Taotlus

PLANEERIJA: OÜ Pilveprojekt reg. nr. 11510253 Raja tee 2, Kulna küla Lääne-Harju vald, Harjumaa 76613 Tel. +372 53314067 reg. nr. EEP001395 11.07.2008 Töö number: T0324 Asukoht: Jaama tänav 1c, Keila linn, Harju maakond Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering Planeeringu koostaja: Ramul Saarniit (arhitekt), Stina Metsis (volitatud arhitekt 7) 6. juuli 2026. a. SISUKORD I SELETUSKIRI 1 Planeeringu koostamise eesmärk ja lähteandmed. ................................................... 3 1.1 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud: ................................................................... 4 1.2 Planeeringu vastavus liigilt üldisematele planeeringutele ....................................................... 5 2 Olemasoleva olukorra iseloomustus: ........................................................................ 6 2.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus. .................................................................................. 6 2.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus................................................................................ 10 2.3 Olemasolevad piirangud planeeringualal ............................................................................... 10 2.4 Juurdepääsud .......................................................................................................................... 11 2.5 Tehnovõrgud .......................................................................................................................... 11 3 Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ning funktsionaalsete seoste analüüs. 12 4 Planeeringuettepanek. ............................................................................................ 14 4.1 Üldiselt ................................................................................................................................... 14 4.2 Krundijaotus ........................................................................................................................... 14 4.3 Kruntide ehitusõigus. ............................................................................................................. 15 4.4 Ehitiste arhitektuurinõuded. ................................................................................................... 16 4.5 Piirded .................................................................................................................................... 16 4.6 Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus. ...................................................................... 17 4.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted. ........................................................................................ 18 4.8 Vertikaalplaneerimine. ........................................................................................................... 20 4.9 Tuleohutusnõuded. ................................................................................................................. 20 4.10 Tehnovõrgud. ......................................................................................................................... 21 4.11 Telekommunikatsioonivarustus ............................................................................................. 23 4.12 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine. ..................................................................................... 24 4.13 Soojavarustus ja jahutus. ........................................................................................................ 24 4.14 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded. .................................................................................... 25 4.15 Müra ....................................................................................................................................... 25 4.16 Servituudid ja kitsendused ..................................................................................................... 28 5 Keskkonnatingimused ja võimalik keskkonnamõju hindamine. ............................... 29 6 Võimalikud ohuolukorrad......................................................................................... 29 6.1 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. ......................................................... 31 7 Planeeringu elluviimise tegevuskava. ..................................................................... 31 II JOONISED 1. Asukoha skeem DP-1 M 1:10000 2. Kontaktvööndiskeem DP-2 M 1:1000 3. Tugiplaan DP-3 M 1:500 4. Põhijoonis DP-4 M 1:500 5. Tehnovõrgud DP-5 M 1:500 6. Illustratsioon 1 DP-6 7. Illustratsioon 2 DP-7 8. Illustratsioon 3 DP-8 9. Kruntimise plaan DP-9 M 1:500 Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 2  I SELETUSKIRI 1 Planeeringu koostamise eesmärk ja lähteandmed. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kavandada elamumaa sihtotstarbega Jaama tn 1c katastriüksusele (kat.nr 29601:001:0333) ehitusõigus, hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeritav ala on ca 0,41 ha. Detailplaneeringu põhjendus. Vastavalt detailplaneeringu lähteseisukohtades toodule: „ Linna ja kinnistu omaniku ühine huvi on, antud suures osas tühjana seisev krunt, korrastada ja võtta maa kasutusse. Soovitud elamu on võimalik sobitada olemasoleva elurajooni ja intensiivse kasutusega raudteejaama kvartali vahele. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada uusarenduste planeerimisel Keila konkurentsivõime teiste linnade kõrval: oluline on elanike arv (maksumaksjad) ja nende elukeskkonna kvaliteet ning atraktiivsus, ühtlasi säilitades väljakujunenud aladel olemasoleva miljöö väärtuslikud elemendid ruumilise planeerimise parimaid praktikaid rakendades“. Detailplaneeringu koostamise alus:  Keila Linnavalitsuse korraldus 31. august 2023 nr 2-2/256, Keila linn, Jaama tänav 1c kinnistu ning lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu lähtedokumendid, õigusaktid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid:  Keila linna üldplaneering, kehtestatud 26.03.2024 Keila Linna volikogu otsusega nr 1-3/7.  Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 9.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78);  Planeerimisseadus;  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;  Rahvatervise seadus;  Looduskaitseseadus;  Maakatastriseadus;  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;  Tuleohutusseadus;  Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „ Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 3   Eesti Standard EVS 809:1:2002 Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine;  Katastriuksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord;  EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest;  Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;  Sotsiaalministri 12.11.2025. a määrus nr 61 "Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid"  Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr. 78 ”Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”;  Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;  Siseministri 18.02.2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,  kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord;  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007 määrus nr 19 „Elektripaigaldiste kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“;  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe  miinimumnõuded“;  EVS 843:2016 Linnatänavad;  Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;  Siseministri 01.03.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.  Riigihaldusministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ ja selle lisa 5 Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Harjumaa kergliiklusteed“  Keila Linnavolikogu 31.08.2021 määrusega nr 11 kehtestatud Keila linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2036;  Keila Linnavolikogu 31.01.2017 määrusega nr 4 kehtestatud Kaugküttepiirkonna määramine.  Keila Linnavolikogu 28.09.2010 määrusega nr 14 kehtestatud „Keila linna ehitusmäärus“;  Keila linnavolikogu 31.05.2022 määrusega nr 1-2/7 kinnitatud Keila linna Kliima- ja energiakava  Keila Linnavolikogu 26.04.2022 määrus nr 5 Keila linna jäätmehoolduseeskiri  Keila Linna müravähendamise tegevuskava 2019 Lähiümbruse detailplaneeringud: Kontaktalas asuvad detailplaneeringud: 1. Haapsalu mnt 39 detailplaneering (kehtestatud 2010) 2. Männiku tn 1A kinnistu detailplaneering (kehtestatud 2006) 3. Keila Linna raudteejaama piirkonna detailplaneering (kehtestatud 2009) 4. Haapsalu mnt 25 ja 27 kinnistute ja lähipiirkonna detailplaneering (kehtestatud 2019). 1.1 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud:  Topograafiline plaan, Throne OÜ 29.02.2024 töö nr G24100  Haljastuse hinnang, Keskkonnabüroo Grün-E OÜ 16.07.2024 töö nr 120724-1.  Helirõhutasemete mõõtmised, Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 25403-01 29.09.2025.  Keskkonnamüra hinnang, Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 25403-02 07.10.2025. Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 4 1.2 Planeeringu vastavus liigilt üldisematele planeeringutele Vastavus maakasutuse juhtotstarbe järgi. Keila linna üldplaneeringu maakasutuse joonise kohaselt asub planeeringuala segaotstarbelise (S) juhtotstarbega alal. Vastaval alal nähakse ette järgmist: Mitmekülgse kasutusotstarbega ehitiste ja neid teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud ala tihendatavates perspektiivsetes kohalikes keskustes, sh kaubandus- ja teenindushooned, väiketootmine, äri- ja väikeettevõtlus, elamisfunktsioon. Detailplaneeringus kavandatu vastab üldplaneeringuga määratud juhtotstarbele. Vastavus arendusüksuste tingimustele. Arendusüksuste jaotuse järgi asub planeeringuala 6.3.2 Jaama ümbruse kvartalid. Sellel alal väärtustatakse üldplaneeringu kohaselt Keila linna ajaloolist miljööd. Aladel, millele miljööala piirangud ei laiene võib olemasolevat hoonestust rekonstrueerida või asendada uute hoonetega. Jaama tänava äärsete kvartalite hoonestus võib olla mahuliselt liigendatud ning selle eeldatav korruselisus (maapealsete korruste arv ) erinevates osades võib olla kaks kuni kolm korrust. Alumistel korrustel lubatakse kavandada tänavale avanevad äri- ja ühiskondlikud pinnad ja ülemistel korrustel elamis- , ühiskondlikud või äripinnad. Parkimise suunamisel lähtutakse põhimõttest, et see ei tohi kahjustada inimsõbralikku ruumi, kuid samas peab see võimaldama tänavaäärsete äride head toimivust. Tagada tuleb võimalused jalgrataste parkimiseks. Detailplaneeringus kavandatu vastab arendusüksuse tingimustele Vastavus üldplaneeringuga kehtestatud üldistele ehitustingimustele: Punkt 8. Parkimiskohtade kavandamisel lähtuda igal üksikjuhtumil tegelikust vajadusest. Parkimiskohtade arvestamisel arvestada ligipääsetavust, kaugust ühistranspordipeatustest ja kesksusest. Eelistada parkimiskohtade asemel haljastatud õuealade säilitamist, parklate liigendamist haljastusega. Eelistada keskkonnasõbralike transpordiviiside kasutamist. Arvestades transpordiühenduste lähedust (raudteejaam, bussipeatused) on detailplaneeringuga kavandatud kuus parkimiskohta sõidukitele ehk üks koht ühe elukorteri Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 5 kohta ja ühine varjualune jalgrataste parkimiseks ja hoiustamiseks. Krundile on kavandatud võimalikult palju uut haljastust, säilitatakse maksimaalselt olemasolevat. Punkt 10. Keelatud on sulgeda elanike poolt kasutatavaid liikumisteid ja jalgradu kui kasutus põhineb väljakujunenud taval. Erandjuhtudel on nõutav Linnavalitsuse nõusolek. Planeeringuga parendatakse oluliselt jalakäijate ja jalgratturite jmt liikumisvahenditega liikumise võimalusi. Planeeringuga kavandatakse planeeringuala läbiv valgustatud ja kõvakattega kaasaegne kergliiklustee . Punkt 14. Kui üldplaneering ei määra vastava arendusüksuse krundi minimaalset haljastuse osakaalu, siis elamukruntide ehitiste ja parklate pindala kavandamisel lähtutakse üldpõhimõttest, et kõvakattega alad krundil (sh ehitised, asfalteeritud/ sillutatud alad) ei oleks kokku suuremad kui krundi haljastatav osa (st haljastuse osakaal 50% krundist). Sõltuvalt elamukrundi ja selle ümbruse olemasolevast maastikulisest keskkonnast võib Linnavalitsus seada tingimuseks suurema või väiksema haljastuse osakaalu. Nii kliimamuutustega kohanemise kontekstis kui ka tehnilisest ja majanduslikust aspektist on väga oluline Keila linna haljasalade roll sademeveekanalisatsiooni ja sademevett koguvate veekogude koormuse vähendamisel. Planeeringuga on kavandatud max 380 m2 ehitisealust pinda, sellele lisandub juurdepääsutee ja parkimisala ca 250 m2 . Seega kõvakattega ala on kokku ca 630 m2 , mis on 48% <50% 1307 m2 krundi pindalast. Kõvakattega pindadelt suunatakse vesi oma krundile planeeritud nõvasse. Parkimisala rajatakse osaliselt vett läbilaskva katendiga. Detailplaneering vastab üldplaneeringu üldistele ehitustingimustele. Nõuded piiretele. Keila kesklinna miljööväärtuslikul alal on piirde kõrguseks ca 1,4 m. Hea linnaruumi ja vaadete säilitamiseks sobiv piirete kõrgus on ca 1,2 m. Haljaspiire võib eelpool toodud näitajatest olla kõrgem. Piirete kõrguseks on planeeritud maksimaalselt 1,4 m maapinnast (v.a. raudteeäärne ohutuspiire). 