Üldkäskkiri

KÄSKKIRI Tartu 09.09.2025 nr 0.1-3.40/25/34 Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamise juhend Käskkirja kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 21.06.2018 määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ § 24 lg 2 p 5, kaitseministri 01.07.2019 määruse nr 11 „Kaitseväe Akadeemia põhimäärus“ § 6 lg 1 alusel 1. Kinnitan Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamise juhendi (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks Kaitseväe Akadeemia ülema 31.03.2020 käskkirjaga nr 37 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamise juhendi. 3. Kommunikatsiooni- ja turundusgrupil tagada punktis 1 nimetatud dokumendi avaldamine Kaitseväe Akadeemia kodulehel. 4. Käskkiri teha teatavaks Kaitseväe Akadeemia isikkooseisule. (allkirjastatud digitaalselt) Johan-Elias Seljamaa mereväekapten Kaitseväe Akadeemia ülem  KINNITATUD Kaitseväe Akadeemia ülema 09.09.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.40/25/34 KAITSEVÄE AKADEEMIA Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamise juhend Tartu 2025 SISUKORD 1. KIRJALIKUD TÖÖD JA NENDE LIIGID .......................................................................... 4 Üldpõhimõtted ............................................................................................................. 4 Kirjalike tööde liigid .................................................................................................... 4 1.2.1. Referaat ........................................................................................................ 4 1.2.2. Essee ............................................................................................................ 5 1.2.3. Kursusetöö .................................................................................................... 5 1.2.4. Lõpu- või magistritöö ................................................................................... 5 2. AKADEEMILISTE TEKSTIDE KOOSTAMISE EETIKA JA PETTURLUS .................... 7 3. KEEL, STIIL JA TERMINIKASUTUS ................................................................................ 9 Keel ja stiil ................................................................................................................... 9 Terminikasutus............................................................................................................. 9 Lühendid .................................................................................................................... 10 Arvude esitamine tekstis ............................................................................................ 11 4. ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS MÕELDUD MATERJALID .......................... 12 5. TEHISINTELLEKTI KASUTAMINE................................................................................ 13 6. KIRJALIKE TÖÖDE ÜLESEHITUS ................................................................................. 14 Essee ja referaadi ülesehitus ...................................................................................... 14 Uurimistöö osad ja nende järjekord ........................................................................... 14 6.2.1. Tiitelleht ..................................................................................................... 14 6.2.2. Autorideklaratsioon ja uurimistöö lühitutvustus .......................................... 15 6.2.3. Sisukord...................................................................................................... 15 6.2.4. Lühendid..................................................................................................... 15 6.2.5. Sissejuhatus ................................................................................................ 15 6.2.6. Teoreetiline taust ........................................................................................ 16 6.2.7. Metoodika................................................................................................... 16 6.2.8. Tulemused .................................................................................................. 17 6.2.9. Arutelu ja järeldused ................................................................................... 18 6.2.10. Kokkuvõte .................................................................................................. 18 6.2.11. Võõrkeelne resümee.................................................................................... 18 6.2.12. Kirjandus ja allikad ..................................................................................... 19 6.2.13. Lisad ........................................................................................................... 19 7. KIRJALIKE TÖÖDE VORMISTUSNÕUDED ................................................................. 20 Üldnõuded .................................................................................................................. 20 Essee ja referaadi vormistusnõuded ........................................................................... 20 2  Uurimistöö ja kursusetöö vormistusnõuded .............................................................. 20 Viitamine ................................................................................................................... 21 Tsiteerimine ............................................................................................................... 24 Refereerimine............................................................................................................. 24 KIRJANDUS JA ALLIKAD .................................................................................................... 26 LISAD Lisa 1. Uurimistöö kava Lisa 2. Uurimistöö tiitelleht Lisa 3. Autorideklaratsiooni vorm Lisa 4. Uurimistöö lühitutvustuse vorm Lisa 5. Loetelude, tabelite, jooniste ja valemite vormistamine Lisa 6. Viitamine tekstis ja kirjanduse loetelus: näiteid Lisa 7. Joonealune viitamine 3 1. KIRJALIKUD TÖÖD JA NENDE LIIGID Üldpõhimõtted Kaitseväe Akadeemia (edaspidi KVA või akadeemia) kirjalike tööde koostamise juhend (edaspidi juhend) sätestab akadeemias õpingute ajal koostatavate kirjalike tööde vormistusnõuded. Akadeemia kirjalike tööde koostamise eesmärk on teadmiste omandamine, omandatud teadmiste demonstreerimine ja kirjaliku väljendusoskuse arendamine. Akadeemias koostatakse kirjalike töödena peamiselt referaate, esseid, kursusetöid, lõpu- ja magistritöid (lõpu- ja magistritöid nimetatakse edaspidi uurimistöödeks). Lisaks võidakse erinevate õppeainete raames koostada teisi kirjalikke töid (nt raport, lahingukäsk, protokoll, aruanne, esitlus, kirjalik ettekanne, plaan, retsensioon), mille vormistamise täpsemad nõuded on määratud ainekavas. Kirjalike tööde koostamisega õpib õppur: 1) otsima, refereerima ja analüüsima erialakirjandust ning seda asjakohaselt kasutama; 2) seostama uurimistööd tulevase erialaga ja nägema seoseid tulevase teenistusega; 3) püstitama uurimisprobleeme ja lahendama neid uurimistöö käigus; 4) tundma ning rakendama põhilisi andmekogumis- ja andmeanalüüsimeetodeid; 5) mõtestama tulemusi ja tegema nende põhjal asjakohaseid järeldusi; 6) väljendama ennast korrektselt akadeemilises kirjakeeles. Kõikides kirjalikes töödes on oluline koostaja isiklik panus probleemi käsitlemisel. See võib avalduda eri autorite arvamuste võrdlemises koos oma seisukoha ja hinnangu esitamisega; läbi töötatud materjalide põhjal üldistuste, järelduste ja/või (rakenduslike) ettepanekute tegemises; mingi teooria või mudeli kasutamisvõimaluste hindamises kindlates tingimustes või kindlate andmete alusel. Kirjalike tööde liigid 1.2.1. Referaat Referaat on (1) ühe või mitme allika põhjal koostatud ülevaade mõnest teemast, (2) kokkuvõte mingi teadusliku probleemi või uurimuse sisust, tuginedes peamiselt kirjandusallikatele (Aarma ja Kalle, 2005, lk 46). Referaadi koostamise eesmärk on süvendada õppuri oskust töötada erialakirjandusega, avardada arusaamu ja teadmisi ning arendada kirjalikku väljendusoskust. Referaadis esitatakse ja võrreldakse eri autorite seisukohti, tehnilisi jm andmeid 4 või uurimistulemusi. Referaadi vormistamisel lähtutakse juhendi peatükist 7 ja vastavatest lisadest. Referaadi täpsemad sisunõuded on määratud ainekavas. 1.2.2. Essee Essee on kindlal teemal kirjutatud lühike argumenteeriv tekst, mis esitab autori mõttekäigu või seisukoha(d) teemaga seotud probleemide kohta. Akadeemilises essees kasutatakse oma seisukohtade argumenteerimiseks teisi allikaid, mis ei pea olema tingimata teaduslikud, kuid võiksid mingil määral nendele tugineda. Tavaliselt toetub essee ainult sekundaarallikatele, erinevalt uurimistööst ei koguta selleks ise materjali. Essee vormistamisel lähtutakse juhendi peatükist 7 ja vastavatest lisadest. Essee täpsemad sisunõuded on määratud ainekavas. 1.2.3. Kursusetöö Kursusetöö on õppuri iseseisev lühiuurimus Kaitseväe või riigikaitsega seotud teemal. Sisult on see väiksemas mahus uurimistöö. Kursusetöö annab õppurile võimaluse omandada teadmised ja kogemuse uurimistöö kirjutamiseks ning kasutada neid edaspidi õpingutes või teenistuses. Kursusetöö on samasuguse ülesehitusega nagu uurimistöö ning selle koostamisel ja vormistamisel tuleb lähtuda juhendi peatükist 7 ja vastavatest lisadest. Kursusetöö täpsemad sisunõuded on määratud ainekavas. 1.2.4. Lõpu- või magistritöö Lõpu- või magistritöö on rakenduskõrgharidus- või magistriõppes õppuri iseseisvalt koostatav uurimistöö. Selle eesmärk on süvendada õppuri teadlikkust ühel Kaitseväe ja/või riigikaitsega seotud teemal ning anda oskused teemavaldkonna süsteemseks käsitlemiseks ja uurimistulemuste vormistamiseks. Lõputöö pikkus on ilma kirjanduse ja allikate kirjete ning lisadeta 30–40 lehekülge (sh tiitelleht, autorideklaratsioon, uurimistöö lühitutvustus, sisukord, lühendid, sissejuhatus, teooria-, metoodika- ja tulemuste peatükk, arutelu ja järelduste peatükk, kokkuvõte ning võõrkeelne resümee), kirjanduse ja allikate kirjete arv vähemalt 15. Magistritöö pikkus on ilma kirjanduse ja allikate kirjete ning lisadeta 50–60 lehekülge (sh tiitelleht, autorideklaratsioon, uurimistöö lühitutvustus, sisukord, lühendid, sissejuhatus, teooria-, metoodika- ja tulemuste peatükk, arutelu ja järelduste peatükk, kokkuvõte ning võõrkeelne resümee), kirjanduse ja allikate kirjete arv vähemalt 25. Magistritöö eeldab lõputööga võrreldes 5 õppuri suuremat iseseisvat panust, süvendatud teemakäsitlust ja veelgi põhjalikumat analüüsi uuritaval teemal. Sisult jaotuvad uurimistööd teoreetilisteks ja empiirilisteks. Teoreetilises uurimistöös keskendutakse teoreetilistele käsitlustele või varasematele uurimustele, mida võrreldakse omavahel. Levinud näited on ajaloo- ja õigusalased tööd. Teoreetilisi seisukohti tõlgendatakse ja tehakse järeldusi, vastates töös püstitatud uurimisküsimustele. Teoreetiline uurimistöö eeldab mitmete materjalide (sh kirjandus ja allikad) läbitöötamist ning analüüsi- ja järeldusoskust. Tähtis on, et uurimistöö asemel ei kirjutataks referaati. Empiirilistes uurimistöödes on küll teoreetiline osa, kuid suurem rõhk on empiirilisusel ehk praktilisel lahendamisel. Nii nagu teoreetilises töös, tuuakse ka empiirilises töös esile varasemaid uurimusi, kuid esiplaanil on empiiriliste andmete kogumine ja analüüs, millega otsitakse vastuseid uurimisküsimustele ja/või hüpoteesidele. Empiirilises uurimistöös kirjeldatakse andmete kogumist ja andmeanalüüsi. Oluline on täpselt kirjeldada ja põhjendada seda, kuidas andmeid koguti (valim, andmekogumismeetodid jm) ning milliseid analüüsimeetodeid kasutati. Eesmärk on võimaldada uurimistöö tulemuste korratavust. 6 2. AKADEEMILISTE TEKSTIDE KOOSTAMISE EETIKA JA PETTURLUS Õppur vastutab enda koostatud kirjaliku töö sisu ja vormistuse eest ainuisikuliselt. Uurimistöö koostaja peab järgima head teadustava (2023). Ta peab olema aus teiste autorite vastu, mis tähendab kõigi tööpanuse nimetamist ning viitamist võõrastele mõtteavaldustele, andmetele ja tulemustele. Sama kehtib kasutatavate jooniste, tabelite, fotode, käsikirjade jm materjali kohta. Kõikide tööde puhul on kohustuslik viidata kasutatud kirjandusele ja allikatele. Uurimistöö puhul kinnitab õppur koostatud uurimistöö vastavust heale teadustavale allkirjaga autorideklaratsioonil. Kui uuring on seotud inimestega, tuleb hoiduda uuritavate kahjustamisest. Uuringus osalemisel on vaja osalejatelt saada teadlik nõusolek. See tähendab, et neid on teavitatud uurimuse eesmärgist ja nende õigustest. Samuti peavad osalejad olema teadlikud, kuidas ja mis eesmärgil nendelt saadud andmeid kasutatakse, kaua neid säilitatakse ning sellega seotud võimalikest riskidest. Alati tuleb rõhutada, et uuringus osalemine on vabatahtlik. Uurimistöös nimeliste isikuandmete kasutamisel peab olema osalejate kirjalik nõusolek. Kui uuringus osaleja ei soovi oma isikuandmeid avalikustada, tuleb tagada tema anonüümsus ja isikuandmete konfidentsiaalsus (Elmes, Kantowitz ja Roediger III, 2013, lk 79–99). Juhul kui uurimistöös kasutatakse isikut tuvastada võimaldavaid andmeid ja/või kui sellega võib kaasneda koormus inimese füüsilisele või vaimsele tervisele, tuleb taotleda luba Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt või Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomiteelt. Kirjalike tekstide koostamisel on oluline vältida akadeemilist petturlust. KVA uurimistööde korra järgi on akadeemilisel petturlusel kolm vormi: 1) tehisaru koostatud töö või seisukoha esitamine oma nime all või selle tahtlik kasutamine uurimistöö osana ilma nõuetekohase akadeemilise viitamiseta; 2) plagiaat ehk kellegi teise töö või selle osade (tsitaatide, refereeringute, illustreerivate materjalide, valemite, arvandmete) esitamine oma nime all, viitamata neile nõuetekohaselt; 3) kellegi teise töö või seisukohtade esitamine kallutatult ehk nii, et need toetaks uurimistöö tulemusi ja/või õppuri iseenda seisukohti. Levinuim akadeemilise petturluse vorm on plagiaat, mis on ränk eetiline eksimine akadeemilises etiketis. Tihti seisneb eksimus hooletuses ja plagieerija ei pruugi ise teada, et ta on eksinud. Eristatakse nelja liiki plagiaati: 1) teise autori mõtete kasutamine ilma viiteta autorile ja kasutatud allikale; 2) teise autori mõtete esitamine sõna-sõnalt koos autori- ja allikaviitega. Tegemist on sisuliselt tsitaadiga ja plagiaadi vältimiseks on vaja sellele lisada jutumärgid; 7 3) teise autori originaaltekstiga sarnaneva teksti esitamine üksnes väheste muudatustega. Selline tekst kvalifitseerub plagiaadiks ka juhul, kui on lisatud allikaviide; 4) eneseplagiaat ehk enda koostatud varasema töö materjali kasutamisele viitamata jätmine. Kuigi plagiaat on ränk eksimus, oleneb selle tuvastamisele järgnev tagajärg õppurile sellest, kui suures mahus on teiste autorite mõtteid varastatud. Kõige raskem viga on esitada üks ühele teise inimese arvamus sellele viitamata, eriti veel lõikude kaupa. Juhul, kui petturluse kahtlus leiab kinnitust, kaalub õppenõukogu asjaoludele tuginevalt petturluse raskusastet ning võib teha järgmised otsused: 1) teha õppurile märkus; 2) teha akadeemia ülemale ettepanek distsiplinaarmenetluse algatamiseks vastavalt Kaitseväes kehtivale korrale; 3) teha akadeemia ülemale ettepanek õppuri eksmatrikuleerimiseks. KVA-s kontrollib uurimistööde nõuetekohasust esmalt õppekorraldusgrupp, kes sisestab kõik esitatud tööd plagiaadituvastusprogrammi. Selle tulemuste kohta valmib aruanne, mis edastatakse kaitsmiskomisjonile tutvumiseks. Kui kaitsmiskomisjon või retsensent tuvastab plagiaadi, edastab kaitsmiskomisjon aruande või uurimistöö retsensiooni selleks kokku kutsutud komisjonile, kes annab hinnangu plagieerimise määra kohta. Lähema ülevaate saab sel teemal KVA uurimistööde korrast. 