Käskkiri

KÄSKKIRI 10.05.2024 nr 1-2/2024-016 Metoodilise juhendi „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamise soovituslik metoodika“ kinnitamine Lähtudes 01.07.2023 jõustunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muudatustest, mis muuhulgas täpsustasid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamise aluseid ning justiitsministri 19.08.2015 määruse nr 27 „Konkurentsiameti põhimäärus” § 18 lõike 1 alusel kinnitan metoodilise juhendi „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamise soovituslik metoodika“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Pärn-Lee peadirektor  KINNITATUD Konkurentsiameti peadirektori 10.05.2024 käskkirjaga nr 1-2/2024-016 LISA Konkurentsiamet Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamise soovituslik metoodika Tallinn 2024 Sisukord Eessõna....................................................................................................................................... 3 1. Mõisted ............................................................................................................................... 4 2. Tegevusalade ja teenuste eristamine ................................................................................... 6 2.1. Muu tegevuse kulude eristamine ..................................................................................... 6 2.2. Veeteenuse kulude jagamine erinevate veeteenuste vahel .............................................. 6 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kujunemine ............................................... 7 4. Müügikogus ...................................................................................................................... 10 5. Muutuvkulud ja nende kujunemist puudutavad näitajad .................................................. 12 5.1. Teiselt vee-ettevõtjalt ostetud veeteenuse kulu .............................................................. 13 5.2. Vee erikasutusõiguse tasu ............................................................................................. 14 5.3. Saastetasu ...................................................................................................................... 18 5.4. Elektrikulu ..................................................................................................................... 21 6. Muud tegevuskulud ........................................................................................................... 24 7. Reguleeritava vara väärtus ja põhivara kulum .................................................................. 27 8. Põhjendatud tulukus .......................................................................................................... 35 9. Reguleeritavas tegevuses renditud põhivara kasutamine ja rendikulu põhjendamine ...... 36 2 Eessõna Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) §-le 51 töötab Konkurentsiamet välja ja avalikustab oma veebilehel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamise soovitusliku metoodika. Konkurentsiameti kasutatav metoodika (edaspidi Metoodika) arvestab ÜVVKS §-des 50 ja 52–55 sätestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kujundamise põhimõtteid ning ÜVVKS § 33 lg 1 sätestatut, mille kohaselt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal tarbijal õigus saada ühisveevärgist joogivett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett ning lahkvoolsesse sademeveekanalisatsiooni sademevett mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga. Metoodikat rakendatakse sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla kuuluvate vee- ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade määramisel, järgides võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. ÜVVKS § 48 lg 1 punktid 1-8 sätestavad, et vee-ettevõtja võib tarbijalt võtta osutatava teenuse eest järgmisi tasusid (edaspidi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind): 1) tasu võetud joogivee eest; 2) tasu reovee ärajuhtimise eest; 3) tasu reovee puhastamise eest; 4) tasu sademevee ärajuhtimise eest; 5) tasu sademevee puhastamise eest; 6) abonenttasu joogivee eest; 7) abonenttasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 8) abonenttasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest ÜVVKS § 50 ja § 52-55 sätestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kujundamise alused on täpsemalt välja toodud käesolevas Metoodikas, selgitamaks ja sisustamaks ÜVVKS-is toodud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kujundamise ja arvutamise üldised põhimõtteid. Lisaks sätestab ÜVVKS § 58 lg 12, et vee-ettevõtja tasub järelevalvetasu konkurentsiseaduses (edaspidi KonkS) sätestatud alustel ja korras1. ÜVVKS § 58 lg 3 kohaselt teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemise korral võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades sellest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja lõppemist. ÜVVKS § 58 lg 4 kohaselt, kui vee-ettevõtja taotleb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna muutmist vaid ostetava elektrienergia või teiselt vee-ettevõtjalt ostetava veeteenuse muutunud hinna tõttu, mis mõjutab veeteenuse hinda rohkem kui viie protsendi võrra, teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse 15 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Tulenevalt haldusmenetluse seadusest on Konkurentsiametil õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. Konkurentsiamet on välja töötanud ja avaldanud oma veebilehel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna taotlemise vormid ehk küsimustikud MS Exceli tabelite kujul (vt http://www.konkurentsiamet.ee). Küsimustikud on välja töötatud lähtuvalt KonkS-st, ÜVVKS-ist ning täidetult sisaldavad andmeid, mis võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ning põhiteenustega seotud 1 KonkS § 531 lõike 4 kohaselt maksavad ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet, järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud haldusaktis märgitud müügitulule vastavalt KonkS-i §-s 532 sätestatud järelevalvetasu määrale. KonkS § 532 lg 1, § 531 lg 5 p 4 ja § 533 lg 1 ja 2 tulenevalt on rahastamiskohustusega vee-ettevõtjate ja isikute, kelle suhtes kohalduvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused, kellel on veeteenuse hinna kooskõlastamise kohustus, järelevalvetasu määr on 0,2 protsenti talle antud haldusaktis märgitud müügitulust. 3 teenuste (edaspidi ka veeteenuste) hinnad sisaldaksid üksnes §-s 50 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning tagaksid vee-ettevõtja järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise. 1. Mõisted Metoodikas kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses. 1.1. Ex-ante regulatsioon – enne hinna kehtima hakkamist Konkurentsiameti poolt määratavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad ning põhiteenustega seotud teenuste hinnad. 1.2. Ex-post regulatsioon – pärast hinna kehtima hakkamist Konkurentsiameti poolt kontrollitavad tasud (nt liitumistasud). 1.3. Investeeringud põhivarasse – ühekordsed kulud põhivara soetamiseks ja parendamiseks. 1.4. Järelevalvetasu - ÜVVKS § 58 lg 12 ning KonkS § 531 ja § 532 sätestatu alusel vee- ettevõtja makstav tasu. 1.5. Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) - lubatud tulunorm on kapitalistruktuuri (oma- ja võõrvahendite osakaalud kogukapitalis) ning võla- ja omakapitali hinna alusel leitav kogukapitali hind, mis on aluseks põhjendatud tulukuse arvutamisel. 1.6. Kuluminorm – põhivara kasuliku tehnilise eluea pöördväärtus, mille alusel arvutatakse veeteenuste hindadesse lülitatava põhivara kulumi suurus. Kuluminorm võib võrduda raamatupidamisliku kuluminormiga või olla sellest erinev. 1.7. Käibekapital – reguleeritava vara komponent, mis üldjuhul moodustab viis protsenti viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest. 1.8. Lubatud müügitulu – ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni teenuse arvestuslik müügitulu regulatsiooniperioodil, mida ettevõtja võib teenida määratud tasudega teenust osutades. Lubatud müügitulu arvutamisel võetakse arvesse põhjendatuks loetud kulud (tegevuskulud ja põhivara kulum) ning põhjendatud tulukus. 1.9. Mittekontrollitavad hinnad/ tasumäärad – hinnad/ tasumäärad, mis ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad täielikult ettevõtjavälistest teguritest (administratiivselt reguleeritavate teenuste hinnad: ostetava elektri või gaasi võrguteenuse tasud, teiselt vee-ettevõtjalt ostetava vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad; vee erikasutusõiguse tasumäärad, keskkonda heidetavate saasteainete tasumäärad, riigilõiv, maamaks, tasu riiklikult kehtestatud infrastruktuuri talumise kohustuse täitmise eest jms). 1.10. Muud tegevuskulud – veeteenuse hinda lülitatavad kulud, mis ei sisalda muutuvkulusid, kapitalikulu ja finantskulu. 1.11. Muu tegevus – ÜVVKS § 30 lg 1 p 4 sätestatud tegevusalad, mis ei ole seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega. 4 1.12. Muutuvkulud – tegevuskulud, mis sõltuvad olulises osas müügikoguse muutumisest. 1.13. Müügikogus – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ning põhiteenustega seotud teenuste müügikogus (m3; tk vm). 1.14. Põhivara kasulik tehniline eluiga – periood, mille jooksul ettevõtja poolt vara tõenäoliselt kasutatakse ning mis võtab arvesse põhivara oodatavat füüsilist (tehnilist) kulumist ning IT-ga seotud põhivara puhul ka moraalset vananemist. 1.15. Põhivara kulum (kapitalikulu) – veeteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud soetatud põhivara amortiseeritava osa kandmisega kulusse põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul. 1.16. Põhjendatud tulukus – lubatud ärikasum, mis leitakse reguleeritava vara väärtuse ja põhjendatud tulunormi korrutisena. Põhjendatud tulukuse ühisveevärgi ja -kanalisat- siooni teenuse hinda lülitamine ei ole kohustuslik, kui vee-ettevõtja nii otsustab. 1.17. Regulatsiooniperiood – 12-kuuline periood, mille põhjendatud hinnakomponendid on aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamisel. Regulatsiooni- periood2 ei pea kattuma kalendriaasta ega ettevõtte majandusaastaga. 1.18. Reguleeritav põhivara – ettevõtja poolt oma- ja laenuvahenditest soetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajalik materiaalne ja immateriaalne põhivara. 1.19. Reguleeritav tegevus – vee-ettevõtja majandustegevus, mille suhtes rakendatakse ÜVVKS-i ja käesolevat Metoodikat. 1.20. Reguleeritav vara – reguleeritava põhivara väärtuse ja käibekapitali summa. 1.21. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus ehk veeteenus - tarbija joogiveega varustamine kuni liitumispunktini ning liitumispunktist tarbija reo- või sademevee vastuvõtmine ja vajaduse korral puhastamine. Võib hõlmata ka põhiteenustega seotud teenuseid. 2 12-kuuline periood on võetud hindade arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtja poolt esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist ettevõtja majandusaasta aruandeid, s.t 12 kuu andmeid) ning hinnata selle põhjal muuhulgas ettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka teenuse hindade arvutamise aluseks olevate kulude, põhivara kulumi ja tulukuse õigsust. 12-kuuline periood ei tähenda seda, et hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on veeteenuse hinna arvutamise aluseks. Kui ettevõtja leiab, et kehtiva hinnaotsuse aluseks olnud kulud, põhivara kulum ja põhjendatud tulukus ei taga enam ÜVVKS § 50 lg-s 1 sätestatut, siis võib ta tulla uusi veeteenuse hindu taotlema vastava 12 kuu andmete alusel. 5 2. Tegevusalade ja teenuste eristamine 2.1. Muu tegevuse kulude eristamine 2.1.1. ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 kohaselt peab veeteenuse hind tagama vee-ettevõtja põhjendatud tegevuskulude katmise. Selle nõude täitmiseks analüüsib Konkurentsiamet kulude jaotust ettevõtja poolt müüdavate erinevate kaupade ja teenuste vahel ning kontrollib, et hinnaotsuse tegemiseks esitatud veeteenuste hinnad ei sisaldaks muude tegevusalade kulusid ja tulusid (ettevõtja tegevusvaldkonnad ei ristsubsideeriks üksteist). 2.1.2. Vee-ettevõtja ja ÜVVKS § 28 kirjeldatud isik peab eristama erinevate kaupade ja teenuste müügiks tehtavad kulud. Kulude eristamisel lähtutakse KonkS § 181 ja ÜVVKS §-s 30 lg 1 sätestatust. KonkS § 181 kohaselt on eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja kohustatud pidama eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks määrata ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega. ÜVVKS § 30 lg 1 sätestab, et lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele peab vee-ettevõtja lähtuma oma raamatupidamises järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest ning pidama tulude ja kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa: 1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine; 2) purgimisteenuse osutamine ÜVVKS § 47 tähenduses3; 3) liitumistasude laekumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest; 4) muu tegevus, mis ei ole seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega. 2.1.3. ÜVVKS §-s 30 lg 2 kohaselt tuuakse nimetatud paragrahvi lg-s 1 nimetatud tegevustega (esitatud ka käesoleva Metoodika punktis 2.1.2) kaasnevate kulude juures esile tagastamatu abiga soetatud varad ja varadega seotud kapitalikulu. 