Taotlus

Saatja: "Ylle Altnurme" <[email protected]> Saaja: "TA Info" <[email protected]> Teema: Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kooskõlastamiseks esitamine Kuupäev: 2026-07-06 08:33 Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Terviseametile Esitame kooskõlastamiseks Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037. ÜVK arendamise kava seletuskiri ning lisad 2 ja 3 on lisatud manustena. Lisa 1 joonised asuvad aadressil: https://drive.google.com/drive/folders/1bwn8eSn7lMn8-6FcM_TKE5iGnVjXTxPr?usp=drive_link Lugupidamisega Ülle Altnurme Europolis OÜ Tel 555 98 188 KOHTLA-JÄRVE LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2026-2037 Europolis OÜ 2026  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 6 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................ 7 2.1. RIIGISISESED ÕIGUSAKTID ........................................................................................................ 7 2.1.1. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava ja meetmeprogramm ................................. 8 2.1.2. Sademeveekäitlust ja sademeveesüsteemide arendamist reguleerivad tähtsamad õigusaktid ja põhimõtted........................................................................................................... 9 2.1.3. Vee erikasutuse keskkonnaload ............................................................................. 13 2.2. EUROOPA LIIDU DIREKTIIVID JA KONVENTSIOONID ..................................................................... 20 2.2.1. Euroopa Liidu direktiivide muudatuste ja/või plaanitavate muudatuste mõjust ÜVK- ja sademeveesüsteemidele ...................................................................................................... 20 2.3. OMAVALITSUSE ÕIGUSAKTID ................................................................................................. 24 2.3.1. Kohtla-Järve linna üldplaneeringud ....................................................................... 24 2.4. JÄRVE BIOPUHASTUS OÜ VEEMAJANDUSPROJEKTID .................................................................. 26 3. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD .......................................................................... 27 3.1. ÜLEVAADE.......................................................................................................................... 27 3.2. ELANIKKOND....................................................................................................................... 27 3.3. LEIBKONNA SISSETULEK JA MAKSEVÕIME ................................................................................. 28 3.3.1. Tariifide jõukohasus ja taluvusanalüüs .................................................................. 28 3.4. VEE-ETTEVÕTLUS ................................................................................................................. 29 3.5. VEETEENUSTE HINNAD.......................................................................................................... 29 4. KESKKONNASEISUND ..................................................................................................... 30 4.1. REOVEEKOGUMISALAD ......................................................................................................... 30 4.2. PERSPEKTIIVSED REOVEEKOGUMISALAD ................................................................................... 32 4.3. PINNAVESI.......................................................................................................................... 35 4.4. PÕHJAVESI ......................................................................................................................... 36 4.5. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA KAITSEALAD .......................................................................... 37 5. ÜHISVEEVARUSTUS ....................................................................................................... 38 5.1. VEETOODANG JA VEETARBIMINE ............................................................................................ 38 5.2. ÜHISVEEVARUSTUSE RAJATISED .............................................................................................. 40 5.2.1. Üldine veevarustussüsteemi kirjeldus .................................................................... 40 5.2.2. Kurtna-Vasavere veevarustusrajatised Alutaguse vallas .............................................. 41 5.2.3. Ahtme veehaare ..................................................................................................... 43 5.2.4. Ahtme veetöötlusjaam ........................................................................................... 43 5.2.5. Kohtla-Järve linna Järve linnaosa haldusterritooriumil paiknevad veevarustusrajatised................................................................................................................ 44 5.2.6. Ahtme linnaosa veevarustus .................................................................................. 45 5.2.7. Kukruse linnaosa .................................................................................................... 45 2  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 5.2.8. Oru linnaosa ........................................................................................................... 45 5.2.9. Sompa linnaosa ...................................................................................................... 46 5.3. PUURKAEVUDE VEE KVALITEET ............................................................................................... 48 5.4. JOOGIVEE KVALITEET ............................................................................................................ 50 5.5. VEEVÕRK ........................................................................................................................... 51 5.5.1. Järve linnaosa ......................................................................................................... 51 5.5.2. Ahtme linnaosa ...................................................................................................... 51 5.5.3. Oru linnaosa ........................................................................................................... 52 5.5.4. Kukruse linnaosa .................................................................................................... 52 5.5.5. Sompa linnaosa ...................................................................................................... 52 5.6. PROOVIVÕTUKAEVUD ........................................................................................................... 52 5.6.1. Järve linnaosa ......................................................................................................... 52 5.6.2. Ahtme linnaosa ...................................................................................................... 52 5.6.3. Oru linnaosa ........................................................................................................... 53 5.6.4. Kukruse linnaosa .................................................................................................... 53 5.6.5. Sompa linnaosa ...................................................................................................... 53 5.7. TULETÕRJE VEEVARUSTUS ..................................................................................................... 53 5.8. VEEVARUSTUSE PROBLEEMID ................................................................................................. 55 6. KANALISATSIOON .......................................................................................................... 61 6.1. ÜLEVAADE.......................................................................................................................... 61 6.1.1. Reovee vooluhulgad käesoleval ajal ja perspektiivselt .......................................... 61 6.2. KANALISATSIOONIVÕRK ........................................................................................................ 62 6.3. REOVEEPUMPLAD ................................................................................................................ 63 6.3.1. Järve linnaosa ......................................................................................................... 64 6.3.2. Ahtme linnaosa ...................................................................................................... 64 6.3.3. Kukruse linnaosa .................................................................................................... 64 6.3.4. Oru linnaosa ........................................................................................................... 64 6.3.5. Sompa linnaosa ...................................................................................................... 64 6.4. KOHTLA-JÄRVE REGIONAALNE REOVEEPUHASTI......................................................................... 65 6.5. KANALISATSIOONI PÕHIPROBLEEMID ....................................................................................... 71 6.5.1. Ahtme, Järve, Sompa, Kukruse: .............................................................................. 71 6.5.2. Oru.......................................................................................................................... 71 6.5.3. Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhastiga seotud põhiprobleemid: ..................... 71 7. SADEMEVEE KANALISATSIOON JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE...................................... 72 7.1. OLEMASOLEV OLUKORD........................................................................................................ 72 7.1.1. Sademeveekanalisatsiooniga kaetud alad ............................................................. 72 7.1.2. Sademevee süsteemide arendamine...................................................................... 76 3  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 8. INVESTEERINGUPROJEKTID ............................................................................................ 77 8.1. EESMÄRGID ........................................................................................................................ 77 8.1.1. Tehnilised aspektid ................................................................................................. 77 8.1.2. Keskkonna aspektid ................................................................................................ 80 8.1.3. Majanduslikud aspektid ja teenuse nõuetekohasuse tagamine ............................ 81 8.1.4. Energianeutraalsuse saavutamisele suunatud tegevused ..................................... 81 8.2. INVESTEERINGUPROJEKTIDE LAHENDUSALTERNATIIVID ............................................................... 82 8.2.1. Ühisveevärk ............................................................................................................ 82 8.2.2. Ühiskanalisatsioon ................................................................................................. 82 8.3. INVESTEERINGUPROJEKTIDE PRIORITISEERIMINE ........................................................................ 86 8.4. INVESTEERINGUPROJEKTIDE JAOTUS ........................................................................................ 86 8.5. INVESTEERINGUPROJEKTID .................................................................................................... 87 8.5.1. Kurtna-Vasavere veehaare ..................................................................................... 87 8.5.2. Kohtla-Järve regionaalne reoveepuhasti................................................................ 87 8.5.3. Järve linnaosa ......................................................................................................... 87 8.5.4. Ahtme linnaosa ...................................................................................................... 90 8.5.5. Kukruse ................................................................................................................... 91 8.5.6. Oru.......................................................................................................................... 92 8.5.7. Sompa..................................................................................................................... 93 8.5.8. Energianeutraalsuse saavutamisele suunatud tegevused ..................................... 94 8.6. INVESTEERINGUPROJEKTIDE ORIENTEERUV MAKSUMUS .............................................................. 95 9. LIITUMISTÄHTAEG ......................................................................................................... 95 10. FINANTSANALÜÜS – JÄRVE BIOPUHASTUS OÜ ........................................................... 96 10.1. EESMÄRK......................................................................................................................... 96 10.2. FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE PÕHIEELDUSED ...................................................... 97 10.2.1. Finantsanalüüsi metoodika .................................................................................... 97 10.2.2. Finantsanalüüsi põhieeldused ................................................................................ 97 10.2.3. Investeeringuprogrammi põhikarakteristikud ....................................................... 98 10.3. NÕUDLUSANALÜÜS.............................................................................................................. 99 10.3.1. Muutused vee- ja kanalisatsiooniteenuste realisatsioonis (vee- ja kanalisatsiooni vooluhulgad) ............................................................................................................................ 99 10.3.2. Mõjud tuludele ..................................................................................................... 100 10.4. OPEREERIMISKULUDE EELDUSED ................................................................................. 101 10.5. TULUBAASI ADEKVAATSUS JA TEENUSE TASKUKOHASUS ............................................ 102 10.5.1. Tulude eeldused ................................................................................................... 102 10.5.2. Finantsprognooside tulemused ............................................................................ 102 11. FINANTSPROJEKTSIOONIDE TABELID – JÄRVE BIOPUHASTUS OÜ ...............................107 4  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 12. FINANTSANALÜÜS – KOHTLA-JÄRVE LINN .................................................................117 LISAD LISA 1 – Joonised (eraldi failid) LISA 2 – Investeeringud (eraldi fail) LISA 3 – Sademeveesüsteemide valgalad (eraldi fail) Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 15 lg 7 - käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 4 ja 9 nimetatud teabe alusel koostatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koosseisus olevad skeemid on piiratud juurdepääsuga teave avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 181 tähenduses. Nimetatud skeemidele kehtib juurdepääsupiirang 50 aastat alates skeemide koostamisest. 5  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 1. SISSEJUHATUS Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK kava) on dokument, mis kirjeldab linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut. Lähtudes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 4 lg 2 tuleb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostada vähemalt 12 aastaks ning see tuleb vähemalt kord nelja aasta jooksul üle vaadata ning vajadusel korrigeerida. Täiendatud kava tuleb volikogu poolt uuesti kinnitada. Tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 16 lg 1 rajatakse ning arendatakse ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ÜVK kava alusel. Käesolev arendamise kava hõlmab kõiki Kohtla-Järve linnaosasid: • Järve linnaosa • Sompa linnaosa • Ahtme linnaosa • Oru linnaosa • Kukruse linnaosa. Tuginedes ÜVVKS § 4 lg 3 loetakse Kohtla-Järve linna sademeveesüsteemid käesoleva ÜVK kavaga määratletud ulatuses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks. Andmed Kohtla-Järve linna ÜVK seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad Kohtla-Järve Linnavalitsuselt ja OÜ-lt Järve Biopuhastus. ÜVK kavas on välja toodud tegevused, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ning jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seadustest tulenevate nõuete täitmiseks. Kohtla-Järve linna ÜVK arendamise kava aastateks 2026-2037 arvestab omavalitsuse ja vee-ettevõtte eelarvelisi võimalusi. 6  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 2. ÕIGUSLIK BAAS Alljärgnevalt on loetletud käesoleva arendamise kava koostamise seisukohast põhilised veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist reguleerivad riigisisesed, Euroopa Liidu ja kohaliku omavalitsuse õigusaktid. 2.1. RIIGISISESED ÕIGUSAKTID 02.06.1993 a vastu võetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 järgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ning kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist reguleerib 15.02.2023. a vastu võetud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. Seadus sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, vee- ettevõtja ja tarbija õigused ja kohustused tarbija veega varustamisel ühisveevärgi kaudu ning reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimisel ühiskanalisatsiooni kaudu ja vajaduse korral selle puhastamisel, samuti riikliku järelevalve korralduse ning vastutuse seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest. Ainult tööstus- või tootmisettevõtte vajadusteks ettenähtud veevärgile ja kanalisatsioonile ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse sätteid ei kohaldata. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse ning seda arendatakse ühisveevärgi ning - kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Veeseadus on vastu võetud 30.01.2019 a. Veeseadusega sätestatakse vee kasutamise ja kaitse kavandamise ning korraldamise aluseid, mille rakendamine soodustab säästvat veekasutust, veekaitsenõuded, mis tagavad veeressursside pikaajalise kaitse; isiku õiguseid, kohustusi ja vastutus vee kasutamisel; riiklik järelevalve vee kasutamise ja kaitse nõuete täitmise üle; vastutus käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest. Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid ning avalike veekogude ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogude kasutamist, põhjaveevaru hindamise korda, põhjaveevarude, sealhulgas mineraalveevarude määramiseks, uuringute ja ekspertiisi korraldamiseks moodustatakse põhjaveekomisjoni tegevust. Veeseadus koordineerib tegevuste piiramist veehaarde sanitaarkaitsealal, joogiveehaarde toitealal ja hooldusalal, reoveesette kasutamist, reovee puhastamist ning heitvee ja saasteainete suublasse juhtimist, kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõudeid, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatust, reoveekogumisalade määramise kriteeriumeid. Lisaks eelnimetatud seadustele reguleerivad veemajandust ka järgmised õigusaktid: • keskkonnatasude seadus; • maaparandusseadus; • planeerimisseadus; • jäätmeseadus; • ehitusseadustik; • keskkonnaseadustiku üldosa seadus; • looduskaitseseadus; • keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus; • keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50, kehtiv alates 11.10.2019 „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala ja valgala ulatus ning piirid“; • keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning 7  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 puurkaevu või –augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või - augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“; • keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“; • sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“ (edaspidi määrus nr 61); • keskkonnaministri 04.09.2019 määrus nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“; • keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“; • keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. 2.1.1. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava ja meetmeprogramm Eestis on kolm vesikonda ja üheksa alamvesikonda. Eesti territooriumil asuvad vesikonnad on: • Lääne-Eesti, • Ida-Eesti ja • Koiva vesikond. Kohtla-Järve linn asub Ida-Eesti vesikonnas. Lääne-Eesti vesikonna, Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna veemajanduskavad ja veemajanduskava eesmärkide saavutamist toetav meetmeprogramm kinnitati 07.10.2022 käskkirjaga nr 357. 2022-2027 veemajanduskavade eesmärgiks on pinna - ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine1. Vee-ettevõtja roll meetmekava eesmärkide saavutamisel on keskkonnakaitselubade (sh komplekslubade) tingimuste täitmine. Kohaliku omavalitsuse oluliseks rolliks on vee-ettevõtete jätkusuutlikkuse tõstmine. Veesektor peab suutma täita joogivee ja asulareovee puhastamise direktiive ka pikas perspektiivis. Lisaks on kohaliku omavalitsuse rolliks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ja reovee kohtkäitluse eeskirjade kehtestamine ja ajakohastamine ning nende järgimise üle järelevalve teostamine. Põhimeetmetena on oluline ühiskanalisatsiooni väljaehitamine reoveekogumisaladel ja ühiskanalisatsiooniga liitumise tagamine ning sademeveekanalisatsiooni arendamine. Sademevee süsteemide arendamisel on vajalik suurendada sademevee viibeaega ning oluliste taristuobjektide korral eelpuhastuse rakendamine: settetiigid, liiva- ja õlipüüdurid vm. Kohalik omavalitsus peab üldplaneeringutes arvestama veekaitsemeetmetega. Sademevee (immutamise) ja muud vajalikud veekaitsemeetmed tuleb arvestada üldplaneeringutesse, et pikemas perspektiivis oleks tagatud probleemide vaba asustuse suunamine. 1 https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 8  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Joonis 2.1 Eesti vesikonnad ja alamvesikonnad 2.1.2. Sademeveekäitlust ja sademeveesüsteemide arendamist reguleerivad tähtsamad õigusaktid ja põhimõtted Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) kehtestab üldise raamistiku vee kaitse kavandamiseks ja korraldamiseks Euroopa Liidu liikmesriikides. Raamdirektiiv tugineb vesikonnapõhisele lähenemisele ning näeb ette veemajanduskavade koostamise, mille kaudu määratletakse meetmed kõigi vete hea seisundi saavutamiseks. Esialgne eesmärk hea seisundi saavutamiseks oli 2015. aastal, kuid teatud juhtudel on tähtaega võimalik pikendada kuni 2027. aastani ning põhjendatud juhtudel ka 2033. aastani. Veepoliitika raamdirektiiv toimib koordineeriva raamistikuna, mille alusel tuleb kujundada ja ellu viia teisi veealaseid õigusakte, sealhulgas sademevee ja reovee valdkonda reguleerivaid direktiive ning meetmeid. Sademe- ja reovee valdkonda reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/3019 (asulareovee direktiiv), mis tuleb liikmesriikidesse üle võtta hiljemalt 31. juuliks 2027. Direktiiv uuendab varasemat regulatsiooni ning käsitleb sademevett varasemast oluliselt süsteemsemalt, seades täiendavaid nõudeid sademevee kogumisele, juhtimisele ning selle mõjule reoveesüsteemidele. Olulisemad sademevee majandamise põhimõtted direktiivist lähtuvalt a. Integreeritud sademevee ja reovee majandamine Direktiiv näeb ette integreeritud linnareovee majandamise kavade koostamise suuremates asulates. Kavade eesmärk on käsitleda sademevee ja reovee valdkonda tervikuna, arvestades nii keskkonnamõju kui ka kliimariske. Fookus on sademevee tekkekohas käitlemisel, sealhulgas: • viibemahutite ja vooluhulga tasandamise lahenduste kasutamisel; • kohapealsel immutamisel; • läbilaskvate pindade ja rohealade rakendamisel sademevee infrastruktuuri osana linnaruumi taristust. 9  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 b. Ülevoolude (CSO) vähendamine Direktiiv seab eesmärgiks vähendada valingvihmadest tingitud reovee ülevoolusid ühiskanalisatsioonis ning kontrollida nende keskkonnamõju. Ülevoolud ei ole keelatud, kuid nende tekkimist tuleb süsteemselt piirata ning nende mõju tuleb hinnata ja vähendada. See eeldab sademevee reoveekanalisatsiooni sattumise vähendamist. Probleemsetes piirkondades võib olla vajalik vanu ühisvoolseid süsteeme järk-järgult lahkvoolseteks ümber ehitada, et juhtida suurem osa sademeveest ära reoveest eraldi. c. Kliimamuutustega kohanemine Direktiiv rõhutab vajadust kohandada kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteeme sagenenud paduvihmadest tulenevate hüdrauliliste tippkoormustega. See tähendab, et vajalik on süsteemselt hinnata üleujutus- ja ülevooluriske, modelleerida sademevee äravoolu ning kavandada hüdraulilise koormuse tasandamise meetmeid. d. Looduspõhiste lahenduste integreerimine Direktiiv toetab looduspõhiste lahenduste kasutamist sademevee haldamisel, eelkõige piirkondades, kus need on asjakohased ja teostatavad. Sellisteks lahendusteks on näiteks: • vihmavee immutusalad, • viibetiigid ja rohealad, • avatud kraavid ja sademevee hajutussüsteemid, • läbilaskvad pinnakattematerjalid. Nende lahenduste rakendamine eeldab varajast integreerimist ruumilisse planeerimisse ning koostööd kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel, kuna sademevee tekkimise ja ärajuhtimise tingimused kujunevad eelkõige planeeringute ja tänavaruumilahenduste kaudu. Eesti on ühinenud Helsingi komisjoni ehk Läänemere merekeskkonna kaitsekomisjoniga (HELCOM), mis on moodustatud Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni eesmärkide elluviimiseks2. Üheks olulisemaks dokumendiks sademeveesüsteemide reguleerimisel Helsingi komisjoni poolt koostatud soovitused 5/1 naftasaaduste sisalduse piiramiseks sademevees (1984. a.) ja 17/7 asula territooriumilt ärajuhitava sademevee reostuse piiramiseks (1996.a.), mis 2000. aastal liideti ühtseks soovituseks 23/5 https://helcom.fi/helcom-at-work/recommendations/valid- recommendations/, mille eesmärgiks oli Läänemeremaade keskkonnapoliitika ühtlustamine sademeveekäitluse osas ning veereostuse vähendamine, viies asulate sademeveekanalisatsiooni vastavaks kehtestatud nõuetele. HELCOM`i soovitust 23/5 uuendati juunis 2021. Uuendatud soovitustesse lisati mh eesmärk ärandada välja kuluefektiivsed meetmed, et vähendada sademeveekanalisatsioonist tulenevat õlireostust, rakendades efektiivseid puhastustehnoloogiaid õliga saastunud sademevete puhastamiseks. Soovituste kohaselt tuleks mh planeerida integreeritud sademeveekäitlust nii linnakeskkonna planeerimisel ja ehitamisel kui ka infrastruktuuri opereerimisel ja hooldamisel. Sademevee käitlus peaks olema valgala põhine ja võtma arvesse looduslikku sademevee äravoolu teekonda ning tuleviku kliimamuutusi. Kohalikud omavalitsused peaksid välja töötama sademevee käitlemise strateegiad/kavad. Soovitustes antakse üldine sademeveekäitluse n-ö hierarhia, mille kohaselt tuleks võimalusel esimesena kaaluda sademevee käitlemist ja kasutamist selle tekkekohas ning alles viimastena kaaluda sademevee juhtimist sademevee kanalisatsioonist suublasse või kui see pole võimalik, siis sademevee juhtimist ühisvoolse kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse. Sademevett tuleks käidelda vastavalt kohalikele oludele kohandatud prioriteetsusele. HELCOM’i soovituste kohaselt tuleks kaardistada piirkonnad, kus on suur sademevee üleujutusoht ja sellest tulenev veekeskkonna saastumise oht kemikaalide, õli ja mikroplastiga. Lisaks tuleb võtta kasutusele meetmed sademevee kvaliteedi halvenemise ennetamiseks selle tekkekohas (nt tänavate 2 https://helcom.fi/helcom-at-work/recommendations/valid-recommendations/ 10  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 kuivpuhastus, sademevee- ja jäätmekäitlus ehitusplatsidel). Tänavapuhastuslumi tuleb viia selleks ette nähtud kohtadesse, kus lumesulamisvett käideldakse kui asula sademevett. HELCOM’i soovitused näevad ette, et tugevalt reostatud piirkondade (nt prügilate nõrgvesi ning tööstusalade, autoremonditöökodade teenindusjaamade jm alade, kus käideldakse või ladustatakse õlisid) sademevett tuleb käidelda selle tekkekohas eraldi. Tugevalt reostatud sademevett ei tohiks ilma eelneva puhastuseta ühendada sademeveesüsteemiga või juhtida otse suublasse. EL veepoliitika raamdirektiivist tulenevad nõuded ja HELCOMi soovitused on üle võetud Eesti seadusandluses (peamiselt veeseaduses ja selle rakendusaktides). Lisaks tuleb sademeveesüsteemide arendamisel ja sademeveekäitluses arvestada ka maaparandusseaduses, ehitusseadustikus, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses, keskkonnatasude seaduses ja nende seaduste rakendusaktides ning Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ja Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga sätestatud nõuetega. Nimetatud seadustest ja määrustest tulenevaid nõudeid tuleb arvestada nii sademeveesüsteemide planeerimisel, projekteerimisel kui ka ehitamisel. Sademevee suublasse juhtimise nõuded on reguleeritud veeseaduse §-s 129, mille kohaselt suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja vee erikasutuse keskkonnaloaga (veeloaga) või kompleksloaga määratud heitkogustele. Veeluba on veeseaduse kohaselt mh kohustuslik siis, kui juhitakse suublasse saasteaineid ning kui suublasse juhitakse sademevett jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Sademevee suublasse juhtimisel tuleb tagada, et vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund ei halveneks. Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 kohaselt on sademeveele kohustuslik loaga määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud määruse lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse keskkonnaloas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Sademeveele määrab loa andja suubla seire nõude üksnes juhul, kui on alust arvata, et ärajuhitav vesi omab mõju suublaks oleva vee ökosüsteemile. Sademeveelase ei tohi põhjustada ka suplusvee kvaliteedinõuetele mittevastavust. Kui sademevee kvaliteedinäitajad ei vasta kehtestatud keskmistele piirväärtustele, siis tasutakse saastetasu saasteainete piirväärtusi ületava koguse eest vastavalt keskkonnatasude seaduses sätestatu järgi. Vastavalt keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 §-le 5 on loa andjal (Keskkonnaametil) õigus heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee ning muude saasteainete suublasse juhtimise kohta nõuete määramisel määrata vajadusel ka suubla seisundist sõltuvalt rangemaid saastenäitajate piirväärtusi või reovee puhastusastmeid, kui on esitatud määruse lisas 1. Selline õigus on juhul, kui saasteaineid juhitakse veekogusse, mille pinnaveekogumi seisundiklass on kesine, halb või väga halb, pinnaveekogumi seisundiklassi halvenemise ohu tekkimisel või kui veeloaga või kompleksloaga määratud või kavandatav saasteainete heitkogus ületab veekogu või veekogumi jaoks veemajanduskava meetmeprogrammiga kehtestatud lubatud summaarset saasteainete heitkogust aastas. Keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 on sätestatud ka nõuded sademeveest proovide võtmise ja analüüsimise kohta (sh sagedus ja proovivõtukoht), nõuded ohtlikku ainet sisaldava sademevee veekogusesse või pinnasesse juhtimise kohta. Keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 on sätestatud eraldi lahkvoolsest sademeveekanalisatsioonist sademeveelaskme kaudu ja ühisvoolsest kanalisatsioonist ülevoolude kaudu sademevee suublasse juhtimise nõuded. Määruse § 7 kohaselt tohib lahkvoolsest sademeveekanalisatsioonist sademeveelaskme kaudu suublasse juhtida sademevett, mille saastenäitajad ei ületa määruse lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 ie, välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l, 11  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada 5 mg/l. Keskkonnatasude seaduse kohaselt ei nõuta saastetasu, kui § 17 lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademeveega sademeveekanalisatsiooni kaudu ning see vesi vastab § 17 lõikes 1 nimetatud ühendite ja ainete osas veeseaduse alusel kehtestatud keskmistele piirväärtustele. Ühisvoolsest kanalisatsioonist tohib sademevett vihmavalingu ajal ülevoolude kaudu suublasse juhtida koos reoveega vahekorras vähemalt neli ühele. Ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolud peavad olema projekteeritud selliselt, et need hakkavad tööle vaid siis, kui suublasse juhitavas heitvees sisaldub üks osa reovett ja vähemalt neli osa sademevett. Reovee ja sademevee vooluhulkade suhtarv määratakse arvutuslikult ehitusprojektiga. Ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolude kaudu suublasse juhitava sademevee ja reovee segu suhtes ei kohaldata määruse lisas 1 esitatud piirväärtusi. Keskkonnatasude seaduse kohaselt ei nõuta saastetasu, kui ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolude kaudu toimub § 17 lõikes 1 nimetatud ainete ja ühendite heitmine veekogusse, põhjavette või pinnasesse, kui on tagatud reovee lahjendus sademeveega suhtes vähemalt üks neljale. Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Veeseaduses ei käsitleta sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist). Kui sademevee käitlemiseks kasutatakse immutamist pinnasesse, siis tuleb arvestada, et vastavalt keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 peab sademevee immutamisel immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Arvestada tuleb ka sellega, et veeseaduse kohaselt on veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal sademevee pinnassesse juhtimine keelatud. Kuna käesolevas kavas on ette nähtud Kohtla-Järve linna sademevett juhtida olemasolevatesse maaparandussüsteemidesse, siis tuleb seejuures arvestada maaparandusseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud nõuetega. Sademevee juhtimiseks maaparandussüsteemi on keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 § 7 ja maaparandusseaduse § 53 järgi vajalik pärast struktuurimuudatusi Maa- ja Ruumiameti kooskõlastus. Maaeluministri 14.01.2019 määrusega nr 1 „Maaparandussüsteemi lisavett juhtiva isiku maaparandushoiukulude suuruse määramise alused ja kulude tasumise täpsem kord“ on kehtestatud sellisesse maaparandussüsteemi, mille ühishoiuks on moodustatud maaparandusühistu, lisavett juhtiva isiku maaparandushoiukulude suuruse määramise alused ja kulude tasumise täpsem kord. Keskkonnaministri 20.09.2019 määruses nr 42 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus“ on muuhulgas sätestatud naftasaaduste, põlevkiviõli, selle saaduste või biokütuse hoidlast sademevee ärajuhtimise nõuded. Määrust ei kohaldata aga üldkasutatavatele autokütusetanklatele. Ehitiste (sh sademeveekanalisatsiooni rajatiste) planeerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel ja likvideerimisel tuleb lähtuda ehitusseadustikus ja selle rakendusaktides toodud nõuetest. Vastavalt ehitusseadustikule peab ehitise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele tagama omanik (sh ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse). ÜVVKS on reguleeritud kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu. ÜVVKS reguleerib ka sademevee majandamise kava koostamist, mille alusel rajatakse ja arendatakse sademeveekanalisatsiooni ning mis peab olema kooskõlas vesikonna veemajanduskavaga ÜVVKS kohaselt toimub sademevee juhtimine ühiskanalisatsiooni vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel, mis sõlmitakse ÜVVK kasutamise eeskirja alusel. Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimiseks ÜVVK kaudu ja puhastamiseks sõlmib valla- või linnavalitsus 12  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 vee-ettevõtjaga sellekohase lepingu. ÜVVKS kohaselt avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimise ehitiste liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga määratakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ÜVVK-ga liitumise eeskirja alusel. Eesvoolude hooldustöödel tuleb juhinduda maaparandusseadusest ja maaeluministri 19.12.2018 määrusest nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“. Sademevee ärajuhtimiseks kasutatavate kraavide, mis paiknevad era- ja avalikel kinnistutel ja mille kaudu juhivad suublasse oma sademevee valgalal paiknevad kinnistud, korrastamise kohustus kuulub maaomanikele, juhul kui neid rajatisi ei ole antud lepinguga hooldamiseks vee-ettevõttele. 2.1.3. Vee erikasutuse keskkonnaload Kohtla-Järve linnas väljastatud vee erikasutuse keskkonnaload on esitatud alljärgnevas tabelis (vastavalt Keskkonnaameti keskkonnalubade registrile). 13  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Tabel 2.1. Keskkonnaload 3 Vee Vee Lubatud Heitveele kehtestatud Loa nr Loa kestvus Omaja erikasutuse erikasutuse Veehaarded veevõtt, Reoveepuhasti piirnormid (mg/l) piirkond iseloomustus m3/a Kohtla-Järve 4 000 RVP territoorimil 379 250 (23986) Lõuna veehaare pk Kohtla-Järve linn, 67(50867); 01.08.2017 - OÜ Järve Järve linnaosa, Lõuna L.VV/329102 Veevõtt - - - 31.12.2035 Biopuhastus Ida-Viru veehaare pk maakond 69 (50869); 295 000 Lõuna veehaare pk 55 (50855); Lõuna veehaare pk 68 (50868). BHT7 15 KHT 125 Heljum 15 Nüld 10 PUH0440010 Püld 0,5 Kohtla-Järve OÜ Järve Heitvee Kohtla-Järve pH 6…9 L.VV/325554 01.01.2015 - … regionaalne - - Biopuhastus väljalask regionaalne reoveepuhasti Nafta (C10-C40) 1 reoveepuhasti Ühealuselised 0,1 fenoolid Kahealuselised 15 fenoolid Elavhõbe (Hg) 0,001 Vask (Cu) 0,015 3 Allikas: https://eteenus.keskkonnaamet.ee/?page=avalik_otsing&act=avalik_stat_koond&u=20150414143159 14  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Vee Vee Lubatud Heitveele kehtestatud Loa nr Loa kestvus Omaja erikasutuse erikasutuse Veehaarded veevõtt, Reoveepuhasti piirnormid (mg/l) piirkond iseloomustus m3/a Kroom (Cr) 0,05 Arseen (As) 0,01 Kaadmium (Cd) 0,005 Nikkel (Ni) 0,034 Plii (Pb) 0,014 Tolueen 0,05 Pentaklorofenool 0,001 Oktüülfenool 0,0001 Tsink (Zn) 0,2 Kurtna- Vasavere veehaare pk 49 (3235), pk 50 (3234), pk 51 (3233), pk 52 (3261), pk 53 (3262), pk 62 (3243), 2 920 000 pk 66 (3244), Kohtla-Järve pk 67 (3245), linna Ahtme, pk 63 (3242), 01.07.2012 - OÜ Järve Kukruse ja L.VV/321751 Veevõtt pk 30 (50906), - - - 31.12.2028 Biopuhastus Sompa linnaosad pk 28 (50902), ning Illuka vald, pk 32 (50903), Ida-Virumaa pk 31 (50904), pk 29 (50862) Kukruse pk 15 120 450 (2146) Ahtme veehaare pk 1 (50900), 1 204 500 pk 2 (50848), pk 3 (50847), pk 4 (50905), 15  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Vee Vee Lubatud Heitveele kehtestatud Loa nr Loa kestvus Omaja erikasutuse erikasutuse Veehaarded veevõtt, Reoveepuhasti piirnormid (mg/l) piirkond iseloomustus m3/a pk 5 (50901), pk 6 (50317) Sompa veehaare pk 33 (2350), 142 350 veehaare (51257) Püld 1 pH 6…9 Kohtla-Järve linn, Nüld 45 OÜ Järve Järve linnaosa, Sademevee Uus-Tehase tn 3 KL-506806 01.10.2019 - … - - Nafta (C10-C40) 5 Biopuhastus Ida-Viru väljalask sademevesi maakond KHT 125 Heljum 40 BHT7 15 pH 6…9 KHT 125 Nafta (C10-C40) 1 Heljum 25 PUH0440710 Ühealuselised Ahtme Tipu- ja Heitvee 0,1 KKL/319098 05.11.2010 - … AS Gren Viru - - Ahtme EJ fenoolid reservkatlamaja väljalask puhasti Kahealuselised 15 fenoolid Püld 1,5 BHT7 15 Nüld 10 Nafta (C10-C40) 5 PUH0001682 Heljum 40 10.06.2025 - Ahtme 88 endine Heitvee KL-524471 AS EcoPro - - EcoPro Ahtme 30.05.2026 ABT väljalask BHT7 15 puhasti Ühealuselised 0,1 fenoolid 16  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Vee Vee Lubatud Heitveele kehtestatud Loa nr Loa kestvus Omaja erikasutuse erikasutuse Veehaarded veevõtt, Reoveepuhasti piirnormid (mg/l) piirkond iseloomustus m3/a Antratseen 0,0001 Tolueen 0,05 Benseen 0,05 Nüld 45 Kohtla-Järve Püld 1 OÜ Eastman Sademevee Eastman KKL/162972 28.09.2007 - … bensoehappe - - Nafta (C10-C40) 5 Specialties väljalask Specialties tootmise tehas Heljum 40 KHT 125 BHT7 15 pH 6…9 Konsu 7 500 000 pinnaveehaare (VEE2027900) 7 500 000 Kohtla-Järve VKG L.KKL.IV- OÜ VKG 200 100 30.12.2008 - … Põhja Veevõtt Järve pk 3 - - - 204118 Energia soojuselektrijaam (2184) 200 100 Järve pk 2 200 100 (2185) Plii 0,014 Kaadmium 0,005 Elavhõbe 0,001 Kroom 0,05 Vask 0,05 L.KKL.IV- Heitvee Tsink 0,20 31.12.2008 - … AS VKG OIL VKG OIL AS - - VKG OIL 198338 väljalask Üldlämmastik 55 Kahealuselised 15 fenoolid Ühealuselised 0,10 fenoolid Keemiline 125 hapnikutarve 17  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Vee Vee Lubatud Heitveele kehtestatud Loa nr Loa kestvus Omaja erikasutuse erikasutuse Veehaarded veevõtt, Reoveepuhasti piirnormid (mg/l) piirkond iseloomustus m3/a Naftasaadused 1 (C10-C40) Üldfosfor 1,50 Heljum 25 Biokeemiline 15 hapnikutarve pH pH Naftasaadused 5 Järve linnaosa Portlif Grupp (C10-C40) OÜ PORTLIF Sademevee KKL/320411 26.05.2011 - … ohtlike jäätmete - - sademevee Heljum 40 GRUPP väljalask käitluskoht väljalask BHT7 15 Ühealuselised 0,10 fenoolid BHT7 15 Ehitajate tn 130a, Heljum 15 Järve linnaosa, PUH0440790 OÜ TNC- Heitvee KHT 125 L.ÕV/327164 28.12.2015 - … Kohtla-Järve linn, - - TNC- Components väljalask Nüld 10 Ida-Viru Components maakond Püld 0,5 Nafta (C10-C40) 1 pH 6…9 Järve Veevõtt Bussipark 3 780 - - - (57460) Kalevi tn 41, Järve linnaosa, Püld 1 AS Atko Ühealuselised L.VV/328577 12.01.2017 - … Kohtla-Järve linn, 0,1 Bussiliinid fenoolid Ida-Viru Heitvee - - Autopesula pH 6…9 maakond väljalask Heljum 25 Nüld 45 18  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Vee Vee Lubatud Heitveele kehtestatud Loa nr Loa kestvus Omaja erikasutuse erikasutuse Veehaarded veevõtt, Reoveepuhasti piirnormid (mg/l) piirkond iseloomustus m3/a Nafta (C10-C40) 1 KHT 125 BHT7 15 Allikas: Keskkonnalubade register KOTKAS 19  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 2.2. EUROOPA LIIDU DIREKTIIVID JA KONVENTSIOONID • Asulareovee direktiiv 2024/3019 – jõustus 01.jaanuaril 2025.a ning selle direktiivi nõuded peavad olema üle võetud siseriiklikku seadusandlusesse 2027. aasta juuli lõpuks. Muudatuste eesmärgiks on vähendada asulatest veekogudesse jõudvat reostust, kaitsta inimeste tervist, rakendada enam „saastaja maksab“ põhimõtet ning aidata kaasa ringmajandusele üleminekule. • Joogiveedirektiiv 2020/2184 – jõustus 2021. aastal. Selle eesmärk on kaitsta tervisliku ja puhta olmevee tagamisega inimeste tervist olmevee saastatusest tuleneva kahjuliku mõju eest ning kehtestada hügieeninõuded joogiveega kokku puutuvatele materjalidele, nagu torustikud, samuti parandada juurdepääsu olmeveele ja võtta veekvaliteedi jälgimisel kasutusele kulutõhus riskipõhine lähenemisviis. Olmevesi ei tohi sisaldada mikroorganisme ja parasiite ega aineid sellisel arvul või sellises koguses, mis kujutavad võimalikku ohtu inimeste tervisele. • Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ – eesmärgiks on saavutada ja hoida veekogude head seisundit. Veepoliitika raamdirektiiv paneb paika ühised vee kaitse ja säästva kasutuse põhimõtted ning üldise tegevusraamistiku maismaa, pinnavee, rannikuvee ja põhjavee kaitseks. Direktiiviga kehtestatakse keskkonnaalased eesmärgid tagamaks, et ühenduse kõikides osades saavutatakse pinnavee ja põhjavee hea seisund ning et ühenduse tasandil hoitaks ära vee seisundi halvenemine. Direktiivis kehtestatud tegevusraamistik hõlmab kõiki teisi veealaseid direktiive. Veepoliitika raamdirektiivi muutmine on ettevalmistamisel; • Põhjaveedirektiiv 2006/118/EÜ; • Nitraadidirektiiv 91/676/EMÜ – eesmärgiks on eelkõige piirata põllumajandustootmisest pärineva reostuse mõju pinna- ja põhjaveele. Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: veeseadus, veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded; • Ohtlike ainete pinnavette juhtimise direktiiv 76/464/EMÜ; • Reoveesette direktiiv 86/278/EMÜ; • Üleujutuste direktiiv 2007/60/EÜ, käsitleb üleujutuste riski hindamist ja maandamise regulatsiooni. • Helsingi Komisjoni (HELCOMi) soovitused nr 23/5 sademevee käitlemiseks. Soovituste eesmärk on vähendada asulate sademevee käitlemisest tulenevat veereostust, arendada välja kuluefektiivsed meetmed, et vähendada mikroplasti ja kahjulike ühendite jõudmist reoveepuhastitest merekeskkonda ning vähendada sademeveekanalisatsioonist tulenevat reostust, rakendades efektiivseid puhastustehnoloogiaid õliga saastunud sademevee puhastamiseks. Uuendatud soovitustesse lisati mh eesmärk arendada välja kuluefektiivsed meetmed, et vähendada mikroplasti ja kahjulike ühendite jõudmist reoveepuhastitest merekeskkonda ning vähendada sademeveekanalisatsioonist tulenevat õlireostust, rakendades efektiivseid puhastustehnoloogiaid õliga saastunud sademevete puhastamiseks. HELCOMi soovitused on üle võetud Eesti seadusandluses. 2.2.1. Euroopa Liidu direktiivide muudatuste ja/või plaanitavate muudatuste mõjust ÜVK- ja sademeveesüsteemidele Asulareovee puhastamise direktiiv 2024/3019 Asulareovee puhastamise direktiivi muudatustega laiendatakse selle kohaldamisala väiksematele tiheasustusaladele, seatakse suurem rõhk reoveepuhastite energiatõhususele ja energianeutraalsuse saavutamisele ning laiendatakse reguleeritavate saasteainete ringi, hõlmates ka mikrosaasteaineid. Kuigi reovee primaarse ning teise ja kolmanda astme puhastuse käigus juba kõrvaldatakse osa 20  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 mikrosaasteainetest, tuleb direktiivi kohaselt sellegipoolest kasutusele võtta 4. astme puhastus, et tagada mitmesuguste allesjäänud mikrosaasteainete eemaldamine asulareoveest. Uuendatud asulareovee puhastamise direktiivi järgi: 1) karmistuvad reoveepuhastite puhastusnõuded: - Teise astme puhastuse rakendamise nõue laieneb ka vähemalt 1000 ie reoveekogumisalasid teenindavatele asulareoveepuhastitele (tähtaeg 31.12.2025). Teise astme puhastuse osas on varasemast erinevalt võimalus KHT nõue asendada orgaanilise süsiniku üldsisalduse määramise nõudega. - Rangemaks muutuvad asulareoveepuhastite lämmastiku- ja fosfori eemaldamise nõuded. Fosforiärastuse nõuded alates 150 000 ie puhastitel: üldfosfori piirväärtus 0,5 mg/l või ärastusefektiivsus 90%; alates 10 000 ie puhastitel (va alates 150 000 ie puhastid): piirväärtus 0,7 mg/l või ärastusefektiivsus 87,5%. Lämmastikuärastuse nõuded alates 150 000 ie puhastitel: üldlämmastiku piirväärtus 8 mg/l (kohaldub külmaerand) või ärastusefektiivsus 80%; alates 10 000 ie reoveekogumisalasid teenindavatel puhastitel (va alates 150 000 ie puhastid): piirväärtus 10 mg/l (kohaldub külmaerand) või ärastusefektiivsus 80%. 2) Kehtestatakse mikrosaasteainete eemaldamise kohustus vähemalt 150 000 ie reostuskoormust töötlevates puhastites. Kui riskihindamine näitab ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb mikrosaasteaineid täiendavalt eemaldada ka väiksemates asulareoveepuhastites. Vähemalt 10 000 ie tiheasustusalade puhul rakendatakse neljanda astme puhastust mikrosaasteainetega saastumise suhtes tundlikuks tunnistatud aladel. Kõnealused alad peaksid hõlmama kohti, kus puhastatud asulareovee juhtimisel veekogudesse on lahjendusaste väike või kus suublat kasutatakse joogivee tootmiseks, toiduks mõeldud veeselgrootute tootmiseks või suplusveekoguna. Neljanda astme puhastust juurutatakse etapiviisiliselt. Hiljemalt 31.12.2045 peavad nii üle 150 000 ie-ga puhastid kui ka üle 10 000 ie reoveekogumisaladel olevate mikro- saasteainetega saastumise suhtes tundlikuks määratud alasid teenindavad reoveepuhastid vastama IV astme nõuetele. Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et vähemalt 150 000 ie reostus koormusega asulareoveepuhastid vastaksid neljanda astme puhastuse nõuetele hiljemalt 31. detsembriks 2045. 10 000-149 999 puhastite (edaspidi keskmise suurusega puhastid) osas selgub see, mitmele puhastile IV puhastusastme tegema peab, sõltuvalt standarditud riskihindamise tulemustest. IV puhastusastme rajamine keskmise suurusega puhastitele on etapiviisiline. Esimene tähtaeg on 2033. aasta, mil 10% keskmise suurusega puhastitest peab olema varustatud IV puhastusastmega, seejärel 2036. a. 30%, 2039. a. 60% ning 2045. a. peab IV puhastusaste olema kõigil keskmise suurusega puhastitel. IV puhastusastme rajamise ja käigushoidmise kulud kaetakse ravimi- ja kosmeetikatootjate poolt laiendatud tootjavastutuse süsteemi kaudu kokku kogutud rahalistest vahenditest. Kuni 20% mikrosaasteainete puhastusega seotud kuludest on lubatud katta veehinnaga. Direktiiviga on sätestatud, et puhastid, mis peavad olema varustatud neljanda astme puhastusega peavad seirama asulareoveepuhasti sissevoolus ja väljavoolus sihtmikrosaasteaineid, mis on jagatud kahte kategooriasse: hõlpsasti töödeldavad ja hõlpsasti kõrvaldatavad. Tabel 2.2. Seiratavad mikrosaasteained I kategooria ained: hõlpsasti töödeldavad II kategooria ained: hõlpsasti kõrvaldatavad ained ained Amisulpriid Bensotriasool Karbamasepiin Kandesartaan Tsitalopraam Irbesartaan Klaritromütsiin 4-metüülbensotriasooli ja 5-metüülbenso- Diklofenak triasooli segu Hüdroklorotiasiid 21  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 I kategooria ained: hõlpsasti töödeldavad II kategooria ained: hõlpsasti kõrvaldatavad ained ained Metroprolool Venlafaksiin Kusjuures I kategooria seiratavate ainete arv peab olema kaks korda suurem kui II kategooria ainete arv. Samuti on kindlaks määratud mikrosaasteainete proovide arv ning see sõltub reoveepuhasti suurusest: Tabel 2.3. Mikrosaasteainete nõutud proovide arv Reoveepuhasti koormus Mikrosaasteainete proovide arv 10 000-49 999 ie Üks proov kuus 50 000 – 149 999 ie Kaks proovi kuus Alates 150 000 ie Kaks proovi kuus Direktiiviga ei ole paika pandud Tabel 2.3 toodud mikrosaasteainete sisaldused väljavoolus, vaid puhastusega tuleb tagada vähemalt 80% eemaldusprotsent sissetuleva vee reostuskoormuse suhtes. Sealjuures arvutatakse eemaldusprotsent vähemalt kuue aine kohta kuiva ilma vooluhulga tingimustes. Kõigi arvutamisel kasutatud üksikute ainete konkreetsete eemaldusprotsentide keskväärtust kasutatakse, et hinnata, kas on saavutatud nõutav väikseim eemaldusprotsent 80%. Direktiivis on ka öeldud, et Euroopa Komisjonil on õigus vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse liikmesriikide kasutatavad seire ja proovivõtumeetodid, et määrata kindlaks mikrosaastainete olemasolu ja kogus asulareovees. Hetkel teadaoleva info põhjal on vastav rakendusakt koostamisel. 3) suureneb ühiskanalisatsiooniga liitunute hulk - kõik vähemalt 1000 ie reoveekogumisalad peavad olema varustatud reovee kogumissüsteemidega ning kõik nende olmereovee allikad peavad olema kogumissüsteemidega ühendatud. Tähtaeg 31.12.2035. 4) Muudatused hõlmavad ka seire tõhustamist, et kindlustada aja- ja asjakohane teave vee kvaliteedi kohta. Näiteks tuleb edaspidi seirata ka mikrosaasteaineid, mikroplasti, erinevaid ohtlikke aineid (sh eriti püsivaid nn igavesi kemikaale – per- ja polüfluoritud alküülühendeid ehk PFASe). Tulevikus hakatakse reovees jälgima ka erinevaid tervisekaitse näitajaid, näiteks antimikroobset resistentsust ning erinevate viiruste (nagu näiteks SARS-CoV-2 viirus, gripiviirus) ja patogeenide sisaldust, et saada kiiremini teavet haiguste levikust. Olulisemad muudatused seire osas: - muutuvad tavasaastenäitajate seiresagedus ja kehtestatakse mikrosaastenäitajate seiresageduse nõuded asulareoveepuhastitele: - 1000-9999 ie – üks proov kuus. - 10000 – 49 999 ie – kaks proovi kuus + mikrosaasteainete osas üks proov kuus. - 50 000 – 149 999 ie – üks proov nädalas + mikrosaasteainete osas kaks proovi kuus. - Alates 150 000 ie – kaks proovi nädalas + mikrosaasteainete osas kaks proovi kuus. 5) reoveepuhastussektor liigub energianeutraalsuse suunas. 2045. aasta lõpuks tuleb 16 Eesti suuremas asulareoveepuhastis saavutada riiklikul tasandil energianeutraalsus. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb vee-ettevõtetel teha investeeringuid nii energiaefektiivsuse suurendamiseks kui ka taastuvenergia tootmiseks. Taastuvenergiat on võimalik toota näiteks päikesepaneelide rajamise ja reovee puhastamisel tekkivast reoveesettest biogaasi tootes. Joogivee direktiiv Uuendatud joogivee direktiivi kohaldatakse alates 12. jaanuarist 2021 ning see täiustab EL joogivee kvaliteedinõudeid. Kui seni kontrollisid joogivee käitleja ja Terviseamet vee kvaliteeti kraani otsast, siis edaspidi tuleb hinnata joogivee kvaliteediriske ja kavandada nende ohjamine kogu veevarustusahelas 22  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 alates veevõtukoha valgalast või toitealast kuni kraani otsani. ELi riigid tagavad, et viiakse läbi joogivee veevõtukohtade valgalade ja veevarustussüsteemide riskihindamine ja riskijuhtimine, samuti tarbimiskoha jaotussüsteemidega seotud riskihindamine ning selle hindamine, kas võimalikud riskid mõjutavad vee kvaliteeti, sealhulgas ohu tuvastamine süsteemis ja kontrollimeetmete rakendamine. Eestis on plaanis riskihindamise lihtsustamiseks arendada veebipõhine rakendus, mis võimaldab veekäitlejail edaspidi hinnata võimalikke valgalast või toitealast ning veevarustussüsteemist tulenevaid riske ja ohtusid joogivee kvaliteedile. Muudatuste eesmärk on tagada ohutu joogivesi kogu elanikkonnale, vähendada joogivee varustamisega seotud riske tervisele ja keskkonnale. Riskipõhine joogivee ohutuse hindamine võimaldab veekäitlejatel edaspidi keskenduda just neile ohtudele, mis on konkreetses piirkonnas. Lisaks tuleb joogivee käitlejatel ja riigil anda edaspidi tarbijale veel rohkem teavet joogivee kvaliteedi ja käitluse kohta. Eesmärk on kasvatada tarbijates usaldust kraanivee suhtes ning vähendada seeläbi pudelivee jaoks plasti tootmist, jäätmeteket ja säästa selle kaudu keskkonda. Riskihindamise lihtsustamiseks on plaanis arendada ka veebipõhine rakendus, mis võimaldab veekäitlejail edaspidi hinnata võimalikke valgalast või toitealast ning veevarustussüsteemist tulenevaid riske ja ohtusid joogivee kvaliteedile. Terviseamet määrab prioriteetsed avalikud vee tarbimiskohad, kus tuleb hakata samuti riske hindama, nt haiglad, haridus- ja hoolekandeasutused, majutusasutused jt. Eestis on veeseaduse muudatustega täpsustatud kohalike omavalitsuste kohustusi joogivee kättesaadavuse parandamisel: kohalik omavalitsus peab selgitama välja oma territooriumil inimesed, kellel puudub juurdepääs joogiveele ning teavitama neid võimalustest ühisveevärgiga liitumiseks või alternatiivsetest võimalustest joogivee saamiseks. Ühe võimaliku meetmena nähakse ette avalike veekraanide paigaldamist. Osade joogivee kvaliteedinäitajate piirmäärasid karmistati, kvaliteedinäitajate hulka lisati uusi saasteaineid. Kokku tuleb joogivees hakata määrama lisaks senistele kaheksat uut keemilist ja mikrobioloogilist näitajat, teiste hulgas näiteks endokriinfunktsiooni häirivad ühendid, ravimijäägid ja mikroplast. Nende ainete esinemist peab veekäitleja edaspidi riskihindamise käigus seirama nii valgalal kui veevarustussüsteemis. Joogiveedirektiivi muutustele tuginevate veeseaduse muutustustega kehtestatakse ka miinimumnõuded joogiveega kokkupuutuvatele materjalidele, veepuhastuskemikaalidele ja filtermaterjalile. Veega kokkupuutuvad torustikud ja komponendid peavad olema ohutud ja inertsed. Veepoliitika raamdirektiiv ja põhjavee direktiiv – 2024. aastal on otsustatud asuda veepoliitika raamdirektiivi ja põhjavee direktiivi muutma. Ettepanekuga ajakohastatakse prioriteetseid aineid ja keskkonnakvaliteedi standardeid pinnavee ja põhjavee puhul. Ajakohastatakse vee saasteainete loetelu, lisades uusi saasteaineid ja seotud kvaliteedistandardeid mõnede per- ja polüfluoritud alküülühendite (PFAS), ravimite ja pestitsiidide jaoks. PFAS-id on suur rühm nn igavesi kemikaale, mida kasutatakse köögitarvetes, rõivastes ja mööblis, tulekustutusvahtudes ja isikuhooldustoodetes. Liikmesriigid leppisid kokku, et säilitavad komisjoni ettepaneku kehtestada keskkonnakvaliteedi standardid 24 PFAS-i summale pinnavees. 23  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 2.3. OMAVALITSUSE ÕIGUSAKTID • Kohtla-Järve linnavolikogu määrus nr 76 (vastu võetud 30.09.2015) „Kohtla-Järve linna arengukava aastateks 2016-2034“; • Kohtla-Järve linnavolikogu määrus nr 49 (vastu võetud 26.11.2014) „Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026“; • Kohtla-Järve linnavolikogu määrus nr 89 (vastu võetud 16.12.2015) „Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“; • Kohtla-Järve linnavolikogu määrus nr 90 (vastu võetud 16.12.2015) „Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“; • Kohtla-Järve linnavolikogu määrus nr 49 (vastu võetud 25.04.2019) „Kohtla-Järve linna reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“. 2.3.1. Kohtla-Järve linna üldplaneeringud Kohtla-Järve Linnavolikogu 30. aprilli 2014. a määrusega nr 30 „Kohtla-Järve linna kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamise tulemuste kinnitamine“ otsustati kinnitada Kohtla-Järve linna kehtivate üldplaneeringute tulemused. Sellest lähtudes on jäetud kehtima aastatel 2008 – 2011 kehtestatud Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Sompa, Oru ja Kukruse linnaosade üldplaneeringud ja teemaplaneeringud: • Järve linnaosa üldplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 20. veebruari 2008. a otsusega nr 265); • Ahtme ja Sompa linnaosa üldplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. mai 2011. a otsusega nr 168); • Kukruse linnaosa üldplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. mai 2010. a otsusega nr 76); • Oru linnaosa üldplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. mai 2010. a otsusega nr 75); • Järve linnaosa üldplaneeringu täpsustava tsemenditehase kui olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku üldplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 18. veebruari 2009. a otsusega nr 387). • Lugeda Kohtla-Järve linnas kehtivaks üldplaneeringute täpsustavaks teemaplaneeringuks Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. mai 2011. a otsusega nr 169). Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. augusti 2022.a otsusega nr 50 on kinnitatud Kohtla-Järve linna kehtivate üldplaneeringute ülevaatamise tulemused. Ülevaatamise tulemusena jõuti järeldusele, et Kohtla-Järve linnas Järve, Ahtme, Sompa, Kukruse ja Oru linnaosa kehtivad üldplaneeringud on linnaarengu suunamiseks jätkusuutlikud ja asja- ning ajakohased. Oru, Sompa ja Kukruse linnaosades puuduvad üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud ja need võimaldavad tagada jätkusuutliku ruumilise arengu. Järve, Ahtme, Sompa, Kukruse ning Oru linnaosade üldplaneeringute lahendused vastavad Kohtla-Järve linna arengukava aastateks 2016-2034 arengusuundadele ja valdkondlikele arengukavadele ja võimaldavad jätkata planeeringute edasist elluviimist. Otsustati lugeda kehtivaks üldplaneeringute täpsustavaks teemaplaneeringuks Kohtla- Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. mai 2011. a otsusega nr 169). Üldplaneeringu ülevaatamise tulemuste raames analüüsiti kehtivate detailplaneeringute realiseerimise võimalusi, kas üle viie aasta tagasi kehtestatud detailplaneeringud on endiselt 24  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 aktuaalsed ja neid on võimalik realiseerida. Kehtestatud detailplaneeringute ülevaatamise tulemusena selgitati välja arendajate reaalsed plaanid ja detailplaneeringute edaspidised elluviimise võimalused ning kaalutleti planeeringute kehtetuks tunnistamise vajadusi. Realiseerimata jäänud planeeringute osas peeti arendajatega kirjavahetust, et selgitada välja koostatud detailplaneeringute üldplaneeringutele vastavust ja sellekohaselt detailplaneeringute sobivust ja ajakohasust. Tehtud analüüsi põhjal jäeti kehtima 78 detailplaneeringut ning tunnistati kehtetuks üks detailplaneering. Täies mahus tunnistati kehtetuks Kohtla-Järve linna Järve linnaosas tsemenditehase asukoha valiku üldplaneeringu täpsustatav planeering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 18. veebruari 2009. a otsusega nr 387 „Järve linnaossa kavandatava tsemenditehase kui olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku üldplaneeringu kehtestamine”) ja tsemenditehase detailplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. veebruari 2010. a otsusega nr 57 „Järve linnaossa tsemenditehase rajamise detailplaneeringu kehtestamine)”. AS Viru Keemia Grupp omanikud ei ole enam huvitatud tsemenditehase planeeringu realiseerumise jätkamisest. Lahendus taristu võrgustiku arendamise kavandamisel on üldplaneeringutes lahendatud ja selle elluviimine vastab planeeritule. Järve ja Ahtme linnaosa üldplaneeringuid muutnud detailplaneeringud on pigem üldplaneeringu täpsustavad planeeringud, mis ei sisalda maakasutamise juhtfunktsiooni ulatuslikku muutmist. Nendest suurema osa eesmärgiks on ühe kinnistu ulatuses olnud maakasutuse juhtfunktsiooni muutmine ühiskondliku ehitiste maa juhtfunktsioonist elamumaa või ärimaa juhtfunktsiooniks. Selline vajadus tekkis riigiomandis olnud objekti müümisel eraomandisse. Kehtestatud detailplaneeringute maht ja sisuline eesmärk on asjakohane, et tagada vastava linnaosa üldplaneeringu tasakaalustatud arengut. Peale 2015. a kehtima hakanud uut ehitusseadustikku ja planeerimisseadustikku on võimalik kehtivate üldplaneeringute kohaselt projekteerimistingimuste väljastamisega täpsustada ehitusalased tingimused, kuna nendes on käsitletud hoonestuse üldised kasutus- ja ehitustingimused. Kohtla-Järve linna linnaosades kehtivates üldplaneeringutes on toodud ka tingimused detailplaneeringute koostamisele ning seega, kui seadus lubab ilma detailplaneeringuta väljastada projekteerimistingimused, on need olemas kehtivate üldplaneeringute tasemel. Ülevaatamise kokkuvõttes on rõhutatud, et üldplaneeringud vajavad täpsustamist elupaikade osas seoses elanikkonna kahanemisega, kus hoonestusala on suurenenud ja rahvastik on vähenenud. See vajab elamumaa maakasutuse suuna ümbermõtlemist korterelamu ja väikeelamu osakaalu ja arendamise osas. On vajalik analüüsida linnaelanikkonna kahanemisega seotud mõjusid ja välja töötada selle kohanemise lähteseisukohad ja võimalused. Üldiseks probleemiks suuremates Ahtme ja Järve linnaosades on elanike autotranspordi parkimiskohtade puudus, mis on lahendatav üldplaneeringus linnaomandis olevate maade kasutusse võtmise ja arendajate leidmise teel detailplaneeringute kaudu. Ahtme linnaosa üldplaneeringu ülevaatamisel on arvesse võetud Vana Ahtme tööstuspargi ala osas ettepanek jätkata selle tootmisala arendamist, vältides keemiatööstuse või olulise mõjuga tootmise rajamist. Üldplaneeringute ülevaatamise tulemuste materjalid on kättesaadavad Kohtla-Järve linna kodulehel Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. septembri 2025 otsusega nr 230 algatati Kohtla-Järve linna üldplaneeringu ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine. 25  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 2.4. JÄRVE BIOPUHASTUS OÜ VEEMAJANDUSPROJEKTID OÜ Järve Biopuhastuse aastatel 2016-2025 ellu viidud veemajandusprojektid on esitatud alljärgnevas tabelis. Lisainfot ellu viidud projektide kohta saab OÜ Järve Biopuhastuse koduleheküljelt http://www.idavesi.ee/?sisu=tekst&mid=7&lang=est. Tabel 2.4. Järve Biopuhastus OÜ ÜVK projektid Kohtla-Järve linnas Projekt Teostatud Maksumus Oru veevarustuse ja reoveekäitlemise rekonstrueerimine 2016 1 047 000 € Automaatsete proovivõtuseadmete hankimine ja paigaldamine 2016 120 000 € Töövõtuleping - Ahtme mnt 8 T torustiku ehitus 2018 50 000 € Kohtla-Järve reoveepuhasti laiendamise projekteerimis- ja ehitustööd 2018 3 893 000 € Garaaži juurdeehitise ehitamine 2019 1 592 000 € Sademeveekollektori rekonstrueerimine aadressil Endla tn L2 Kohtla-Järve linnas 2020 114 000 € Ühiskanalisatsiooni torustiku rekonstrueerimine Maleva tn 25a – Toome pst 8 lõigul 2021 40 000 € Ahtme reoveepumpla võre projekteerimine ja ehitamine 2021 322 000 € Kohtla-Järve linna ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni laiendamine 2023 1 133 000 € Sompa lo Kanarbiku tn ja Ülase tn veetoru ehitus 2023 26 000 € Ühiskanalisatsiooni laiendamine Kastani tänaval, Ahtme LO, Kohtla-Järve linn 2023 156 000 € Reoveepumpla rekonstrueerimine. Kohtla-Järve linn, Sompa linnaosa 2024 241 000 € Ühisveevärgi torustiku rekonstrueerimine Tulika tänaval, Sompa linnaosas, Kohtla-Järve linnas, Ida-Virumaal 2024 201 000 € Ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine Kohtla-Järve linnas, Järve linnaosas 2024 1 381 000 € Reoveepumpla rekonstrueerimine. Kohtla-Järve linn, Ahtme linnaosa 2025 261 000 € Kohtla-Järve reoveepuhasti ventilatsiooni- ja õhupuhastussüsteemi rekonstrueerimine 2025 1 942 000 € Allikas: Järve Biopuhastus OÜ Käesoleva kava ettevalmistamise perioodil on elluviimisel: • riigihange 296944: Tammiku reoveekogumisala ÜVK rekonstrueerimine ja laiendamine. Projekteerimistööd. Hanke maksumus on 55 760 eurot. Lepingu täitmise tähtaeg on 09.04.2026. a. • riigihange 293520: Ühiskanalisatsiooni torustiku ehitamine Käva piirkonnas, Järve linnaosas, Kohtla-Järve linnas. Hanke maksumus on 985 000 eurot. Lepingu täitmise tähtaeg on 31.05.2026. a. 26  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 3. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD 3.1. ÜLEVAADE Kohtla-Järve linn asub Ida-Virumaal. Linna pindala on ca 39,3 km2. Linn koosneb 5 eraldi asuvast linnaosast: 1. Ahtme, 2. Järve, 3. Oru, 4. Sompa ja 5. Kukruse. Joonis 3.1 Kohtla-Järve linna territoorium (tähistatud kollaste aladena)4 3.2. ELANIKKOND Statistikaameti andmetel oli seisuga 01.01.2025 Kohtla-Järve linna elanike arv 32 839. Rahvastiku tihedus on ca 836,6 in/km2. Tabel 3.1 kirjeldab Kohtla-Järve linna elanike arvu muutusi perioodil 2019- 2025 (1. jaanuari seisuga). Tabel 3.1. Rahvaarv Kohtla-Järve linnaosades Elanike arv aastal Piirkond 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Ahtme linnaosa 15 779 15 506 15 185 15 601 15 599 15 563 15 312 Järve linnaosa 15 500 15 297 14 937 15 656 15 877 15 688 15 400 Kukruse linnaosa 509 500 496 467 464 452 442 Oru linnaosa 1 044 1 031 987 996 1 004 980 937 Sompa linnaosa 835 820 786 754 731 751 748 Kohtla-Järve linn 33 743 33 197 32 577 33 498 33 675 33 434 32 839 KOKKU Allikas: Statistikaamet, RV0240 4 Allikas: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis 27  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 3.3. Leibkonna sissetulek ja maksevõime Vee- ja kanalisatsiooniteenused peavad olema kättesaadavad jõukohase hinnaga. Rahvusvaheliste standardite järgi vee- ja kanalisatsiooniteenuste arve ei peaks ületama 4% leibkonnaliikme netosissetulekust. Eesti oludes on see piir 2% ringis, mille põhjuseks on Eesti tarbijate suurem hinnatundlikkus, kus hinna tõstmise korral tarbimine langeb. Leibkonnaliikme netosissetulek on oluliseks indikaatoriks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel. Eestis puudub statistika leibkonnaliikme netosissetuleku kohta valdade kaupa. Leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Ida-Virumaa - on kajastatud tabelis 3.2. Tabel 3.2. Leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Ida-Virumaal Indikaator 2019 2020 2021 2022 2023 Ida-Viru maakond 655,8 678,3 843,2 838,4 863,1 Eesti keskmine 814,6 847,7 1001,3 1018,0 1096,9 Ida-Viru maakonna näitaja osakaal Eesti keskmisest 80,5% 80,0% 84,2% 82,4% 78,7% Allikas: Statistikaamet, RT085 3.3.1. Tariifide jõukohasus ja taluvusanalüüs Tabel 3.3 näitab majapidamiste vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulutuse suhet leibkonnaliikme keskmisesse netosissetulekusse. Hetkel kehtivad tariifid jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritud taluvuspiiri (4%) piiridesse. Tabel 3.3. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste keskmine arve ja sissetuleku suhe Kohtla-Järve linnas Leibkonna- Vee- Kanalisat- liikme teenuste Elanike ühik- Veetariif siooni- netosissetulek kulutus Veeteenuse tarbimine Piirkond KM-ga tariif Ida-Viru leibkonna- kulukuse määr päevas KM-ga maakonnas liikme 2023. a. kohta €/m3 €/m3 l/el €/kuus €/kuus % Ahtme linnaosa 2,0336 2,0336 96 863,1 11,88 1,38% Järve linnaosa 2,0336 2,0336 89 863,1 11,01 1,28% Sompa linnaosa 2,0336 2,0336 86 863,1 10,64 1,23% Kukruse linnaosa 2,0336 2,0336 89 863,1 11,01 1,28% Oru linnaosa 2,0336 2,0336 76 863,1 9,4 1,09% Allikas: Järve Biopuhastus OÜ 5 ST08: LEIBKONNALIIKME KESKMINE NETOSISSETULEK KUUS ELUKOHA JA SISSETULEKUALLIKA JÄRGI. Statistika andmebaas 28  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 3.4. VEE-ETTEVÕTLUS OÜ Järve Biopuhastus asutati eesmärgiga arendada välja regionaalne vee-ettevõte Kohtla-Järve piirkonnas. Osanike leping sõlmiti 30.11.2004. Ettevõtte osanikeks on Kohtla-Järve linn, Jõhvi vald ja Lüganuse vald. Põhitegevusalaks on heitvee ärajuhtimine, reovee puhastamine, vee- ja kanalisatsiooni teenuste osutamine, vee töötlemine, keskkonnaprojektide juhtimine. OÜ Järve Biopuhastus tegevuspiirkondadeks on: Kohtla-Järve linn (Ahtme, Järve, Sompa, Kukruse ja Oru linnaosa), Jõhvi vald, Lüganuse vald, Toila vald (Kohtla vald). 