8 3. KEEL, STIIL JA TERMINIKASUTUS Keel ja stiil KVA kirjalikud tööd peavad vastama akadeemilise teksti nõuetele, „Eesti õigekeelsussõnaraamatus ÕS 2025“ määratud eesti kirjakeele normingule ja seda toetavale „Eesti keele käsiraamatule“. Erialakeele teavet tuleb vaadata vastavast erialaoskussõnastikust. Sõnavalik peab olema neutraalne ning selle saavutamiseks on mitmeid võimalusi. Üldiselt on teadustekstides eelistatud umbisikulist tegumoodi (nt töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse või on käsitletud, analüüsitud) või kindla kõneviisi kolmandat isikut (autor rõhutab, autor käsitleb). Sellise keelekasutuse eesmärk on jätta autori isik tagaplaanile ning neid on kasutatud, et toetada teksti stiililist neutraalsust. Mõlemal juhul tuleb aga jälgida, et need ei tooks kaasa lause mõtte ähmastumist ega arusaamatust autorsusega. Teadustöödes on üha rohkem levima hakanud ka isikuline väljendusviis ehk mina-vorm (nt teises peatükis vaatlen, keskendun oma töös) ja meie-vorm (nt uurisime, analüüsisime). Meie-vorm on sobilik vaid siis, kui autoreid on mitu, muudel juhtudel tuleb seda vältida. Endale osutamine või osutamata jätmine on üldjuhul autori enda valik, kuid see võib oleneda ka uuritava valdkonna tavadest. Grammatika kontrollimisel võib kasutada õigekirja kontrollivat tarkvara (speller) või tekstiloomemootoreid. Tähtis on arvestada, et speller ei pruugi kõiki tähe- ja õigekirjavigu avastada, mistõttu ei asenda see teksti tähelepanelikku läbilugemist ja keeleallikate kasutamist. Võõrsõnade ja vähe kasutatavate keelendite õigekirja kontrollimisel on abiks „Võõrsõnade leksikon“. Võõrkeelsed sõnad ja terminid kirjutatakse kaldkirjas kui tsitaatsõnad, nt bellum iustum, mission command. Tsitaatsõna käänamisel kasutatakse ülakoma, nt bellum iustum’i mõiste, mission command’ist. Kursiivi ei panda võõrkeelseid nimesid ega suurtähtlühendeid, nt Wehrmacht, NATO, samuti ei kasutata nende käänamisel ülakoma, nt Wehrmachtiga, NATO-st (NATOst). Kohanimede õigekirja on soovitatav kontrollida kohanimeandmebaasist. Ajalooliste kohanimede kasutamisel tuleb sulgudes märkida nüüdisaegne kohanimi. Terminikasutus Eestikeelseid riigikaitse-, sh sõjandustermineid ning nende määratlusi tuleb kontrollida terminibaasist Militerm. Tähtis on tähele panna, et õigekeelsussõnaraamat ja Sõnaveebi ühendsõnastik esitavad üldkeeleinfot ega peegelda oskuskeele kokkuleppeid ja tavasid. Nagu teistelegi internetiallikatele viidates, nii tuleb ka Militermi kasutades alati lisada vaatamiskuupäev, sest sealne info täieneb pidevalt. Viitenäide on esitatud lisas 6. Vähem tuntud 9 eestikeelsete terminite puhul on soovitatav lisada teksti ingliskeelne vaste, mis paikneb vahetult termini järel sulgudes ja kursiivkirjas. Kõigis kirjalikes töödes tuleb jälgida, et põhimõisted oleks defineeritud või lahti seletatud. Seda võib teha eraldi (ala)peatüki, joonealuste märkustena või põimituna põhiteksti sisse. Vähem kasutatud ja võõramate eestikeelsete terminite juurde on soovitatav lisada võõrkeelne vaste, mis esitatakse sulgudes ja kursiivkirjas. Kui töös kasutatakse lühendit, esitatakse see sealsamas sulgudes. Suurtähtlühendeid kursiivi ei panda. Juhul kui terminit kasutatakse Militermis esitatust erineval kujul, tuleb lisada põhjendus. Kui üldkeelesõnade puhul on sõnakorduste vältimine sünonüümide kasutamise abil hea stiili tunnuseid, siis terminite puhul see nii ei ole. Erinevate terminite kasutamisel saab kannatada mõtteselgus, sest ei pruugi olla selge, kas nende tähendus on täpselt sama või mitte (nt lahingutoimingu seiskama kõrval tekstis paralleelselt esinevad riivistama, sulustama vms). Kui samatähenduslike terminite kasutamine on töös mingil põhjusel vajalik, tuleb esimesel mainimisel nimetada, et ühes ja samas tähenduses kasutatakse mitut terminit, ning soovitatavalt lisada põhjendus. Juhul kui otsitava termini kohta Militermist teavet ei leia, võib Militermi tagasisidelingi kaudu saata riigikaitseterminoloogia töörühmale päringu. Päringut esitades tuleb avada probleem ja nimetada valdkond, selgitada mõistet ehk tähendust, avada konteksti, lisada võõrkeelsed vasted, kasutusnäiteid ja muud taustteavet, mis on konkreetsel juhul tähtis. Päring on otstarbekas läbi arutada erialase juhendajaga. Lühendid Kirjalikus töös lühendatakse sõnu ja termineid, mis leiavad pidevat kasutamist ja/või on liiga pikad, et neid iga kord välja kirjutada. Lühendite järele üldjuhul punkti ei panda, v.a võõrkeelsed lühendid, näiteks pp. (pages) ja Vol. (Volume). Lühendi esmakordsel kasutamisel tuleb lisada selle väljakirjutus, näiteks vaatlemis-, orienteerimis-, otsustamis- ja tegutsemistsükkel (edaspidi VOOT-ring), tuletoetuse kooskõlastusmeetmed (edaspidi TTKM), Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (International Bank of Reconstruction and Development; IBRD). Erandiks on laialt levinud lühendid, mida pole vaja selgitada, nt USA, ÜRO. Pealkirjades üldjuhul lühendeid ei kasutata. Kirjalikule tööle on soovitatav lisada tihedamini kasutatavate lühendite nimekiri koos väljakirjutusega. Üldtuntud ja -kasutatud lühendeid sinna ei märgita (jt, nt, vms, NATO). Lühendatud ühikud märgitakse püstkirjas ja tähised kursiivis (nt g = gramm, aga g = raskuskiirendus). 10  Arvude esitamine tekstis Ühekohalised arvud kirjutatakse sõnadega, ülejäänud arvud numbritega, näiteks kaheksa käsitulirelva, 120 soomukit. Kui arvule järgneb mõõtühik või tähis, kirjutatakse see numbritega. Arvu ja ühiku vahel on tühik ja ühikud kirjutatakse püstkirjas (2,37 m). Käändelõppe arvudele harilikult ei lisata (7 õpilasele, 39 vastanust). Järgarvu järele pannakse punkt (3. katse eesmärk oli …). Vahemikke märgib eesti keeles mõttekriips, mitte sidekriips (12–14 vastanut, 2024.– 2026. aastani või aastatel 2024–2026). Mõtte- ja sidekriipsu erinevusest saab lugeda „Eesti keele käsiraamatust“. Aastad märgitakse arvuliselt, mitte eelmisel aastal või sellel aastal. Nii tekstis kui ka tabelites tuleb üldjuhul loobuda rohkema kui nelja tüvenumbriga arvude kasutamisest. Arvutitarkvaraga arvutatud statistilised näitajad, näiteks korrelatsioonikordajad, esitatakse üldjuhul kahe tüvenumbriga (r = 0,54). Algandmete tüvenumbrite arvuga võrreldes tuleb arvutatud tulemuste korral vastus esitada sama tüvenumbrite arvuga või ühe võrra suuremana (arvude 2, 4 ja 5 aritmeetiline keskmine on 3,7; arvude 2,2, 2,4 ja 2,5 keskmine 2,37). Suurte arvude korral (miljonid, miljardid) on soovitatav kasutada tekstis kombineeritud kirjutusviisi, mille puhul arvu tüvenumbrid on märgitud numbritega ja suurusjärk sõnadega, nt 1,42 mln elanikku. Kümnendkoha eraldusmärgina kasutatakse koma. Mõõtühikuga füüsikaliste suuruste korral on soovitatav kasutada arvu standardkuju, näiteks 1,63 · 10 7 N (koma on esimese nullist erineva tüvenumbri järel, sellele järgneb arvu 10 aste), või rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (ingl International System of Units; SI) ühikute eesliiteid, näiteks 16,3 MN. 11 4. ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS MÕELDUD MATERJALID Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamisel võib tekkida olukord, kus on vaja toetuda asutusesiseseks kasutamiseks (edaspidi AK) mõeldud materjalile. Sel juhul on vaja lisada koostatavale tööle suurtähtedega märge «ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS». Märkele lisatakse teabevaldaja nimi, juurdepääsupiirangu alus, lõpptähtpäev ja vormistamise kuupäev. Juurdepääsupiirangu aluse ja tähtaja otsustab vastutava dokumendi koostaja. Info peab olema selgelt ja üheselt arusaadav igale dokumendi kasutajale. Tööle tuleb määrata ajaline juurdepääsupiirang, mis oleneb töö sisust. Avaliku teabe seaduse § 40 lg 1 alusel kehtestatakse AK-teabele juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest kuni vajaduse möödumise või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Seda tähtaega võib pikendada asutuse juht kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib. Erand on asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmed, millele kehtib avaliku teabe seaduse § 40 lg 3 alusel juurdepääsupiirang selle saamisest või dokumenteerimisest alates 75 aastat, isiku surmast alates 30 aastat või kui surma ei ole võimalik tuvastada, siis isiku sünnist alates 110 aastat. AK-materjale on keelatud levitada väljaspool asutust või inimestele, kellel puudub neile juurdepääsu õigus. Samuti on keelatud neid sisestada Kaitseministeeriumi valitsemisala välistesse programmidesse. Täpsemalt saab AK-materjalide kasutamisest ja nende piirangutest lugeda avaliku teabe seadusest ja 2016. aasta avaliku teabe seaduse üldjuhendist. 12 5. TEHISINTELLEKTI KASUTAMINE KVA õppekorralduseeskirja järgi (kinnitatud KVA ülema poolt 01.07.2025) otsustab akadeemias õppeaine vastutav õppejõud kas tema õpetatavas aines on tekstiloomemootori kasutamine lubatud või piiratud. See on fikseeritud õppeaine ainekavas ning tutvustatakse õppuritele õppetöö alguses. Kui tehisintellekti (edaspidi TI) abi on lubatud, tuleb seda kasutades lähtuda heast teadustavast. TI võib kasutada abivahendina enda teksti- ja visuaalloome arendamisel ja toimetamisel, kuid seda tuleb teha teadlikult ja eesmärgipäraselt. See ei tohi kunagi olla ainuke allikas, sest selle kasutamisel on levinud nii ebatäpsused kui ka väljamõeldud faktid ja viited (fantoomallikad). Samuti ei pruugi TI loodu vastata KVA kirjalike tööde koostamise juhendis määratud nõuetele. TI koostatud materjali kontrollitud või kontrollimata vormis esitamisel vastutab selle sisu ja vormistuse eest ainuisikuliselt töö autor. Samuti vastutab autor, kui TI abil loodu rikub teiste autorite õigusi. TI on keelatud sisestada AK-märkega või kõrgema piirangu tasemega infot, sest sellest jääb internetti avalik jälg. Eriti puudutab see isikuandmeid, mille sisestamine võib kahjustada eraelu puutumatust. Nii nagu iga teise vahendi puhul, peab ka TI kasutamisest andma selge ja täpse ülevaate metoodikapeatükis, et oleks üheselt mõistetav, mis põhjusel ning mahus seda uurimuses kasutati. Näiteks missuguseid küsimusi esitati, milline vastus saadi ja kuidas seda kasutati või muudeti. TI-viidad ehk tekstiloomemootorile antud sisendinfo esitatakse lisana, samuti väljundinfo. Üldise, ideede genereerimiseks mõeldud otsingu puhul ei ole viidet vaja. Siinkohal tuleb arvestada, et TI loodud teksti, joonise, graafiku esitamine enda loominguna on akadeemiline petturlus. TI kasutamisele peab alati nõuetekohaselt viitama. Selle kohta leiab rohkem infot lisast 6. 13 6. KIRJALIKE TÖÖDE ÜLESEHITUS Essee ja referaadi ülesehitus Essee ja referaat koosnevad kolmest põhiosast: sissejuhatus, sisu ja kokkuvõte. Sissejuhatuses esitatakse taustinfo, mille põhjal formuleeritakse käsitletav probleem. Sisuosas arendatakse edasi sissejuhatuses püstitatud probleemi. Tekst liigendatakse lõikudeks, sisulõiku kannab üks põhiidee. Lühemas essees või referaadis võiks olla vähemalt kolm sisulõiku (teksti maht lepitakse kokku ainekursusel). Mõttekäik peab olema argumenteeritud: mõtte edastamiseks tuleb kasutada mitut allikat, seejuures võrrelda ka viidatud materjale. Sisuosale järgnevas kokkuvõttes antakse sissejuhatuses esitatud probleemile sisuosas argumenteeritud lahendus või võetakse kokku eespool käsitletud arusaamad. Kokkuvõttesse uusi allikaid ei lisata. KVA kirjalikest töödest on tiitelleht, sisukord, autorideklaratsioon, lühendite nimekiri ja lisad üksnes uurimis- ja kursusetöödel. Kõigi kirjalike tööde lõpus on esitatud kirjanduse ja allikate nimekiri. Uurimistöö osad ja nende järjekord Uurimistöö koosneb üldjuhul järgmistest osadest: tiitelleht, lühitutvustus, autorideklaratsioon, lühendid, sissejuhatus, teoreetiline taust, metoodika, tulemused, arutelu, kokkuvõte, võõrkeelne resümee, kirjanduse ja allikate nimekiri ning lisad. Uurimistöö ülesehitus oleneb nii selle tüübist kui ka valdkonna traditsioonidest. Uurimistöö erinevad osad peavad olema sisult kooskõlas ja mahult tasakaalus. Sissejuhatus ja kokkuvõte moodustavad tavaliselt umbes 5–10% töö nõutud mahust. Uurimistöö ülesehitamisel tuleb vältida nii üleliigendamist kui ka liigendamata jätmist. Teksti liigendamisel lähtutakse põhimõttest, et sügavaim liigendustase on kolmas tasand, veelgi sügavam liigendus on põhjendatud vaid erandjuhtudel. Alapeatükkide liigendamisel tuleb jälgida, et alapeatüki alla jääks rohkem kui üks alaosa. Igas (ala)peatükis on rohkem kui üks lõik teksti. 6.2.1. Tiitelleht Uurimistöö tiitelleht vormistatakse lisas 2 toodud näidise alusel. 14 6.2.2. Autorideklaratsioon ja uurimistöö lühitutvustus Autorideklaratsiooniga kinnitab töö autor oma allkirjaga, et on teinud uurimistöö iseseisvalt, see on lõpetatud ning töös kasutatud teiste autorite töödele ja andmetele, isikute arvamustele jm on nõuete järgi viidatud. Autorideklaratsiooniga annab õppur akadeemiale loa töö reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks. Uurimistöö lühitutvustuses tuleb jälgida, et eesti õigekirjapõhimõtetest lähtudes kirjutatakse koolonile järgnev sõna väiketähega (v.a nimed) – täpselt nagu kooloni kasutamisel mis tahes teksti sees olevas lauses. Autorideklaratsiooni vormi saab vaadata lisast 3, uurimistöö lühitutvustuse vormi lisast 4. 6.2.3. Sisukord Sisukorras esitatakse kõigi uurimistöö osade pealkirjad ja alguslehekülje numbrid, sealhulgas lisad koos pealkirjadega. Sisukord puudub referaadil, esseel jm õppeainete raames koostatavatel kirjalikel töödel. 