2.2. Veeteenuse kulude jagamine erinevate veeteenuste vahel ÜVVKS §-s 30 lg 3 kohaselt, kui vee-ettevõtja osutab tarbijale või teisele vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust mitmel reoveekogumisalal või mitmes tegevuspiirkonnas, peab ta eraldi arvestust eri alade ja piirkondade kohta ÜVVKS § 30 lõikes 1 sätestatu kohaselt, välja arvatud juhul, kui piirkondades kehtestatakse ühine ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse hind ÜVVKS 6. peatükis sätestatu kohaselt. KonkS § 181 sätestatut järgides peab iga teenuse osutamiseks tehtud kulu kajastuma vastava teenuse hinnas. Hinnaotsuse tegemise käigus kontrollitakse, et veeteenuste osutamise põhjendatud tegevuskulud on jagatud ettevõtja poolt taotletud veeteenuste hindade vahel põhjendatud printsiibil. 3 ÜVVKS § 47 lõige 1 sätestab, et isikule, kes asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti või suurem, kuid kellel puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooni teenusega ühiskanalisatsiooni puudumise tõttu, on vee-ettevõtja kohustatud korraldama purgimisteenuse isiku nõudmisel. 6 ÜVVKS § 48 loetletud veeteenuse erinevate tasude kujundamise erisused on sätestatud ÜVVKS §-s 49 järgmiselt: 1) lg 1 - ÜVVKS § 48 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud sademevee ärajuhtimise ja puhastamise tasu võib kajastuda reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasus, välja arvatud juhul, kui isik kasutab vaid ühte nimetatud teenustest; 2) lg 2 - ÜVVKS § 48 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasu võib kehtestada summaarse tasuna, kui vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas puuduvad tarbijad, kes kasutavad vaid ühte nimetatud teenust ning puudub muu vajadus eraldi puhastamistasu kehtestamiseks; 3) lg 3 - ÜVVKS § 48 lõike 1 punktis 3 nimetatud reovee puhastamise tasu ja punktis 5 nimetatud sademevee puhastamise tasu võivad erineda sõltuvalt vee saastatusest ja vee- ettevõtja määratud reostusgrupist; 4) lg 5 - ÜVVKS § 48 lõike 1 punktis 4 nimetatud sademevee ärajuhtimise tasu võib sõltuda sellest, kas sademevesi juhitakse ühisvoolsesse kanalisatsiooni või lahkvoolsesse sademeveekanalisatsiooni; 5) lg 6 - ÜVVKS § 48 lõikes 1 nimetatud tasusid võib kehtestada eri määrades, arvestades tarbijarühmade tarbimismahte, kasutatavaid teenuseid, joogiveevaru säästliku kasutamise eesmärki ja seaduses sätestatud hinna kujundamise põhimõtteid. Kulude jagamise põhimõtteid nii erinevate tegevusalade kui ka erinevate veeteenuste vahel peab ettevõtja põhjendama hinnataotlusele lisatud seletuskirjas. Juhul, kui kulude jagamise või arvestamise põhimõtteid on majandusaasta kestel või erinevate majandusaastate lõikes oluliselt muudetud, mille tõttu ei ole tagatud jagatud kulude objektiivne võrdlemine, peab ettevõtja piisava täpsusega selgitama, millised on kulude jagamis- ja arvestuspõhimõtete muutusest tingitud erisused ja mõjud igale konkreetsele tegevusele. 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kujunemine 3.1. ÜVVKS regulatsioon: 3.1.1. ÜVVKS § 33 lg 1 kohaselt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal tarbijal õigus saada ühisveevärgist joogivett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett ning lahkvoolsesse sademeveekanalisatsiooni sademevett mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga. 3.1.2. ÜVVKS § 48 lg 1 sätestab, et vee-ettevõtja võib tarbijalt võtta osutatava teenuse eest järgmisi tasusid: 1) tasu võetud joogivee eest; 2) tasu reovee ärajuhtimise eest; 3) tasu reovee puhastamise eest; 4) tasu sademevee ärajuhtimise eest; 5) tasu sademevee puhastamise eest; 6) abonenttasu joogivee eest; 7) abonenttasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 8) abonenttasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest. 3.1.3. ÜVVKS § 50 lg 1 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 7  1) põhjendatud tegevuskulude katmine; 2) keskkonnanõuete täitmine; 3) investeeringud olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks; 4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemine, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud; 5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt. 3.1.4. ÜVVKS § 52 lg 1 kohaselt peavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma tõhususest ning võimaldama vee-ettevõtjal täita seaduses sätestatud ülesandeid. 3.1.5. ÜVVKS § 52 lg 2 sätestab, et põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse järgmisest: 1) kulude dünaamika ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga; 2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud; 3) vee-ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlus teiste sarnaste vee-ettevõtjate kuludega. 3.1.6. ÜVVKS § 52 lg 3 kohaselt ei arvata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda järgmisi kulusid: 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, kingitused ja annetused; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud; 4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis on tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest; 5) finantskulud; 6) dividendide tulumaksu kulu; 7) muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks. 3.1.7. ÜVVKS § 53 lg 1 järgi ei arvestata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse põhivara hulka järgmist: 1) pikaajalised finantsinvesteeringud; 2) immateriaalne põhivara, välja arvatud arvutitarkvara ja litsentsid, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks; 3) liitumistasudest soetatud põhivara; 4) põhivara, mida vee-ettevõtja ei kasuta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks; 5) tagastamatu abiga soetatud põhivara, arvestades ÜVVKS § 53 lõikes 2 sätestatud erisusi. 3.1.8. ÜVVKS § 53 lg 2 kohaselt, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatud kulum ja põhjendatud tulukus ei kata reinvesteeringuteks mõistlikel tingimustel võetud laenukohustusi laenuandja nõuete kohaselt, arvatakse kindlaksmääratud perioodiks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda laenukohustuste katmiseks vajaminev summa. ÜVVKS § 53 lg 3 kohaselt on ÜVVKS § 53 lg 2 rakendamise ajal vee-ettevõtjal keelatud teha omakapitalist väljamakseid omanikele. 3.1.9. ÜVVKS § 54 lg 1 ja lg 2 kohaselt lähtutakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitatava põhivara kulumi arvutamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale. 8 3.1.10. ÜVVKS § 54 lg 3 kohaselt arvutatakse põhjendatud tulukus, korrutades ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtuse, millele on liidetud käibekapitali suurus, kaalutud keskmise kapitali hinnaga. Põhjendatud tulukuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitamine ei ole kohustuslik, kui vee- ettevõtja nii otsustab. 3.1.11. ÜVVKS § 55 kohaselt on käibekapital viis protsenti viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest. 3.1.12. ÜVVKS § 58 lg 12 kohaselt tasub vee-ettevõtja Konkurentsiametile järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras. 3.2. Veeteenuse hinna põhjendatuse hindamisel jaotab Konkurentsiamet kulud järgmiselt: 1) muutuvkulud; 2) muud tegevuskulud; 3) põhivara kulum. 3.3. Veeteenuse hinna arvutamise aluseks olev lubatud müügitulu (Tlubatud) arvutatakse Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud kulude ja põhjendatud tulukuse (ÜVVKS § 54 lg 3 kohane) alusel alljärgneva valemiga: 𝑇𝑙𝑢𝑏𝑎𝑡𝑢𝑑 =𝑀𝐾+𝑇𝐾+𝑃𝐾+𝑃𝑇, kus: Tlubatud - lubatud müügitulu; MK - muutuvkulud; TK - muud tegevuskulud; PK - põhivara kulum; PT - põhjendatud tulukus. Näide 1. Lubatud müügitulu kujunemine Regulatsiooni- rida Hinnakomponendid Ühik periood 1 Muutuvkulud (MK) tuh € 495,0 2 Muud tegevuskulud (TK) tuh € 856,8 3 Põhivara kulum (PK) tuh € 403,5 4 Põhjendatud tulukus (PT) tuh € 633,1 5 Lubatud müügitulu (Tlubatud) tuh € 2388,4 6 Järelevalvetasu (jv) tuh € 4,8 7 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga (Tlubatud+jv) tuh € 2393,2 8 Müügikogus (M) tuh m3 1869 Näites 1 toodud komponentide kujunemist on kirjeldatud alljärgnevates peatükkides. 3.4. Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga jagamine erinevate veeteenuste vahel peab olema põhjendatud ja vastama alljärgnevale võrrandile: 𝑇𝑙𝑢𝑏𝑎𝑡𝑢𝑑+𝑗𝑣 = ∑ 𝑇(𝑙𝑢𝑏𝑎𝑡𝑢𝑑+𝑗𝑣)𝑛 kus: 𝑇(𝑙𝑢𝑏𝑎𝑡𝑢𝑑+𝑗𝑣)𝑛 - vastava veeteenuse lubatud müügitulu; n - veeteenus. 9 3.5. Konkreetse veeteenuse lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga jagamisel vastava teenuse müügikogusega kujunevad veeteenuse hinnad/ tasud: 𝑇(𝑙𝑢𝑏𝑎𝑡𝑢𝑑+𝑗𝑣)𝑛 € € € ℎ𝑖𝑛𝑑𝑛 = [𝑛ä𝑖𝑡𝑒𝑘𝑠 𝑚3 ; 𝑡𝑘 ; 𝑘𝑢𝑢𝑠] , 𝑚𝑛 kus: 𝑇(𝑙𝑢𝑏𝑎𝑡𝑢𝑑+𝑗𝑣)𝑛 - vastava teenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil; mn - vastava veeteenuse müügikogus regulatsiooniperioodil; hindn - vastava veeteenuse hind/ tasu regulatsiooniperioodil. 3.6. Kõigi taotletud veeteenuse hindade ja müügikoguste korrutiste summa ei tohi ületada põhjendatuks loetud kulude ja põhjendatud tulukuse summana kujunenud lubatud müügitulu (koos järelevalvetasuga) rohkem kui 0,1%. Lubatud müügitulu puhul peab kehtima võrdlus: 𝑇𝑙𝑢𝑏𝑎𝑡𝑢𝑑 ≥ ∑(ℎ𝑖𝑛𝑑𝑛 × 𝑚𝑛 ) kus, hindn - vastava veeteenuse hind; mn - vastava veeteenuse müügikogus regulatsiooniperioodil Näide 2. Taotletavate veeteenuse hindade alusel lubatud müügitulu kontroll Müügikogus Veeteenuse Müügitulu rida Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil (tuh m³) hind (€/m³) (tuh €) 1 Tasu võetud joogivee eest 634 1,44 912,2 2 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest I grupp 1193 1,20 1431,1 3 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest II grupp 2 1,27 2,0 4 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest III grupp 10 1,39 13,7 5 Tasu võetud joogivee eest teisele vee-ettevõtjale 31 1,05 32,6 6 Põhiteenustega seotud teenused 0,1 7 Veeteenuse hinnaga saadav müügitulu (ridade 1-6 summa) 2391,6 8 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga 2393,2 Näites 2 kokku summeeritud erinevate veeteenuste osutamise eest saadav müügitulu (rida 7) ei tohi ületada näites 1 toodud lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga (vt ka näide 2 rida 8). 4. Müügikogus 4.1. ÜVVKS § 50 lg 2 sätestab, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus ja prognoositavad muutused tarbimises ning vajaduse korral tehakse müügikoguse leidmiseks analüüs. Konkurentsiamet käsitleb viimase kolme kalendriaasta aritmeetilise keskmise müügikogusena ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse müügikogust viimasel kolmel lõppenud ja tegeliku müügikogusega majandusaastal. Näide 3 Ettevõtja esitab taotluse 2024. aastal. Ettevõtte majandusaasta on 01.01 – 31.12. Veeteenuse tarbijate arv ei ole taotluse esitamisele eelnenud kolmel majandusaastal (2021- 2023) oluliselt muutunud. Seega müügikoguse hindamisel võetakse arvesse müügikogused 10 2021.a-l 615 tuh m3, 2022.a-l 622 tuh m3 ja 2023.a-l 617 tuh m3. Hinnakujunduse aluseks olev prognoositav müügikogus on seega (615 + 622 + 617) / 3 = 618 tuh m3. Eelnev tähendab, et kui suhteliselt stabiilse tarbijate arvu juures müügikogus kord kasvab, kord kahaneb, on müügikoguse prognoosile hinnangu andmisel põhjendatud lähtuda eelneva kolme aasta tegelikust keskmisest müügikogusest, kuna seeläbi tasandatakse erinevate perioodide välistegurite mõju müügikogusele (nt ilmastik mõjutab nii kastmisvee kui sademevee koguseid, ettevõtete tarbimist mõjutab konjunktuur jne). Kui müügikogus on ajas selgelt kasvava või kahaneva trendiga, on alus kaaluda ÜVVKS § 50 lg 2 sätestatud müügikoguse analüüsi vajadust (vt Metoodika punkt 4.2). 