3.5. VEETEENUSTE HINNAD Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise alused on sätestatud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniseaduse §-s 50, mille kohaselt peavad vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid: • katma põhjendatud tegevuskulud; • tagama keskkonnanõuete täitmise; • tagama investeeringute tegemise olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks; • tagama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemise, välja arvates tagastamatu abina saadud investeeringud ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud; • tagama põhjendatud tulukuse vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind arvutatakse Konkurentsiameti metoodika alusel, mis lähtub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud põhimõtetest. Vastavalt Konkurentsiameti 09.04.2026 tehtud otsusele nr 9-3/2026-005 kehtestatakse OÜ Järve Biopuhastus poolt teenindatavates piirkondades veevarustusteenuse, reovee ärajuhtimise ja puhastamise ning põhiteenusega seotud teenuste hinnad alljärgnevalt (hindadele lisandub käibemaks): • tasu võetud joogivee eest: 1,81 €/m3 • reovee ärajuhtimine ja puhastamine: 1,67 €/m3 *reovee ärajuhtimine 0,84 €/m3 reovee puhastamine 0,83 €/m3 Ülaltoodud hind kehtib üheselt kõigile OÜ Järve Biopuhastus tegevuspiirkonna (Kohtla-Järve, Jõhvi vald, Lüganuse vald) klientidele. OÜ Järve Biopuhastus kogu tegevuspiirkond • tasu reovee ärajuhtimise eest: 0,84 €/m3 • reovee puhastamine, 1. reostusgrupp (olmereovesi): 0,83 €/m3 • reovee puhastamine, 2. reostusgrupp 0,79 €/m3 • reovee puhastamine, 3. reostusgrupp 1,13 €/m3 • reovee puhastamine, 4. reostusgrupp 0,85 €/m3 • reovee puhastamine, 5. reostusgrupp 1,31 €/m3 • reovee puhastamine, 6. reostusgrupp 1,09 €/m3 • reovee puhastamine, 7. reostusgrupp 1,22 €/m3 • reovee puhastamine, 8. reostusgrupp 1,27 €/m3 • reovee puhastamine, 9. reostusgrupp 1,51 €/m3 • reovee puhastamine, 10. reostusgrupp 2,00 €/m3 Reovee liigitamine teatavasse reostusnäitajate piirväärtuse gruppi tuleneb kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjast või vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingust. 29  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 4. KESKKONNASEISUND 4.1. REOVEEKOGUMISALAD Vastavalt keskkonnaministri 02.07.2009 a käskkirjale nr 1079 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 ie“ ja keskkonnaministri 02.07.2009 a käskkirjale nr 1080 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie“ on Kohtla-Järve linnas kinnitatud Sompa linnaosa, Oru linnaosa, Kukruse linnaosa, Kohtla-Järve, Ahtme linnaosa ja osaliselt Tammiku reoveekogumisalad. Joonis 4.1. Sompa linnaosa reoveekogumisala. Allikas: Keskkonnaportaal Joonis 4.2. Oru linnaosa reoveekogumisala. Allikas: Keskkonnaportaal 30  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Joonis 4.3. Kukruse linnaosa reoveekogumisala. Allikas: Keskkonnaportaal Joonis 4.4. Kohtla-Järve reoveekogumisala. Allikas: Keskkonnaportaal 31  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Joonis 4.5. Ahtme reoveekogumisala. Allikas: Keskkonnaportaal Joonis 4.6. Tammiku reoveekogumisala. Allikas: Keskkonnaportaal Enamus Tammiku reoveekogumisalast jääb Jõhvi valla territooriumile ja reoveekogumisalaga seotud tegevusi ja investeeringuid kajastatakse Jõhvi valla ÜVK arendamise kavas. Käesolevas ÜVK arendamise kavas käsitletakse ainult Ahtme linnaosa territooriumile jäävat Tammiku reoveekogumisala osa ja sellega seonduvaid investeeringuid. 4.2. PERSPEKTIIVSED REOVEEKOGUMISALAD Vastavalt veeseaduse § 2 p 22 on reoveekogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks. Kohtla-Järve linnaosades on mitmed aiandusühingute/suvilapiirkondade alad arvatud reoveekogumisala koosseisu. Paraku ei ole neis piirkondades piisavalt püsielanikke, et ühiskanalisatsiooni väljaehitamine oleks majanduslikult põhjendatud. Seetõttu on käesolevas ÜVK arendamise kavas kajastatud ettepanekud reoveekogumisala piiride muutmiseks. 32  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Aiandusühingutes/suvilapiirkondades tuleb reovee kokku kogumine lahendada lokaalselt ning vastavalt reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjale. Järve linnaosa Käesoleval ajal hõlmab Järve linnaosa reoveekogumisala (Kohtla-Järve RKA) ka Käva suvilapiirkonda (Romantiku, Kaevanduse, Keemikute ja Rohu väikekohad). Antud suvilapiirkonnas ei ole majanduslikult mõistlik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine, mistõttu on vajalik piirkond reoveekogumisalast välja arvata (Joonis 4.7). Ettepanekud reoveekogumisala piiride muutmiseks on esitatud ka Lisas 1 joonistel 1 ja 2, kus on tähistatud perspektiivse reoveekogumisala piir. Joonis 4.7. Kohtla-Järve perspektiivne reoveekogumisala Ahtme linnaosa Ahtme reoveekogumisalast (Ahtme RKA) arvatakse välja Aretaja vkt – Jalaka tn – Kevadlille tn piirkond, Haru tn piirkond ja Kodu tn 18 kinnistu. Neis piirkondades ei ole majanduslikult mõistlik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine, mistõttu on vajalik eeltoodud piirkonnad reoveekogumisalast välja arvata. Ettepanekud reoveekogumisala piiride muutmiseks on esitatud ka Lisas 1 joonistel 3 ja 4, kus on tähistatud perspektiivse reoveekogumisala piir. 33  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Joonis 4.8. Ahtme perspektiivne reoveekogumisala Oru linnaosa Olemasoleval Oru reoveekogumisalal asub Toila valla suvilapiirkond (Koidu aiandusühing), kus puuduvad suures osas eraldi katastriüksused. Lisaks paikneb reoveekogumisalal Briketi tn 19, kus on samuti aiamaad. Kirjeldatud piirkonnas ei ole majanduslikult mõistlik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine ning see tuleb reoveekogumisalast välja arvata. Ettepanekud reoveekogumisala piiride muutmiseks on esitatud ka Lisas 1 joonisel 7, kus on tähistatud perspektiivse reoveekogumisala piir. Joonis 4.9. Oru perspektiivne reoveekogumisala 34  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Sompa linnaosa Sompa reoveekogumisalasse on käesoleval ajal määratud Aruserva tn, AÜ Sompa Aed (Aedvilja vkt), AÜ Geoloog (Geoloogi vkt) ja AÜ Rutiku (Rutiku vkt). Neis piirkondades ei ole majanduslikult mõistlik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine, mistõttu need tuleb reoveekogumisalast välja arvata. Ettepanekud reoveekogumisala piiride muutmiseks on esitatud ka Lisas 1 joonisel 5, kus on tähistatud perspektiivse reoveekogumisala piir. Joonis 4.10. Sompa perspektiivne reoveekogumisala Kukruse linnaosa Kukruse linnaosa reoveekogumisala piiride muutmist ei kavandata. 4.3. PINNAVESI Kohtla-Järve linna pinnaveekogud on esitatud Tabel 4.1. Tabel 4.1. Kohtla-Järve linnas asuvad pinnaveekogud6 Nimetus Registrikood Tüüp Veepeegli pindala, ha Pikkus, km Valaste oja VEE1068000 Oja 6,6 Vahtsepa kraav VEE1071000 Kraav 2,8 Vasavere jõgi VEE1067700 Jõgi 15,6 Nimi teadmata VEE1067402 Kraav 0,6 Rahvapargi tiik VEE2014280 Tehisjärv 1,9 Pavandu kraav VEE1071102 Kraav 1,1 6 Allikas: Keskkonnaregister 35  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 4.4. PÕHJAVESI Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustus baseerub peamiselt Kambrium-Vendi ja Kvaternaari veekompleksi põhjaveel. Vastavalt veeseaduse §12 (4) tuleb põhjaveehaarde rajamisel tootlikkusega üle 500 m 3 ööpäevas eelnevalt uuringutega määrata põhjaveevaru. Veeseaduse §12 (6) kohaselt põhjaveevarude, sealhulgas mineraalveevarude määramiseks, uuringute ja ekspertiisi korraldamiseks moodustatakse põhjaveekomisjon. Põhjaveekomisjoni põhimääruse ja koosseisu kinnitab keskkonnaminister. Põhjaveevarud kantakse riiklikku registrisse keskkonnaministri otsuse alusel. Tabel 4.2. Kohtla-Järve linnas kinnitatud põhjavee tarbevarud Keskkonnaministri käskkirjaga 06.04.2006, nr 4097 Põhjavee- Põhjaveemaardla Veekihi Põhjaveevaru Varu kategooria Kasutusaeg maardla piirkond geoloogiline m3/d ja otstarve indeks Kohtla- Ahtme linnaosa V2gd 3300 T1 joogivesi 2013-2035 Järve Järve linnaosa C-V 5970 T1 joogivesi 2013-2035 Oru V2vr 450 T1 joogivesi 2013-2035 Lõuna C-V 3600 T1 joogivesi 2013-2035 Kukruse V2vr 170 T2 joogivesi 2013-2035 Viru Keemia C-V 1200 T1 joogivesi 2013-2035 Grupp Nitrofert AS C-V 900 T1 joogivesi 2013-2035 Diamant Mets OÜ C-V 50 T1 joogivesi 2013-2035 Lot Wood Trading C-V 50 T1 joogivesi 2013-2035 Märkused: T1- tarbevaru on tagatud põhjaveevaru, T2- on hinnatud põhjaveevaru. Põhjavee kaitstusest annab ülevaate järgnev joonis: Joonis 4.7. Kohtla-Järve linna põhjavee kaitstuse kaart 8 7 Allikas: https://www.envir.ee/sites/default/files/2006_kk_ida_virumaa.pdf 8 Allikas: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ise34R2r 36  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 4.5. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA KAITSEALAD Kohtla-Järve linnas paiknevad või sellega külgnevad kaitstavad loodusobjektid on leitavad Keskkonnaportaalist. Igal objektil on kaitsevöönd, milles planeeritav tegevus, sh torustiku ehitus ja rekonstrueerimine, peab olema kooskõlastatud Keskkonnaametiga. Tabel 4.3. Kaitstavad loodusobjektid Kohtla-Järve linnas Objekti Pindala Registrikood Asukoht Tüüp nimetus kokku, ha Ida-Virumaa, Kohtla-Järve linn, Ahtme uuendamata Tammiku linnaosa; Ida-Virumaa, Jõhvi vald, Pauliku piiridega park, KLO1200198 2,6 puiestee küla; Ida-Virumaa, Jõhvi vald, Puru küla; puistu, Ida-Virumaa, Jõhvi vald, Tammiku alevik arboreetum Ida-Virumaa, Jõhvi vald, Jõhvi vallasisene põhja- kaitsealuse liigi KLO9112981 linn; Ida-Virumaa, Kohtla-Järve linn, nahkhiir leiukoht Ahtme linnaosa Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn; Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Pauliku kaitsealuse liigi KL09124824 rukkirääk küla; Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve leiukoht linn, Ahtme linnaosa laialehine Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, kaitsealuse liigi KL09346612 neiuvaip Ahtme linnaosa leiukoht Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Puru küla; vööthuul- kaitsealuse liigi KL09346548 Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, sõrmkäpp leiukoht Ahtme linnaosa Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Puru küla; pruunikas kaitsealuse liigi KL09346903 Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, pesajuur leiukoht Ahtme linnaosa Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Puru küla; kaitsealuse liigi KL09402599 sulgjas õhik Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, leiukoht Ahtme linnaosa Ida-Virumaa, Kohtla-Järve linn, Järve kaitsealuse liigi KLO9337758 hall käpp linnaosa leiukoht kuklane Ida-Virumaa, Kohtla-Järve linn, Sompa kaitsealuse liigi KLO9200998 (liigini linnaosa leiukoht määramata) kuradi- Ida-Virumaa, Kohtla-Järve linn, Sompa kaitsealuse liigi KL09354823 sõrmkäpp linnaosa leiukoht kuklane Ida-Virumaa, Kohtla-Järve linn, Sompa kaitsealuse liigi KLO9200999 (liigini linnaosa leiukoht määramata) 37  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 5. ÜHISVEEVARUSTUS Käesolevas peatükis kirjeldatakse Kohtla-Järve linna olemasolevate ühisveevärgi seisukorda, veetoodangu ja -tarbimise andmeid ning joogivee kvaliteeti. Andmed Kohtla-Järve linna veevarustussüsteemi olemasoleva seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad OÜ-lt Järve Biopuhastus ning eelmise perioodi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast. 5.1. VEETOODANG JA VEETARBIMINE Veeseadus ning sellest tulenev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava käsitleb eelkõige elanikkonnale veevarustuse- ning kanalisatsiooniteenuse tagamist, siis kavas investeeringuid otseselt tööstuspiirkondade veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamiseks ette ei ole nähtud. Linn peab hoolitsema tööstuspiirkondade veevarustuse ja kanalisatsiooni põhivõrgu ning eelvoolude arendamise eest. Linn peab veeressursside ja reoveepuhastusvõimsuste planeerimisel arvestama tööstuse vajadusega ning suunama süsteemi põhiehitiste dimensioneerimist sellele vastavalt. Tabel 5.1. Veetoodang ja -tarbimine Kohtla-Järve linnas NÄITAJA Ühik 2022 2023 2024 VEEVARUSTUS AHTME LINNAOSA Elanike arv kokku in 15 601 15 599 15 563 Võrku pumbatud vesi* m3/a 753 784 733 170 795 066 Arvestamata vesi m3/a 131 781 103 665 151 658 Arvestamata vesi % 17% 14% 19% Veevarustuse tarbimine kokku m3/a 622 003 629 505 643 408 Elanike veetarbimine* m3/a 541 355 539 425 543 065 Ettevõtete veetarbimine* m3/a 80 648 90 080 100 343 Elanike ühiktarbimine l/d 96 95 96 Veevarustusega liitunud elanikke* in 15 445 15 445 15 409 Veevarustusega liitunud elanikke % 99% 99% 99% JÄRVE LINNAOSA Elanike arv kokku in 15 656 15 877 15 688 Võrku pumbatud vesi* m3/a 727 460 694 431 711 139 Arvestamata vesi m3/a 127 480 98 250 110 996 Arvestamata vesi % 18% 14% 16% Veevarustuse tarbimine kokku m3/a 599 980 596 181 600 143 Elanike veetarbimine* m3/a 512 670 506 835 509 239 Ettevõtete veetarbimine* m3/a 87 310 89 346 90 904 Elanike ühiktarbimine l/d 90 88 89 Veevarustusega liitunud elanikke* in 15 503 15 722 15 535 Veevarustusega liitunud elanikke % 99% 99% 99% SOMPA LINNAOSA Elanike arv kokku in 754 731 751 Võrku pumbatud vesi* m3/a 52 694 51 820 50 862 Arvestamata vesi m3/a 29 195 28 395 25 868 Arvestamata vesi % 55% 55% 51% Veevarustuse tarbimine kokku m3/a 23 499 23 425 24 994 Elanike veetarbimine* m3/a 21 116 22 103 23 466 Ettevõtete veetarbimine* m3/a 2 383 1 322 1 528 Veetöötlusjaama vee omatarve* m3/a 18 707 18 228 13 707 Elanike ühiktarbimine l/d 77 83 86 38  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 NÄITAJA Ühik 2022 2023 2024 Veevarustusega liitunud elanikke* in 746 724 743 KUKRUSE LINNAOSA Elanike arv kokku in 467 464 452 Võrku pumbatud vesi* m3/a 26 240 23 558 27 670 Arvestamata vesi m3/a 11 370 7 944 12 306 Arvestamata vesi % 43% 34% 44% Veevarustuse tarbimine kokku m3/a 14 870 15 614 15 364 Elanike veetarbimine* m3/a 13 974 14 907 14 659 Ettevõtete veetarbimine* m3/a 896 707 705 Elanike ühiktarbimine l/d 82 89 89 Veevarustusega liitunud elanikke* in 462 459 447 Veevarustusega liitunud elanikke % 99% 99% 99% ORU LINNAOSA Elanike arv kokku in 996 1 004 980 Võrku pumbatud vesi* m3/a 30 676 29 838 28 640 Arvestamata vesi m3/a 1 570 580 357 Arvestamata vesi % 5% 2% 1% Veevarustuse tarbimine kokku m3/a 29 106 29 258 28 283 Elanike veetarbimine* m3/a 27 116 27 557 26 943 3 Ettevõtete veetarbimine* m /a 1 990 1 701 1 340 Elanike ühiktarbimine l/d 75 76 76 Veevarustusega liitunud elanikke* in 986 994 970 Veevarustusega liitunud elanikke % 99% 99% 99% *Allikas: Järve Biopuhastus OÜ Tabel 5.2. Järve Biopuhastus OÜ puurkaevude veetoodang kuude kaupa 2024. a Kohtla-Järve linnas Kurtna- Vasavere veehaare* Ahtme Lõuna (50902, veehaare* veehaare 50862, (50900, JBP Kukruse Sompa (50867, 50906, 50848, Kuu/veehaare puurkaev veehaare veehaare 50869, 50904, 50847, 23986 (2146) (2350, 51257) 50855, 50903, 3235, 50905, 50868) 3234, 3233, 50901, 3261, 3262, 50317) 3243, 3242, 3244, 3245) jaanuar, m3/kuu 7 826 0 193 996 0 47 533 5 146 3 veebruar,m /kuu 8 695 0 162 180 0 39 179 4 309 3 märts, m /kuu 8 402 0 177 240 0 44 781 4 700 aprill, m3/kuu 6 871 0 154 395 0 39 382 4 414 3 mai, m /kuu 7 682 136 162 682 0 56 677 5 396 3 juuni, m /kuu 7 110 2 393 181 151 0 37 817 5 036 3 juuli, m /kuu 7 728 13 174 360 0 32 234 4 351 august, m3/kuu 7 964 53 164 627 0 31 451 3 797 september, 8 580 93 176 252 0 38 368 3 912 m3/kuu oktoober, 8 501 58 182 212 0 33 996 3 490 m3/kuu november, 8 315 48 174 656 0 39 631 3 396 m3/kuu 39  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Kurtna- Vasavere veehaare* Ahtme Lõuna (50902, veehaare* veehaare 50862, (50900, JBP Kukruse Sompa (50867, 50906, 50848, Kuu/veehaare puurkaev veehaare veehaare 50869, 50904, 50847, 23986 (2146) (2350, 51257) 50855, 50903, 3235, 50905, 50868) 3234, 3233, 50901, 3261, 3262, 50317) 3243, 3242, 3244, 3245) detsember, 7 593 54 160 930 0 41 478 2 915 m3/kuu KOKKU, m3/a 95 267 2 848 2 064 681 0 482 527 50 862 *Arvestab ka Jõhvi valla veevarustust; allikas: Järve Biopuhastus OÜ 5.2. ÜHISVEEVARUSTUSE RAJATISED 5.2.1. Üldine veevarustussüsteemi kirjeldus Kohtla-Järve Ahtme, Järve, Kukruse ja Oru linnaosasid varustatakse joogiveega Ahtme veetöötlusjaamast (Joonis 5.1). Ahtme veetöötlusjaama veeallikateks on: • Kurtna-Vasavere veehaarde puurkaevud (asuvad Alutaguse valla territooriumil); • Ahtme veehaarde puurkaevud. Ahtme veetöötlusjaamast varustatakse joogiveega ka Jõhvi valda (Jõhvi linn, Jõhvi küla, Edise küla Aiandi piirkond, Kahula küla, Pauliku küla, Pargitaguse küla, Puru küla, Sompa küla, Tammiku alevik). Lisaks paikneb Järve linnaosas 2011. a. rajatud neljast puurkaevust-pumplast koosnev Lõuna veehaare, mis on reservis. Puurkaevud lülitatakse automaatikasüsteemi poolt töösse 1 kord kuus, et vältida vee kvaliteedi langust süsteemis ja tagada puurkaevude töö avariiolukorras. Ahtme veetöötlusjaamas töödeldud vee ja Lõuna veehaardest pumbatud töötlemata vee segu vastab joogivee kvaliteedi- nõuetele. Sompa linnaosa veevarustus baseerub Sompa veetöötlusjaamal. Sompa veetöötlusjaam on rekonstrueeritud ning paigaldatud on nõuetekohane veetöötlustehnoloogia raua, mangaani ja kloriidide eraldamiseks. Ahtme, Järve ja Sompa linnaosa veetöötlusrajatised on lülitatud OÜ Järve Biopuhastus elektri-, valve- ja jälgimissüsteemi (SCADA). 40  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Joonis 5.1. Kohtla-Järve piirkonna veevarustus 5.2.2. Kurtna-Vasavere veevarustusrajatised Alutaguse vallas Kurtna-Vasavere veehaare asub Alutaguse vallas Vasavere külas ja koosneb 14–st puurkaevust, mis moodustavad 1,1 km pikkuse ridaveehaarde. Kvaternaari veekompleksi avavate puurkaevude sügavused on vahemikus 45-62 m. Veehaare töötab pidevalt alates 1972. aastast. Kurtna-Vasavere veehaardesse kuuluvad käesoleval ajal järgmised puurkaevud: 1. Kurtna-Vasavere pk 67 (3245); 2. Kurtna-Vasavere pk 62 (3243); 3. Kurtna-Vasavere pk 63 (3242); 4. Kurtna-Vasavere pk 66 (3244); 5. Kurtna-Vasavere pk 53 (3262); 6. Kurtna-Vasavere pk 52 (3261); 7. Kurtna-Vasavere pk 50 (3234); 8. Kurtna-Vasavere pk 51 (3233); 9. Kurtna-Vasavere pk 49 (3235); 10. Kurtna-Vasavere pk 28 (50902); 11. Kurtna-Vasavere pk 32 (50903); 12. Kurtna-Vasavere pk 31 (50904); 13. Kurtna-Vasavere pk 30 (50906); 14. Kurtna-Vasavere pk 29 (50862). Puurkaevud asuvad maa-alustes kambrites, betoonelementidest rajatud süvendites, süvendid on pealt kaetud paneelidega. Sissepääs pumplatesse on tagatud läbi maa peale avaneva luugi, r/v terasest redeli abil. Kasutusel olevate puurkaevude rajamise aeg on järgmine: • 1978.a. - 3233, 3234, 3235; • 1980.a. - 3261, 3262; • 1984.a. - 3242, 3243; • 1987.a. - 3244, 3245; • 2011.a. - 50862, 50902, 50903, 50904 ja • 2012.a. - 50906. 41  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Aastatel 2011-2012 rekonstrueeriti vanemate puurkaevpumplate torustikud. Ehitus ja rekonstrueerimistööde käigus vahetati vanemates pumplates ka sügavveepumbad, sissepääsuluugid ning renoveeriti pumplate hüdroisolatsioon. Puurkaevud on varustatud induktiivkulumõõtja, sulgarmatuuri, mudakoguja, tagasilöögiklapi, manomeetri, rõhuanduri, nivooanduri õhueraldusklapiga ja proovivõtukraaniga. Pumplate põrandal on andur veelekke avastamiseks. Pumplate elektrisüsteem on rekonstrueeritud/rajatud 2012. a ja nõuetele vastav. Puurkaevude sanitaarkaitseala (50 m) on tagatud kõikidel kaevudel. Sanitaarkaitseala ei ole aiaga piiratud. Puurkaevude toorvesi pumbatakse Kurtna-Vasavere II-astme pumpla reservuaaridesse (reservuaaride maht 2 x 500 m3). Reservuaaridest pumbatakse Kurtna-Vasavere puurkaevude vesi II-astme pumpade abil edasi Ahtme veetöötlusjaama. II-astme pumplas on 3 survetõstepumpa, enamasti on töös üks pump ning ülejäänud pumbad on reservis. Survetõstepumplat ja Ahtme veetöötlusjaama ühendab 13 km DN 400 toitetoru. Torustiku materjal on tempermalm. Kurtna-Vasavere Kvaternaari põhjaveehaare on Kohtla-Järve ja Jõhvi piirkonna oluline veeallikas, mis oma madalate puurkaevudega võimaldab tagada piirkonnale sobivate proportsioonidega lahjendusvee linna territooriumil paiknevate sügavate, kõrge kloriidide (Cl-) sisaldusega C-V puurkaevude vee lahjendamiseks. Veehaardel teostatud seireandmed näitavad veetaseme sõltuvust veevõtust, sademete summast ja ka muudest teguritest (kaevandused). Paraku mõjutab intensiivne veevõtt Kurtna-Vasavere veehaardest Kurtna järvede veetaset. 2019. aastal valminud uuringu „Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemike määramisega Kurtna maastikukaitsealal“ selgitati välja, mis põhjustab Kurtna järvede veetasemete kõikumist ning määrati LD järve ja selle elupaigatüübile iseloomuliku elustiku säilimiseks vajalik optimaalne veetaseme vahemik ning selgitati välja võimalused nende vahemike saavutamiseks ja säilitamiseks. Uuringust selgus, et veevõtt Vasavere veehaardest mõjutab oluliselt järvede veetaset ning pakub välja ka tegevused optimaalse veetaseme saavutamiseks. Hüdrogeoloogide seisukoht on, et põhjaveevõtt veehaardest peab tulevikus järk-järgult vähenema. Analüüsiti on erinevaid tehnilisi alternatiive Kurtna- Vasavere veehaardest veevõtu vähendamiseks ja asendamiseks. 2025. aastal viis Tartu Ülikooli geoloogia osakond Keskkonnainvesteeringute Keskuse tellimusel läbi Kurtna-Vasavere veehaarde uuringu, mille peamine eesmärk oli kaasajastada seni koostatud põhjaveemudelid. Uuendatud mudelite alusel pakuti välja potentsiaalsed lahendused, mis võimaldaksid vähendada veevõttu olemasolevast Kurtna-Vasavere veehaardest. Valituks osutus alternatiiv, mille kohaselt rajatakse viis uut puurkaevu (summaarne veevõtt 2 600 m³/d – 5 × 520 m³/d) olemasolevatest puurkaevudest põhja poole, Vasavere järvest vähemalt 200 m ida suunas. Olemasolevas veehaardes vähendataks veevõttu tasemele 3200 m3/d. ÜVK kava koostamise perioodil on töös Kurtna–Vasavere veehaarde põhjaveevarude ümberhindamine, lähtudes 2025. aastal Tartu Ülikooli geoloogia osakonna poolt välja pakutud alternatiivist, mille kohaselt rajatakse viis uut puurkaevu ning vähendatakse veevõttu olemasolevatest puurkaevudest. Ümberhindamine hõlmab hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimist, hüdrogeoloogiliste parameetrite ja tarbevaru määramist ning põhjaveevaru uuringuaruande koostamist vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja varasematele uuringutele. Ümberhindamise analüüs valmib eeldatavalt 2026. aasta oktoobris. KIKi poolt elluviidava projekti „Põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamine“ ühe peamise tegevusena on uue veehaarde rajamine, mis võimaldab sulgeda Kurtna järvi mõjutavad puurkaevud Vasavere veehaardes. Lisaks rajatakse elektri- ja automaatikalahendused ning ühendustorustik II astme mahutiteni. Tööd on kavandatud aastatel 2027-2029. 42  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 5.2.3. Ahtme veehaare Kohtla-Järve linna piirile, Ahtme mnt äärde on rajatud kuuest Kambrium-Vendi Gdovi veekihti avavast puurkaevust (puurkaevude sügavus 260 m) koosnev veehaare. Puurkaevude katastrinumbrid on 50900 (Ahtme PK-1), 50848 (Ahtme PK-2), 50847 (Ahtme PK-3), 50905 (Ahtme PK-4), 50901 (Ahtme PK-5) ja 50317 (Ahtme PK-6). Puurkaevud rajati 2012. aastal paralleelselt Ahtme veetöötlusjaama valmimisega ning nende ülesandeks on anda lisavett Kurtna-Vasavere puurkaevudest pumbatavale veemahule Kohtla-Järve ja Jõhvi elanike veevajaduse tagamiseks. Puurkaevud asuvad maa-alustes kambrites, betoonelementidest rajatud süvendites, süvendid on pealt kaetud paneelidega. Sissepääs pumplatesse on tagatud läbi maa peale avaneva luugi, r/v terasest redeli abil. Puurkaevud ja pumplarajatised on ehitatud 2012. a. Puurkaevud on varustatud veemõõtja, sulgarmatuuri, mudakoguja, tagasilöögiklapi, manomeetri, rõhuanduri, õhueraldusklapiga, nivooandur ja proovivõtukraan. Pumplate põrandal on andur veelekke avastamiseks. Puurkaevud on ümbritsetud aiaga ning tagatud on nõuetekohane sanitaarkaitseala (kõikidel puurkaevudel 50 m). 5.2.4. Ahtme veetöötlusjaam Ahtme veetöötlusjaam on rajatud Jõhvi valla territooriumile ja eesmärgiks on kasutada veevõtul maksimaalselt Kurtna-Vasavere veehaarde taastuva veeallika madala radionukliidide ja kloriidide sisaldusega põhjavett (maksimaalne lubatud veevõtt kuni 8000 m3/d). Kurtna-Vasavere kvaternaari kaevude veele võetakse lisavett Ahtme veehaardes asuvatest puurkaevudest, pumbatava vee kogus on reguleeritav. Veetöötlusjaama projekteeritud veetoodang on 11 300 m3/d, 560-570 m3/h. Veetöötlus on jaotatud 5 liiniks, millest üks on pidevalt varus. Veetöötlusjaamas rakendatavad veetöötlusprotsessid on alljärgnevad9: • vee aereerimine ketastäidisega aeraatorites. Vesi pihustatakse aeraatorkolonnis olevate drenžerite kaudu täidisketastele. See annab piisava oksüdatsiooniaja raua ja mangaani oksüdeerimiseks kahevalentsest kolmevalentseks, mittelahustuvaks ühendiks, mis eraldatakse filtris. • vee filtreerimine liivatäidisega lahtistes gravitatsioonilistes filtrites. Filtrid on ette nähtud eelkõige raua ja mangaani eraldamiseks põhjaveest. Valitud on betoonist filtrid, mille filtreerimiskiirus on 8 m/h. Töödeldud vesi suunatakse isevoolselt kahte reservuaari, sealt pumbatakse vesi edasi Kohtla-Järve, Ahtme ja Jõhvi veevõrku. Filtrite läbipesu toimub õhu ja veega, korraga on pesus üks filter. Filtri pesuvee jaoks on ette nähtud pesuveepumbad, mis võtavad vee töödeldud vee reservuaaridest. Filtrimaterjali kobestamiseks kasutatakse enne pesu suruõhku, mis antakse puhuriga otse filtri vahepõranda alla. Seoses perspektiivse põhjaveevõtu vähendamisega Vasavere veehaardest ja veevõtu suurendamisega Ahtme veehaarde puurkaevudest sageneb vajadus aeratsioonifiltrite liivatäidise vahetamiseks, kuna Ahtme veehaarde puurkaevude põhjaveest jääb liiva koostisesse rohkem radionukliide. Filtrite täidise kiireks vahetamiseks, ilma et see kahjustaks olulisel määral tehnoloogilist protsessi, tuleb Ahtme veetöötlusjaamas paigaldada tõsteseadmed filtritäidise vahetamiseks ja osaliselt filtrid ümber ehitada. • vee järeldesinfitseerimine NaOCl lahusega (kasutuses ainult mikrobioloogilise reostuse esinemisel). Veetöötlusjaama reservuaarid on rajatud mahuga V=2x1500 m3. Reservuaarides hoitakse ka veetöötlusjaamaga varustatavate asulate ühist tuletõrjevee varu 2x747 m3. Reservuaarid on rajatud maapealsed, hermeetilised ja soojustatud ning asuvad veetöötlusjaama hoone küljes paiknevas eraldi 9 Allikas: Kohtla-Järve piirkonna veevarustussüsteemide renoveerimine. Veehaarete ja veetöötlusjaamade projekteerimine ja ehitus. Tööprojekt. Ahtme VTJ. Sweco Projekt AS 2011. 43  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 hoone osas. Reservuaaride tühjendustorustiku abil on võimalik mahutite tühjendamine settetiikidesse. Reservuaarid on varustatud õhufiltritega, mis paiknevad ventilatsioonikambris reservuaaride peal. Veetöötlusjaam on varustatud diiselgeneraatoriga, mis tagab veevarustuse toimimise ka elektrikatkestuse korral. Ahtme veetöötlusjaama III astme pumbad on paigutatud kolme gruppi, mis tagavad vee Kohtla-Järve linnaosadele ja Jõhvi vallale (sh Jõhvi linn). Eraldi on paigaldatud kaks filtripesuvee pumpa (1 varus). Öise madalama veetarbimisega ajaks on Ahtme ja Jõhvi liinil ette nähtud ka väiksema tootlikkusega ööpumbad. Ahtme VTJ vajab rekonstrueerimist, sh liivafiltri filtriliiva vahetus, ventilatsiooni rekonstrueerimine, VTJ hoone rekonstrueerimine jm. Ahtme VTJ ja Ahtme veehaarde puurkaevpumplate tööprotsess vajab optimeerimist pikemas plaanis seoses veevõtu vähendamisega Kurtna-Vasavere veehaardest ning veevõtu suurendamisega Ahtme veehaardest. 5.2.5. Kohtla-Järve linna Järve linnaosa haldusterritooriumil paiknevad veevarustusrajatised Kohtla-Järve Järve linnaosa varustatakse töödeldud veega Ahtme veetöötlusjaamast, millest on tagatud töödeldud vee pealevool tootlikkusega 150 m3/h. Vesi juhitakse Järve linnaosas Outokumpu tänaval paikneva Lõuna veehaarde IV-astme survetõstepumpla reservuaaridesse, mille kõrval paikneb neljast 2011. a. rajatud puurkaevust-pumplast koosnev Lõuna veehaare. Puurkaevude katastri numbrid 50867 (PK-1), 50869 (PK-2), 50855 (PK-3) ja 50868 (PK-4). Puurkaevud avavad Kambrium- Vendi veekompleksi ning on põhiliselt reservis. Puurkaevud lülitatakse automaatikasüsteemi poolt töösse 1 kord kuus, et vältida vee roiskumist süsteemis ja tagada puurkaevude töö avariiolukordade jaoks. Ahtme veetöötlusjaamas töödeldud vee ja Lõuna veehaardest pumbatud töötlemata vee segu vastab joogivee kvaliteedinõuetele. Lõuna veehaarde puurkaevud on rajatud põhiliselt Järve linnaosa veevarustuse tagamiseks kui esinevad tõrked Lõuna veehaarde survetõstepumpla veega varustamisel Ahtme veetöötlusjaamast, st kui veenivoo Lõuna veehaarde survetõstepumpla reservuaarides langeb liiga madalale. Lõuna veehaarde kasutamisel võib tekkida olukord sõltuvalt sellest kui pikalt veehaare on töös, joogivesi ei vasta nõuetele, kuid on tervisele ohutu. Puurkaevud asuvad maa-alustes kambrites. Sissepääs pumplatesse on tagatud läbi maa peale avaneva luugi, r/v terasest redeli abil. Puurkaevpumplate torustikud, pumbad, armatuur ja elektri- automaatikaseadmed on uued. Puurkaevud on varustatud induktiivkulumõõtja, sulgarmatuuri, mudakoguja, tagasilöögiklapi, manomeetri, rõhuanduri, õhueraldusklapiga, nivooanduri ja proovivõtukraaniga. Pumplate põrandal on andur veelekke avastamiseks. Pumpate seisukord hea ning nad täiendavat rekonstrueerimist ei vaja. Veehaare on ümbritsetud aiaga ning kõikidele puurkaevudele on tagatud nõuetekohane sanitaarkaitseala 50 m. Lõuna veehaarde pumpla reservuaarid on rajatud mahuga 2x1000 m3, ning rekonstrueeritud 2012. a. Rekonstrueerimistööde käigus rajati ka uus pumpla hoone, vana veehaarde survetõstepumpla lammutati. IV-astme pumplas on paigaldatud kaheastmeline NaOCl (naatriumhüpokloriti) doseerimissüsteem, mis töötab ainult vajaduse korral ehk mikrobioloogilise reostuse esinemisel. Survetõstepumpla on varustatud diiselgeneraatoriga. 44  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 5.2.6. Ahtme linnaosa veevarustus Ahtme linnaosa võib vaadelda kahe erineva asumina: Ahtme ja Vana-Ahtme. Ahtme linnaosa ühisveevarustussüsteem baseerub Ahtme veetöötlusjaama veetoodangul, linnaosa varustatakse veetöötlusjaamast 4 survetõstepumba abil (millest üks töötab öisel tarbimisrežiimil). Mõlemas asumis paiknevad vanemad amortiseerunud veetootmisrajatised, mis ei leia kaasajastatud veevarustussüsteemis enam kasutust. Ahtme suvilapiirkond. Ahtme mnt ja Romoti tn ristumisel paiknevat suvilapiirkonda varustatakse veega Kurtna-Vasavere toorveetorult. Kuna Kurtna-Vasavere kaevudes on probleemiks raua ja mangaani sisaldus, tuleb ette näha veetöötlusseadmed. Olemasolev torustik on kohati rajatud väikese läbimõõduga (De40), mis ei võimalda tagada veesurvet tarbimise tipptundidel. Vajalik on veetorustik rekonstrueerida, arvestades ka tulekustutusvee katmise vajadusega. Vana-Ahtmes paikneb vana pumpla. Pumplahoone on vajalik lammutada. 5.2.7. Kukruse linnaosa 2013. aasta märtsikuust tagatakse Kukruse linnaosa joogiveega varustamine Ahtme veetöötlusjaamast. Kukruse linnaosa veetarbimise hindamiseks on Kukruse harutorule paigaldatud veemõõdukaev. Ühisveevarustussüsteemis on lisaks kaks puurkaevu, millest kaev nr 2146 (PK -15, passi nr 6165) oli töös kuni 2013. a veebruari lõpuni. Kaev rajati 1950. aastal, sügavus on 269 m ja avab Kambrium-Vendi veekompleksi Gdovi veekihti. Käesoleval ajal on kaev reservis. Antud kaevu kohal paikneb ka amortiseerunud puurkaevpumpla. Puurkaevpumplal on tagatud sanitaarkaitseala 50 m. Puurkaevpumplas veetöötlusseadmed puuduvad. Puurkaevu päis on rekonstrueerimata, mustast metallist ja korrodeerunud. Hoonesisesed torustikud on osaliselt rekonstrueeritud ning rajatud PE- plastist, osaliselt on säilinud ka mustast metallist torustik ja armatuur. vahetatud on rõhuandur ning osaliselt on paigaldatud uus toruarmatuur. Pumplaga on ühendatud harutoru Ahtme-Jõhvi-Kohtla- Järve magistraalist ning käesoleval ajal juhitakse linnaosa veevõrku Ahtme Veetöötlusjaamas töödeldud vesi. Tarbijatele nõuetekohase surve hoidmiseks on pumplasse paigaldatud survetõstepump. Pumplahoone on rajatud vundamendiplokkidest ja silikaattellistest, kaetud paneelidega, millel on rullmaterjalist katusekate. Paigaldatud on metalluks, hoonel aknad puuduvad. Elektri- ja automaatikasüsteem on rekonstrueeritud minimaalses mahus pumpla töös hoidmiseks ja vajab renoveerimist. Puurkaev nr 16 (katastri nr 2369) on rajatud 1979. a. Puurkaev on kasutusest väljas ning tuleb tamponeerida. Pumplahoone on amortiseerunud ja tuleb lammutada. 5.2.8. Oru linnaosa Oru linnaosa veevarustus baseerub Ahtme veetöötlusjaamas toodetud joogiveel, rajatud on veetorustik Ahtme VTJ - Kohtla-Järve magistraalist, mis läbib Jõhvi valla territooriumi. Lisaks on Oru linnaosas kaks puurkaevu: • puurkaev nr 3 kat nr 2484 (reservpuurkaev); • puurkaev nr 1 kat nr 2179 (puurkaev ja pumplahoone kuuluvad likvideerimisele). 45  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Tabel 5.3. Kohtla-Järve Oru linnaosa puurkaevude andmed10 Näitaja Oru PK 1 Oru PK 3 Kataster 2179 2484 Passi nr 1035 5055 Valdaja OÜ Järve Biopuhastus OÜ Järve Biopuhastus Rajamise aasta 1958 1968 Tarbepuurkaev Puurkaevu vee kasutusala Tarbepuurkaev (olmejoogivesi) (olmejoogivesi) Sügavus, m 165 - Tarbitav veekiht Cm-V2vr Cm-V2gd Kaevu tootlikkus - 18 m3/h Pumpla hoone Jah Jah • Oru linnaosa joogivee ületõstepumpla ehitati 2016. aasta oktoobris. Ehitustööde käigus lammutati vana pumplahoone ning rajati asemele uus hoone. Vahetati välja tehnoloogilised seadmed, elektri- ja automaatikaseadmed. Pumplahoone on piiratud piirdeaiaga. • puurkaevpumpla kat nr 2179 on silikaattellistest rajatud hoone, milles paikneb mustast metallist amortiseerunud 6 m3 mahuga hüdrofoor, mis asub osaliselt muldes, osaliselt pumplas. Esialgselt on pumplasse rajatud kaks hüdrofoori, kuid teisel hüdrofooril on pumplas asuv pool eemaldatud. Puurkaevu päis ja pumpla tehnoloogilised torustikud on roostetanud ning toruarmatuur vajab uuendamist. Pumpla põrand asub olemasolevast maapinnast madalamal ja sellel ning seintel on näha niiskuse läbitungimise jäljed. Puurkaevul ei ole tagatud sanitaarkaitseala minimaalne ulatus 30 m, puurkaevus on mitmed sinna langenud takistused. Puurkaevpumpla kuulub likvideerimisele. 5.2.9. Sompa linnaosa Sompa linnaosas on kaks töötavat puurkaevu: • Sompa veehaare (katastri nr 51257) ning • Sompa pk 33 (katastri nr 2350). Sompa veehaare (katastri nr 51257) rajati aastal 2012, puurkaevu sügavus on 184,5 m ja kaev avab C-V Voronka veekihti. Puurkaevu veega varustatakse asuvat Sompa uut veetöötlusjaama koos II astme pumpla ja reservuaaridega, reservuaaride maht 2x150 m3. Veehaardel on nõuetekohane sanitaarkaitsetsoon (50 m) tagatud ning pumpa on ümbritsetud aiaga. Sompa pk 33 (katastri nr 2350) rajati 1949. aastal sügavusega 270 m, ning avab Kambrium-Vendi veekompleksi, kaev rekonstrueeriti aastal 2012. Sompa pk 33 on reservis. Reservpuurkaev vajab rekonstrueerimist. Veetöötlusjaamas on paigaldatud veetöötlussüsteem EURA AIR 90 Duplex raua- ja mangaanisisalduse vähendamiseks (max tootlikkus 16 m3/h, 280 m3/d) ning pöördosmoosiseade HERCO UO 9500 ND kloriidide vähendamiseks. Veetöötlusjaam rajati aastal 2012, 2013. a. lülitati pöördosmoosiseade tööle. Veetöötlusjaamas/ II-astme pumplasse on paigaldatud: • 3 survetõstepumpa; • tuletõrjepump; • pesuveepump. 