[EIS] Eelnõu RAM/18-1036 - "Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seadus" kooskõlastamine

Lisa 1 Riigikohtu arvamus riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta 1. Riigikohtule jäävad arusaamatuks eelnõu tekstis ja seletuskirja tekstis esinevad erinevused andmehalduse tähendussisu määratlemisel ja selle mahu kindlaks määramisel. Eelnõu § 31 toob ära andmehalduse legaaldefinitsiooni. Seletuskiri (lk 1) väidab, et andmehaldus on info- ja andmetöötluse protsessidega seotud otsustusõiguste ja vastutuse süsteem. Seega on autorid siinkohal selgelt eristanud andmetöötlust ja infotöötlust, kuid viimane kaob edasistes määratlustes täielikult. Seletuskirja (lk 11) kohaselt on andmehalduse sisuks andmete kvaliteedi tagamine, nende elukäigu haldus ja kasutamise kontroll. Seletuskirjas (lk 19) on omakorda toodud veel eraldi andmehalduse kui termini määratlus, mis omakorda erineb legaaldefinitsioonist, välistades andmete kvaliteedi ning neile juurdepääsu komponendi. Uue õigusinstituudi kujundamisel peab selle tähendussisu olema võimalikult täpselt piiritletud. 2. Eelnõu § 1 p-s 5 (§ 4. Statistikatöö) kasutatakse mõistet „statistilised andmed“ (nende kogumine ja töötlemine). Eelnõu tekstis, seletuskirjas ja seaduses ei ole avatud, millised andmed on „statistilised andmed“. 3. Eelnõu § 1 p 7 kasutab sõnastust „otseselt statistilistel eesmärkidel saadud“ ja „kaudselt kogutud üksikute statistiliste üksustega seotud“ andmed. Eelnõust, seletuskirjast ega seadusest ei leia selgitust, milliste andmetega on tegu (nt mis vahe on statistilistel eesmärkidel saadud andmetel ja otseselt statistilistel eesmärkidel saadud andmetel). Arusaamatu on, miks kaitstakse ainult nimetatud teel saadud või kogutud andmeid. Kui kaitsta tuleb kõikidest allikatest kaudselt kogutud üksikute statistiliste üksustega seotud andmeid, ei ole vaja eraldi märkida, et kaitstakse ka administratiivallikatest kogutud andmeid. 4. Eelnõu § 1 p 14 räägib konfidentsiaalsete andmete ja pseudonüümistamata isikuandmete töötlemisest ning neid andmeid töötlevate isikute taustakontrollist. Sama punkti seletuses (seletuskiri lk 8) räägib juba konfidentsiaalsetest isikuandmetest. Viimast määratlust ei tunne ei GDPR ega uue IKS-i eelnõu. Tegemist on määratlemata mõiste kasutamisega, mis jääb nii eelnõus kui ka seletuskirjas avamata. Selle võimalikku tähendust saab tuletada riikliku statistika seaduse § 34 sisust, kuid ka sel juhul tekib küsimus, mis on isikuandmete, eriliigiliste isikuandmete ja konfidentsiaalsete isikuandmete omavaheline suhe. Teiseks on arusaamatu, miks lähtub eelnõu andmete mis tahes viisil haldamisel ning isegi andmejagamisteenuse puhul (eelnõu § 1 p 22) läbivalt ainult andmete (st ka isikuandmete)  Lisa 1 pseudonüümimisest, mitte aga suuremat turvalisust tagavast isikuandmete anonüümimisest. Anonüümimine tagaks isikuandmete puhul suurema turvalisuse, seda eriti andmejagamisteenuse võimaliku rakendamise puhul. 5. Eelnõu § 1 p 22 käsitleb andmejagamisteenust, mis ei ole ka eelnõu koostajate endi arusaama kohaselt klassikalise riikliku statistika koostisosa. Eelnõu autorid on toonud esile, et GDPR ja IKS-i eelnõu lubavad isikuandmete töötlemisel statistilistel eesmärkidel teatud erandeid, kuid võib arvata, et Euroopa Liidu õigus ei eelda vaikimisi riikliku statistika enda mõiste laiendamist. Andmejagamisteenuse rakendamisel toimub GDPR-is ja IKS-i eelnõus andmete statistilisele töötlemisele võimaldatud erandi mõjuala laiendamine. Kas selline erandi mõjuala laiendamine ning just sellisel viisil on üldse lubatav ning kui otstarbekas see on? Seda ei tohiks teha ilma kaalutlemiseta. Seega tuleb esmalt seletuskirjas üksikasjalikult avada, millised on erandi laiendamise piirid ja võimalik mõju eriti (eriliigiliste) isikuandmete turvalisusele ning üksikisikute privaatsusele. Eelnõu ei pea vajalikuks mis tahes isikuandmete anonüümimist. Samuti vajaks täiendavat kontrollimist, kas riikliku statistika mõiste laiendamine on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.  Rahandusministeerium Teie 08.10.2018 nr 1.1-10/7600-1 [email protected] Meie 29.10.2018 nr 6-6/18-44 Arvamuse andmine Tänan võimaluse eest avaldada arvamust riikliku statistika ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga edastan arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andraš Tšitškan Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Riigikohtu arvamus riikliku statistika ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Info Teema: [EIS] Eelnõu RAM/18-1036 - "Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seadus" kooskõlastamine EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/18-1036 - Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Sotsiaalministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Haridus- ja Teadusministeerium; Maaeluministeerium; Riigikantselei; Kultuuriministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Eesti Pank; Õiguskantsleri Kantselei; Riigikohus Kooskõlastamise tähtaeg: 29.10.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8354e06a-79cc-4ac5-9f84-36e60024a53d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8354e06a-79cc-4ac5-9f84-36e60024a53d?activity=1 Kooskõlastatavad dokumendid on kirja manuses. Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main