2 Olemasoleva olukorra iseloomustus: 2.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus. Planeeringuala asub Keila linna jaama ümbruse kvartali servas puutudes kokku Pargiveere ümbruse elamualaga. Raudteeäärne krunt külgneb lõunast raudteejaama territooriumi ja teenindusteega, mis kasutusel ka kergliikluskoridorina. Idas paikneb Keila Kesklinna miljööväärtuslik ala koos Raudteejaama ja selle abihoonega, mis on hinnatud väga väärtuslikeks hooneteks, sh on piirinaabriks ajalooline raudteetööliste elamu Jaama tn 1b. Põhjaküljel asub Jaama kaupluse kaubandushoone koos postkontori ja äridega. Jaama ümbruse kvartal on intensiivse kasutusega linnakeskuse osa, kus asub palju ärisid ning hoonete kasutusotstarbed vahetuvad suhteliselt sageli. Rongiliiklus, ennekõike reisirongi liiklus on kasvutrendis, seega võib ennustada kvartali kasutuse intensiivsuse kasvu. Läänes asuvas elamukvartalis asuvad valdavas enamuses üksikelamukrundid ligipääsudega Haapsalu maanteelt (koos selle tänavasoppidega) või Männiku tänavalt, aga ajalooliselt on ligipääsuna kasutatud ka Raudteejaama territooriumil kulgevat teeninduseks mõeldud teed. Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 6 Reljeef on suhteliselt tasane. Maapind on absoluutkõrgusega 36 meetri juures (EH2000). Vaade planeeritavale kergliilusteele. Vasakul raudtee, paremal Jaama tn 1b elamu Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 7 Vaade lõunast üle raudtee planeeringuala poole. Paremal paistmas Jaama tn 1b elamu. Vaade põhjast Jaama tn 1 parkimisplatsi poolelt. Otse vaates väärtuslik sirelihekk, mille taga Jaama tn 1c krunt. Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 8 Vaade Jaama platsi poolt. Vasakul Jaama tn 1b ja paremal Jaama 1 kauplus. Vaadel Jaama tn 1b raudteetööliste elamule (1907) Jaama platsi poolt. Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 9 Vaated Jaama tn 1b abihoonele planeeritavalt kergliiklusteelt. Jaama tn 1b abihoone vaatega Jaama tn 1c poolt 2.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus. Planeeringuala moodustab Jaama tänav 1c katastriüksus (kat.nr 29601:001:0333), mille maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Pindala on 1307 m 2, millest 1307 m2 on õuemaa. Maapind on tasane ja kaetud vähese haljastusega. Katastriüksus on hoonestamata. Lisaks on planeeringualasse hõlmatud osaliselt Jõe tn 70c//Turu tn 1//Keila Raudteejaam katastriüksus (transpordimaa 100%) ja osaliselt Männiku tn (transpordimaa 100%). 2.3 Olemasolevad piirangud planeeringualal Peamised kitsendused tulenevad raudtee ja tehnovõrkude kaitsevöönditest:  raudtee kaitsevöönd;  elektripaigaldised ja nende kaitsevööndid;  sideehitised ja nende kaitsevööndid;  ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud ja nende kaitsevöönd.  planeeringuala piirneb Keila linna miljööala võtmestruktuuriga. Planeeritaval alal puuduvad looduskaitselised piirangud. Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 10 2.4 Juurdepääsud Juurdepääs sõidukitega Jaama tn 1c katastriüksusele avalikult teel puudub. Reaalselt kasutavad Jõe tn 70c//Turu tn 1//Keila Raudteejaam katastriüksuse raudtee äärset ala liikumiseks nii jalakäijad, ratturid, kui ka sõidukid. Vaatluse järgi saab järeldada, et mitmed eelnimetatud katastriüksuse piiri äärsed elamumaa elanikud kasutavad seda liikumisteed ka põhilise juurdepääsuna sõidukitega, kuigi on olemasolevad juurdepääsud Haapsalu mnt põiktänavate kaudu. Üldplaneeringuga on samale trajektoorile määratud raudteeäärne liikumistee (jala- ja jalgrattaga), mida täna ka kasutatakse. 2.5 Tehnovõrgud Jaama 1c katastriüksusel puuduvad kõik tehnovõrgud ja liitumispunktid. Lähipiirkonnas on olemas kõik võimalused liitumiseks tehnovõrkudega. Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 11 3 Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ning funktsionaalsete seoste analüüs. Planeeringuala paikneb Keila miljööväärtusliku ala serval raudteejaama läheduses. Üldises plaanis asub planeeringualast põhjast Pargiveere elamuala, kus domineerivad kahekorruselised viil- ja lamekatusega elamud. Haapsalu mnt ääres asuv esimene rida krunte asub miljööväärtuslikul alal. Kirdesuunal kuni Haapsalu maanteeni asuvad mitmed ärimaa krundid. Idapool jätkub jaama plats koos jaamahoonega, mis on üheks oluliseks linna sõlmpunktiks. Lõunas asub Keilat läbiv raudtee maa-ala ja kaugemal üle raudtee Lõuna-Keila elamute maa-ala. Vahetult piirneb planeeringuala idast Jaama tn 1b elamumaaga, millel asuvad väga väärtuslikud raudteetööliste elamu ja abihoone. Väärtuslikuks võib pidada ka säilinud krundi proportsiooni ja suurust. Elamu on väga hästi säilinud koos iseloomuliku puitdekooriga. Originaalkujul on säilinud ka omapärane kahekorruseline abihoone. Järgmisena pisut edasi on idapool Jaamahoone ja seda ümbritsevad elamud ja abihooned nagu jääkelder, paekivist saun, veetorn, laohoone. Jaamahoone koos abihoonetega pärinevad 19.-20 sajandi vahetusest, kui Keilasse rajati raudtee (1870.a.). Põhja-kirde suunal piirneb ala Jaama tn 1 parklaga, kinnistuid lahutab väärtuslikuks hinnatud sirelihekk. Jaama tn 1 on ärimaa, millel asub Jaama kauplus postimaja ja väikeäridega. Piirkonnas asuvad mitmed Keila kõige väärtuslikumad hooned ja esile tuleks tuua miljööväärtusliku ala hoonete gruppi kui tervikut. 19 saj. lõpus ja 20 saj. alguses arenes jaama piirkond jõudsalt ja kujunes sama oluliseks kui mitte olulisemaks sõlmpunktiks kui Mihkli kiriku esine ala. Jaamahoone areng läbi ajaloo 1900-1910 1920-1940 1998.a 20___ Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 12 Fotolt on võib aimata planeeringualal olnud viilkatusega hoonet. Foto 1965 (Ajapaik) Haapsalu mnt, Jaama tn, Uus tn jt ääres on tüüpiliseks elamu tüübiks väikese eesaiaga ühe- kuni kahekorruseline viilkatuse ja puitvoodriga (uhkematel puitpitsi ja dekooriga) hoone. Ajaloolistel hoonetel on mõnel säilinud ka iseloomulik varikatusega etik. Haapsalu mnt ääres on dominantideks veel teine tüüp – nu rgamajad, mille uhked nurga fassaadid on kaugele näha. Planeeringualast idasse jääb ka kergliiklustee, mis suundub mänguväljaku, perspektiivse turu, ja parkla poole. Nendest mitmed on ellu viidud Keila raudteejaama piirkonna detailplaneeringu visiooni kohaselt. Uute eluruumide rajamisega korrastatakse tükike Jaama piirkonnast ja luuakse mugavamaks jalakäijate ja jalgratturite teekond. Rongide liikumissagedus on oluliselt tõusnud, rongid on muutunud mugavaks ja kasutajate arv on tõusujoones. Head transpordiühendused pealinnaga on muutnud Keila väga atraktiivseks elukohaks ja kiirendab ka Jaama piirkonna arengut. Planeeritav elamu ja seega elanike arvu tõus annab väikese, kuid olulise tõuke jaama piirkonna arengule. Võttes eelnevat arvesse ja järgides kontaktvööndis asuvate hoonete mahtu ja kõrgust ning piirkonna perspektiivi on planeeringuga ette nähtud kinnistule püstitada kahekorruseline kolme kuni kuue korteriga rida- või korterelamu. Uute hoonete rajamine annab võimaluse ala tervikuna korrastada, tihendada linnaruumi ja luua hea elukeskkond. Maapinna reljeef on planeeringualal ja üldiselt Keilas suhteliselt tasane (abs. kõrgus ca 36m). Jaama ümbruse hoonestuse tehnilised võrdlusnäitajad. Jaama tn 1b: ehitisealune pind 382 m 2 , kat.ü. pind 1501 m2, täisehitus 25% Haapsalu mnt 35a: ehitisealune pind 172,1 m2, kat.ü. pind 1178 m2, täisehitus 15% Haapsalu mnt 35b: ehitisealune pind 160,5 m2, kat.ü. pind 642 m2, täisehitus 25% Jaama tn 2: ehitisealune pind 226 m2 , kat.ü. pind 1162 m2, täisehitus 19% Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 13 Arvestades, et Jaama tn 1b ja Jaama tn 2 hooned on eelmise 19-20 saj. vahetusest, Haapsalu mnt 35a ja 35b 1978. ja 1986. aastast ja seega vastavad on ka tolle aja planeerimistava kohased hoonestustiheduse näitajad. Tänases olukorras on mõnevõrra kõrgem hoonestustihedus (30%) õigustatud, pidades silmas linna tihendamise eesmärke, kuid arvestades seejuures, et ei vähendataks miljööväärtusliku ala väärtust ja ei halvendaks olemasolevate elanike elutingimusi. Lähimate hoonete kõrgustest tulenevalt on planeeritava kahekorruselise elamu kõrguseks määratud 7,5m planeeritavast maapinnast. Jaama tn 1a (jaamahoone) 9,5m (2k) Jaama tn 1 (kauplus „Jaama“) 5,3m Haapsalu mnt 35a, elamu , 6,7m (2k) Planeeritav ehitusõigus arvestab piirkonna valdava hoonestustiheduse ja hoonete tüübiga. Planeering vastab piirkonna ruumilise keskkonna kriteeriumitele ja arvestab piirkonnas väljakujunenud keskkonnaalaseid ja funktsionaalseid tegureid ning linna arengu perspektiive ja eesmärke. Jaama tn 1c krundi hoonestamine on põhjendatud arvestades külgnevate katastriüksuste sihtotstarbeid ja hooneid. Krundi hoonestamine elamuga moodustab koos jaama piirkonna teiste hoonetega loogilise terviku. Uue juurdepääsu rajamine Jaama tn 1c krundini annab võimaluse ehitada välja puuduv lüli raudteeäärsel kergliiklejate trajektooril. Jaama hoonest kuni Männiku tn nurgani saab kaasaegsetele tingimustele vastava katendi, valgustuse ja miljöö. Iga meeter korralikku kergliiklusteed tugevdab pikas perspektiivis rahva tervist ja vähendab keskkonna mõju. 4 Planeeringuettepanek. 4.1 Üldiselt Detailplaneeringuga muudetakse katastriüksuste piire, Jõe tn 70c//Turu tn 1//Keila Raudteejaam katastriüksusest eraldatakse krunt juurdepääsutee ja kergliiklustee rajamiseks. Jaama 1c krundile määratakse ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatakse juurdepääsutee avalikult teelt ja planeeringuala läbiv jalakäijate ja kergliiklustee. Planeeringuga tihendatakse Keila linna raudteejaama keskset ala, kus asuvad elu- ja ärifunktsiooniga hooned. Planeeringuala on tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Detailplaneeringu lahendus viib ellu üldplaneeringuga seatud eesmärke. Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga. Detailplaneeringu ala ei ole hõlmatud varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga. 4.2 Krundijaotus Detailplaneeringuga Jaama tn 1c katastriüksuse piire ei muudeta. Juurdepääsutee ja kergliiklustee rajamiseks eraldatakse 2061 m2 suurune krunt Jõe tn 70c//Turu tn 1//Keila Raudteejaam katastriüksusest (transpordimaa 100%), ülejäänud Jõe tn 70c//Turu tn 1//Keila Raudteejaam katastriüksuse pindalast jääb jääki (104871 m 2). NB! Vastavalt Maa- ja Ruumiameti andmetele (11.06.2025 seisuga) on Jõe tn 70c // Turu tn 1 // Keila raudteejaama krundi suuruse kohta Katastripidaja märkinud - pindala ebatäpne. Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 14 4.3 Kruntide ehitusõigus. Ehitusõigus on antud ainult positsioon 1 (Jaama tn 1c katastriüksus) elamumaa krundile. Hoonete arv Pos. 1 krundile on lubatud püstitada üks elamu ja kaks abihoonet. Lubatud on kolme kuni kuue elamuühikuga (korteriga) ridaelamu või korterelamu. Ehitisealuse pinna ja hoonete arvu hulka arvestatakse ka ilma ehitusloa või kirjaliku nõusolekuta püstitatavad väikehooned (Ehitusseadustiku Lisa 1 järgi alla 20 m 2 ehitisealuse pinnaga ja alla 5m kõrge). Hoonete kõrgus Elamu kõrgus võib olla kuni 7,5 m ja abihoonete kõrgus 4 m. Hoonete kõrgust arvestatakse keskmisest planeeritud maapinnast (kõrguse arvutamisel lähtutakse Majandus- ja taristuministri määrusest 05.06.2015 nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise kord“. Hoonete korruselisus Hoonetel on lubatud kuni kaks maapealset korrust, samuti on lubatud üks maa-alune korrus. Abihooned võivad olla ühekorruselised. Hoonete ehitistealune pind Krundile püstitavate kõikide hoonete maksimaalne ehitistealune pind võib olla kuni 380 m 2. Hoonestusala Tulenevalt raudtee kaitsevööndist ja muudest teguritest on hoonestusala määratud tingimuslikult kolmel alal:  Raudtee kaitsevööndist väljapool (põhjapool) asuv ala elamu ja abihoonete püstitamiseks.  Raudtee kaitsevööndis asuv ala eranditult abihoonete püstitamiseks.  