10 Allikas: OÜ Järve Biopuhastus 46  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Filtrite pesuvesi ja pöördosmoosiseadme kontsentraat juhitakse kanalisatsiooni. Sompa veehaare ja veetootmisrajatised on uued, heas korras ja täiendavaid investeeringuid ei vaja. Veetöötlusjaama territooriumil asub vana puurkaevpumpla hoone. Pumplahoones asuv kaev on tamponeeritud. Sompa VTJ hoone ning vanad mahutid on vajalik likvideerida. 47  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 5.3. PUURKAEVUDE VEE KVALITEET Kahes alljärgnevas tabelis on esitatud Kohtla-Järve linna puurkaevude põhjavee analüüsi tulemused. Tabel 5.4. Järve Biopuhastus OÜ Kurtna-Vasavere veehaarde puurkaevude põhjavee kvaliteedi näitajad PRK katastrinumber 50902 50862 50906 50904 50903 3235 3234 3233 3261 3262 3243 3242 3244 3245 Proovivõtu kuupäev 28-08-24 19-06-24 19-06-24 12-06-24 12-06-24 19-06-24 26-08-24 26-08-24 19-06-24 19-06-24 12-06-24 23-10-24 26-08-24 26-08-24 Näitaja Ühik Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus PMÜ/ Coli-laadsed 100 ml 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 PMÜ/ Enterokokid 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 100 ml PMÜ/ Escherichia coli 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 100 ml PMÜ/ Kolooniate arv <3 <3 <3 <3 <3 <3 <3 0 0 <3 0 <3 0 0 100 ml Ammoonium mg/l <0,08 0,10 <0,08 <0,08 <0,08 <0,08 <0,08 <0,08 0,10 <0,08 <0,08 0,09 <0,08 <0,08 μS cm- Elektrijuhtivus 1/20oC 276 241 262 255 253 273 305 312 233 280 268 259 294 307 Fluoriid mg/l 0,38 0,40 0,40 0,18 0,24 0,41 0,41 0,41 0,35 0,45 0,25 0,35 0,37 0,46 Hägusus NHÜ <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 0,87 0,71 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 2,60 Kloriid mg/l 7,32 2,8 3,52 3,38 3,38 3,38 3,66 3,94 3,38 3,10 4,22 3,95 4,2 4,78 Lõhn palli 2 1 1 1 1 1 2 2 2 1 1 1 1 1 Mangaan µg/l 264 53 63 168 179 49 165 182 49 30 268 173 191 221 Naatrium mg/l 2,8 3,7 3,9 3,8 3,9 4,3 3,0 2,8 3,9 4,0 4,3 2,7 2,9 3,2 Nitraat mg/l <1 <1 <1 <1 <1 <1 <1 <1 <1 <1 <1 <1 <1 <1 Nitrit mg/l 0,005 0,004 0,007 0,006 0,007 0,008 0,011 0,009 0,007 0,007 0,009 0,004 0,006 0,014 mg/l Oksüdeeritavus 0,38 0,51 0,51 0,42 0,58 0,58 0,90 0,78 0,38 0,35 0,70 0,50 0,93 1,02 O2 pH 7,84 7,91 7,86 7,71 7,47 7,71 7,87 7,88 7,80 7,80 7,66 7,72 7,77 7,78 Raud µg/l 390 270 520 280 340 430 330 350 440 300 490 270 440 460 Sulfaat mg/l 11,46 13,2 7,16 13,4 13,6 14,33 12,42 12,42 19,1 10,0 15,5 22,9 9,55 15,28 mg/l Värvus 6,7 7,2 8,7 10,0 13,0 9,7 7,8 9,7 9,8 5,3 11,0 6,2 7,8 8,3 Pt Allikas: Järve Biopuhastus OÜ 48  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Tabel 5.5. Järve Biopuhastus Lõuna, Ahtme, Sompa veehaarde puurkaevude ja JBP puurkaevu 23986 põhjavee kvaliteedi näitajad Asukoht JBP puurkaev Lõuna Kukruse Ahtme Sompa PRK katastrinumber 23986 50867 50869 50855 50868 2146 50900 50848 50847 50905 50901 50317 2350 51257 Proovivõtu kuupäev 10-03-25 11-03-25 11-03-25 11-03-25 11-03-25 10-12-24 20-05-25 19-05-25 19-05-25 20-05-25 20-05-25 20-05-25 17-09-20 14-06-23 Näitaja Ühik Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Coli-laadsed PMÜ/ 100 ml 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Enterokokid PMÜ/ 100 ml 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Escherichia coli PMÜ/ 100 ml 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kolooniate arv PMÜ/ 100 ml 1 4 18 13 133 >300 2 0 0 0 4 2 45 0 Ammoonium mg/l 0,19 0,24 0,25 0,24 0,24 0,21 0,17 0,21 0,24 0,23 0,20 0,21 <0,08 0,14 Elektrijuhtivus μS cm-1/20oC 1100 1300 1300 1300 1200 1400 1600 1700 2100 2400 1800 1900 851 1277 Fluoriid mg/l 0,85 0,79 0,78 0,79 0,79 0,68 0,50 0,52 0,52 0,54 0,52 0,52 0,44 0,82 Hägusus NHÜ 0,70 2,80 3,20 1,90 3,10 11,00 6,70 1,20 3,20 9,60 3,70 3,30 3,80 1,30 Kloriid mg/l 250 350 350 320 320 32,0 460,0 580,0 700,0 720,0 550,0 620 181 308,12 Lõhn palli 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 2 Mangaan µg/l 92 110 110 97 98 100 93 130 150 160 120 140 33 <30 Naatrium mg/l 130 170 170 170 170 190 280 330 420 400 330 330 122,6 171 Nitraat mg/l 0,12 <0,03 <0,03 <0,03 <0,03 0,45 0,18 0,34 0,36 0,11 0,21 0,37 <1 <1 Nitrit mg/l <0,003 0,003 <0,003 0,003 <0,003 0,180 0,007 0,007 0,007 0,007 0,010 0,010 0,005 0,008 Oksüdeeritavus mg/l O2 <1 1,10 1,40 1,30 1,50 1,50 <1 1,70 1,40 1,10 1,00 1,50 1,76 0,77 pH 7,9 8,0 8,1 8,1 8,2 7,9 8,1 8,0 7,8 7,8 8,0 7,9 8,37 8,07 Raud µg/l 520 440 420 390 410 1200 200 270 320 410 250 330 303 275 Sulfaat mg/l <4 <4 4,0 <4 <4 <4 <4 11,0 5,3 4,7 5,1 5,9 <2,8 23,88 Värvus mg/l Pt <2 <2 <2 <2 <2 2,1 <2 <2 <2 <2 <2 <2 7,9 5,9 Allikas: Järve Biopuhastus OÜ 49  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 5.4. JOOGIVEE KVALITEET Joogivee mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (indikaatorid) ei tohi ületada Sotsiaalministri 24.09.2019 määruses nr 61 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” esitatud piirsisaldusi. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks. Joogiveele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Terviseamet koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja. Vastavalt Sotsiaalministri 24.09.2019 määrusele nr 61 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”, peab vee-ettevõtjal olema joogivee kvaliteedi kontrolli kava kui vett võetakse >10 m3/ööpäevas või kui vett töödeldakse. Kavas sätestatakse proovivõtukohad ning tava- ja süvakontrolli sagedus. Kohtla-Järve linnas analüüsitakse neli korda aastas joogiveekvaliteeti tarbijapunktis järgmistes tarbija liitumispunktides (kaev kinnistu piiril): • Järve linnaosa o Katse tn 2, Kohtla-Järve Järve Põhikool o Mõisa tee 8, Kohtla-Järve Slaavi Põhikool o Ravi tn 10, SA Ida-Viru keskhaigla • Ahtme linnaosa o Lasteaia 13a, SA Ahtme Haigla o Puru tee 39a, Tammiku Põhikool o Tervise tn 1, SA Ida-Viru keskhaigla o Altserva tn 6, Ahtme Põhikool (tarbija kraan) o Ridaküla tn 24, lasteaed Tuhkatriinu • Sompa linnaosa o Humala tn 1, Sompa kultuurimaja o Ülase tn 13, Sompa postkontor o Oblika tn 6 ja 8 vahel • Oru linnaosa o Männi tn 10/4, lasteaed Muinasjutt 50  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 5.5. VEEVÕRK Tabel 5.6. Järve Biopuhastus OÜ veevarustuse trasside pikkused 2024. a. Kohtla-Järve linnas Kohtla-Järve linna asutusüksus Veetorustike pikkus, km Ahtme linnaosa 57,1 Järve linnaosa 54,8 Sompa linnaosa 15,0 Kukruse linnaosa 9,2 Oru linnaosa 4,1 KOKKU 140,2 Allikas: Järve Biopuhastus OÜ 5.5.1. Järve linnaosa Linnaosa veevõrk on suures osas rekonstrueeritud ning üldjoontes on tegemist toimiva ühisveevarustuse võrguga koos tuletõrjehüdrantidega. Hüdrandid JÄ038H ja JA140H ei taga nõuetele vastavat vooluhulka. Tehase tänava piirkonna veevarustuse tagamaks on vajalikud suured investeeringud, kuna Järve linnaosa olemasoleva ühisveevärgi reservi puudumise tõttu tuleb olemasolev ühisveevärk oluliselt rekonstrueerida. Olemasoleva ühisveevärgi rekonstrueerimise ulatus tuleb määratleda projekteerimise käigus, kuid eelhinnangul tuleb Pioneeri, Järveküla tee, Outokumpu tänavatel asuv olemasolev ühisveetorustik pikkusega 0,9 – 3,7 km vahetada suurema läbimõõduga toru vastu. Tehase tänava piirkonnas planeeritava pika tupiktorustiku rajamise korral ei ole hüdrantidest tuletõrjevee vooluhulga tagamine olemasoleva ühisveevärgi baasil võimalik. Veevõrgu olemasolevat hüdraulilist mudelit on vajalik kalibreerida ja täiendada. Amortiseerunud veetorustikke on Järve linnaosas kokku ca 3,8 km. Veetorustikele on vajalik paigaldada 7 hüdranti. Veevõrgu ringistamiseks on vajalik veetorustik rajada Lille põik alates Ehitajate tn kuni Lille põik 1, Ehitajate tn kuni Lille tn 2a. 5.5.2. Ahtme linnaosa Linnaosa veevõrk on suures osas rekonstrueeritud, olemas on hästi toimiv ühisveevarustuse võrk koos tuletõrjehüdrantidega. Ahtme mnt ja Romoti tn ristumisel paiknevat suvilapiirkonda varustatakse veega Kurtna-Vasavere toorveetorult. Kuna Kurtna-Vasavere kaevudes on probleemiks raua ja mangaani sisaldus, tuleb rajada Tabori VTJ. Piirkonda varustav olemasolev torustik on kohati rajatud väikese läbimõõduga (De40), mis ei võimalda tagada veesurvet tarbimise tipptundidel. Torustik on vajalik rekonstrueerida. Rekonstrueerimist vajavaid amortiseerunud veetorustikke on kokku ca 5,6 km. Välja on vajalik vahetada 8 hüdranti. Hüdrandid AH043H, AH044H, AH045H, AH048H ja AH098H ei tööta. Olemasolev veevõrgu hüdrauliline mudel vajab kalibreerimist ja täiendamist; 51  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 5.5.3. Oru linnaosa Oru linnaosa varustatakse veega Ahtme veetöötlusjaamast. Joogivee magistraaltorustik (De110PE) ning III astme pumpla rajati 2016. aastal. Pumpla ehitustööde käigus lammutati vana pumplahoone ning rajati asemele uus hoone. Vahetati välja tehnoloogilised seadmed, elektri- ja automaatikaseadmed. Pumplahoone on piiratud piirdeaiaga. Rekonstrueerimist vajab ca 2,2 km veetorustikke. Koos Oru ühisveevärgi rekonstrueerimisega tuleb tagada nõuetekohane tuletõrjeveevarustus hüdrantide baasil. 5.5.4. Kukruse linnaosa Kukruse linnaosa varustatakse Ahtme veetöötlusjaamast. Ahtme veetöötlusjaama-Järve linnaosa magistraaltorule on tehtud Kukruse linnaosa tarbeks väljavõte ja paigaldatud on survetõstepumpla ilma reservuaarideta. Ahtme veetöötlusjaamast tulev ühisveevarustuse magistraaltorustik on läbimõõduga DN300. II astme pumbaga antakse juurde ka vajalik surve. Linnaossa on paigaldatud 4 hüdranti, mis ei kata kogu linnaosa territooriumi ja nendest vaid ühest tagatakse vooluhulk 10 l/s. Kukruse ülestõstepumpla on vajalik rekonstrueerida. Kukruse linnaosas vajab rekonstrueerimist ca 5 km veetorustikke. Ühisveevärgitorustike rekonstrueerimisega tuleb ette näha ka piisava arvu tuletõrjehüdrantide paigaldamine. Hüdrandid KU001H, KU002H, KU003H, KU004H JA KU005H ei taga nõuetele vastavat vooluhulka. Tagada tuleb nõuetekohane tuletõrjeveevarustus. Veevõrgu laiendamiseks on vajalik rajada 4,425 km veetorustikke. 5.5.5. Sompa linnaosa Sompas on veetöötlusjaama juurde paigaldatud II astme pumpla koos reservuaaridega, paigaldatud on 4 hüdranti, mis ei kata kogu linnaosa territooriumi ning asuvad ühel liinil, mistõttu on läbipesude teostamine raskendatud. 2024. aastal rekonstrueeriti ühisveevärgi torustik Tulika tänaval. Veevõrgu laiendamiseks on vajalik rajada 0,7 km veetorustikku. Rekonstrueerimist vajab ca 5,9 km veetorustikke. Torustike rekonstrueerimisega tuleb ette näha tuletõrjehüdrantide paigaldamine. Piirkondades, kus tuletõrjeveevarustust ei ole võimalik tagada hüdrantide abil (Betooni tn, Videviku tn ja Valli tn), tuleb rajada tuletõrjevee mahutid ning vajadusel tuletõrjeveetoru. 5.6. PROOVIVÕTUKAEVUD 5.6.1. Järve linnaosa Järve linnaosa territooriumil asuvad proovivõtukaevud: Mõisa tee 8 Ravi tn 10 Katse tn 2 – proovivõtukaev vananenud, vajab rekonstrueerimist Põhja allee 20 – proovivõtukaev vananenud, vajab rekonstrueerimist Järveküla tee 41 Ehitajate-Põllu ristmikule on vajalik ehitada proovivõtukaev. 5.6.2. Ahtme linnaosa Ahtme linnaosa territooriumil asuvad proovivõtukaevud: 52  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Lasteaia 13a – proovivõtukaev vananenud, vajab rekonstrueerimist Altserva tn 6 – proovivõtukaev puudub, proove võetakse tarbija kraanist Ridaküla tn 24 Puru tee 39a Tervise tn 1 Altserva tn 6 on vajalik rajada proovivõtukaev. 5.6.3. Oru linnaosa Oru linnaosa territooriumil asuvad proovivõtukaevud: Männi tn 10/4 – proovivõtukaev vananenud, vajab rekonstrueerimist Vajalik on rajada ka teine proovivõtukaev 5.6.4. Kukruse linnaosa Kukruse linnaosa territooriumil asuvad proovivõtukaevud: Õnne 31 proovivõtukaev on vajalik rekonstrueerida Mäe tn 7 5.6.5. Sompa linnaosa Sompa linnaosa territooriumil asuvad proovivõtukaevud: Humala tn 1 – proovivõtukaev vananenud, vajab rekonstrueerimist 5.7. TULETÕRJE VEEVARUSTUS Eestis reguleerib tuletõrje veevarustust tuleohutuse seadus (8. jaotis). Vastavalt tuleohutuse seadusele käsitletakse tuletõrje veevõtukohana veeallika juures olevat aasta ringi kasutatavat rajatist, mille kaudu võetakse vett pääste- ja demineerimistöödeks ning veekahuri täitmiseks. Ehitisel peab olema nõuetele vastav veevõtukoht, välja arvatud juhul, kui tulekahju avastamine ja selle kustutamine ehitises on tagatud muu tehnilise lahendusega. Veevõtukoha olemasolu tagab üldjuhul ehitise omanik, välja arvatud juhul, kui veevõtukoha rajamine on kokku lepitud või korraldatud teisiti. Kui veevõtukoht teenindab rohkem kui üht ehitist, tagavad veevõtukoha olemasolu nende ehitiste omanikud ühiselt. Tuletõrje veevõtukohast võib vett pääste- ja demineerimistöödeks ja veekahuri täitmiseks võtta valdaja loata. Tuletõrje veevõtukohale peab olema tagatud aastaringne juurdepääs ja kasutamise võimalus ning ehitise kaitseks vajalik vee vooluhulk. Tuletõrje veevõtukoha korrashoiu tagab veevõtukoha valdaja, välja arvatud juhul, kui veevõtukoha korrashoiu tagamine on kokku lepitud või korraldatud teisiti. Kui veevõtukoht teenindab rohkem kui üht ehitist, tagavad veevõtukoha korrashoiu nende ehitiste omanikud ühiselt. Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord on sätestatud siseministri 18.02.2021 määruses nr 10. Määruse kohaselt tuleb veevõtukoha tüübi valikul eelistada maapealset veevõtukohta. Määruses sätestatakse nõuded veevõtukoha veeallikale (torustik, sh ühisveevärk, ja looduslik või tehisveekogu, sh mahuti). Veevõtukoha veeallikas tuleb aasta ringi tagada vajalik veevooluhulk nõutud aja jooksul ja sobilik vee kvaliteet, kusjuures veeallikast saadav vesi ei tohi olulisel määral sisaldada tahkeid osakesi läbimõõduga üle 8 mm. Veeallika valikul tuleb arvestada ka selle teiste tarbijate veevajadusega. Kui ühele veeallikale paigaldatakse mitu veevõtukohta, peab kaugus nende vahel olema vähemalt 6 m. Määruses 53  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 reguleeritakse ka veevõtukoha kaugust ehitisest ja asukoha valikut ning veevõtukoha tehnilisi nõudeid. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisendist kuni 200 m kaugusel. Kustutamiseks vajalik veevooluhulk peab üldjuhul olema tagatud 3 tunni jooksul ja kõrghoone puhul 1 tunni jooksul. Veevõtukoht peab olema aastaringselt tähistatud. Määruses sätestatakse veevõtukoha rajamise ning veevooluhulga tagamise aja erisused hoonete puhul, mis on kaitstud automaatse tulekustutussüsteemiga. Tuletõrje veevarustus tuleb projekteerida ja korras hoida vastavalt tehnilisele normile. Põhiline normdokument, millest tuletõrjeveevarustuse juures tuleb lähtuda, on Eesti standard EVS 812-6:2012 (viimati muudetud 2017. a). Ehitise tuleohutus, osa 6: Tuletõrje veevarustus. Standardis esitatud tuletõrjeveevärgi rajamiseks antud soovitusi tuleb täita nii planeerimisel, tuletõrjeveevärgi projekteerimisel, ehitamisel, katsetamisel kui ka olemasoleva veevärgi rekonstrueerimisel. Veevärgi rajatiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel tuleb arvestada, et tulekahju korral on ühisveevärgi ülesandeks üldjuhul ka kustutusveega varustamine. Ühisveevarustuses tuleb üldjuhul tagada tuletõrjeveevarustus hüdrantide baasil. ÜVVKS kohaselt reguleeritakse ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest tulekustutusvee võtmist ning avalikest veevõtukohtadest vee võtmist vee-ettevõtja ja linnavalitsuse vahel sõlmitud halduslepinguga. Asulate elutsoonide ning tootmis- ja majanduskomplekside territooriumil tuleb standardi kohaselt kustutusvee võtmiseks ühisveevärgist jaotustorustikule projekteerida ja paigaldada tuletõrjehüdrandid. Veevärgi jaotustorustik, millele paigaldatakse tuletõrjehüdrandid, peab olema siseläbimõõduga minimaalselt 100 mm. Maapealne või -alune tuletõrjehüdrant peab olema minimaalse suurusega DN100 (va maa-alune hüdrant üksik- ja kaksikelamute piirkonnas). Standardi kohaselt hüdrantide vaheline kaugus ühisveevärgi jaotustorustikul ei tohi ületada 200 m (hooned ja rajatised ei tohi olla kaugemal kui 100 m kasutatavast tuletõrje veevõtukohast). Tuletõrje veevõtukoha maksimaalne kaugus kuni kahekorruselise elamupiirkonna eluhooneni võib olla kuni 150 m. Samad vahemaad kehtivad ka looduslikust ja tehislikust veekogust tulekustutusvee kättesaamisel päästeautoga asulate elutsoonides ning tootmis- ja majanduskomplekside territooriumil. Objektidel ja piirkondades, kus tulekahju kustutamine nõuab suurt kustutusvee vooluhulka (nt tööstusettevõtted) ja kus tulekustutusvee tagamiseks ei ole tehnilis-majanduslikel kaalutlustel mõistlik välja ehitada ühisveevärgile paigaldatud hüdrantidega tuletõrjeveevärki (nt väikeasulates ja hajaasustusega piirkondades, kus on väike olmevee tarbimine) võib standardi kohaselt selle asendada loodusliku või tehisliku (maapealse või maa-aluse) veekoguga. Päästeautoga tekitatud hõrenduse teel looduslikust tuletõrje veevõtukohast või tuletõrjeveehoidlast tulekustutusvee kättesaamiseks peab see olema varustatud imitarnetoruga, mis on ühendatud kas kuiva hüdrandiga või maapealse tuletõrjehüdrandiga. Looduslikus veekogus ja tuletõrjeveehoidlas peab olema tagatud nõutav kustutusvesi igal aastaajal ja igasuguste ilmastikutingimustega. Vee sügavus looduslikus veekogus peab olema üldjuhul vähemalt 1,5 m. Loodusliku tuletõrje veevõtukoha minimaalne kaugus hoonest või hoone osast ei tohi üldjuhul olla vähem kui 30 m. Tehisliku veevõtukoha tühjenemise korral peab selle täitmine olema tagatud 72 h jooksul. Olukordades, kus tehnilis-majanduslikel kaalutlustel pole mõistlik või võimalik asulate elutsoonides ning tootmis- ja majanduskomplekside territooriumil ühisveevärgi jaotustorustikule hüdrante projekteerida ja paigaldada (pole võimalik järgida maksimaalset lubatud hüdrantidevahelist kaugust), võib standardi kohaselt ehitada päästeauto pumbaga survestatavaid tuletõrjehüdrantidega veetorustikke, mis saavad alguse loodusliku veekogu või tuletõrjeveehoidla (tehislik veevõtukoht) toitega (kuiva) hüdrandi vahetust lähedusest. Päästeauto pumbaga survestatav tuletõrjehüdrantidega süsteem koosneb survestamiskaevust, torustikust ja torustikul paiknevatest tuletõrjehüdrantidest. Survestamiskaev paikneb maksimaalselt 10 m kaugusel loodusliku veekogu toitega kuivast hüdrandist. Hüdrantidevaheline 54  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 kaugus ei tohi ületada 100 m põhimõttega, et ükski hoone ega rajatis ei ole kaugemal kui 50 m kasutatavast tuletõrjehüdrandist. Hajaasustusega piirkonna (naaberkinnistute hoonetevaheline minimaalne kaugus ei ole väiksem kui 40 m) üksik- ja kaksikelamutele ning nende abihoonetele ei nähta standardis ette eraldi välist veevõtukohta kustutusveele. Selle asemel tuleb hoone ehitusprojektis anda teave lähima kasutuskõlbliku veevõtukoha kohta. Väikeasulates ei ole tuletõrjeveevarustuse tagamine hüdrantide baasil optimaalne. Vastavalt standardi nõuetele on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetavatel aladel üldiselt ette nähtud tuletõrjeveeallikana kasutada ühisveevärki ning tuletõrjeveevarustuses ühisveevärgitorustikuga ühendatud hüdrante. Kui hüdrante pole tehnilistel-majanduslikel kaalutlustel võimalik või mõistlik rajada (nt kui hetkel puudub ühisveevärgitorustik või kui olemasolev torustik on nõuetele mittevastava läbimõõduga), on võimalik tuletõrjeveevarustuses kasutada tuletõrjeveemahuteid. Loodusliku või tehisliku veekogu läheduse korral on võimalik ja otstarbekas tuletõrjeveeallikana kasutada veekogu, rajades selleks standardi ja Päästeameti nõuetele vastavad kuivhüdrantidele baseeruvad tuletõrjeveevõtukohad või päästeautoga survestatava hüdrantidega torustiku. Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga mittekaetavatel aladel on tuletõrje veevarustuses ette nähtud kasutada olemasolevaid looduslikke veekogusid või tehisveekogusid, nende puudumisel tuletõrjeveemahuteid ning tuletõrjeveevarustuses kuivhüdrante. Järve Biopuhastus OÜ tegevuspiirkonna olemasolevad tuletõrje veevõtukohad on toodud Lisa 1 joonistel. 5.8. VEEVARUSTUSE PROBLEEMID Kurtna-Vasavere veehaare Veevõttu Kurtna-Vasavere veehaardest on vajalik vähendada, kuna praegusel tasemel alandab see Kurtna järvede veetaset. Veevajaduse katmiseks on vajalik rajada Kurtna-Vasavere II veehaare 5 tipupuurkaevuga. Kurtna-Vasavere I veehaarde 9 allpool nimetatud puurkaevu asemele on vajalik rajada 7 uut puurkaevu: • Puurkaev nr 28 (katastri nr 50902); • Puurkaev nr 49 (katastri nr 3235); • Puurkaev nr 50 (katastri nr 3234); • Puurkaev nr 51 (katastri nr 3233); • Puurkaev nr 52 (katastri nr 3261); • Puurkaev nr 62 (katastri nr 3243); • Puurkaev nr 63 (katastri nr 3242); • Puurkaev nr 66 (katastri nr 3244); • Puurkaev nr 67 (katastri nr 3245). Vajalik on paigaldada veepuhastustehnoloogia radionukliidide eemaldamiseks (Ahtme VTJ, Ahtme veehaare, Kurtna-Vasavere veehaare). Kurtna-Vasavere toorvee magistraalile on vajalik rajada 2. liin. Algselt on torustiku diameetriks kavandatud DN 400, kuid projekteerimise käigus võib see muutuda. Voolurežiimi muutuste, eelkõige pumpade käivitamise korral eraldub torustiku seintelt ladestunud sade ning kandub edasi veetöötlusjaama. Selle tulemusena suureneb ajutiselt toorvee rauasisaldus, mis mõjutab otseselt gravitatsiooniliste filtrite tööd. Äärmuslikel juhtudel võib filtrite töötsükkel katkeda ning vajalikuks osutub filtrite erakorraline läbipesu. Tegemist on ajakriitilise protsessiga, mitme riskiteguri samaaegsel 55  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 realiseerumisel ei pruugi puhastatud vee reservuaarides olev veevaru olla piisav filtrite taastamiseks vajaliku aja katmiseks. Selline olukord viib veevarustuse katkestusteni või nõuetele mittevastava kvaliteediga vee edastamiseni tarbijatele. Kuna süsteem põhineb ühel toorveetorustikul, siis avarii olukorras ei ole tagatud varustuskindlus. Teiseks ja mitte vähem oluliseks põhjuseks paralleeltorustiku rajamiseks on üldine piirkonna varustuskindluse tagamine. Olemasolev süsteem põhineb ühel toorveetorustikul, mistõttu puudub avarii korral alternatiivne veesuunamise võimalus. Torustiku rikke korral on suur tõenäosus, et puhastatud vee reservuaaride maht ei kata tarbimist kuni avarii likvideerimiseni, mis põhjustab ulatuslikke veetarne katkestusi. Paralleelse torustiku rajamine võimaldab tagada veevarustuse jätkumise ka ühe toruliini rikke korral ning suurendab süsteemi töökindlust. Järve linnaosa • Olemasolev veevõrgu hüdrauliline mudel vajab kalibreerimist ja täiendamist • Amortiseerunud veetorustikke on Järve linnaosas kokku ca 3,8 km. Piirkondades, kus ei ole ühisveevarustuse torustikud rekonstrueeritud, puudub nõuetekohane tuletõrjeveevarustus. Hüdrandid JÄ038H ja JA140H (Ehitajate tn) ei taga nõuetele vastavat vooluhulka. Tuletõrjeveevarustus tuleb lahendada nõuetekohaselt. Ehitajate tn on vajalik rajada tuletõrjeveemahuti • Veetorustikke on vajalik rajada Roheline tn, Põhja allee 24b, Metsa tn, Tehase tn – Järveküla tee – Pioneeri tn. Veevõrgu ringistamiseks on vajalik veetorustik rajada Olevi tn - Rea tn • Ehitajate-Põllu ristmikule on vajalik rajada proovivõtukaev Ahtme linnaosa • Ahtme VTJ vajab rekonstrueerimist (sh liivafiltrite filtriliiva vahetus, ventilatsiooni rekonstrueerimine, tehnohoone rekonstrueerimine) • Ahtme VTJ ja Ahtme veehaarde puurkaevpumplate tööprotsessi on vajalik optimeerida • Vana-Ahtme pumpla hoone on vajalik lammutada • Olemasolev veevõrgu hüdrauliline mudel vajab kalibreerimist ja täiendamist • Ahtme mnt ja Romoti tn ristumisel paiknevat suvilapiirkonda varustatakse veega Kurtna- Vasavere toorveetorult. Kuna Kurtna-Vasavere kaevudes on probleemiks raua ja mangaani sisaldus, tuleb rajada Tabori VTJ. Piirkonda varustav olemasolev torustik on kohati rajatud väikese läbimõõduga (De40), mis ei võimalda tagada veesurvet tarbimise tipptundidel. Torustik on vajalik rekonstrueerida • Rekonstrueerimist vajavaid amortiseerunud veetorustikke on kokku ca 5,6 km. Hüdrandid AH043H, AH044H, AH045H, AH048H ja AH098H ei tööta ning on vajalik välja vahetada. Välja on vajalik vahetada 8 hüdranti • Piirkondades, kus ei ole ühisveevarustuse torustikud rekonstrueeritud, puudub nõuetekohane tuletõrjeveevarustus. Vajalik on paigaldada hüdrandid • Altserva 6 on vajalik rajada proovivõtukaev Oru linnaosa • Rekonstrueerimist vajab Briketi 12c (kat nr 2484) puurkaevpumpla • Vana puurkaev (PK-2179) tuleb tamponeerida, pumplahoone lammutada 56  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 • Rekonstrueerimist vajab ca 2,2 km veetorustikke • Oru ühisveevärgi rekonstrueerimisel tuleb tagada nõuetekohane tuletõrjeveevarustus hüdrantide baasil • Vajalik on rekonstrueerida Männi 10/4 proovivõtukaev ja rajada teine proovivõtukaev Kukruse linnaosa • Puurkaev 2396 on vajalik tamponeerida, hoone lammutada • Kukruse ülestõstepumpla on vajalik rekonstrueerida • Kukruse linnaosas vajab rekonstrueerimist ca 5 km veetorustikke • Ühisveevärgitorustike rekonstrueerimisega tuleb ette näha ka piisava arvu tuletõrjehüdrantide paigaldamine. Hüdrandid KU001H, KU002H, KU003H, KU004H JA KU005H ei taga nõuetele vastavat vooluhulka. Tagada tuleb nõuetekohane tuletõrjeveevarustus • Veevõrgu laiendamiseks on vajalik rajada 4,425 km veetorustikke • Õnne 31 proovivõtukaev vajab rekonstrueerimist Sompa linnaosa • Ülase, nr 33, 2350 reservpuurkaev on vajalik rekonstrueerida • Sompa VTJ vanad mahutid tuleb likvideerida ja vana joogiveepumpla lammutada • Veevõrgu laiendamiseks on vajalik rajada ca 0,7 km veetorustikku • Rekonstrueerimist vajab ca 5,9 km veetorustikke • Torustike rekonstrueerimisega tuleb ette näha tuletõrjehüdrantide paigaldamine. Piirkondades, kus tuletõrjeveevarustust ei ole võimalik tagada hüdrantide abil (Betooni tn, Videviku tn ja Valli tn), tuleb rajada tuletõrjevee mahutid ning vajadusel tuletõrjeveetoru • Humala tn 1 – proovivõtukaev vajab rekonstrueerimist 57  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Tabel 5.7. Järve Biopuhastus OÜ Kohtla-Järve linna joogivee süvakontrolli tulemused Lasteaed Ahtme Kohtla-Järve Kultuurimaja SA Ahtme Haigla Proovivõtukoht Muinasjutt Gümnaasium Järve Kool Aadress Männi 10/4 Altserva 6 Humala 1 Lasteia 13A Katse 2 kaev/liitumis- kaev/liitumis- kaev/liitumis- kaev/liitumis- kaev/liitumis- Objekt punkt punkt punkt punkt punkt Asukoht Oru l/o Ahtme Sompa l/o Ahtme l/o Järve l/o Proovivõtu kuupäev 14-08-24 10-09-24 09-04-25 09-04-25 14-05-25 Näitaja Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Analüüsitud pestitsiidide summa (µg/l) ei leitud ei leitud ei leitud ei leitud ei leitud Heksakloro-benseen(µg/l) ei leitud ei leitud ei leitud ei leitud ei leitud Benseen (µg/l) <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 p,p'-DDD (ng/l) ei leitud ei leitud ei leitud ei leitud ei leitud p,p'-DDE (ng/l) ei leitud ei leitud ei leitud ei leitud ei leitud p,p'-DDT (ng/l) ei leitud ei leitud ei leitud ei leitud ei leitud a-Heksaklo-rotsükloheksaan (ng/l) ei leitud ei leitud ei leitud ei leitud ei leitud g-Heksaklo-rotsükloheksaan (ng/l) ei leitud ei leitud ei leitud ei leitud ei leitud Enterokokid (pesa/100ml) 0 0 0 0 0 Coli-laadsed bakterid (pesa/100ml) 0 0 0 0 0 Kolooniate arv 22C (pesa/1ml) <3 7 42 3 <3 Escherichia coli (pesa/100ml) 0 0 0 0 0 Lõhn (2-3) 1 1 1 1 1 Maitse 1 1 1 1 1 Hägusus (1,5-3 NTU) <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 Värvus mg/l Pt (5-10) 7 6,4 2 <2 <2 pH (6,5-9,5) 8,1 7,93 7,8 8,2 8,1 Ammoo-nium (0,5 mg/l) <0,08 <0,08 0,04 <0,013 <0,013 Üldraud (200 µg/l) <40 <40 47 <20 <20 Mangaan (50 µg/l) <30 <30 36 <10 <10 Kloriidid (250 mg/l) 115 185 130 98 140 El juhtivus (2500) 633 875 470 480 610 58  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Lasteaed Ahtme Kohtla-Järve Kultuurimaja SA Ahtme Haigla Proovivõtukoht Muinasjutt Gümnaasium Järve Kool Aadress Männi 10/4 Altserva 6 Humala 1 Lasteia 13A Katse 2 kaev/liitumis- kaev/liitumis- kaev/liitumis- kaev/liitumis- kaev/liitumis- Objekt punkt punkt punkt punkt punkt Asukoht Oru l/o Ahtme Sompa l/o Ahtme l/o Järve l/o Proovivõtu kuupäev 14-08-24 10-09-24 09-04-25 09-04-25 14-05-25 Näitaja Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Sulfaadid (250 mg/l) 8,88 7,64 7 6 5 Nitraadid (50 mg/l) <1 <1 0,39 0,6 0,67 Nitritid (0,5 mg/l) <0,004 <0,004 0,007 0,003 <0,003 Fluoriid (1,5 mg/l) 0,31 0,37 0,27 0,41 0,44 Naatrium (200 mg/l) 63,3 105 77 53 77 1,2-dikloroetaan (3µg/l) <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 Trihalometaanide summa (150µg/l) <1 <1 0 0 0 tetrakloroeteeni ja trikloroeteeni summa µg/l <0,1 <0,1 0 0 0 PAH (polütsükliliste aromaatsete süsivesinike) summa (0,1 µg/l) <0,05 <0,05 <0,004 <0,004 0 Benso(a)püreen (0,001 µg/l) <0,001 <0,001 <0,001 <0,001 <0,001 Benseen µg/l <0,1 <0,1 <0,06 <0,06 <0,06 elavhõbe (Hg) µg/l 1 <0,3 <0,3 <0,005 <0,005 <0,005 Antimon (Sb) µg/l 5 <0,3 <0,3 <0,05 <0,05 <0,05 kroom (Cr) µg/l 50 <0,4 <0,4 <0,078 <0,05 <0,05 arseen (As) µg/l 10 <0,2 <0,2 <0,05 0,15 0,16 kaadmium (Cd) µg/l 5 <0,2 <0,2 <0,01 <0,01 <0,01 vask (Cu) µg/l 2000 <0,002 <0,002 0,00077 0,00082 0,00047 plii (Pb) µg/l 10 <0,3 <0,3 0,051 <0,05 0,077 nikkel (Ni) µg/l 20 <2 <2 0,72 0,16 0,23 seleen (Se) µg/l 10 <2 <2 <0,05 <0,05 <0,05 alumiinium (Al) µg/l <8 <8 <50 <50 <50 Boor (B) 1 mg/l 0,079 0,098 0,22 0,078 0,094 59  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Lasteaed Ahtme Kohtla-Järve Kultuurimaja SA Ahtme Haigla Proovivõtukoht Muinasjutt Gümnaasium Järve Kool Aadress Männi 10/4 Altserva 6 Humala 1 Lasteia 13A Katse 2 kaev/liitumis- kaev/liitumis- kaev/liitumis- kaev/liitumis- kaev/liitumis- Objekt punkt punkt punkt punkt punkt Asukoht Oru l/o Ahtme Sompa l/o Ahtme l/o Järve l/o Proovivõtu kuupäev 14-08-24 10-09-24 09-04-25 09-04-25 14-05-25 Näitaja Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus tsüaniid 50 µg/l <3 <3 <3 <3 <3 Allikas: Järve Biopuhastus OÜ 60  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 6. KANALISATSIOON 6.1. ÜLEVAADE Ühiskanalisatsioon on Kohtla-Järvel rajatud kõikides korruselamutega elamurajoonides. Ühiskanalisatsioon puudub Järve, Ahtme ja Sompa suvilapiirkondades. 6.1.1. Reovee vooluhulgad käesoleval ajal ja perspektiivselt Alljärgnevas tabelis on esitatud 2022-2024. aastal Kohtla-Järve regionaalsele reoveepuhastile jõudva reovee (Kohtla-Järve reoveepuhastile suunatakse lisaks Kohtla-Järve linnale ka teiste piirkondade reovesi, vt Joonis 6.1), Kohtla-Järve linna elanike ja ettevõtete kanalisatsiooni kogused. Tabel 6.1. Järve Biopuhastus OÜ reovee vooluhulgad Kohtla-Järve linnas NÄITAJA Ühik 2022 2023 2024 AHTME LINNAOSA Elanike arv kokku in 15 601 15 599 15 563 3 Reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad* m /a 807 236 745 251 794 666 3 Infiltratsioon m /a 195 142 126 088 159 876 Infiltratsioon % 24% 17% 20% 3 Kanalisatsiooni tarbimine kokku m /a 612 094 619 164 634 790 3 Elanike kanalisatsioon* m /a 533 567 531 594 535 998 3 Ettevõtete kanalisatsioon* m /a 78 527 87 570 98 792 Elanike ühiktarbimine l/d 94 94 95 Kanalisatsiooniga liitunud elanikke* in 15 160 15 164 15 144 Kanalisatsiooniga liitunud elanikke % 97% 97% 97% JÄRVE LINNAOSA Elanike arv kokku in 15 656 15 877 15 688 3 Reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad* m /a 4 408 383 4 670 035 4 524 501 3 Infiltratsioon m /a 2 327 693 2 613 601 2 544 411 Infiltratsioon % 53% 56% 56% 3 Kanalisatsiooni tarbimine kokku m /a 2 080 690 2 056 434 1 980 090 3 Elanike kanalisatsioon* m /a 502 099 497 346 498 583 3 Ettevõtete kanalisatsioon* m /a 1 578 591 1 559 088 1 481 507 Elanike ühiktarbimine l/d 88 86 88 Kanalisatsiooniga liitunud elanikke* in 15 197 15 412 15 243 Kanalisatsiooniga liitunud elanikke % 97% 97% 97% SOMPA LINNAOSA Elanike arv kokku in 754 731 751 3 Reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad* m /a 17 144 12 796 11 571 3 Infiltratsioon m /a -425 -6 222 -8 186 Infiltratsioon % -2% -49% -71% 3 Kanalisatsiooni tarbimine kokku m /a 17 569 19 018 19 757 3 Elanike kanalisatsioon* m /a 16 116 17 795 18 379 3 Ettevõtete kanalisatsioon* m /a 1 453 1 223 1 378 Elanike ühiktarbimine l/d 59 67 68 Kanalisatsiooniga liitunud elanikke* in 735 713 732 Kanalisatsiooniga liitunud elanikke % 98% 98% 98% KUKRUSE LINNAOSA 61  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 NÄITAJA Ühik 2022 2023 2024 Elanike arv kokku in 467 464 452 3 Reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad* m /a 51 692 50 857 56 102 3 Infiltratsioon m /a 41 065 39 330 45 375 Infiltratsioon % 79% 77% 81% 3 Kanalisatsiooni tarbimine kokku m /a 10 627 11 527 10 727 3 Elanike kanalisatsioon* m /a 9 966 10 967 10 138 3 Ettevõtete kanalisatsioon* m /a 661 560 589 Elanike ühiktarbimine l/d 59 65 62 Kanalisatsiooniga liitunud elanikke* in 458 455 443 Kanalisatsiooniga liitunud elanikke % 98% 98% 98% ORU LINNAOSA Elanike arv kokku in 996 1 004 980 3 Reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad* m /a 79 954 68 358 72 108 3 Infiltratsioon m /a 50 905 39 159 43 944 Infiltratsioon % 64% 57% 61% 3 Kanalisatsiooni tarbimine kokku m /a 29 049 29 199 28 164 3 Elanike kanalisatsioon* m /a 27 116 27 557 26 943 3 Ettevõtete kanalisatsioon* m /a 1 933 1 642 1 221 Elanike ühiktarbimine l/d 75 76 76 Kanalisatsiooniga liitunud elanikke* in 966 974 951 Kanalisatsiooniga liitunud elanikke % 97% 97% 97% *Allikas: Järve Biopuhastus OÜ 6.2. KANALISATSIOONIVÕRK Kanalisatsioonitrasside pikkused Kohtla-Järve linnaosade lõikes on toodud järgnevas tabelis. Tabel 6.2. Järve Biopuhastus OÜ kanalisatsioonitrasside pikkused 2024. a. Kohtla-Järve linnas Kohtla-Järve linna asustusüksus Kanalisatsioonitorustike pikkus, km Ahtme linnaosa 37,9 Järve linnaosa 70,5 Sompa linnaosa 11,7 Kukruse linnaosa 5,3 Oru linnaosa 4,7 KOKKU 130,1 Allikas: Järve Biopuhastus OÜ 2024. aastal rekonstrueeriti Järve linnaosas ca 3,2 km kanalisatsioonitorustikke (Tehnika ja Inseneri tn, Keskallee tn, Mõisa tn ja Aia tn jt). 2025. aasta lõpuks ehitati välja Järve linnaosa Käva piirkonna ühiskanalisatsioonitorustikud. Rajati 86 kanalisatsiooni liitumispunkti ning paigaldati 2 reoveepumplat. Järve linnaosa Kanalisatsioonitorustik on osaliselt rekonstrueeritud ÜF abiprogrammi raames, ca 20,2 km isevoolseid kanalisatsioonitorustikke ning 10,7 km survekanalisatsioonitorustikke on amortiseerunud ja tuleb rekonstrueerida. Vajalik on rajada Ehitajate, Spordi, Pioneeri ja Vabaduse reoveepumplad ja ca 0,4 km survekanalisatsioonitorustikke. 