6.2.4. Lühendid Kui uurimistöös esineb pikemaid termineid, asutuste nimesid vms, on soovitatav kasutada lühendeid ja koostada lühendite loetelu, mis järgneb sisukorrale. Lühendite nimekirja tuleb lisada lühend koos väljakirjutusega. Üldtuntud ja -kasutatud lühendeid sinna ei märgita (jt, nt, vms, NATO). Lähemalt leiab see käsitlust alapeatükis 3.3. 6.2.5. Sissejuhatus Uurimistöö sissejuhatav osa on mõeldud eelkõige teema tutvustamiseks, uurimiseesmärgi püstitamiseks ja -probleemi avamiseks. Sissejuhatus hõlmab: 1) teema valiku põhjendamist (teema aktuaalsus, tähtsus ja probleem); 2) töö eesmärki; 3) uurimisküsimusi ja/või hüpoteese; 4) kasutatava(te) meetodi(te) lühitutvustust (ajalootööde puhul historiograafiat ja allikate ülevaadet). Sissejuhatuses selgitatakse lühidalt, mis peatükkideks on töö jaotatud ja mis on iga peatüki eesmärk. Üldjuhul täpsustatakse sissejuhatust kogu uurimistöö koostamise käigus. 15 Sissejuhatuses on kohane nimetada isikud ja institutsioonid, kellelt on töö kirjutamisel abi saadud. 6.2.6. Teoreetiline taust Teoreetilist tausta avab uurimistöö peatükk, milles autor annab lühiülevaate teemakohastest käsitlustest ja uuringutest. See koosneb tavaliselt alapeatükkidest, mis kirjeldavad uuritavat nähtust (nt uuritavate mõistete kaupa) ja selle seoseid teiste uuritava teema seisukohalt oluliste mõistetega. Ajalootöödes võib selle esitada historiograafiapeatükina, kus antakse samuti ülevaade asjakohastest varasematest uurimustest. Historiograafia võimaldab näha nii sisulist konteksti – milliseid aspekte uuritavast ajaloolisest nähtusest või isikust on uuritud, kui põhjalikult seda on tehtud, milliste mudelite või narratiivideni jõutud – kui ka metoodilist konteksti, nt kuidas ja milliseid varasemaid narratiive on edasi arendatud ning milliste narratiivideni on sel viisil jõutud. Erinevalt teiste erialade uurimistöödest võib historiograafia kuuluda ajalootöödes ka sissejuhatuse alla ning pikema ülevaate korral võib jaotada sissejuhatuse alapeatükkideks. Teoreetiline taust toetub eelkõige erinevates allikates avaldatud teaduskirjandusele, eriti oluline on esitatud seisukohtade toetamine viidetega empiirilistele uuringutele. Uuritava nähtuse tausta avamiseks võib kasutada standardimisdokumente, sõjaväelisi publikatsioone, määrustikke jt ametlikke allikaid, kuid need ei tohiks teoreetilises taustas domineerida. Populaarteaduslikke materjale, nagu õpikuid, käsiraamatuid ja loengumaterjale, võib kasutada, kuid nende kasutamise vajadust tuleb põhjalikult kaaluda ja need ei tohi olla ülekaalus. Neist võetud seisukohti ja/või empiirilist informatsiooni tuleb võrrelda teaduslikus kirjanduses või allikates esinevaga. 6.2.7. Metoodika Uurimistöö metoodika peatükis toob autor ära: 1) töö eesmärgi; 2) uurimisküsimused ja/või hüpoteesid; 3) meetodi(d), mida eesmärgi saavutamiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks kasutatakse (sh valimi, instrumentide ja protseduuri(de) kirjeldus ning andmeanalüüsi strateegia). Metoodikapeatükis peab kirjeldama ja põhjendama uurimistöös valitud meetodeid. Nimetada tuleb meetodi valiku põhjus ja selle sobivus vastuste leidmiseks, tuues näiteks varasemaid uurimusi. Samuti peab olema meetod põhjalikult ja detailselt lahti kirjutatud, et 16 vajadusel oleks võimalik tulemusi korrata. Näiteks eksperimentide ja vaatluste puhul tuleb välja tuua tingimused, koht ja aeg, kasutatud seadmete ning mõõteriistade tüübid ja täpsus, mõõtmisprotseduuri kirjeldus ja vahetud mõõtmistulemused. Viimaste alusel tehtud arvutused ja neist tuletatud järeldused kuuluvad töö tulemuste osasse. Mõõtmisprotokollid võib esitada uurimistöö lisades. Metoodikapeatükis tuleb kirjeldada valimit, kui see koosneb arvulistest näitajatest. Autor esitab numbrilised näitajad nii üldkogumi kui ka valimi kohta ja selgitab viimase koostamise põhimõtteid. Juhul kui kasutatakse mõõtmisinstrumente (sh küsimustikke), tuuakse instrumentide kirjelduses ära nende näitajad, sh viited varasematele uuringutele, kus neid on kasutatud. Autoriõigusega kaitstud instrumentide kasutamisel viidatakse instrumendi kasutusloale. Protseduuri kirjeldus (kuidas andmed saadi) peab olema nii täpne, et see võimaldaks uuringut korrata. Analüüsi strateegias kirjeldatakse tehnikaid ja viise, kuidas kogutud andmeid uurimistöös analüüsiti. Viidata tuleb ka kasutatud andmetöötlusprogrammidele. Erinevalt teistest uurimistöödest puudub ajalootöödes tihti eraldi metoodikapeatükk. See tuleneb sellest, et sageli tuleb ajaloolastel usaldada kellegi tõlgendust faktidest ja sündmustest, mistõttu leiab ajalootöödes meetodina peamiselt kasutust allikate kriitiline hindamine (allikakriitika). Sellest hoolimata tuleb kasutatud meetodeid ammendavalt kirjeldada historiograafia ehk teoreetilise tausta peatükis. Üldjuhul järgneb sellele teemakohaste sekundaarsete allikate (nt publitseeritud materjalid, raamatud, artiklid, mälestused) ja primaarsete allikate (nt arhiivimaterjalid, käsikirjad, dokumendid, kirjad) kirjeldus. Sellega põhjendatakse nende valikut ning tuuakse esile allikate plussid ja puudujäägid. 6.2.8. Tulemused Tulemused esitatakse üldjuhul uurimisküsimuste ja/või hüpoteeside kaupa, vajadusel kasutatakse jooniseid ja tabeleid. Kõigile tabelitele ja joonistele tuleb tekstis viidata, samas ei ole vaja neid üksikasjalikult ümber jutustada. Tulemusi tuleb selgitada ja tõlgendada. Uurimuses kasutatakse üksnes neid andmeid, mis on käsitletava probleemi lahendamise seisukohalt olulised. Info, mis võib olla huvitav, kuid ei aita kaasa uurimisküsimustele või hüpoteesidele vastuste leidmisel, on õigem kõrvale jätta või esitada lisadena. Kvalitatiivsetes uurimustes, nt ajalootöödes, on tulemused ja arutelu tihti läbi põimunud. Arutelu peab sisalduma kogu töös, seejuures tuleb selgelt eristada töö autori seisukohti teiste autorite seisukohtadest. 17 6.2.9. Arutelu ja järeldused Arutelu ning olenevalt uurimistöö tüübist ja valdkonna traditsioonidest ka järeldused hõlmavad uurimuse tulemuste käsitlemist teoreetilises taustas esitatu kontekstis. Arutelu võib olla vormistatud eraldi peatükina või koos tulemustega (nt kvalitatiivsetes töödes). See osa peab olema kooskõlas probleemipüstituse, eesmärgi ja meetodi(te) valikuga. Siin võrreldakse tulemusi teiste autorite tulemustega (teooria, kasutatud meetodite sobivus, andmete võrreldavus, tulemuste usaldusväärsus, piirangud jm) ning pakutakse tõlgendused. Arutelu sisaldab ka järeldusi. Järeldused peavad tulenema uurimistööst, selgitama või põhjendama saadud tulemusi ning näitama, kas püstitatud uurimisküsimused või hüpoteesid leidsid kinnitust. Arutelu toetub teooriaosas toodud seisukohtadele ja esitatakse koos viidetega. Hoiduda tuleks triviaalsustest ja loosungitest. Arutelu peatükis antakse ülevaade ka uurimistöö tulemusi mõjutanud piirangutest (valimist tingitud piirangud tulemuste üldistamisel, mõõtmisvahendite mõõtmistäpsuse mõju jm). 6.2.10. Kokkuvõte Uurimistöö kokkuvõte peab olema seotud sissejuhatusega ning need osad koos peavad andma lugejale ülevaate uurimistööst tervikuna. Kokkuvõte sisaldab üldistatud kujul: 1) sissejuhatuses püstitatud eesmärkide kordamist; 2) uurimisküsimustele vastamist, hüpoteesi(de) kinnitamist või ümberlükkamist; 3) tulemuste põhjal tehtud järeldusi; 4) ettepanekuid rakendusvõimaluste või edasiste uuringute kohta. Kokkuvõttes seotakse tulemused ja järeldused uurimistöö eesmärgi ja uurimisküsimuste või hüpoteesi(de)ga. Kokkuvõttes ei viidata kirjandusele ega allikatele, samuti ei esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi ning üldjuhul ka numbrilisi tulemusi. Kogu info esitatakse üldistatud kujul ja peab lähtuma töös käsitletust. 6.2.11. Võõrkeelne resümee Eestikeelne uurimistöö sisaldab inglis- või prantsuskeelset lühikokkuvõtet ehk resümeed, ingliskeelne eestikeelset resümeed. Resümee on sissejuhatuse ja kokkuvõtte süntees ning peab sisaldama uurimistöö pealkirja tõlget, töö aktuaalsuse põhjendust, püstitatud eesmärgi, ülesannete ja meetodite kirjeldust ning ülevaadet saadud tulemustest, järeldustest ja ettepanekutest. 18  Resümees esitatakse tõlgitud pealkiri (suurtähtkirjas) ja sõna resümee inglise või prantsuse keeles kursiivkirjas (Summary või Résumé) pealkirja all. Järgneb võõrkeelne tekst. Resümee pikkus oleneb uurimistöö liigist, üldjuhul on see üks-kaks lehekülge. 6.2.12. Kirjandus ja allikad Kirjandus hõlmab mis tahes materjale, mida on kasutatud uurimistöö teoreetilises käsitluses, analüüsi või mõnes muus töö osas. Allikad on materjalid, mis on uurimistöö analüüsiobjektid (nt arhiivimaterjalid, õigusaktid, standardimisdokumendid). Kirjanduse ja allikate loetelus esitatakse bibliograafilised andmed kõigi uurimistöös kasutatud ja viidatud materjalide kohta. Kirjanduse ja allikate loetelu vormistusnõuded leiab alapeatükist 7.4 ning lisadest 6 ja 7. 6.2.13. Lisad Lisadesse paigutatakse arvandmed ja muud materjalid, mis on vajalikud probleemi lahendamiseks, kuid mille esitamiseks tekstis ei ole otsest vajadust või mis on põhiteksti paigutamiseks liiga mahukad. Vältida tuleb uurimistöö tekstiga nõrgalt seotud lisade esitamist. Kui töös kasutatakse andmete kogumiseks küsimustikke või intervjuusid, siis autori loodud instrumendid tuleb lisas esitada täies mahus ning varem publitseeritud instrumendid (sh autoriõigusega kaitstud) esitatakse lühendatult. Vajadusel tuleb lisada ka instrumendi kasutamise luba. Kõikidele lisadele tuleb uurimistöös viidata. Lisad nummerdatakse uurimistöös viitamise järjekorras. Pealkirja kohale lehekülje paremasse ülaserva märgitakse näiteks „Lisa 7“. Lisade leheküljed nummerdatakse ja sisukorras tuuakse ära nende pealkirjad. 19 7. KIRJALIKE TÖÖDE VORMISTUSNÕUDED Üldnõuded Kirjalikud tööd koostatakse ja esitatakse A4-formaadis. Tekst vormistatakse reavahega 1,5, tähesuurusega 12 punkti ja rööpjoondusega (ingl justify). Lehe üla-, ala- ja paremale servale jäetakse 2 cm ning vasakule servale 3 cm vaba ruumi. Kirjastiil on nii nagu enamiku avalik- õiguslike kõrgkoolide kirjalike tööde vormistamise juhendites Times New Roman. Lõikude vahele ei tekitata tühje ridu, peatükkide ja alapeatükkide lõpus võib jätta ühe rea tühjaks. Lõigud algavad taandreaga (1,25 cm), v.a esimene lõik. Kõik uurimistöö leheküljed nummerdatakse, sh leheküljed, kus asuvad tabelid ja joonised. Tiitellehte arvestatakse nummerdamisel, kuid leheküljenumbrit sellele ei märgita. Seega märgitakse leheküljenumbrid alates autorideklaratsioonist. Loetelude, tabelite, jooniste ja valemite vormistusnõuded on toodud lisas 5. Vajadusel on võimalik teksti seletamiseks kasutada autori kommentaare või selgitusi, mis paigutatakse lehekülje alla joonealuste märkustena, reavahega 1 ja tähesuurusega 10 punkti 1. Kirjanduse loetelu vormistatakse nii, et kirje esimene rida joondub vasakule ja järgmised read on taandega 1,25 cm. Essee ja referaadi vormistusnõuded Õppeainete raames koostatavad kirjalikud tööd (nt essee ja referaat) vormistatakse mõne erandiga KVA kirjalike tööde üldnõuete alusel. Esseel ja referaadil ei ole tiitellehte ning pealkiri kirjutatakse esimese lehe esimesele reale tähesuurusega 14 punkti, poolpaksus (ingl bold) kirjas, keskjoondusega ja punktita. Lehe paremasse nurka lisatakse enda nimi ja kursus, kasutades päise (ingl header) funktsiooni. Essee pealkirja all tuuakse välja ka kirjutise tüüp, nt „Essee“. See kirjutatakse ilma punktita ja keskjoondusega. Esimene tekstilõik algab kolmandal real pärast pealkirja. Lõigud algavad taandreaga ning nende vahele ei lisata tühje ridu. Üldiselt esseele ja referaadile alapealkirju ei lisata, kuid pikematel tekstidel võivad need olla. Sellisel juhul vormistatakse alapealkirjad poolpaksus kirjas. Uurimistöö ja kursusetöö vormistusnõuded Uurimistöö osade pealkirjad kirjutatakse läbivalt suurtähtedega ja poolpaksus kirjas, joondusega vasakule. Alapealkirjad vormistatakse esisuurtähega ja poolpaksus kirjas, joondusega vasakule. Alates neljandast tasandist algavad peakirjad taandreaga (1,25 cm) ja on 1 Joonealuste märkuste otstarbekus tuleb läbi mõelda, nendega liialdamine hakib teksti. 20 kaldkirjas. Pealkirjade lõppu punkti ei panda. Pealkirja (1. tasand) ja alapealkirja lõiguvahe on 12 punkti, (ala)pealkirjade ja teksti lõiguvahe 6 punkti. Uurimistööde põhi- ja alapeatükid nummerdatakse araabia numbritega, näiteks 1, 1.1, 1.2, 2. Sissejuhatuse, kokkuvõtte, resümee ja kasutatud teabeallikate loetelu ei nummerdata. Uurimistöö põhipeatükke alustatakse uuelt leheküljelt, alapeatükke peatükiga samalt leheküljelt. Jälgida tuleb, et pärast pealkirja mahuks leheküljele vähemalt kaks rida teksti. Juhul kui uurimistöö sisaldab asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet või riigisaladust, tuleb tööle lisada selle kohta märge. Näide pealkirjade vormistamise kohta 2. EMPIIRILINE UURIMUS (1. tasand) 2.2. Meetod (2. tasand) 2.2.1. Valim (3. tasand) 2.2.2. Mõõtmisvahendid (3. tasand) 2.2.2.1. Akadeemilise võimekuse test (4. tasand) 2.2.2.2. Isiksuse test (SPQ-40) (4. tasand) 2.2.3. Uuringu käik (3. tasand) Viitamine Uurimistöös kasutatakse lähtematerjalina seisukohti ja andmeid, mis rajanevad varem avaldatul, teadaoleval või saavutatul. Kohustuslik on viidata kõigile sõnalistele, visuaalsetele ning auditiivsetele materjalidele, millele toetutakse (nt kirjandus, tabelid, joonised, fotod, filmid). Üldtuntud seisukohtadele ei viidata. Teiste autorite töödest pärit teavet esitatakse peamiselt kahel viisil: (1) tsiteerimise ja (2) refereerimise kaudu (vt ptk 7.5 ja 7.6). Viited jagunevad tekstisisesteks viideteks ja kirjanduse loetelu kirjeteks (vt lisad 6 ja 7). KVA uurimistöödes kasutatakse nii tekstisisesel viitamisel kui ka kirjanduse ja allikate esitamisel üldjuhul Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) viitamissüsteemi (Publication Manual of the American Psychological Association, 7th edition)2. APA-süsteemi kõrval on lubatud ka teised viitamissüsteemid, kuid viitamine peab olema kogu töös ühesugune. Viitamissüsteemi valik sõltub töö temaatikast, näiteks ajaloo- ja õigusalastes töödes on traditsioon kasutada 2 Üksikasjalikud reeglid leiab veebiaadressilt http://www.apastyle.org. 21 joonealust viitamist. APA-stiilis viidete vormistamisega saab lähemalt tutvuda lisas 6 ja joonealuse viitamisega lisas 7. Üldjuhul esitatakse tekstisisesel viitamisel autori(te) perenime järel aastaarv ja leheküljenumbrid (Tamm ja Talu, 2011, lk 22). Juhul kui viidatakse teosele või artiklile kui tervikule, nt selle kandvale mõttele, piisab aastaarvust (Reiljan, 1994). Rohkem kui kolme autoriga allikale