Pos. 1 põhjapoolse piiri ääres raudtee kaitsevööndist väljapool (põhjapool) asuv ala elamu konsoolse osa rajamiseks (näiteks rõdu). Kõik hooned peavad asuma hoonestusalas, kaasa arvatud väikehoone (Ehitusseadustiku Lisa 1 järgi alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga ja alla 5m kõrge). Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 15 Muud tingimused  Elamu hooldamiseks, remontimiseks jmt tööde tegemiseks koostatakse ehitusprojekti faasis krundi kasutuskord, mis peab tagama vaba juurdepääsu ümber hoone.  Vajalikud uuringud järgmises etapis: Radooniuuring (vaata ka ptk 6 alalõik radoonirisk). Lisauuringute vajadus (nt. geoloogiline uuring) selgitatakse ehitusprojekti koostamise käigus. 4.4 Ehitiste arhitektuurinõuded.  Elamu eskiisprojekt kooskõlastada linnaarhitektiga.  Hooned võib püstitada vaid põhijoonisel toodud hoonestusalale arvestades p 4.3. tingimusi erinevatele hoonestusala osadele.  Planeeringualale rajatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ning arvestama ning sobituma naaberkruntide ja piirkonna hoonestusega. Arvestama peab raudteejaama miljöö ja ajaloolise pärandiga. Vältida suure monotoonse hoonemahu teket.  Hoonete välisviimistlus määratakse konkreetsete ehitusprojektidega.  Hoonete välisviimistlusmaterjalidena on lubatud kõik keskkonda sobituvad ja Eesti kliimasse sobivad materjalid, välja arvatud eksponeeritud palk, plastikvoodrilauad ja imitatsioonmaterjalid (nt, puit- ja looduskivi imitatsioonid) jmt. Eelistatud viimistlusmaterjaliks on puit, mida võib kombineerida muude materjalidega. Kasutada autentseid materjale.  Hoonete põhilise katusekattematerjalina kasutada eelistatult valtsprofiilplekki. Lubatud on ka kivi, puit ja lamekatuse pindadel rullmaterjal (trapets ja kiviprofiiliga katuseplekk ning SBS rullmaterjal ei ole lubatud).  Lubatud katusekalle 20 kuni 45 kraadi, väiksemas mahus (kuni 30% ehitisealusest pinnast) on lubatud ka lamekatus. Katusekalde valikul arvestada naaberhoonestuse katusekalletega.  Hoonete fassaadide värvilahenduses kasutada keskkonda sobivaid värvitoone.  Eluruumide projekteerimisel tagada head insolatsioonitingimused ja lähtuda EVS -EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 „Päevavalgus hoonetes“ projekteeritavas elamus ja samuti naaberkinnistutel.  Õhukonditsioneerid jmt tehnoseadmed tuleb projekteerida vähem vaadeldavate fassaadide poole peidetult / varjatult. Ventilatsioonirestid jmt värvida fassaadiga sama tooni.  Olenevalt hoone arhitektuursest lahendusest on soovitav rajada hoone soklikorrusele, kõikide hoone elanike tarvis, varjumiskoht või varjend. Selline ruum võib olla kas igal ridaelamu boksil eraldi või üks ühine, mida tavaolukorras saaks kasutada muul otstarbel.  Projekteerimise käigus valida viis kõige paremini sobivat rohepunkti ja sobitada need hoone arhitektuuri, maastikukujunduse ja haljastusega(vt seletuskiri prk 4.7) 4.5 Piirded Piirdeaiad on lubatud. Nõuded piiretele: piire peab sobituma miljöösse ja haakuma hoonete arhitektuuriga. Piirde maksimaalne kõrgus 1,4 m maapinnast ja minimaalne läbipaistvus peab olema 30% iga jm kohta. Teepoolsed piirded võivad olla puidust latt- või lippaed või võrkpiire hekiga, kruntide vahel võib olla võrkpiire. Kõiki piirdeid võib kombineerida hekiga. Tee poole avanevad väravad ei ole lubatud. Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 16 Erandina võib planeeritud sõidu- / kergliiklustee äärde kavandatud raudtee ohutuspiire olla kuni 1,5m kõrgune teraspostidel võrkpiire. Raudtee ohutuspiire rajatakse pos. 2 krundile ja Männiku tänav katastriüksusele põhijoonisel esitatud ulatuses. Koos hoone eskiisprojektiga kooskõlastada ka piirde lahendus linnaarhitektiga. 4.6 Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus. Olemasolevalt Jaama 1c katastriüksusele juurdepääs avalikult teelt puudub. Juurdepääs on planeeritud pos. 2 krundi kaudu algusega Männiku tänavalt. Üldplaneeringuga on samale trajektoorile määratud raudteeäärne liikumistee. Sellest tulenevalt on koos juurdepääsuteega planeeritud jalakäijatele, jalgratturitele ja autodele jagatud tänavaruum, mis saab alguse jaamahoonest ja lõpeb Männiku tänaval. Läbisõidu vältimiseks paigaldatakse teetakistused (nt. betoonskulptuurid) Jaama tn 1c kagu ja edela piirinurga lähistele. Jaamahoonest kuni Jaama tn 1c katastriüksuse edelanurgani on planeeritud eelkõige jalg- ja jalgrattatee, kuid võimaldab ka sõidukitega juurdepääsu Jaama tn 1b kinnistule. Kavandatud tee profiil kujundada säästlikke sademevee lahendusi kasutades. Tee serva kujundada näiteks viibekraav, madal nõva, mis ühtlasi oleks veereservuaariks nõva pervel kasvavale haljastusele (hekk elamumaa kruntide piiril). Tee rajamisega ei tohi halvendada naaberkruntide veerežiimi ja põhjustada üleujutusi. Nähtavuse parandamiseks on planeeritud raiuda või piirata Männiku tn 6a kinnistu nurgas asuvat haljastust. Täpsem lahendus antakse tee ehitusprojektiga. Parkimine Parkimine on lahendatud omal krundil ja juhindudes EVS 843:2016 Linnatänavad nõuetest. Arvestades ühistranspordiühenduste lähedust (rong, bussipeatused), on pos. 1 elamumaa krundile planeeritud 6 parkimiskohta. Pos. 1 krundi sissesõidutee ja parkimisala on planeeritud osaliselt vett läbilaskva katendiga, mis võimaldab sademeveel paremini kohapeal pinnasesse imbuda. Juurdepääsutee äärde on planeeritud lumevallitamise ala ja elamukruntide piiri äärde hekiga haljasriba tehnovõrkude rajamiseks. Juurdesõidutee lõppu rajatakse kolmnurkne Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 17 ümberpööramise ala juhindudes EVS 843:2016 Linnatänavad joonis 4.6 ümberpööramisala skeemidest. Päästeauto juurdepääs on lahendatud Männiku tn kaudu. Vastavalt EVS 812-7:2018 p. 14.1.4 peab juurdepääsutee olema vähemalt 3,5m laiune, kusjuures tee on soovitav rajada ringsõiduna või peab olema umbtee lõpus ümberpööramise võimalus. Liikluskorraldus Planeeritud tee on kavandatud kahesuunalise liiklusega õuealana. Peateele väljasõit reguleeritakse „anna teed“ või „stop“ märkidega. Kergliiklustee ja õueala liikluskorraldusega tee ülemineku ala ette on planeeritud liikluskorraldusvahendid nagu takistused ja märgid/viidad. Katendid Põhimõttelise lahendusena võib katendiks projekteerida näiteks Tallinna linnas tüüpkatendina kasutatava konstruktsiooni väikese liikluskoormusega (0-500) teedele (Tallinna LV 18.septembri 2019 määruse nr 27 LISA 1). Kiviparketi korral võib juhinduda sama määruse ptk 3 „Tallinna vanalinna parkett- ja munakivist sillutisega tänavad“ . Kergliiklustee ja õueala liikluskorraldusega tee üleminek tuuakse esile erinevate katenditega (värvitoon, kivi suurus, kuju, reljeefsus). Täpsemad tee parameetrid, katendid, nähtavuskolmurgad ja liikluskorraldus lahendatakse ehitusprojektiga. 4.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted. Planeeringualale on koostatud haljastuse inventuur, mille kohaselt Jaama tn 1c katastriüksusel väärtuslik haljastus puudub, kuid sellel asub väheväärtuslik ja likvideeritav haljastus. Põhjapiiril asub väärtuslik sirelihekk ja kirdenurgas kuusk. Planeeritud ehitiste edasisel projekteerimisel säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust (ka väärtuslikud põõsad). Igasugune haljastus vähendab läheduses asuvate teede negatiivset mõju: summutab müra, tõkestab tolmu ja saasteainete levikut, toimib Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 18 visuaalse tõkkena ja suurendab privaatsust. Samuti tarbib haljastus suure koguse sademevett, mida vett läbilaskmatute katenditega ja hoone katuselt sademeveesüsteemiga kokku kogutakse. Planeeritud hoonestuse ja rajatiste edasisel projekteerimisel valida nende asukohad vastavalt puude asukohale, viies raiutavate puude arvu minimaalseks. Juurdepääsutee rajamiseks võib olla vajalik järgmiste puude likvideerimine (nimekiri on esialgne ja täpsustatakse tee ehitusprojekti koostamise käigus): 31-50 - Ja (IV) 34 - Va (IV) 37-100 – Krs (IV) 38 – Va (V) 39 – Va (V) 44 – V (V) 47 – Va (IV) 48 – Va (V) 49 – Va (V) 51– Va (IV) 52– Va (IV) 53 – Sa (V) 54-100 Pi (V) 60-Tm (IV) Põhjendamatult suuremahuliste katendite rajamine ei ole lubatud. Eelistatud on vett läbilaskvad katendid. Katendite rajamisel soovitavalt kombineerida suurema ja väiksema koormusega alade katendite tüüpe, kasutada murukivi ja puistematerjale jmt, mis sobituksid keskkonda. Kultuurmuru pinda projekteerida pigem vähe ja selle asemel rajada pinnasetüübile sobilikke vähese hooldusvajadusega liigirikkaid taimekooslusi. Puude võra läheduses raskete ehitusmasinatega liigelda minimaalselt, piirata töömaa ja kaitsta puud. Töömaal asuvad puud tuleb kaitsta (ka väljaspool töömaad kui on oht nende vigastamiseks).  Põhijoonisel on näidatud puude soovituslikud asukohad (ida ja lõunapiiri ääres). Planeeritud hoone vahetuslähedusse ja parkimisala serva on planeeritud hekid. Puude ja põõsaste liik määratakse hoone ehitusprojektiga ehitusloa taotlemise faasis.  Projekteeritavate elamute ja abihoonete alla ja välisseinale lähemale kui 2 m jääva kõrghaljastuse võib likvideerida.  Juurdepääsuteede, parkimiskohta ja trasside ehitusalale jääva kõrghaljastuse võib likvideerida.  Kuivanud ja alla 8 cm rinnasdiameetriga puud võib likvideerida.  Väheväärtuslikud ja likvideeritavad puud on lubatud likvideerida raieloa alusel.  Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tuleb tagada säilitatavate ja istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad nõuetele.  Raietegevuse teostamisel arvestada pesitsusrahu perioodiga (15.04-30.06). Rohepunktide rakendamine Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja ptk. 7.1.2. „Rohepunktide nimekiri edasiste detailplaneeringute ja projektide koostamisel“ on valitud viis rohepunkti. Allpool on toodud soovituslik valik, mille võib soovi korral asendada mõne muu rohepunktiga. Valik tehakse hoone projektide koostamise käigus arhitekti, maastikuarhitekti, haljastuseksperdi poolt vastavalt konteptsioonile.  Üks linnu pesakast kahe korteri (elamuühiku)kohta;  Krundil on vähemalt 1,5 m kõrgune ja 10 m pikkune hekk;  Igale rõdule on sisse ehitatud lille- ja taimekastid; Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 19   Sademevesi voolab krundil enne suubumist kanalis või kraavis. Vihmaveemärgala rajamine;  Krundi haljastus sisaldab ohtralt meetaimi ning pakub mitmekesist toitu liblikatele ja kimalastele;  Krundil asub püsiv toitmiskoht talvituvatele väikelindudele; Jäätmekorraldus Jäätmete kogumiseks on kavandatud varjualune sorteeritud jäätmete konteineritele krundi juurdepääsutee lähedusse hoonest minimaalselt 3m kaugusele. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda nii jäätmeseadusest kui ka Keila linna jäätmehoolduseeskirjast. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Mõju keskkonnale suureneb jäätmeveo tõttu (müra, õhusaaste, koormus teele, vibratsioon), kuid eeldatavalt suhteliselt väikeste koguste tõttu ei osutu see oluliseks. Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja. Jäätmeid käsitletakse vastavalt jäätmehoolduseeskirjadele. Varjualune projekteerida piisavalt suur, mis mahutaks kõik eriliigilised konteinerid koos varuga. 4.8 Vertikaalplaneerimine. Pos. 1 krunt on ümberkaudsete katastriüksuste suhtes madalamal. Täpne vertikaalplaneerimine koostatakse ehitusprojektide käigus (teeprojekt, hoonete projektid). Olemasolevat pinda võib katta / täita täitepinnasega maksimaalselt 0,5 m eeldusel, et on takistatud sademevee naaberkruntidele valgumine. Tekkiv sademevesi immutatakse omal krundil ja vertikaalplaneerimisega peab olema tagatud, et sademevett ei juhitaks naaberkruntidele. Planeeritud sõidutee sademeveed kogutakse teeäärsete nõvadega, mis on täidetud vett läbilaskva materjaliga. Nõvade ja täidisdreenidega sademevesi immutatakse pinnasesse. Vt ka ptk 4.12 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine 4.9 Tuleohutusnõuded. Tuleohutusalane lahendus koostatakse vastavuses järgnevate õigusaktide ja standarditega:  Siseministri 23.veebruar 2022.a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“  Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;  EVS 812-2: 2014 Ventilatsioonisüsteemid  EVS 812-3: 2018 Küttesüsteemid  EVS 812-6:2012 +A1:2013+ A2:2017 “Tuletõrje veevarustus”  EVS 812-7: 2018 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded Planeeritud hoonestuse tehnilised andmed:  detailplaneeringuga on kavandatud ühe rida- või korterelamu rajamine (planeeritud sihtotstarve 100% ER/EK). Elamisühikute (korterite) arv võib olla kuni kuus.  hoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 7,5 meetrit  Hoonestusaladevaheline kuja on 8m.  