62  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Ahtme linnaosa Kanalisatsioonitorustik on osaliselt rekonstrueeritud ÜF kaasrahastamisel, ca 22,8 km torustikke on amortiseerunud ning vajab väljavahetamist. Ahtme ja Vana-Ahtme reoveepumplad on amortiseerunud ja tuleb rekonstrueerida. Oru Oru linnaosa reovee käitlemiseks on rajatud paralleelselt veetorustikuga reovee survetorustik, mis läbib Jõhvi valla territooriumi. Reovesi juhitakse Kohtla-Järve regionaalsele reoveepuhastile. Rekonstrueerimist vajab ca 2,2 km isevoolseid kanalisatsioonitorustikke. Kukruse Rekonstrueerimist vajab 3,9 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku. Kanalisatsioonivõrgu laiendamiseks on vajalik rajada 3,7 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku. Sompa Rekonstrueerimist vajab 7,4 km isevoolset ja 1,29 km survekanalisatsioonitorustikku. Betooni, Luha, Valli ja Oblika piirkonnas tuleb rajada survekanalisatsioonitorustikud ja reoveepumplad (4 tk). Kanalisatsioonivõrgu laiendamiseks on vajalik rajada ca 3,86 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku. 6.3. REOVEEPUMPLAD Kohtla-Järvel on kokku 12 reoveepumplat, mille peamised andmed on toodud järgnevas tabelis ning lisainfo reoveepumplate kohta linnaosade lõikes alaptk 6.3.1-6.3.5. Tabel 6.3. Järve Biopuhastus OÜ reoveepumplad Kohtla-Järve linnas Jrk Objekti nimetus Objekti Keskmine Reovee Hinnang tehnilise nr valmimise pumbatav vee reservuaaride olukorra kohta aasta kogus Q (m³/h) arv ja skaalal: hea, kogumaht V rahuldav, (m³) mitterahuldav Järve linnaosa 1 Olevi RVP 2010 33,1 Rahuldav 2 Käva RVP 1950 0,3 Mitterahuldav 3 Järve rvp 1976 2,4 Rahuldav 4 Tehnika RVP 2010 8,2 Rahuldav 5 Kalevi RVP 2010 152,1 Rahuldav Ahtme linnaosa 1 Ahtme RVP 1987 91 2800 Rahuldav 2 Vana-Ahtme RVP 1955 7,9 Mitterahuldav 3 Tammiku RVP 2011 6,1 Hea Andmed 4 Sõpruse RVP 2025 puuduvad Hea Kukruse linnaosa Kukruse 1 reoveepumpla 2009 6,4 Rahuldav Oru linnaosa 1 Oru reoveepumpla 2016 8,3 Hea Sompa linnaosa 1 Sompa reoveepumpla 2024 1,3 Hea 63  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 6.3.1. Järve linnaosa Olevi reoveepumpla on rajatud 2010. aastal ning selle tehniline seisukord on rahuldav. Käva reoveepumpla rekonstrueeriti 2014. aasta sügisel. Rekonstrueerimistööde käigus uuendati elektri- ja automaatikasüsteemid, teostati hoone kapitaalremont ning vahetati välja reoveepumpla seadmed (sh torustikud). 2025. aasta seisuga on reoveepumpla tehniline seisund mitterahuldav. Järve reoveepumpla tehniline seisukord on rahuldav. Tehnika reoveepumpla on tehniliselt korras. Kalevi reoveepumpla on tehniliselt korras. 6.3.2. Ahtme linnaosa Ahtme reoveepumpla on rekonstrueeritud reoveeprojekti raames. 2021. aastal asendati reoveepumplas reovee käsivõre automaatse varbvõrega ning paigaldati võreprahi press ja pressitud prahi konteinerisse transportimise süsteemi. Renoveeriti reoveepumpla võreruumis võrele suubuva reovee raudbetoonist kanal. Rajati siibrikaev ning ehitati veeühendustorustik. Pumpla juures on reoveeühtlustusmahuti. Ahtme reoveepumpla vajab rekonstrueerimist. Toimepidevuse tagamiseks paigaldada avariigeneraator. Vana-Ahtme reoveepumpla tehniline seisund on mitterahuldav. Automaatika ja signalisatsiooni süsteem on amortiseerunud. Paigaldatud on pumpadele sagedusmuundurid. On paigaldatud kaks elektroonset vooluhulkade mõõturit Siemens MAG 600 DN 150. Hoone ja hoonesisene automaatika vajab rekonstrueerimist. Tammiku reoveepumpla on rajatud 2011. aastal. Reoveepumpla tehniline seisukord on hea, rekonstrueerimist ei vaja. Sõpruse pumpla rekonstrueeriti 2025. aastal. Amortiseerunud reoveepumpla likvideeriti, rajati uus reoveepumpla (PE kompaktpumpla, sh elektripaigaldis ja automaatika) Rekonstrueeriti pumpla platsi välisvalgustus. Rajati isevoolne ning survetorustik olemasolevate torustikeni. Pumpla on dimensioneeritud vooluhulgale 70 m3/h. Reoveepumpla tehniline seisukord on hea. 6.3.3. Kukruse linnaosa Kukruse reoveepumpla on rekonstrueeritud reoveeprojekti raames. Pumpla juures on reovee ühtlustusmahuti. Tehniline seisukord on rahuldav. 6.3.4. Oru linnaosa Oru reoveepumpla ja reovee survekollektor (De 160 PE) rajati 2016. aastal. Oru reoveepumpla kaudu pumbatakse Oru linnaosa reovesi Kohtla-Järve regionaalsele reoveepuhastile. Reoveepumpla tehniline seisukord on hea. 6.3.5. Sompa linnaosa Sompa reoveepumpla rekonstrueeriti 2024. aastal. Amortiseerunud reoveepumpla lammutati, asemele rajati uus reoveepumpla (kompaktpumpla siseläbimõõduga 2400 mm), rajati ühisreoveetorustik (sh siibrikaev), reovee survetorustik (sh reoveemõõdukaev), teostati automaatikatööd, uuendati elektripaigaldis, sh toitekaabel alajaamast juhtimiskilbini, rajati piirdeaed, välisvalgustus ning taastati/rajati teenindusplats. Reoveepumpla tehniline seisukord on hea. 64  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 6.4. KOHTLA-JÄRVE REGIONAALNE REOVEEPUHASTI Kohtla-Järve regionaalne reoveepuhasti on algselt tänase reoveepuhasti asukohta rajatud 1950-ndatel aastatel biofilter-tüüpi puhastusseadmena. Tööstuse arenedes jäi toonase reoveepuhasti võimsus ja efektiivsus tekkiva reovee koostist arvestades väikeseks, mille tulemusena rajati 1978. aastal praeguse reoveepuhasti asukohale 4-liiniline reovee bioloogilist puhastust võimaldav aktiivmudapuhasti. 1988. aastal rajati heitvee Soome lahte juhtimiseks heitvee süvamerelask. Ulatuslik reoveepuhasti ja piirkonna linnasid ühendavate reoveekollektorite rekonstrueerimine toimus aastatel 2004-2009, mil sisuliselt rajati olemasoleva reoveepuhasti asemele uus reoveepuhasti koos reovee mehhaanilise ja bioloogilise ning keemilise puhastusetapiga. Samuti rajati kaasaja nõuetele vastav reoveesette töötlemise tehnoloogia. Kohtla-Järve reoveepuhasti puhul on tegemist regionaalse reoveepuhastiga, kuhu pumbatakse reovesi puhastamiseks kokku Kohtla-Järve linnast, Lüganuse vallast (Kiviõli linn, Püssi linn, Lüganuse alevik) ning Jõhvi vallast (Jõhvi linn, Kohtla-Nõmme alev, Tammiku alevik, Edise, Järve küla). Lisaks asulareoveele juhitakse reoveepuhastile mitmete suurte tööstuste reovesi. Reovee kokku kogumine ja suunamine Kohtla-Järve reoveepuhastile toimub piirkonna asulates välja ehitatud kanalisatsioonivõrgu ja asulate ning reoveepuhasti vahele ehitatud reoveekollektorite abil. Reoveekollektorid ja suured reovee peapumplad on järgmised: I suund: Kiviõli - Kohtla-Järve: 1. Kiviõli - Püssi vabavoolne reoveekollektor pikkusega 4,5 km 2. Püssi reovee peapumpla koos 2800 m3 reservuaariga 3. Püssi - Kohtla-Nõmme survereoveekollektor pikkusega 16 km 4. Sompa ja Kohtla-Nõmme reoveepumplad 5. Kohtla-Nõmme - Kohtla-Järve survereoveekollektor II suund: Ahtme - Kohtla-Järve: 1. Ahtme reovee peapumpla koos 2800 m3 reservuaariga 2. Ahtme - Jõhvi survereoveekollektor pikkusega 5,6 km 3. Jõhvi vabavoolne reoveekollektor pikkusega 4,5 km 4. Jõhvi peapumpla 5. Jõhvi - Kukruse kaheliiniline survereoveekollektor 6. Kukruse reoveepumpla 7. Kukruse - Kohtla-Järve survereoveekollektor 8. Oru reoveepumpla 9. Oru-Jõhvi survereoveekollektor Kohtla-Järve piirkonna reovee formeerumine, reoveepuhastile juhtimine, puhastamine ja keskkonda suunamine on kirjeldatud järgneval joonisel. 65  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Joonis 6.1. Kohtla-Järve piirkonna reovee formeerumine, reoveepuhastile juhtimine, puhastamine ja keskkonda suunamine Järve linnaosa tööstusettevõtete mõju reoveepuhastile Järve linnaosa reoveepuhastile suurimat mõju neist lähtuva vooluhulga ja kõrgema reostuskoormuse näol omavad tööstusettevõtted on Eastman Specialties OÜ ja VKG Oil AS. Samuti jõuavad puhastisse läheduses paiknevate aherainemägede nõrgveed. Reostuskoormuse ühtlustamiseks on reoveepuhastis kasutusel ühtlustusmahuti. Suurtest tööstusettevõtetest lähtuva reoveest tuleneva mõju seireks ning vähendamiseks oleks vaja paigaldada täiendavad seireseadmed reoveepuhasti sissevoolu vastuvõtukambrisse. Tänasel päeval mõõdetakse jooksvalt siseneva reovee pH-taset, kuid täiendavad seireseadmed annavad täpsema ülevaate. Arvestades sellega, et reovett suunatakse mitmest ettevõttest otse vastuvõtukambrisse, võimaldavad seadmed paremini hinnata jooksvalt konkreetse ettevõtte reovee näitajaid. See lubab juhul, kui reovee reostusaste ületab teatud piirväärtusi, reovee kiiret ümbersuunamist avariimahutisse. Avariimahutisse suunatud reovett on võimalik järgnevalt kas lahjendada või ekstreemse reostuse esinemisel suunata edasi Vaivara ohtlike jäätmete hoidlasse. Tänasel päeval on Kohtla-Järve reoveepuhastis kasutusel kaks avariimahutit (kumbki 9700 m3), mille kogumahtu - 19 400 m3 - saab pidada piisavaks keskmise ööpäevase vooluhulga suhtes. Reoveepuhasti projekteeritud koormus ja nõuded heitveele Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti projekteeritud hüdrauliline ja reostuskoormus on kirjeldatud järgnevas tabelis. Tabel 6.4. Järve Biopuhastus OÜ Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti projekteeritud parameetrid Parameeter Tähis Ühik Projektnäitaja Projekteeritud hüdrauliline koormus: Keskmine ööpäevane vooluhulk Qkeskmine,d m3/d 36 180 Maksimaalne ööpäevane vooluhulk Qmax,d m3/d 59 805 3 Keskmine tunni vooluhulk Qkeskmine,h m /h 1 512 Dimensioneeritud tunni vooluhulk Qdim,h m3/h 3 051 Maksimaalne tunni vooluhulk Qmax, h m3/h 5 670 66  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Parameeter Tähis Ühik Projektnäitaja Projekteeritud reostuskoormus: Inimekvivalente IE ie 339 548 Biokeemiline hapnikutarve BHT7 kg/d 20 373 Keemiline hapnikutarve KHT kg/d 43 700 Üldfosfor Püld kg/d 273 Üldlämmastik Nüld kg/d 2 516 Heljum HA kg/d 8 417 Allikas: Järve Biopuhastus OÜ Reoveepuhastist keskkonda suunatavale heitveele on kehtestatud nõuded keskkonnaministri määrusega nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Reoveepuhastist heitvee keskkonda juhtimiseks on OÜ-le Järve Biopuhastus väljastatud vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/325554. Vee erikasutuse keskkonnaloa alusel kehtestatud piirnormid on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 6.5. Järve Biopuhastus OÜ Kohtla-Järve regionaalsest reoveepuhastist 2024. a. keskkonda juhitav reostuskoormus Lubatud Kontsentratsioon (mg/l) Näitaja kontsentratsioon* (mg/l) I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal BHT7 15 6,167 6,917 5 5,3 KHT 125 54,5 63,333 48,167 51,333 Heljum 15 11,333 7,667 10,333 9,75 Püld 0,5 0,185 0,195 0,183 0,195 Nüld 10 6,25 4,933 4,267 4,1 pH 6…9 7,5333 7,6167 7,8833 7,7167 Nafta (C10-C40) 1 0,0083 0 0 0 Ühealuselised 0,1 0,0015 0,005 0,0112 0,0084 fenoolid Kahealuselised 15 0 0 0 0,005 fenoolid Elavhõbe (Hg) 0,001 0 0 0 0 Vask (Cu) 0,015 0,001617 0,0013 0,001367 0,001567 Kroom (Cr) 0,05 0,00042 0,0006 0,000427 0,00041 Arseen (As) 0,01 0,0013 0,0018 0,001833 0,0018 Kaadmium (Cd) 0,005 0,000057 0,000043 0,000043 0,000067 Nikkel (Ni) 0,034 0,001633 0,0016 0,001467 0,001233 Plii (Pb) 0,014 0,000127 0,0001 0,000106 0,000133 Tolueen 0,05 0,000433 0 0 0 Pentaklorofenool 0,001 0 0 0 0 Baarium (Ba) - 0,243333 0,29 0,26 0,263 Koobalt (Co) - 0,000757 0,0015 0,00129 0 Molübdeen (Mo) - 0,001 0,0047 0,0032 0 Oktüülfenool 0,0001 0 0 0,000013 0 67  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Lubatud Kontsentratsioon (mg/l) Näitaja kontsentratsioon* (mg/l) I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Seleen (Se) - 0,000563 0,0008 0,000907 0 Sulfaat (SO42-) - 186,6667 156,6667 173,3333 150 Tsink (Zn) 0,2 0,016667 0,014 0,016667 0,018 Kloriid (Cl) - 220 278 227 268 Sulfiid (Sf) - 1,9367 0,3267 0 0,76 * Suurim lubatud kontsentratsioon (mg/l) vastavalt keskkonnaloale L.VV/325554 Allikas: Järve Biopuhastus OÜ Puhastatud ja keskkonda suunatav heitvesi on vastanud õigusaktidega ja vee erikasutuse keskkonnaloaga kehtestatud nõuetele. Reoveepuhasti tehnoloogilise protsessi kirjeldus Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti reoveepuhastuse tehnoloogiline protsess hõlmab järgmisi reovee puhastuse ja reoveesette käitlemise etappe. Reovee mehaaniline puhastus • reovee suunamine vastuvõtukambrisse; • reovee puhastus võredega; • reovee puhastamine liivapüüdurites; • reovee koormuse ühtlustamine ühtlustusmahutis; • suure koormusega või bioloogilistele organismidele toksilise reoaine kontsentratsiooniga reovee kogumine ja hilisem suunamine avariimahutitesse; • reovee suunamine bioloogilisse puhastusprotsessi läbi jaotusmahuti. Reovee biokeemiline puhastus aktiivmuda protsessis • reovee bioloogiline puhastus tõhustatud bioloogilise fosfori ja lämmastikuärastusega; • simultaansadestusel baseeruv keemiline fosforiärastamine reoveest; • järelsetitites aktiivmuda setitamine puhastatud reoveest; • heitvee suunamine väljavoolukambrisse. • Heitvee suunamine suublasse, heitveekollektori kaudu • Süvamerelask Reoveesette käitlus • liigmuda veesisalduse vähendamine lintfilterpressidel; • liigmuda veesisalduse vähendamine tsentrifuugidega polümeeri lisamisel; • tahendatud liigmuda ja tugiaine segamine: • reoveesette komposteerimine komposteerimisväljakul; • komposti sõelumine ja järelvalmimine komposteerimisväljakul. Heitõhu käitlus biofiltris • reovee vastuvõtukambri, ühtlustusmahuti, jaotuskambri, avariimahutite, mehhaanilise puhastuse hoone ja reoveesette käitluse hoone õhu puhastamine õhupuhastusseadmetes. Reoveepuhasti ventilatsiooni- ja õhupuhastussüsteem rekonstrueeriti 2025. aastal. Reovee mehhaaniline puhastus Reovee reoveepuhastile jõudes toimub reovee mehhaaniline puhastus võrehoones kahe treppvõrega ja liiva eraldus kahes liivapüüduris. Reovee mehaaniline puhastus toimub hoonetes ja kinnistes kanalites, et vältida reoveest eralduva reostunud õhu (hais) levimist keskkonda. Reostunud õhk eemaldatakse hoonetest ja kinnistest kanalitest ning suunatakse puhastamiseks biofiltrisse. 68  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Mehaaniline puhastus Mehhaanilise puhastuse osas eemaldatakse reoveest võrepraht, liiv ning rasvad ja õliühendid. Lisaks on selles osas spetsiaalsed kogumiskohad ehk avariimahutid väga reostunud ning nõuetele mittevastava reovee ja sademevee jaoks ning ühtlustusmahuti, et tagada stabiilne reovee hüdrauliline ja reostuskoormus bioloogilise puhastuse etapis. Mehaanilise puhastuse hoone külge on rajatud reovee purgimissõlm koos vajaliku seadmestikuga paakautode poolt toodava reovee vastuvõtuks. Purgimissõlme jõudlus on 20 m3/h. Siseneva reovee seire- ja proovivõtuseadmed Reovesi jõuab reoveepuhastile survetorustike kaudu. Kõik sisenevad torustikud on varustatud vooluhulgamõõtjate ja automaatproovivõtja ühendamiseks vajalike ühenduskohtadega. Paigaldatud seadmed võimaldavad jälgida reovee vooluhulki ja koostist eraldi mistahes siseneva torustiku kohta. Automaatsed proovivõtuseadmed kõigil puhastisse sisenevatel surveniitidel uuendati 2016. aastal. Aereeritav liivapüüdur Kaheliiniline aereeritav liivapüüdur on ette nähtud reoveest raskema ja kergema heljumi kinnipüüdmiseks, mis tagab edasiste puhastusprotsessi rajatiste ja tehnoloogiliste seadmete parema töö ning pikema eluea. Eraldatud liiv pumbatakse võreruumi paigutatud liiva veetustamisseadmetesse. Veetustatud liiv juhitakse kruvitransportööride abil konteineritesse, millest liiv transporditakse edasi prügimäele. Ühtlustusmahuti Ühtlustusmahutis toimub puhastisse suunatava olme- ja tööstusreovee segunemine ning reovee hüdraulilise koormuse ja reostuskoormuse ühtlustumine, mis on vajalik bioloogilise puhastusprotsessi efektiivseks ja stabiilseks toimimiseks. Settimise ja anaeroobsete tsoonide tekkimise vältimiseks on ühtlustusmahutisse paigaldatud mikserid. Ühtlustusmahuti on haisu levimise vältimiseks pealt kinni ehitatud ning mahutil on vee pinnalt reostunud õhu eraldamise süsteem. Ühtlustusmahuti maht on 3000 m3. Avariimahuti Avariimahuti maandab võimalikud riskid puhastusprotsessile löökkoormuse tekkimise osas. Avariimahutid on mõeldud tööstusest tuleva võimaliku ülenormatiivse reostuse sattumise vältimiseks bioloogilisse puhastusprotsessi. Samuti on võimalik avariimahutitesse juhtida sademete korral osa reoveepuhastile jõudvast reoveest, et vältida ülemäärast hüdraulilist koormust ühtlustusmahutile ja selle kaudu bioloogilise puhastuse protsessile. Avariimahuti ees paikneb ka reovee õlitustamisseade, võimaliku õlireostuse protsessi sattumise vältimiseks. Õlieraldajas eemaldatakse reoveest gravitatsiooni abil selles sisalduvad õlijäätmed. Nii avariimahutid kui ka õlieraldaja on haisu levimise vältimiseks pealt kinni ehitatud ning mahutitel on vee pinnalt reostunud õhu eraldamise süsteem. Avariimahuteid on kaks ja nende mõlema maht on 10 000 m3. Joonis 6.2 Bioloogilise puhastuse põhimõtteline skeem 69  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Reovee bioloogiline puhastus Orgaanilise aine ja biogeenide sidumine reoveest Reovee bioloogilise puhastuse etapp hõlmab endas tõhustatud bioloogilist fosfori ja lämmastiku eraldamise tehnoloogiat. Reovee bioloogiline puhastus toimub neljas paralleelselt töötavas mahutite liinis. Iga liin koosneb kahest bioloogilisest etapist kaskaad denitrifikatsiooni põhimõttel. Kaskaad denitrifikatsiooni süsteemi korral juhitakse 50% bioloogilisse puhastusetappi sisenevast reoveest kummagi bioloogilise puhastuse etapi denitrifikatsioonimahutisse. See võimaldab mõlemas bioloogilises etapis kasutada eelnevalt nitraatideni oksüdeeritud lämmastiku denitrifikatsiooniks vajalikku süsinikku. Nitraatide rikas reovee ja aktiivmudasuspensioon pumbatakse denitrifiaktsioonitsoonidesse aga mõlema bioloogilise puhastuse etapi aeroobsete tingimustega nitrifikatsioonimahutitest. Iga bioloogilise puhastusliini kõige esimesse, anaeroobsete tingimustega mahutisse juhitakse tagasi järelsetitites settinud ja tagastusmuda pumplasse kogunenud aktiivmuda. Aeroobsete ja anaeroobsete tingimuste vaheldumine võimaldab aktiivmudaorganismide rakkudesse siduda suuremal määral fosforit, millega tagatakse tõhustatud bioloogiline fosfori ärastus reoveest. Lisaks bioloogilisele fosforiärastusele on reoveepuhastile paigaldatud fosfori keemilise sadestamise seadmed. Sadestuskoagulandina kasutatakse raudsulfaati või alumiiniumsulfaati, mis doseeritakse bioloogilise puhastuse liinide teises etapis. Bioloogilise puhastusprotsessi põhimõtteline skeem on esitatud Joonis 6.2. Bioloogilise puhastuse protsessimahutite dimensioonid liinide kauba on esitatud järgnevalt: • Bioloogiline fosforiärastus Bio P 4 x 930m3 • Denitrifikatsioon I DN1 4 x 1150m3 • Nitrifikatsioon I N1 4 x 6500m3 • Denitrifikatsioon II DN2 4 x 5350m3 • Nitrifikatsioon II N2 4 x 5350m3 Järelsetitid Kolmes radiaalsetitis toimub aktiivmuda settimine gravitatsiooni mõjul. Settinud aktiivmuda pumbatakse muda tagastamise pumplasse ning sealt edasi bioloogilise puhastuse protsessi või liigmuda käitlemise protsessi. Järelsetititest voolab puhastatud heitvesi väljalaskekambrisse. Iga setiti diameeter on 40 m, sügavus 4 m, maht 4412 m3 ning kogumaht 13 236 m3. Väljavoolukamber Tehnoloogiliselt puhastatud ja selitatud vesi juhitakse väljavoolukambrisse, mis on varustatud vooluhulgamõõturi ning heitvee kvaliteedi online kontrollseadmetega. Puhastatud heitveetorustik ja süvamerelask Puhastatud heitvesi suunatakse kollektori kaudu mereni ja sealt edasi Saka süvamerelasu kaudu 3 km kaugusele merre. Reoveesette käitlus Bioloogilise puhastuse käigus kasvav jääkmuda eemaldatakse protsessist ja juhitakse mudakäitlusesse, mis koosneb muda ehk reoveesette veetustamisest, tihendamisest ja tahendamisest ning komposteerimisest. Bioloogilise aktiivmuda protsessi käigus juurdekasvanud aktiivmuda eemaldatakse radiaalsetitist settinud aktiveeritud mudast ja juhitakse mehhaanilisse muda tihendamise etappi. Reoveesette tihendamine Reoveesette tihendamine toimub kahes paralleelses liinis jääkmuda kuivaine sisalduseni 6-8%. Muda transporditakse ekstsentriliste kruvipumpadega edasi mudakäitlusjaama. Reoveesette tahendamine ja komposteerimine Reoveesete suunatakse edasi reoveesette tahendamise etappi, mille käigus tsentrifuugide abil suureneb reoveesette kuivainesisaldus vähemalt 21%-ni. Mehhaaniliselt tahendatud reoveesete suunatakse pärast tsentrifuugimist töödeldud reoveesete konveierliinil automaatsesse segistisse, millesse juhitakse kompostimise tugiainena ka sobiv kogus põhku. Saadud segu komposteeritakse kompostimisväljakul, mis asub välitingimustes ning on osaliselt avatud. Kompostimisväljakule sattuv 70  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 sademevesi kogutakse drenaažisüsteemi abil kokku ning pumbatakse reovee mehhaanilise puhastuse vastuvõtukambrisse. Komposteeritud reoveesetet kasutatakse valdavalt haljastuses, kuid seda on võimalik kasutada ka põllumajanduses ja Ida-Viru maakonna endiste kaevanduspiirkondade rekultiveerimiseks. 6.5. KANALISATSIOONI PÕHIPROBLEEMID 6.5.1. Ahtme, Järve, Sompa, Kukruse: • amortiseerunud torustikud vajavad rekonstrueerimist. • kõikidele reoveepumplatele tuleb paigaldada ühtne kaugjälgimissüsteem, amortiseerunud pumplahooned tuleb rekonstrueerida. 6.5.2. Oru • amortiseerunud torustikud vajavad rekonstrueerimist. 6.5.3. Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhastiga seotud põhiprobleemid: • ühtlustusmahuti vajab rekonstrueerimist; • elektri- ja automaatikaseadmed vajavad rekonstrueerimist; • reoveepuhasti 3 liini aeratsioonisüsteem vajab rekonstrueerimist; • järelsetiti betoonservad jm konstruktsioonid vajavad remonti; • võrehoone elektrivarustus vajab uuendamist; • vastuvõtukambri automaatsiibrid vajavad vahetamist; • protsessimahutite mikserid vajavad vahetamist; • avariimahuti kate on vajalik uuendada; • asulareovee direktiivi muudatustest lähtuvalt on vajalik rajada neljanda astme puhastus mikrosaasteainete eemaldamiseks reoveest; • Järve linnaosa ettevõtete reovee saasteainete seiramiseks on vajalik paigaldada seireseadmed; • vajalik on teostada investeeringud energianeutraalsuse saavutamiseks; • settekäitlus vajab rekonstrueerimist; • üldfosfori piirsisalduse ja hüdraulilise koormuse muutuste tingimustes stabiilse heljumisisalduse tagamiseks on vajalik teostada investeeringud bioloogilise puhastuse järgse kangasfilter tehnoloogia rajamisse; • vajalik on rajada purgla (täisautomaatne purgimissõlm); • vastuvõtukambrile on vajalik rajada möödaviik; • vajalik on arendada ja rakendada heitvees sisalduvate ohtlike ainete – eelkõige kaadmium, plii, elavhõbe – ärastamise tehnoloogiat; • vajalik on kompostimisväljaku asfaldi parandus ja laiendus. 71  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 7. SADEMEVEE KANALISATSIOON JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE 7.1. OLEMASOLEV OLUKORD Kohtla-Järve Ahtme, Järve ja Kukruse linnosades on lahkvoolne kanalisatsioon. Kõik sademeveetorustikud, välja arvatud ÜF projekti raames rekonstrueeritud torustikud, kuuluvad Kohtla- Järve linnale. Sademeveesüsteemide korrashoiu ja opereerimise kohustus on linnal. Tabel 7.1. Järve Biopuhastus OÜ sademeveekanalisatsiooni trasside pikkused 2024. a Kohtla-Järve linnas Sademeveekanalisatsiooni Kohtla-Järve linna asutusüksus torustike pikkus, km Järve linnaosa 25,5 Ahtme linnaosa 20,9 Kukruse linnaosa 3,9 Oru linnaosa 0 Sompa linnaosa 0 KOKKU 50,3 Allikas: Järve Biopuhastus OÜ 7.1.1. Sademeveekanalisatsiooniga kaetud alad Sademevesi juhitakse Kohtla-Järve linnas läbi kraavide või sademeveetorustike veekogudesse või eesvooludesse ja kraavidesse. Eesvoolusid on Kohtla-Järve linna piirkonnas vähe. Olemasolevad eesvoolud asuvad teiste omavalitsuste territooriumil ja osad neist on korrastamata. Kui põllumaa jaoks ehitatud kuivendussüsteemid ei taga vajalikku liigvee äravoolu tiheasustusaladelt, tuleb sademeveekanalisatsiooni kavandamisel tagada sademevee ärajuhtimine sellise eesvooluni, mis suudab vastu võtta vajaliku vee koguse. Käesoleva ÜVK arendamise kavaga määratakse vee-ettevõtte tegevuspiirkonnas asuvad ja avalikus huvis kasutatavad sademevee rajatised ühiskanalisatsiooni osaks. Ühiskanalisatsiooni osaks määratud rajatisteks on sademevee kraavid, sademeveetorud, sh drenaažitorud, sademevee restkaevud ning sademevee vaatluskaevud. Ühiskanalisatsiooni osaks ei määrata: • maaparandussüsteeme maaparandusseaduse tähenduses; • Kohtla-Järve linna hallatavaid sademeveerajatisi, mis kuuluvad Kohtla-Järve linnale; • Transpordiameti kinnistutel või riigimaantee koosseisus asuvaid rajatisi; • kinnistu tarbeks spetsiaalselt ehitatud sademevee rajatisi (sh avalikul tänaval/teel asuvaid, kui avalikult kasutataval maal ei ole rajatisega ühendatud ühtegi avalikul teel asuvat restkaevu); • kaugküttesüsteemi drenaažitorustikke, äriühingutele/ettevõtetele kuuluvaid sademevee rajatisi; • ühiskanalisatsiooni osaks ei ole erakinnistutel olevad lokaalsed sademeveesüsteemid (sh drenaažisüsteemid) ning looduslikud veekogud (ojad, jõed, järved). Piirkondades, kus puudub sademeveekanalisatsioon, on lahenduseks sademevee pinnasesse immutamine. Lahkvoolseid sademevee torustikke on rajatud 3 linnaosa territooriumil. Peale osalise sademevee torustike rekonstrueerimise ÜF projekti raames on sademeveesüsteemid rekonstrueerimata. 72  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Tabel 7.2. Sademevee torustikud Linnaosa Sademeveetorustik jm11 Drenaaž jm Valgalasid tk Järve 20 565 0 2 Ahtme 17 930 0 3 Sompa 0 0 0 Kukruse 1 000 725 3 Oru 0 0 0 KOKKU 39 495 725 8 Kraave kasutatakse sademevee ärajuhtimisel kolmes Kohtla-Järve linnaosas: Järve, Sompa ja Kukruse. Kraavid vajavad hooldamist. Tabel 7.3. Sademevee kraavid (ÜVK osa) Linnaosa Kraavide pikkus jm Valgalasid tk Järve 6340 5 Ahtme 0 0 Sompa 450 1 Kukruse 2255 3 Oru 0 0 KOKKU 9045 9 Sademevee kvaliteet Sademevee suublasse juhtimise nõuded on reguleeritud veeseaduse §-s 129, mille kohaselt suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja vee erikasutuse keskkonnaloaga (veeloaga) või kompleksloaga määratud heitkogustele. Veeluba on veeseaduse kohaselt muuhulgas kohustuslik siis, kui juhitakse suublasse saasteaineid ning kui suublasse juhitakse sademevett jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Sademevee suublasse juhtimisel tuleb tagada, et vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund ei halveneks. Vastavalt veeloale KL-506806 seirab Järve Biopuhastus OÜ Uus-Tehase tn 3 sademevee väljalasku (valgala J7). Sademevee suublaks on pinnas. Sademevee väljalasust määratakse üks kord kvartalis heljum, biokeemiline hapnikutarve, keemiline hapnikutarve, vesinikioonide kontsentratsioon, üldfosfor, üldlämmastik ja naftasaadused. Valgalade kaardistamine Käesoleva töö käigus kaardistati tiheasustusala sademeveesüsteeme valgalade põhiselt. Lisas 3 on toodud peamised andmed sademeveesüsteemide valgalade kohta (pindala, vooluhulk, sademeveetorustike pikkus, kraavide pikkus, drenaaži pikkus, suubla, valgala sademeveesüsteemide seisundi hinnang). Igale sademeveesüsteemi valgalale anti igale hinnang 5 palli süsteemis: 5 – väga hea; 4 – hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – halb. 11 Ei sisalda tänavatorustikust kaevudeni viivaid torustikulõikude pikkusi. 73  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Sademeveesüsteemide valgalade hinnanguid Kohtla-Järve linnaosade lõikes iseloomustab alljärgnev tabel: Tabel 7.4. Sademeveesüsteemide valgalade hinnangute koondtabel Linnaosa Valgalasid Väga hea Hea Rahuldav Kesine Halb kokku Järve 7 0 4 1 2 0 Ahtme 3 0 1 0 2 0 Sompa 1 0 0 1 0 0 Kukruse 3 0 0 0 3 0 Oru 0 0 0 0 0 0 Kokku 13 0 4 2 7 0 Järve linnaosa Järve linnaosa sademeveesüsteemid jaotuvad 6 valgalasse: Valgala J1 hõlmab suuremat osa Järve linnaosa kirdeosast. Sademevee ärajuhtimiseks on rajatud peamiselt torustikud, osaliselt juhitakse vett ära ka kraavide abil. Valgala pindala on ca 273 ha. Kraave on valgalal ca 920 m, sademeveetorustikke 20 480 m. Sademevesi juhitakse Valaste ojasse (KKR kood: VEE1068000). Valaste oja on suuremas osas riigi poolt korrashoitav ühiseesvool, kuid mitte Kohtla- Järve sademevee suubumise piirkonnas. Outokumpu tn 7 ees vajab sademeveetorustik rekonstrueerimist lühiajalise investeeringuprogrammi perioodil. Valgala J2 hõlmab Olevi tn piirkonda, mis jääb Aia tänavast kirde poole. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel kraav Olevi tn ääres (ca 680 m), millesse suubub Olevi tn L4 lähtuv torustik. Eeltoodud torustik (ca 85 m) vajab rekonstrueerimist. Mõisa teel ja Rae tänaval on vajalik rajada sademeveetorustik, käesoleval ajal ei ole äravool piisav. Valgala pindala on ca 19 ha. Sademevesi juhitakse Tallinn-Narva mnt juures kraavi. Kraav suubub hiljem Hiirelinna maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood: 1106700020140/001). Valgala J3 hõlmab Rahvapargi tiigi valgala (10,7 ha). Kraave ega torustikke valgalal ei ole. Valgala J4 hõlmab Pioneeri haljasalalt P1 algava kraavi valgala. Valgala pindala on ca 10,6 ha. Valgalal on ca 590 m kraave. Vesi juhitakse Rahvapark P1 kinnistul paiknevasse tiiki. Valgala J5 hõlmab Tehase tn äärsete kraavide valgala. Valgalal on ca 640 m kraave. Vesi juhitakse Pavandu kraavi (KKR kood: VEE1071102). Valgala pindala on ca 6,2 ha. Valgala J6 hõlmab Uus-Tehase tn äärseid ja neisse suubuvaid kraave. Vesi juhitakse Valaste ojasse (KKR: VEE1067400), mis suubub Kose jõkke. Valgala pindala on ca 46,6 ha. Valgala J7 hõlmab Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti parklaid ja hoonete ümbrust. Kraave ega torustikke valgalal ei ole. Valgala pindala on ca 1,1 ha. Sademevesi juhitakse kraavi, suublaks on pinnas. Sademevee kvaliteeti seirab vastavalt veeloale KL-506806 Järve Biopuhastus OÜ üks kord kvartalis. Järve linnaosa kohta on vajalik viia läbi sademevee uuringud ja geodeetilised mõõdistused ning koostada perspektiivskeem ja hüdrauliline mudel. Outokumpu tn 7 ees vajab sademeveetorustik rekonstrueerimist lühiajalise investeeringuprogrammi perioodil. Pikaajalise investeeringuprogrammi raames vajab Järve linnaosas rekonstrueerimist ca 6,5 km sademeveetorustikke. Puhastamist vajab ca 3,9 km kraave. Sademeveetorustikke on vajalik laiendada Mõisa teel, Rea tn, rajada Olevi tn 30a haru. Vajalik on rajada ühendus Estonia pst 44, Estonia pst 42, Estonia pst 40 piirkonna olemasolev sademeveekanalisatsioon ja Estonia puiestee sademeveekollektori vahel. Vajalik on ühendada Endla tn piirkonnas asuv olemasolev sademeveekanalisatsioon ja Kalevi tänava sademeveekollektor. 74  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Vajalik on ühendada Järveküla tee ja Torujõe tänaval asuvad olemasolevad sademeveetorustikud, et juhtida Järveküla tee piirkonna sademevesi Torujõe tänava sademeveekanalisatsiooni kaudu linna kraavi, mis asub Endla tänaval. Ahtme linnaosa Ahtme linnaosa sademeveesüsteemid jaotuvad 3 valgalasse: Valgala A1 hõlmab Sõpruse tn, Jaaniku tn, Mardi tn, Kandle tn ja Ilmajaama tn sademeveetorustikke. Torustikke on kokku ca 2955 m. Valgala pindala on ca 40 ha. Vesi juhitakse Kirka ojasse (KKR: VEE1067400) Kohtla metskond 184 kinnistul. Valgala A2 hõlmab Altserva tn, Estonia pst ja Ahtme põhjapoolse osa sademeveetorustike valgala. Valgala pindala on ca 94,2 ha. Vesi juhitakse Kirka ojasse (KKR: VEE1067400) Kohtla metskond 184 kinnistul. Valgala A3 hõlmab Valgala pindala on ca 11,35 ha. Vesi juhitakse Kirka ojasse (KKR: VEE1067400) Kohtla metskond 184 kinnistul. Ahtme linnaosa kohta on vajalik viia läbi sademevee uuringud ja geodeetilised mõõdistused ning koostada perspektiivskeem ja hüdrauliline mudel. Lühiajalise investeeringuprogrammi perioodil vajab sademeveetorustik rekonstrueerimist Puru teel lõigul Puru tee 39 kuni Estonia pst. Pikaajalise investeeringuprogrammi raames vajab Ahtme linnaosas rekonstrueerimist ca 11,85 km sademeveetorustikke. On võimalik, et Ahtme mnt 61, Maleva tn 15, Maleva tn 13, Maleva tn 11, Maleva tn 7, Maleva tn 9 piirkonnas asuv olemasolev sademeveekanalisatsioon ja sademeveekollektor ühendamata jäänud. Tuleb teostada täiendavad väliuuringud ning vajadusel projekteerida ja ehitada ühendus. Sel juhul on sademevee juhtimiseks kollektorisse vajalik olemasoleva sademeveekanalisatsiooni rekonstrueerimine. Kukruse linnaosa Kukruse linnaosa sademeveesüsteemidel on järgmised valgalad: Valgala K1 hõlmab Kukruse linnaosa lõunapoolseimat osa, mis suuremas osas jääb Lehe põik tänavast lõuna poole. Valgala suurus on ca 12 ha. Sademevee ärajuhtimiseks on suuremas osas rajatud kraavid. Sademeveetorustik on kasutusel Õnne tn ning Põhja tn 46 ja 48 kinnistute kohal Põhja tn. Lehe tänava lõigus Nurga tn kuni Õnne tn on rajatud drenaaž. Sademevesi juhitakse Kukruse 8 maaparandussüsteemi (MPS kood: 1106700020080/001). Valgala K2 hõlmab Õnne põik tänava piirkonda. Sademeveesüsteem koosneb peamiselt kraavidest. Põhja tn 28 ja Põhja tn 34 kinnistu kõrval on paigaldatud sademeveetorustik. Valgala pindala on ca 7,4 ha. Sademevesi imbub kraavides pinnasesse. Valgala K3 hõlmab osaliselt Paate tn, Õnne tn ja Põhja tn. Sademevee ärajuhtimiseks on rajatud kraavid, sademetorustikud ja drenaaž. Valgala K3 sademeveesüsteemide valgala on kokku ca 22,6 ha. Sademevesi juhitakse Pühajõkke (MPS kood: 1106700020000/001, KKR kood: VEE1067000), mis on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. Kukruse linnaosa kohta on vajalik viia läbi sademevee uuringud ja geodeetilised mõõdistused ning koostada perspektiivskeem ja hüdrauliline mudel. Pikaajalise investeeringuprogrammi raames vajab Kukruse linnaosas puhastamist ca 2,3 km kraave. Oru linnaosas ÜVK osaks arvatavaid kraave ega muid sademeveerajatisi ei tuvastatud. Sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Sompa linnaosa Sompa linnaosas on kasutusel üks kraav Oblika tn ääres. Kraavi valgala on ca 4,5 ha. Sademevesi imbub kraavis pinnasesse. 