viitamise vormistus on täpsemalt esitatud lisas 6. Kui tekstisisese viite sulgudes viidatakse mitmele allikale, esitatakse need tähestikulises järjekorras esimese autori järgi ning allikad eristatakse üksteisest semikooloniga. Ühesuguse perekonnanimega autorite teoste viidetes eristatakse autorid eesnime esitähega (Reiljan, V., 1994, lk 22; Reiljan, J., 1995, lk 120). Kui teosel ei ole märgitud autorit, vaid koostaja(d) (nt entsüklopeediad, õppematerjalid, käsi- ja sõnaraamatud), märgitakse viites ainult teose pealkiri ja aasta (Võõrsõnade leksikon, 1978). Autoriteta allikate puhul viidatakse allika pealkirja järgi. Kui see on tekstisiseseks viiteks liiga pikk, kasutatakse selle lühendatud vormi, nt pealkirja esimest kahte sõna ja kolme punkti. Täpsemalt on autoriteta viidete vormistus esitatud lisas 6. Teiste autorite jooniste, fotode, graafikute või tabelite kasutamisel tuleb lähtuda heast teadustavast. Hea tava on, et neid ei võeta üldjuhul üks ühele algallikast, v.a juhul, kui selleks on selge sisuline vajadus. Selline illustratiivne materjal tuleb ümber vormistada, kombineerides seda autori enda ja/või teiste allikate või teooriatega. Kui fotot vm kujutist on vaja taasesitada originaalkujul, tuleb kontrollida autori ja/või väljaandja loa vajadust. Juhul kui luba on vajalik, tuleb loasaamisele ka viidata. Illustreerivat materjali kasutades tuleb viidata, kes, kus ja millal on selle välja andnud ning mis allikast see on saadud. Fotode allkirjad sisaldavad foto järjekorranumbrit töös, foto pealkirja ning kirjet selle kohta, kust foto on võetud. Näide Joonis 1. Venemaa Föderatsiooni helikopter K-50 (Military Technology, 1997, lk 13) Kirjanduse ja allikate loetellu kantakse nende teoste täisandmed, kust fotod või reproduktsioonid on pärit. Ka ise tehtud fotodele tuleb viidata. Näide Joonis 2. Sissisaun eestvaates (autori foto, 2019) Viitamisel eristatakse otsest ja kaudviitamist. Teadusteksti kirjutamisel tuleb alati viidata otse algallikale – allikale, milles esitatud väide, tulemus, teooria vms ei pärine teisest allikast. Kaudviitamist ehk viitamist ühele allikale teise allika kaudu tuleb üldjuhul vältida. See on mööndav üksnes siis, kui algallikas ei ole teksti autorile mingil põhjusel kättesaadav (nt väga 22 vana teos, arhiivisäilik, käsikiri) või on vähetuntud keeles. Kaudviitamine peab olema põhjendatud ja nõuetekohaselt vormistatud. Näide (Cabré, 1999, lk 115, viidatud Tavasti 2002, lk 13 järgi). Kirjanduse loetellu lisatakse mõlemad allikad ning see, mida ei ole vahetult loetud, märgitakse tärniga. Näide * Cabré, M. T. (1999). Terminology: Theory, methods, and applications. Amsterdam: John Benjamins Publishing Company. Kirjanduse ja allikate loetelus esitatakse allika täielik viide. Vajalikud andmed saab kirjutise kohta trükise tiitellehelt või selle pöördelt, mitte kaanelt. Viidete täpsemad vormistusnõuded on toodud lisas 6. Loetelu esitatakse tähestikulises järjestuses. Koolkonnast olenevalt esitatakse allikad kas koos või sisukategooriate kaupa (eraldi loetelus nt publikatsioonid, raamatud ja artiklid, arhiivisäilikud, õigusaktid). Kui töös on kasutatud mitut ühe autori teost, järjestatakse need ilmumisaasta järgi, alustades varem ilmunust. Ühelt autorilt samal aastal ilmunud teoste viidete vormistus on toodud lisas 6. Autori nimeta teosed paigutatakse loetellu pealkirja esimese sõna algustähe järgi. Kirjanduse loetelu vormistamise erandjuhte: 1) nimede eesliited, näiteks von, van või de, loetakse perekonnanime osaks ja esitatakse kujul von Taube, A.; 2) venekeelse kirjanduse esitamisel on slaavi tähestiku kõrval tavaks kasutada vene-ladina transliteratsiooni3. Tekstiviites on autori nimi mõlemal juhul ladina tähestikus. Kui loetelus on kirje slaavi tähtedega, peab sellele võrdusmärgiga eelnema tekstiviites olev nimekuju. Näide Petrov (2005) = Петров, П. (2005). Балтийский флот. Финский гамбит. Москва: ЯУЗА. 3 Transliteratsioon (< ld trans- ’üle, sealpool, teispool’ + littera ’täht’) – ümbertähtimine, kirjaliku teksti täht-tähelt ühe keele kirjasüsteemist teise ülekandmine 23  Tsiteerimine Tsiteerimine on teise autori mõtete esitamine sõna-sõnalt. Tsitaadis esitatakse sõnastus, kirjavahemärgid jm originaalkujul. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Väljajätted tsitaadi algusest, keskelt või lõpust markeeritakse kolme punktiga, mis paigutatakse kaldkriipsude vahele: /…/. Uurimistöös on soovitatav vältida pikki tsitaate ja refereerida nende asemel allikmaterjale. Tsitaate kasutatakse ainult juhul, kui originaaltekstis öeldu on iseäranis tabav või töö autori mõttearenduse seisukohalt oluline. Järgnevalt on esitatud näited tsiteerimise kohta. Näide Üks uurija kommenteeris, et „tehnoloogilised uuendused on päästnud paljude patsientide elu“ (Lumby, 2001, lk 44). Näide „Eesti ühinemine NATO-ga on seni arvatust aeganõudvam, kuna see ei ole ainult mehaaniline liitumine. Integratsioon võib takerduda paljude olemasolevate ning hiljem ilmnevate asjaolude taha, mille kõrvaldamiseks võib kuluda aastakümneid.“ (Tomingas, 1999, lk 15–16) Teksti voolavuse ja stiililise mitmekesisuse huvides võib sulgudes viite paigutada ka kohe nime mainimisel selle järele. Näide Rainer Tomingas (1999, lk 15–16) leiab / arvab / on seisukohal, et „Eesti ühinemine NATO-ga on seni arvatust aeganõudvam, kuna see ei ole ainult mehaaniline liitumine. Integratsioon võib takerduda paljude olemasolevate ning hiljem ilmnevate asjaolude taha, mille kõrvaldamiseks võib kuluda aastakümneid.“ Refereerimine Refereering on teis(t)e autori(te) mõtete, seisukohtade jm kokkuvõtlik edastamine oma sõnadega. See ei seisne algallika(te) sõnastuse pealiskaudses muutmises ega sõnade sünonüümidega asendamises, vaid mõtte edasiandmises. Seejuures tuleb vältida sama allika lausete ja lõikude kaupa refereerimist, vaid põimida eri allikates väljendatud mõtteid. Eesmärk ei ole algallikate ükshaaval ümberjutustamine, vaid nende põhjal loodud arutelu, mis seob kokku autori töö seisukohalt asjakohased mõtted. Siinkohal on tähtis, et oleks arusaadav, kellele mõtted 24 kuuluvad. Sage viga on sõnapaari „autori arvates“ kasutamine, mille tulemusena jääb selgusetuks, kas mõeldud on uurimistöö või refereeringu autorit. Näide Johnson ja Hackman (2018) jagavad kriisi kolmeks etapiks: kriisieelne seisund, kriis ja kriisijärgne seisund. Nad väidavad, et kõik organisatsioonid on pidevalt kahe kriisi vahelises seisundis. Kui lähtuda ülal esitatud kriisi definitsioonist, siis ei saa kriisiks plaane teha. Ka refereering tuleb varustada viitega. Tekstisisene viide sisaldab autori nime, aastaarvu ja leheküljenumbrit. Nii valesti tsiteerimine kui ka refereerimine on üks levinuimaid eksimusi uurimistööde kirjutamisel, mis halvematel juhtudel võib lõppeda plagiaadiga. Tsitaadi puhul tuleb alati kasutada jutumärke, vastasel juhul on tegemist teise autori sõnade ja mõtete vargusega. Samuti ei tee tsitaadist refereeringut üksikute sõnade asendamine, vaid mõtte väljendamine oma sõnadega. 25 KIRJANDUS JA ALLIKAD Aarma, A.; Kalle, E. (2005). Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Elmes, D. G.; Kantowitz, B. H.; Roediger III, H. L. (2013). Psühholoogia uurimismeetodid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Hea teadustava (2023). Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus. Hennoste, T. (2014). Loomevargus. Oma Keel, 2, 73–79. KVA uurimistööde kord. (2024). Tartu: Kaitseväe Akadeemia. KVA õppekorralduseeskiri. (2025). Tartu: Kaitseväe Akadeemia. Publication Manual of the American Psychological Association (7th ed.) (2020). Washington, D.C.: American Psychological Association. 26  Lisa 1 Kaitseväe Akadeemia ülema 09.09.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.40/25/34 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamise juhendi juurde Uurimistöö kava Auaste, ees- ja perekonnanimi Kursus Nt 21. maaväe põhikursus või 14. keskastmekursus Uurimistöö esialgne pealkiri Sõnastatakse lühidalt, konkreetselt ja arusaadavalt ning peab vastama uurimuse eesmärgile. Teema, uurimisprobleem ja töö teoreetilised alused Teemasõnastuses peab peegelduma uuritava nähtuse taust, teema aktuaalsus ja olulisus. Tuginedes erialakirjandusele, esitatakse peamised teemakohased teoreetilised ja/või rakenduslikud käsitlused ning püstitatakse uurimisprobleem. Uurimisprobleem piiritletakse ja defineeritakse võimalikult täpselt, kasutades töö teoreetilisi aluseid. Uurimistöö eesmärk ja uurimisküsimused või hüpotees(id) Eesmärk sõnastatakse selgelt ja loogiliselt. Eesmärgist lähtudes püstitatakse esialgsed uurimisküsimused ja/või hüpotees(id). Uurimismeetod(id) Määratakse uurimisstrateegia (nt kvantitatiivne, kvalitatiivne) ja uurimismeetod (nt juhtumiuuring, eksperiment või fenomenoloogiline uurimus). Kirjeldatakse andmeid ja nende kogumist (sh valimit, instrumente ja protseduuri) ning nende analüüsimist. Uurimisstrateegia ja meetod peavad lähtuma töö eesmärgist, sh tuleb näidata, kuidas meetod aitab vastata uurimisküsimustele ja/või kontrollida hüpoteese. Vaadeldakse, milliseid raskusi uuringu tegemisel, andmete kogumisel ja analüüsimisel võib tekkida ning kuidas neid probleeme kavatsetakse lahendada. Uurimistöö sisu lühikirjeldus Esitatakse töö esialgne ülesehitus, lähtudes uurimisprobleemist, -eesmärgist ja valitud meetodist. Uurimistöö ülesehitus peab olema loogiline ja arusaadav, kirjeldama planeeritavaid peatükke ja alapeatükke ning nendes käsitletavaid teemasid. Uurimistöö koostamise planeeritav ajakava Antakse ülevaade töö osade valmimise planeeritavatest tähtaegadest. Kirjandus ja allikad Kirjanduse ja allikate loetelus esitatakse kava koostamisel kasutatud materjalide bibliograafilised andmed. Eraldi loetletakse kirjandus, mida autor plaanib uurimistöö koostamisel kasutada. Valik peab olema põhjendatav ja see esitatakse korrektselt vormistatud kirjanduse loeteluna. Autor Juhendaja(d), akadeemiline kraad (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) allkirjastamise kuupäev allkirjastamise kuupäev 2  Lisa 2 Kaitseväe Akadeemia ülema 09.09.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.40/25/34 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamise juhendi juurde Uurimistöö tiitelleht KAITSEVÄE AKADEEMIA Taktika õppetool BERIT VAHVA n. keskastmekursus EESTI KAITSEVÄE ÕPIKOGEMUSED AFGANISTANIS MAGISTRITÖÖ Juhendajad Salme Kasik, PhD Kol-ltn Mihkel Metsik, MA Tartu 2025  Lisa 3 Kaitseväe Akadeemia ülema 09.09.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.40/25/34 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamise juhendi juurde Autorideklaratsiooni vorm Olen koostanud uurimistöö „…...............…........“ (töö pealkiri), juhendaja ….…... (juhendaja nimi), iseseisvalt. Kõigile uurimistöö koostamisel kasutatud teiste autorite töödele, seisukohtadele ja mujalt pärinevatele andmetele on viidatud. Uurimistööd ei ole varem kusagil mujal esitatud. Annan uurimistöö positiivsele hindele kaitsmise korral Kaitseväe Akadeemiale tasuta loa (lihtlitsents) enda koostatud uurimistöö reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, sealhulgas digitaalarhiivi lisamiseks kuni autoriõiguse kehtivusaja lõppemiseni. Lihtlitsentsi andmine ei riku teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse õigusaktidest tulenevaid õigusi. …………………………………………………………………………………………………... (kuupäev, uurimistöö autori nimi ja allkiri) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban uurimistöö kaitsmisele …………………………………………… (juhendaja nimi ja allkiri) …………… (kuupäev) …………………………………………… (juhendaja nimi ja allkiri) …………… (kuupäev)  Lisa 4 Kaitseväe Akadeemia ülema 09.09.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.40/25/34 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamise juhendi juurde Uurimistöö lühitutvustuse vorm UURIMISTÖÖ LÜHITUTVUSTUS Uurimistöö autor: Uurimistöö pealkiri: Juhendaja(d): Lehekülgede arv: Kirjanduse ja allikate kirjete arv: Tabelite arv: Jooniste arv: Lisade arv: Uurimistöö kirjutamise keel: Märksõnad: kuni seitse olulisemat töös kajastuvat märksõna Uurimistöö lühitutvustus: kuni kümme lauset uurimistöö eesmärgi, uurimisküsimuste või hüpoteeside, meetodi, peamiste tulemuste ja järelduste kohta.  Lisa 5 Kaitseväe Akadeemia ülema 09.09.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.40/25/34 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamise juhendi juurde Loetelude, tabelite, jooniste ja valemite vormistamine 1. Loetelu Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelupunktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Kui kas või üks loetelupunktidest sisaldab koma, tuleb terve loetelu piires eraldusmärgina kasutada semikoolonit. Järjekorda tähistatakse ümarsulgude või -suluga varustatud numbrite või tähtedega. Näide Nooremallohvitseride auastmed on järgmised: (1) nooremseersant, (2) seersant, (3) vanemseersant. Kui loetelupunktideks on üksikud osalaused, võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga lauset uuelt realt taandega 0,63. Numbri või tähe järel on ümarsulg, fraasi alustatakse väiketähega ning fraasid eraldatakse üksteisest komaga või kui lause juba sisaldab koma, siis semikooloniga. Kui mõni punkt sisaldab loetelu, tähistatakse üldisema loetelu punkte numbritega, alluva loetelu punkte aga tähtedega (koos suluga). Näide Neid vastuolusid saab esitada Eesti kaitseväelase maailmapilti kujundavate järgmiste kategooriate kaudu: 1) ühiskondliku positsiooni tunnetamine a) kodanikuna, b) kaitseväelasena; 2) ühiskondliku kuuluvuse tunnetamine; 3) ruumi tunnetamine; 4) aja tunnetamine. 