4.2. Vajadus müügikoguse täiendava analüüsi järele tekib siis, kui: • vee-ettevõtja on tegutsenud alla kolme majandusaasta; • tarbijate arvus, struktuuris ja tarbimiskoguses on toimunud kolme majandusaasta jooksul muutused, mis oluliselt mõjutavad müügikoguseid (näiteks tarbijad on loobunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tarbimisest või seda oluliselt vähendanud (nt omapuhasti / puurkaevu rajamine, kasutuselevõtt) • lisandunud on uued tarbijad/ teeninduspiirkonnad, tööstustarbija on tarbimist suurendanud / vähendanud, jms); • müügikogus on ajas selgelt kasvava või kahaneva trendiga, kuid ei ole teada eelnimetatud trendi põhjustavaid konkreetseid asjaolusid. Järgnevalt mõned näited täiendava analüüsi rakendamisest prognoositud müügimahu põhjendatuse hindamisel. Näide 4. Näite 3 andmetele lisandub järgmine teave – üks tööstustarbija (keskmise tarbimisega 50 tuh m3 aastas) lõpetab tarbimise. Lisaks on 2023. aasta keskel lisandunud uus teenindus- piirkond (110 tarbijat), mille prognoositav tarbimine on 25 tuh m3 aastas. Seega põhjendatud müügikogus on 618 – 50 + 25 = 593 tuh m3. Andmeid illustreerib alljärgnev tabel: Regulatsiooni- rida Veeteenuse müügikogus ühik 2021 2022 2023 2024 periood 1 Veeteenuse müügikogus tuh m3 615 622 617 632 593 2 muutus võrreldes eelneva aastaga % 1,1 -0,8 2,4 -6,2 3 Abonentide arv tk 2725 2726 2836 2836 2836 4 muutus võrreldes eelneva aastaga tk 1 110 0 0 Abonendi aasta keskmine m3/abonent 225,7 228,2 217,6 222,8 209,1 5 veeteenuse tarbimine 6 muutus võrreldes eelneva aastaga % 1,1 -4,7 2,4 -6,2 Näide 5. Ettevõtja rajab ühiskanalisatsioonisüsteemi eramajade piirkonda, kus veevarustus on nii ühisveevärgist kui oma puurkaevudest. Ühiskanalisatsiooniga liitumise võimaluse saab 100 kinnistut. Neist 60 liituvad esimesel aastal pärast liitumisvõimaluse loomist. Reoveeteenuse müügikoguse hindamisel kasutatavad andmed on järgmised: Regulatsiooni- rida Reoveeteenuse müügikogus ühik 2021 2022 2023 2024 periood Reovee ärajuhtimise ja puhastamise 1 tuh m3 1178 1171 1177 1172 1179 müügikogus 2 muutus võrreldes eelneva aastaga % -0,6 0,5 -0,4 0,6 3 Abonentide arv tk 2636 2642 2644 2645 2705 4 muutus võrreldes eelneva aastaga tk 6 2 1 60 11  Regulatsiooni- rida Reoveeteenuse müügikogus ühik 2021 2022 2023 2024 periood Abonendi aasta keskmine reovee 5 m3/abonent 446,9 443,2 445,2 443,1 435,9 teenuse tarbimine 6 muutus võrreldes eelneva aastaga % -0,8 0,4 -0,5 -1,6 7 Uued rajatud liitumisvõimalused tk 2 6 5 100 0 Uute liitmisvõimaluste rajamisel kasutab Konkurentsiamet prognoositud müügikoguse hindamisel seniste tarbijate keskmist müügikogust, uute liitumisvõimaluste kasutusele võtmise prognoosi ning uute liitujate prognoositavat tarbimist. Aastatel 2021 – 2023 muutus veeteenuse müügikogus vahemikus 1171 – 1178 tuh m3 ehk kolme aasta keskmine tegelik müügikogus oli 1175 tuh m3. Ettevõtja on prognoosinud, et loodud 100-st liitumisvõimalusest võetakse regulatsiooniperioodi lõpuks kasutusele 60 tk ehk 60,0% (60 / 100 × 100 = 60,0). Liitumisaktiivsus 60,0% on sarnane teiste uusi liitumispunkte rajanud vee-ettevõtjate esimese aasta liitumisaktiivsusega, mistõttu peab Konkurentsiamet põhjendatuks uute liitumisvõimaluste kasutuselevõttu 60 kliendi poolt. Esitatud andmete kohaselt on arendatud piirkonnas eramajad. Seega võib iga uue tarbija võrdsustada ühe leibkonnaga. Statistikaameti andmetel oli 2021.a-l arendatud piirkonna omavalitsuses leibkonna keskmine suurus 2,36 inimest 4 . Arendatud piirkonna omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2022-2034 kohaselt on ühe inimese keskmiseks veetarbimiseks 78 liitrit päevas. Seega kujuneb 60 uue tarbija (leibkonna) aastaseks veetarbimiseks 4031 m3 (2,36 × 78 × 365 × 60 / 1000 = 4031). Vastava omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt võrdsustatakse kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus ühisveevärgist või muust allikast tarvitatud vee kogusega, mistõttu on lisanduvate tarbijate reovee koguseks samuti 4031 m3 ehk 4 tuh m3. Liites seniste tarbijate keskmisele müügikogusele 1175 tuh m3 lisanduvate tarbijate prognoositava müügikoguse 4 tuh m3 kujuneb prognoositavaks reoveeteenuse müügikoguseks 1179 tuh m3 (1175 + 4 = 1179). Ettevõtja poolt prognoositud regulatsiooniperioodi reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus 1179 tuh m3 on võrdne Konkurentsiameti kontrollarvutuse tulemusega. 4.3. Müügikogust võib arvestada m3-tes või muudes teenuste müüki väljendavates ühikutes (nt põhiteenusega seotud teenustel tükkides, tundides; abonenttasude puhul tükkides). 5. Muutuvkulud ja nende kujunemist puudutavad näitajad ÜVVKS § 50 lg 1 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tegevuskulude katmine. Tegevuskulud moodus- tuvad muutuvkuludest (Metoodika p 5) ja muudest tegevuskuludest (Metoodika p 6). Muutuvkulud on kulud, mis sõltuvad olulises osas müügikoguse muutumisest (näiteks vee erikasutusõiguse tasu, saastetasu, teiselt vee-ettevõtjalt ostetud veeteenuse kulu, elektri kulu jms). Nimetatud muutuvkulude kujunemisel on aluseks mõõdetavad kogused (ammutatud vee kogus, puhastatud reovee kogus, ostetud joogivee ja/või reoveeteenuse kogus kuupmeetrites; vt näide 3 ja 4), saasteainete kogused (tonnides, vt näide 12 ja 13) ja elektrienergia 4 https://andmed.stat.ee/et/stat, aruanne RL21701. 12 tarbimisandmed (nt elektrienergia kogused (kWh-des, kW-des, amprites vm; vt näide 14), mille detailsem ülevaade ja kirjeldus on toodud Metoodika punktides 5.1-5.4. Eelnev muutuvkulude loetelu ei ole kinnine. Konkreetse vee-ettevõtja spetsiifilistest vajadustest ja vastavatest näitajatest lähtuvalt võidakse muutuvkuludena käsitleda ka muid olulisel määral müügikogusest sõltuvaid ja kogukuludes olulise mõjuga kulusid (nt kemikaalide kulu, mudatöötluse/-äraveo kulu vms). Muutuvkulud võivad sisaldada mittekontrollitavatel tasudel põhinevaid kulusid. Mittekontrollitaval tasul/ tasumääral põhinevad tegevuskuludest näiteks vee erikasutusõiguse tasu (vee erikasutusõiguse tasumäär), saastetasu (keskkonda heidetavate saasteainete tasumäärad) ja teiselt vee-ettevõtjalt ostetava teenuse tasu ning osaliselt ka elektrienergia kulu (elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi hinnakomponent). Samas on näiteks keskkonnatasude määradega maksustavad saastekogused vee-ettevõtja poolt kontrollitavad, kuna puhastustehnoloogia toimimisega on saastekoguseid võimalik mõjutada. Samuti on ka ettevõtja mõjutada elektrienergia tarbimis- ja ostukogused, lähtuvalt (elektri)energia optimaalseks ja säästlikuks (taas)kasutuseks võimalikest investeeringutest ja tegevustest. Näide 6. Muutuvkulud Regulatsiooni- rida Hinnakomponendid Ühik periood 1 Teiselt vee-ettevõtjalt ostetud veeteenuse kulu tuh € 68,4 2 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € 56,0 3 Saastetasu tuh € 131,4 4 Elektri kulu tuh € 239,2 5 Muutuvkulud kokku (MK) tuh € 495,0 5.1. Teiselt vee-ettevõtjalt ostetud veeteenuse kulu Teiselt vee-ettevõtjalt ostetava(te) veeteenus(t)e kulu arvutamine on matemaatiline tehe põhjendatud ostetavate teenuste kogustest ja teise vee-ettevõtja poolt rakendatavatest tasudest (vt näide 7 read 3, 7 ja 11). Ostetud veeteenus(t)e koguste põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda eelnevate perioodide dünaamika alusel Metoodika punktis 4.1 ja 4.2 kajastatud põhimõtetest. Näites 7 on kajastatud olukord, kus teiselt vee-ettevõtjalt ostetakse nii võetud joogivee, reovee ärajuhtimise ja puhastamise kui sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenust. Näide 7. Ostetud veeteenuste kogused, hinnad ja kulu Regulatsiooni- rida Veeteenuste ostmise kulu ühik 2021 2022 2023 2024 periood 1 Ostetud võetud joogivee kogus tuh m3 58 53 56 57 56 2 vee koguse muutus % -8,9 4,7 3,1 -2,4 3 Tasu ostetava joogivee eest €/m3 0,69 0,69 0,75 0,75 0,75 Ostetud võetud joogivee kulu 4 tuh € 40,2 36,7 41,7 43,0 42,0 (rida 1 × rida 3) 5 Ostetud reoveeteenuse kogus tuh m3 68 63 66 68 66 6 vee koguse muutus % -7,2 4,6 2,6 -2,2 13  Regulatsiooni- rida Veeteenuste ostmise kulu ühik 2021 2022 2023 2024 periood Tasu reovee ärajuhtimise ja 7 €/m3 1,21 1,21 1,31 1,31 1,31 puhastamise eest Ostetud reoveeteenuse kulu (rida 8 tuh € 82,0 76,1 86,2 88,4 86,5 5 × rida 7) 9 Ostetud sademeveeteenuse kogus tuh m3 18 13 16 18 15 10 vee koguse muutus % -28,7 25,2 10,1 -12,0 Tasu sademevee ärajuhtimise ja 11 €/m3 0,25 0,25 0,27 0,27 0,27 puhastamise eest Ostetud sademeveeteenuse kulu 12 tuh € 4,5 3,2 4,3 4,7 4,2 (rida 9 × rida 11) Kokku ostetud veeteenuste kulu 13 tuh € 126,7 115,9 132,2 136,2 132,6 (rida 4 + rida 8 + rida 12) Eelnevas tabelis on kõigi ostetavate veeteenuste müügikogused aastatel 2021-2023 kord kahanenud ja seejärel kasvanud. Samas ei ole teada asjaolusid, mis mõjutaksid olulisel määral ostetavate teenuste kogust. Seepärast on põhjendatud müügikoguste prognoosimisel lähtuda käesoleva Metoodika punktist 4.1 ehk ÜVVKS § 50 lg 2 sätestatud viimase kolme kalendriaasta aritmeetilisest keskmisest müügikogusest. ÜVVKS § 58 lg 4 sätestatud olukorras, kui vee-ettevõtja taotleb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna muutmist teiselt vee-ettevõtjalt ostetava veeteenuse muutunud hinna tõttu, mis mõjutab veeteenuse hinda rohkem kui viie protsendi võrra, arvutatakse ostetava veeteenuse kulu ümber ühe või mitme vastava sisendhinna muutumisel (näites 7 ridadel 4, 8, 12 ja 13 toodud tehete alusel). 5.2. Vee erikasutusõiguse tasu Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 10 lg 1 kohaselt makstakse vee erikasutusõiguse tasu õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras. Vee erikasutusõiguse tasu kujuneb prognoositud ammutatud vee koguste ja KeTS § 10 lg 3 alusel kehtestatud õigusaktis osundatud vee erikasutusõiguse tasumäärade alusel. Vee erikasutusõiguse tasu arvutamisel võetakse vee erikasutusõiguse tasumäärad täielikult arvesse, küll aga peab ettevõtja põhjendama vee erikasutusõiguse tasumääradega maksustatavaid vee koguseid. Ammutatud vee kogus on otseselt arvutatav võetud joogivee müügikoguse, omatarbevee ja veekao koguse ning ostetud joogivee koguse alusel ehk ammutatud vee kogus = võetud joogivee müügikogus + omatarbevee kogus + veekadu – ostetud joogivee kogus. Seega annab Konkurentsiamet hinnamenetluse käigus hinnangu ka omatarbeveele ja veekaole. 5.2.1. Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet võetud joogivee kogust, mida kasutatakse veeteenuse osutamisega kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte ühisveevärgist (sh ÜVVKS § 44 lg 2 nimetatud vesi), mis on mõõdetavad või hinnatavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee hulka ei arvestata võetud joogivee kogust, mida vee-ettevõtja kasutab muus tegevuses. Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet võetud joogivee kogust, mida kasutatakse veeteenuse osutamisega kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte ühisveevärgist (sh ÜVVKS § 44 lg 2 nimetatud vesi), mis on 14  mõõdetavad või hinnatavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee hulka ei arvestata võetud joogivee kogust, mida vee-ettevõtja kasutab muus tegevuses. 5.2.2. Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab: 1) elektrienergia kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee pumpamiseks ja joogivee puhastamiseks); 2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul kui vee töötlemisel kemikaale kasutatakse); 3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee erikasutusõiguse tasu). Veekadu iseloomustab muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Sellesse kategooriasse kuuluvad veelekked ja veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed. Olulise tähtsusega veekao tekkimisel on ehitatud torustiku materjal, vanus ja ehituskvaliteet. Veekao ja omatarbevee koguste põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda Metoodika punktis 4.1 ja 4.2 kajastatud põhimõtetest, sh eelnevate perioodide dünaamika alusel võttes arvesse ka koguseid mõjutavaid asjaolusid. Näide 8. Ammutatud vee, ostetud joogivee, omatarbevee, võetud joogivee müügikoguse ja veekao seosed Ammutatud vesi, omatarbevesi Regulatsiooni- rida ühik 2021 2022 2023 2024 ja veekadu periood 1 Ammutatud vee kogus tuh m3 724 713 715 725 685 2 Ostetud joogivee kogus tuh m3 58 53 56 57 56 Ammutatud ja ostetud vesi kokku 782 766 771 782 741 3 (rida 1 + rida 2) tuh m3 4 Omatarbevesi tuh m3 33 30 32 31 31 Omatarbevee osakaal ammutatud 4,6 4,2 4,5 4,3 4,5 5 veest (rida 4 / rida 1 * 100) % Ammutatud ja ostetud vesi ilma 749 736 738 751 710 6 omatarbeveeta (rida 3 - rida 4) tuh m3 7 Võetud joogivee müügikogus tuh m3 615 622 617 632 593 8 Veekadu (rida 6 - rida 7) tuh m3 134 114 121 119 117 Veekao osakaal ammutatud ja ostetud veest ilma omatarbe- 17,9 15,5 16,4 15,9 16,5 9 veeta (rida 8 / rida 6 * 100) % 10 Arveldamata vesi (rida 4 + rida 8) tuh m3 167 144 154 150 148 11 Veetöötlusjaamade arv tk 6 6 6 6 6 12 Ühisveevärgi torustike pikkus km 146 147 152 154 154 sh uued ja rekonstrueeritud 95 96 101 103 103 13 torustikud km uute ja rekonstrueeritud 65,1 65,3 66,4 66,9 66,9 14 torustike osakaal % Näites 8 on esitatud seosed ammutatud vee koguse, ostetud joogivee koguse, omatarbevee, võetud joogivee müügikoguse ja veekao vahel ning veekao ja omatarbevee koguste põhjendatuse analüüsimisel asjakohased ühisveevärgisüsteemi iseloomustavad näitajad (veetöötlusjaamade ja torustike andmed). Näites 8: On teada, et ettevõtja kasutab omatarbevett peamiselt ammutatud vee töötlemisel kasutatavate filtrite loputamiseks. Veetöötlusjaamade arv on kõigil esitatud aastatel olnud muutumatu (6 tk, näide 8 rida 11). Aastatel 2021–2023 muutus omatarbevee kogus vahemikus 15 30-33 tuh m3. Omatarbevee osakaal ammutatud veest oli samal ajal tasemel 4,2–4,6%. Regulatsiooniperioodiks on ettevõtja prognoosinud omatarbevee koguseks 31 tuh m3 ja selle osakaaluks ammutatud veest kujuneb 4,5%. Kuna nii omatarbevee kogus kui ka osakaal ammutatud veest on sarnased aastate 2021-2023 tegelike näitajatega, siis saab prognoositud näitajaid pidada põhjendatuks. Veekao kogus muutus aastatel 2021-2023 vahemikus 114-134 tuh m3 ning veekao osakaal ammutatud ja ostetud veest ilma omatarbeveeta oli 15,5-17,9% (keskmiselt 16,6%). Regulatsiooniperioodi veekao koguseks on ettevõtja prognoosinud 117 tuh m3 ja osakaaluks ammutatud ja ostetud veest ilma omatarbeveeta 16,5%. Kuna uute ja rekonstrueeritud torustike osakaal ei ole oluliselt kasvanud, siis on põhjendatud prognoosida regulatsiooniperioodi veekao osakaal sarnaseks aastate 2021-2023 keskmise näitajaga ehk tasemele 16,5%. Sellest tulenevalt saab lugeda põhjendatuks ka veekao kogust 117 tuh m3. Käesolevas näites põhjendatuks peetud omatarbevee koguse 31 tuh m3 ja veekao koguse 117 tuh m3 ning eelnevates näidetes põhjendatuks loetud võetud joogivee müügikoguse 593 tuh m3 ja ostetava joogivee koguse 56 tuh m3 alusel kujuneb põhjendatud ammutatava vee koguseks 685 tuh m3 (593 + 31 + 117 – 56 = 685). Näide 9. Ammutatud vee, omatarbevee ja veekao koguse hindamine asjaolude muutumisel Ammutatud vesi, omatarbevesi ja Regulatsiooni- rida ühik 2021 2022 2023 2024 veekadu periood 1 Ammutatud vee kogus tuh m3 724 713 715 725 680 2 Ostetud joogivee kogus tuh m3 58 53 56 57 56 Ammutatud ja ostetud vesi kokku (rida 782 766 771 782 736 3 1 + rida 2) tuh m3 4 Omatarbevesi tuh m3 20 25 30 35 40 Omatarbevee osakaal ammutatud veest 2,8 3,5 4,2 4,8 5,9 5 (rida 4 / rida 1 * 100) % Ammutatud ja ostetud vesi ilma 762 741 741 747 696 6 omatarbeveeta (rida 3 - rida 4) tuh m3 7 Võetud joogivee müügikogus tuh m3 615 622 617 632 593 8 Veekadu (rida 6 - rida 7) tuh m3 147 119 124 115 103 Veekao osakaal ammutatud ja ostetud veest ilma omatarbeveeta 19,3 16,1 16,7 15,4 14,8 9 (rida 8 / rida 6 * 100) % 10 Arveldamata vesi (rida 4 + rida 8) tuh m3 167 144 154 150 143 11 Veetöötlusjaamade arv tk 3 4 5 6 7 12 Ühisveevärgi torustike pikkus km 146 147 152 152 152 13 sh uued ja rekonstrueeritud torustikud km 95 96 101 105 110 uute ja rekonstrueeritud torustike 65,1 65,3 66,4 69,1 72,4 14 osakaal % Näites 9 on ettevõtja poolt kasutatavate veetöötlusjaamade arv kasvanud 2021.a 3 tükilt regulatsiooniperioodiks 7 tükile (vt näide 9 rida 11). Veetöötlusjaamade lisandumisega on omatarbevee koguse kasv prognoositud 2021.a 20 tuh m3-lt regulatsiooniperioodiks 40 tuh m3-ni (vt näide 9 rida 4) ning omatarbevee osakaal ammutatud veest on prognoositud kasvama 2,8%-lt 5,9%-ni (vt näide 9 rida 5). Kuna veetöötlusjaamade arv on kasvanud enam kui kahekordseks, siis on põhjendatud ka omatarbevee koguse kahekordne kasv ehk omatarbevee kogus 40 tuh m3. 