Hoonete korruselisus on +2/-1 ehk kaks maapealset korrust ja üks maa-alune korrus. Abihooned võivad olla ühekorruselised.  Planeeritud hoonete tuleohutusklass minimaalselt TP-3 Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 20 Juurdepääs kinnistule. Tuletõrjetehnika juurdepääs hoonetele on tagatud Männiku tänavalt, planeeritava tee kaudu. Juurdesõidutee lõppu rajatakse kolmnurkne ümberpööramise ala juhindudes EVS 843:2016 Linnatänavad joonis 4.6 ümberpööramisala skeemidest (vt skeem allpool). Juurdepääsutee ja ümberpööramisala lahendatakse täpsemalt tee ehitusprojektiga. Tulekustutusvesi Tulekustutuse veevõtukoht peab vastama EVS 812-6:2012+A1+A2 nõuetele. Tuletõrjevesi saadakse lähimatest olemasolevatest linna tuletõrje hüdrantidest.  TH-144, xy: 6574336.42;523310.18 kaugusp pos. 1 krundist 100m  TH-63, xy: 6574345.62;523637.99 kaugus pos. 1 krundist 240m Hüdrantide tagatud veeloovutus piirkonnas kokku on 10 l/sek – 3h jooksul Muud soovitused hoone projekteerimiseks. Olenevalt hoone arhitektuursest lahendusest on soovitav rajada hoone soklikorrusele, kõikide hoone elanike tarvis, varjumiskoht. Selline ruum võib olla kas igal ridaelamu boksil eraldi või üks ühine, mida tavaolukorras saaks kasutada muul otstarbel. 4.10 Tehnovõrgud. Tehnovõrgud planeeritakse vastavalt standardile EVS 843:2016 Linnatänavad. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Olemasolevad liitumispunktid ja ühendused puuduvad. Veevarustus lahendatakse ÜVK baasil. Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrkude valdaja AS Keila Vesi on väljastanud tehnilised tingimused 23.11.2023 nr 171123-1. AS Keila Vesi on nõus andma vett ja vastu võtma reovett detailplaneeringu alalt kuni 3 m3/ööp. Pos. 1 veeühendus on planeeritud Jõe tn 70c//Turu tn 1//Keila Raudteejaam veetoruga, olemasolev maakraan DN50 koordinaatidega: 6574303.77;523575.13. Liitumispunkti maakraan on planeeritud koordinaatidega xy: 6574305.40 523554.79 pos. 1 lõunapoolsest piirist 0,5m kaugusele haljasalale (planeeritud kergliiklustee serva) Planeeritud veetorustik rajada PE plasttorudest ning liited teha elektrikeevisliitmikena. Veetorustik on kavandatud paigaldada 0,2 m külmumispiirist sügavamale (min. 1,7m Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 21 sügavusele). Veetorustikust 0,4 m kõrgusele on ette nähtud paigaldada sinine märkelint kirjaga „VEETORUSTIK“ ja asukoha määramiseks min Ø 4 mm2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Kaabli otsad tuua tänaval kape alla. Pos.1 lõunapiiri ette on planeeritud külmumiskindla spindlipikendusega maakraan (0,5 m krundi piirist), mis jääb ühtlasi liitumispunktiks. Projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda EVS 921 Veevarustuse välisvõrk nõuetest ja AS Keila Vesi tehnilistest tingimustest ning tehnilistest üldnõuetest. Ehitusprojekti koostamiseks taotleda täiendavalt tehnilised tingimused ja kooskõlastada projekt. Reovee kanaliseerimine lahendatakse ÜVK baasil. Ühendamine on planeeritud Jaama 1b kinnistu kanalisatsioonitoruga, mis kulgeb mööda põhjapoolset kinnistupiiri. Liitumispunktiks on kavandatud Jaama platsil olev kaev 6574342.93;523617.79 . Eelvooluks on 200mm PP toru. Jaama tn 1b katastriüksusel asuvast vahekaevust kuni pos. 1 vahekaevuni K11 on planeeritud ca 19m pikkune isevoolne kanalisatsioonitorustik PVC SN8 (läbimõõt täpsustatakse edasise projekteerimise käigus). Kõik isevoolse kanalisatsioonitorustiku pöörangud kavandada kaevudega. Kaevude vahel paigaldatakse torustik eranditult sirgelt. Torustike rajamissügavus on max 300 mm külmumispiirist kõrgemal. Kaped ja kaevuluugid peavad vastama EVS-EN 124:1999 “Sõidukite ja jalakäijate liiklemispiirkonnas paiknevad restkaevude kaaned ja kontrollkaevude kaaned. Konstruktsiooninõuded, tuubikatsetus, margistus, kvaliteedikontroll”. Kõvakattega (asfalteeritud) teekatete puhul kasutada vaid teleskoopseid spindlipikendusi, mille ümbrus peab olema ette nähtud tihendada liivaga. Projekteerimisel näha ette kasutada ainult PE või PP keeviskaeve . Projekteerimisel ja ehitamisel lahtuda standardist EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk ja AS Keila Vesi tehnilistest tingimustest ning tehnilistest üldnõuetest. Ehitusprojekti koostamiseks taotleda täiendavalt tehnilised tingimused ja kooskõlastada projekt. Pos. 2 krundile on planeeritud seada tehnovõrgu servituut või muu talumiskohustus. Vt ka ptk 4.16 Servituudid ja ptk 7. Elluviimiskava. Elektrivarustus ja tänavavalgustus Jaama tn 1c (pos.1) katastriüksusel olemasolevad liitumised puuduvad. Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele Nr. 462888 (kehtivad kuni 23.11.2025). Detailplaneeringu ala toide on kavandatud olemasoleva alajaama Pargi:(Saue) baasil. Nimetatud olemasolevast alajaama fiidri F18 jaotuskilbist 29108JK, kuni pos.1 planeeritud liitumiskilbini, näha ette 0,4 kV maakaabelliin. Paralleelselt kavandatud maakaabelliiniga projekteerida perspektiivsete 10 ja 0,4kV maakaablite koridor. Pos.1 elektrivarustuseks on planeeritud krundi lõunapiirile 0,4 kV liitumiskilp. Elektritoide planeeritud elamuga on ette nähtud maakaablitega. Liitumispunkt on planeeritud võimsusega 3X80A peakaitsmega. Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 22 Pos. 2 krundile rajatakse tänavavalgustus. Valgustamiseks on planeeritud 6m mastidega LED tänavavalgustid. Elektritoide on kavandatud maakaabelliinidega. Tänavavalgustuse projekteerimisel vältida valgusreostuse teket. Ülevalgustamine on elanikele lisakulu ja põhjustab nii inimestel kui loomadel-lindudel häiringuid. Valguslahendus peab olema lihtsalt reguleeritav ja juhitav. Tänavavalgustuse toide saadakse eelpoolnimetatud jaotuskilbist 29108JK või jätkatakse olemasolevat linna tänavavalgustuse võrku Jaama platsil või Männiku tänaval. Valgustite paigutus tuleb lahendada nii, et see ei häiriks raudteealast toimimist ning sobituks ruumilahendusega (Aktsiaselt Eesti Raudtee tingimus) Ruumi puuduse tõttu on maakaablid planeeritud Jaama tn 1c ja 1b katastriüksustega piirneva planeeritud jalg- ja jalgrattatee ulatuses tee alla. Männiku tänavalt kuni Jaama tn 1c katastriüksuseni on maakaabel planeeritud tee serva. 4.11 Telekommunikatsioonivarustus Planeeringuala läbivad AS Eesti Raudtee maa-alused sidetrassid (osaliselt multitoru sidekanalisatsioon). Planeeringualast läänes asuvad Telia AS sidetrassid Planeeringule on koostatud võrguvaldaja poolt (Telia AS) tehnilised tingimused nr 38591770 (kehtivad kuni 16.01.2025 - aegunud). Elamutele sidevarustuse tagamiseks on kaks alternatiivi. Võimalik on kasutada üle õhu lahendusi või rajatakse kaabliga sidevõrk. Sidevõrgu lõplik lahenduse valik tehakse edasise projekteerimise käigus.  Vastavalt tehnilistele tingimustele planeeritakse sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus lähtuvana sidekaevust KEI-072.  Sidevõrgu rajamise võimaldamiseks on planeeritud sidekanalisatsiooni torustik ja individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid planeeritavast põhitrassist.  Sidekaevust KEI-072 lähtuv sidekanalisatsioon on planeeritud juurdepääsutee serva haljasalale ja sealt edasi Pos. 1 kavandatava elamu ette).  Jõe tn 70c//Turu tn 1//Keila Raudteejaam katastriüksusele ja Pos. 1 krundile on planeeritud sidekanalisatsioonile servituudi ala laiusega 2m (1+1m torustiku tsentrist).  Sidekanalisatsioon projekteerida 100mm plasttorustikust ja KKS tüüpi kaevudega.  Sidekanalisatsiooni torud projekteerida vähemalt 0,7 m sügavusele maapinnast, teekatete all vähemalt 1,0m sügavusele. Sõiduteede ja parklate all kasutada A- tugevuskategooria torusid.  Paigaldatavate sidekaablite kohale, 20-30cm kõrgemale, näha ette kaablitähistuslint.  Kaugused tehnovõrkudest ja rajatistest vastavalt EVS 843:2016 nõuetele.  Sideehitiste kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult võrguvaldaja järelevalvega.  Järgida Telia AS juhendmaterjali „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks sideehitiste kaitsevööndis“.  Ehitusprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused. Tööde järjekord pärast planeeringu kehtestamist (vt ka ptk 6 planeeringu elluviimiskava.). 1. Tehnovõrkude projekteerimine 2. Katastrisse kantud kinnistutele tehnovõrkude servituutide või muude talumiskohustuste seadmine 3. Tehnovõrkude ehituslubade taotlemine 4. Tehnovõrkude ja liitumispunktide ehitamine Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 23  5. Tehnovõrkude kasutuslubade taotlemine. MUUD TINGIMUSED Aktsiaselts Eesti Raudtee multitoru sidekanalisatsioon on planeeritud uude asukohta pos. 3 krundile. Pos. 2 krundi piires AS-le Eesti Raudtee kuuluv sidekanalisatsioon likvideeritakse. Multitoru trassi sideprojekti (tööprojekti) koostamiseks tuleb esitada aktsiaseltsile Eesti Raudtee tehniliste tingimuste taotlus. Multitoru trassi ja selles olevate optikakaablite ümberehituse ja projekteerimise finantseerib arendaja. Multitoru trassi ehitaja määrab aktsiaselts Eesti Raudtee. 4.12 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine. Planeeringualale on kavandatud säästvad sademevee käitlemise lahendused ja kogu alal tekkiv sademevesi käideldakse planeeringuala piires. Planeeritud juurdepääsutee katendite sademeveed on kavandatud koguda ja immutada tee serva rajatavasse madalasse kraavi / nõvasse. Nõvas saab sademevesi äkk-vihma korral koguneda (puhver) ja aeglaselt imbuda pinnasesse. Nõvasse on planeeritud ka vähest hoolt vajav taimestus (hekk / põõsad), mis imab samuti suure hulga vett. Pos. 1 tekkiv sademevesi immutatakse omal krundil ja vertikaalplaneerimisega peab olema tagatud, et sademevett ei juhitaks naaberkruntidele. Sademevesi kogutakse katustelt rennide ja torudega kokku ja suunatakse immutusalasse (nõva krundi idapiiril). Planeeritav ala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Tegevuste kavandamisel tuleb jälgida, et ei mõjutataks negatiivselt põhjavee omadusi ja sellest tulenevalt elanikeni jõudva joogivee kvaliteeti. 4.13 Soojavarustus ja jahutus. Eelistatud on vähese keskkonnamõjuga, energiatõhusad ja võimalikult väikese tarbimiskuluga küttelahendused. Elamu küte on lahendatud kaugkütte baasil, sest kinnistu asub kaugkütte piirkonnas. Piirkonna kaugkütte võrguvaldaja AS Utilitas Eesti on väljastanud tehnilised tingimused 24TT-09494 (Kehtivus 07.2024-07.02.2026). Ühenduskohaks on ette nähtud hargmik Jaama tn 1 (29601:001:0150) maa-alusel soojatorustikul DN65. Planeeritav soojuskoormus : Küte 0,020 MW Ventilatsioon 0,000 MW Soe tarbevesi 0,060 MW Kokku: 0,080 MW Alternatiivse kütteallikana võib planeeritud elamul kasutada tahkeküttel kohtkütet (ahi, kamin, pliit), päikesekollektoreid. Jahutuseks on ette nähtud kasutada lokaalseid SPLIT-tüüpi õhukonditsioneere. Vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 Lisa 1 nõuetele rakendatakse tehnoseadmete müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Planeeringuala asub II kategooria piirkonnas, kus tööstusmüra sihtväärtus päeval on LpA < 50dB ja öösel LpA < 40dB. Soojuspumba seade tuleb valida piisavalt vaikne, et naaberkruntidel oleks müranõuded tagatud nii päeval kui öösel. Vajadusel tuleb seadme helitaset alandada reguleerimisega ja Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 24 ehituslike võtetega. Soojuspumbast väljuv õhuvool tuleb suunata selliselt, et see ei kahjustaks naabreid. Keila linna kaugkütte piirkonna kaardi väljavõte 4.14 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded. Planeeritav elamu peab vastama energiatõhususe miinimumnõuetele vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a. määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Elamu projekteerimisel peab lähtuma energiatõhususe printsiipidest ja tarindite rajamisel tuleb püüda saavutada hea õhu- ja soojapidavus ning minimaalne joon ja punktkülmasildade mõju. Soojustuse valikul ja soojustuse tehnoloogiliste lahenduste puhul lähtutakse sellest, et ehitise tarindid oleks hea energiatõhususe tasemega. Hoone välispiirded tehakse pikaajaliselt õhkupidavad, piisavalt ja kvaliteetselt soojustatud. Tehnosüsteemid projekteeritakse ja paigaldatakse nii, et oleks tagatud nende pikaajaline ja efektiivne töötamine. Sundventilatsiooni ehitamisel paigaldada kõrge soojatagastusega ventilatsioonimasin ja valida võimalikult kõrge kasuteguriga ventilaatorid ja nutikad ning lihtsalt kasutatavad juhtseadmed. 