75  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 7.1.2. Sademevee süsteemide arendamine Olukorra parendamise üldised põhimõtted: • Sademeveesüsteemide üldine eesmärk on vältida üleujutuste tekkimist, seejuures tuleks leida lahendus, mis on võimalikult keskkonnasäästlik ning tooks kaasa võimalikult väikesed investeeringu- ja ekspluatatsioonikulud; • Rakendada sademevee puhul võimalikult suures osas immutamist; • Pikendada sademevee kokkuvooluaega, sh sademevee juhtimisega üle murupindade, et vähendada vooluhulga tippe ja üleujutusohte; • Vähendada sademevee vooluhulkasid - kasutada võimalikult palju kraave, looduslikke ja tehislikke üleujutusalasid, et soodustada võimalikult palju sademevee aurustumist ja pinnasesse imbumist; • Võimalusel juhtida katustelt ja tänavatelt äravoolav sademevesi immutusaladele, madalatesse imbtiikidesse; • Sademevee maksimaalne ärakasutamine, kogutud vee kasutamine suvel kastmisel kui ka pikemas perspektiivis osaliselt olmeveena (tualettide loputusvesi, pesupesemine jne, eelduseks majasiseselt kahe erineva torustiku olemasolu); • Reostunud sademevee puhastamine reostuse tekke kohas; • Detailplaneeringutes sademevee osa koostamisel tuleb kindlasti tähelepanu pöörata kogu valgalale, kus detailplaneering asub, mitte ainult konkreetse detailplaneeringu valgalale, et vältida olukordi, kus ühe piirkonna probleemide lahendus põhjustab probleeme kusagil mujal; • Võimalusel piirata kõvakattega alade rajamist; • Minimeerida keskkonnale tekitatavat kahju läbi tänavatelt ära kantava reostuse kontrollimise, tänavate korrapärase puhastamise, samuti kontrollida lumesulamisvett; • Vältida kraavide likvideerimist ja asendamist torustikuga, sest kraavis osa sademeveest aurustub ning toimub isepuhastus. Vajalik korrapärane hooldus; • Vajalik on tagada sademeveetorustike regulaarne hooldus, läbipesu; • Vältida sademevee jõudmist reoveekanalisatsiooni; • Planeeritavatest ja rekonstrueeritavatest parklatest kogunev sademevesi tuleb puhastada õli- liivapüüduritega; • Maapinna planeerimisel tuleb tagada vee äravool loomulikus suunas, mitte takistada vee äravoolu või tekitada tammi; • Piirkonda sobiva lahenduse valikul tuleb lähtuda olemasolevatest võimalustest, pinnase eripärast ja pinnavormidest, olemasolevast taristust ja mitmetest teguritest, mis määravad ära lahenduse teostatavuse, võimalused ja tehnilise lahenduse. 76  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 8. INVESTEERINGUPROJEKTID 8.1. EESMÄRGID Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemipärane arendamine lähtub peamisest eesmärgist: • tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenus võimalikult paljudele elanikele; • kaitsta kasutatavaid veeallikaid ja looduskeskkonda inimtegevusest tuleneva reostusohu eest. Investeeringuprojektide kavandamisel on lähtutud järgnevatest lähteandmetest: • Kohtla-Järve linna üldplaneering; • Kohtla-Järve linna arengukava; • Järve Biopuhastus OÜ investeeringukava. Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni probleemide, investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel tuleb arvestada tehniliste, keskkonna ja majanduslike aspektidega. 8.1.1. Tehnilised aspektid Kurtna-Vasavere veehaare • Veevõttu Kurtna-Vasavere veehaardest on vajalik vähendada, kuna praegusel tasemel veevõtu korral alandab see Kurtna järvede veetaset. Veevajaduse katmiseks on vajalik rajada Kurtna- Vasavere II veehaare 5 tipupuurkaevuga. KIKi poolt aastatel 2027-2029 elluviidava projekti „Põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamine“ ühe peamise tegevusena on Kurtna II veehaarde rajamine, mis võimaldab sulgeda Kurtna järvi mõjutavad puurkaevud Vasavere veehaardes. Lisaks rajatakse elektri- ja automaatikalahendused ning ühendustorustik II astme mahutiteni; • Kurtna-Vasavere I veehaarde 9 allpool nimetatud puurkaevu asemel on vajalik rajada 7 uut puurkaevu: - Puurkaev nr 28 (katastri nr 50902); - Puurkaev nr 49 (katastri nr 3235); - Puurkaev nr 50 (katastri nr 3234); - Puurkaev nr 51 (katastri nr 3233); - Puurkaev nr 52 (katastri nr 3261); - Puurkaev nr 62 (katastri nr 3243); - Puurkaev nr 63 (katastri nr 3242); - Puurkaev nr 66 (katastri nr 3244); - Puurkaev nr 67 (katastri nr 3245); • Kurtna-Vasavere toorvee magistraalile tuleb rajada 2. liin (DN 400). • Vajalik on paigaldada veepuhastustehnoloogia radionukliidide eemaldamiseks (Ahtme VTJ, Ahtme veehaare, Kurtna-Vasavere veehaare). Kohtla-Järve regionaalne reoveepuhasti • Kohtla-Järve regionaalne reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist, sh: - Ühtlustusmahuti rekonstrueerimine; - Elektri- ja automaatikaseadmete rekonstrueerimine; - Reoveepuhasti 3 liini aeratsioonisüsteemi rekonstrueerimine; - Reoveepuhasti järelsetiti betoonservade jm konstruktsioonide remont; - Võrehoone elektrivarustuse uuendamine; - Vastuvõtukambri automaatsiibrite vahetus; - Protsessimahutite mikserite vahetus; 77  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 - Avariimahuti katte uuendus; - Settekäitluse rekonstrueerimine; - 4. puhastusastme rajamine: - Üldfosfori piirsisalduse ja hüdraulilise koormuse muutuste tingimustes stabiilse heljumisisalduse tagamiseks teostatakse investeeringud bioloogilise puhastuse järgse kangasfilter tehnoloogia rajamisse; - Vastuvõtukambri möödaviik; - Heitvees sisalduvate ohtlike ainete – eelkõige kaadmium, plii, elavhõbe – ärastamise tehnoloogia arendamine ja rakendamine membraanfiltertehnoloogiana; - Kompostimisväljaku asfaldi parandus ja laiendus - reoveepuhasti juurde tuleb rajada purgla (täisautomaatne purgimissõlm). Järve linnaosa • Veevõrgu olemasolevat hüdraulilist mudelit on vajalik kalibreerida ja täiendada; • Veetorustik on enamuses rekonstrueeritud ÜF abiprogrammi raames, torustik, mis on rekonstrueerimata on amortiseerunud ja tuleb välja vahetada. Amortiseerunud veetorustikke on kokku ca 3,8 km. Veetorustikele on vajalik paigaldada 7 hüdranti. Ehitajate-Põllu ristmikule on vajalik ehitada proovivõtukaev; • Veetorustikke on vajalik rajada Roheline tn, Põhja allee 24b, Metsa tn, Tehase tn – Järveküla tee – Pioneeri tn; • Veevõrgu ringistamiseks on vajalik veetorustik rajada Olevi tn - Rea tn; • Hüdrandid JÄ038H ja JA140H (Ehitajate tn) ei taga nõuetele vastavat vooluhulka. Tuletõrjeveevarustus tuleb lahendada nõuetekohaselt. Ehitajate tn on vajalik rajada tuletõrjeveemahuti; • Kanalisatsioonitorustik on osaliselt rekonstrueeritud ÜF abiprogrammi raames, ca 20,2 km isevoolseid kanalisatsioonitorustikke ning 10,7 km survekanalisatsioonitorustikke on amortiseerunud ja tuleb rekonstrueerida. • Vajalik on rajada Ehitajate, Spordi, Pioneeri ja Vabaduse reoveepumplad ja ca 0,4 km survekanalisatsioonitorustikke; • Sademeveetorustikke on rekonstrueeritud ÜF projekti raames vaid osaliselt. Kõik ülejäänud sademeveesüsteemid Järve linnaosas on vananenud. Sademeveesüsteemide ja nende toimimise kohta puudub terviklik ülevaade. Tuleb teostada sademevee uuringud, geodeetilised mõõdistused ja koostada perspektiivskeem ning hüdrauliline mudel. • Rekonstrueerimist vajab ca 6,54 km sademeveetorustikke, puhastamist vajab ca 1,39 km kraave; • Uusi sademeveetorustikke on Järve linnaosas vajalik rajada ca 1,14 km; • Käesoleval ajal hõlmab Järve linnaosa reoveekogumisala (Kohtla-Järve RKA) ka Käva suvilapiirkonda (Romantiku, Kaevanduse, Keemikute ja Rohu väikekohad). Sealses piirkonnas ei ole majanduslikult mõistlik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine, mistõttu on vajalik piirkond reoveekogumisalast välja arvata. Ahtme linnaosa • Ahtme VTJ vajab rekonstrueerimist. Vajalik on vahetada liivafiltri liiv, rekonstrueerida ventilatsioon, rekonstrueerida hoone jmt; • Ahtme VTJ ja Ahtme veehaarde puurkaevpumplate tööprotsessi on vajalik optimeerida; • Vana-Ahtme pumpla hoone on vajalik lammutada; 78  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 • Tuleb rajada Tabori VTJ. Piirkonda varustav torustik on vajalik rekonstrueerida; • Veetorustik on suures osas rekonstrueeritud Ühtekuuluvusfondi (ÜF) kaasrahastamisel. Rekonstrueerimist vajavaid amortiseerunud veetorustikke on kokku ca 5,6 km. Välja on vajalik vahetada 8 hüdranti; • Altserva 6 on vajalik rajada proovivõtukaev; • Kanalisatsioonitorustik on osaliselt rekonstrueeritud ÜF kaasrahastamisel, ca 22,8 km torustikke on amortiseerunud ning vajab väljavahetamist; • Ahtme ja Vana-Ahtme reoveepumplad on amortiseerunud ja tuleb rekonstrueerida; • Aiandusühistus Mitšurinets püsielanikkond puudub, talvel elanikkond puudub, suvel on asustatud maksimaalselt 30% aiamajadest. Piirkond sellisena ei vasta reoveekogumisala kriteeriumitele, st reostuskoormus ühe elaniku kohta on väiksem kui 10 ie/ha kohta. Piirkond tuleb välja arvata Ahtme reoveekogumisalast; • Sademeveetorustikke on rekonstrueeritud ÜF projekti raames vaid osaliselt. Rekonstrueerimist vajab ca 13 km sademeveetorustikke. Sademeveesüsteemide ja nende toimimise kohta puudub terviklik ülevaade. Vajalik on teostada sademevee uuringud, geodeetilised mõõdistused. Vajalik on koostada perspektiivskeem ning hüdrauliline mudel; • Uusi sademeveetorustikke on vajalik rajada 70 m. Oru • Oru pk 1 puurauk (kat nr 2179) tuleb tamponeerida ja pumplahoone lammutada; • Oru puurkaev nr 3 (kat nr 2484) tuleb rekonstrueerida ning jätta reservi; • Rekonstrueerimist vajab ca 2,2 km veetorustikke; • Vajalik on rajada 2 proovivõtukaevu; • Vajalik on paigaldada 2 hüdranti; • Oru linnaosa reovee käitlemiseks on rajatud paralleelselt veetorustikuga reovee survetorustik, mis läbib Jõhvi valla territooriumi. Reovesi juhitakse Kohtla-Järve regionaalsele reoveepuhastile. • Rekonstrueerimist vajab ca 2,2 km isevoolseid kanalisatsioonitorustikke. • Oru reoveekogumisalas on sees Toila vallas asuv suvilapiirkond, kus puudub püsielanikkond. Suvilapiirkond sellisena ei vasta reoveekogumisala kriteeriumitele, st reostuskoormus ühe elaniku kohta on väiksem kui 10 ie/ha kohta. Piirkond tuleb välja arvata Oru reoveekogumisalast. Kukruse • Kukruse ülestõstepumpla on vajalik rekonstrueerida; • Õnne 31 proovivõtukaev on vajalik rekonstrueerida; • Pk 2396 puurauk on vajalik tamponeerida, hoone lammutada; • Rekonstrueerimist vajab ca 5 km veetorustikke; • Vajalik on rajada 4,425 km veetorustikke veevõrgu laiendamiseks; • Vajalik on paigaldada 18 hüdranti; • Rekonstrueerimist vajab 3,9 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku; • Kanalisatsioonivõrgu laiendamiseks on vajalik rajada 3,7 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku; 79  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 • Vajalik on teostada sademevee uuringud, geodeetilised mõõdistused. Vajalik on koostada perspektiivskeem ning hüdrauliline mudel; • Puhastamist vajab 2,255 km kraave; • Sademevee süsteemi suurim probleem on eelvoolude puudumine. Sompa • Reservpuurkaev nr 33 (kat nr 2350, Ülase) vajab rekonstrueerimist; • Sompa VTJ vanad mahutid tuleb likvideerida; • Sompa linnaosa vana joogiveepumpla tuleb lammutada; • Rekonstrueerimist vajab ca 5,9 km veetorustikke; • Humala 1 tuleb rajada proovivõtukaev; • Rajada on vajalik ca 0,7 km veetorustikku; • Tuletõrjeveevarustuse tagamiseks on vajalik paigaldada 43 hüdranti, rajada 108 m3 tuletõrjevee mahutid Betooni tn, Videviku tn ja Valli tn ning ca 805 m tuletõrjeveetoru; • Rekonstrueerimist vajab 7,4 km isevoolset ja 1,29 km survekanalisatsioonitorustikku; • Betooni, Luha, Valli ja Oblika piirkonnas tuleb rajada survekanalisatsioonitorustikud ja reoveepumplad (4 tk); • Kanalisatsioonivõrgu laiendamiseks on vajalik rajada ca 3,86 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku. • Aiandusühistu Sompa Aed 37 hoonel ja 27 rajatisel kasutusload puuduvad, püsielanikkond puudub, talvel elanikkond puudub. Piirkond sellisena ei vasta reoveekogumisala kriteeriumitele, st reostuskoormus ühe elaniku kohta on väiksem kui 10 ie/ha kohta. Piirkond tuleb välja arvata Sompa reoveekogumisalast; • Aiandusühistus Geoloog info püsielanikkonna kohta puudub. Piirkond sellisena ei vasta reoveekogumisala kriteeriumitele, st reostuskoormus ühe elaniku kohta on väiksem kui 10 ie/ha kohta. Piirkond tuleb välja arvata Sompa reoveekogumisalast; • Aiandusühistu Rutiku 87 hoonest ja 146 rajatisest on kaheksal hoonel kasutusluba, püsielanikkond puudub. Piirkond sellisena ei vasta reoveekogumisala kriteeriumitele, st reostuskoormus ühe elaniku kohta on väiksem kui 10 ie/ha kohta. Piirkond tuleb välja arvata Sompa reoveekogumisalast; • Aiandusühistu Aukaevur 16 hoonest ja 15 rajatisest on viiel hoonel kasutusluba, püsielanikkond puudub, suviti on kasutusel ca 60% elamutest. Piirkond sellisena ei vasta reoveekogumisala kriteeriumitele, st reostuskoormus ühe elaniku kohta on väiksem kui 10 ie/ha kohta. Piirkond tuleb välja arvata Sompa reoveekogumisalast. 8.1.2. Keskkonna aspektid • Ida-Virumaa veekogumid on halvas (Sõtke Vaivara raudteejaama truubist suudmeni) või kesises seisundis (Vasavere jõgi), mistõttu tuleb pöörata tähelepanu lekkivate reoveetorustike rekonstrueerimisele ja sademeveesüsteemide korrastamisele. • Kõik amortiseerunud ja lekkivad ühiskanalisatsioonitorustikud Järvel, Ahtmes, Kukrusel, Orus ja Sompas tuleb rekonstrueerida. • Piirkonnad, kus täna ühiskanalisatsioon puudub, kuid on püsielanikkond olemas ja mis asuvad reoveekogumisalal, tuleb kanaliseerida. • Liigveeprobleemid Ahtmel, Järvel ja Kukrusel. Suurimaks probleemiks on puuduvad või korrastamata eesvoolud, mis asuvad teiste omavalitsuste territooriumitel. Vajalik on 80  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 sademeveekanalisatsiooni terviklik lahendus, sh sademevee mudel, sademeveesüsteemide inventariseerimine, mõõdistamine, puhastamine. 8.1.3. Majanduslikud aspektid ja teenuse nõuetekohasuse tagamine • Vee- ja kanalisatsiooni torustiku ja rajatiste ehitamise ja rekonstrueerimise maksumused. • Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda teeninduspiirkonna VK-süsteemide seisundist ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest: o joogivee vastavus nõuetele, mis on kehtestatud 24.09.2019 sotsiaalministri määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“; o suublasse juhitava heitvee vastavus keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ ja Asulareovee direktiivile 2024/3019 (vt. p. 2.1.2.1); • olemasolevatele elamutele tagatakse piisava survega nõuetele vastava joogivee kättesaadavus tarbimispunktis; • reovee kogumine ja puhastamine reovee kogumisalalt; • tuletõrjevee tagamine vastavalt standardile: EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus, osa 6: Tuletõrje veevarustus. 8.1.4. Energianeutraalsuse saavutamisele suunatud tegevused Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2024/3019 asulareovee puhastamise kohta peab reoveepuhastussektor liikuma energianeutraalsuse suunas. Direktiivi kohaselt peavad vähemalt 10 000 ie koormusega reoveepuhastid saavutama hiljemalt aastaks 2045 energiabilansi, mille puhul puhasti tegevuseks vajalik energia kaetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga. See suurendab vajadust energiatõhusate tehnoloogiate, biogaasi tootmise ning taastuvenergia lahenduste rakendamiseks reoveepuhastites. ÜVK arendamisel lähtutakse eesmärgist vähendada teenuse energiamahukust ning suurendada kohalike ja taastuvate energiaallikate kasutust, liikudes pikaajaliselt energianeutraalsuse suunas. • Vajalik on koostada Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti energiaaudit; • Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti õhustamise juhtimiseks on vajalik paigaldada ammooniumiandurid; • Vajalik on teostada investeering Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti päikeseparki ja akulahendustesse (600 kW inverter); • Energiatõhususe suurendamiseks ja energianeutraalsuse eesmärkide suunas liikumiseks on vajalik olemasolevate veevarustus- ja kanalisatsioonirajatiste energiakasutuse hindamine ning vajaduspõhine analüüs energiasäästu- ja taastuvenergia meetmete rakendamise võimaluste väljaselgitamiseks. 81  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 8.2. INVESTEERINGUPROJEKTIDE LAHENDUSALTERNATIIVID Lahendusalternatiive kaalutakse lähemaks lühiajalises investeeringuprogrammis (2026-2029) kavandatavate parendustööde osas. 8.2.1. Ühisveevärk Järve Amortiseerunud ühisveevärgitorustikud tuleb rekonstrueerida. Torustikud paigaldatakse võimalikult suures ulatuses teemaale, lihtsustamaks torustike hooldustöid. Alternatiivid puuduvad. Ahtme Ahtme veetöötlusjaam ja amortiseerunud ühisveevärgitorustikud tuleb rekonstrueerida. Torustikud paigaldatakse võimalikult suures ulatuses teemaale, lihtsustamaks torustike hooldustöid. Alternatiivid puuduvad. Oru Oru linnaosa ühisveevärgitorustikud on amortiseerunud ja tuleb rekonstrueerida. Torustikud paigaldatakse võimalikult suures ulatuses teemaale, lihtsustamaks torustike hooldustöid. Alternatiivid puuduvad. Oru puurkaev nr 2179 tuleb tamponeerida ja pumplahoone lammutada, puurkaev nr 2484 rekonstrueerida ning jätta reservi. Kukruse Amortiseerunud torustikud ja ülestõstepumpla tuleb rekonstrueerida. Torustikud paigaldatakse võimalikult suures ulatuses teemaale, lihtsustamaks torustike hooldustöid. Alternatiivid puuduvad. Sompa Amortiseerunud ühisveevärgitorustikud tuleb rekonstrueerida. Torustikud paigaldatakse võimalikult suures ulatuses teemaale, lihtsustamaks torustike hooldustöid. Alternatiivid puuduvad. 8.2.2. Ühiskanalisatsioon 8.2.2.1. Kohtla-Järve regionaalne reoveepuhasti Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti reostuskoormus ületab 10 000 inimekvivalendi piiri, mistõttu tuleb vastavalt asulareovee direktiivile (EL) 2024/3019 läbi viia mikrosaasteainete riskihinnang. Riskihinnangu käigus hinnatakse puhasti heitvee võimalikku mõju suublale ning mikrosaasteainete esinemist reovees. Täpne riskihinnangu tulemus peab selguma aastaks 2030. Arvestades Kohtla-Järve reoveepuhasti suurust ja piirkonna reovee koostise eripära, ei saa välistada, et riskihinnangu tulemusel võib osutuda vajalikuks IV puhastusastme rajamine mikrosaasteainete eemaldamiseks. Direktiiviga 2024/3019 on sätestatud, et vähemalt 80% neljanda astme puhastuse investeeringu- ja käitluskuludest tuleb katta laiendatud tootjavastutuse (EPR) põhimõtte alusel ravimite ja kosmeetikatoodete tootjate poolt. Seega antud põhimõtte kohaselt jääb ca 20% OÜ Järve Biopuhastuse ja tarbijate kanda. Seetõttu on oluline hinnata võimalikke IV puhastusastme tehnoloogilisi lahendusi ja nende maksumust. Hetkel ei ole mikrosaasteainete eemaldamiseks standardset tehnoloogilist lahendust. Küll on enim uuritud ja praktikas rakendust leidnud adsorptsioon aktiivsöele või süvaoksüdatsioonprotsessid nagu näiteks osoneerimine. Kuna ülejäänud tehnoloogiad ei ole tõestanud ennast piisavalt kulutõhusana, käsitletakse käesolevas raportis ainult aktiivsöe ja osoneerimise võimalikku tehnoloogilist lahendust. Ülevaade võimalikest alternatiividest Alternatiiv A1 osoneerimine Alternatiiv A1 ehk osoneerimine põhineb osooni (O₃) tugeval oksüdeerival toimel, mille käigus lagundatakse reoveepuhasti väljavoolus leiduvad orgaanilised mikrosaasteained, näiteks ravimijäägid, 82  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 väiksemateks ühenditeks. Osoneerimist tuleb enamasti kombineerida täiendava puhastusetapiga nagu liivafilter, et eemaldada oksüdatsiooni käigus tekkinud vaheproduktid. Kuna O3 ei ole suure reaktsioonivõime tõttu stabiilne, tuleb seda toota kohapeal kas välisõhust või veeldatud hapnikust (LOX). Seetõttu on tegemist küllaltki energiamahuka protsessiga. Enamasti koosnevad osoneerimisjaamad osoonigeneraatorist, osoonipihustitest ja -reaktorist koos jääksosooni lagundajaga (Joonis 8.3). Osoneerimise rakendamisel tuleb arvestada ka võimaliku bromaadi (BrO₃⁻) tekkega. Kui reovees on märkimisväärne bromiidi sisaldus, võib oksüdatsiooni tulemusena moodustuda bromaat, mis on kantserogeenne ühend. Kohtla-Järve reoveepuhasti sissevoolus on varasemate mõõtmiste põhjal bromiidi sisaldus olnud vahemikus 0,15–0,24 mg/l12, mis võib tekitada piiranguid osoneerimise tehnoloogia rakendamisel. Kui bromiidi kontsentratsioon ületab ligikaudu 0,15 mg/l, on bromaadi tekke riski hindamiseks vajalik läbi viia täiendavad laboratoorsed ja pilootmõõtkavas katsed. Joonis 8.3. Osoneerimise põhimõtteline skeem13 Alternatiiv A2 granuleeritud aktiivsöe kasutamine Alternatiiv A2 ehk granuleeritud aktiivsöe kasutamine (GAC) põhineb adsorptsioonil, mille käigus reovees lahustunud orgaanilised mikrosaasteained seonduvad aktiivsöe poorsele pinnale. GAC suudab efektiivselt eemaldada mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid, sealhulgas ravimijääke, pestitsiide ja kosmeetikatoodete jääke jms. Reoveepuhastites kasutatakse GAC-i tavaliselt vabapinnalise või survefiltritena, kuhu bioloogiliselt puhastatud heitvesi juhitakse enne suublasse suunamist. Filtri efektiivsus sõltub muu hulgas aktiivsöe omadustest, filtri kontaktiajast ning vee orgaanilise aine sisaldusest. GAC-tehnoloogia peamisteks eelisteks on stabiilne ja hästi kontrollitav protsess ning kõrvalproduktide vähene tekkimine, võrreldes oksüdatsioonipõhiste meetoditega. Samas tuleb arvestada, et aktiivsüsi küllastub aja jooksul ning vajab perioodilist vahetamist või regenereerimist, mis mõjutab tugevalt süsteemi käituskulusid. Tulenevalt suurest tööstusreovee osakaalust on Kohtla Järve reoveepuhasti väljavool mõnevõrra kõrgema orgaanilise aine sisaldusega, mis võib põhjustada kiirema GAC filtrite küllastumise. 12 Lember E., Klauson D., Jaaku J., Lagoida D., (2024). Üle 10 000 ie reoveepuhastiteI võimalike järelpuhastustehnoloogiate analüüs Projekt nr RE.4.10.22-0049, Tallinna Tehnikakõrgkool 13Wunderlin, P., Bitterwolf, S. (2025). Micropollutant elimination in Swiss wastewater treatment plants: Experiences and developments. Swiss Water Association (VSA), Glattbrugg 83  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Joonis 8.2. GAC filtri põhimõtteline skeem1 Alternatiiv A3 kombineeritud tehnoloogia Alternatiiv A3 ehk kombineeritud tehnoloogia (osoneerimine + aktiivsüsi) ühendab kaks mikrosaasteainete eemaldamise meetodit: oksüdatsiooni osooniga ja aktiivsöe adsorptsiooni (Joonis). Esmalt lagundatakse osoneerimise käigus paljud orgaanilised mikrosaasteained väiksemateks ühenditeks, seejärel eemaldatakse osa laguprodukte ja allesjäänud mikrosaasteained aktiivsöefiltris adsorptsiooni teel. Selline lahendus võimaldab saavutada väga kõrge mikrosaasteainete eemaldustõhususe. Joonis 8.3. Kombinatsiooniprotsessi põhimõtteline skeem Lisaks võimaldab protsess kasutada madalat osooni doosi, mis eemaldab edukalt mikrosaasteained ent samal ajal minimeerib osoneerimisprotsessi käigus tekkivate muundumissaaduste ja oksüdatsioonikõrvalsaaduste hulka (nt bromaat). Samas on tegemist tehnoloogiliselt keerukama lahendusega ning nii investeeringu- kui ka käituskulud on üldjuhul suuremad kui eelnevate alternatiivide puhul. Seetõttu kasutatakse kombineeritud lahendust eelkõige juhtudel, kui on vajalik tagada väga kõrge puhastustase või kui reovee koostis on keerulisem. Peamised koormusnäitajad Peamisteks koormusnäitajateks on Kohtla-Järve reoveepuhasti kuiva ilma maksimaalne kui ka minimaalne vooluhulk. Keemiliste parameetrite osas on olulisemad näitajad väljavoolu lahustunud orgaanilise süsiniku (DOC) kui ka hõljuvaine sisaldus. Arvesse tuleb võtta ka nitritlämmastiku sisaldust (NO2-N), kuna selle sisaldus tõstab märkimisväärselt osoonikulu (3,43 mgO3/mg-N). Kuna andmed DOC-i kohta puuduvad, on asendusparameetrina kasutatud KHT väljavoolu sisaldust, jagades selle väärtuse kolmega. Kasutatud lähteandmed on toodud tabelis 7.5. Ent lõplikud dimensioneerimise lähteandmed (sh filtrikihi mahud, vajalikud osooni doosid jms) tuleb välja selgitada peale labori- ja pilootkatseid. Pilootkatsete läbiviimine on äärmiselt oluline, kuna aitab vähendada võimalikke valeinvesteeringuid või valesti dimensioneeritud puhastusprotsessi. 84  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Tabel 7.5. Koormusandmed Parameeter Tulemus 3 Keskmine vooluhulk (m /d) 17913,6 Kuiva aja vooluhulk (m3/d) 15756 Kuiva aja min. vooluhulk (m3/h) 656,5 Kuiva aja max. vooluhulk (m3/h) 990,9 DOC 85% väärtus (mg/l) 29 NO2-N (mg/l) 0,1 Hõljuvaine 85% väärtus (mg/l) 15 Neljanda astme puhastuse alternatiivide maksumus Alternatiivide maksumuse hindamiseks on arvestatud kõikide vajalike masinate ja seadmete ning hoonete ja ehitiste maksumusega. Investeeringute elueaks on arvestatud seadmetel ja masinatel 15 aastat ning ehitiste ja rajatiste elueaks 50 aastat. Investeeringukuludesse kapitaliseeriti projekteerimine, projektijuhtimine ja omanikujärelevalve ning ettenägematud kulud, vastavalt 10%, 5% ja 10% investeeringu maksumusest. Samuti on arvestatud iga puhasti puhul ka kolmekuulise pooltööstusliku pilootkatsete läbiviimisega ning vajalike uuringute ja lubade taotlemisega. Investeeringukulud hinnati 2025. aasta hindades, mida korrigeeritakse vastavalt elluviimise aastale tarbijahinnaindeksiga. Samuti leiti summaarne käitluskulude 50 aasta keskmine väärtus, mida korrigeeriti analüüsiperioodil tarbijahinnaindeksiga. Käesolevas raportis on arvestatud et Kohtla- Järve reoveepuhasti IV astme puhastuse projekteerimis- ja ehitustöödega alustatakse 2030. aastal. Lisaks investeeringu- ja opereerimiskuludele on leitud ka nüüdispuhasväärtus (NPV), mis võimaldab leida milline lahendus on kogu elutsükli jooksul odavaim. Saadud väärtused on toodud allolevas tabelis. Tabel 7.6. Kohtla-Järve reoveepuhasti kolme eri alternatiivi kogumaksumuste võrdlus Alternatiiv NPV Investeering Opereerimiskulud Reovee Reovee puhastamise puhastamise ühikhind ühikhind € € €/a €/m³ €/ie A1 20 688 349 5 927 714 843 034 0,19 21,2 A2 13 216 355 4 675 715 563 850 0,12 14,0 A3 23 963 176 6 366 805 994 623 0,22 24,2 Kolmest vaadeldud alternatiivist osutus A2 (GAC – granuleeritud aktiivsüsi) kõige kuluefektiivsemaks lahenduseks. Selle alternatiivi keskmine puhastuse ühikhind on ligikaudu 0,12 €/m³ ja 14,0 €/ie aastas, mis on tunduvalt madalam ühikhind kui teiste tehnoloogiate puhul. Ka majanduslikult kõige soodsama alternatiiviks kujunes A2 alternatiiv, kuna selle alternatiivi nüüdispuhasväärtus (NPV) osutus kõige väiksemaks. Lisaks on A2 alternatiiv oluliselt ohutum keskkonnale, kuna A1 ja A3 alternatiivide osaks on osoneerimine, mille käigus võivad tekkida kantserogeensed ühendid. Kuna piirkonna põhjaveele on iseloomulik broomi sisaldus, siis antud puhasti puhul ei ole alternatiivid A1 ja A3 rakendatavad. 8.2.2.2. Järve Amortiseerunud ühiskanalisatsioonitorustikud tuleb rekonstrueerida. Torustikud paigaldatakse võimalikult suures ulatuses teemaale, lihtsustamaks torustike hooldustöid. Alternatiivid puuduvad. 8.2.2.3. Ahtme Amortiseerunud ühiskanalisatsioonitorustikud tuleb rekonstrueerida. Torustikud paigaldatakse võimalikult suures ulatuses teemaale, lihtsustamaks torustike hooldustöid. Alternatiivid puuduvad. 85  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Ahtme ja Vana-Ahtme reoveepumplad on vajalik rekonstrueerida. Alternatiivid puuduvad. Toimepidevuse tagamiseks on vajalik Ahtme RVP-le vajalik paigaldada generaator koos konteineriga. 8.2.2.4. Kukruse Amortiseerunud ühiskanalisatsioonitorustikud tuleb rekonstrueerida. Torustikud paigaldatakse võimalikult suures ulatuses teemaale, lihtsustamaks torustike hooldustöid. Alternatiivid puuduvad. 8.2.2.5. Oru Amortiseerunud ühiskanalisatsioonitorustikud tuleb rekonstrueerida. Torustikud paigaldatakse võimalikult suures ulatuses teemaale, lihtsustamaks torustike hooldustöid. Alternatiivid puuduvad. 8.2.2.6. Sompa Amortiseerunud ühiskanalisatsioonitorustikud tuleb rekonstrueerida. Torustikud paigaldatakse võimalikult suures ulatuses teemaale, lihtsustamaks torustike hooldustöid. Alternatiivid puuduvad. 8.3. INVESTEERINGUPROJEKTIDE PRIORITISEERIMINE Investeeringuprojektide prioritiseerimine teostati lähtuvalt projektide mõjust kohaliku keskkonnaseisundi parandamiseks ning mõjust elanike heaolule. Esmaülesanneteks on järgnevad tegevused: • joogivee kvaliteedi tagamine liitumispunktides; • hoonestatud reoveekogumisalade katmine ühiskanalisatsioonivõrguga; • nõuetele vastav sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine liigvee alla kannatavatelt hoonestatud reoveekogumisaladelt. 8.4. INVESTEERINGUPROJEKTIDE JAOTUS Investeeringuprojektid on jaotatud kahte gruppi: • lühiajaline investeeringuprogramm (2026-2029); • pikaajaline investeeringuprogramm (2030-2037). Projektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse investeeringuprogrammi teostati vastavalt investeeringuprojektide prioriteetsusele, hõlmatavate objektide seisundile, mõjust piirkonna elanikele ja looduslikule seisundile. Maksumuste hindamisel on kasutatud 2026. a hinnataset Eestis (ilma käibemaksuta). Hinnad on saadud analoogsete objektide torustike rajamise ühikmaksumustest. Veetorustike hinnad on antud koos torude ja sulgarmatuuri maksumusega. Tuletõrjehüdrandid on eraldi välja toodud. Kanalisatsioonitorustike hinnad on esitatud koos vaatluskaevudega. Kohtla-Järve linnas nähakse ette investeeringuprojektid linnaosade kaupa: • Ahtme • Järve • Kukruse • Oru • Sompa Lisaks on ette nähtud investeeringud Kurtna-Vasavere veehaarde ja Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti osas. Käesolevas arendamise kava investeeringuprojektide kirjeldamisel on välja toodud ainult need projektid, mille väljaarendajaks ning rahastajaks on piirkonna vee-ettevõtte või omavalitsus kas otseselt või läbi erinevate keskkonnaprogrammide. Investeeringuid, mida rahastatakse kinnisvaraarendajate poolt või liitumistasudest, käesolevas kavas ei kajastata. 86  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 8.5. INVESTEERINGUPROJEKTID Käesolevalt antakse üldine ülevaade investeeringuprojektidest. Konkreetsed tegevused, lühiajalise ja pikaajalise investeeringuprogrammi jaotus ja maksumused leiab arengukava Lisast 2. 8.5.1. Kurtna-Vasavere veehaare Lühiajalise investeeringuprogrammiga on ette nähtud: 1) Kurtna-Vasavere II veehaarde rajamine 5 tipupuurkaevuga; 2) Kurtna-Vasavere I veehaarde 7 puurkaevu rekonstrueerimine: 9 allpool nimetatud puurkaevu asemel rajatakse 7 uut puurkaevu: • 28, katastri nr 50902 • 49, katastri nr 3235 • 50, katastri nr 3234 • 51, katastri nr 3233 • 52, katastri nr 3261 • 62, katastri nr 3243 • 63, katastri nr 3242 • 66, katastri nr 3244 • 67, katastri nr 3245 3) Kurtna-Vasavere toorvee magistraali 2. liini ehitus (DN 400) Pikaajalise investeeringuprogrammi perioodil on ette nähtud paigaldada veepuhastustehnoloogia radionukliidide eemaldamiseks (Ahtme VTJ, Ahtme veehaare, Kurtna-Vasavere veehaare). 8.5.2. Kohtla-Järve regionaalne reoveepuhasti Lühiajalise investeeringuprogrammiga on ette nähtud Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti rekonstrueerimine, sh: • Ühtlustusmahuti rekonstrueerimine; • Elektri- ja automaatikaseadmete rekonstrueerimine; • Reoveepuhasti 3 liini aeratsioonisüsteemi rekonstrueerimine; • Reoveepuhasti järelsetiti betoonservade jm konstruktsioonide remont; • Võrehoone elektrivarustuse uuendamine; • Vastuvõtukambri automaatsiibrite vahetus; • Protsessimahutite mikserite vahetus; • Avariimahuti katte uuendus; • Settekäitluse rekonstrueerimine; • 4. puhastusastme rajamine; • Seadmed ettevõtete reovee näitajate seiramiseks. Pikaajalise investeeringuprogrammi perioodil on ette nähtud: • Üldfosfori piirsisalduse ja hüdraulilise koormuse muutuste tingimustes stabiilse heljumisisalduse tagamiseks teostatakse investeeringud bioloogilise puhastuse järgse kangasfiltertehnoloogia rajamisse; • Purgla (täisautomaatne purgimissõlm); • Vastuvõtukambri möödaviik; • Heitvees sisalduvate ohtlike ainete – eelkõige kaadmium, plii, elavhõbe – ärastamise tehnoloogia arendamine ja rakendamine membraantehnoloogiana; • Kompostimisväljaku asfaldi parandus ja laiendus. 8.5.3. Järve linnaosa Lühiajalise investeeringuprogrammiga on ette nähtud: • Veevõrgu olemasoleva hüdraulilise mudeli kalibreerimine ja täiendamine; 87  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 • Veetorustike rekonstrueerimine Ehitajate tn alates Piiri tn kuni Ehitajate tn 126b, F. R. Kreutzwaldi (Järveküla tee kuni Turu tn 2), Rea tn, Mõisa tee L4; • 4 hüdrandi rekonstrueerimine/ehitus; • Proovivõtukaevu ehitus Ehitajate-Põllu ristmikule; • Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Järveküla tee - F. R. Kreutzwaldi – Põllu tn piirkonnas, Pikk tn – Järveküla tee; Uus tn korterelamute piirkonna ühendustorustikud, Outokumpu tn 7 esine torustik; • Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine: Ehitajate tänava lõik 1, Ehitajate tänava lõik 2, Ehitajate tänava lõik 3, Lembitu tänav 38 juurdelõige, Lembitu tänav 58 juurdelõige, Lembitu tänav L1, Lembitu tänav L2, Lille haljasala P1, Lille haljasala P2, Lille põik, Õuna tn 51a, Õuna tänav; • Survekanalisatsioonitorustiku rajamine: Lille tn - Ehitajate tn Lille reoveepumplast Gaasi tn ja Põllu tn ristmikuni, Õuna tn Õuna reoveepumplast kuni Ehitajate tn, Ehitajate tn 90a kuni Ehitajate tn; • Õuna reoveepumpla rajamine; • Lille reoveepumpla rajamine; • Ehitajate reoveepumpla rajamine; • Sademeveetorustiku rekonstrueerimine Outokumpu tn 7 ees. Pikaajalise investeeringuprogrammiga on ette nähtud: • Veetorustiku rekonstrueerimine vastavalt lisa 1 joonistele 1 ja 2, sh: Siidisuka tn lõpus, Turu tn 5, Endla tn piirkonnas, Torujõe tn 19 ühendustorustik liitumispunktini, Keskallee 34 ühendustorustik liitumispunktini, Olevi tn 22 liitumistorustik Pärna tn-lt, Järveküla tee 50 ja 52a ühendustorustik liitumispunktini, Pisuhänna tn, Vaikne tn, Keskallee 15, 15a, 17, Outokumpu tn 9 ühendustorustik liitumispunktini, veetorustik Outokumpu tn 7 kinnistu juurest kuni Katse haljasala torustikuni, Katse tn 3 ja Järveküla tee 68 ühendustorustik liitumispunktini, Ravi tn kuni Ravi tn 10k, Marsi tn 1, Ehitajate tn 110/110a ühendustorustik Päikese tn-lt, Aia tn lõigus Sakala põik kuni Mõisa tee (Aia tn 9 kuni Aia tn 19); Aia tn 46, 48, 88  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Metsa tn; • Veetorustiku rajamine vastavalt lisa 1 joonistele 1 ja 2, sh: Roheline tn, Rea tn; • Veevõrgu ringistamine Olevi tn - Rea tn; • 108 m3 tuletõrjeveemahuti ja tuletõrjeveetorustiku rajamine Ehitajate tn; • Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine vastavalt lisa 1 joonistele 1 ja 2, sh: tänavatorustikud Mõisa teel, Rea tn piirkonnast reoveepumplani, Marsi tn - Kuu tn - Ehitajate tn – Päikese tn piirkonnas, Lai tn, harutorustikud Järveküla tee piirkonnas, Turu tn 1, Järveküla tee 33, Järveküla tee 66, Olevi tn, Vahtra tn, Katse tn 3, Sinivoore tn 3, Karja tn, Torujõe tn, Pärna tn, Ringi tn, Keskallee tn, Tuuslari tn, Pisuhänna tn, Ed. Vilde tn 4, 6, Pisuhänna tn 4, 6, Järveküla tee 57 ühendustorustik Vaikne tn kuni kinnistu liitumispunktini, Vaikne tn, Ravi tn 10h kuni tänavatorustik, L. Koidula tn 5 kuni Ravi tn 10, Kalevi tn, Kalevi - Metsapargi - Olevi, Endla tn – Metsapargi tn – Põhja allee piirkonnas, Järve põik, Keskallee 1 ja Ravi tn 2 ühendustorustik, Pärna tn kinnistute ühendustorustikud, Outokumpu tee – Sinivoore tn piirkonnas, Metsa tn, Aia tn lõigus Mõisa tee – Olevi tn, Karja põik, Järve põik; • Survekanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Ahtme-Jõhvi-Kohtla-Järve kollektor, Kohtla-Järve kollektor Endla haljasalast reoveepuhastini, Mõisa tee alates Järve tn kuni Karja tn, Käva reoveepumplast piki Ehitajate teed kuni Põllu tn/Lai tn ristmikuni; • Reoveepumpla sisendtorustiku rekonstrueerimine • Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine vastavalt lisa 1 joonistele 1 ja 2, sh: Olevi – Mõisa tn piirkonnas, Järveküla tee 16, Piiri tn piirkonnas, Roheline tn, Pioneeri tn, Turu tn, Ilmarise tn; • Pioneeri ja Spordi reoveepumplate rajamine; • Vabaduse reoveepumpla rajamine; • Survekanalisatsioonitorustiku rajamine Pioneeri ja Spordi reoveepumplatest lähtuvalt; • Sademeveetorustike rekonstrueerimine vastavalt lisa 1 joonisele 8, sh: Põhja allee piirkonnas, Outokumpu tn – Järveküla tee piirkonnas, Järveküla tee lõik 12 (osaliselt), Olevi tn L1 (osaliselt), Olevi tn L2 (osaliselt), 89  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Keskallee alates Keskallee 17 kuni Vahtra tn algus. • Sademeveetorustike rajamine vastavalt lisa 1 joonisele 8, sh: Mõisa tee L1, Mõisa tee L2, Mõisa tee L3, Mõisa tee L3 kuni Olevi tn L10. • Kraavi rekonstrueerimine/puhastamine J6 valgalal. 