16 Veekao kogus muutus aastatel 2021-2023 vahemikus 119-147 tuh m3 ning veekao osakaal ammutatud ja ostetud veest ilma omatarbeveeta oli 16,1-19,3% (keskmiselt 17,4%). Regulatsiooniperioodi veekao koguseks on ettevõtja prognoosinud 103 tuh m3 ja osakaaluks ammutatud ja ostetud veest ilma omatarbeveeta 14,8%. Kuna uute ja rekonstrueeritud torustike osakaal on prognoositud kasvama 2021.a 65,1%-lt regulatsiooniperioodiks 72,4%-ni, siis on põhjendatud veekao osakaalu langus võrreldes eelnevate aastatega. Seega saab lugeda põhjendatuks veekao osakaalu ammutatud ja ostetud veest 14,8% ja sellest tulenevalt veekao kogust 103 tuh m3. Käesolevas näites põhjendatuks peetud omatarbevee koguse 40 tuh m3 ja veekao koguse 103 tuh m3 ning eelnevates näidetes põhjendatuks loetud võetud joogivee müügikoguse 593 tuh m3 ja ostetava joogivee koguse 56 tuh m3 alusel kujuneb põhjendatud ammutatava vee koguseks 680 tuh m3 (593 + 40 + 103 – 56 = 680). Prognoositud ammutatud vee kogus võib koosneda vee erikasutusõiguse tasuga maksustamata vee kogusest 5 ning erinevatest põhjavee kihtidest või ka pinnaveest ammutatud ja vee erikasutusõiguse tasuga maksustatud vee kogustest. Erinevatest allikatest ammutatava vee koguste analüüsimisel hinnatakse vee koguste osakaalusid vaadeldaval perioodil ning koguste ja osakaalude muutumise põhjuseid. Alljärgnevalt on toodud näide 10 vee erikasutusõiguse tasuga maksustamata ja maksustatud vee kogustest, maksustatud vee koguse jagunemisest erinevate põhjaveekihtide vahel ja osakaalude kohta koos vee erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisega. Näide 10. Ammutatud vee jagunemine põhjaveekihtide vahel ja vee erikasutusõiguse tasu Ammutatud vesi ja vee erikasutusõiguse Regulatsiooni- rida ühik 2021 2022 2023 2024 tasu periood 1 Ammutatud vee kogus kokku tuh m3 724 713 715 725 685 2 muutus % -1,5 0,3 1,4 -5,5 sh vee erikasutusõiguse tasuga 3 tuh m3 2 1 2 1 2 maksustamata vee kogus sh vee erikasutusõiguse tasuga 4 tuh m3 722 712 713 724 683 maksustatud vee kogus (rida 1 - rida 2) 5 s.h ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekiht tuh m3 28 26 27 27 27 6 s.h kambriumi-vendi põhjaveekiht tuh m3 694 685 686 697 657 Ordoviitsiumi-kambriumi põhjavee osakaal 7 % 3,9 3,7 3,8 3,7 3,9 ammutatud veest (rida 5 / rida 4 *100) Kambriumi-vendi põhjavee osakaal 8 % 96,1 96,3 96,2 96,3 96,1 ammutatud veest (100 - rida 6) Ordoviitsiumi-kambriumi põhjavee 9 €/tuh m3 89,9 89,9 89,9 89,9 89,9 erikasutusõiguse tasumäär Kambriumi-vendi põhjavee erikasutusõiguse 10 €/tuh m3 97,4 97,4 97,4 97,4 97,4 tasumäär Vee erikasutusõiguse tasu kokku ((rida 5 11 tuh € 70,1 69,1 69,2 70,2 66,4 × rida 10 + rida 6 × rida 11) / 1000) Näites 10 esitatud andmetele on ettevõtja selgitanud, et kolme puurkaevuga ammutatav vee kogus on nii väike, et seda vee erikasutusõiguse tasuga ei maksustata (vt näide 10 rida 3). Kuna regulatsiooniperioodiks prognoositud vee erikasutusõiguse tasuga maksustamata vee kogus (2 tuh m3) on sarnane aastate 2021-2023 tegeliku keskmise kogusega (2 tuh m3), siis saab seda pidada põhjendatuks. 5 Veeseaduse § 187 p 2 kohaselt on veeluba kohustuslik, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas. KeTS § 5 lg 3 sätestab, et keskkonnatasu maksmise kohustus ei laiene isikule, kelle keskkonnakasutuse ulatus ei nõua keskkonnaloa olemasolu. 17 Põhjendatuks peetud kogu ammutatava vee koguse (vt näide 8) ja vee erikasutusõiguse tasuga maksustamata vee koguse vahena kujuneb põhjendatud ammutatav ja vee erikasutusõiguse tasuga maksustatav vee kogus (vt näide 10 rida 4). Esitatud andmete kohaselt jaguneb maksustatava vee kogus ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist ja kambriumi-vendi põhjaveekihist ammutatava vee vahel. Ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist ammutatud vee kogus oli aastatel 2021-2023 vahemikus 26-28 tuh m3 ning selle osakaal ammutatud ja maksustatud veest muutus vahemikus 3,7-3,9% (vt näide 10 read 5 ja 7). Regulatsiooniperioodiks prognoositud ordoviitsiumi- kambriumi põhjaveekihist ammutatava vee kogus on 27 tuh m3 ja osakaal 3,9%. Mõlemad prognoositud näitajad on sarnased aastate 2021-2023 tegelike näitajatega, mistõttu saab lugeda põhjendatuks ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist ammutatava vee koguse 27 tuh m3. Kambriumi-vendi põhjaveekihist ammutatud vee kogus oli aastatel 2021-2023 vahemikus 685 -694 tuh m3 ning selle osakaal ammutatud ja maksustatud veest muutus vahemikus 96,1-96,3% (vt näide 10 read 6 ja 8). Regulatsiooniperioodiks prognoositud kambriumi-vendi põhjaveekihist ammutatava vee kogus on 657 tuh m3 ja osakaal 96,1%. Mõlemad prognoositud näitajad on sarnased aastate 2021-2023 tegelike näitajatega, mistõttu saab lugeda põhjendatuks kambriumi-vendi põhjaveekihist ammutatava vee koguse 657 tuh m3. Põhjendatuks loetud ordoviitsiumi-kambriumi ja kambriumi-vendi põhjaveekihtidest ammutatud maksustatava vee koguste korrutamisel vastavate vee erikasutusõiguse tasumääradega ja korrutiste summeerimise tulemusena kujuneb põhjendatud vee erikasutusõiguse tasu (vt näide 10 rida 11). Kui erinevatest põhjaveekihtidest vett ammutavad puurkaevud tagavad veevarustuse konkreetsetes piirkondades ja nendes piirkondades tarbimiskogused oluliselt muutuvad, siis on vee erikasutusõiguse tasu arvutamisel põhjendatud lähtuda tarbimise muutustele vastavatest ammutatava vee kogustest. 5.3. Saastetasu Vee-ettevõtja peab ÜVVKS § 46 järgi tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. ÜVVKS-ist tulenevalt ) on reovee puhastamine vee- ettevõtja kohustus. VeeS § 187 kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud soetama endale veeloa ja KeTS kohaselt maksma saastekoguste veekogusse juhtimise eest keskkonnatasuna saastetasu. Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on KeTS järgi vältida või vähendada saasteainete keskkonda heitmisega võimalikku kahju. Veeloas määratakse suublasse juhitava vee reostusnäitajate piirväärtused ja saasteainete kogused, mida reoveepuhastist väljuv heitvesi ei tohi ületada. Piirväärtuseid ületavate saastekoguste eest on ettevõtja kohustatud maksma saastetasu kõrgendatud tasumääradega. Põhjendatud ei ole ja Konkurentsiamet ei aktsepteeri veeteenuse hinnas keskkonnalubades sätestatud piirmäärasid ületavate saastekoguste eest makstud saastetasu (üle loa saastetasu) lülitamist veeteenuse hinda. Kui loas lubatud saastekoguste ületamise eest makstud tasu ei saa lisada veeteenuse hinda, siis motiveerib see vee-ettevõtjaid teostama investeeringuid üle loa saastekoguste kaotamiseks ja Eesti keskkonnakaitselise seadusandluse täitmist. Seepärast hindab amet ainult loaga saastekogustelt makstud saastetasu. Kui reovee kogused ja makstud saastetasu summad sh loa piires makstud saastetasu on olnud stabiilsed, siis saab Konkurentsiamet hinnata saastetasu kulu lihtsustatud korras: 18 Näide 11. Saastetasu kokkuvõtlikult Regulatsiooni- rida Saastetasu ühik 2021 2022 2023 2024 periood 1 Kogu makstud saastetasu tuh € 49,7 49,6 49,7 48,9 56,4 2 sh luba ületavate koguste saastetasu tuh € 0,0 0,5 0,0 0,0 0,0 3 sh loa piires koguste saastetasu tuh € 49,7 49,1 49,7 48,9 56,4 4 sh purgimise saastetasu tuh € 0,4 0,3 0,4 0,5 0,4 sh veeteenuse hinda lülitatav 5 tuh € 49,4 48,8 49,3 48,5 56,0 saastetasu (rida 1 – rida 2 – rida 4) 6 Reoveeteenuse müügikogus tuh m3 1178 1171 1177 1172 1179 Veeteenuse saastetasu erikulu reovee 7 €/m3 0,042 0,042 0,042 0,041 0,048 müügikoguse kohta (rida 5 / rida 6) Näites 11 on kajastatud kogu saastetasu jagunemine luba ületava ja muu tegevuse (rida 2 ja 4) ning veeteenuse hinda lülitatava (rida 5) saastetasu vahel ning veeteenuse hinda lülitatava saastetasu erikulu kujunemine (rida 7). Eelnevate perioodide dünaamika alusel on saastetasu (erikulu) põhjendatuse hindamisel asjakohane lähtuda Metoodika punktis 4.1 ja 4.2 kajastatud põhimõtetest. Kuna regulatsiooniperioodil muutusid saastetasu määrad, siis on selle perioodi saastetasu erikulu oluliselt suurem eelnevate aastate näitajast (vt Näide 11 rida 7). Taotluses kajastatud aastatel saastetasude suuremate muutuste puhul teostatakse saastetasu kujunemise detailsem hindamine saastekoguste, saastetasu määrade, suubla koefitsiendi ja nõuetekohasuse koefitsiendi alusel. Saastekogused leitakse keskkonda suunatud heitvee koguse ja heitveest võetud proovi kontsentratsiooni alusel. Arvestamaks ilmastikutingimustest (külm talv, sademete rohkus jne) tulenevaid mõjusid on saastekoguste hindamisel reeglina oluline võtta arvesse pikema perioodi andmed, millal puhastil ei toimunud olulisi muudatusi. Kuna saasteainete kogused heitvees sõltuvad puhastatava reovee kogusest, siis hinnangu andmiseks prognoositavatele saastekogustele saab Konkurentsiamet arvutada vee-ettevõtjalt menetluse käigus saadud andmete alusel saastekoguste erikulud puhastatava reovee koguse suhtes (ehk saastekogused tonnides jagatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogusega tuh m3-tes). Saastekoguste erikulu dünaamika jälgimisel ei ole oluline, kas erikulu arvutamisel on võetud arvesse reoveepuhasti vooluhulka või reovee müügikogust6. Saastekoguste põhjal saastekoguste erikulude arvutamist kajastab alljärgnev näide 12. Näide 12. Saastekogused ja nende erikulud Regulatsiooni- rida Saastekogused ja erikulud ühik 2021 2022 2023 2024 periood 1 veesaaste BHT7 tonn 12,27 9,79 7,33 8,30 8,69 3 2 erikulu BHT7 g/m 10,33 8,30 6,18 7,03 7,31 3 veesaaste HEL tonn 7,35 7,70 5,87 6,79 6,79 3 4 erikulu HEL g/m 6,19 6,53 4,95 5,75 5,71 5 veesaaste P tonn 0,74 0,85 0,76 0,80 0,80 3 6 erikulu P g/m 0,63 0,72 0,64 0,68 0,68 7 veesaaste N tonn 22,65 24,68 23,96 24,26 24,30 6 Reoveepuhasti vooluhulga prognoosimine on siiski märkimisväärselt keerulisem kui reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse prognoosimine, mistõttu on metoodiliselt õigem täpsema tulemi saavutamise eesmärgil kasutada erikulu hindamisel saastekoguste suhet reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogusesse. Vee kogus, milles saaste on lahustunud, ei muuda saastekogust tonnides. 19  Regulatsiooni- rida Saastekogused ja erikulud ühik 2021 2022 2023 2024 periood 8 erikulu N g/m3 19,08 20,91 20,20 20,54 20,45 9 veesaaste sulfaadid tonn 162,08 143,00 159,03 147,81 147,76 3 10 Erikulu sulfaadid g/m 136,55 121,19 134,09 125,16 124,38 Reoveeteenuse müügikogus tuh m3 11 ja purgimise kogus 1187 1180 1186 1181 1188 Saastekoguste ja erikulude põhjendatuse hindamisel lähtub Konkurentsiamet eelnevate perioodide dünaamikast ning Metoodika punktides 4.1 ja 4.2 kajastatud põhimõtetest. Põhjendatud saastetasu arvutatakse matemaatiliselt põhjendatuks loetud saastekoguste, suubla koefitsientide, nõuetekohasuse koefitsiendi ja tasumäärade alusel7 (vt näide 13). Näide 13. Saastetasu kujunemine saastekoguste, suubla koefitsientide, tasumäärade ja nõuete- kohasuse koefitsiendi alusel suubla tasumäär kogus nõuetekohasuse kokku saaste- rida Saastetasu kujunemine koef. (€/tonni) tonni koefitsient tasu tuh € 1 BHT7 1,0 1579,0 8,587 0,5 6,8 2 HEL 1,0 580,53 6,547 0,5 1,9 3 P 1,0 13 816,0 0,782 0,5 5,4 4 N 1,0 3250,0 23,660 0,5 38,4 5 sulfaadid 1,0 7,4 147,765 0,5 0,6 6 BHT7 2,5 1579,0 0,101 0,5 0,2 7 HEL 2,5 580,53 0,241 0,5 0,2 8 P 2,5 13 816,0 0,020 0,5 0,3 9 N 2,5 3250,0 0,640 0,5 2,6 10 Kokku saastetasu 56,4 Purgimisele eristatud 11 saastetasu summa 0,4 Veeteenuse hinda lülitatav saastetasu 12 summa 56,0 KeTS § 20 lg 5 kohaselt, kui väljalaskme kaudu suublasse juhitavat vett iseloomustavate näitajate väärtused, välja arvatud KeTS § 24 lõikes 4 sätestatud juhul üldlämmastik, on veeloaga määratud reostusnäitajate piirväärtustest väiksemad või nendega võrdsed ja suublasse juhitavate saasteainete kogused vastavad veeloas sätestatule ning vee erikasutaja on tähtpäevaks esitanud veeloa andjale veeseaduse § 195 lõikes 1 nimetatud aruande nõutud andmete ulatuses, vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasumäärasid selle väljalaskme või suublasse juhitavate saasteainete koguste kohta kaks korda. Vähendamist ei kohaldata, kui veeloaga määratakse veeseaduse alusel kehtestatud piirväärtustest ajutiselt leebemad piirväärtused. Saastetasu kaks korda vähendamist väljendab näites 13 esitatud nõuetekohasuse koefitsient 0,5. Nõuetekohasuse koefitsiendi rakendamise eeldusteks on 1) saasteainete kogused ei ületa veeloas sätestatud reostusnäitajate piirväärtuseid ja 2) vee-ettevõtja nõuetekohane aruannete esitamine. 