2. Tabelid Tabelid võimaldavad esitada mingi nähtuse tunnuseid süsteemselt ja ülevaatlikult. Informatiivne tabel täiendab, mitte ei korda teksti. Üldreegel on, et tabelid peavad olema lugejale arusaadavad ka ilma tekstita. Tabelid nummerdatakse nende esinemisjärjekorra järgi tekstis ja koostatakse ühesuguses stiilis. Tabeli pealkiri paigutatakse tabelist ühe rea võrra kõrgemale tabeli ette lehe vasakusse serva. Sõna tabel ja tabeli number on poolpaksus kirjas, järgneb tavakirjas punkt ja tabeli pealkiri, mille lõpus ei ole punkti. Tabeli pealkiri ja tekst on tähesuurusega 11 punkti ja kirjatüübis Times New Roman. Kui tabelis kasutatakse mõõtühikuid, esitatakse need veergude või ridade päises ilma sulgudeta, nt raskusjõud F, N. Mõõtühikud eraldatakse eelnevast tekstist komaga. Kõigil tabeli veergudel peab olema nimetus, vajadusel veerud nummerdatakse. Tabelid esitatakse formaadis, kus nähtavaks jäetakse üksnes tabeli olulisi osi eraldavad horisontaaljooned. Põhjendatud vajaduse korral võib kasutada ka mõnd teist tabeli formaati. Tabeli andmed peavad seostuma kirjaliku töö tekstiga. Selleks on võimalik kasutada otsest viitamist (nt tabel 1 iseloomustab …) või kaudviitamist, mille puhul on lause lõpus sulgudes märge (nt vt tabel 3). Tabelid on võimalikult lihtsad ja mahuvad ühele leheküljele. Väiksemad tabelid paigutatakse õigesse kohta põhiteksti sees, viide tabelile on enne tabelit. Mahukamad tabelid esitatakse eraldi töö lõpus, osutades põhitekstis nende asukohale (nt vt tabel 2 lisas 1). Tabeli pealkirjas tuleb märkida ka kasutatud andmete allikad ning vajadusel märge autori arvutuste kohta. Üle lehekülje ulatuvad tabelid vormistatakse jätkuna järgmisele leheküljele nii, et tabeli päis esitatakse igal leheküljel uuesti. Eelmise lehekülje lõppu (tabeli alla) ja järgmise lehekülje algusesse (tabeli ette) lisatakse märge (1) jätkub järgmisel lehel või (2) algas eelmisel lehel. Tabel 1. Uuringus osalejate arv ja nende elukoha vahetus Vastanute arv ja Vahetab elukohta protsent Auaste Arv Protsent Ei Jah Kokku lipnik 22 15 11 11 22 nooremleitnant 26 18 12 14 26 kapten 30 22 11 19 30 Märkus. Abielus subjektide protsenti ei ole peetud vajalikuks esitada. Tabel 2. Uuringus osalenute akadeemilise testi tulemused vanusegruppide ja teenistusliigi järgi Ohvitserid Allohvitserid n M (SD) 95% CIa n M (SD) 95% CIa Vanus 20–30 25 36 (4,14) [32, 41] 22 26 (3,18) [23, 29] Vanus 31–40 30 25 (3,17) [22, 29] 32 28 (3,57) [24, 31] Vanus 41–… 42 28 (3,36) [24, 31] 42 29 (3,29) [26, 33] Kokku 97 29,67 (6,56) [23, 36] 96 27,67 (5,35) [22, 33] Märkus. CI – usalduspiirid (ingl confidence intervals); a – akadeemilise testi aritmeetilise keskmise usalduspiirid, esitatud täisarvu täpsusega. 2 3. Joonised Joonised on kõik töös esitatud illustratsioonid, olgu need siis diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid või fotod. Joonised nummerdatakse nagu tabelidki, kuid joonistel ja tabelitel on eraldi numeratsioon. Tabelil on pealkiri, joonisel allkiri. Joonise allkiri paigutatakse joonise alla vasakusse serva. Joonise allkiri, tekst, sh tähised, arvud jm esitatakse tähesuurusega 11 punkti ja kirjatüübis Times New Roman. Sõna joonis ja joonise number on poolpaksus kirjas, numbrile järgneb tavakirjas punkt ja allkiri, mille lõppu ei lisata punkti. Igale joonisele tuleb tekstis viidata. Väikeste mõõtmetega joonis paikneb teksti vahel sobivas kohas, suurem eraldi lehel pärast viidet või töö lisas. Kui joonis sisaldab diagramme või graafikuid, tuleb nende teljed pealkirjastada. Üldreegel on, et joonised peavad lugejale olema arusaadavad ka ilma tekstita. Joonised peavad olema mustvalge väljatrüki korral loetavad. Kui joonis ei ole autori enda koostatud, tuleb sellele nii nagu tabelilegi märkida allikas (vt ka lisa 6). Kui joonis on autori koostatud, peab märkes kajastuma, milliste andmete alusel see on koostatud ning kust andmed pärinevad. Näide 450 400 387 350 322 300 Vastajate arv 250 213 200 173 163 150 100 112 100 77 50 33 14 10 1 3 1 0 70–74 10–14 15–19 20–24 25–29 30–34 35–39 40–44 45–49 50–54 55–59 60–64 65–69 Kuni 9 Vanusevahemik (aastates) Joonis 1. Kursusel osalejate vanuseline jaotus (n = 1609). Koostatud Kaitseressursside Ameti andmete alusel (Kaitseressursside Amet, 22.10.2015) 4. Valemid Valemite vormistamiseks kasutatakse valemiredaktorit. Kogu töös tuleb järgida valemite ühtset kirjutusviisi. Valemid kirjutatakse kaldkirjas suurusega 12 punkti ning eraldatakse muust 3 tekstist kirjavahemärkidega eesti kirjakeele reeglite alusel. Valemid nummerdatakse, kui töös esineb rohkem kui üks valem, millele on vaja teksti sees viidata. Kõik märgid, arvud ja tähed peavad olema valemis esitatud korrektselt. Vältida tuleb definitsioonide esitamist valemi kujul. Üksikud sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitatakse üldjuhul teksti sees ja neid ei paigutata omaette reale. Lihtsamate või lühemate valemite kirjutamisel ei ole korrutusmärki tarvis (F = mg). Valemi sümbolite seletus algab sõnaga kus (ilma järgneva koolonita) ning seletused kirjutatakse ülevaatlikkuse mõttes üksteise alla. Vajadusel lisatakse sulgudes mõõtühikud. Suuruste tähised esitatakse kaldkirjas. Näide Keha liikumise kiirendust kirjeldab valem v − v0 a= , t kus a (m/s2) – kiirendus; v (m/s) – lõppkiirus; v0 (m/s) – algkiirus; t (s) – liikumise aeg. Valemi nummerdamine enam kui ühe valemiga töös. Näide 𝑛 (𝑥 + 𝑎)𝑛 = ∑ (𝑛𝑘)𝑥 𝑘 𝑎𝑛−𝑘 (1) 𝑘=0 4  Lisa 6 Kaitseväe Akadeemia ülema 09.09.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.40/25/34 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamise juhendi juurde Viitamine tekstis ja kirjanduse loetelus: näiteid1 ALLIKA LIIK TEKSTISISENE VIIDE KIRJANDUSE LOETELU KIRJE Kahe autoriga • (autori perenimi ja autori • Autori perenimi, initsiaal(id); autori perenimi, initsiaal(id) allikas perenimi, ilmumisaasta) (ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, aastakäik(number), - … (Petrides ja Milner, 1982) leheküljed. • Autori perenimi ja autori - Petrides, M.; Milner, B. (1982). Deficits on subject-ordered tasks after perenimi (ilmumisaasta) frontal- and temporal-lobe lesions in man. Neuropsychologia, 20(3), - Petrides ja Milner (1982) 249–262. kirjeldavad, kuidas … Kolme ja enama • Esmakordne mainimine: • Autori perenimi, initsiaal(id); …; autori perenimi, initsiaal(id) autoriga allikas (autori perenimi, autori perenimi, … (ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, aastakäik(number), ja autori perenimi, ilmumisaasta) leheküljed. - (Tenjes, Lõbus, Kubinyi, - Tenjes, S.; Lõbus, T.; Kubinyi, L.; Rummo, I.; Kulakov, D.; Rummo, Kulakov ja Ingerpuu- Ingerpuu-Rümmel, E. (2010). Multimodaalne suhtlus keeleõppe Rümmel, 2010) ja -kasutuse teenistuses. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri • Edaspidi: ESUKA, 1(1), 21–40. (esimene autor et al., ilmumisaasta) - (Tenjes et al., 2010) Esimene autor et al. (ilmumisaasta) - Tenjes et al. (2010) on mitmeviisilist suhtlust käsitlenud ka keeleõppe kontekstis. Ühe autori • Autori perenimi, initsiaal(id) (ilmumisaasta). Väljaande pealkiri. samal aastal Väljaandmiskoht: väljaandja. 1 Juhendis on kohandatud Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) publitseerimisjuhiseid (Publication Manual of the American Psychological Association, 2020). avaldatud allikad • (autori perenimi, ilmumisaasta, - Hernes, J. (1999). Olemine uues. Tallinn: Teaduste Akadeemia tähestiku täht kirjanduse ja allikate Kirjastus. kirjete järjestuses) • Autori perenimi, initsiaal(id) (ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja - Kui võrrelda teoses (Hernes, nimi, aastakäik, leheküljed. 1999a) välja toodut artiklis - Hernes, J. (1999). Väike inimene kahe maailma vahel. Akadeemia, 4, (Hernes, 1999b) käsitletuga … 980–1003. ALLIKA LIIK TEKSTISISENE VIIDE KIRJANDUSE LOETELU KIRJE Ajakirjaartikkel • (autori perenimi, ilmumisaasta) • Autori perenimi, initsiaal(id) (ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja - Artiklis (Fairbanks, 1995) nimi, aastakäik(number), leheküljed. tuuakse esile … - Fairbanks, C. H. Jr. (1995). The Postcommunist Wars. Journal of • Autori perenimi (ilmumisaasta) Democracy, 6(4), 18–34. - Fairbanksi (1995) kirjeldus neist - Traksmann, A. (1926). „Sõduri“ ülesandeist lähemas tulevikus. Sõdur, sõdadest … 6, 114–115. Autoriga • (autori perenimi, ilmumisaasta) • Autori perenimi, initsiaal(id) (ilmumiskuupäev). Artikli pealkiri. Ajalehe ajaleheartikkel - (Rosin, 2019) nimi, lehekülg või URL (vaatamiskuupäev). - Vainküla, K. (2012, 12. aprill). Täiskohaga Indrek Hargla. Eesti Ekspress, 6. - Rosin, M. (2019, 11. oktoober). Ajateenija kaitsetahe kasvab tänu võimalusele oma vaba aja üle otsustada. Postimees. https://arvamus.postimees.ee/6799440/markus-rosin-ajateenija- kaitsetahe-kasvab-tanu-voimalusele-oma-vaba-aja-ule-otsustada (24.02.2022). Autorita • (pealkiri või lühendatud • Artikli pealkiri (ilmumiskuupäev). Ajalehe nimi, lehekülg või URL. ajaleheartikkel pealkiri, ilmumisaasta) - Tööd alustas kõikide militaarhuviliste lemmikraadio Sõduri FM - (Tööd alustas…, 2015) (2015, 4. mai). Postimees, 2. 2  Autori(te)ga • (autori perenimi ja autori • Autori perenimi, initsiaal(id); autori perenimi, initsiaal(id) internetiallikas perenimi, avaldamisaasta) (avaldamiskuupäev). Pealkiri. Tekstitüüp. URL (vaatamiskuupäev). - (Noeth ja Volkov, 2005) - Noeth, R. J.; Volkov, B. B. (2005, November 2). Evaluating the • Autori perenimi ja autori Effectiveness of Technology in our Schools. ACT: ACT Policy Report. perenimi (avaldamisaasta) http://www.act.org/path/policy/reports/index.html (31.03.2020). - Noeth ja Volkov (2005) on kirjeldanud tehnoloogia mõju koolis. ALLIKA LIIK TEKSTISISENE VIIDE KIRJANDUSE LOETELU KIRJE Autori(te)ta • Kui avaldamiskuupäev või - • Asutuse või institutsiooni nimi (avaldamiskuupäev või -aasta). Pealkiri. internetiallikas aasta puudub: URL (vaatamiskuupäev). (avaldav asutus, ingliskeelse allika - Kaitseliit (s. a.). Sümboolika. https://www.kaitseliit.ee/et/sumboolika 2 puhul n.d. , eestikeelse allika puhul (24.02.2025). s. a.3) - Militerm = Riigikaitseterminoloogia andmebaas Militerm (2024). Eesti - (Kaitseliit, s. a.4) Keele Instituut, Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee/ds/mil (07.12.2024). • (pealkiri lühendatult, viimase muutmise kuupäev, vaadatud …) - (Militerm, 07.09.2024, vaadatud 07.12.2024) Teadusajakirjas, • Autori perenimi et al. • Autori perenimi, initsiaal(id) (ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Kogumiku kogumikus (sh (ilmumisaasta) toimetaja, kogumiku pealkiri. Raamatusari ja number, leheküljed. konverentsi - Jokinen et al. (2013) on välja - Fairbanks, C. H. Jr. (1995). Armed Forces and Democracy: The teeside toonud, et … Postcommunist Wars. Journal of Democracy, 6(4), 18–34. kogumikus) - Atkinson, H. A. (1932). Religion as a Cause of War. Porritt, A. (ed.). ilmunud artikkel The Causes of War: Economic, Industrial, Racial, Religious, Scientific, and Political, 114–115. 2 No date (ingl ’kuupäev puudub’) 3 Sine anno (ld ’kuupäev puudub’) 4 Mõeldud on informatsiooni loomise kuupäeva, mitte uuendamiskuupäeva. Kui uuendamiskuupäev on olemas, kuid puudub loomiskuupäev, tuleb märkida s. a. või n.d. 3 Raamat • (autori perenimi, ilmumisaasta, • Autori perenimi, initsiaal(id) (ilmumisaasta). Raamatu pealkiri. (monograafia) lehekülg) Ilmumiskoht: väljaandja. - Oma monograafias (Weithman, - Weithman, P. J. (2002). Religion and the Obligations of Citizenship. 2002, lk 15) väitis ta, et … Cambridge: Cambridge University Press. • Autori perenimi … • Väljaande pealkiri (ilmumisaasta). Väljaande liik. Trükk. Väljaandja. (ilmumisaasta, lehekülg) - Eesti kaitseväe maaväe lahingutegevuse alused (2010). Maaväe - Weithman väidab oma töös ohvitseride ja staabitöö väljaõppejuhend. Teine, parandatud ja (2002, lk 15), et … täiendatud trükk. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, taktika õppetool. • (teose pealkiri, ilmumisaasta) - Teoses (Eesti kaitseväe maaväe lahingutegevuse alused, 2010) on välja toodud … ALLIKA LIIK TEKSTISISENE VIIDE KIRJANDUSE LOETELU KIRJE Publitseerimata • Autori perenimi (ilmumisaasta) • Autori perenimi, initsiaal(id) (ilmumisaasta). Uurimuse pealkiri. uurimused - Meeritsa (2012) sõnul on … Uurimuse tüüp. Väljaandmiskoht: asutus/väljaandja. (sh uurimistööd) - Meerits, A. (2012). Eesti Kaitseväes kasutatavad juhtimisstiilid ja nende seosed soorituse ning sidususega. Magistritöö. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. Publitseeritud • (autori perenimi, ilmumisaasta) • Autori perenimi, initsiaal(id); …; autori perenimi, initsiaal(id) uurimused - … väitsid autorid, et … (Mazzeo (ilmumisaasta). Uurimuse pealkiri. Uurimuse tüüp. Väljaandmiskoht: (sh uurimistööd) et al., 1991) asutus/väljaandja. • Autori perenimi et al. - Mazzeo, J.; Druesne, B.; Raffeld, P. C.; Checketts, K. T.; Muhlstein, (ilmumisaasta) A. (1991). Comparability of computer and paper-based scores for two - Mazzeo et al. (1991) väitsid, et CLEP general examinations. College Board Rep. No. 91-5. Princeton, … NJ: Educational Testing Service. - Värno, P. (2024). Vastuvõtlikkus autonoomsetele tehnoloogiatele väikeriigi kaitseväe näitel. Magistritöö. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. 4  Õigusakt • (õigusakti nimetus paragrahv • Õigusakti nimetus. Avaldaja (nt institutsioon või väljaanne), lõige punkt) avaldamiskuupäev, avaldamisnumber … uurimistöös käsitletud - (Kaitseväeteenistuse seadus § 20 redaktsiooni avaldamise number. lg 2 p 3) - Kaitseväeteenistuse seadus. RT I, 10.07.2012, 1 … RT I, 17.12.2015, • Õigusakti nimetus paragrahv 1005. lõige punkt - Kaitseväeteenistuse seaduse § 20 lg 2 p 3 sätestab … ALLIKA LIIK TEKSTISISENE VIIDE KIRJANDUSE LOETELU KIRJE Kohtumaterjalid • (Kohtu nimetus6 lahendi liik7 • Kohtu nimetus10 lahendi liik11 lahendi kuupäev, kohtuasja number. kohtuasja number või lahendi punkt, - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus või lehekülje või lõigu number) RKPJKo 19.12.2019, nr 5-19-38. - Kohtupraktikas on rõhutatud ... (RKPJK8o nr 5-19-38, p 99)9 Dokumendid • (pealkiri lühendatult, • Pealkiri lühendatult = Pealkiri (väljaandmisaasta või n.d. / s. a.). väljaandmisaasta) Väljaandmiskoht: väljaandja. URL (vaatamiskuupäev). - (FM 1-02, 2004) - FM 1-02 = Field Manual No. 1-02: Operational Terms and Graphics. - (AAP-003, 2018) (2004). Washington, D.C.: Headquarters Department of the Army. • Väljaandmisaasta puudumisel: https://atiam.train.army.mil/soldierPortal/atia/adlsc/view/public/11444- (pealkiri lühendatult, ingliskeelsel 1/FM/1-02/TOC.HTM (20.06.2025). allikal n.d., eestikeelsel s. a.) - AAP-003 = Allied Administrative Publication. Directive for the Production, Maintenance and Management of NATO Standardization Documents (2018). Edition K, Ver. 1. NATO Standardization Office. 5 Kui õigusakti ei ole muudetud, siis ainult kirje esimene osa (nt … RT I, 10.07.2012, 1). 6 Riigikohtu puhul ka kolleegiumi nimetus. 7 Otsus – o; määrus – m 8 Kohtupraktikale viidates esitatakse kohtute nimed üldjuhul lühendatult, ülevaate kasutatavatest lühenditest leiab nt dokumendist „Üliõpilastöö kirjutamine ja vormistamine. Juhend õigusteaduskonna üliõpilastele“ (vt lk 44–45). 9 Siin tähistab p õigusakti punkti. 10 Riigikohtu puhul ka kolleegiumi nimetus. 