8.5.4. Ahtme linnaosa Lühiajalise investeeringuprogrammiga on ette nähtud: 1) Ahtme VTJ rekonstrueerimine, sh liivafiltri filtriliiva vahetus, ventilatsiooni rekonstrueerimine, hoone rekonstrueerimine jmt; 2) Veevõrgu olemasoleva hüdraulilise mudeli kalibreerimine ja täiendamine; 3) Veetorustiku rekonstrueerimine lisa 1 joonistele 3 ja 4, sh: Kodu tn, Jaaniku tn 9 ühendustorustik liitumispunktini, Lehola tn 13d, Kiige tn, Sõpruse 25 a ühendustorustik liitumispunktini, Ahtme mnt 34 ühendustorustik liitumispunktini, Ahtme mnt 78 ühendustorustik liitumispunktini, Hobuseraua tn piirkonnas, Kiige tn L1 kuni Laava kinnistu (Puru küla, Jõhvi vald), Romoti tn; 4) Hüdrantide rekonstrueerimine/ehitus lisa 1 joonistele 3 ja 4, sh; 5) Proovivõtukaevu rajamine Altserva 6; 6) Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine lisa 1 joonistele 3 ja 4, sh Puru tee 41 – Estonia pst, Ahtme tn 20-24, Toome pst, Õpetaja tn 7 ühendustorustik kinnistu liitumispunktini, osaliselt Altserva tn 12 – Estonia pst torustik, amortiseerunud harutorustikud Jaaniku tn – Lehola tn – Ahtme mnt piirkonnas, Ahtme mnt 73 kuni Maleva tn 11, Hobuseraua tn - Lasteaia tn ning Ritsika tn – Ahtme mnt piirkonnas; 7) Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine lisa 1 joonistele 3 ja 4, sh Tammiku tn, Lehola tn 4-Ahtme mnt 34; 8) Tammiku reoveekogumisala rekonstrueerimise ja laienduse projekti KJ ala, isevoolse kanalisatsioonitorustiku, Tammiku II reoveepumpla ja survekanalisatsioonitorustiku rajamine; 9) Ahtme reoveepumplale generaatori paigaldamine koos generaatoriga; 10) Ahtme reoveepumpla rekonstrueerimine; 11) Vana-Ahtme reoveepumpla rekonstrueerimine; 12) Viia läbi sademevee uuringud, teostada geodeetilised mõõdistused ning koostada perspektiivskeem; 13) Koostada sademevee ärajuhtimiseks hüdrauliline mudel; 14) Isevoolse sademeveetoru rekonstrueerimine Puru tee 39 kinnistust kuni Estonia teeni. Pikaajalise investeeringuprogrammiga on ette nähtud: 1) Ahtme VTJ ja Ahtme veehaarde puurkaevpumplate tööprotsessi optimeerimine; 90  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 2) Vana-Ahtme pumpla hoone lammutamine; 3) Tabori VTJ rajamine; 4) Veetorustiku rekonstrueerimine lisa 1 joonistele 3 ja 4, sh: Aru tn – Kasteheina tn – Ridaküla tn – Pargitaguse tn piirkonnas Estonia pst 34 kuni Estonia pst L6, Alevi tn lõpp kuni Haru tn 13 torustikuni; 5) Hüdrandi rekonstrueerimine/ehitus lisa 1 joonistele 3 ja 4, sh; 6) Kurtna-Vasavere toorvee magistraali 2. liini ehitus (DN 400) 7) Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine lisa 1 joonistele 3 ja 4, sh: Kastani – Pihla tn - Estonia pst Ridaküla tn – Salu tn – Aru tn tänavatorustikud, Aru tn, Kasteheina tn, Salu tn, Puru tee, Ridaküla tn, Pargitaguse tn, Estonia pst, Iidla, Iidla põik korterelamute amortiseerunud ühendustorustikud kinnistu liitumispunktini, Maleva tn – Ahtme mnt (Maleva tn poolne tänava pool) piirkond, Toome pst alates Estonia pst kuni Toome pst 1, Estonia pst 28 ja Estonia pst 26a, Maleva tn 47/Iidla tn 14/Estonia pst 20/Maleva tn 33a kuni Estonia pst tänavatorustik, Maleva tn 31 kuni Toome pst 8, Maleva tn 6/Õpetaja tn 14/Toome pst 16 kuni Estonia pst, Maleva tn11/Maleva tn 5/Maleva tn 17/Maleva tn 15 kuni Estonia pst, Õpetaja tn 6 kuni Estonia pst L6, Õpetaja tn 5 kuni Õpetaja tn 3, Õpetaja tn 8 ühendustorustik liitumispunktini, Kaja tn, Kalda tn, Ahtme mnt, Jaaniku tn 2 ja 2b ühendustorustik jm ühendustorustikud, Kiige tn, Jaaniku tn 10 kuni Lehola tn 10, Sõpruse tn, Sõpruse tn kuni Vilja tn 13, Sõpruse tn 10, 12, 12a, 14a, 14, 16, 18 ühendustorustik, Sõpruse – Lehola tn 14 ühendustorustik, Sõpruse tn kuni Sõpruse 7a, Lehola tn 13 kuni Sõpruse pst, Jaaniku tn 6 ühendustorustik (osaliselt), Ahtme mnt 16/Tervise tn 3 kuni Tervise tn, Ahtme park kuni Tervise tn, Ahtme mnt 44/Kandle tn 8 kuni Altserva tn T3, Jaaniku tn 59 kuni Altserva tn T3, Jaaniku tn 67 kuni Altserva tn T3, Altserva tn 38/Altserva tn 28 kuni Sõpruse tn 37/Sõpruse tn lõik 2, Kiige tn 4/Kiige tn 40 kuni Sõpruse tn 36a, Toome pst tänavatorustikust lähtuvad ühendustorustikud kinnistute liitumispunktideni; 8) Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine lisa 1 joonistele 3 ja 4, sh: Ahtme mnt 104b kuni Ahtme mnt 100, Lasteaia tn 7a kuni Lasteaia tn 8b, Kiige tn 12 kuni reoveepumplani, Vilja tn piirkonnas; 9) Isevoolse sademeveetoru rekonstrueerimine vastavalt joonisele 9 valgaladel A2 ja A3, 10) Sademeveetorustiku rajamine vastavalt joonisele 9 Estonia pst L2 ja Estonia pst L3 olemasolevate torustike ühendamiseks. 8.5.5. Kukruse Lühiajalise investeeringuprogrammiga on ette nähtud: 91  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 1) Kukruse ülestõstepumpla rekonstrueerimine, sh 2x108 m3 mahutite rajamine, uute survetõste- ja tuletõrjepumpade paigaldamine; 2) Veetorustiku rekonstrueerimine Põhja tn alates Võsa tn kuni Põhja tn lõpuni; 3) Hüdrandi rekonstrueerimine/ehitus; 4) Õnne 31 proovivõtukaevu rekonstrueerimine; 5) Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Jõhvi mnt alates Jõhvi mnt 13 kuni Jõhvi mnt 18. 6) Viia läbi sademevee uuringud, teostada geodeetilised mõõdistused ning koostada perspektiivskeem; 7) Koostada sademevee ärajuhtimiseks hüdrauliline mudel. Pikaajalise investeeringuprogrammiga on ette nähtud: 1) puurkaev kat nr 2396 tamponeerimine, pumplahoone lammutamine. 2) linnaosasiseste amortiseerunud veetorustike rekonstrueerimine vastavalt lisa 1 joonisele 6, sh: Paate tn, Õnne tn, Lehe tn, Staadioni tn, Nurga tn, Hoovi tn, Võsa tn; 3) veevõrgu laiendamine Jõhvi mnt, Rõõmu tn, Mäe tn 1; 4) veevõrgu ringistamine Põhja tn/Võsa tn/Staadioni tn, Põhja haljasala naabruses, Paate tn/Staadioni tn, Jõhvi mnt/Lehe tn vastavalt lisa 1 joonisele 6; 5) linnaosasiseste amortiseerunud reoveetorustike rekonstrueerimine vastavalt lisa 1 joonisele 6, sh: Staadioni tn, Paate tn, Õnne tn, Nurga põik, Hoovi tn, Mäe tn, Lehe tn, Rõõmu tn; 6) kanalisatsioonivõrgu laiendamine vastavalt lisa 1 joonisele 6, sh: Põhja tn, Paate tn, Jõhvi mnt, Lehe tn, Lehe põik, Võsa tn, Õnne tn, Staadioni tn, Nurga tn, Mäe tn 1; 7) kraavide puhastamine Põhja tn, Võsa tn ja Lehe põik piirkonnas. 8.5.6. Oru Lühiajalise investeeringuprogrammiga on ette nähtud: 1) Kahe proovivõtukaevu rekonstrueerimine (Männi 10/4, teine proovivõtukaev otsustatakse jooksvalt); 2) Veetorustiku rekonstrueerimine Männi ja Virmalise tn alates Kase tn 4 korterelamust kuni Kesk tn vastavalt lisa 1 joonisele 7; 92  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 3) Kahe hüdrandi rekonstrueerimine/ehitus vastavalt lisa 1 joonisele 7; 4) Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kesk tn lõigus Vikerkaare tn kuni Männi tn vastavalt lisa 1 joonisele 7. Pikaajalise investeeringuprogrammiga on ette nähtud: 1) Oru puurkaevu nr 1 (katastri nr 2179) tamponeerimine ja pumplahoone lammutamine; 2) Oru puurkaevu nr 3 (katastri nr 2484) rekonstrueerimine. Oru linnaosa veevarustus on ühendatud Jõhvi linna veevarustusega. Oru PK2 on likvideeritud. Puurkaev nr 2484 rekonstrueeritakse ja jäetakse reservi. 3) Rekonstrueeritakse linnaosasisesed amortiseerunud veetorustikud (v.a lühiajalise programmi raames rekonstrueeritud torustikud) vastavalt lisa 1 joonisele 7; 4) Rekonstrueeritakse linnaosasisesed amortiseerunud reoveetorustikud (v.a lühiajalise programmi raames rekonstrueeritud torustikud) vastavalt lisa 1 joonisele 7. 8.5.7. Sompa Lühiajalise investeeringuprogrammiga on ette nähtud: 1) Veetorustiku rekonstrueerimine Terase tn lõigus Ülase tn kuni Terase tn 11 vastavalt lisa 1 joonisele 5; 2) Veevõrgu laiendamine Terase tn Ülase tn kuni Terase tn 15; 3) Proovivõtukaevu rajamine Humala 1; 4) Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Tarna tn alates Aruserva tn 11 kinnistust kuni Oblika tn 6 vastavalt lisa 1 joonisele 5. Pikaajalise investeeringuprogrammiga on ette nähtud: 1) Ülase puurkaevu nr 33 (katastri nr 2350) - reservpuurkaevu rekonstrueerimine; 2) Sompa VTJ vanade mahutite likvideerimine; 3) Vana joogiveepumpla lammutamine; 4) Veetorustiku rekonstrueerimine vastavalt lisa 1 joonisele 5, sh: Aruserva tn, Aruserva tn-Betooni tn, Humala tn, Ülase tn, Ülase tn 2a kuni Ereda tn 34, Timuti tn, Betooni tn, Oblika tn, Tuule tn, Tuule põik, Valli tn, Rutiku tn, Vana-Rutiku tn, Rutiku vkt, Geoloogi vkt, Servaääre tn - Luha tn; 5) 108 m3 tuletõrjeveemahutite rajamine Betooni tn, Videviku tn ja Valli tn; 6) Tuletõrjevee toru ja hüdrantide rajamine Videviku tn ja Betooni tn mahutitest lähtuvalt; 7) Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine vastavalt lisa 1 joonisele 5, sh: Aruserva tn, Aruserva tn - Aedvilja vkt, Kanarbiku tn -Tulika tn, Kanarbiku tn, Kannikese tn, Ülase tn, 93  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Timuti tn, Humala tn, Kelluka tn, Tarna tn, Betooni tn, Terase tn, Oblika tn, Tuule tn, Tuule põik, Valli tn, Rutiku tn, Vana-Rutiku tn, Rutiku vkt, Servaääre tn – Luha tn, Geoloogi vkt; 8) Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine vastavalt lisa 1 joonisele 5, sh: Videviku-Rutiku-Luha tn piirkonnas, Valli tn piirkonnas, Oblika tn, Betooni tn; 9) Reoveepumpla rajamine Betooni tn, Luha tn, Valli tn ja Oblika tn; 10) Survekanalisatsioonitorustiku rajamine rajatavatest reoveepumplatest lähtuvalt: Betooni tn - Aruserva tn Betooni pumplast; Valli – Tuule tn Valli pumplast; Luha pumplast kuni Geoloogi vkt 5 kõrval rajatava isevoolse torustikuni. 8.5.8. Energianeutraalsuse saavutamisele suunatud tegevused Lühiajalises investeeringuprogrammis on ette nähtud Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti energiaauditi koostamine. Pikaajalises investeeringuprogrammis on ette nähtud: 1) Kohtla-Järve reoveepuhasti õhustamise juhtimine ammooniumanduri abil; 2) investeering Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti päikeseparki ja akulahendustesse (sh 600 kW inverter); 3) veevarustus- ja kanalisatsioonirajatiste energiakasutuse hindamine, vajadusel energiaauditi koostamine energia- ja taastuvenergia meetmete rakendamise võimaluste väljaselgitamiseks, meetmete elluviimine. 94  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 8.6. INVESTEERINGUPROJEKTIDE ORIENTEERUV MAKSUMUS Maksumuste hindamise aluseks on võetud 2025.-2026. a hinnatase Eestis ja juba teostatud hangete keskmised maksumused. Maksumused on esitatud ilma käibemaksuta. Kõik hinnad sisaldavad lisakulusid - projekteerimine, järelevalve, mõõdistamised jt. Projektidele on lisatud 15% selle kogumaksumusest. Torustike paigaldusmaksumusse on arvestatud ka tänavakatte kõrvaldamise ja taastamise kulud, kaeviste osaline tagasitäide liivaga. Investeeringuprojektide maksumused projektide ja alamprojektide lõikes neis sisalduvate põhielementide maksumuste (seadmete, materjalide, ehitustööde ja sellega seonduvate tööde maksumuste) orienteeruva hindamisega ja osakaalu määraga on esitatud Lisas 2. Maksumuste koond on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel 8.1. Investeeringuprojektide maksumuste koondtabel (eurodes) Kurtna- Reovee- Järve Ahtme Kukruse Oru Sompa Kokku Vasavere puhasti linnaosa linnaosa linnaosa linnaosa linnaosa veehaare Lühiajaline investeeringuprogramm 2026-2029 (ühisveevärk ja -kanalisatsioon) 8 306 000 5 000 000 1 295 400 4 665 300 344 500 149 700 202 600 19 963 500 Lühiajaline investeeringuprogramm 2026-2029 (sademeveekanalisatsioon) 0 0 178 250 278 000 100 000 0 0 556 250 Pikaajaline investeeringuprogramm 2030-2037 (ühisveevärk ja -kanalisatsioon) 1 000 000 18 350 000 9 848 300 6 025 200 3 361 100 1 566 700 5 805 900 45 957 200 Pikaajaline investeeringuprogramm 2026-2029 (sademeveekanalisatsioon) 0 0 2 828 250 4 172 000 338 250 0 0 7 338 500 LÜHIAJALINE INVESTEERINGUPROGRAMM KÕIK KOKKU (ühisveevärk ja -kanalisatsioon, sademeveekanalisatsioon) 8 306 000 5 000 000 1 473 650 4 943 300 444 500 149 700 202 600 20 519 750 PIKAAJALINE INVESTEERINGUPROGRAMM KÕIK KOKKU (ühisveevärk ja -kanalisatsioon, sademeveekanalisatsioon) 1 000 000 18 350 000 12 676 550 10 197 200 3 699 350 1 566 700 5 805 900 53 195 700 LÜHIAJALINE JA PIKAAJALINE INVESTEERINGUPROGRAMM KÕIK KOKKU (ühisveevärk ja -kanalisatsioon) 9 306 000 23 350 000 11 143 700 10 690 500 3 705 600 1 716 400 6 008 500 65 920 700 LÜHIAJALINE JA PIKAAJALINE INVESTEERINGUPROGRAMM KÕIK KOKKU (ühisveevärk ja -kanalisatsioon, sademeveekanalisatsioon) 9 306 000 23 350 000 14 150 200 15 140 500 4 143 850 1 716 400 6 008 500 73 815 450 9. LIITUMISTÄHTAEG Võttes aluseks ÜVVKS § 14 lg 1 p 11, määratakse arendatud ja käesoleva ÜVK kava kinnitamisest arvates nelja aasta jooksul arendatavates piirkondades liitumistähtajaks neli aastat alates kinnistu liitumispunkti valmimisest. Kohtla-Järve linna ÜVK-ga liitumine toimub vastavuses Kohtla-Järve Linnavolikogu 16.12.2015 vastu võetud määrusele nr 90 „Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga liitumise eeskirja kinnitamine”. 95  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 10. FINANTSANALÜÜS – JÄRVE BIOPUHASTUS OÜ 10.1. EESMÄRK Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arengukava valmimise hetkel kasutada olnud materjalidest, nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist. Prognoosi täpsuse määrab ära analüüsi aluseks olevate andmete kvaliteet. Finantsprognooside eesmärgid ja põhimõtted: • Esitada Kohtla-Järve linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni tegevuspiirkonna vee-ettevõtja OÜ Järve Biopuhastus kohta kõigi veemajanduspiirkondade mõjusid hõlmav finantsprognoos, mis kajastaks samahästi nii olemasoleva infrastruktuuri ekspluatatsiooni, kui ka arengukava investeeringuprogrammi elluviimisest tulenevate infrastruktuuri investeeringute mõju. • OÜ Järve Biopuhastus on vee-ettevõtja Kohtla-Järve linnas, Jõhvi vallas ja Lüganuse vallas. Kohtla-Järve linnas on Järve Biopuhastus vee-ettevõtjaks Järve, Ahtme, Sompa, Kukruse ja Oru linnaosades. Lüganuse vallas on Järve Biopuhastus vee-ettevõtjaks Kiviõli, Püssi, Lüganuse, Sonda, Erra, Erra-Liiva, Purtse, Varja, Maidla, Savala, Uniküla ja Soonurme asulates. OÜ Järve Biopuhastus on vee-ettevõtja Jõhvi linnas, v.a. Jõhvi linna Pargi tänava, Narva mnt ja Puru tee piirkonnas, kus vee-ettevõtjaks on OÜ Pesulux. OÜ Järve Biopuhastus on määratud vee- ettevõtjaks järgmistes Jõhvi valla (endise Toila valla) piirkondades: Järve küla, Peeri küla, Täkumetsa küla ja Mõisamaa küla. Jõhvi vallas Toila ja Voka alevikes, Kohtla-Nõmme alevis, Pühajõe, Kohtla, Roodu, Kabelimetsa, Kukruse, Vitsiku ja Saka külades osutab ÜVK teenust AS Vekanor. • Arendamise kavas kajastatavate Järve Biopuhastus OÜ tegevuspiirkonnas ette nähtava investeeringuprogrammi elluviijaks on enamasti OÜ Järve Biopuhastus ning vähesemal määral Kohtla-Järve linn. • Finantsprognoosid võtavad arvesse ainult vee-ettevõtluse tegevusega seotud otsesed kulud vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisel. Vee-ettevõtluse üldkulud, mis käesolevas finantsanalüüsis kajastamist leiavad, on jaotatud vee- ja kanalisatsiooniteenusele. • Järve Biopuhastus võib tulevikus kujuneda uute, täiendavate investeeringuprojektide elluviijaks, arvestades ettevõtte omanike kavatsusi veemajanduspiirkonda laiendada. Käesolevas finantsprognoosis arvesse võetud mõjud arvestavad ka varasemalt ellu viidud investeeringuprojektide mõjudega ning käesoleva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimisega kaasnevate mõjudega. • Finantsprognoosides võetakse aluseks konsultandi poolt prognoositavad tariifid, nende kujundamise põhimõtted on järgmised: (1) majapidamiste vee- ja kanalisatsioonitariifid jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritud taluvuspiiridesse; (2) vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid on kujundatud lähtudes Eestis kehtivatest veeteenuste hinnaregulatsiooni alustest (3) pikaajaliselt on saavutatud veemajanduskulude katmine; (4) juhul kui ettevõte kasutab pangalaene, tagatakse adekvaatsed tingimused võlgade teenindamiseks (piisav võlateeninduse kattekordaja). Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava hulka hõlmatud finantsanalüüs peegeldab arengukava lühiajalise ja pikaajalise programmi elluviimisest tulenevaid mõjusid. Finantsanalüüsi eesmärk on kajastada ka üldisi plaanitavaid finantstulemusi. Oluline on välja tuua, millisel moel suudab vee-ettevõte oma tegevuspiirkonnas opereeritavat infrastruktuuri jätkusuutlikult majandada ning piirkonnas teenuseid osutada. 96  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 10.2. FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE PÕHIEELDUSED 10.2.1. Finantsanalüüsi metoodika Finantsanalüüsi peamine eesmärk välja arvutada projekti finantstulemuste näitajad infrastruktuuri omaniku vaatepunktist. Diskonteeritud rahavoogude analüüsi käesolevas ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukavaga seotud finantsanalüüsis ei kasutata, kuivõrd projekti puhastulu väljaarvutamine ei ole praegusel juhul vajalik. Oluline on keskenduda infrastruktuuri tervikliku majandustegevuse peegeldamisele, arvestades planeeritavaid investeeringuid, hinnaregulatsioonile vastavat tulubaasi ja tõenäolist perspektiivset finantseerimisplaani. 10.2.2. Finantsanalüüsi põhieeldused Finantsanalüüsi metoodikast tulenevalt selgitatakse konsultandi poolseid eeldusi ning sätteid finantsanalüüsi läbiviimisel. Eeldused finantsanalüüsi läbiviimiseks on võetud vastavalt EK dokumentide ja määruse juhendis sätestatule. Juhul, kui nimetatud dokumentides ei ole analüüsi läbiviimiseks vajalikke eeldusi täpsustatud, tugineb konsultant nende eelduste väljatöötamisel avalikele infokogudele (Statistikaameti andmebaas, rahvastikuregister vms), vee-ettevõtte andmetele, olemasolevatele arengukavadele. Finantsanalüüs hõlmab praegust veemajandustegevust Järve Biopuhastus opereerimispiirkonna kõigis asulates, olemasolevat ning ÜVK arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimisel loodavat infrastruktuuri. Eeldatakse, et olemas on vajalikul tasemel organisatsioon, tehnika, kohaldatakse jätkusuutliku opereerimise põhimõtteid ning kantakse vastavad kulutused. Lähtutakse Järve Biopuhastus olemasolevatest andmetest, mida on korrigeeritud lähtuvalt konsultandipoolsetest soovitustest. Samuti on aluseks insener-tehnilised eeldused, mis puudutavad investeeringuprogrammi elluviimise vajadustest lähtuvate kulude teket ning tegevusnäitajate muutumist. Elanike vooluhulkade leidmisel on võetud aluseks Kohtla-Järve linna rahvastiku prognoos (vt Finantsprojektsioonide tabel 2). Makromajanduslikud eeldused. Vastavalt meetmemääruse juhendile võetakse majandus- ja finantsanalüüsi koostamisel aluseks järgmised makromajanduslikud näitajad: • reaalse sisemajanduse koguprodukti (SKP) aastane kasvumäär; • inflatsioonimäär (tarbijahinnaindeksi muutus) aastas; • reaalpalga kasvumäär aastas. Nimetatud andmete allikas on Struktuurifondide veebileht. Käesolevas töös on 2021-2032 aasta makromajanduslikud eeldused võetud vastavalt Rahandusministeeriumi poolt 2026.a. kevadel väljastatud pikaajalistele prognoosidele. Nimetatud prognoosid sisaldavad endas SKP, tarbijahinna indeksi ja reaalpalga kasvumäära prognoose perioodile 2026-2060. Erinevate makromajanduslike indikaatorite eeldused aastatel 2026-2037 on ära näidatud allolevas tabelis. Tabel 10.1 Makromajanduslike indikaatorite dünaamika Indikaator 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030-2037 Tarbijahinnaindeksi 3,5% 4,8% 4,0% 2,7% 2,2% 2,1% 2,0% muutus Palga reaalkasv 4,4% 0,8% 1,1% 2,0% 2,2% 2,2% 2,1% Allikas: Rahandusministeerium, Järve Biopuhastus Varade kasulik eluiga. Investeeringu jääkväärtuse leidmisel on aluseks võetud meetme-määruse juhendis sätestatud varade kasulik eluiga alljärgnevalt: • võrgud ja torustikud – 40 aastat; 97  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 • reservuaarid ja mahutid – 40 aastat; • masinad ja seadmed – 15 aastat. ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis on kasutatud finantsanalüüsi ajahorisonti, pikkusega 14 aastat, mis hõlmab baasperioodi (2024-2025) ja prognoosiperioodi (2026-2037). Finantsprognoosid on koostatud lähtuvalt 2026.a. hinnatasemetest. Viimaks finantsprojektsioone jooksvale hinnatasemele, on baashindu korrigeeritud hinnatõusu kasvu määraga. Arvutused on esitatud eurodes (€). 10.2.3. Investeeringuprogrammi põhikarakteristikud Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava finantsanalüüsi kesksel kohal on kavas kirjeldatav omavalitsusüksuse põhine investeeringuprogramm, praegusel juhul Kohtla-Järve linna põhiselt. Regionaalse vee-ettevõttena on Järve Biopuhastuse finantsprognoosimine ellu viidud viisil, et arvesse võetakse ettevõttepõhiste kõigi investeeringute mõju, st ka nende indikaatorite osas, mis Kohtla-Järve linna ÜVK arendamise kavasse ei kuulu. Käesoleva arengukava finantsanalüüs hõlmab järgmisi vee- ettevõtte investeeringuid: - Investeeringuprogramm Kohtla-Järve linna ÜVK arendamise kavast aastateks 2026-2037 (koostamisel, st dokument on 2026 juuli seisuga KOV volikogu poolt kehtestamata) - Investeeringuprogramm Jõhvi valla ÜVK arendamise kavast aastateks 2021-2033. Dokument on KOV volikogu poolt kinnitatud (Jõhvi Vallavolikogu 16.09.2021 määrus nr 107) - Investeeringuprogramm Lüganuse valla ÜVK arendamise kavast aastateks 2026-2037. Dokument on KOV volikogu poolt kinnitatud (Lüganuse Vallavolikogu 30.04.2026 määrus nr 12) - Järve Biopuhastus OÜ muud investeeringud Kohtla-Järve linna ÜVKA arendamise kava investeeringuprogrammi põhiindikaatorid on kirjeldatud peatükis 9.4.1. Finantsanalüüsi hõlmatakse investeeringuprogrammist tervik. Investeeringuprogrammi maksumuse indikaatorid tuuakse välja alljärgnevas tabelis. Tabel 10.2 Investeeringuprogrammi maksumused püsi- ja jooksevhindades (€)14 Kogu Lühiajaline Pikaajaline Kogu Lühiajaline Pikaajaline programm, programm, programm, programm, programm, programm, püsi- püsi- püsi- jooksev- jooksev- jooksev- hindades hindades hindades hindades hindades hindades Kurtna- 9 306 000 8 306 000 1 000 000 9 788 195 8 639 594 1 148 600 Vasavere Kohtla-Järve 23 365 000 5 015 000 18 350 000 26 013 629 5 346 030 20 667 598 reoveepuhasti Järve linnaosa 10 092 900 1 301 400 8 791 500 12 049 938 1 362 555 10 687 382 Ahtme linnaosa 10 618 500 4 675 300 5 943 200 12 168 167 4 904 743 7 263 423 Oru linnaosa 1 198 600 141 900 1 056 700 1 363 313 150 650 1 212 663 Kukruse 3 924 500 454 500 3 470 000 4 684 343 483 705 4 200 638 linnaosa Sompa linnaosa 5 976 000 202 600 5 773 400 7 229 507 215 783 7 013 724 Üldine 2 030 000 30 000 2 000 000 2 277 384 30 810 2 246 574 KOKKU 66 511 500 20 126 700 46 384 800 75 574 475 21 133 871 54 440 604 14 AS Järve Biopuhastus 98  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Investeeringuprogrammi maksumus on kohandatud jooksvatesse hindadesse, võttes arvesse ehitushinna oodatava tõusu tulevikus, kui 2026. aasta püsihindades iga-aastased investeeringumaksumused korrutatakse vaadeldava aasta oodatava tarbijahinnaindeksiga ning saadakse maksumus tegelikes nominaalhindades (jooksev hinnatase, mis vastab ehitustööde elluviimise eeldatavale ajagraafikule). Investeeringute elluviimise ajakava on välja toodud ka pikaajalistes finantsprojektsioonides (vt finantsanalüüsi tabelis 11.4 Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikkus). 10.3. NÕUDLUSANALÜÜS 10.3.1. Muutused vee- ja kanalisatsiooniteenuste realisatsioonis (vee- ja kanalisatsiooni vooluhulgad) Järgnevas tabelis kirjeldatakse majapidamiste veetarbe (elanike veetarbimine liitrites elaniku kohta päevas – l/el/päev) praegust taset ning perspektiivi. Pikemaajalised prognoosid on välja toodud finantsanalüüsi tabelis 10.1 Eeldused. Perspektiivne kanalisatsioonitarbe suhtarv on võrdsustatud veetarbe suhtarvuga. Majapidamiste vee- ja kanalisatsioonitarbe prognoosimisel lähtutakse 2024 ja 2025.a. tegeliku tarbimise andmetest. Samuti võetakse tarbimismahtude prognoosimisel arvesse, et elanike arv ja ÜVK- ga liitunud elanike arv langeb iga-aastaselt 1%-2% võrreldes eelmise aastaga. Nimetatud eeldus on kooskõlas Statistikaameti poolt tellitud sellekohase üle-eestilise rahvastikuprognoosiga. Tööstustarbijate, ettevõtete ja asutuste perspektiivse vee- ja kanalisatsioonitarbe prognoosimisel lähtutakse 2024-2025.a tegeliku tarbimise tasemest. Eeldatakse, et tarbimismahud jäävad konstantseks. Pikemaajalised prognoosid on esitatud finantsanalüüsi tabelis 11.1 Eeldused. Tabel 10.3 Veeteenuste tarbijaskond Kohtla-Järve linnas15 Indikaator 2019 2020 2022 2024 2026 2029 2032 Ühisveevärgiga ühendatud 33 104 32 531 32 248 31 963 31 400 30 613 29 350 elanike arv Ühiskanalisatsiooniga 32 513 31 986 31 742 31 496 31 009 30 331 29 191 ühendatud elanike arv Majapidamiste ühiktarbimine 92 92 92 92 92 92 92 (l/el/päeval) Aastased müügimahud, veevarustusteenus (tuh m³) Aastased müügimahud, vesi 1 312 1 282 1 267 1 257 1 238 1 212 1 170 Veetöötlusjaamas toodetud 1 616 1 550 1 559 1 542 1 515 1 475 1 416 vesi Aastased müügimahud, kanalisatsiooniteenus (tuh m³) Aastased müügimahud, 2 672 2 771 2 692 2 684 2 667 2 645 2 612 reoveeteenus Puhastatud reovesi 3 936 4 740 5 483 5 052 4 942 4 786 4 626 Märkus: tabel ei hõlma OÜ Järve Biopuhastus kõigi tegevuspiirkondade terviknäitajaid, vaid piirdub Kohtla-Järve linnaga 15 AS Järve Biopuhastus 99  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Eelnevas tabelis on kirjeldatud Kohtla-Järve linna vee- ja kanalisatsiooniga asulate elanike arvu, ühisveevärgiga ühendatud elanike arvu, kanalisatsiooniga ühendatud elanike arvu, samuti tarbimismahtude prognoosid ning tootmismahtude prognoosid, tulenevalt Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimisest. Veetootmismahtudele avaldab mõju veelekete oodatav alanemine torustike rekonstrueerimistööde tulemusena ja ka individuaalse tarbimismahu kasv. Reoveepuhastusmahtude eeldatav muutus sõltub kahest põhitegurist: torustike rekonstrueerimise tulemusena langeb osaliselt infiltratsiooni osakaal. Teine tegur on tarbimismahu kasv, tulenevalt individuaalse tarbimismahu oodatavast kasvust. 10.3.2. Mõjud tuludele Tulude prognoosimisel on aluseks Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimise korral saavutatav vee- ja kanalisatsiooniteenuste realisatsioon. Tulusid mõjutab sealjuures nii veevarustusteenuse kui ka kanalisatsiooniteenuse omahinna- ning tariifitaseme muutumine. Investeeringuprogrammi elluviimise mõjul suureneb kapitalikulude maht veemajandustegevuses (s.t. põhivara kulum suureneb). Suurenevad ka muud olulisemad ekspluatatsioonikulu liigid. Kokkuvõttes, investeeringuprogrammi elluviimine põhjustab vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifide tõusu võrreldes praeguse olukorraga (vt finantsanalüüsi lisa 1 ”Eeldused”). Kujunevad vee- ja kanalisatsioonitariifid ulatuvad tasemele mille puhul elanike kulutused vee- ja kanalisatsiooniteenusele moodustavad 1,0% kuni 1,5% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust (nn kulukuse määr) ning samal ajal on tagatud vee- ja kanalisatsiooniteenuste jätkusuutlik osutamine. Kohtla-Järve linnas kehtivad veeteenustele hinnad, mis on ühtsed OÜ Järve Biopuhastus kõigis tegevuspiirkondades. Seejuures kehtivad elanikele ja juriidilistele isikutele samade teenuste eest ühtsed veeteenuste hinnad. Tabel 10.4 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse teenuste mahud Kohtla-Järve linnas Teenuste tarbimine Ühik 2 024 2 025 2 026 2 027 2 029 2 032 2037 Kohtla-Järve linna kõik linnaosad Elanike vesi tuh m³/a 1 117 1 094 1 083 1 074 1 055 1 028 986 Juriidiliste isikute vesi tuh m³/a 195 188 184 184 184 184 184 Elanike heitvesi tuh m³/a 1 090 1 070 1 060 1 052 1 036 1 013 981 Juriidiliste isikute heitvesi tuh m³/a 1 582 1 701 1 632 1 632 1 632 1 632 1 632 Allikas: Järve Biopuhastus Muud tulud ÜVK arendamise kava investeeringuprogramm sisaldab olulises mahus investeeringuid sademeveekanalisatsiooni rekonstrueerimiseks Ahtme ja Järve linnaosades, vähesemal määral ka Kukruse linnaosas. Järve Biopuhastus opereerib Kohtla-Järve linna sademeekanalisatsiooni kitsalt neis piirkondades, mille sademeveerajatised on Järve Biopuhastuse omanduses. Investeeringuprogramm sisaldab sademeveekanalisatsiooni investeeringuid laiemalt kui Järve Biopuhastuse poolt opereeritav sademeesüsteem. ÜVK arendamise kava finantsanalüüsi koostamisel rakendatakse hüpoteesi, et Kohtla-Järve linna sademeveevõrgu investeeringu- ja opereerimiskulud hõlmatakse reovee ärajuhtimise ning puhastamise teenuse koosseisu ja kaetakse vastavast tariifist, mistõttu sademevee 100  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 ärajuhtimise ja puhastamise teenusele ei ole eraldi tariife ette nähtud ega vastavat tululiiki prognoositud. Sademeveekanalisatsiooni tegelik arendamine Järve Biopuhastuse poolt saab teoks juhul, kui vee- ettevõtjaga sõlmitakse vastavad kokkulepped. Kokkulepped võivad hõlmata sademeveevõrgu investeeringute ja opereerimise ulatust, aga ka võimalikke aluseid sademevee ärajuhtimise ning puhastamise teenuse osutamise eest tasu kohaldamiseks kohalikule omavalitsusüksusele (Kohtla-Järve Linnavalitsus) või teistele isikutele. Lisaks vee- ja kanalisatsiooniteenuste tulule, mida ettevõte teenib nii Kohtla-Järve piires kui ka teistes omavalitsustes, teenib Järve Biopuhastus ka tulusid vee- ja kanalisatsiooni kõrvalteenuste osutamisest, sh kogumiskaevude tühjendamine, torustike survepesu, torustike videouuringute läbiviimine, reoveesetete purgimine, lukksepatööd. 10.4. OPEREERIMISKULUDE EELDUSED Opereerimiskulud, mis varieeruvad sõltuvalt tootmismahtudest (joogiveetootmine või reoveepuhastusmahud) on järgmised: elektrikulu veetootmisele, reoveepumpamisele, reovee puhastamisele, kemikaalikulud, keskkonnakulud: veeressursi maks ja heitvee saastetasu. Opereerimiskulud, mis otseselt ei sõltu tootmismahu igakordsest tasemest, on tööjõukulud, administratiivkulud ja hoolduskulud. Kõik opereerimiskulud on esitatud pikaajaliste finantsprognoosidena tabelis 10.3 Tulude ja kulude analüüs. Eespool viidatud veetootmise ja reoveepuhastusmahtude muutumine tuleneb ühe põhjusena veelekete ning kanalisatsioonitorustike infiltratsiooni vähenemisest. Järgnevas tabelis on ära toodud perspektiivne arveldamata vee (sh lekked) ning infiltratsiooni osakaal. Tabel 10.5 Arveldamata vee osakaal ja infiltratsioon16 Indikaator 2024 2025 2026 2027 2029 2032 2037 VESI, MIS EI TOO TULU % Ahtme linnaosa 19% 18% 19% 19% 19% 18% 17% Järve linnaosa 16% 14% 16% 16% 16% 15% 15% Sompa linnaosa 51% 47% 49% 47% 47% 45% 44% Kukruse linnaosa 44% 38% 46% 41% 41% 39% 38% Oru linnaosa 10% 10% 10% 10% 11% 11% 11% INFILTRATSIOON % Ahtme linnaosa 32% 42% 21% 18% 18% 18% 18% Järve linnaosa 32% 42% 56% 52% 51% 49% 48% Sompa linnaosa 32% 42% 0% 0% 0% 0% 0% Kukruse linnaosa 32% 42% 80% 77% 75% 73% 70% Oru linnaosa 32% 42% 62% 57% 55% 54% 52% Märkus: arveldamata vesi = arveldamata vee hulk (m³)/ veetootmismaht (m³), veelekked koos omatarbega 16 AS Järve Biopuhastus 101  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 10.5. TULUBAASI ADEKVAATSUS JA TEENUSE TASKUKOHASUS 10.5.1. Tulude eeldused Tulude prognoosimisel on lähtekohaks vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad. Järgnevas tabelis esitatakse veeteenuste kehtivad hinnad ja alates 2026.a ka perspektiivsed aastakeskmised hinnad. Hinnad on erinevate tarbijagruppide, st elanike ning juriidiliste isikute (ettevõtete ja asutuste) võrdluses ühtsed. Pikaajalise hinnaprognoosi kujundamisel on järgitud hinnaregulaatori reegleid, mille kohaselt tariifide kujundamisel võetakse aluseks reguleeritava teenuste kulud ja reguleeritava vara pealt määratletav põhivara kulum ning põhjendatud tulukus. Pikaajalised tariifiprognoosid on esitatud finantsanalüüsi tabelis 11.1 Eeldused. Opereerimisest teenitavad tulud on esitatud pikaajaliste finantsprognoosidena tabelis 11.3 Tulude ja kulude analüüs. Tabel 10.6 Teenuste tariifide prognoos 17 Tariifide tase Ühik 2 013 2 014 2 015 2 018 2 021 2 024 Kohtla-Järve linn Majapidamist veeteenus €/m³ 1,18 1,22 1,59 1,8 2,18 2,52 Ettevõtete, asutuste €/m³ 1,18 1,22 1,59 1,8 2,18 2,52 veeteenus Majapidamiste €/m³ 0,83 0,96 1,29 1,73 2,43 3,18 kanalisatsiooniteenus Ettevõtete, asutuste kanalisatsiooniteenus ja €/m³ 0,83 0,96 1,29 1,73 2,43 3,18 reoveepuhastus-teenused teenuste kulukuse tase % 1,4% 1,4% 1,6% 1,8% 2,0% 2,1% Allikas: Järve Biopuhastus 10.5.2. Finantsprognooside tulemused Investeeringuprogrammi elluviimine eeldab finantseerimise jagunemist järgmiselt, vaadelduna vee- ettevõtte üle kõigi tegevuspiirkondade ja omavalitsusüksuste: • Investeeringuprogrammi elluviimiseks eeldatakse, et Järve Biopuhastus saab projektile „Tammiku reoveekogumisala ÜVK rekonstrueerimine ja laiendamine“ investeeringute katteks riigipoolset toetust 1 365 tuh eurot, perioodil 2026-2027. Rahastajaks on Riigi Tugiteenuste Keskus. Projekti kasusaajad on tarbijad Kohtla-Järve linnas Ahtme linnaosas ning Jõhvi vallas. • Järve Biopuhastus saab projektile „Kurtna-Vasavere II veehaarde rajamine 5 tipupuurkaevuga“ riigipoolset toetust 100% investeeringukuludest e 955 tuh eurot, perioodil 2028-2029. Projektiga rajatavatest puurkaevudest varustatakse Ahtme veetöötlusjaama, milles töödeldakse üle 80% Järve Biopuhastuse klientidele müüdavast joogiveest. Projekti rahastamist korraldab Kliimaministeerium. • Järve Biopuhastus saab projektile „Kurtna-Vasavere toorvee magistraali 2. liini ehitus“ riigipoolset toetust 70% investeeringukuludest mis moodustab 5 088 tuh eurot, perioodil 2027-2028. 