7 Saastetasumäärad kehtestatakse KeTS § 20 lg 1 alusel ja suubla koefitsiendid KeTS § 20 lg 2 alusel. 20 Konkurentsiamet ei saa pidada põhjendatuks nõuetekohasuse koefitsiendi mitterakendamist ettevõtja aruandluskohustuse täitmata jätmise tõttu. Tarbijad ei pea veeteenuse hinnaga kinni maksma ettevõtja hoolsuskohustuse täitmata jätmisega kaasnenud kulusid. Kui nõuetekohasuse koefitsienti ei rakendada põhjusel, et saasteainete reostusnäitajad on ületanud veeloaga määratud piirväärtuseid, siis analüüsib Konkurentsiamet konkreetset olukorda ja hindab koefitsiendist 0,5 suurema koefitsiendi kasutamist. 5.4. Elektrikulu Elektrikulu kujuneb elektrikoguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga. Seega hindab Konkurentsiamet eelnimetatud elektrikulu arvutamise aluseks olevaid komponente eraldiseisvalt. Veeteenuse osutamisel/ veevaldkonnas tarbitava (sh ostetava ja toodetava) elektrienergia koguse hindamine Veevaldkonnas tarbitud elektrienergia koguse hindamisel kasutab Konkurentsiamet Metoodika punktides 4.1 ja 4.2 kirjeldatud põhimõtteid ning elektritarbimise erikulu käideldud vee koguse kohta. Kuna veevaldkonnas tarbitav elektrienergia kogus sõltub olulisel määral käideldava vee kogusest, siis hinnangu andmiseks veevaldkonnaga seotud elektrienergia kogusele, arvutab Konkurentsiamet elektrienergia erikulu (elektrienergia kogus jagatud ammutatud vee koguse, reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse, purgimise koguse (selle olemasolul) ja muu asjakohase vee koguse summaga). Kui osaliselt kaetakse elektrienergia vajadus omatoodetud elektrienergiaga, võetakse see erikulu arvutamisel arvesse (nt arvutatakse eraldi kogu tarbitava ning ostetava elektrienergia erikulu, vt näide 14). Näide 14. Elektrienergia tarbimine, tarbimise erikulu ja elektrikulu Elektrienergia tarbimine ja Regulatsiooni- rida ühik 2021 2022 2023 2024 elektrikulu periood Veevaldkonna kogu elektrienergia 1 MWh 1505 1591 1540 1580 1532 tarbimine 2 sh võrgust ostetud elekter MWh 1505 1511 1356 1398 1349 sh päikesepaneelide toodetud 3 MWh 0 80 184 182 183 elekter Kogutarbimise muutus võrreldes 4 % 5,7 -3,2 2,6 -3,0 eelmise aastaga 5 Ammutatud vee kogus tuh m3 724 713 715 725 685 Reoveeteenuse müügikogus ja 6 tuh m3 1187 1180 1186 1181 1188 purgimise kogus 7 Vee kogus kokku (rida 5 + rida 6) tuh m3 1911 1893 1901 1906 1873 Vee koguse muutus võrreldes 8 % -1,5 0,3 1,4 -5,5 eelmise aastaga Kogutarbimise erikulu 9 kWh/m3 0,79 0,84 0,81 0,83 0,82 (rida 1 / rida 7) Ostetud elektrienergia erikulu 10 kWh/m3 0,79 0,80 0,71 0,73 0,72 (rida 2 / rida 7) 11 Veevaldkonna elektrikulu tuh € 126,7 290,4 333,9 242,9 241,6 12 Elektri keskmine hind senti/kWh 8,420 19,221 24,62 17,377 17,907 21  Elektrienergia tarbimine ja Regulatsiooni- rida ühik 2021 2022 2023 2024 elektrikulu periood Veepumplate ja veetöötlusjaamade 13 tk 23 23 23 24 24 arv 14 Reoveepumplate ja puhastite arv tk 46 46 46 47 47 Purgimisteenusega seotud 15 tuh € elektrikulu 1,2 2,8 3,3 2,4 2,4 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni 16 tuh € 125,5 287,6 330,6 240,5 239,2 teenuse elektrikulu sh võetud joogivee teenuse 17 tuh € elektrikulu 44,4 101,7 116,9 85,0 84,6 18 sh reoveeteenuse elektrikulu tuh € 81,2 186,0 213,7 155,5 154,6 Näites 14 on kajastatud veevaldkonna elektrienergia tarbimise kogused (nii ostetud kui toodetud kogused, read 1-3) ja erikulud (read 9-10) koos elektritarbimise põhjendatuse analüüsimisel asjakohaste ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi iseloomustavate näitajatega (read 13-14). Veevaldkonna elektrienergia kogutarbimine muutus aastatel 2021-2023 vahemikus 1505-1591 MWh, 2024.a-ks on prognoositud elektrienergia tarbimiseks 1580 MWh ja regulatsiooni- perioodiks 1532 MWh. Regulatsiooniperioodi elektritarbimisest 183 MWh plaanitakse toota päikesepargiga ja 1349 MWh ostetakse võrgust. Ettevõtja selgitas, et 2022.a-l võeti kasutusele päikesepark, mille toodetud elektrienergia kasutatakse täielikult ära reoveepuhasti töös. Päikesepargi toodetud energia võrra väheneb võrgust ostetava elektrienergia kogus. 2023-2024.a-l töötas päikesepark terve kalendriaasta ning toodetud elektrienergia koguseks oli 182-184 MWh. Sarnasele tasemele ehk koguseks 183 MWh on päikesepargi energiatootmine prognoositud ka regulatsiooniperioodiks. Veevaldkonna kogu elektrienergia erikulu (vt näide 14 rida 9) oli 2021.a-l 0,79 kWh/m3, kasvas 2022.a-l 0,84 kWh/m3-ni ja vähenes 2023.a-l tasemele 0,81 kWh/m3. 2024.a-ks prognoositud andmeil kasvab kogutarbimise erikulu 0,83 kWh/m3-ni ning regulatsiooniperioodi erikuluks prognoositakse 0,82 kWh/m3. Elektritarbimise erikulu suurendavad vähesel määral 2024.a-l lisanduvad üks veepumpla ja üks reoveepumpla (vt näide 14 read 13 ja 14). Võrgust ostetud elektrienergia erikulu (vt näide 14 rida 10) oli 2021-2022.a-l tasemel 0,79-0,80 kWh/m3. Tänu päikesepaneelidega elektri tootmisele vähenes võrgust ostetud elektri erikulu 2023.a-l tasemele 0,71 kWh/m3. 2024.a-ks ja regulatsiooniperioodiks prognoositud andmetel kujuneb ostetud elektrienergia erikuluks 0,72-0,73 kWh/m3, mis on väiksem aastate 2021-2022 tasemest ja sarnane 2023.a näitajaga. Kuna ostetava elektrienergia erikulu prognoosimisel on arvesse võetud päikesepargis toodetav elektrienergia kogus ja lisanduvate pumplate mõju, siis saab pidada põhjendatuks regulatsiooniperioodi ostetava elektrienergia erikulu 0,72 kWh/m3. Lähtudes eelnevalt põhjendatuks loetud ammutatava vee kogusest 685 tuh m3, reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogusest 1179 tuh m3, eelnevate aastatega sarnasele tasemele prognoositud purgimise mahust 3 tuh m3 ning käesolevas näites põhjendatuks loetud ostetava elektrienergia erikulust 0,72 kWh/m3 kujuneb põhjendatud ostetava elektrienergia koguseks 1349 MWh ((685 + 1179 + 9) × 0,72 = 1349). Ostetava elektrienergia hinna analüüsimisel rakendatakse järgnevaid põhimõtteid. Vee-ettevõtja esitab Konkurentsiametile hankeinformatsiooni või erinevate pakkujate hinnapakkumised ning kehtiva elektrienergia ostulepingu. Hinnapakkumisi/ vastuseid 22 hinnapäringutele peaks olema vähemalt kolm (riigihanke puhul vastavalt regulatsioonile) ja need peavad olema sama riskitasemega (börsihinnapõhised või fikseeritud hinnaga samaks perioodiks). Pakkumiste alusel lähtub ettevõtja elektrienergia kulude arvutamisel majanduslikult soodsaima pakkumise hinnast. Börsihinnapõhise paketiga elektrienergia ostmisel võetakse arvesse Nordpool turudünaamikat. Parima pakkumise hindamisel peab ettevõtja hindama müüjaga kokkulepitava elektrihinna suuruse ja lepingu pikkusega seotud riske. Eelnev tähendab, et sõltumata lepingu pikkusest on monopoolsel ettevõtjal oluline jälgida elektriturul toimuvat, sh turuhindade dünaamikat ja pakutavaid alternatiive. Alternatiivsete võimaluste kaalumisel tuleb arvestada muuhulgas ka tarbijate huvidega. Näiteks väga kõrgete volatiilsete elektrienergia börsihindade puhul ei ole Konkurentsiameti hinnangul mõistlik sõlmida fikseeritud hinnaga elektrienergia ostulepingut pikaks ajaks (näiteks 5 -10 aastat) ning ennetähtaegse katkestamise tasuga prognoositava tarbimata elektrienergia koguse eest. Selline valik võib-olla vee-ettevõtjale väga mugav, sest järgmised 10 aastat ei pea tegelema elektrienergia lepingu sõlmimisega ning kogu kulu saab kaetud veeteenuse hinnaga. Elektrienergia börsihinna olulisel langemisel ja uue stabiilse taseme saavutamisel pikaajalises lepingus fikseeritud hinnast oluliselt madalamal tasemel ei ole veeteenuse tarbijatel lootust veehinna alanemiseks. Elektri võrguteenuse hind sõltub veeteenusega seotud tarbimisobjektides kasutatavatest võrguteenuse pakettidest ja võrguettevõtja hinnakirjast, mis on Konkurentsiametiga kooskõlastatud. Veeteenuse hinnamenetluses kontrollib amet elektrikulu arvutuses kasutatud võrguteenuste hindade vastavust võrguettevõtja hinnakirjale. Võrguteenuse hinnapaketid tuleb vee-ettevõtjal valida tarbimiskohtade tehniliste näitajate ja elektritarbimiste alusel soodsaimad. Tehniliste näitajate, elektritarbimise või võrguettevõtja hinnapakettide muutumisel tuleb vee-ettevõtjal võrgupaketi valik üle vaadata. Veeteenuse objektidel prognoositavate elektritarbimiste ja kasutatavate võrguteenuse pakettidele vastavate võrgutasude alusel kujuneb veevaldkonna kaalutud keskmine võrgutasu. Elektriaktsiisi suurus on sätestatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses (ATKEAS). Elektrituruseaduse § 592 lõikest 1 lähtuvalt lisandub elektrienergia võrgutasule taastuvenergia tasu, mille suuruse arvutab ja avaldab oma veebilehel põhivõrguettevõtja AS Elering. Põhjendatud elektrienergia ostuhinna, kaalutud keskmise võrgutasu, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu liitmisel saame veevaldkonna elektri kaalutud keskmise hinna (vt näide 14 rida 12). Elektri keskmise hinna ja põhjendatuks peetud võrgust ostetava elektrienergia korrutisena kujuneb veevaldkonna elektrikulu. Veeteenuse osutamisel kasutatava põhjendatud elektri kulu arvutamiseks on vajalik elimineerida veevaldkonna 8 elektri kulust (näide 14 rida 11) muu tegevusega (purgimine) seotud elektri kulu (rida 15), mis kujuneb purgitava reovee kogust ja kontsentratsiooni arvesse võttes. ÜVVKS § 58 lg 4 sätestatud olukorras, kui vee-ettevõtja taotleb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna muutmist ostetava elektrienergia muutunud hinna tõttu, mis mõjutab veeteenuse hinda rohkem kui viie protsendi võrra, arvutatakse ostetava veeteenuse kulu sisendhinna muutmisel ümber näites 14 (real 16) toodud tehtest lähtuvalt. 8 Sisaldab veeteenusega seotud muu tegevuse (nt purgitud reovee puhastamine) elektrienergia kulu 23 6. Muud tegevuskulud 6.1. ÜVVKS § 52 lg 1 kohaselt peavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma tõhususest ning võimaldama vee-ettevõtjal täita seaduses sätestatud ülesandeid. 6.2. Muud tegevuskulud on kulud, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit. Muud tegevuskulud on valdavalt kulud, mida ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu. Muud tegevuskulud võivad sisaldada mittekontrollitaval tasul/ tasumääral põhinevaid kulusid (nt maamaks, riigilõivud, raskeveokimaks jm). 6.3. Muude tegevuskulude hulka arvestatakse üldjuhul järgmised põhjendatud kulud: • ettevõtja poolt teostatavad hooldus- ja remondikulud; • sisse ostetavate tööde ja teenuste kulud; • transpordikulud; • infotehnoloogia ja sidekulud; • tööjõukulud (koos maksudega); • muud kulud, mis tuleb taotluses loetleda ja põhjendada. Muud tegevuskulud on näiteks seadmete ja rajatiste jooksvad hooldus- ja remondikulud, müügitegevuse kulud, bürookulud, tööjõukulud jms, mida ettevõtja saab investeeringute ning efektiivsema majandustegevuse kaudu otseselt kontrollida ja mõjutada (nt teostatud investeeringute tulemusel vähenevad kaod veetorustikes, mille tulemusel omakorda vähenevad remondimaterjalide ja –tööde kulud; kaugjuhtimissüsteemide paigaldamine võimaldab vähendada veemajandusobjektide hooldusega seotud tööjõukulusid ning transpordikulusid; ettevõtte restruktureerimine võimaldab alandada juhtimistasusid jne). 6.4. ÜVVKS § 52 lg 2 sätestab, et põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse järgmisest: 1) kulude dünaamika ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga; 2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud; 3) vee-ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlus teiste sarnaste vee-ettevõtjate kuludega. 6.5. Kulu dünaamika jälgimine ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga; Kulu dünaamika jälgimine ajas tähendab aastate lõikes ettevõtja tegevuskulude muutuse võrdlemist tarbijahinnaindeksiga9 (THI). Üldjuhul ei tohi monopoolses seisus oleva ettevõtja tegevuskulud kasvada enam kui kasvavad vabaturuteenuseid osutavate ettevõtjate kulud, mis kokkuvõtvalt väljenduvad THI kasvus. Regulatiivses tegevuses võtab Konkurentsiamet THI rakendamisel arvesse ka ÜVVKS § 52 lg 1 sätestatud kohustust lähtuda hinda lülitatavate kulude puhul kulutõhususest. THI varasemate aastate väärtused võetakse Statistikaameti veebilehelt www.stat.ee ning jooksva aasta väärtus võetakse Rahandusministeeriumi majandusprognoosist, mis on avaldatud veebilehel www.fin.ee. 6.6. Kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud; Analüüsi teostamiseks peab ettevõtja esitama tegevuskulude detailse jaotuse kolme viimase majandusaasta lõikes ning prognoosi regulatsiooniperioodiks. Lisaks peab ettevõtja 9 Tarbijahinnaindeks on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. 