11 Otsus – o; määrus – m 5 Käskkirjad • Käskkirja väljaandja ja dokumendi • Käskkirja väljaandja ja dokumendi liik, käskkirja number liik, käskkirja number (väljaandmiskuupäev). (väljaandmiskuupäev, vajadusel - Kaitseväe juhataja käskkiri nr 555 (25. detsember 2019). punkt) - KVJ-i käskkiri nr 555 (2019) ütleb … - KVJ-i käskkiri nr 555 (2019, punkt 33) sätestab … • (käskkirja väljaandja ja dokumendi liik, käskkirja number, väljaandmiskuupäev, vajadusel punkt) - (KVJ-i käskkiri nr 555, 2019) ALLIKA LIIK TEKSTISISENE VIIDE KIRJANDUSE LOETELU KIRJE Paberkandjal • (kaardi koostaja, • Kaardi nimi ja mõõtkava, kaardilehe number, väljaande või trüki number, topograafiline väljaandmisaasta) väljaandmisaasta, väljaandja nimi kaart - (Eesti kaitseväe - Eesti kaitseväe kaart 1 : 50 000, O-35-56-AB, trükk 2, 2005, Eesti militaargeograafiagrupp, 2005) kaitseväe militaargeograafiagrupp. • Kaardi koostaja (väljaandmisaasta) - Eesti kaitseväe militaargeograafiagrupi koostatud kaart (2005) … Digitaalsed • (andmebaasi või -kogumi • Kaardikihtide andmebaasi või -kogumi nimetus (nt Eesti põhikaart) ja kaardikihid nimetus, kasutusaeg) mõõtkava, kaardi kuju (nt vektor või raster), väljaandja. Kih(t)i(de) - (Eesti põhikaart, 12. jaanuar standardiseeritud nimi. Kaardi pärinemise või koostamise ajahetk, koostaja. 2015) - Eesti põhikaart 1 : 10 000 (vektor), Maa-amet. Veed. 12. jaanuar 2020, • Andmebaasi või -kogumi Kersti Vennik. nimetus (kasutusaeg) - Eesti põhikaart (12. jaanuar 2015) 6 Viitamine TI-le • (Tekstiroboti looja, kasutatud • Tekstiroboti looja (kasutatud tekstiroboti versiooni aasta). Konkreetne tekstiroboti versiooni aasta) tekstirobot (selle versioon), keelemudeli tüüp või kirjeldus, tekstiroboti - Järgmine definitsioon põhineb veebiaadress. ChatGPT 22.04.2023 vastusel - OpenAI (2022). ChatGPT (20. detsembri versioon), suur keelemudel, küsimusele „Mis on https://chat.openai.com/. keelemudel?“. Tulemus oli järgmine: „[---]“ (OpenAI, 2023; vt täisteksti lisas X) 7  Lisa 7 Kaitseväe Akadeemia ülema 09.09.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.40/25/34 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamise juhendi juurde Joonealune viitamine Lisaks APA-stiilile kasutatakse KVA-s joonealust viitamist. See on leidnud KVA teadusajakirjade ning ajaloo- ja õigusalaste uurimistööde kõrval kasutust ka muudes töödes. Joonealuse viitamise eelis on võimalus viidata korraga mitmele allikale, millele saab vajadusel lisada autori kommentaari. Vormistamisel esitatakse esimesel viitamisel terve viide (nt autori perenimi, initsiaal(id), artikli või väljaande ilmumisaasta, pealkiri, artikli puhul kogumik või ajakiri ja lehekülg või leheküljed) ning edaspidi viite lühikuju (autori perenimi, artikli või väljaande ilmumisaasta ja lehekülg või leheküljed). Viite lühikuju esitatakse ka nurksulgudes esimese viite lõpus. Näide Kuusik, A. 2006. German Police Institutions in Estonia 1941–1945. Toomas Hiio; Meelis Maripuu; Indrek Paavle (eds.). Estonia 1940–1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes against Humanity. Tallinn: Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus, lk 574. [Kuusik 2006] Viide peab olema alati esitatud leheküljetäpsusega, välja arvatud juhul, kui viidataval allikal puuduvad leheküljenumbrid (sel juhul kasutatakse sõna pagineerimata). Näide 2. diviisi ülem 3. diviisi ülemale, salajane. 25.12.1924. – Rahvusarhiiv (edaspidi RA), ERA.1560.1.184, pagineerimata. [2. diviisi ülem 3. diviisi ülemale, salajane] Kui uurimistöös viidatakse mitu korda järjest ühele ja samale allikale, tuleb kasutada ladinakeelset tähist ibidem, selle lühivormi ibid.1 või samas2 ning vajadusel tuua välja uued viidatavad leheküljed. Eri tüüpi allikate joonealuse viitena vormistamise kohta leiab näiteid Kaitseväe Akadeemia teadusajakirjade kaastöö vormistamise juhendist. 1 Näide 1. Ibid., lk 36. 2 Näide 2. Samas, lk 37. Lisa 1 Kaitseväe Akadeemia ülema 09.09.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.40/25/34 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamise juhendi juurde Uurimistöö kava Auaste, ees- ja perekonnanimi Kursus Nt 21. maaväe põhikursus või 14. keskastmekursus Uurimistöö esialgne pealkiri Sõnastatakse lühidalt, konkreetselt ja arusaadavalt ning peab vastama uurimuse eesmärgile. Teema, uurimisprobleem ja töö teoreetilised alused Teemasõnastuses peab peegelduma uuritava nähtuse taust, teema aktuaalsus ja olulisus. Tuginedes erialakirjandusele, esitatakse peamised teemakohased teoreetilised ja/või rakenduslikud käsitlused ning püstitatakse uurimisprobleem. Uurimisprobleem piiritletakse ja defineeritakse võimalikult täpselt, kasutades töö teoreetilisi aluseid. Uurimistöö eesmärk ja uurimisküsimused või hüpotees(id) Eesmärk sõnastatakse selgelt ja loogiliselt. Eesmärgist lähtudes püstitatakse esialgsed uurimisküsimused ja/või hüpotees(id). Uurimismeetod(id) Määratakse uurimisstrateegia (nt kvantitatiivne, kvalitatiivne) ja uurimismeetod (nt juhtumiuuring, eksperiment või fenomenoloogiline uurimus). Kirjeldatakse andmeid ja nende kogumist (sh valimit, instrumente ja protseduuri) ning nende analüüsimist. Uurimisstrateegia ja meetod peavad lähtuma töö eesmärgist, sh tuleb näidata, kuidas meetod aitab vastata uurimisküsimustele ja/või kontrollida hüpoteese. Vaadeldakse, milliseid raskusi uuringu tegemisel, andmete kogumisel ja analüüsimisel võib tekkida ning kuidas neid probleeme kavatsetakse lahendada. Uurimistöö sisu lühikirjeldus Esitatakse töö esialgne ülesehitus, lähtudes uurimisprobleemist, -eesmärgist ja valitud meetodist. Uurimistöö ülesehitus peab olema loogiline ja arusaadav, kirjeldama planeeritavaid peatükke ja alapeatükke ning nendes käsitletavaid teemasid. Uurimistöö koostamise planeeritav ajakava Antakse ülevaade töö osade valmimise planeeritavatest tähtaegadest. Kirjandus ja allikad Kirjanduse ja allikate loetelus esitatakse kava koostamisel kasutatud materjalide bibliograafilised andmed. Eraldi loetletakse kirjandus, mida autor plaanib uurimistöö koostamisel kasutada. Valik peab olema põhjendatav ja see esitatakse korrektselt vormistatud kirjanduse loeteluna. Autor Juhendaja(d), akadeemiline kraad (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) allkirjastamise kuupäev allkirjastamise kuupäev 2 Lisa 2 Kaitseväe Akadeemia ülema 09.09.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.40/25/34 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamise juhendi juurde Uurimistöö tiitelleht KAITSEVÄE AKADEEMIA Taktika õppetool BERIT VAHVA n. keskastmekursus EESTI KAITSEVÄE ÕPIKOGEMUSED AFGANISTANIS MAGISTRITÖÖ Juhendajad Salme Kasik, PhD Kol-ltn Mihkel Metsik, MA Tartu 2025 Lisa 3 Kaitseväe Akadeemia ülema 09.09.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.40/25/34 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamise juhendi juurde Autorideklaratsiooni vorm Olen koostanud uurimistöö „…...............…........“ (töö pealkiri), juhendaja ….…... (juhendaja nimi), iseseisvalt. Kõigile uurimistöö koostamisel kasutatud teiste autorite töödele, seisukohtadele ja mujalt pärinevatele andmetele on viidatud. Uurimistööd ei ole varem kusagil mujal esitatud. Annan uurimistöö positiivsele hindele kaitsmise korral Kaitseväe Akadeemiale tasuta loa (lihtlitsents) enda koostatud uurimistöö reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, sealhulgas digitaalarhiivi lisamiseks kuni autoriõiguse kehtivusaja lõppemiseni. Lihtlitsentsi andmine ei riku teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse õigusaktidest tulenevaid õigusi. …………………………………………………………………………………………………... (kuupäev, uurimistöö autori nimi ja allkiri) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban uurimistöö kaitsmisele …………………………………………… (juhendaja nimi ja allkiri) …………… (kuupäev) …………………………………………… (juhendaja nimi ja allkiri) …………… (kuupäev) Lisa 5 Kaitseväe Akadeemia ülema 09.09.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.40/25/34 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamise juhendi juurde Loetelude, tabelite, jooniste ja valemite vormistamine 1. Loetelu Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelupunktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Kui kas või üks loetelupunktidest sisaldab koma, tuleb terve loetelu piires eraldusmärgina kasutada semikoolonit. Järjekorda tähistatakse ümarsulgude või -suluga varustatud numbrite või tähtedega. Näide Nooremallohvitseride auastmed on järgmised: (1) nooremseersant, (2) seersant, (3) vanemseersant. Kui loetelupunktideks on üksikud osalaused, võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga lauset uuelt realt taandega 0,63. Numbri või tähe järel on ümarsulg, fraasi alustatakse väiketähega ning fraasid eraldatakse üksteisest komaga või kui lause juba sisaldab koma, siis semikooloniga. Kui mõni punkt sisaldab loetelu, tähistatakse üldisema loetelu punkte numbritega, alluva loetelu punkte aga tähtedega (koos suluga). Näide Neid vastuolusid saab esitada Eesti kaitseväelase maailmapilti kujundavate järgmiste kategooriate kaudu: 1) ühiskondliku positsiooni tunnetamine a) kodanikuna, b) kaitseväelasena; 2) ühiskondliku kuuluvuse tunnetamine; 3) ruumi tunnetamine; 4) aja tunnetamine. 2. Tabelid Tabelid võimaldavad esitada mingi nähtuse tunnuseid süsteemselt ja ülevaatlikult. Informatiivne tabel täiendab, mitte ei korda teksti. Üldreegel on, et tabelid peavad olema lugejale arusaadavad ka ilma tekstita. Tabelid nummerdatakse nende esinemisjärjekorra järgi tekstis ja koostatakse ühesuguses stiilis. Tabeli pealkiri paigutatakse tabelist ühe rea võrra kõrgemale tabeli ette lehe vasakusse serva. Sõna tabel ja tabeli number on poolpaksus kirjas, järgneb tavakirjas punkt ja tabeli pealkiri, mille lõpus ei ole punkti. Tabeli pealkiri ja tekst on tähesuurusega 11 punkti ja kirjatüübis Times New Roman. Kui tabelis kasutatakse mõõtühikuid, esitatakse need veergude või ridade päises ilma sulgudeta, nt raskusjõud F, N. Mõõtühikud eraldatakse eelnevast tekstist komaga. Kõigil tabeli veergudel peab olema nimetus, vajadusel veerud nummerdatakse. Tabelid esitatakse formaadis, kus nähtavaks jäetakse üksnes tabeli olulisi osi eraldavad horisontaaljooned. Põhjendatud vajaduse korral võib kasutada ka mõnd teist tabeli formaati. Tabeli andmed peavad seostuma kirjaliku töö tekstiga. Selleks on võimalik kasutada otsest viitamist (nt tabel 1 iseloomustab …) või kaudviitamist, mille puhul on lause lõpus sulgudes märge (nt vt tabel 3). Tabelid on võimalikult lihtsad ja mahuvad ühele leheküljele. Väiksemad tabelid paigutatakse õigesse kohta põhiteksti sees, viide tabelile on enne tabelit. Mahukamad tabelid esitatakse eraldi töö lõpus, osutades põhitekstis nende asukohale (nt vt tabel 2 lisas 1). Tabeli pealkirjas tuleb märkida ka kasutatud andmete allikad ning vajadusel märge autori arvutuste kohta. Üle lehekülje ulatuvad tabelid vormistatakse jätkuna järgmisele leheküljele nii, et tabeli päis esitatakse igal leheküljel uuesti. Eelmise lehekülje lõppu (tabeli alla) ja järgmise lehekülje algusesse (tabeli ette) lisatakse märge (1) jätkub järgmisel lehel või (2) algas eelmisel lehel. Tabel 1. Uuringus osalejate arv ja nende elukoha vahetus Vastanute arv ja Vahetab elukohta protsent Auaste Arv Protsent Ei Jah Kokku lipnik 22 15 11 11 22 nooremleitnant 26 18 12 14 26 kapten 30 22 11 19 30 Märkus. Abielus subjektide protsenti ei ole peetud vajalikuks esitada. Tabel 2. Uuringus osalenute akadeemilise testi tulemused vanusegruppide ja teenistusliigi järgi Ohvitserid Allohvitserid n M (SD) 95% CIa n M (SD) 95% CIa Vanus 20–30 25 36 (4,14) [32, 41] 22 26 (3,18) [23, 29] Vanus 31–40 30 25 (3,17) [22, 29] 32 28 (3,57) [24, 31] Vanus 41–… 42 28 (3,36) [24, 31] 42 29 (3,29) [26, 33] Kokku 97 29,67 (6,56) [23, 36] 96 27,67 (5,35) [22, 33] Märkus. CI – usalduspiirid (ingl confidence intervals); a – akadeemilise testi aritmeetilise keskmise usalduspiirid, esitatud täisarvu täpsusega. 2 3. Joonised Joonised on kõik töös esitatud illustratsioonid, olgu need siis diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid või fotod. Joonised nummerdatakse nagu tabelidki, kuid joonistel ja tabelitel on eraldi numeratsioon. Tabelil on pealkiri, joonisel allkiri. Joonise allkiri paigutatakse joonise alla vasakusse serva. Joonise allkiri, tekst, sh tähised, arvud jm esitatakse tähesuurusega 11 punkti ja kirjatüübis Times New Roman. Sõna joonis ja joonise number on poolpaksus kirjas, numbrile järgneb tavakirjas punkt ja allkiri, mille lõppu ei lisata punkti. Igale joonisele tuleb tekstis viidata. Väikeste mõõtmetega joonis paikneb teksti vahel sobivas kohas, suurem eraldi lehel pärast viidet või töö lisas. Kui joonis sisaldab diagramme või graafikuid, tuleb nende teljed pealkirjastada. Üldreegel on, et joonised peavad lugejale olema arusaadavad ka ilma tekstita. Joonised peavad olema mustvalge väljatrüki korral loetavad. Kui joonis ei ole autori enda koostatud, tuleb sellele nii nagu tabelilegi märkida allikas (vt ka lisa 6). Kui joonis on autori koostatud, peab märkes kajastuma, milliste andmete alusel see on koostatud ning kust andmed pärinevad. Näide 450 400 387 350 322 300 Vastajate arv 250 213 200 173 163 150 100 112 100 77 50 33 14 10 1 3 1 0 70–74 10–14 15–19 20–24 25–29 30–34 35–39 40–44 45–49 50–54 55–59 60–64 65–69 Kuni 9 Vanusevahemik (aastates) Joonis 1. Kursusel osalejate vanuseline jaotus (n = 1609). Koostatud Kaitseressursside Ameti andmete alusel (Kaitseressursside Amet, 22.10.2015) 4. Valemid Valemite vormistamiseks kasutatakse valemiredaktorit. Kogu töös tuleb järgida valemite ühtset kirjutusviisi. Valemid kirjutatakse kaldkirjas suurusega 12 punkti ning eraldatakse muust 3 tekstist kirjavahemärkidega eesti kirjakeele reeglite alusel. Valemid nummerdatakse, kui töös esineb rohkem kui üks valem, millele on vaja teksti sees viidata. Kõik märgid, arvud ja tähed peavad olema valemis esitatud korrektselt. Vältida tuleb definitsioonide esitamist valemi kujul. Üksikud sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitatakse üldjuhul teksti sees ja neid ei paigutata omaette reale. Lihtsamate või lühemate valemite kirjutamisel ei ole korrutusmärki tarvis (F = mg). Valemi sümbolite seletus algab sõnaga kus (ilma järgneva koolonita) ning seletused kirjutatakse ülevaatlikkuse mõttes üksteise alla. Vajadusel lisatakse sulgudes mõõtühikud. Suuruste tähised esitatakse kaldkirjas. Näide Keha liikumise kiirendust kirjeldab valem v − v0 a= , t kus a (m/s2) – kiirendus; v (m/s) – lõppkiirus; v0 (m/s) – algkiirus; t (s) – liikumise aeg. Valemi nummerdamine enam kui ühe valemiga töös. Näide 𝑛 (𝑥 + 𝑎)𝑛 = ∑ (𝑛𝑘)𝑥 𝑘 𝑎𝑛−𝑘 (1) 𝑘=0 4 Lisa 6 Kaitseväe Akadeemia ülema 09.09.