17 AS Järve Biopuhastus 102  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 • Lüganuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimisel võetakse arvesse, et Järve Biopuhastus saab Sonda aleviku ühiskanalisatsiooni projekti investeeringute elluviimiseks perioodil 2024 kuni 2026 riigipoolset toetust 1 358 tuh eurot. Rahastajaks on Riigi Tugiteenuste Keskus. • Lüganuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimisel eeldatakse, et Järve Biopuhastus saab Püssi ühiskanalisatsiooni laiendamise projekti ning elluviimiseks riigipoolset rahastust 1 929 tuh eurot, KIK-i Ida-Viru maakonna programmist. Nimetatud projekti elluviimist kaasfinantseerib Lüganuse vald täiendavalt 266 tuh euro ulatuses. • Finantsanalüüsis eeldatakse, et 3 omavalitsusüksuse ÜVK arendamise kavade investeeringuprogrammides kirjeldatud investeeringud, samuti Järve Biopuhastuse poolt muud ettenähtud investeeringud ühisveevärki, reovee- ja sademeveekanalisatsiooni, aga ka sõidukitesse, infotehnoloogia jm töövahenditesse, kaetakse valdavalt laenuvahenditest, plaanitud täiendav laenuvõtt perioodil 2026 kuni 2037 moodustab ca 154 mln eurot. • Finantsanalüüsis ei selgitata välja eelmainitud laenuvõtu teostatavust, sh kuid mitte ainult: tagatisvarade piisavus ja atraktiivsus laenuandjatele, laenusuhtarvude taseme piisavus kogu prognoosiperioodi vältel. • Lühi- ja pikaajalise investeeringuprogrammi kohaseid asenduskulutusi finantsanalüüsi ajahorisondi vältel ei tehta, sest kõigi nimetatud varade eluiga ületab ajahorisondi pikkust. Eelnevalt kirjeldatud finantseerimispõhimõtted on esitatud pikemate prognoosidena arengukava finantsanalüüsi tabelis 10.4 Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikkus. Kavandades uute laenude võtmist eespool kirjeldatud mahus, kujuneb laenuteeninduse kattekordaja suuruseks vee-ettevõttele 0,94 – 3. Laenuandjate poolne ootus on, et laenuteeninduse kattekordaja tase oleks vähemalt 1,2-1,25 sõltuvalt konkreetse laenuandja ootustest. Seega on vee-ettevõtja laenuteenindusvõime enamiku prognoosiperioodist piisav ÜVK arendamise kavas kirjeldatud investeeringute elluviimiseks. Siiski esineb perioode, mil suhtarv ei vasta laenuandja ootustele ja muudab vee-ettevõtja jaoks investeeringuprogrammi iseseisva, ilma teiste osapoolte rahastuseta, elluviimise osalises mahus küsitavaks. Finantsanalüüsis analüüsitakse investeeringuprogrammi veemajandusalase tegevuse finantsilist jätkusuutlikust. OÜ Järve Biopuhastus summaarsed veemajandustegevuse rahavood on täisstsenaariumis positiivsed, mis on kajastatud finantsanalüüsi tabelis 11.4. Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikkus. Tabelis ära toodud finantsprojektsioonid kinnitavad, et Järve Biopuhastus planeeritavate tulude ja kulude baasilt arvutatud rahavood on käesolevaga kasutatud eeldustel finantsiliselt jätkusuutlikud. 103  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Tabel 10.7 Finantseerimise allikad ja rahaline jätkusuutlikus18 Nimetus Ühik 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 INVESTEERINGUD 103% 103% 103% 103% 103% lühiajalised ja pikaajalised varad tuh EUR/aastas 3 317 2 545 3 981 9 662 14 011 12 958 9 781 10 584 8 895 12 215 10 628 16 060 11 940 11 238 Kohtla-Järve ÜVK arendamise kava inv.programm tuh EUR/aastas 0 0 434 5 477 7 879 7 344 5 878 6 129 6 956 7 115 6 325 7 454 7 685 6 898 sh Kurtna-Vasavere - - - 4 011 4 146 482 - - 569 580 - - - - sh KJ reoveepuhasti - - - 15 1 312 4 019 5 014 5 115 5 217 5 321 - - - - sh Järve LO - - 192 203 452 515 - - - - 2 869 3 218 2 278 2 323 sh Ahtme LO - - 242 1 191 1 729 1 741 - 334 142 180 - 2 019 2 271 2 317 sh Kukruse LO - - - 6 147 331 - - 22 - 1 716 805 821 837 sh Sompa LO - - - 6 51 159 - - 352 128 1 385 1 413 2 316 1 421 sh Oru LO - - - 12 42 96 - - 654 559 - - - - Jõhvi valla ÜVK arendamise kava inv.programm tuh EUR/aastas 788 248 473 2 530 2 866 2 965 2 560 2 611 175 2 900 2 958 3 017 3 077 3 139 Lüganuse valla ÜVK arendamise kava inv.programm tuh EUR/aastas 0 0 2 844 1 238 1 984 1 908 1 213 1 296 1 761 1 917 1 307 1 155 1 178 1 201 muud investeeringud 2 528 2 297 230 417 1 282 741 130 548 4 283 37 4 434 0 0 Kokku Järve Biopuhastuse investeeringud tuh EUR/aastas 3 317 2 545 3 981 9 662 14 011 12 958 9 781 10 584 8 895 12 215 10 628 16 060 11 940 11 238 Kumulatiivsed investeeringud al 2026 tuh EUR 3 981 13 643 27 655 40 612 50 393 60 977 69 872 82 087 92 715 108 775 120 716 131 954 FINANTSEERIMISALLIKAD KJ linna ÜVK arendamise kava finantsprognoos Projekteeritud väärtused Nimetus Ühik 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 Omafinantseering tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ol.ol.laenude refinants. ja investeerimiskava laenud tuh EUR/aastas 3 082 1 748 1 656 6 561 9 217 10 699 8 068 9 327 7 651 10 775 9 282 31 076 24 673 24 663 Kokku omafinantseering tuh EUR/aastas 3 082 1 748 1 656 6 561 9 217 10 699 8 068 9 327 7 651 10 775 9 282 31 076 24 673 24 663 I voor kohalik sihtfinantseerimine (KohtlaJärve linn) tuh EUR/aastas KOV finantseerimine: sissemaksed reservkapitali tuh EUR/aastas - 450 394 - - - - - - - - - - - sihtfinantseerimine Lüganuse vald tuh EUR/aastas - - - 63 66 69 67 - - - - - - - Kokku projektiväline finantseerimine tuh EUR/aastas - 450 394 63 66 69 67 - - - - - - - Riigipoolne sihtfinantseerimine, Kohtla-Järve linna projektid tuh EUR/aastas - - 167 2 716 3 044 482 - - - - - - - - Riigipoolne sihtfinantseerimine, Jõhvi valla projektid tuh EUR/aastas - - - - - - - - - - - - - - Riigipoolne sihtfinantseerimine, Lüganuse valla projektid tuh EUR/aastas - - 1 358 459 478 503 489 - - - - - - - Kokku finantseerimine tuh EUR/aastas 3 082 2 198 3 575 9 799 12 805 11 754 8 624 9 327 7 651 10 775 9 282 31 076 24 673 24 663 18 Konsultandi arvutused 104  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 RAHAVOOGUDE PLAAN Projekteeritud väärtused Nimetus Ühik 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 Kokku finantseerimine tuh EUR/aastas 3 082 2 198 3 575 9 799 12 805 11 754 8 624 9 327 7 651 10 775 9 282 31 076 24 673 24 663 Müügitulud tuh EUR/aastas 9 223 10 021 10 044 10 032 12 320 13 443 14 524 15 644 16 698 17 928 19 077 20 583 21 709 22 790 Intressitulud tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Käibekapitali muutus tuh EUR/aastas -159 -137 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kokku laekumised tuh EUR/aastas 12 146 12 083 13 619 19 831 25 125 25 197 23 149 24 971 24 349 28 703 28 359 51 659 46 382 47 453 Kokku tegevuskulud tuh EUR/aastas 6 930 7 134 7 876 8 096 8 357 8 620 8 893 9 170 9 460 9 760 10 069 10 389 10 735 11 087 Kokku investeeringud tuh EUR/aastas 3 317 2 545 3 981 9 662 14 011 12 958 9 781 10 584 8 895 12 215 10 628 32 131 23 892 22 487 intressid, kapitalirent tuh EUR/aastas 12 18 24 22 14 7 7 14 19 21 20 13 6 3 põhiosamaksed, kapitalirent tuh EUR/aastas 65 104 149 179 170 125 93 92 106 137 170 155 106 61 intressimaksed, investeeringute elluviimise laen tuh EUR/aastas 676 638 715 890 1 259 1 718 2 119 2 458 2 763 3 082 3 422 4 281 5 505 6 476 põhiosamaksed, investeerimingute elluviimise laen tuh EUR/aastas 718 848 887 970 1 298 1 759 2 294 2 697 3 163 3 546 4 085 4 549 6 102 7 336 varasemate ja pikaj. Inv. laenu intressimaksed tuh EUR/aastas 14 5 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 varasemate ja pikaaj. Inv. laenu põhiosamaksed tuh EUR/aastas 152 152 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kokku väljamaksed tuh EUR/aastas 11 884 11 445 13 631 19 819 25 109 25 186 23 186 25 015 24 407 28 761 28 393 51 518 46 347 47 450 rahavoog enne investeeringuid 3 579 3 182 3 969 9 674 14 027 12 968 9 743 10 540 8 837 12 157 10 594 32 272 23 927 22 490 Kokku rahavoog tuh EUR/aastas 262 637 -13 12 16 11 -38 -44 -58 -58 -34 141 35 3 Kumulatiivne rahavoog tuh EUR/aastas 1 195 1 832 1 820 1 832 1 847 1 858 1 821 1 777 1 719 1 661 1 627 1 768 1 803 1 806 105  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Eelnevast tabelist järeldub, et finantsanalüüsis kasutatud tulu-kulu eelduste põhjal kujuneb Järve Biopuhastus rahaliste tulude ja kulude baasil tuletatud kumulatiivse rahavoo suuruseks 2037. a lõpuks ca 1,8 mln eurot. 106  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 11. FINANTSPROJEKTSIOONIDE TABELID – JÄRVE BIOPUHASTUS OÜ Tabel 11.1 Eeldused; Tabel 11.2 Tegevusmahud vee-ettevõtluses; Tabel 11.3 Tulude ja kulude analüüs; Tabel 11.4 Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikus. 107  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Tabel 11-1 Eeldused Kohtla-Järve linna ÜVK arendamise kava finantsprognoos Projekteeritud väärtused Nimetus Ühik 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 EELDUSED Tarbijahinnaindeksi muutus 3,5% 4,8% 4,0% 2,7% 2,2% 2,1% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% Reaalpalga kasv 4,4% 0,8% 1,1% 2,0% 2,2% 2,2% 2,1% 2,2% 2,1% 2,1% 2,1% 2,1% 2,1% 2,1% Rahvaarv 53 826 53 826 53 826 53 826 53 826 53 826 53 826 53 826 53 826 53 826 53 826 53 826 53 826 53 826 Ühisveega ühendatud elanike arv 52 632 51 903 51 374 50 803 50 237 49 679 49 137 48 604 48 098 47 599 47 104 46 635 46 163 45 677 Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike arv 50 517 49 787 49 293 48 789 48 287 47 876 47 447 47 084 46 704 46 303 45 882 45 534 45 077 44 595 elanike keskmine veetarve l/el/päev l / el / päev 90 89 89 89 89 89 90 90 90 90 90 90 90 90 Aastased müügimahud, veevarustusteenus Majapidamised - kogu tegevuspiirkond m³/aastas 1 725 834 1 682 423 1 673 734 1 656 368 1 639 082 1 622 077 1 605 294 1 588 664 1 572 943 1 557 418 1 541 952 1 527 577 1 512 705 1 497 422 Asutused ja ettevõtted - kogu tegevuspiirkond m³/aastas 411 786 387 181 382 561 382 576 382 581 382 586 382 591 382 596 382 601 382 606 382 611 382 616 382 621 382 626 Aastased müügimahud, vesi m³/aastas 2 137 620 2 069 604 2 056 295 2 038 944 2 021 663 2 004 663 1 987 885 1 971 260 1 955 544 1 940 025 1 924 564 1 910 193 1 895 326 1 880 048 Veetöötlusjaamas toodetud vesi m³/aastas 3 045 139 2 942 872 2 957 645 2 909 764 2 864 506 2 821 071 2 786 833 2 753 825 2 722 434 2 695 053 2 664 100 2 638 925 2 619 027 2 598 454 Aastased müügimahud, kanalisatsiooniteenus Majapidamised - kogu tegevuspiirkond m³/aastas 1 619 372 1 584 709 1 561 189 1 547 621 1 532 987 1 521 081 1 530 521 1 519 261 1 507 496 1 495 302 1 482 207 1 471 265 1 462 428 1 447 185 Asutused ja ettevõtted - kogu tegevuspiirkond m³/aastas 2 315 237 2 367 722 2 296 450 2 296 460 2 296 510 2 296 560 2 296 610 2 296 660 2 296 660 2 296 664 2 296 664 2 296 664 2 296 664 2 296 664 Aastased müügimahud, reovesi m³/aastas 3 934 609 3 952 431 3 857 639 3 844 081 3 829 497 3 817 641 3 827 131 3 815 921 3 804 156 3 791 966 3 778 871 3 767 929 3 759 093 3 743 849 puhastatud reovesi m³/aastas 5 812 752 6 774 883 7 242 883 6 781 166 6 701 374 6 623 483 6 591 893 6 524 179 6 466 888 6 409 602 6 354 162 6 296 174 6 287 345 6 264 077 Veevarustusteenuse tariifid ilma käibemaksuta Majapidamised - keskmistatud tariifid EUR/m³ 1,53 1,64 1,73 1,81 2,45 2,61 2,71 2,81 2,94 3,13 3,34 3,57 3,77 3,97 Ettevõtted ja asutused - keskmistatud tariifid EUR/m³ 1,53 1,64 1,73 1,81 2,45 2,61 2,71 2,81 2,94 3,13 3,34 3,57 3,77 3,97 Kanalisatsiooniteenuse tariifid ilma käibemaksuta Majapidamised - keskmistatud tariifid EUR/m³ 1,44 1,64 1,66 1,67 1,92 2,15 2,38 2,64 2,88 3,12 3,34 3,65 3,87 4,09 Ettevõtted ja asutused - keskmistatud tariifid EUR/m³ 1,44 1,64 1,64 1,63 1,92 2,15 2,38 2,64 2,88 3,12 3,34 3,65 3,87 4,09 VK teenuste hind kokku elanikele EUR/m³ 2,97 3,28 3,38 3,48 4,37 4,76 5,10 5,45 5,81 6,25 6,68 7,22 7,64 8,06 keskmine veeteenuste arve suurus leibkonnaliikme kohta EUR/kuus 10 11 11 12 15 16 17 18 20 21 23 24 26 27 Käibemaksumäär EUR/m³ 22% 24% 24% 24% 24% 24% 24% 24% 24% 24% 24% 24% 24% 24% Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek EUR/kuus 914 966 1 117 1 170 1 221 1 274 1 327 1 382 1 440 1 500 1 563 1 627 1 695 1 765 Elanike kulutused veeteenustele %-na keskmisest netosissetulekust 1,1% 1,1% 1,0% 1,0% 1,2% 1,3% 1,3% 1,3% 1,4% 1,4% 1,4% 1,5% 1,5% 1,5% 108  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Tabel 11-2 Tegevusmahud vee-ettevõtluses finantsprognoos, tegevusnäitajad - Ahtme linnaosa Projekteeritud väärtused Nimetus Ühik 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 ühendatud elanike arv, VESI el 15 409 15 168 15 036 14 902 14 768 14 636 14 513 14 394 14 281 14 170 14 059 13 950 13 840 13 731 ühendatud elanike arv, KANAL el 15 144 14 923 14 808 14 691 14 574 14 459 14 352 14 249 14 151 14 056 13 964 13 874 13 765 13 656 VESI, eratarbimine m³/aastas 543 065 534 834 527 355 522 650 517 948 513 336 509 013 504 858 500 879 496 994 493 088 489 287 485 417 481 579 VESI, tööstustarbimine m³/aastas 100 343 95 894 90 357 90 357 90 357 90 357 90 357 90 357 90 357 90 357 90 357 90 357 90 357 90 357 KANAL, eratarbimine m³/aastas 535 998 528 618 521 462 517 343 513 217 509 169 505 399 501 787 498 340 494 979 491 736 488 588 482 770 478 952 KANAL, tööstustarbimine m³/aastas 98 792 93 136 88 296 88 296 88 296 88 296 88 296 88 296 88 296 88 296 88 296 88 296 88 296 88 296 perspektiivne uute veetarbijate lisandumine aastas el - - - - - - - - - - - - - - perspektiivne uute kanalisatsioonitarbijate lisandumine aastas el - 31 30 30 30 29 29 29 29 28 24 24 - - VESI, tootmismaht tuh m³/aastas 795 769 763 756 748 741 734 727 720 714 707 701 696 692 KANAL, kogu puhastatav maht tuh m³/aastas 935 1 064 770 742 736 731 726 721 716 711 707 702 695 691 VESI MIS EI TOO TULU % % 19% 18% 19% 19% 19% 19% 18% 18% 18% 18% 18% 17% 17% 17% INFILTRATSIOON % % 32% 42% 21% 18% 18% 18% 18% 18% 18% 18% 18% 18% 18% 18% elanike vee ühiktarbimine liitrit/el/päevas 97 97 96 96 96 96 96 96 96 96 96 96 96 96 ühisveevärgiga ühendatud elanike osakaal % 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 100% 100% 100% ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike osakaal % 97% 97% 98% 98% 98% 98% 98% 98% 99% 99% 99% 99% 99% 99% elanike arvu aastane muutus % -0,23% -1,61% -0,92% -0,94% -0,95% -0,94% -0,89% -0,87% -0,84% -0,83% -0,81% -0,79% -0,79% -0,79% ELANIKE ARV el 15 563 15 312 15 170 15 027 14 885 14 745 14 613 14 487 14 365 14 247 14 132 14 020 13 909 13 799 finantsprognoos, tegevusnäitajad - Järve linnaosa Projekteeritud väärtused Nimetus Ühik 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 ühendatud elanike arv, VESI el 15 535 15 258 15 124 14 993 14 862 14 732 14 604 14 476 14 350 14 224 14 095 13 968 13 839 13 712 ühendatud elanike arv, KANAL el 15 243 14 988 14 875 14 763 14 651 14 541 14 431 14 322 14 213 14 106 13 999 13 893 13 765 13 638 VESI, eratarbimine m³/aastas 509 239 499 167 494 502 490 190 485 915 481 678 477 478 473 313 469 186 465 047 460 852 456 695 452 484 448 312 VESI, tööstustarbimine m³/aastas 90 904 86 259 89 187 89 187 89 187 89 187 89 187 89 187 89 187 89 187 89 187 89 187 89 187 89 187 KANAL, eratarbimine m³/aastas 498 583 489 861 486 016 482 345 478 701 475 083 471 490 467 924 464 383 460 868 457 378 453 913 450 041 445 892 KANAL, tööstustarbimine m³/aastas 1 480 141 1 602 811 1 539 729 1 539 729 1 539 729 1 539 729 1 539 729 1 539 729 1 539 729 1 539 729 1 539 729 1 539 729 1 539 729 1 539 729 perspektiivne uute veetarbijate lisandumine aastas el - - - - - - - - - - - - - - perspektiivne uute kanalisatsioonitarbijate lisandumine aastas el - 33 33 32 32 32 31 31 31 29 26 26 - - VESI, tootmismaht tuh m³/aastas 711 682 692 687 682 676 671 666 661 656 650 645 640 635 KANAL, kogu puhastatav maht tuh m³/aastas 2 915 3 580 4 570 4 185 4 138 4 092 4 047 4 003 3 959 3 916 3 875 3 834 3 826 3 818 109  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 finantsprognoos, tegevusnäitajad - Järve linnaosa Projekteeritud väärtused Nimetus Ühik 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 VESI MIS EI TOO TULU % % 16% 14% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 15% 15% 15% 15% 15% 15% INFILTRATSIOON % % 32% 42% 56% 52% 51% 51% 50% 50% 49% 49% 48% 48% 48% 48% elanike vee ühiktarbimine liitrit/el/päevas 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 ühisveevärgiga ühendatud elanike osakaal % 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 100% 100% 100% ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike osakaal % 97% 97% 97% 98% 98% 98% 98% 98% 98% 99% 99% 99% 99% 99% elanike arvu aastane muutus % -1,19% -1,84% -0,92% -0,92% -0,92% -0,92% -0,92% -0,92% -0,92% -0,92% -0,92% -0,92% -0,92% -0,92% ELANIKE ARV el 15 688 15 400 15 258 15 118 14 978 14 840 14 703 14 568 14 433 14 300 14 168 14 038 13 908 13 780 finantsprognoos, tegevusnäitajad - Sompa linnaosa Projekteeritud väärtused Nimetus Ühik 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 ühendatud elanike arv, VESI el 743 740 734 727 721 714 708 703 697 692 687 682 676 671 ühendatud elanike arv, KANAL el 732 730 724 719 713 707 702 697 692 687 683 678 673 667 VESI, eratarbimine m³/aastas 23 466 21 452 22 121 21 923 21 726 21 533 21 351 21 177 21 010 20 847 20 694 20 540 20 378 20 217 VESI, tööstustarbimine m³/aastas 1 528 1 534 1 744 1 744 1 744 1 744 1 744 1 744 1 744 1 744 1 744 1 744 1 744 1 744 KANAL, eratarbimine m³/aastas 18 379 16 672 17 384 17 245 17 106 16 969 16 842 16 720 16 603 16 490 16 380 16 273 20 277 20 116 KANAL, tööstustarbimine m³/aastas 1 378 1 233 1 351 1 351 1 351 1 351 1 351 1 351 1 351 1 351 1 351 1 351 1 351 1 351 perspektiivne uute veetarbijate lisandumine aastas el - - - - - - - - - - - - - - perspektiivne uute kanalisatsioonitarbijate lisandumine aastas el - 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 - - VESI, tootmismaht tuh m³/aastas 51 43 46 45 45 44 43 42 42 41 40 40 39 39 KANAL, kogu puhastatav maht tuh m³/aastas 29 31 19 19 18 18 18 18 18 18 18 18 22 21 VESI MIS EI TOO TULU % % 51% 47% 49% 47% 48% 47% 47% 46% 45% 45% 44% 44% 44% 44% INFILTRATSIOON % % 32% 42% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% elanike vee ühiktarbimine liitrit/el/päevas 87 79 83 83 83 83 83 83 83 83 83 83 83 83 ühisveevärgiga ühendatud elanike osakaal % 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 100% 99% 100% 100% ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike osakaal % 97% 98% 98% 98% 98% 98% 98% 98% 99% 99% 99% 99% 99% 99% elanike arvu aastane muutus % 2,74% -0,40% -0,92% -0,94% -0,95% -0,94% -0,89% -0,87% -0,84% -0,83% -0,81% -0,79% -0,79% -0,79% ELANIKE ARV el 751 748 741 734 727 720 714 708 702 696 690 685 679 674 110  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 finantsprognoos, tegevusnäitajad - Kukruse linnaosa Projekteeritud väärtused Nimetus Ühik 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 ühendatud elanike arv, VESI el 447 437 434 430 426 422 418 415 412 409 406 403 400 396 ühendatud elanike arv, KANAL el 443 434 430 426 423 419 416 412 409 406 403 401 397 394 VESI, eratarbimine m³/aastas 14 659 14 204 13 803 13 680 13 557 13 436 13 323 13 214 13 113 13 014 12 918 12 822 12 721 12 620 VESI, tööstustarbimine m³/aastas 705 457 769 769 769 769 769 769 769 769 769 769 769 769 KANAL, eratarbimine m³/aastas 10 138 10 286 9 853 9 769 9 685 9 603 9 525 9 451 9 381 9 311 9 245 9 180 12 653 12 553 KANAL, tööstustarbimine m³/aastas 589 318 603 603 603 603 603 603 603 603 603 603 603 603 perspektiivne uute veetarbijate lisandumine aastas el - - - - - - - - - - - - - - perspektiivne uute kanalisatsioonitarbijate lisandumine aastas el - 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 - - VESI, tootmismaht tuh m³/aastas 28 24 27 24 24 24 24 23 23 22 22 22 22 21 KANAL, kogu puhastatav maht tuh m³/aastas 16 18 54 45 43 41 40 38 37 35 34 33 44 44 VESI MIS EI TOO TULU % % 44% 38% 46% 41% 41% 41% 40% 40% 39% 39% 38% 38% 38% 38% INFILTRATSIOON % % 32% 42% 80% 77% 76% 75% 74% 74% 73% 72% 71% 70% 70% 70% elanike vee ühiktarbimine liitrit/el/päevas 90 89 87 87 87 87 87 87 87 87 87 87 87 87 ühisveevärgiga ühendatud elanike osakaal % 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 100% 100% ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike osakaal % 98% 98% 98% 98% 98% 98% 98% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% elanike arvu aastane muutus % -2,59% -2,21% -0,92% -0,94% -0,95% -0,94% -0,89% -0,87% -0,84% -0,83% -0,81% -0,79% -0,79% -0,79% ELANIKE ARV el 452 442 438 434 430 426 422 418 415 411 408 405 401 398 finantsprognoos, tegevusnäitajad - Oru linnaosa Projekteeritud väärtused Nimetus Ühik 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 ühendatud elanike arv, VESI el 970 928 920 912 903 895 888 880 873 867 860 854 847 840 ühendatud elanike arv, KANAL el 951 911 904 897 890 884 877 871 866 860 855 850 843 836 VESI, eratarbimine m³/aastas 26 943 24 629 25 446 25 219 24 991 24 767 24 558 24 356 24 163 23 975 23 794 23 618 23 431 23 245 VESI, tööstustarbimine m³/aastas 1 340 3 592 1 677 1 677 1 677 1 677 1 677 1 677 1 677 1 677 1 677 1 677 1 677 1 677 KANAL, eratarbimine m³/aastas 26 943 24 629 25 528 25 334 25 140 24 949 24 772 24 602 24 441 24 283 24 132 23 984 23 319 23 135 111  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 finantsprognoos, tegevusnäitajad - Oru linnaosa Projekteeritud väärtused Nimetus Ühik 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 KANAL, tööstustarbimine m³/aastas 1 221 3 090 1 599 1 599 1 599 1 599 1 599 1 599 1 599 1 599 1 599 1 599 1 599 1 599 perspektiivne uute veetarbijate lisandumine aastas el - - - - - - - - - - - - - - perspektiivne uute kanalisatsioonitarbijate lisandumine aastas el - 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 - - VESI, tootmismaht tuh m³/aastas 31 31 30 30 30 30 29 29 29 29 29 28 28 28 KANAL, kogu puhastatav maht tuh m³/aastas 41 47 71 62 61 60 58 57 56 55 54 53 52 51 VESI MIS EI TOO TULU % % 10% 10% 10% 10% 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% INFILTRATSIOON % % 32% 42% 62% 57% 56% 55% 55% 54% 54% 53% 52% 52% 52% 52% elanike vee ühiktarbimine liitrit/el/päevas 76 73 76 76 76 76 76 76 76 76 76 76 76 76 ühisveevärgiga ühendatud elanike osakaal % 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 100% 99% ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike osakaal % 97% 97% 97% 98% 98% 98% 98% 98% 98% 99% 99% 99% 99% 99% elanike arvu aastane muutus % -2,39% -4,39% -0,92% -0,94% -0,95% -0,94% -0,89% -0,87% -0,84% -0,83% -0,81% -0,79% -0,79% -0,79% ELANIKE ARV el 980 937 929 920 911 903 895 887 879 872 865 858 851 845 finantsprognoos, tegevusnäitajad - Kohtla-Järve kokku Projekteeritud väärtused Nimetus Ühik 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 ühendatud elanike arv, VESI el 33 104 32 531 32 248 31 963 31 679 31 400 31 131 30 869 30 613 30 361 30 106 29 856 29 602 29 350 ühendatud elanike arv, KANAL el 32 513 31 986 31 742 31 496 31 251 31 009 30 777 30 551 30 331 30 115 29 903 29 695 29 442 29 191 VESI, eratarbimine tuh m³/aastas 1 117 1 094 1 083 1 074 1 064 1 055 1 046 1 037 1 028 1 020 1 011 1 003 994 986 112  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 finantsprognoos, tegevusnäitajad - Kohtla-Järve kokku Projekteeritud väärtused Nimetus Ühik 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 VESI, tööstustarbimine tuh m³/aastas 195 188 184 184 184 184 184 184 184 184 184 184 184 184 KANAL, eratarbimine tuh m³/aastas 1 090 1 070 1 060 1 052 1 044 1 036 1 028 1 020 1 013 1 006 999 992 989 981 KANAL, tööstustarbimine tuh m³/aastas 1 582 1 701 1 632 1 632 1 632 1 632 1 632 1 632 1 632 1 632 1 632 1 632 1 632 1 632 uute veetarbijate lisandumine el/aastas - - - - - - - - - - - - - - uute kanalisatsioonitarbijate lisandumine el/aastas - 68 67 66 66 65 65 64 64 62 54 53 - - VESI, tootmismaht tuh m³/aastas 1 616 1 550 1 559 1 542 1 529 1 515 1 501 1 488 1 475 1 462 1 449 1 436 1 426 1 416 KANAL, kogu puhastatav maht tuh m³/aastas 3 936 4 740 5 483 5 052 4 996 4 942 4 889 4 837 4 786 4 736 4 687 4 639 4 639 4 626 VESI MIS EI TOO TULU % % 19% 17% 19% 18% 18% 18% 18% 18% 18% 18% 18% 17% 17% 17% INFILTRATSIOON % % 32% 42% 51% 47% 46% 46% 46% 45% 45% 44% 44% 43% 44% 44% elanike vee ühiktarbimine liitrit/el/päevas 92 92 92 92 92 92 92 92 92 92 92 92 92 92 ühisveevärgiga ühendatud elanike osakaal % 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 99% 100% 100% 100% ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike osakaal % 97% 97% 98% 98% 98% 98% 98% 98% 98% 99% 99% 99% 99% 99% elanike arvu aastane muutus % -0,72% -1,78% -0,92% -0,93% -0,94% -0,93% -0,91% -0,89% -0,88% -0,87% -0,86% -0,85% -0,86% -0,85% ELANIKE ARV el 33 434 32 839 32 536 32 233 31 931 31 634 31 347 31 068 30 794 30 526 30 263 30 006 29 748 29 496 113  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Tabel 11-3 Tulude ja kulude analüüs TULUDE JA KULUDE ANALÜÜS Kohtla-Järve linna ÜVK arendamise kava finantsprognoos Projekteeritud väärtused Nimetus Ühik 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 Tulud veevarustusteenustest 3 266 3 394 3 547 3 690 4 949 5 226 5 395 5 538 5 746 6 078 6 430 6 823 7 141 7 458 Majapidamised tuh EUR/aastas 2 637 2 759 2 887 2 998 4 013 4 229 4 356 4 463 4 622 4 879 5 152 5 456 5 700 5 940 Ettevõtted ja asutused tuh EUR/aastas 629 635 660 692 937 997 1 038 1 075 1 124 1 199 1 278 1 367 1 442 1 518 Tulud kanalisatsiooniteenustest tuh EUR/aastas 5 656 6 482 6 338 6 328 7 358 8 203 9 115 10 092 10 938 11 836 12 632 13 745 14 552 15 316 Majapidamised tuh EUR/aastas 2 328 2 599 2 584 2 585 2 945 3 268 3 645 4 018 4 334 4 667 4 955 5 367 5 661 5 920 Tööstusettevõtted tuh EUR/aastas 3 328 3 883 3 755 3 743 4 412 4 935 5 470 6 074 6 603 7 168 7 677 8 378 8 891 9 396 Sademevee teenus tuh EUR/aastas - - - - - - - - - - - 0 0 0 Liitumistasu tulud tuh EUR/aastas Muud tulud tuh EUR/aastas 301 145 158 13 14 14 14 14 15 15 15 16 16 16 Infrastruktuuri jääkväärtus tuh EUR/aastas Kokku tulud tuh EUR/aastas 9 223 10 021 10 044 10 032 12 320 13 443 14 524 15 644 16 698 17 928 19 077 20 583 21 709 22 790 81 479 556 € Tegevuskulud Tööjõukulud tuh EUR/aastas 3 426 3 746 3 939 4 126 4 308 4 493 4 679 4 876 5 079 5 291 5 511 5 740 5 977 6 224 Tehn+admin personal, vesi tuh EUR/aastas 1 370 1 499 1 576 1 650 1 723 1 797 1 872 1 950 2 032 2 117 2 205 2 296 2 391 2 489 Tehn+admin personal, kanal tuh EUR/aastas 2 055 2 248 2 363 2 476 2 585 2 696 2 807 2 925 3 048 3 175 3 307 3 444 3 586 3 734 Kemikaalikulud RVP-jaamas tuh EUR/aastas 155 150 166 160 162 163 165 167 169 171 173 174 178 181 Kemikaalikulud veetootmisest tuh EUR/aastas 7 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 5 Energiakulud tuh EUR/aastas 1 162 1 102 1 287 1 277 1 303 1 329 1 363 1 391 1 423 1 455 1 488 1 521 1 568 1 610 Energiakulu RVP-jaamas tuh EUR/aastas 570 480 620 605 619 634 653 668 686 703 721 739 763 787 Energiakulu reoveepumplates tuh EUR/aastas 143 164 217 214 218 222 228 233 238 243 248 254 264 271 Energiakulu veetootmises tuh EUR/aastas 438 448 439 447 454 461 469 478 486 496 505 515 527 538 Energiakulu sademeveepumplates tuh EUR/aastas Energiakulu, muud valdkonnad tuh EUR/aastas 11 11 11 12 12 12 12 13 13 13 13 14 14 14 Heitvee saastetasu tuh EUR/aastas 142 154 171 164 166 167 170 171 173 175 177 179 182 185 Vee erikasutuse tasu tuh EUR/aastas 234 227 233 233 235 238 242 245 249 253 258 262 268 273 Hoolduskulud tuh EUR/aastas 713 693 879 903 923 942 961 980 1 000 1 020 1 040 1 061 1 082 1 104 Hoolduskulud, vesi tuh EUR/aastas 285 277 352 361 369 377 384 392 400 408 416 424 433 442 Hoolduskulud, kanal tuh EUR/aastas 428 416 528 542 554 565 577 588 600 612 624 637 649 662 Administratiivkulud, finants- jm. teenused tuh EUR/aastas 736 737 857 880 900 918 937 956 975 994 1 014 1 034 1 055 1 076 Administratiivkulud jm teenused, vesi tuh EUR/aastas 295 295 343 352 360 367 375 382 390 398 406 414 422 430 Administratiivkulud jm teenused, kanal tuh EUR/aastas 442 442 514 528 540 551 562 573 585 597 608 621 633 646 Masinate kulud tuh EUR/aastas 348 315 327 336 344 351 358 365 372 380 387 395 403 411 Masinate kulud, vesi tuh EUR/aastas 139 126 131 134 137 140 143 146 149 152 155 158 161 164 Masinate kulud, kanal tuh EUR/aastas 209 189 196 202 206 210 215 219 223 228 232 237 242 247 Halbade debitoorsete võlgade provisjon tuh EUR/aastas 6 -4 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Ülenormatiivse saastetasu kulud jm tariifivälised kulud tuh EUR/aastas 1 11 12 12 13 13 14 14 15 16 16 17 18 18 Kokku tegevuskulud tuh EUR/aastas 6 930 7 134 7 876 8 096 8 357 8 620 8 893 9 170 9 460 9 760 10 069 10 389 10 735 11 087 tegevuskulud veemajandusest tuh EUR/aastas 6 929 7 123 7 864 8 084 8 344 8 607 8 879 9 156 9 445 9 744 10 053 10 372 10 718 11 068 Kasum enne intresse, makse ja amortisatsiooni (EBIDA) tuh EUR/aastas 2 293 2 887 2 168 1 936 3 964 4 823 5 632 6 474 7 239 8 168 9 008 10 194 10 974 11 703 114  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 Tabel 11-4 Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikkus Nimetus Ühik 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 INVESTEERINGUD 103% 103% 103% 103% 103% lühiajalised ja pikaajalised varad tuh EUR/aastas 3 317 2 545 3 981 9 662 14 011 12 958 9 781 10 584 8 895 12 215 10 628 16 060 11 940 11 238 Kohtla-Järve ÜVK arendamise kava inv.programm tuh EUR/aastas 0 0 434 5 477 7 879 7 344 5 878 6 129 6 956 7 115 6 325 7 454 7 685 6 898 sh Kurtna-Vasavere - - - 4 011 4 146 482 - - 569 580 - - - - sh KJ reoveepuhasti - - - 15 1 312 4 019 5 014 5 115 5 217 5 321 - - - - sh Järve LO - - 192 203 452 515 - - - - 2 869 3 218 2 278 2 323 sh Ahtme LO - - 242 1 191 1 729 1 741 - 334 142 180 - 2 019 2 271 2 317 sh Kukruse LO - - - 6 147 331 - - 22 - 1 716 805 821 837 sh Sompa LO - - - 6 51 159 - - 352 128 1 385 1 413 2 316 1 421 sh Oru LO - - - 12 42 96 - - 654 559 - - - - sh Üldine - - - 31 - - 864 680 - 348 355 - - - Jõhvi valla ÜVK arendamise kava inv.programm tuh EUR/aastas 788 248 473 2 530 2 866 2 965 2 560 2 611 175 2 900 2 958 3 017 3 077 3 139 Lüganuse valla ÜVK arendamise kava inv.programm tuh EUR/aastas 0 0 2 844 1 238 1 984 1 908 1 213 1 296 1 761 1 917 1 307 1 155 1 178 1 201 muud investeeringud 2 528 2 297 230 417 1 282 741 130 548 4 283 37 4 434 0 0 Kokku Järve Biopuhastuse investeeringud tuh EUR/aastas 3 317 2 545 3 981 9 662 14 011 12 958 9 781 10 584 8 895 12 215 10 628 16 060 11 940 11 238 Kumulatiivsed investeeringud al 2026 tuh EUR 3 981 13 643 27 655 40 612 50 393 60 977 69 872 82 087 92 715 108 775 120 716 131 954 FINANTSEERIMISALLIKAD Kohtla-Järve linna ÜVK arendamise kava finantsprognoos Projekteeritud väärtused Nimetus Ühik 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 Omafinantseering tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ol.ol.laenude refinants. ja investeerimiskava laenud tuh EUR/aastas 3 082 1 748 1 656 6 561 9 217 10 699 8 068 9 327 7 651 10 775 9 282 31 076 24 673 24 663 Kokku omafinantseering tuh EUR/aastas 3 082 1 748 1 656 6 561 9 217 10 699 8 068 9 327 7 651 10 775 9 282 31 076 24 673 24 663 I voor kohalik sihtfinantseerimine (KohtlaJärve linn) tuh EUR/aastas KOV finantseerimine: sissemaksed reservkapitali tuh EUR/aastas - 450 394 - - - - - - - - - - - sihtfinantseerimine Lüganuse vald tuh EUR/aastas - - - 63 66 69 67 - - - - - - - Kokku projektiväline finantseerimine tuh EUR/aastas - 450 394 63 66 69 67 - - - - - - - Riigipoolne sihtfinantseerimine, Kohtla-Järve linna projektid tuh EUR/aastas - - 167 2 716 3 044 482 - - - - - - - - Riigipoolne sihtfinantseerimine, Jõhvi valla projektid tuh EUR/aastas - - - - - - - - - - - - - - Riigipoolne sihtfinantseerimine, Lüganuse valla projektid tuh EUR/aastas - - 1 358 459 478 503 489 - - - - - - - Kokku finantseerimine tuh EUR/aastas 3 082 2 198 3 575 9 799 12 805 11 754 8 624 9 327 7 651 10 775 9 282 31 076 24 673 24 663 115  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 RAHAVOOGUDE PLAAN Projekteeritud väärtused Nimetus Ühik 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 Kokku finantseerimine tuh EUR/aastas 3 082 2 198 3 575 9 799 12 805 11 754 8 624 9 327 7 651 10 775 9 282 31 076 24 673 24 663 Müügitulud tuh EUR/aastas 9 223 10 021 10 044 10 032 12 320 13 443 14 524 15 644 16 698 17 928 19 077 20 583 21 709 22 790 Intressitulud tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Käibekapitali muutus tuh EUR/aastas -159 -137 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kokku laekumised tuh EUR/aastas 12 146 12 083 13 619 19 831 25 125 25 197 23 149 24 971 24 349 28 703 28 359 51 659 46 382 47 453 Kokku tegevuskulud tuh EUR/aastas 6 930 7 134 7 876 8 096 8 357 8 620 8 893 9 170 9 460 9 760 10 069 10 389 10 735 11 087 Kokku investeeringud tuh EUR/aastas 3 317 2 545 3 981 9 662 14 011 12 958 9 781 10 584 8 895 12 215 10 628 32 131 23 892 22 487 intressid, kapitalirent tuh EUR/aastas 12 18 24 22 14 7 7 14 19 21 20 13 6 3 põhiosamaksed, kapitalirent tuh EUR/aastas 65 104 149 179 170 125 93 92 106 137 170 155 106 61 intressimaksed, investeeringute elluviimise laen tuh EUR/aastas 676 638 715 890 1 259 1 718 2 119 2 458 2 763 3 082 3 422 4 281 5 505 6 476 põhiosamaksed, investeerimingute elluviimise laen tuh EUR/aastas 718 848 887 970 1 298 1 759 2 294 2 697 3 163 3 546 4 085 4 549 6 102 7 336 varasemate ja pikaj. Inv. laenu intressimaksed tuh EUR/aastas 14 5 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 varasemate ja pikaaj. Inv. laenu põhiosamaksed tuh EUR/aastas 152 152 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kokku väljamaksed tuh EUR/aastas 11 884 11 445 13 631 19 819 25 109 25 186 23 186 25 015 24 407 28 761 28 393 51 518 46 347 47 450 rahavoog enne investeeringuid 3 579 3 182 3 969 9 674 14 027 12 968 9 743 10 540 8 837 12 157 10 594 32 272 23 927 22 490 Kokku rahavoog tuh EUR/aastas 262 637 -13 12 16 11 -38 -44 -58 -58 -34 141 35 3 Kumulatiivne rahavoog tuh EUR/aastas 1 195 1 832 1 820 1 832 1 847 1 858 1 821 1 777 1 719 1 661 1 627 1 768 1 803 1 806 116  Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 12. FINANTSANALÜÜS – KOHTLA-JÄRVE LINN Kohtla-Järve linna poolt elluviidavad investeeringud hõlmavad sademeveekanalisatsiooni rajatisi. Eeldatavalt on Kohtla-Järve linn enda sademeveerajatiste arendaja ning operaator. Investeeringute maksumuse indikaatorid tuuakse välja alljärgnevas tabelis. Tabel 12.1 Investeeringuprogrammi maksumused püsi- ja jooksevhindades (€)19 Kogu Lühiajaline Pikaajaline Kogu Lühiajaline Pikaajaline programm, programm, programm, programm, programm, programm, püsi- püsi- püsi- jooksev- jooksev- jooksev- hindades hindades hindades hindades hindades hindades Järve linnaosa 3 052 000 178 250 2 873 750 3 728 955 191 019 3 537 936 Ahtme linnaosa 4 450 000 278 000 4 172 000 5 435 487 297 915 5 137 572 Kukruse 438 250 100 000 338 250 482 084 104 959 377 125 linnaosa KOKKU 7 940 250 556 250 7 384 000 9 646 525 593 893 9 052 632 Investeeringuprogrammi maksumus on kohandatud jooksvatesse hindadesse, võttes arvesse ehitushinna oodatavat tõusu. Hinnatõusu eeldused on samad, mis vee-ettevõtja finantsanalüüsi peatükis 10.2.2. vt tabel 10.1 117