24 põhjendama taotletavate tegevuskulude vajadust, muutust ja kuluefektiivsust peamiselt alljärgnevatest põhimõtetest lähtudes: 1) kulud peavad olema eelnevatel perioodidel reaalselt tehtud (tõestuseks arved, lepingud, makstud palgad jms); 2) kulud peavad olema otseselt seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega (vajadusel kulude jaotamine erinevate tegevuste vahel); 3) kulud peavad olema vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks (tõestuseks ettevõtja selgitused, kuidas kulu muutis tarbijale osutatud teenust, näiteks võrguteenuse kvaliteeti); 4) kulud on tehtud kõige efektiivsemal viisil (tõestuseks hinnapakkumiste küsimise dokumendid ja vastused nendele, hankematerjal). Kulukomponentide põhjendatuse analüüsi on asjakohasem kaaluda oluliste muutuste / erisuste ilmnedes. Vaadelda saab seejuures suurimate muutustega muude tegevuskulude komponentide osakaalu muude tegevuskulude kogusummast (nt tööjõukulud, suuremad teenuse sisseostu/ hanke kulud) ja/ või nende muutuste mõju osutatava teenuse hinnale. Näiteks ei oleks reeglina asjakohane kasutada süvaanalüüsi kui suurima halduskoormusega meetodit, kui olulise muutusega/ kasvuga kulukomponent ise moodustab muudest tegevuskuludest suhteliselt väikese osa (nt alla 10%). Siiski saab süvaanalüüsi meetodi kasutamine olla erinevate asjaolude kaalumisest tulenev regulaatori otsustus ning põhjendatud juhtudel kasutatakse seda ka olukordades, kus olulise muutusega kulukomponent moodustab muudest tegevuskuludest ka väikese osa. Näide 15. Muud tegevuskulud 2021 Regulat- rida Veeteenuse muud tegevuskulud ühik hinna- 2021 2022 2023 2024 siooni- otsus periood Ettevõtja poolt teostatud hooldus- ja 1 tuh € 30 27,6 33,0 36,1 37,5 38,1 remondikulud 2 Sisse ostetavad tööd ja teenused tuh € 58 60,2 70,9 77,2 80,5 83,6 3 Transpordikulud tuh € 42 37,6 44,7 48,9 51,3 53,1 4 Infotehnoloogilised kulud tuh € 35 33,3 39,3 43,5 44,7 45,6 5 Tööjõukulud kokku tuh € 340 343,2 407,9 444,6 465,1 475,8 6 sh palgakulud tuh € 255 255,3 303,6 330,9 346,1 354,1 7 sh maksukulud tuh € 85 87,9 104,3 113,7 119,0 121,7 8 Muud kulud (loetleda) tuh € 104 105,3 126,2 148,5 156 160,6 9 Muud tegevuskulu kokku tuh € 609 607,2 722 798,8 835,1 856,8 Muude tegevuskulude muutus 10 % x x 18,9 10,6 4,5 2,6 võrreldes eelmise aastaga 11 Tarbijahinna indeksi (THI) muutus % x 4,6 19,4 9,6 4,6 2,5 3 12 Veeteenuste müügikogus kokku tuh m 1856 1846 1871 1889 1848 1869 Muude tegevuskulude erikulu 13 €/m3 müügikoguse suhtes 0,33 0,33 0,39 0,42 0,45 0,46 Iga taotleja võib kulude jaotuse teha oma parema äranägemise ja menetluses tõstatunud (ameti viidatud) prioriteetide/ detailsuse vajaduse järgi, eeldusel, et säilitatakse esitatud andmete piisav detailsus ja kontrollitavus. Tegevuskulude põhjendatuse hindamisel on Konkurentsiametil õigus kaasata vajadusel eksperte. 25 6.7. Ettevõtja kulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste sarnaste vee-ettevõtjate kuludega. Ettevõtja kulusid ja nende põhjal arvutatud statistilisi näitajaid ehk erikulusid (kulu jagatud müügikogusega) võrreldakse sarnaste ettevõtjate vastava erikuluga. Põhjendatuks ei saa pidada muude tegevuskulude kasvu THI-ga võrdses tempos olukorras, kus ettevõtja tegevuskulude erikulu ületab ilma objektiivse põhjenduseta teiste sarnaste ettevõtjate erikulusid. Vajadusel võib Konkurentsiamet analüüsida ka sarnaste ettevõtjate muudes tegevuskuludes sisalduvaid kululiike ja nende erikulusid (näiteks ettevõtjate tööjõukulud, hooldus- ja remondikulud jms kulud müügikoguse kohta), selgitamaks välja kululiike, mis põhjustavad märkimisväärselt kõrgema tegevuskulude erikulu võrreldes sarnaste ettevõtjatega. Muudele tegevuskuludele hinnangu andmiseks on võimalik võrrelda ka ettevõtja tehnilisi näitajaid (nt veekadu, elektrienergia kogused) ja nende põhjal arvutatud erikulusid (nt elektrienergia erikulu - elektrienergia kogus jagatud ammutatud vee koguse ja/või konkreetse teenuse müügikoguse summaga ) teiste vee-ettevõtjate vastavate näitajatega. 6.8. ÜVVKS § 52 lg 3 kohaselt ei arvata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda järgmisi kulusid: 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, kingitused ja annetused; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud; 4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis on tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest; 5) finantskulud; 6) dividendide tulumaksu kulu; 7) muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu ei lülitata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda, sest vee-ettevõtja peab olema eelkõige ise motiveeritud, et võlad ei teki ega kuhju ning teised nö. korrektselt arveid tasuvad tarbijad ei pea ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kaudu kinni maksma võlgnike poolt tasumata arveid. Kui aktsepteerida ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulude lülitamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda, vähendaks see ettevõtja motivatsiooni tegeleda võlgnikega ning võib viia selleni, et seni korrektsetelt arveid tasunud tarbijad kaotavad omakorda motivatsiooni arveid tähtaegselt maksta. Kuna ettevõtjal on võimalik võlad sisse nõuda kohtu kaudu, mille raames saab nõuda võlglaselt ka kohtukulude hüvitamist, siis ei ole õiglane ega tohi seda kulu jaotada kõigi tarbijate vahel. Sponsorluse, kingituste ja annetustega seotud kulude teostamine ei ole seotud teenuste parema või kvaliteetsema osutamisega. Selline tegevus on vee-ettevõtja jaoks vabatahtlik. Need ei ole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajalikud kulud. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulude ehk muu tegevusega seotud kulude ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitamine ei ole põhjendatud, kuna iga teenuse hind peab kajastama vaid selle osutamiseks ettenähtud kulusid. Muu tegevuse kulud ei ole seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega. Õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahve ja muid rahalisi kohustusi, mis on tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest (nt sunniraha, viivised), ei ole lubatav teenuse hinda lisada, kuivõrd isegi kui need on seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega, on nende kulude tekkepõhjus reeglina ettevõtjapoolne seaduste mittetäitmine või puudused seaduste järgimises. Vee-ettevõtja on kohustatud temale õigusaktidega pandud kohustusi täitma, mistõttu seaduste mittetäitmisest tulenevaid trahve ja muid ettevõtjapoolsest kohustuse rikkumisest tingitud rahalisi kohustusi ei ole põhjendatud lülitada ühisveevärgi ja - 26 kanalisatsiooni teenuse hinda. Ka mõjuks selliste kulude veeteenuse hinda lubamine mittemotiveerivalt. Tulenevalt ÜVVKS § 50 lg-st 1 lõpeb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kujundus põhjendatud tulukuse (ärikasum) komponendiga, mistõttu finantskulusid (kasumiaruande skeemi kohaselt arvestatakse finantskulud peale ärikasumit) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda ei lülitata. Vastavalt ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 lubatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks kasutatavale põhivarale (s.h ka laenude arvelt soetud põhivara) rakendada põhjendatud tulukuse leidmiseks tulunormi, mis mõistlikel tingimustel võetud laenukohustuste puhul ületab intressikulu. Regulaatori poolt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitatud põhjendatud tulukus laenu arvelt soetatud varalt on ette nähtud laenu intressikulude katteks. ÜVVKS § 53 lg 2 sätestatud erisuse kohaselt, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatud kulum ja põhjendatud tulukus ei kata reinvesteeringuteks mõistlikel tingimustel võetud laenukohustusi laenuandja nõuete kohaselt, arvatakse kindlaksmääratud perioodiks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda laenukohustuste katmiseks vajaminev summa. Seejuures on ÜVVKS § 53 lg 3 kohaselt ÜVVKS § 53 lg 2 rakendamise ajal vee-ettevõtjal keelatud teha omakapitalist väljamakseid omanikele. Dividendide tulumaksu kulu ei lülitata veeteenuse hinda, kuna see kulu ei ole seotud ja vajalik veeteenuse osutamiseks. Dividendide tulumaksu kulu tekib ettevõtjal seoses kasumi jaotamisega omanike vahel. Muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks, on näiteks: 1) Erisoodustuste kulud ehk tööandja poolt töötaja jaoks töösuhtes tehtavad lisakulud (hüved), mis ületavad tööandjale õigusaktidega pandud kohustusi või sätestatud määrasid, ei ole vajalikud ega seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega ning vee- ettevõtjal on võimalik valida, kas nimetatud kulusid teha või mitte. Nimetatud kulude tegemata jätmine ei põhjusta osutatavate teenuste halvemat kvaliteeti ja neil puudub seos põhitegevusega. 2) Tulumaksukulud erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja muudelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ei ole vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks, mistõttu tuleb need kulud ettevõtjal kompenseerida muu tegevuse või tulukuse arvelt. 3) Kahjum materiaalse või immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest, mida ei arvestata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hinda kui põhjendamatut kulu, mille eesmärgiks võib olla tahtlik kulude suurendamine (nt põhivarade likvideerimisel toimub antud varade hilisem müük kasumiga). Üldjuhul tuleb põhivara amortiseeritav väärtus raamatupidamises kuludesse kanda selle vara kasuliku eluea jooksul. Kui varade kuludesse kandmine tuleneb finantsarvestuse õigusakti muudatusest, siis lahendatakse olukord ettevõtja-põhiselt. 7. Reguleeritava vara väärtus ja põhivara kulum 7.1. ÜVVKS § 50 lg 1 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: - investeeringud olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks; - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemine, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud. 27 7.2. ÜVVKS § 53 lg 1 alusel võetakse hinda arvatava põhjendatud tulukuse ja põhivara kulumi arvutamisel arvesse vaid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajalikku põhivara. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse põhivara hulka ei arvestata järgmist: 1) pikaajalised finantsinvesteeringud; 2) immateriaalne põhivara, välja arvatud arvutitarkvara ja litsentsid, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks; 3) liitumistasudest soetatud põhivara; 4) põhivara, mida vee-ettevõtja ei kasuta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks; 5) tagastamatu abiga soetatud põhivara, arvestades ÜVVKS § 53 lõikes 2 sätestatud erisusi10. 7.3. ÜVVKS § 54 lg 1 ja lg 2 kohaselt lähtutakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitatava põhivara kulumi arvutamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale. 7.4. Veeteenuse osutamiseks vajaliku põhivara määratlemine ja selle väärtuse leidmine on vajalik põhivara kulumi ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks. 7.5. ÜVVKS § 58 lg 8 kohaselt küsib Konkurentsiamet kohaliku omavalitsuse üksuselt arvamust hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. 7.6. Põhivara hulka arvestatakse üksnes tegelikult teostatud ja regulatsiooniperioodiks prognoositud põhjendatud investeeringud kooskõlas Metoodika punktis 7.1, 7.2 ja 7.7 kajastatuga. Veeteenuse investeeringud on teatud ajaperioodil aastapõhiselt arvestatud põhivara soetamise, parendamise ja nendega seotud kulude kogusumma. Näiteks ettevõtjal tuleb investeerida torustiku renoveerimisse 10 mln € kolme aasta jooksul. Aastapõhiselt investeeritakse 5 mln € 2023. aastal, 3 mln € 2024. aastal ja 2 mln € 2025. aastal. Ettevõtja esitab Konkurentsiametile taotluse veeteenuse hinna määramiseks, mida hakatakse rakendama 2024. aastal (regulatsiooniperioodil). Tulenevalt eeltoodust arvestatakse ettevõtja põhivara hulka 2023. aasta investeeringud summas 5 mln € ja 2024. aasta investeeringud summas 3 mln €. 2025. aastal teostatav investeering summas 2 mln € arvestatakse ettevõtja põhivara hulka, kui ettevõtja esitab taotluse 2025. aastal kehtima hakkavate veeteenuse hindade määramiseks (v.a juhul kui kirjeldatud investeering on lõpetamata ehitisena juba 2024.a lõpus arvel, millisel juhul arvatakse investeeringu summa regulatsiooniperioodi (2024) reguleeritava põhivara koosseisu). 7.7. Veeteenuse osutamiseks vajaliku põhivara hulka arvestatakse ka teistele vee-ettevõtjatele tasutud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni liitumistasud. 7.8. Konkurentsiamet kontrollib, et põhivara ei sisaldaks punktis 7.2 nimetatud põhivara (arvestades § 53 lg 1 p 5 sätestatut, mida käsitatakse Metoodika p-s 7.11) ja analüüsib nii 10 ÜVVKS § 53 lg 2 kohaselt, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatud kulum ja põhjendatud tulukus ei kata reinvesteeringuteks mõistlikel tingimustel võetud laenukohustusi laenuandja nõuete kohaselt, arvatakse kindlaksmääratud perioodiks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda laenukohustuste katmiseks vajaminev summa. ÜVVKS § 53 lg 3 kohaselt on ÜVVKS § 53 lg 2 rakendamise ajal vee-ettevõtjal keelatud teha omakapitalist väljamakseid omanikele. 