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.40/25/34 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamise juhendi juurde Viitamine tekstis ja kirjanduse loetelus: näiteid1 ALLIKA LIIK TEKSTISISENE VIIDE KIRJANDUSE LOETELU KIRJE Kahe autoriga • (autori perenimi ja autori • Autori perenimi, initsiaal(id); autori perenimi, initsiaal(id) allikas perenimi, ilmumisaasta) (ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, aastakäik(number), - … (Petrides ja Milner, 1982) leheküljed. • Autori perenimi ja autori - Petrides, M.; Milner, B. (1982). Deficits on subject-ordered tasks after perenimi (ilmumisaasta) frontal- and temporal-lobe lesions in man. Neuropsychologia, 20(3), - Petrides ja Milner (1982) 249–262. kirjeldavad, kuidas … Kolme ja enama • Esmakordne mainimine: • Autori perenimi, initsiaal(id); …; autori perenimi, initsiaal(id) autoriga allikas (autori perenimi, autori perenimi, … (ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, aastakäik(number), ja autori perenimi, ilmumisaasta) leheküljed. - (Tenjes, Lõbus, Kubinyi, - Tenjes, S.; Lõbus, T.; Kubinyi, L.; Rummo, I.; Kulakov, D.; Rummo, Kulakov ja Ingerpuu- Ingerpuu-Rümmel, E. (2010). Multimodaalne suhtlus keeleõppe Rümmel, 2010) ja -kasutuse teenistuses. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri • Edaspidi: ESUKA, 1(1), 21–40. (esimene autor et al., ilmumisaasta) - (Tenjes et al., 2010) Esimene autor et al. (ilmumisaasta) - Tenjes et al. (2010) on mitmeviisilist suhtlust käsitlenud ka keeleõppe kontekstis. Ühe autori • Autori perenimi, initsiaal(id) (ilmumisaasta). Väljaande pealkiri. samal aastal Väljaandmiskoht: väljaandja. 1 Juhendis on kohandatud Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) publitseerimisjuhiseid (Publication Manual of the American Psychological Association, 2020). avaldatud allikad • (autori perenimi, ilmumisaasta, - Hernes, J. (1999). Olemine uues. Tallinn: Teaduste Akadeemia tähestiku täht kirjanduse ja allikate Kirjastus. kirjete järjestuses) • Autori perenimi, initsiaal(id) (ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja - Kui võrrelda teoses (Hernes, nimi, aastakäik, leheküljed. 1999a) välja toodut artiklis - Hernes, J. (1999). Väike inimene kahe maailma vahel. Akadeemia, 4, (Hernes, 1999b) käsitletuga … 980–1003. ALLIKA LIIK TEKSTISISENE VIIDE KIRJANDUSE LOETELU KIRJE Ajakirjaartikkel • (autori perenimi, ilmumisaasta) • Autori perenimi, initsiaal(id) (ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja - Artiklis (Fairbanks, 1995) nimi, aastakäik(number), leheküljed. tuuakse esile … - Fairbanks, C. H. Jr. (1995). The Postcommunist Wars. Journal of • Autori perenimi (ilmumisaasta) Democracy, 6(4), 18–34. - Fairbanksi (1995) kirjeldus neist - Traksmann, A. (1926). „Sõduri“ ülesandeist lähemas tulevikus. Sõdur, sõdadest … 6, 114–115. Autoriga • (autori perenimi, ilmumisaasta) • Autori perenimi, initsiaal(id) (ilmumiskuupäev). Artikli pealkiri. Ajalehe ajaleheartikkel - (Rosin, 2019) nimi, lehekülg või URL (vaatamiskuupäev). - Vainküla, K. (2012, 12. aprill). Täiskohaga Indrek Hargla. Eesti Ekspress, 6. - Rosin, M. (2019, 11. oktoober). Ajateenija kaitsetahe kasvab tänu võimalusele oma vaba aja üle otsustada. Postimees. https://arvamus.postimees.ee/6799440/markus-rosin-ajateenija- kaitsetahe-kasvab-tanu-voimalusele-oma-vaba-aja-ule-otsustada (24.02.2022). Autorita • (pealkiri või lühendatud • Artikli pealkiri (ilmumiskuupäev). Ajalehe nimi, lehekülg või URL. ajaleheartikkel pealkiri, ilmumisaasta) - Tööd alustas kõikide militaarhuviliste lemmikraadio Sõduri FM - (Tööd alustas…, 2015) (2015, 4. mai). Postimees, 2. 2  Autori(te)ga • (autori perenimi ja autori • Autori perenimi, initsiaal(id); autori perenimi, initsiaal(id) internetiallikas perenimi, avaldamisaasta) (avaldamiskuupäev). Pealkiri. Tekstitüüp. URL (vaatamiskuupäev). - (Noeth ja Volkov, 2005) - Noeth, R. J.; Volkov, B. B. (2005, November 2). Evaluating the • Autori perenimi ja autori Effectiveness of Technology in our Schools. ACT: ACT Policy Report. perenimi (avaldamisaasta) http://www.act.org/path/policy/reports/index.html (31.03.2020). - Noeth ja Volkov (2005) on kirjeldanud tehnoloogia mõju koolis. ALLIKA LIIK TEKSTISISENE VIIDE KIRJANDUSE LOETELU KIRJE Autori(te)ta • Kui avaldamiskuupäev või - • Asutuse või institutsiooni nimi (avaldamiskuupäev või -aasta). Pealkiri. internetiallikas aasta puudub: URL (vaatamiskuupäev). (avaldav asutus, ingliskeelse allika - Kaitseliit (s. a.). Sümboolika. https://www.kaitseliit.ee/et/sumboolika 2 puhul n.d. , eestikeelse allika puhul (24.02.2025). s. a.3) - Militerm = Riigikaitseterminoloogia andmebaas Militerm (2024). Eesti - (Kaitseliit, s. a.4) Keele Instituut, Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee/ds/mil (07.12.2024). • (pealkiri lühendatult, viimase muutmise kuupäev, vaadatud …) - (Militerm, 07.09.2024, vaadatud 07.12.2024) Teadusajakirjas, • Autori perenimi et al. • Autori perenimi, initsiaal(id) (ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Kogumiku kogumikus (sh (ilmumisaasta) toimetaja, kogumiku pealkiri. Raamatusari ja number, leheküljed. konverentsi - Jokinen et al. (2013) on välja - Fairbanks, C. H. Jr. (1995). Armed Forces and Democracy: The teeside toonud, et … Postcommunist Wars. Journal of Democracy, 6(4), 18–34. kogumikus) - Atkinson, H. A. (1932). Religion as a Cause of War. Porritt, A. (ed.). ilmunud artikkel The Causes of War: Economic, Industrial, Racial, Religious, Scientific, and Political, 114–115. 2 No date (ingl ’kuupäev puudub’) 3 Sine anno (ld ’kuupäev puudub’) 4 Mõeldud on informatsiooni loomise kuupäeva, mitte uuendamiskuupäeva. Kui uuendamiskuupäev on olemas, kuid puudub loomiskuupäev, tuleb märkida s. a. või n.d. 3 Raamat • (autori perenimi, ilmumisaasta, • Autori perenimi, initsiaal(id) (ilmumisaasta). Raamatu pealkiri. (monograafia) lehekülg) Ilmumiskoht: väljaandja. - Oma monograafias (Weithman, - Weithman, P. J. (2002). Religion and the Obligations of Citizenship. 2002, lk 15) väitis ta, et … Cambridge: Cambridge University Press. • Autori perenimi … • Väljaande pealkiri (ilmumisaasta). Väljaande liik. Trükk. Väljaandja. (ilmumisaasta, lehekülg) - Eesti kaitseväe maaväe lahingutegevuse alused (2010). Maaväe - Weithman väidab oma töös ohvitseride ja staabitöö väljaõppejuhend. Teine, parandatud ja (2002, lk 15), et … täiendatud trükk. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, taktika õppetool. • (teose pealkiri, ilmumisaasta) - Teoses (Eesti kaitseväe maaväe lahingutegevuse alused, 2010) on välja toodud … ALLIKA LIIK TEKSTISISENE VIIDE KIRJANDUSE LOETELU KIRJE Publitseerimata • Autori perenimi (ilmumisaasta) • Autori perenimi, initsiaal(id) (ilmumisaasta). Uurimuse pealkiri. uurimused - Meeritsa (2012) sõnul on … Uurimuse tüüp. Väljaandmiskoht: asutus/väljaandja. (sh uurimistööd) - Meerits, A. (2012). Eesti Kaitseväes kasutatavad juhtimisstiilid ja nende seosed soorituse ning sidususega. Magistritöö. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. Publitseeritud • (autori perenimi, ilmumisaasta) • Autori perenimi, initsiaal(id); …; autori perenimi, initsiaal(id) uurimused - … väitsid autorid, et … (Mazzeo (ilmumisaasta). Uurimuse pealkiri. Uurimuse tüüp. Väljaandmiskoht: (sh uurimistööd) et al., 1991) asutus/väljaandja. • Autori perenimi et al. - Mazzeo, J.; Druesne, B.; Raffeld, P. C.; Checketts, K. T.; Muhlstein, (ilmumisaasta) A. (1991). Comparability of computer and paper-based scores for two - Mazzeo et al. (1991) väitsid, et CLEP general examinations. College Board Rep. No. 91-5. Princeton, … NJ: Educational Testing Service. - Värno, P. (2024). Vastuvõtlikkus autonoomsetele tehnoloogiatele väikeriigi kaitseväe näitel. Magistritöö. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. 4  Õigusakt • (õigusakti nimetus paragrahv • Õigusakti nimetus. Avaldaja (nt institutsioon või väljaanne), lõige punkt) avaldamiskuupäev, avaldamisnumber … uurimistöös käsitletud - (Kaitseväeteenistuse seadus § 20 redaktsiooni avaldamise number. lg 2 p 3) - Kaitseväeteenistuse seadus. RT I, 10.07.2012, 1 … RT I, 17.12.2015, • Õigusakti nimetus paragrahv 1005. lõige punkt - Kaitseväeteenistuse seaduse § 20 lg 2 p 3 sätestab … ALLIKA LIIK TEKSTISISENE VIIDE KIRJANDUSE LOETELU KIRJE Kohtumaterjalid • (Kohtu nimetus6 lahendi liik7 • Kohtu nimetus10 lahendi liik11 lahendi kuupäev, kohtuasja number. kohtuasja number või lahendi punkt, - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus või lehekülje või lõigu number) RKPJKo 19.12.2019, nr 5-19-38. - Kohtupraktikas on rõhutatud ... (RKPJK8o nr 5-19-38, p 99)9 Dokumendid • (pealkiri lühendatult, • Pealkiri lühendatult = Pealkiri (väljaandmisaasta või n.d. / s. a.). väljaandmisaasta) Väljaandmiskoht: väljaandja. URL (vaatamiskuupäev). - (FM 1-02, 2004) - FM 1-02 = Field Manual No. 1-02: Operational Terms and Graphics. - (AAP-003, 2018) (2004). Washington, D.C.: Headquarters Department of the Army. • Väljaandmisaasta puudumisel: https://atiam.train.army.mil/soldierPortal/atia/adlsc/view/public/11444- (pealkiri lühendatult, ingliskeelsel 1/FM/1-02/TOC.HTM (20.06.2025). allikal n.d., eestikeelsel s. a.) - AAP-003 = Allied Administrative Publication. Directive for the Production, Maintenance and Management of NATO Standardization Documents (2018). Edition K, Ver. 1. NATO Standardization Office. 5 Kui õigusakti ei ole muudetud, siis ainult kirje esimene osa (nt … RT I, 10.07.2012, 1). 6 Riigikohtu puhul ka kolleegiumi nimetus. 7 Otsus – o; määrus – m 8 Kohtupraktikale viidates esitatakse kohtute nimed üldjuhul lühendatult, ülevaate kasutatavatest lühenditest leiab nt dokumendist „Üliõpilastöö kirjutamine ja vormistamine. Juhend õigusteaduskonna üliõpilastele“ (vt lk 44–45). 9 Siin tähistab p õigusakti punkti. 10 Riigikohtu puhul ka kolleegiumi nimetus. 11 Otsus – o; määrus – m 5 Käskkirjad • Käskkirja väljaandja ja dokumendi • Käskkirja väljaandja ja dokumendi liik, käskkirja number liik, käskkirja number (väljaandmiskuupäev). (väljaandmiskuupäev, vajadusel - Kaitseväe juhataja käskkiri nr 555 (25. detsember 2019). punkt) - KVJ-i käskkiri nr 555 (2019) ütleb … - KVJ-i käskkiri nr 555 (2019, punkt 33) sätestab … • (käskkirja väljaandja ja dokumendi liik, käskkirja number, väljaandmiskuupäev, vajadusel punkt) - (KVJ-i käskkiri nr 555, 2019) ALLIKA LIIK TEKSTISISENE VIIDE KIRJANDUSE LOETELU KIRJE Paberkandjal • (kaardi koostaja, • Kaardi nimi ja mõõtkava, kaardilehe number, väljaande või trüki number, topograafiline väljaandmisaasta) väljaandmisaasta, väljaandja nimi kaart - (Eesti kaitseväe - Eesti kaitseväe kaart 1 : 50 000, O-35-56-AB, trükk 2, 2005, Eesti militaargeograafiagrupp, 2005) kaitseväe militaargeograafiagrupp. • Kaardi koostaja (väljaandmisaasta) - Eesti kaitseväe militaargeograafiagrupi koostatud kaart (2005) … Digitaalsed • (andmebaasi või -kogumi • Kaardikihtide andmebaasi või -kogumi nimetus (nt Eesti põhikaart) ja kaardikihid nimetus, kasutusaeg) mõõtkava, kaardi kuju (nt vektor või raster), väljaandja. Kih(t)i(de) - (Eesti põhikaart, 12. jaanuar standardiseeritud nimi. Kaardi pärinemise või koostamise ajahetk, koostaja. 2015) - Eesti põhikaart 1 : 10 000 (vektor), Maa-amet. Veed. 12. jaanuar 2020, • Andmebaasi või -kogumi Kersti Vennik. nimetus (kasutusaeg) - Eesti põhikaart (12. jaanuar 2015) 6 Viitamine TI-le • (Tekstiroboti looja, kasutatud • Tekstiroboti looja (kasutatud tekstiroboti versiooni aasta). Konkreetne tekstiroboti versiooni aasta) tekstirobot (selle versioon), keelemudeli tüüp või kirjeldus, tekstiroboti - Järgmine definitsioon põhineb veebiaadress. ChatGPT 22.04.2023 vastusel - OpenAI (2022). ChatGPT (20. detsembri versioon), suur keelemudel, küsimusele „Mis on https://chat.openai.com/. keelemudel?“. Tulemus oli järgmine: „[---]“ (OpenAI, 2023; vt täisteksti lisas X) 7 Lisa 7 Kaitseväe Akadeemia ülema 09.09.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.40/25/34 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamise juhendi juurde Joonealune viitamine Lisaks APA-stiilile kasutatakse KVA-s joonealust viitamist. See on leidnud KVA teadusajakirjade ning ajaloo- ja õigusalaste uurimistööde kõrval kasutust ka muudes töödes. Joonealuse viitamise eelis on võimalus viidata korraga mitmele allikale, millele saab vajadusel lisada autori kommentaari. Vormistamisel esitatakse esimesel viitamisel terve viide (nt autori perenimi, initsiaal(id), artikli või väljaande ilmumisaasta, pealkiri, artikli puhul kogumik või ajakiri ja lehekülg või leheküljed) ning edaspidi viite lühikuju (autori perenimi, artikli või väljaande ilmumisaasta ja lehekülg või leheküljed). Viite lühikuju esitatakse ka nurksulgudes esimese viite lõpus. Näide Kuusik, A. 2006. German Police Institutions in Estonia 1941–1945. Toomas Hiio; Meelis Maripuu; Indrek Paavle (eds.). Estonia 1940–1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes against Humanity. Tallinn: Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus, lk 574. [Kuusik 2006] Viide peab olema alati esitatud leheküljetäpsusega, välja arvatud juhul, kui viidataval allikal puuduvad leheküljenumbrid (sel juhul kasutatakse sõna pagineerimata). Näide 2. diviisi ülem 3. diviisi ülemale, salajane. 25.12.1924. – Rahvusarhiiv (edaspidi RA), ERA.1560.1.184, pagineerimata. [2. diviisi ülem 3. diviisi ülemale, salajane] Kui uurimistöös viidatakse mitu korda järjest ühele ja samale allikale, tuleb kasutada ladinakeelset tähist ibidem, selle lühivormi ibid.1 või samas2 ning vajadusel tuua välja uued viidatavad leheküljed. Eri tüüpi allikate joonealuse viitena vormistamise kohta leiab näiteid Kaitseväe Akadeemia teadusajakirjade kaastöö vormistamise juhendist. 1 Näide 1. Ibid., lk 36. 2 Näide 2. Samas, lk 37. KINNITATUD Kaitseväe Akadeemia ülema 09.09.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.40/25/34 KAITSEVÄE AKADEEMIA Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamise juhend Tartu 2025 SISUKORD 1. KIRJALIKUD TÖÖD JA NENDE LIIGID .......................................................................... 4 Üldpõhimõtted ............................................................................................................. 4 Kirjalike tööde liigid .................................................................................................... 4 1.2.1. Referaat ........................................................................................................ 4 1.2.2. Essee ............................................................................................................ 5 1.2.3. Kursusetöö .................................................................................................... 5 1.2.4. Lõpu- või magistritöö ................................................................................... 