4.15 Müra Planeeringualal tuleb arvestada eelkõige raudteest, aga ka lähipiirkonna tänavatest tuleneva negatiivse mõjuga. Planeeringualani võib Jaama tn 1 kinnistult kostuda hoone küljes olevate tehnoseadmete müra ning muud lühiajalised mürasündmused (parklas liikuvad autod, autouste avamine ja sulgemine, kaupa vedavad veoautod, kauba maha laadimine jms, millele ei rakendu otsesed keskkonnamüra normtasemed). Raudtee kaitsevööndi laius on 30m äärmise rööbastee teljest. Võimalikud kõrvalmõjud raudteega piirneval alal on müra, vibratsioon, õhusaaste ja muu. Vastavus üldplaneeringule Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjas toodule (ptk 12.2 tabel 5, lk 167) rakendatakse segaotstarbelise sihtotstarbega maa-alal III kategooria norme.  päeval III kat. sihtväärtus 60dB ( II kat. sihtväärtus 55dB)  öösel III kat. sihtväärtus 50dB (II kat. sihtväärtus 50dB) Planeeringualal teostatud uuringud ja koostatud hinnangud: Keila Linna tellimusel on koostatud Keila linna välisõhu mürakaart (2018.a.). Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 25 Helirõhutasemete mõõtmised, Kajaja Acoustics OÜ poolt töö nr 25403-01 29.09.2025. Keskkonnamüra hinnang, Kajaja Acoustics OÜ poolt töö nr 25403-03 12.03.2026. Välisõhu mürakaart Keila Linna tellimusel on koostatud Keila linna välisõhu mürakaart (2018.a.). Tallinn-Paldiski suunalise raudteeliikluse müra on kajastatud Keila linna tellimusel koostatud Keila linna välisõhu mürakaartidel 2018.a seisuga. Kuna reisirongide ja kaubarongide aasta keskmine liiklussagedus ei ole muutunud võrreldes 2026.a olukorraga selliselt, et see muudaks järeldusi päevaste ja öiste müra hinnatud tasemete osas, siis saab lähtuda Keila linna välisõhu mürakaardist: - päevase ajavahemiku müra hinnatud tase Ld = 50-55 dB; - öise ajavahemiku müra hinnatud tase Ld = 40-45...45-50 dB. Mürakaardi kohaselt planeeritud hoonestusalal vastab müratase liiklusmüra III ja samuti II kategooria sihtväärtuse nõuetele nii päeval kui öösel. Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 26 Kokkuvõtvalt annab keskkonnamüra hinnang järgmised tulemused: Rongiliikluse müra Täiendava raudteeliiklusest põhjustatud müratasemete hindamiseks viidi Jaama tn 1c kinnistu raudteepoolsel küljel läbi rongiliiklusest tulenevate helirõhutasemete mõõtmised 11.09 ja 17.09.2025. Mõõtmised viidi läbi nii päevasel kui ka öisel ajal:  helirõhutasemete mõõtmiste käigus fikseeriti mööduvate rongide põhjustatud helirõhutasemed, mida on täpsemalt selgitatud mõõtmiste aruandes (25403-01, 29.09.2025) – mõõtmiste eesmärk ei olnud teostada kogu päeva või öö kestvaid mõõtmisi (24h), mille alusel saaks määrata päevase (07-23) või öise (23-07) ajavahemiku müra hinnatud tasemeid;  mõõtmiste raames on fikseeritud mööduvate rongide põhjustatud LA,eq,T ja LAF,max tasemed;  öisel ajal esines mõõtmispunktis maksimaalse helirõhutaseme ületus kaks korda, mis oli põhjustatud rongi ohusignaali (vile) poolt (mitte liiklusmüra poolt);  päevasel ajal esines ühe rongi ohusignaalist (vile) põhjustatud maksimaalse helirõhutaseme ületus.  Ohusignaali andmine on kohustuslik rongi lähenemisel raudteejaamale, reisirongi peatuskohale, ülesõidukohale, ülekäigukohale ja teistes vastavalt tähistatud ning kõrgema riskiastmega kohtades vastavalt majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määrusele nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskirjale“. Tehnoseadmete- ja kaubandustegevuse müra (Kokkuvõte toodud lühendatud kujul) Planeeringuala piirneb põhja suunast Jaama tn 1 kinnistuga, kus asub Jaama kauplus ja Keila postkontor. Planeeringualani võib Jaama tn 1 kinnistult kostuda hoone küljes olevate tehnoseadmete müra ning muud lühiajalised mürasündmused (parklas liikuvad autod, autouste avamine ja sulgemine, kaupa vedavad veoautod, kauba maha laadimine jms, millele ei rakendu otsesed keskkonnamüra normtasemed). Vastavalt Rahvatervise seaduse § 16 ning atmosfääriõhukaitse seaduse § 59 sätetele tagab müraallika valdaja, et tema tegevusest ei levi normtaset ületavat müra. Vastavalt keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusele nr 71 peavad müraallika valdajad tagama, et nende kinnistul toimuvast tegevusest põhjustatud keskkonnamüra ei ületaks vastavaid müra normtasemeid, mille järgi tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust, kusjuures maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dBA. Jaama tn 1 kinnistul paiknev ärihoone peab oma tegevuses lähtuma kehtivast keskkonnamüraalasest seadusandlusest (sh keskkonnaministri määrus nr 71 toodud normtasemetest; vastavalt päevasel ajal 55 dB ja öisel ajal 45 dB). Detailplaneeringu koostamise raames teostati 11.09.2025 öise tunni ja päevase tunni lühiaegsed helirõhutasemete mõõtmised; kuna antud asukohas on keskkonnamüratasemed madalad, siis meie hinnangul on lühiaegne mõõtmine igati piisav (vastavalt määrusele nr 71: Püsiva tasemega müra mõõtmise kestus peab olema vähemalt 3–5 minutit). Mõõtmiste ajal toimus Jaama tn 1 kinnistul tüüpiline igapäevane tegevus. Helirõhutasemete mõõtmiste käigus ei tuvastatud tonaalse ega impulssmüra tunnuseid; seetõttu ei rakendata parandustegureid ning päevase ja öise ajavahemiku müra hinnatud taseme võib võrdsustada mõõdetud A- korrigeeritud ekvivalentse helirõhutasemega (LAeq). Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 27 Vastavalt 11.09.2025 teostatud helirõhutasemete mõõtmistele ei ulatu Jaama tn 1 kinnistult planeeringualale ülenormatiivsed helirõhutasemed. Hinnangu soovitused Detailplaneeringu kohaselt on hooned kavandatud rajada Jaama tn 1c kinnistu põhjapoolsesse osasse, mis asub raudteest eemal. Selliselt jäävad planeeritavad hooned välja raudtee kaitsevööndist. Detailplaneeringu ala läheduse tõttu raudteele, on soovituslik planeeritavate hoonete ruumide jaotamisel vältida müratundlike ruumide (näiteks magamistubade) paigutamist raudteepoolsele küljele. Tagamaks, et siseruumidesse levivad liiklusmüratasemed ei ületaks normtasemeid, tuleb planeeritava hoone projekteerimisel rakendada arhitektuurilisi ja ehituslikke leevendusmeetmeid. Uute alade planeerimisel tasub arvestada ka haljastuse mõjuga. Haljastuse positiivne mõju avaldub eelkõige psühholoogiliselt (kui müraallikas ei ole visuaalselt nähtav või tajutav, võib ka mürahäiring väiksemaks osutuda). Kuigi hõredal kõrghaljastusel puudub otsene mõju müra levikule, avaldub haljastuse efekt elukeskkonna parandamisel koos avaliku ruumi kvaliteedi üldise paranemisega, mistõttu ei saa alahinnata ka kitsamate (paarirealiste) haljastusribade positiivset mõju elanike elukvaliteedi parandamisel. AS Eesti Raudtee tingimused Detailplaneeringu realiseerimise korral tuleb arvestada hoonete projekteerimisel (vundamendid, seinad, aknad jms) raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooni ning müraga. Vajadusel näha ette hoonete projekteerimisel leevendavate meetmete rakendamine. Leevendavate meetmete rakendamata jätmise korral ei võta aktsiaselts Eesti Raudtee endale kohustusi keskkonnaparameetrite (müra, vibratsioon) leevendamiseks. Lisaks välisõhu normide järgimisele tuleb tagada head tingimused ka kavandatava elamu siseruumides. Müra suhtes tundliku funktsiooniga hoonete rajamisel tuleb järgida asjakohast heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit (EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest) Täiendavad ettepanekud teede negatiivse mõju vähendamiseks: - säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust. - istutada juurde nii heitlehiseid kui igihaljaid puid ja põõsaid. Istutused soovitavalt mitmerindelisena. - hoonete piirdekonstruktsioonid projekteerida ja rajada kõrgendatud mürapidavusega vastavalt eelpool toodud standardile. Sealjuures pöörata tähelepanu piirde erinevate konstruktsioonide liitekohtadele ja avatavate avatäidete tihendisüsteemidele. 4.16 Servituudid ja kitsendused Planeeringualal on kavandatud järgmised servituudid (või talumiskohustused):  Pos. 1. servituut või muu talumiskohustus tehnovõrgu valdaja kasuks (planeeritud ühendus kaugkütte võrguga ja sidevõrguga)  Pos. 2 servituut või muu talumiskohustus tehnovõrgu valdaja kasuks (planeeritud ÜVK, elektri maakaablid, sidekanalisatsioon). Krunt on kavandatud avalikuks kasutuseks. Krundijaotuskava alusel määratud krunt on detailplaneeringu realiseerimise korral aluseks linnatänava teenindamiseks vajamineva maa Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 28  Kliimaministeeriumilt (nende nõustumise korral) maa munitsipaalomandisse taotlemiseks. Kui ministeerium ei nõustu, siis on krundijaotuskava aluseks Eesti Raudtee hoonestusõiguse koormamiseks isikliku kasutusõigusega KOV kasuks. Krundi kasutusõigus ja omandi küsimus lahendatakse planeeringu menetluse käigus.  Jaama tn 1: servituut või muu talumiskohustus tehnovõrgu valdaja kasuks (planeeritud ühendus kaugkütte võrguga)  Jaama tn 1b: servituut või muu talumiskohustus tehnovõrgu valdaja kasuks (planeeritud ühendus reovee kanalisatsiooniga)  Jõe tn 70c//Turu tn 1//Keila Raudteejaam katastriüksus: servituut või muu talumiskohustus tehnovõrgu valdaja kasuks (Aktsiaselts Eesti Raudtee multitoru sidekanalisatsioon), muud kitsendused täpsustuvad planeeringu menetluse käigus (vt pos. 2 servituudid)  Tehnovõrkude servituutide alade asukohad ja suurused täpsustatakse projekteerimise käigus. 5 Keskkonnatingimused ja võimalik keskkonnamõju hindamine. Detailplaneeringuga kavandatu ei kahjusta olulisel määral olemasolevat keskkonda. Keskkonda kahjustab vähesel määral planeeritud hoonete ja tee ehitus (müra, vibratsioon ja tolm), kuid hilisemas ekspluatatsioonis ei kahjusta planeeritud hooned oluliselt keskkonda. Olemasolevat olukorda halvendab looduse mitmekesisuse säilitamise seisukohast olemasolevate puude ja pinnakattetaimede likvideerimine. Selle vähendamiseks planeeritakse hoonete, teede ja taristu asukohad vastavalt puude asukohale viies raiutavate puude arvu minimaalseks. Müra suurenemist põhjustab piirkonnas elutegevusega kaasnevad helid (muusika, kodumasinad, tehnoseadmed, inimeste hääled jms) ja suurenev liiklus. Elutegevusega võib kaasneda ka mõningane tolmu teke (näit. transpordivahendid), vibratsioon (näit kodumasinad, pumbad, transpordivahendid) ja lõhn (näit. toidulõhnad, kasutatavad kütused, remondimaterjalid), kuid eeldatavalt ei ole nendest tulenev mõju suhteliselt väikeste koguste tõttu märkimisväärne. Tänase maakasutuse ja inimtegevuse juures ei ole põhjavee reostust piirkonnas teada. Vaadeldaval alal ega lähipiirkonnas ei asu keskkonnaohtlikke ettevõtteid. Soojuse, kiirguse ja lõhna reostuse olulist mõju ei ole ette näha. Planeeringuga kavandatud tegevusega olulist keskkonnamõju ei kaasne ja eelhindamine ei ole vajalik. Kavandatud tegevusele ei ole vajalik taotleda keskkonnalubasid 6 Võimalikud ohuolukorrad  Detailplaneeringu realiseerumise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk (pinnasereostus, põhjaveereostus, veereostus, tulekahjud jne). Võimalikud avariiolukorrad on suhteliselt vähetõenäolised.  Mõningast müra ja vibratsiooni teket esineb prügiveo ja kogumismahutite tühjendamisel, aga väikeste koguste tõttu ei kahjusta see keskkonda oluliselt. Kuna Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 29  planeeringu ala on juba hoonestatud ja elutegevus on toimunud pikema aja jooksul, siis on lisanduv mõju keskkonnale ka väiksem.  Õnnetuste vältimiseks ehitusprotsessis tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega ning vajadusel juhendatud. Samuti on oluline, et ehitustöid ja nende järelevalvet teostatakse kõiki õiguseid omavate ettevõtete või isikute poolt.  Tulekahjude ennetamiseks projekteerida ja ehitada hooned vastavalt kehtivatele tuleohutusnõuetele. Planeeritud tuletõrje veevärgi nõuetekohane olemasolu ja Keila päästekomando olemasolu tagab võimaliku tulekahju kiire likvideerimise.  Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Mõju keskkonnale suureneb jäätmeveo tõttu (müra, õhusaaste, koormus teele, vibratsioon), kuid eeldatavalt suhteliselt väikeste koguste tõttu ei osutu see oluliseks.  Radoonirisk. Keila linna maa-alal on koostatud radooniuuring. Täht-Kok, K. 2020. Radooniuuringud väheuuritud omavalitsustes: Keila ja Võru linnas, Rõuge, Setomaa, Võru ning Ruhnu vallas Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. Uuringu kokkuvõte ütleb järgmist: Vaatamata sellele, et mõõdetud pinnaseõhu uuringupunktides viitetasemele vastavast Rn-sisaldusest 75 kBq/m3 kõrgemaid tulemusi ei fikseeritud, asub Keila linn radooniohtlikus Põhja-Eesti klinditsoonis. Samuti ületab enam kui neljandikus uuringupunktidest Rn-sisaldus pinnaseõhus 50 kBq/m3, see on tase, mis vastavalt Eesti Ehitusstandardis kehtestatud juhistele (EVS 840:2017) nõuab Rn-sisalduse mõõtmist enne uute ehituste püstitamist. Viitetaset ületavaid Rn- sisaldusi on mõõdetud ka linna siseruumide õhus. Radooni jõudmine maapinnale ja hoonetesse on mööda lubjakivilõhesid väga tõenäoline, seega tuleb ala geoloogilist ehitust arvesse võttes liigitada Keila linn I prioriteediga omavalitsuseks. Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 30  (allikas: Täht-Kok, K. 2020. Radooniuuringud väheuuritud omavalitsustes: Keila ja Võru linnas, Rõuge, Setomaa, Võru ning Ruhnu vallas Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere.) Hoonete projekteerimise käigus tuleb teostada pinnase radoonisisaldust täpsustavad mõõtmised. Vastavalt uuringu tulemustele näha ette radoonitõkke meetmed ja konkreetsed insenertehnilised lahendused, et tagada radooniohutu keskkond hoonete siseruumide. Rakendada vastavaid kehtiva standardi EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid. 6.1 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. Planeeritaval alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes EVS 809-1:2002 soovitustega. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmise ettepanekud:  Planeeringuga kavandatud muudatused säilitavad lähiala sotsiaalse keskkonna ja võrgustiku.  Planeeringualale nähakse ette tänavavalgustus ja krundisisene välisvalgustus, mis vähendab kuritegevuse riske.  Hoone juurde viivate sissepääsuteede selge eristamine vähendab sissemurdmiste, vandalismi, grafiti ja süütamiste riski.  Vastupidavad ukse- ja aknaraamid, lukud, uksed, aknad ja klaasid vähendavad vandalismiaktide ja sissemurdmiste riski  Sissemurdmiste või vandalismiaktide sihtmärkide tugevdamine peale rünnakut vähendab intsidentide kordumise riski.  Kiired parandustööd vähendavad edasisi kahjusid ennetades uusi vandalismiakte, grafitirünnakuid või süütamisi. Kiirele korrastamisele aitab kaasa regulaarne järelevalve.  Hea korrashoid, eriti kergestisüttiva prügi kiire eemaldamine, vähendab süütamise ohtu.  Planeeringu alal on soovituslik rakendada naabrivalve põhimõtteid.  Planeeringu alal on soovituslik paigaldada videovalve.  Tupikteega juurdepääs suurendab privaatsust ja kogukonnatunnet 7 Planeeringu elluviimise tegevuskava. Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute tegemiseks, servituutide seadmisele, koostatavatele ehitusprojektidele, samuti ehituslubade ja kasutuslubade taotlemiseks. Pärast planeeringu kehtestamist teostatavad toimingud ajalises järjekorras: 1. Katastriüksuste moodustamine ja maakorralduslikud toimingud. 2. Tehnovõrkude rajamiseks ja hooldamiseks servituutide või muude talumiskohustuste seadmine 3. Tehnovõrkude (sh. AS Eesti Raudtee uue multitoru sidekanalisatsiooni), piirdeaia (pos. 2 ja Männiku tänava katastriüksusel) ja tee projekteerimine, ehituslubade taotlemine ja ehituslubade väljastamine. Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 31  4. AS Eesti Raudtee uue multitoru sidekanalisatsiooni ehitamine ja kasutusloa taotlemine. 5. Tehnovõrkude ja tee ehitamine ja kasutuslubade taotlemine ning kasutuslubade väljastamine 6. Elamumaa krundi hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ja ehituslubade väljastamine 7. Elamutele kasutuslubade taotlemine ja kasutuslubade väljastamine. Ehitusloa taotluse menetlusel järgida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt planeeringu kooskõlastamisel esitatud tingimusi. Seletuskirja koostas: Ramul Saarniit (arhitekt), Stina Metsis (volitatud arhitekt 7) Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 06.07.2026 lk 32  N ER / EK 100% OL.OL HÜDRANT W E 1 7,5m / 4m 2, -1 (1) 3 380 (1/2) TÄHISEGA TH-144 S 1307 m2 P6 29601:010:0150 36.79 3 36.9 37.02 Jaama tn 1 29601:010:0018 H Jaama tänav T1 6. 3 kauplus 400/315 malm/pl 79 A 37.48 36.24 36.30 36.37 36.42 kaas 36.55/maapind 36.55/põhi 34.92 35. b.kivi 1.⌀200pp 34.92 kr 2.⌀200pp 34.92 x= 6574350 36.57 x= 65743 1. 36.31 36.35 b.kivi 36.21 36.97 36.97 Hmu 36.29 36.63 36.74 36 00 kr 36.22 kr .66 ela õu 36.19 , 36.52 R8 36.22 y= 523350 y= 523650 36.14 kr 36.86 36.76 OL.OL MAAPEALNE HÜDRANT 36.25 36.40 .64 b.kivi 2 1 36 L 100% 36 3 36.51 8 2,18 TÄHISEGA TH-63 36.40 36.20 36.58 36 .55 6.4 .4 4,18 35.72 36 2 29601:010:0260 .50 6 - 36.07 2,00 35.91 35.78 - - Haapsalu mnt 35a 36.22 H 4,00 õu - 36.07 aiamaa A 36.46 n 36.20 35.79 kuur vare 1b 4,00 Männ 3377.8.874 35.91 ik u t 37.81 2061 m2 37.81 - ±0,00 = +36,60...+37,20 4,00 29601:008:0042 10,00 38.01 H 35.82 hoone abs. max 44,70 35.61 vma 35.88 bet 36.20 36.50 36.51 Jaama plats 9,20 36.46 kuur kuur kuur 29601:001:0333 36.60 kilehall 36.19 Jaama tn 1c 5,90 36.22 b.kivi 38.06 35.64 .81 N Õ V A 35.88 36.25 kr RAUDTEE KAITSEVÖÖND 30M H õu 29601:010:0260 2,00 37 29601:010:0430 35.85 A Haapsalu mnt 35a 37.92 Männiku tn 4 1 elamu õu 37.72 A 35.75 35.86 RAUDTEE KAITSEVÖÖND 30M 36.26 36.53 400/315 malm/pl 37.9 5 29601:001:0332 õu õu õu õu 36.03 36.06 36.26 36.54 kr LUMEVALLITAMISE ALA õu 29601:010:0002 kaas 36.69/maapind 36.69/põhi 35.27 0 Männiku tn 6a Jaama tn 1b 1.⌀160pvc 35.26 .39 ,5 36.05 mk 2.⌀160pvc 35.28 .48 37.86 5 õu 29601:010:0015 29601:010:0070 36.96 H 36 36.78 29601:010:0410 36.16 36.07 35.94 1 3.⌀200pp 35.80 36 29601:001:0147 Haapsalu mnt 39a 35.99 35.94 36.69 kr 29601:010:0170 Haapsalu mnt 37b 12,00 36.79 Männiku tn 2 õu kr Männiku tänav Haapsalu mnt 37a kuur 36.26 3 2 4,50 36.80 H .51 17,84 mk p6 36.16 õu õu 36 õu 36.19 puit 36.34 37.86 kr b.kivi b.kivi kuur 36.50 37.07 A 4,00 36.54 A 4,50 37.55 kr 37.27 1,44 KEI-072 37.59 37.24 37.13 37.05 36.69 36.77 36.57 36.53 36.24 36.10 36.01 12,00 rh 35.93 36.74 36.78 37. 36.42 1,92 b.kivi TP jm kr 36.26 35.96 1a .70 2.7 48 36.00 1.6 2 36.78 36.87 36.00 36 30,00 36.63 36.21 H 37.74 TP 4,50 3,00 37.66 36.53 TP 36.94 29601:010:0016 1,99 4,50 37.24 37.12 36.75 37.09 3,00 36.29 36.58 .81 Jaama tn 1a 36.82 36.30 37.22 37.07 37.56 36.46 36.33 36.69 36.63 36.86 36 jaamahoone +0.7 3,00 36.50 36.32 +1.0 36.67 36.29 36.63 36.62 37.07 36.67 36.56 36.25 36.81 36.96 36.32 36.33 37.03 36.84 36.81 36.78 36.79 36.91 25A 36.67 36.85 36.74 27 36.91 37.11 36.64 1/2 36.54 23 A 36.87 36.76 36.43 36.66 b 36.60 36.51 36.37 21 25 36.38 36.40 36.37 36.34 kr 36.59 36.60 36.45 36.36 19 2/3 36.47 36.49 36.32 36.38 kr 36.59 36.52 36.62 36.43 36.29 36.45 36.60 KK-12 17 A1 kr 36.31 36.65 36.45 36.26 36.22 36.56 36.49 36.33 kr 36.70 36.83 36.64 15 3/4 36.73 36.60 36.49 Pöörang12 12ASP 1t 36.72 36.52 8-14CSP/12BSP 36.55 36.74 36.42 LÄBISÕIDU TAKISTUS 36.75 LÄBISÕIDU TAKISTUS LÕIGE A-A 36.44 kr 36.46 36.82 (vmt liikluskorraldusvahend) (vmt liikluskorraldusvahend) 29601:001:0500 1:100 L 100% 3 29601:001:0500 Jõe tn 70c // Turu tn 1 // Keila raudteejaam Jõe tn 70c // Turu tn 1 // Keila raudteejaam 29601:001:0500 Jõe tn 70c // Turu tn 1 // Keila raudteejaam 3 - - - - MÄRKUSED: TINGMÄRGID 104871 m2 - 1. Topo-geodeetiline mõõdistus Throne OÜ reg. nr. Töö nr G24100 29.02.2024 Planeeringuala piir Koordinaadid riiklikus L-EST '97, kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuse piir 2. Joonisel planeeritud hoonete kontuurid on antud maksimaalse ehitisealuse pinna illustreerimiseks. Plan. katastriüksuse piir 3. Planeeritud kõvakattega alad ca 630 m2 (parkimisala + hooned, varjualused) < 50% katastriüksuse pindalast. Planeeritud rida- ja korterelamumaa 4. Planeeritud vett läbilaskvad katendid ja sademevee immutusala ca 240 m2. Planeeritud hoonestusala (elamule ja abihoonetele) Planeeritud elamu konsoolse osa (nt rõdu) hoonestusala SADEMEVEE NÕVA ARHITEKTUURINÕUDED Planeeritud hoonestusala (abihoonetele) • Elamute eskiisprojektid kooskõlastada linnaarhitektiga. 2.5% Planeeritud eluhoone võimalik asukoht • Hooned võib püstitada vaid põhijoonisel toodud hoonestusalale arvestades p 4.3. tingimusi erinevatele hoonestusala osadele. Olemasolev hoonestus • Planeeringualale rajatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ning arvestama ning sobituma naaberkruntide ja piirkonna hoonestusega. KATASTRIÜKSUSE PIIR ca0.8-0.9 KRUNDI EHITUSÕIGUSE KIRJELDUS: 0.9 PLAN. KATASTRIÜKSUSE PIIR sihtotstarbe % detailplaneeringu liikides Kesklinna miljööala Arvestama peab raudteejaama miljöö ja ajaloolise pärandiga. Vältida suure monotoonse hoonemahu teket. S 0.4 Tänavavalgustuse maakaabel ER- ridaelamu, EK - korterelamu 0.3 0.2 ER/EK 100% • Hoonete välisviimistlus määratakse konkreetsete ehitusprojektidega. 1.5 - 2.2 0.5 4.5 0.8 1.0 + Reserv ehitisealune pindala Ol.ol tehnovõrgu kaitsevööndi ala 1 7,5 m / 4m 380 3 2, -1 (1) (1/2) hoonete arv krundil elamu / abihoone Plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala • Hoonete välisviimistlusmaterjalidena on lubatud kõik keskkonda sobituvad ja Eesti kliimasse sobivad materjalid, välja arvatud eksponeeritud palk, plastikvoodrilauad ja imitatsioonmaterjalid (nt, puit- ja looduskivi imitatsioonid) jmt. Eelistatud viimistlusmaterjaliks on puit, mida võib kombineerida 2 parkimiskohtade arv õues Planeeritud kiviparkett - sõidukid + kergliiklejad 1307 m P6 muude materjalidega. Kasutada autentseid materjale. > S S S 1W1 1W1 1W1 hoone kõrgus, Planeeritud kiviparkett - kergliiklustee • Hoonete põhilise katusekattematerjalina kasutada eelistatult valtsprofiilplekki. Lubatud on ka kivi, puit ja lamekatuse pindadel rullmaterjal (trapets ja elamu ( abihooned) kiviprofiiliga katuseplekk ning SBS rullmaterjal ei ole lubatud). Planeeritud kiviparkett- parkla korruste arv + - , > elamu ( abihooned) Ol.ol. asfalt • Lubatud katusekalle 20 kuni 45 kraadi, väiksemas mahus (kuni 30% ehitisealusest pinnast) on lubatud ka lamekatus. Katusekalde valikul arvestada krundi pindala naaberhoonestuse katusekalletega. krundi positsiooni number Ol.ol. kruus • Hoonete fassaadide värvilahenduses kasutada keskkonda sobivaid värvitoone. > Ol.ol. betoonparkett 1W1 S S S • Eluruumide projekteerimisel tagada head insolatsioonitingimused ja lähtuda EVS -EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 „Päevavalgus hoonetes“ Ol.ol munakivi projekteeritavas elamus ja samuti naaberkinnistutel. Planeeritud sademevee immutusala • Õhukonditsioneerid jmt tehnoseadmed tuleb projekteerida vähem vaadeldavate fassaadide poole peidetult / varjatult. Ventilatsioonirestid jmt värvida > Planeeritud piirdeaed fassaadiga sama tooni. A A • Olenevalt hoone arhitektuursest lahendusest on soovitav rajada hoone soklikorrusele, kõikide hoone elanike tarvis, varjumiskoht või varjend. Selline Raudtee kaitsevöönd ruum võib olla kas igal ridaelamu boksil eraldi või üks ühine, mida tavaolukorras saaks kasutada muul otstarbel. Plan. juurdepääs kinnistule • Piirdeaiad on lubatud. Üldiselt piirete kõrgus 1,4m ja läbipaistvus 30% iga meetri kohta. Piirkonna miljööd arvestades on lubatud puitlippidest piirded. PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED NING ARHITEKTUURI NÕUDED jm Planeeritud jäätmakont. varjualune Erandina võib planeeritud sõidu- / kergliiklustee äärde kavandatud raudtee kaitsepiire olla kuni 1,5m kõrgune teraspostidel võrkpiire. 1. Planeeritud maa-ala suurus 0,41 ha Pos. Krundi aadress või aadressi krundi max. max. hoonete maa sihtotstarve planeeritud hoonete korruselisus + -, arv maa sihtotstarve tule- parkimis- arhitektuurinõuded kitsendused rh Planeeritud rattahoidla • Projekteerimise käigus valida viis kõige paremini sobivat rohepunkti ja sobitada need hoone arhitektuuri, maastikukujunduse ja haljastusega (vt nr. ja osakaal % ja osakaal % püsivus kohtade ettepanek suurus (m2) ehitise- elamu, (abih.) krundil (detail- (katastriüksuse arv hoone- katuse Planeeritud hekk seletuskiri ptk 4.7) 2. Kavandatud kruntide arv 3 alune hoone kõrgus (elamu/ planeeringu liikide kaupa) normatiivne stusviis kalle Planeeritud kõrghaljastus 3. Krunditud maa bilanss (katastriliikide alusel) pind (m2) elamu (abih.) abih.) liikide kaupa) ja ja katuse E - elamumaa 1307 m2 meetrites kavandatud harja L - transpordimaa 106932 m2 suund 1 Jaama tänav 1C 1307 380 2, -1, (1) 3 (1/2) ER/EK 100% E 100% TP-3 6/6 lahtine ∠ ∠ 20- 45 vt. Raudtee kaitsevöönd 30m esimesest liiprist Ol.ol. IV väärtusklassi haljastus 5. Parkimiskohtade arv: 7,5m, ( 4m) märkused. Planeeritud kaugküttetrassi servituut Likvideeritav objekt / puu normatiivne 6 Harja suund Objekt: Keila linn, Jaama tänav 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering Töö nr: planeeritud 6 vaba Aadress: Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa T0324 2 Krunt nr 2 2061 - - - LT 100% L 100% - - - - Tehnovõrkude kaitsevööndid. Kuupäev: 06.07.2026 3 Jõe tn 70c // 104871 - - - - - RITAV - - - - Vastavalt Maa- ja Ruumiameti Turu tn 1 // EI OLE PLANEE andmetele (11.06.2025 seisuga) on Joonise nr: Keila raudteejaam Katastripidaja märkinud - pindala OÜ Pilveprojekt DP-4 Kokku: 108239 380 3 6/6 ebatäpne. Juhataja/arhitekt: Volitatud arhitekt 7: reg. nr. 11510253 [email protected] Joonise nimetus: R.Saarniit S.Metsis tel. 53314067 1:500 PÕHIJOONIS  Keila 09.07.2026 nr 2-2/186 Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine ning avalikustamine 1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja vastavus üldplaneeringule Keila Linnavalitsus algatas 31.08.2023 korraldusega nr 2-2/256 Keila linnas Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneeringu. Lähiala planeering puudutab juurdepääsu rajamist läbi riigile kuuluva Jõe tn 70c // Turu tn 1 // Keila raudteejaam kinnistu ja läbi linnale kuuluva Männiku tänava (edaspidi nimetatud ka detailplaneering ja planeering). Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Jaama 1c kinnistule kolme kuni kuue elamuühikuga ridaelamu või korterelamu ja kaks abihoonet, anda ehitusõigus ja hoonestustingimused, määrata arhitektuurilised tingimused, lahendada juurdepääsud, kujad, kitsendused, haljastuse, parkimis- ja liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude ja servituutide vajadused, ning seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneeringu koostamine on kooskõlas Keila linna üldplaneeringuga (kehtestatud Keila Linnavolikogu 26. märtsi 2024. a otsusega nr 1-3/7) ning detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud üldplaneeringus toodud põhimõtete ja tingimustega. 2. Planeeringuala asukoha kirjeldus, olemasolev olukord ja kontaktvöönd Planeeringuala suurus on ca 0,41 ha ning see hõlmab järgmisi maaüksusi:  Jaama tn 1c (katastritunnus 29601:001:0333), pindala 1307 m², sihtotstarve 100% elamumaa).  Jõe tn 70c // Turu tn 1 // Keila Raudteejaam (katastritunnus 29601:001:0500, sihtotstarve 100% transpordimaa);  Männiku tänav (katastritunnus 29601:001:0147, sihtotstarve 100% transpordimaa). Planeeringuala asub Keila jaama piirkonna servas, piirnedes:   lõunas raudteealaga;  idas väärtusliku miljööala ja ajaloolise hoonestusega (Jaama tn 1b);  põhjas ärifunktsiooniga hoonetega;  läänes elamualaga. Jaama 1c kinnistu on hoonestamata, maapind on tasane ja vähese haljastusega. Peamised kitsendused tulenevad raudtee ja tehnovõrkude kaitsevöönditest. Planeeritaval alal puuduvad looduskaitselised piirangud. Juurdepääs sõidukitega Jaama tn 1c kinnistule avalikult teel puudub. Reaalselt kasutavad Jõe tn 70c//Turu tn 1//Keila Raudteejaam kinnistu raudtee äärset ala liikumiseks nii jalakäijad, ratturid, kui ka eelnimetatud kinnistu piiriäärsete elamumaade elanikud sõidukitega juurdepääsuks, kuigi olemas on juurdepääsud Haapsalu mnt põiktänavate kaudu. 3. Kavandatav tegevus, planeeritavate ehitiste iseloom, maakasutus- ja ehitustingimused Planeeringuga nähakse elamumaa krundile ette ehitusõigus kolme kuni kuue elamuühikuga ridaelamu või korterelamu rajamiseks ning kuni kahe abihoone püstitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatakse kinnistule juurdepääsutee avalikult teelt ja planeeringuala läbiv jalakäijate ja kergliiklustee. Planeeringuga muudetakse katastriüksuste piire. Jõe tn 70c//Turu tn 1// Keila Raudteejaam katastriüksusest eraldatakse 2061 m2 suurune krunt juurdepääsutee ja kergliiklustee rajamiseks. Üldplaneeringuga on samale trajektoorile määratud raudteeäärne liikumistee. Sellest tulenevalt on koos juurdepääsuteega planeeritud jalakäijatele, jalgratturitele ja autodele jagatud tänavaruum, mis saab alguse jaamahoonest ja lõpeb Männiku tänaval. Jaamahoonest kuni Jaama tn 1c katastriüksuse edelanurgani planeeritud jalg- ja jalgrattateed võivad kasutada ka Jaama tn 1b elanikud sõidukitega ja teenindav transport Läbisõidu vältimiseks paigaldatakse teetakistused Jaama tn 1c kagu ja edela piirinurga lähistele. Planeeringuga määratakse ehitusõigus järgmiste põhinäitajatega:  hoonete arv: 1 elamu ja kuni 2 abihoonet;  korruselisus: elamul kuni 2 maapealset ja 1 maa-alune korrus, abihoonel 1 korrus;  maksimaalne kõrgus: elamul kuni 7,5 m, abihoonel 4m;  maksimaalne ehitisealune pind kokku: kuni 380 m². Kõik hooned peavad asuma hoonestusalas, kaasa arvatud abihooned (sh alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga ja alla 5m kõrge). Planeeringualale rajatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne, arvestama ning sobituma naaberkruntide ja piirkonna hoonestusega. Arvestama peab raudteejaama miljöö ja ajaloolise pärandiga. Vältida tuleb suure monotoonse hoonemahu teket. Elamu eskiisprojekt ja piirete lahendus tuleb kooskõlastada linnaarhitektiga. Elamu hooldamiseks, remontimiseks jmt tööde tegemiseks koostatakse ehitusprojekti faasis krundi kasutuskord, mis peab tagama vaba juurdepääsu ümber hoone. Piirdeaiad on lubatud. Piire peab sobituma miljöösse ja haakuma hoonete arhitektuuriga. Piirde maksimaalne kõrgus on 1,4 m maapinnast ja minimaalne läbipaistvus peab olema 30% iga jooksva meetri kohta. Erandina võib planeeritud sõidu- ja kergliiklustee äärde kavandatud raudtee ohutuspiire olla kuni 1,5m kõrgune teraspostidel võrkpiire, mis rajatakse Jõe tn 70c//Turu tn 1//Keila Raudteejaam kinnistust moodustatavale 2061 m2 krundile. Elamu küte on lahendatud kaugkütte baasil, sest kinnistu asub kaugkütte piirkonnas. Alternatiivse kütteallikana võib planeeritud elamul kasutada tahkeküttel kohtkütet (ahi, kamin, pliit) ja päikesekollektoreid. Jahutuseks on ette nähtud kasutada lokaalseid SPLIT-tüüpi õhukonditsioneere. Parkimine on lahendatud omal krundil. Arvestades ühistranspordiühenduste lähedust (rong, bussipeatused), on elamumaa krundile planeeritud 6 parkimiskohta. Elamu sissesõidutee ja parkimisala on planeeritud osaliselt vett läbilaskva katendiga, mis võimaldab sademeveel paremini kohapeal pinnasesse imbuda. Edasisel projekteerimisel tuleb säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust (ka väärtuslikud põõsad). Igasugune haljastus vähendab läheduses asuvate teede negatiivset mõju: summutab müra, tõkestab tolmu ja saasteainete levikut, toimib visuaalse tõkkena ja suurendab privaatsust. Planeeritud rajatiste edasisel projekteerimisel valida nende asukohad vastavalt puude asukohale, viies raiutavate puude arvu minimaalseks. Rohepunktide rakendamine määratakse hooneprojekti koostamisel arhitekti, maastikuarhitekti ja haljastuseksperdi poolt, lähtudes projekti kontseptsioonist. Planeeritud tee on kavandatud kahesuunalise liiklusega. Peateele väljasõit reguleeritakse „anna teed“ või „stop“ märkidega. Kergliiklustee ja õueala liikluskorraldusega tee ülemineku ala ette on planeeritud liikluskorraldusvahendid nagu takistused ja märgid/viidad. Planeeritud sõidutee sademeveed kogutakse teeäärsete nõvadega, mis on täidetud vett läbilaskva materjaliga. Nõvade ja täidisdreenidega sademevesi immutatakse pinnasesse. Juurdepääsutee rajamiseks võib olla vajalik osade puude likvideerimine (nimekiri täpsustatakse tee ehitusprojekti koostamise käigus. 4. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad olulisemad mõjud Planeeringuga tihendatakse jaama piirkonna linnaruumi ning luuakse kvaliteetsem elukeskkond. Planeeringuala paikneb raudtee läheduses, mistõttu tuleb arvestada raudteeliiklusest tuleneva müra ja vibratsiooniga. Detailplaneeringu lahenduses on hoonestus kavandatud raudteest eemale krundi põhjapoolsesse ossa ning hoonete projekteerimisel tuleb vajadusel rakendada ehituslikke ja arhitektuurseid leevendusmeetmeid, et tagada normidele vastavad siseruumide tingimused. Arvestada tuleb võimalike tehnoseadmete ja läheduses paiknevate ärihoonete tegevusega seotud müraga. Hoonete projekteerimise käigus tuleb teha pinnase radoonisisaldust täpsustavad mõõtmised, kuna Keilas on radooni jõudmine maapinnale ja hoonetesse mööda lubjakivilõhesid väga tõenäoline. Detailplaneeringu elluviimise mõju on valdavalt lokaalne ning piirdub planeeringualaga. Planeeringu elluviimisel muutub ala senine kasutus – hoonestamata elamumaa võetakse aktiivsesse kasutusse ning rajatakse elamu, juurdepääsutee ja tehnovõrgud. Sellega kaasneb olemasoleva haljastuse osaline likvideerimine, kuid uusi haljastuslahendusi kavandades püütakse säilitada ka võimalikult palju olemasolevat haljastust. Planeeringu elluviimise järgselt lisanduvad tavapärased elutegevusega kaasnevad mõjud, kuid arvestades kavandatava hoonestuse mahtu, ei ole nende mõju oluline. Ehitusperioodi ajal kaasneb ajutine keskkonnamõju, sh müra, vibratsioon, tolm ja liikluskoormuse kasv, mis tuleneb ehitustegevusest. Need mõjud on ajutised ning piirduvad peamiselt planeeringualaga. Planeeringuga kavandatud tegevus ei põhjusta olulist negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele ega õhukvaliteedile ning ei ole seotud keskkonnaohtlike tegevustega. Uue juurdepääsu rajamine Jaama tn 1c krundini annab võimaluse ehitada välja osa raudteeäärsest jalg- ja jalgrattatee koridorist. Jaama hoonest kuni Männiku tn nurgani saab tee kaasaegsetele tingimustele vastava katendi, valgustuse ja miljöö. Kvaliteetse kergliiklustee arendamine toetab pikemas perspektiivis elanike tervist ning aitab vähendada keskkonnakoormust. 5. Toimunud menetlus Detailplaneering algatati 31.08.2023 Keila Linnavalitsuse korraldusega nr 2-2/256. Planeeringu koostamisel on arvestatud kehtivat üldplaneeringut, õigusakte ja tehnilisi tingimusi ning tehtud koostööd puudutatud asutuste ja isikutega. Menetluse käigus tehti koostööd Eesti Raudteega, kes esitas planeeringulahendusele 10.01.2025 kirjaga nr 21-1/4181-4 ja 22.04.2025 kirjaga nr 21-1/4181-6 märkused. Eesti Raudtee peamised nõuded puudutasid raudteeinfrastruktuuri kaitset (sh sidekaabli ümbertõstmine), eraldi transpordimaa krundi moodustamist, juurdepääsude piiramist, ohutuse tagamist ning kohustust taotleda täiendavad tehnilised tingimused enne planeeringu elluviimist:  Olemasolev sidekaabel (multitoru trass) tuleb ümber paigutada raudtee ja kavandatava piirdeaia vahele ning rajada enne muude rajatiste ja tehnovõrkude ehitamist. Ümberehituse ja projekteerimise rahastab arendaja, ehitaja määrab Eesti Raudtee.  Moodustada eraldi transpordimaa krunt raudteemaale kavandatava tee ja tehnovõrkude teenindamiseks.  Krundi piir peab ulatuma kavandatava piirdeaiani ning piirdeaed rajatakse raudteemaale ning antakse valmimisel üle Eesti Raudteele. Piirdeaeda tuleb vajadusel nihutada Männiku tänava maaüksuse poole. Jaama tn 1b ja 1c juures tuleb rajada piirdeaed kergliiklustee äärde, arvestades hooldus- ja lumelükkamise vajadusi.  Lahenduse alusel toimub maa munitsipaalomandisse taotlemine või hoonestusõiguse koormamine isikliku kasutusõigusega KOV kasuks.  Raudtee äärde kavandatav hekk tuleb rajada katkematult vahetult maa piiri äärde, mitte jätta kasutamata maariba kavandatava heki ja Haapsalu mnt 35a kinnistu piiri vahele (nimetatud riba on võimalik kasutada ka tulevase lumelükkamise alana).  Raudtee poolele ei tohi kavandada lumevallide ala, et tagada infrastruktuuri hooldus.  Raudteemaa kaudu kulgevalt teelt ei tohi kavandada täiendavaid juurdepääse kõrvalkinnistutele, välja arvatud Jaama tn 1c.  Tuleb tagada, et sõidukid ei pääseks kergliiklusteele (nt „läbisõidu takistuste“ kavandamine).  Valgustite paigutus tuleb lahendada nii, et see ei häiriks raudteealast toimimist ning sobituks ruumilahendusega.  Arvestada tuleb raudteeliiklusest tuleneva müra ja vibratsiooniga hoonete projekteerimisel. Vajadusel tuleb rakendada leevendusmeetmeid, nende puudumisel ei võta Eesti Raudtee vastutust mõju vähendamise eest.  Raudtee kaitsevöönd on 30 m äärmise rööbastee teljest, mida tuleb planeeringus arvestada.  Raudteemaa on riigi omand ning koormatud hoonestusõigusega Eesti Raudtee kasuks. Uute ehitiste rajamine raudteemaal eeldab omaniku kirjalikku luba. Planeeringulahendust muudeti ning Eesti Raudtee kooskõlastas planeeringulahenduse 24.07.2025 kirjaga nr 21-1/4181-8 viidates varasemalt esitatud tingimustele. Lisaks tuleb detailplaneeringu realiseerumisel taotleda Eesti Raudteelt tehnilised tingimused projekti koostamiseks ning kooskõlastada planeering Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, kuna planeeringuala on raudtee kaitsevööndis. 06.07.2026 on Eesti Raudteed e-kirja ja telefoni teel informeeritud, et 24.07.2025 antud kooskõlastuses ei ole viimast 13.05.2025 e-kirjaga saadetud kokkulepet raudteeäärse piirdeaia asukoha ja üleandmise/omandi kohta ning kooskõlastuses viidatakse varasemale 22.04.2025 saadetud vastuskirjale kus info on vananenud ja ei ole korrektne. Koostöö käigus lahendust täiendati ja muudeti. 13.05.2025 on Eesti Raudtee ehitusteenistuse maakorralduse peaspetsialist Lea Juss e-kirjas öelnud: „Piirdeaed koos kõigi piirdeaia elementidega jääb moodustatava teemaa krundi koosseisu - Keila LV ei anna üle EVR-le (värava osas tuleb üle vaadata see, et selle saab avada ainult EVR). Männiku tänava juures paigutada piirdeaed nii, et raudteemaa piiri muudatust ei tehta“. 