28  teostatud kui ka prognoositud investeeringute põhjendatust, mis on aluseks põhivara määratlemisel. Tagastamatu abi raames (s.h sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara ja tarbijate poolt makstud liitumistasudest soetatud põhivara välistamine reguleeritava põhivara hulgast on põhjendatud lähtuvalt asjaolust, et tagastamatu abi raames soetatud põhivarasse ja tarbijate makstud liitumistasudest soetatud põhivarasse ei ole ettevõtja pidanud ise investeerima, vaid vastava põhivara soetamist on finantseeritud kolmandate isikute poolt eraldatud toetuste arvel või tarbijate poolt, s.t ettevõtja ei ole nende põhivarade soetamiseks ise kulutusi teinud. Juhul, kui reguleeritava põhivara hulka arvestada ka tagastamatu abi raames soetatud põhivara ja tarbijate poolt makstud liitumistasudest soetatud põhivara, siis oleks ettevõtjal võimalik teenida õigustamatult tulu varalt, mille soetamiseks ta ise kulutusi tegema ei ole pidanud. Selline olukord oleks vastuolus kapitalikulu arvestamise eesmärgiga, milleks on ettevõtja investeeritud põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine - kui ettevõtja konkreetsesse põhivarasse investeerinud ei ole, siis ei ole tal ka alust arvestada veeteenuse hinda põhivara soetamiseks mittetehtud kulutusi (kapitalikulu ega ka põhjendatud tulukust). Konkurentsiamet ei pea põhjendatuks võimaldada ettevõtjal teenida tulukust põhivaralt, mille ta on tagastamatu abi arvel sisuliselt tasuta saanud või mis on tarbijate liitumistasude arvelt juba kinni makstud, mistõttu välistatakse ettevõtjapoolse topelt-tasu võtmise võimalus. Jättes reguleeritava põhivara hulgast välja tagastamatu abi raames soetatud põhivara ja tarbijate poolt makstud liitumistasudest soetatud põhivara, tagatakse veeteenuse hinna kujundamine lähtuvalt ettevõtja poolt kantud kuludest, mis on kooskõlas ÜVVKS § 50 lg-st 1 tuleneva veeteenuse hinna kulupõhise kujundamise põhimõttega. Ettevõtja majandustegevuse analüüsi protsessis analüüsib Konkurentsiamet põhivarasse teostatud ja ka kavandatud investeeringute põhjendatust. Konkurentsiamet ei arvesta põhivara hulka mittepõhjendatud investeeringuid ning põhivara, mida ettevõtja põhitegevuses tegelikult ei kasuta seoses majandusliku otstarbekuse puudumisega. Kuna regulatsioon näeb ette reguleeritava vara väärtuselt põhjendatud tulukuse arvestamist, kehtib seos, et mida suurem on reguleeritava vara väärtus, seda suurem on põhjendatud tulukus. Võib juhtuda, et tulenevalt eesmärgist teenida oluliselt kõrgemat tulukust, soovib ettevõtja põhivarad üles hinnata ilma, et teostataks täiendavaid investeeringuid vara väärtuse ja/või eluea tõstmiseks. Seetõttu hindab Konkurentsiamet mittepõhjendatuks kulud põhivaradesse, kui näiteks on toimunud põhivarade edasimüük regulatiivsest jääkmaksumusest kõrgema hinnaga ühelt ettevõtjalt teisele või samasse omanike ringi kuuluvalt ühelt ettevõtjalt teisele või kui ettevõtja on teostanud põhivarade üleshindluse. Olukorda, kus müügitehingute ja/või üleshindluste tulemusel müüakse võrguteenuse osutamisega seotud varad edasi oluliselt kõrgema hinnaga (muutub üksnes varade omanik) ilma, et teostataks täiendavaid investeeringuid nende samade varade väärtuse suurendamiseks ning eluea pikendamiseks, ei käsitleta teostatud investeeringuna olemasolevasse põhivarasse. Mittepõhjendatud investeeringute hulka loetakse ka põhivarad, mille väärtus ei vasta sarnase elueaga ja sama kasutusotstarbega sarnaste põhivarade väärtusele (mittepõhjendatud kuluminormidega kuludesse kirjendamine, sarnaste varade turuväärtuse langus, üldine majanduskeskkond ja halvenenud turusituatsioon ning varast genereeritava tulu vähenemine, varade füüsilise seisundi järsk halvenemine jm). 7.9. Põhivara väärtuse arvestus on järjepidev ja jätkub ka ettevõtja või vara omandisuhte muutmisel. Põhivara arvestus peab olema järjepidev. Ettevõtja raamatupidamises teostatud põhivara üleshindlusi, ilma reaalseid täiendavaid investeeringuid tegemata, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnas ei arvestata. 29 7.10. Põhivara kulumi arvestamise eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul. 7.11. ÜVVKS § 53 lg 2 kohaselt, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatud kulum ja põhjendatud tulukus ei kata reinvesteeringuteks mõistlikel tingimustel võetud laenukohustusi laenuandja nõuete kohaselt, arvatakse kindlaksmääratud perioodiks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda laenukohustuste katmiseks vajaminev summa. ÜVVKS § 53 lg 3 kohaselt on ÜVVKS § 53 lg 2 rakendamise ajal vee-ettevõtjal keelatud teha omakapitalist väljamakseid omanikele. Juhul kui veeteenuse hinda lülitatud kulum ja põhjendatud tulukus ei kata reinvesteeringuteks mõistlikel tingimustel võetud laenukohustusi (laenu põhiosa ja intressimaksed), saab rahavoogude probleemi lahendada konkreetse hinnamenetluse käigus põhivara kulumi komponendi korrigeerimisega (omavahenditest ja laenukohustustest tehtud investeeringud kajastuvad veeteenuse hinnas põhivara kulumi komponendina). Tegemist on erandiga juhuks, kui vee-ettevõtjale ei ole tagatud positiivsed rahavood veeteenuse tulult ning veeteenuse osutamise järjepidevus ja nõuetekohasus võivad sattuda ohtu. Põhivara kulumi korrigeerimine on võimalik vaid ulatuses, mis on vajalik vee-ettevõtja laenukohustuste (laenu põhiosa ja intressimaksed) katmiseks, võttes arvesse konkreetsel vee-ettevõtjal ilmnenud rahavoogude ebapiisavuse asjaolud ja asjakohased arvutused. Seetõttu ei ole võimalik Metoodikas esitada kõigile vee-ettevõtjatele ühetaoliselt rakenduvat laenude tasumiseks vajalike rahavoogude teenuse hinnas kajastamist, vaid probleemi lahendatakse konkreetsest olukorrast lähtuvalt. Alljärgnevalt on toodud mõned võimalikud näited ÜVVKS § 53 lg 2 sätestatud regulatsiooni teostamiseks. Näide 16a. Näites 16a on arvuliste väärtustega illustreeritud järgmised olukorrad: Stsenaarium 1 –ettevõte ei võta regulatsiooniperioodil laenu investeeringuteks; Stsenaarium 2 – võetakse investeeringuteks laenu 15 milj €, laenu pikkus 10 aastat, intress 6%; Stsenaarium 2a - ettevõte võtab investeeringuks laenu 15 milj €, laenu pikkus 10 aastat, rakendatud ÜVVKS § 53 lg 2 ehk lühendatud soetatavate varade arvestuslikku eluiga. Stsenaarium Pärast laenu rida Veeteenuse hinna kujunemine ühik Stsenaarium 1 Stsenaarium 2 2A tasumist 1 Põhjendatud tegevuskulud tuh € 729,67 729,67 729,67 729,67 2 Kapitalikulu (kulum) tuh € 190,41 1065,41 1299,48 640,05 3 Tulukus* tuh € 536,47 1423,52 1408,82 662,39 4 Järelevalvetasu tuh € 2,91 6,44 6,88 4,06 5 Lubatud müügitulu tuh € 1459,46 3225,04 3444,85 2036,18 * tulukuses pole arvestatud käibekapitali, mis ei mõjuta oluliselt arvutuse tulemust Stsenaarium Stsenaarium Pärast laenu Põhivara kulum ja tulukus ühik Stsenaarium 2 1 2A tasumist Põhivara kulum tuh € 190,41 1065,41 1299,48 640,05 Reguleeritava põhivara tuh € jääkmaksumus 8542,47 22667,47 22433,40 10547,66 Tulukus vara jääkmaksumuselt, tuh € WACC 6,28% 536,47 1423,52 1408,82 662,39 30  Stsenaarium Stsenaarium Stsenaarium Pärast laenu rida Vaba kassavoo arvutus ühik 1 2 2A tasumist 1 Põhjendatud tegevuskulud tuh € 729,67 729,67 729,67 729,67 2 Laenukohustised tuh € 308,30 2708,30* 2708,30* 0 3 Järelevalvetasu tuh € 2,91 6,44 6,88 4,06 Põhjendatud väljaminev kassavoog regulatsiooniperioodil (ridade 1-3 tuh € 4 summa) 1040,88 3444,41 3444,85 733,73 Müügitulu taotletud veeteenuse tuh € 5 hinnaga (sissetulev kassavoog) 1459,46 3225,04 3444,85 2 036,18 6 Vaba rahavoog (rida 5 - rida 4) tuh € 418,58 -219,37 0,00 1 302,44 *Laenukohustise kujunemine uue laenu ja stsenaariumi 1 kohustise alusel Laenu summa = investeeringu Pärast laenu tasumist summa (tuh €) 15 000 Aasta kulum Varade korri- Varade Aasta korri- geeritud Vara Jääk- eluiga kulum geeritu elueaga elu- aasta maksu- Investeering jaguneb: tuh € (aastat) (tuh €) d eluiga (tuh €) iga kulum mus Reoveepuhasti seadmete rekonstrueerimine 12 000 15 800,00 11,9 1008,40 5 383,20 1916 torustike rekonstrueerimine 3 000 40 75,00 29,8 100,67 30 66,44 1993,29 Laenu tagasimaksed tuh € laenu põhiosamakse aastas 1500,00 laenu intress (määraga 6%) 900,00 Näide 16b. Näites 16b on arvuliste väärtustega illustreeritud järgmised olukorrad: Stsenaarium 1 –ettevõte ei võta regulatsiooniperioodil laenu investeeringuteks, seejuures on valdav osa ettevõtte varadest soetatud sihtfinantseerimise vahenditest (ÜF, KIK, KOV) ja omavahenditest varasid on väga vähe; Stsenaarium 2 – võetakse investeeringuteks laenu 15 milj €, laenu pikkus 10 aastat, intress 6%; Stsenaarium 2a - ettevõte võtab investeeringuks laenu 15 milj €, laenu pikkus 10 aastat, rakendatud ÜVVKS § 53 lg 2 ehk lühendatud soetatavate varade arvestuslikku eluiga. Stsenaarium Stsenaarium Stsenaarium Pärast laenu rida Veeteenuse hinna kujunemine ühik 1 2 2A tasumist 1 Põhjendatud tegevuskulud tuh € 729,67 729,67 729,67 729,67 2 Kapitalikulu (kulum) tuh € 19,41 894,41 1119,41 486,08 3 Tulukus* tuh € 2,67 889,72 875,59 241,68 4 Laenukohustuste kate tuh € - - 413,30 0 5 Järelevalvetasu tuh € 1,50 5,03 5,45 2,91 6 Lubatud müügitulu tuh € 753,25 2518,83 3143,42 1460,34 * tulukuses pole arvestatud käibekapitali, mis ei mõjuta oluliselt arvutuse tulemust Põhivara kulum tuh € 19,41 894,41 1119,41 486,08 Reguleeritava põhivara jääkmaksumus tuh € 42,47 14167,47 13942,47 3848,37 Tulukus vara jääkmaksumuselt, tuh € WACC 6,28% 2,67 889,72 875,59 241,68 31  Stsenaarium Stsenaarium Stsenaarium Pärast laenu rida Vaba rahavoo arvutus ühik 1 2 2A tasumist 1 Põhjendatud tegevuskulud tuh € 729,67 729,67 729,67 729,67 2 Laenukohustised tuh € 8,30 2408,30 1588,30 0 3 Järelevalvetasu tuh € 1,50 5,03 4,52 2,91 Põhjendatud väljaminev kassavoog regulatsiooniperioodil tuh € 4 (ridade 1-3 summa) 739,47 3143,00 2322,49 732,58 Müügitulu taotletud veeteenuse tuh € 5 hinnaga 753,25 2 518,83 2 322,49 1 460,34 6 Vaba rahavoog (rida 5 - rida 4) tuh € 13,78 -624,17 0,00 727,76 Laenu summa = investeeringu Pärast laenu summa (tuh €) 15000 tasumist aasta varade kulum varade aasta korri- korri- Jääk- eluiga kulum, geeritud geeritud Vara aasta maksu- Investeering jaguneb: tuh € (aastat) tuh € eluiga elueaga elu-iga kulum mus Reoveepuhasti seadmete rekonstrueerimine 12000 15 800,00 12 1000,00 5 400,00 2000 torustike rekonstrueerimine 3000 40 75,00 30 100,00 30 66,67 2000 Laenu tagasimaksed tuh € laenu põhiosamakse aastas 1500,00 laenu intress (määraga 6%) 900,00 Soetatavate varade kasulikku arvestuslikku eluiga on lühendatud (20-25% võrra), samas ei ole mõistlik varade eluea ülemäärane lühendamine. Kuna varade eluea lühendamine ei suurendanud veehinda lülitatava kapitalikulu ja tulukuse summat piisavalt, siis tuleb puudujääv osa katta sihtfinantseerimise vahenditest soetatud varade kulumiga. 7.12. Reguleeritava vara väärtus on ettevõtja poolt investeeritud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara jääkmaksumuse ja käibekapitali summa ehk reguleeritav vara regulatsiooniperioodil arvutatakse alljärgneva valemi alusel: 𝑅𝑉 = 𝑅𝑉𝑟 + 𝐾𝐾 kus: RV – reguleeritav vara; RVr – reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; KK – käibekapital. 7.13. ÜVVKS § 54 lg 3 nimetatud käibekapitali suurus on viis protsenti viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest. Vajaduse korral tehakse käibekapitali suuruse leidmiseks analüüs. Käibekapital tagab ettevõtjale rahalised vahendid, mille abil on võimalik kaupade ja teenuste eest tasuda enne, kui laekuvad tarbijate poolt tasutud summad. Konkurentsiamet käsitleb viimase kolme kalendriaasta aritmeetilise keskmise käibena üksnes veeteenuse osutamisega seotud käivet viimasel kolmel majandusaastal. Kui vee-ettevõtja on tegutsenud alla kolme majandusaasta, määratakse käibekapitali suurus tegutsetud majandusaastate aritmeetilise keskmise käibena. Kui andmetest selgub, et majandusaastate keskmisest käibekapitali suurusest ei piisa õigeaegselt veeteenuse osutamiseks vajalike kaupade ja teenuste eest tasumiseks, teostatakse käibekapitali komponendi leidmiseks lisaanalüüs. Vertikaalselt integreeritud kontserni kuuluvate teiste ettevõtjate sisekäivet ei lülitata käibekapitali arvestusse. Nimetatud 32 sisekäivet ei arvestata käbekapitali arvestuses, et hoida ära juhtumeid, kus vee-ettevõtjad loovad kontserni kuuluva äriühingu, kellele müüvad esmalt kogu enda poolt osutatava teenuse ning see teine ettevõtja müüb teenuse omakorda tarbijatele edasi, saades käibekapitaliks juba kaks korda suurema summa. 7.14. Reguleeritava vara väärtuse leidmisel kasutatakse põhivara bilansilist jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus, võttes arvesse käesoleva Metoodika punktis 7.7 sätestatut. Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit, mis on arvestatud reguleeritavalt põhivaralt. Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritava põhivara osas põhjusel, et raamatupidamiskohuslane peab materiaalse põhivara objektide amortiseeritava osa amortiseerima kulusse objekti kasuliku tehnilise eluea jooksul 11 ning raamatupidamiskohuslase poolt valitud amortisatsioonimeetod peab süstemaatiliselt peegeldama vara kasutamisest tema kasuliku eluea jooksul saadava majandusliku kasu jaotumist ajas12. Seega, kui ettevõtja on lähtunud eeltoodud arvestuspõhimõtetest, siis vastab ettevõtja reguleeritavas tegevuses kasutatava põhivara väärtus ettevõtte põhivarade bilansilisele jääkmaksumusele. Veeteenuse hinda lülitatakse kapitalikulu, mis ei ole suurem võrreldes väärtusega, mis oleks arvestatud põhivaralt rakendades selle soetusmaksumusele kasuliku tehnilise elueaga kooskõlas olevat kapitalikulunormi (v.a Metoodika punktis 7.11 kirjeldatud olukorras). 7.15. Kui ettevõtja raamatupidamises on teostatud põhivara ümberhindlusi ja/või oluliselt muudetud põhivara kuluminorme või kui põhivara kuluminormid ei vasta selle kasulikule elueale, teostatakse reguleeritava vara ja kapitalikulu arvestus vastavalt punktile 7.16. 7.16. Reguleeritava põhivara ja kapitalikulu arvestus käesoleva Metoodika punkti 7.15 sätestatud juhul toimub järgmiselt. 1) Alates piiraastast 13 toimub vee-ettevõtja põhivara jagamine enne piiraastat soetatud põhivaraks ja pärast piiraastat (piiraastast alates) soetatud põhivaraks; 2) Põhivara kulumi arvutamisel peetakse eraldi arvestust enne piiraastat ja piiraastast alates soetatud põhivara kohta ning sellest tulenevalt arvestatakse eraldi põhivara kulumit; 3) Põhivara kulumi arvestuses rakendatakse lineaarset meetodit; 4) Korrektsioone põhivara maksumuses ja kuluminormides on õigus teostada, kui ilmneb, et nii enne kui ka pärast piiraastat soetatud põhivara hulgas on vara, mida ettevõtja tegelikult ei kasuta majandustegevuse teostamiseks või kui ilmneb, et põhivara maksumus ja kuluminormid ei ole põhjendatud; Põhivara maksumust korrigeeritakse, kui selgub, et põhivara hulgas on vara, mida ettevõtja tegelikult ei kasuta või selle vara kasutamine ei ole veeteenuse osutamisel põhjendatud või kui põhivara maksumus erineb märkimisväärselt selle põhjendatud maksumusest. Põhivara kuluminormid ei ole põhjendatud juhul, kui need erinevad oluliselt sarnase elueaga, sama kasutusotstarbega ja sarnastele põhivaradele määratud kuluminormidest või kui kulumi arvestamisel ei ole ettevõtja lähtunud põhivarade kasulikust (tehnilisest) elueast. 5) Enne piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kulumit selle jääkmaksumuselt piiraasta alguses. Seejuures kehtestatakse enne piiraastat soetatud põhivarale kuluminorm(id), mille alusel toimub veeteenuse hinda lülitatava põhivara kulumi arvestus; 11 Raamatupidamise Toimkonna Juhend 5 punkt 22 12 Raamatupidamise Toimkonna Juhend 5 punkt 23 13 Piiraasta on aasta, millal fikseeriti enne piiraastat soetatud põhivara jääkmaksumus. 33 6) Pärast piiraastast soetatud põhivarale arvestatakse kulumit selle soetusmaksumuse alusel. Seejuures kehtestatakse alates piiraastast soetatud põhivarale kuluminorm(id), mille alusel toimub veeteenuse hinda lülitatava põhivara kulumi arvestus; 7) Vajadusel võib kasutada põhivarade diferentseerimist, kasutades erinevaid põhivarade kuluminorme; 8) Veeteenuse hinda lülitatav põhivara kulum kujuneb alljärgnevalt: PKhinnad = PKenne p.a + PKpärast p.a kus: PKhinnad - veeteenuse hinda lülitatav põhivara kulum; PKenne p.a - põhivara kulum enne piiraastat soetatud põhivarale; PKpärast p.a - põhivara kulum pärast piiraastat soetatud põhivarale. 9) Enne piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kulumit alljärgnevalt: PKenne p.a = PVjääkmenne p.a × normenne p.a kus: PVjääkmenne p.a - enne piiraastat soetatud põhivara jääkmaksumus piiraasta alguses; normenne p.a - kuluminorm enne piiraastat soetatud põhivarale. 10) Pärast piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kulumit alljärgnevalt: PKpärast p.a = (PVsoetusmpärast p.a + 0,5 × I) × normpärast p.a kus: PVsoetusmpärastp.a - pärast piiraastat soetatud põhivara soetusmaksumus; I - investeeringud põhivarasse; normpärast p.a - kuluminorm pärast piiraastat soetatud põhivarale. 11) Reguleeritava vara arvestus toimub alljärgnevalt: 𝑃𝑉0 +𝑃𝑉1 𝑅𝑉 = +𝐾𝐾 2 kus: RV - reguleeritava vara väärtus; PV0 - põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi alguses; PV1 - põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; KK - käibekapital. 12) Käibekapitali suurus on viis protsenti viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest. 13) Põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus leitakse alljärgnevalt: PV1 = PV0 + I – PK – M kus: PV1 - põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; PV0 - põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi alguses; I - investeeringud põhivarasse; PK - põhivara kulum; M - müüdud või mahakantud põhivara jääkmaksumus. 34 Näide 17. Reguleeritava vara ja kapitalikulu arvestus Metoodika punktis 7.15 sätestatud juhul (s.t juhul kui veeteenuse hinna kujundamisel on eelnevalt lähtutud põhivara regulatiivsest arvestusest või esinevad Metoodika punktis 7.15 toodud tingimused) 1) Ettevõtja majandusaasta on 1. jaanuar kuni 31.detsember. 2) Piiraastaks on Majandusaasta 1 (fikseeritakse veeteenusel kasutatava põhivara raamatupidamislik jääkmaksumus). Majandusaasta 1 alguse seisuga on ettevõtja reguleeritava põhivara jääkmaksumus 200 tuh €; PVjääkm enne p.a. = 200 tuh € 3) Enne Majandusaastat 1 soetatud põhivarale kehtestatakse kapitalikulunorm 10%; norm enne p.a. = 10%. 4) Majandusaastal 1 ja Majandusaastal 2 teostatakse investeeringuid 100 tuh € ulatuses; Majandusaasta 2 alguses, seisuga 01. jaanuar, on PVsoetusm pärast p.a.=100 tuh € ning Majandusaasta 3 alguses, seisuga 01. jaanuar, on PVsoetusm pärast p.a.=200 tuh €. 5) Alates Majandusaastast 1 soetatud põhivarale kehtestatakse kapitalikulunorm 3,0%; normpärast p.a.=3,0%. Majandus- Majandus- Majandus- rida Põhivara regulatiivne arvestus Ühik aasta 1 aasta 2 aasta 3 Enne piiraastat soetatud põhivara jääk-maksumus 1 tuh € 200 200 200 piiraasta alguses (PVjääkmenne p.a) Enne piiraastat soetatud põhivara jääkmaksumus 2 tuh € 200 180 160 aasta alguses (PV0) Enne piiraastat soetatud põhivara kapitalikulu 3 % 10 10 10 norm (normenne p.a) Enne piiraastat soetatud põhivara kapitalikulu 4 tuh € 20 20 20 (PKenne p.a) Pärast piiraastat soetatud põhivara 5 soetusmaksumus aasta alguses (PVsoetusmpärast tuh € 0 100 200 p.a) Pärast piiraastat soetatud põhivara jääkmaksumus 6 tuh € 0 98,5 94 aasta alguses (PV0) 7 Investeeringud (I) tuh € 100 100 100 Pärast piiraastat soetatud põhivara 8 % 3 3 3 kapitalikulunorm (normpärast p.a) Pärast piiraastat soetatud põhivara 9 tuh € 1,5 4,5 7,5 kapitalikulu (PKpärast p.a) 10 Kapitalikulu kokku (PKhinnad) tuh € 21,5 24,5 27,5 Müüdud või maha kantud põhivara jääkmaksumus 11 tuh € 0 0 3 (M) 12 Põhivara jääkmaksumus aasta lõpul (PV1) tuh € 278,5 354 323,5 Eelneva kolme kalendriaasta keskmine veeteenuse 13 tuh € 310 314 312 müügitulu 14 Käibekapital (KK) tuh € 15,5 15,7 15,6 15 Reguleeritav vara (RV) tuh € 254,75 331,95 304,35 8. Põhjendatud tulukus 8.1. ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt. 8.2. ÜVVKS § 54 lg 3 kohaselt arvutatakse põhjendatud tulukus, korrutades ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtuse, millele on liidetud 35  käibekapitali suurus, kaalutud keskmise kapitali hinnaga. Põhjendatud tulukuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitamine ei ole kohustuslik, kui vee- ettevõtja nii otsustab ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkus ja toimepidevuse on tagatud. 8.3. ÜVVKS § 55 kohaselt on ÜVVKS §54 lg 3 nimetatud käibekapitali suurus on viis protsenti viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest. Vajaduse korral tehakse käibekapitali suuruse leidmiseks analüüs. 8.4. Põhjendatud tulukus arvutatakse reguleeritava vara väärtuse ja põhjendatud tulunormi alusel alljärgneva valemiga: 𝑃𝑇 = RV × 𝑊𝐴𝐶𝐶 kus: PT - põhjendatud tulukus; RV - reguleeritava vara väärtus; WACC - kaalutud keskmine kapitali hind. Põhjendatud tulukus arvutatakse põhitegevuse reguleeritava vara väärtuse (sealhulgas ka mitteamortiseeruva põhivara väärtus, milleks on põhitegevuses kasutatava maa väärtus) ning kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) ehk põhjendatud tulunormi alusel. Monopoolsete ettevõtjate tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka ÜVVKS § 50 lg 1 p 6 s.t, et veeteenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Monopoolse ettevõtja tarbijatel puudub võimalus osta kaupa või teenust konkureerivatelt ettevõtjatelt. Tulenevalt sellest on nii Euroopas kui ka mujal maailmas kujundatud üldtunnustatud hinnaregulatsiooni printsiibid, mille üheks eesmärgiks on eelkirjeldatud ettevõtjate tulukuse piiramine. Ilma tulukuse piiramiseta tekiks turgu valitseval ettevõtjal võimalus teenida tarbija arvelt ülikasumit ning tarbija peaks ilma regulaatori (antud juhul Konkurentsiamet) sekkumiseta maksma kinni turgu valitseva ettevõtja võimaliku ülikasumi, sest tarbijal puudub teenusepakkuja osas alternatiivne valik. 8.5. Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) arvutatakse järgmise valemi alusel: 𝑂𝐾 𝑉𝐾 𝑊𝐴𝐶𝐶 = 𝑘𝑒 × + 𝑘𝑑 × 𝑉𝐾 + 𝑂𝐾 𝑉𝐾 + 𝑂𝐾 kus: ke - omakapitali hind (%); OK - omakapitali osakaal (%); VK - võlakapitali osakaal (%); kd - võlakapitali hind (%). 8.6. Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) arvutatakse Konkurentsiameti poolt ja avaldatakse veebilehel www.konkurentsiamet.ee. Avaldatud dokument sisaldab nii WACC-i arvestamise metoodikat kui ka erinevate tegevusalade kaalutud keskmise kapitali hinna väärtusi. 9. Reguleeritavas tegevuses renditud põhivara kasutamine ja rendikulu põhjendamine 9.1. Veeteenuse osutamiseks vajalike põhivarade rentimisel on vee-ettevõtjal õigus lülitada veeteenuse hinda renditud reguleeritavalt varalt arvestatud kapitalikulu ja põhjendatud tulukus samadel põhimõtetel kui vara omanikuna. 36 Juhul, kui renditav põhivara on vajalik ja seda kasutatakse veeteenuse osutamiseks, siis on tegemist reguleeritavas tegevuses kasutatava põhivaraga (Metoodika p 1.18 ja 1.19). Metoodika kohaselt kasutab Konkurentsiamet veeteenuse hindade ÜVVKS-le vastavuse kontrollimisel põhimõtet, mille kohaselt lülitatakse ÜVVKS § 50 lg 1 p-s 3 ja 4 nimetatud investeeringud olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemiseks veeteenuse hinda läbi põhivara kulumi põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul (Metoodika punkt 7.10). Vastavalt Metoodika punktile 8.1 arvestatakse põhjendatud tulukus ettevõtja poolt veeteenuse osutamiseks investeeritud kapitalilt. Kuigi lepingupooled võivad leppida vara kasutuse eest tasutava rendisumma kokku lähtuvalt väga erinevatest teguritest, mille hulgas rendileandja kulud seoses rendile antud varaga ei ole tingimata määravaks, ei saa Konkurentsiamet tingimusteta aktsepteerida kokkuleppelist rendisummat veeteenuse hinda lülitatava põhjendatud kuluna. Tulenevalt eeltoodust lähtub Konkurentsiamet rendikulu (renditasu) põhjendatuse kontrollimisel põhimõttest nagu vee- ettevõtja oleks ise renditud põhivarade omanik ning teostab renditud põhivaradelt kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvutamise käesoleva Metoodika p-de 7 ja 8 põhjal. Rendikulu on põhjendatud suuruses, kui see ei ületa renditud reguleeritavalt põhivaralt käesoleva Metoodika kohaselt arvutatud kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse summat. Rendikulude suuruse põhjendatuse kontrollimiseks ja hindamiseks esitab ettevõtja Konkurentsiametile koos hinnataotlusega põhivarade rendilepingu koopia ning renditavate põhivarade nimekirja/ põhivara arvestuse (vt näide 18), millest peab selguma, millal ja millise maksumusega on põhivarad soetatud (sealhulgas ära märkides/ eristades, millised põhivarad ja millises summas on soetatud tarbijate poolt tasutud liitumistasude või sihtfinantseerimise vahendite abil). Näide 18 Renditava veeteenuse põhivara arvestus Regulatsiooni- Rida RENDITUD PÕHIVARA ühik 2022 2023 2024 periood 1 Põhivara soetusmaksumus aasta alguses tuh € 166,2 166,2 166,2 166,2 2 Põhivara jääkmaksumus aasta alguses tuh € 37,5 31,6 25,6 19,7 3 Investeeringud tuh € 0,0 0,0 0,0 0,0 4 Põhivara kulum tuh € 6,0 6,0 6,0 6,0 Müüdud, likvideeritud põhivara 5 soetusmaksumuses tuh € 0,0 0,0 0,0 0,0 Müüdud, likvideeritud põhivara 6 jääkmaksumuses tuh € 0,0 0,0 0,0 0,0 7 Põhivara soetusmaksumus aasta lõpus tuh € 166,2 166,2 166,2 166,2 8 Põhivara jääkmaksumus aasta lõpus tuh € 31,6 25,6 19,7 13,7 Metoodika p 8.1 lähtuvalt liidetakse reguleeritava vara leidmiseks ettevõtte omavahenditest ja kohustustest soetatud põhivara jääkmaksumusele regulatsiooniperioodi lõpus käibekapitali summa. ÜVVKS § 55 alusel võetakse käibekapitali arvestuse aluseks viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest viis protsenti. Lubatud müügitulu (Metoodika p 3.3) moodustub klientidele osutatud veeteenuselt. Kuna veeteenust osutab tegevuspiirkonnas vee-ettevõtja, siis renditavate põhivarade omanikul lubatud veeteenuse müügitulu ei teki ning käibekapitali reguleeritava vara hulka ei lülitu. Seega kujuneb reguleeritava vara väärtus renditava põhivara jääkmaksumusest regulatsiooniperioodi lõpus (vt näide 18 rida 8 veerg Regulatsiooniperiood). 37