 punktiga 3 on vajalikud taotletava eesmärgi saavutamiseks. Olen iseenesest nõus, et riigi eriplaneering, mis on algatatud üksnes erahuvides ning väljaspool PlanS § 27 lõikes 1 sätestatud valdkondasid ei saa olla vajalik (ega isegi sobiv) riigi jaoks oluliste ehitiste efektiivsel planeerimisel ja ehitamisel. Sellised algatused on aga võimalik välistada vaidlusaluste sätete põhiseaduskonformse tõlgendamise kaudu. Asjaolu, et regulatsiooni on vääralt tõlgendatud ei tähenda iseenesest seda, et regulatsioon ise ei oleks materiaalselt õiguspärane. Mõõdukus Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. 19 Kaalumine eeldab kokkuvõttes võimalikult kõigi poolt- ja vastuargumentide nimetamist ja kohtu seisukohavõttu. 20 Riigi eriplaneeringuga kavandatakse ainult selliseid ehitisi, mis on vajalikud riigi üldistes huvides – see tuleneb eelkõige PlanS § 27 lõikes 1 sätestatud valdkondade ammendavast loetelust. Riigi eriplaneeringut on võimalik algatada erahuvides vaid siis, kui see erahuvi kattub suure riikliku huviga ning asetub PlanS § 27 lõikes 1 nimetatud valdkondadesse. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse (PlanS § 10 lg 1). Riigi eriplaneeringu kontekstis tähendab see seda, et kohalikke huve ning kohaliku omavalitsuse arvamusi arvestatakse niivõrd kuivõrd on võimalik. Olen nõus, et kehtiv riigi eriplaneeringu regulatsioon ei anna kohalikule omavalitsusele erilisi võimalusi pidurdada (ega välistada) riigi eriplaneeringu menetlust väljaspool PlanS §-i 54. See on aga vajalik ja põhjendatud arvestades seda, et riigi eriplaneeringu kontseptuaalne eesmärk on tagada (eelkõige) maakonnaüleste huvide realiseerimine. Kui kohalikul omavalitsusel oleks võimalus välistada riigi eriplaneeringu menetlus näiteks läbi mitte-kooskõlastamise, tähendaks see kohalike huvide põhjendamatut prevaleerumist üldiste riiklike huvide üle. Kohaliku omavalitsuse isekorralduseõiguse riive PlanS § 27 lõigete 1, 2 ja 3 näol on seega mõõdukas, kuna kohalikud huvid peaksid taganema üldiste riiklike huvide ees. On tõsi, et riigi eriplaneeringu rahastamine ja läbiviimine eraisikute poolt tekitab küsimuse menetluse objektiivsusest. Muuhulga toodi Tartu Linnavolikogu taotluses välja, et kui mõjuhindamise kulud katab eraisik, võib see lõppastmes survestada planeeringu korraldajat kulude kokkuhoiu nimel tegema vähem uuringuid või vähem toiminguid avalikkuse kaasamiseks või valima uuringute tegijaks konsultandi, kes tegi põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega (vt taotluse punkt 42). PlanS § 27 lõigete 1, 2 ja 3 põhiseaduskonformse tõlgendamise kaudu olema võimalik välistada olukord, kus riigi eriplaneering on vaid näilikult kantud riiklikest huvidest ning et tegelikult toimub kogu arendus vaid erahuvides. 18 Samas. 19 RKÜKo 3-4-1-7-01, p 21. 20 PS kommenteeritud väljaanne; § 11 komm 17. Kokkuvõte Lähtudes eelpool toodust, on 28.01.2015 vastuvõetud PlanS § 27 lõiked 1, 2, ja 3 ning 19.04.2017 vastuvõetud PlanS § 4 lg 21, § 28 lg 2 punkt 3 ja § 29 lg 1 punkt 3 minu hinnangul põhiseadusega kooskõlas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)