06.08.2025 saatis Keila Linnavalitsus planeeringulahenduse kooskõlastamiseks Terviseametile, Päästeameti Põhja Päästekeskusele, Maa- ja Ruumiametile, Kliimaministeeriumile ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Vastavalt planeerimisseadusele esitati detailplaneering 07.08.2025 arvamuse avaldamiseks ka naabritele, kelle õigusi võib planeering puudutada. 06.08.2025 kirjaga nr 7-4/928-1 kooskõlastas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet detailplaneeringu tingimustega:  Vastavalt ehitusseadustiku § 73-le tuleb raudtee kaitsevööndis ehitamiseks taotleda luba nii raudteevaldajatelt kui ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt (TTJA).  Raudtee kaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ viidatud raudtee ehitusgabariidi nõudeid. Ehitusgabariit on rööbastee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa (erandiks võivad olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga). Raudtee kaitsevööndis ehitise ehitamisel tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku müra ja vibratsiooniga. Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel.  Planeeringu seletuskirja punktis 4.11. on käsitletud AS Eesti Raudtee multitoru sidekanalisatsiooni uude asukohta rajamist. Juhime tähelepanu, et tegemist on muu raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajaliku rajatisega, mistõttu tuleb ehitusteatis esitada TTJAle. 05.09.2025 kooskõlastas Päästeameti Põhja Päästekeskus planeeringu tuleohutuseosa. Terviseamet edastas 01.09.2025 kirjaga nr 9.3-1/25/6214-2 ja 16.12.2025 kirjaga nr 9.3- 1/25/6214-4 oma seisukohad detailplaneeringu osas, millega amet ei kooskõlastanud detailplaneeringut, kuna müraolukorda ei ole piisavalt kajastatud, paludes täiendada detailplaneeringut nii rongiliikluse põhjustatud müratasemete, sh päevaste ja öiste tasemete ning maksimaalsete tasemete osas, kui ka Jaama tn 1 kinnistult tuleva müra osas. Amet palus täpsustada, kas koostatud mürahinnangus on esitatud hinnatud tasemed ning kas liiklusmüra puhul on arvestatud aasta keskmise või mõne muu perioodi keskmise liiklussagedusega (nt suvine või talvine graafik). Samuti puudus dokumentatsioonis kirjeldus, millised on naaberkinnistul oleva äri- ja kaubandustegevusega seotud müraallikad ning millal need töötavad. 27.05.2026 kirjaga nr 9.3-1/25/6214-11 kooskõlastas Terviseamet detailplaneeringu ning juhtis tähelepanu järgnevale:  Planeeritava ala välisõhus levivad müratasemed ei tohi ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid.  Arvestada planeeritava hoone tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete ja müratundlike ruumide paiknemisega, vältimaks võimalikke mürahäiringuid. Arvestama peab, et tehnoseadmete müra ei tohi müratundlikel aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi.  Arvestada sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“  Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).  Rongiliiklusest tulenev vibratsioonitase peab vastama sotsiaalministri 01.10.2025 määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ (edaspidi SoM määrus 54) kehtestatud normtasemetele.  Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel müratundlikel aladel ajavahemikus 21.00- 07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada SoM määrus 54 lisas toodud piirväärtuseid.  Tagada piisav insolatsioon, tuginedes MKM insolatsiooni kestuse arvutamise juhendile ning EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.  Valgustuse paigutusel arvestada kavandatavate ning läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. Arvamust avaldasid mitme kirjaga 3 naabrit, kellele vastati e-mailidega 15.09.2025, 14.10.2025, 20.11.2025. Huvi tunti juurdepääsu tagamisest ehitusperioodil, Männiku tn 6a nurgal pöörde ohutuse tagamisest, raiemahust, teekoridori valikust. Naabritele saadetud kirjadega selgitas Keila Linnavalitsus:  Männiku tänav 6a nurga vaatekoridori parandamiseks täiendatakse seletuskirja ptk 4.6: Nähtavuse parandamiseks on planeeritud raiuda või piirata Männiku tn 6a kinnistu nurgas asuvat haljastust.  Täpsem teelahendus antakse tee ehitusprojektiga. Tee laius on kavandatud vastavalt EVS 743:2016 „Linnatänavad“ , mis võimaldab turvaliselt prügiveoki ja jalgratturi/jalakäija üksteisest möödumist. Kavandatud lahendus on optimaalne arvestades liiklussagedust, hooldust ja piiratud territooriumi tee kavandamiseks.   Männiku tn 2 ja 4 kruntide juurdepääs ja liikluskorraldus ehituse ajal peab olema tagatud. Täpne tehniline lahendus antakse tee ehitusprojekti raames ja selles osas saab arvamust avaldada tee ehitusprojekti ehitusloa menetluse käigus.  Täpne likvideeritavate puude arv selgub tee ehitusprojekti koostamise käigus.  Varasem eskiislahendus pakkus välja teekoridori rajamist raudteele lähemal asuval olemasoleval „teel“, kuid selle lahendusega ei nõustunud Eesti Raudtee. Pärast korduvaid kohtumisi ja eskiislahenduste koostamist, nõustus Eesti Raudtee tee rajamisega joonisel näidatud asukohas ja seletuskirjas toodud tingimustel.  Vastavalt planeeringu lähtetingimustele on ette nähtud sõidukitega juurdepääs Männiku tänava kaudu, mitte Jaama tänava parklast ja see välistab ühesuunalise liikluse võimaluse. Turvalisuse tagamiseks on läbiv liiklus Jaama parkla kaudu lubatud ainult kergliiklejatele. Läbiv liiklus suurendaks liikluskoormust ja õnnetusjuhtumite toimumise tõenäosust. Jaama parklapoolsesse teekoridori ei saa planeerida laiemaks kui 3m, mis ei vasta päästesõiduki juurdepääsutee laiusele (3,5m). Laiema tee planeerimist takistavad olemasolevad puud.  Männiku tn juures liitub kergliiklustee 90 kraadise nurgaga õueala liikluskorraldusega teele. Selline lahendus kutsub jalakäijat ja kergliiklejat kiirust vähendama ja tähelepanu tõstma. Liikleja peab enne muutuva liikluskorraldusega teele suundumist tegema kaks pöörangut, mis sunnib hoogu vähendama, pikendab aega liikluskorralduse jälgimiseks ja alarmeerib, et liiklusolukord muutub.  Jaamapoolses otsas liitub kergliiklustee õuealaga, selle lõpus, kus sõidukite liikumise tihedus on suhteliselt madal ja enne alale sisenemist paigaldatakse läbisõidutakistus ja hoiatusmärgid. Mõlemas kohas tuuakse liikluskorralduse muutus esile ka katendi muutusega ja liikluskorraldusvahenditega (märgid, takistused). Antud lahenduses ei muutu kergliiklustee sõiduteeks ootamatult: kasutatakse suunamuutusi, takistusi, märke ja erinevaid teekatteid. Planeerimisseaduse § 133 lõike 2 kohaselt, kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada. Kuna Maa- ja Ruumiamet ning Kliimaministeerium ei vastanud, loetakse vastavalt eeltoodule detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada. 6. Planeeringu elluviimise tegevuskava Planeeringu elluviimise tegevuskava täpsustub detailplaneeringu järgselt vastavalt arendaja ja omavalitsuse vahelisi või teiste osapoolte vahelisi kokkuleppeid arvestades. Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute tegemiseks, servituutide seadmisele, koostatavatele ehitusprojektidele, samuti ehituslubade ja kasutuslubade taotlemiseks. Pärast planeeringu kehtestamist teostatavad toimingud ajalises järjekorras:  Katastriüksuste moodustamine ja maakorralduslikud toimingud.  Tehnovõrkude rajamiseks ja hooldamiseks servituutide või muude talumiskohustuste seadmine   Tehnovõrkude (sh. AS Eesti Raudtee uue multitoru sidekanalisatsiooni) ja tee projekteerimine, ehituslubade taotlemine ja ehituslubade väljastamine.  AS Eesti Raudtee uue multitoru sidekanalisatsiooni ehitamine ja kasutusloa taotlemine.  Tehnovõrkude ja tee ehitamine ja kasutuslubade taotlemine ning kasutuslubade väljastamine.  Elamumaa krundi hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ja ehituslubade väljastamine.  Elamutele kasutuslubade taotlemine ja kasutuslubade väljastamine.  Ehitusloa taotluse menetlusel järgida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt planeeringu kooskõlastamisel esitatud tingimusi. 7. Detailplaneeringu vastuvõtmine Detailplaneeringu koostamise lähteandmed, olemasoleva olukorra kirjeldus ja planeeringulahendus on esitatud detailplaneeringu seletuskirjas ja joonistel. Eelnevast lähtudes ning planeerimisseaduse § 134 ja § 135 lõike 1 punkti 1, lõigete 2 – 7, 9 ning Keila linna ehitusmääruse § 4 lõike 1 punktide 3 ja 8 alusel: 1. Võtta vastu ja suunata avalikule väljapanekule Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering (OÜ Pilveprojekt töö nr T0324). Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Jaama 1c kinnistule kolme kuni kuue elamuühikuga ridaelamu või korterelamu ja kaks abihoonet, anda ehitusõigus ja hoonestustingimused, määrata arhitektuurilised tingimused, lahendada juurdepääsud, kujad, kitsendused, haljastuse, parkimis- ja liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude ja servituutide vajadused, ning seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. 2. Detailplaneeringu eesmärk on vastavuses Keila linna üldplaneeringuga, detailplaneering vastab õigusaktidele ning linna ruumilise arengu eesmärkidele. 3. Korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek kestvusega 14 päeva Keila Linnavalitsuse ruumides (Keskväljak 11, Keila) ning avaldada detailplaneering koos teatega avaliku väljapaneku toimumisest Keila linna veebilehel. Juhul, kui detailplaneeringu kohta esitatakse kirjalikke arvamusi, toimub detailplaneeringu avalik arutelu. 4. Teavitada detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumisest ajalehtedes Harju Elu või Postimees, Keila Leht ning valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ning isikuid, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada. 5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Keiu Valge linnapea (allkirjastatud digitaalselt) Maris Mäger linnasekretär Saatja: [email protected] Saaja: "Undisclosed recipients:" Teema: Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine ning avalikustamine Kuupäev: 2026-07-10 09:53 Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Saadame teile Keila linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokumendi Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine ning avalikustamine, mis on registreeritud 09.07.2026 numbriga 2-2/186. Keila Linnavalitsus võttis 09.07.2026 korraldusega nr 2-2/186 vastu Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ning suunas selle avalikustamisele. Detailplaneeringu eesmärk on vastavuses Keila linna üldplaneeringuga, õigusaktide ja linna ruumilise arengu eesmärkidega. Planeeringuala suurus on ca 0,41 ha ning see hõlmab järgmisi maaüksusi: Jaama tn 1c, Jõe tn 70c // Turu tn 1 // Keila Raudteejaam ja Männiku tänav. Planeeringuga nähakse Jaama tn 1c krundile ette ehitusõigus kolme kuni kuue elamuühikuga ridaelamu või korterelamu rajamiseks ning kuni kahe abihoone püstitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatakse kinnistule juurdepääs avalikult teelt ning jagatud tänavaruum jalakäijatele, jalgratturitele ja autodele, mis saab alguse jaamahoonest ja lõpeb Männiku tänaval. Jaamahoonest kuni Jaama tn 1c katastriüksuse edelanurgani planeeritud jalg- ja jalgrattateed võivad kasutada ka Jaama tn 1b elanikud sõidukitega ja teenindav transport. Läbisõidu vältimiseks paigaldatakse teetakistused Jaama tn 1c kagu ja edela piirinurga lähistele. Reaalselt kasutavad raudtee äärset ala liikumiseks nii jalakäijad, ratturid, kui ka piiriäärsete elamumaade elanikud sõidukitega juurdepääsuks, kuigi olemas on juurdepääsud Haapsalu mnt põiktänavate kaudu. Detailplaneeringu elluviimise mõju on valdavalt lokaalne ning piirdub planeeringualaga. Planeeringu elluviimisel muutub ala senine kasutus – hoonestamata elamumaa võetakse aktiivsesse kasutusse ning rajatakse elamu, juurdepääsutee ja tehnovõrgud. Sellega kaasneb olemasoleva haljastuse osaline likvideerimine, kuid uut haljastuslahendust kavandades püütakse säilitada ka võimalikult palju olemasolevat haljastust. Vastuvõetud detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 15.07.2026-28.07.2026 Keila Linnavalitsuse (Keskväljak 11) I korrusel infoletis ja veebilehel https://keila.ee/avalikustamised-ja-teated/. Planeeringu seletuskiri koos joonistega sisaldab lähteandmeid, olemasoleva olukorra kirjeldust ja sisulist lahendust. Arvamusi detailplaneeringu kohta ootame kirjalikult (Keila Linnavalitsus, Keskväljak 11, 76608 Keila) või elektrooniliselt [email protected]. Lugupidamisega Keila Linnavalitsus Kontaktinfo Keila Linnavalitsus Keskväljak 11, 76608, Keila Telefon: (+372) 679 0700 e-post: [email protected] <mailto:[email protected]>