5 2. AKADEEMILISTE TEKSTIDE KOOSTAMISE EETIKA JA PETTURLUS .................... 7 3. KEEL, STIIL JA TERMINIKASUTUS ................................................................................ 9 Keel ja stiil ................................................................................................................... 9 Terminikasutus............................................................................................................. 9 Lühendid .................................................................................................................... 10 Arvude esitamine tekstis ............................................................................................ 11 4. ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS MÕELDUD MATERJALID .......................... 12 5. TEHISINTELLEKTI KASUTAMINE................................................................................ 13 6. KIRJALIKE TÖÖDE ÜLESEHITUS ................................................................................. 14 Essee ja referaadi ülesehitus ...................................................................................... 14 Uurimistöö osad ja nende järjekord ........................................................................... 14 6.2.1. Tiitelleht ..................................................................................................... 14 6.2.2. Autorideklaratsioon ja uurimistöö lühitutvustus .......................................... 15 6.2.3. Sisukord...................................................................................................... 15 6.2.4. Lühendid..................................................................................................... 15 6.2.5. Sissejuhatus ................................................................................................ 15 6.2.6. Teoreetiline taust ........................................................................................ 16 6.2.7. Metoodika................................................................................................... 16 6.2.8. Tulemused .................................................................................................. 17 6.2.9. Arutelu ja järeldused ................................................................................... 18 6.2.10. Kokkuvõte .................................................................................................. 18 6.2.11. Võõrkeelne resümee.................................................................................... 18 6.2.12. Kirjandus ja allikad ..................................................................................... 19 6.2.13. Lisad ........................................................................................................... 19 7. KIRJALIKE TÖÖDE VORMISTUSNÕUDED ................................................................. 20 Üldnõuded .................................................................................................................. 20 Essee ja referaadi vormistusnõuded ........................................................................... 20 2  Uurimistöö ja kursusetöö vormistusnõuded .............................................................. 20 Viitamine ................................................................................................................... 21 Tsiteerimine ............................................................................................................... 24 Refereerimine............................................................................................................. 24 KIRJANDUS JA ALLIKAD .................................................................................................... 26 LISAD Lisa 1. Uurimistöö kava Lisa 2. Uurimistöö tiitelleht Lisa 3. Autorideklaratsiooni vorm Lisa 4. Uurimistöö lühitutvustuse vorm Lisa 5. Loetelude, tabelite, jooniste ja valemite vormistamine Lisa 6. Viitamine tekstis ja kirjanduse loetelus: näiteid Lisa 7. Joonealune viitamine 3 1. KIRJALIKUD TÖÖD JA NENDE LIIGID Üldpõhimõtted Kaitseväe Akadeemia (edaspidi KVA või akadeemia) kirjalike tööde koostamise juhend (edaspidi juhend) sätestab akadeemias õpingute ajal koostatavate kirjalike tööde vormistusnõuded. Akadeemia kirjalike tööde koostamise eesmärk on teadmiste omandamine, omandatud teadmiste demonstreerimine ja kirjaliku väljendusoskuse arendamine. Akadeemias koostatakse kirjalike töödena peamiselt referaate, esseid, kursusetöid, lõpu- ja magistritöid (lõpu- ja magistritöid nimetatakse edaspidi uurimistöödeks). Lisaks võidakse erinevate õppeainete raames koostada teisi kirjalikke töid (nt raport, lahingukäsk, protokoll, aruanne, esitlus, kirjalik ettekanne, plaan, retsensioon), mille vormistamise täpsemad nõuded on määratud ainekavas. Kirjalike tööde koostamisega õpib õppur: 1) otsima, refereerima ja analüüsima erialakirjandust ning seda asjakohaselt kasutama; 2) seostama uurimistööd tulevase erialaga ja nägema seoseid tulevase teenistusega; 3) püstitama uurimisprobleeme ja lahendama neid uurimistöö käigus; 4) tundma ning rakendama põhilisi andmekogumis- ja andmeanalüüsimeetodeid; 5) mõtestama tulemusi ja tegema nende põhjal asjakohaseid järeldusi; 6) väljendama ennast korrektselt akadeemilises kirjakeeles. Kõikides kirjalikes töödes on oluline koostaja isiklik panus probleemi käsitlemisel. See võib avalduda eri autorite arvamuste võrdlemises koos oma seisukoha ja hinnangu esitamisega; läbi töötatud materjalide põhjal üldistuste, järelduste ja/või (rakenduslike) ettepanekute tegemises; mingi teooria või mudeli kasutamisvõimaluste hindamises kindlates tingimustes või kindlate andmete alusel. Kirjalike tööde liigid 1.2.1. Referaat Referaat on (1) ühe või mitme allika põhjal koostatud ülevaade mõnest teemast, (2) kokkuvõte mingi teadusliku probleemi või uurimuse sisust, tuginedes peamiselt kirjandusallikatele (Aarma ja Kalle, 2005, lk 46). Referaadi koostamise eesmärk on süvendada õppuri oskust töötada erialakirjandusega, avardada arusaamu ja teadmisi ning arendada kirjalikku väljendusoskust. Referaadis esitatakse ja võrreldakse eri autorite seisukohti, tehnilisi jm andmeid 4 või uurimistulemusi. Referaadi vormistamisel lähtutakse juhendi peatükist 7 ja vastavatest lisadest. Referaadi täpsemad sisunõuded on määratud ainekavas. 1.2.2. Essee Essee on kindlal teemal kirjutatud lühike argumenteeriv tekst, mis esitab autori mõttekäigu või seisukoha(d) teemaga seotud probleemide kohta. Akadeemilises essees kasutatakse oma seisukohtade argumenteerimiseks teisi allikaid, mis ei pea olema tingimata teaduslikud, kuid võiksid mingil määral nendele tugineda. Tavaliselt toetub essee ainult sekundaarallikatele, erinevalt uurimistööst ei koguta selleks ise materjali. Essee vormistamisel lähtutakse juhendi peatükist 7 ja vastavatest lisadest. Essee täpsemad sisunõuded on määratud ainekavas. 1.2.3. Kursusetöö Kursusetöö on õppuri iseseisev lühiuurimus Kaitseväe või riigikaitsega seotud teemal. Sisult on see väiksemas mahus uurimistöö. Kursusetöö annab õppurile võimaluse omandada teadmised ja kogemuse uurimistöö kirjutamiseks ning kasutada neid edaspidi õpingutes või teenistuses. Kursusetöö on samasuguse ülesehitusega nagu uurimistöö ning selle koostamisel ja vormistamisel tuleb lähtuda juhendi peatükist 7 ja vastavatest lisadest. Kursusetöö täpsemad sisunõuded on määratud ainekavas. 1.2.4. Lõpu- või magistritöö Lõpu- või magistritöö on rakenduskõrgharidus- või magistriõppes õppuri iseseisvalt koostatav uurimistöö. Selle eesmärk on süvendada õppuri teadlikkust ühel Kaitseväe ja/või riigikaitsega seotud teemal ning anda oskused teemavaldkonna süsteemseks käsitlemiseks ja uurimistulemuste vormistamiseks. Lõputöö pikkus on ilma kirjanduse ja allikate kirjete ning lisadeta 30–40 lehekülge (sh tiitelleht, autorideklaratsioon, uurimistöö lühitutvustus, sisukord, lühendid, sissejuhatus, teooria-, metoodika- ja tulemuste peatükk, arutelu ja järelduste peatükk, kokkuvõte ning võõrkeelne resümee), kirjanduse ja allikate kirjete arv vähemalt 15. Magistritöö pikkus on ilma kirjanduse ja allikate kirjete ning lisadeta 50–60 lehekülge (sh tiitelleht, autorideklaratsioon, uurimistöö lühitutvustus, sisukord, lühendid, sissejuhatus, teooria-, metoodika- ja tulemuste peatükk, arutelu ja järelduste peatükk, kokkuvõte ning võõrkeelne resümee), kirjanduse ja allikate kirjete arv vähemalt 25. Magistritöö eeldab lõputööga võrreldes 5 õppuri suuremat iseseisvat panust, süvendatud teemakäsitlust ja veelgi põhjalikumat analüüsi uuritaval teemal. Sisult jaotuvad uurimistööd teoreetilisteks ja empiirilisteks. Teoreetilises uurimistöös keskendutakse teoreetilistele käsitlustele või varasematele uurimustele, mida võrreldakse omavahel. Levinud näited on ajaloo- ja õigusalased tööd. Teoreetilisi seisukohti tõlgendatakse ja tehakse järeldusi, vastates töös püstitatud uurimisküsimustele. Teoreetiline uurimistöö eeldab mitmete materjalide (sh kirjandus ja allikad) läbitöötamist ning analüüsi- ja järeldusoskust. Tähtis on, et uurimistöö asemel ei kirjutataks referaati. Empiirilistes uurimistöödes on küll teoreetiline osa, kuid suurem rõhk on empiirilisusel ehk praktilisel lahendamisel. Nii nagu teoreetilises töös, tuuakse ka empiirilises töös esile varasemaid uurimusi, kuid esiplaanil on empiiriliste andmete kogumine ja analüüs, millega otsitakse vastuseid uurimisküsimustele ja/või hüpoteesidele. Empiirilises uurimistöös kirjeldatakse andmete kogumist ja andmeanalüüsi. Oluline on täpselt kirjeldada ja põhjendada seda, kuidas andmeid koguti (valim, andmekogumismeetodid jm) ning milliseid analüüsimeetodeid kasutati. Eesmärk on võimaldada uurimistöö tulemuste korratavust. 6 2. AKADEEMILISTE TEKSTIDE KOOSTAMISE EETIKA JA PETTURLUS Õppur vastutab enda koostatud kirjaliku töö sisu ja vormistuse eest ainuisikuliselt. Uurimistöö koostaja peab järgima head teadustava (2023). Ta peab olema aus teiste autorite vastu, mis tähendab kõigi tööpanuse nimetamist ning viitamist võõrastele mõtteavaldustele, andmetele ja tulemustele. Sama kehtib kasutatavate jooniste, tabelite, fotode, käsikirjade jm materjali kohta. Kõikide tööde puhul on kohustuslik viidata kasutatud kirjandusele ja allikatele. Uurimistöö puhul kinnitab õppur koostatud uurimistöö vastavust heale teadustavale allkirjaga autorideklaratsioonil. Kui uuring on seotud inimestega, tuleb hoiduda uuritavate kahjustamisest. Uuringus osalemisel on vaja osalejatelt saada teadlik nõusolek. See tähendab, et neid on teavitatud uurimuse eesmärgist ja nende õigustest. Samuti peavad osalejad olema teadlikud, kuidas ja mis eesmärgil nendelt saadud andmeid kasutatakse, kaua neid säilitatakse ning sellega seotud võimalikest riskidest. Alati tuleb rõhutada, et uuringus osalemine on vabatahtlik. Uurimistöös nimeliste isikuandmete kasutamisel peab olema osalejate kirjalik nõusolek. Kui uuringus osaleja ei soovi oma isikuandmeid avalikustada, tuleb tagada tema anonüümsus ja isikuandmete konfidentsiaalsus (Elmes, Kantowitz ja Roediger III, 2013, lk 79–99). Juhul kui uurimistöös kasutatakse isikut tuvastada võimaldavaid andmeid ja/või kui sellega võib kaasneda koormus inimese füüsilisele või vaimsele tervisele, tuleb taotleda luba Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt või Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomiteelt. Kirjalike tekstide koostamisel on oluline vältida akadeemilist petturlust. KVA uurimistööde korra järgi on akadeemilisel petturlusel kolm vormi: 1) tehisaru koostatud töö või seisukoha esitamine oma nime all või selle tahtlik kasutamine uurimistöö osana ilma nõuetekohase akadeemilise viitamiseta; 2) plagiaat ehk kellegi teise töö või selle osade (tsitaatide, refereeringute, illustreerivate materjalide, valemite, arvandmete) esitamine oma nime all, viitamata neile nõuetekohaselt; 3) kellegi teise töö või seisukohtade esitamine kallutatult ehk nii, et need toetaks uurimistöö tulemusi ja/või õppuri iseenda seisukohti. Levinuim akadeemilise petturluse vorm on plagiaat, mis on ränk eetiline eksimine akadeemilises etiketis. Tihti seisneb eksimus hooletuses ja plagieerija ei pruugi ise teada, et ta on eksinud. Eristatakse nelja liiki plagiaati: 1) teise autori mõtete kasutamine ilma viiteta autorile ja kasutatud allikale; 2) teise autori mõtete esitamine sõna-sõnalt koos autori- ja allikaviitega. Tegemist on sisuliselt tsitaadiga ja plagiaadi vältimiseks on vaja sellele lisada jutumärgid; 7 3) teise autori originaaltekstiga sarnaneva teksti esitamine üksnes väheste muudatustega. Selline tekst kvalifitseerub plagiaadiks ka juhul, kui on lisatud allikaviide; 4) eneseplagiaat ehk enda koostatud varasema töö materjali kasutamisele viitamata jätmine. Kuigi plagiaat on ränk eksimus, oleneb selle tuvastamisele järgnev tagajärg õppurile sellest, kui suures mahus on teiste autorite mõtteid varastatud. Kõige raskem viga on esitada üks ühele teise inimese arvamus sellele viitamata, eriti veel lõikude kaupa. Juhul, kui petturluse kahtlus leiab kinnitust, kaalub õppenõukogu asjaoludele tuginevalt petturluse raskusastet ning võib teha järgmised otsused: 1) teha õppurile märkus; 2) teha akadeemia ülemale ettepanek distsiplinaarmenetluse algatamiseks vastavalt Kaitseväes kehtivale korrale; 3) teha akadeemia ülemale ettepanek õppuri eksmatrikuleerimiseks. KVA-s kontrollib uurimistööde nõuetekohasust esmalt õppekorraldusgrupp, kes sisestab kõik esitatud tööd plagiaadituvastusprogrammi. Selle tulemuste kohta valmib aruanne, mis edastatakse kaitsmiskomisjonile tutvumiseks. Kui kaitsmiskomisjon või retsensent tuvastab plagiaadi, edastab kaitsmiskomisjon aruande või uurimistöö retsensiooni selleks kokku kutsutud komisjonile, kes annab hinnangu plagieerimise määra kohta. Lähema ülevaate saab sel teemal KVA uurimistööde korrast. 8 3. KEEL, STIIL JA TERMINIKASUTUS Keel ja stiil KVA kirjalikud tööd peavad vastama akadeemilise teksti nõuetele, „Eesti õigekeelsussõnaraamatus ÕS 2025“ määratud eesti kirjakeele normingule ja seda toetavale „Eesti keele käsiraamatule“. Erialakeele teavet tuleb vaadata vastavast erialaoskussõnastikust. Sõnavalik peab olema neutraalne ning selle saavutamiseks on mitmeid võimalusi. Üldiselt on teadustekstides eelistatud umbisikulist tegumoodi (nt töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse või on käsitletud, analüüsitud) või kindla kõneviisi kolmandat isikut (autor rõhutab, autor käsitleb). Sellise keelekasutuse eesmärk on jätta autori isik tagaplaanile ning neid on kasutatud, et toetada teksti stiililist neutraalsust. Mõlemal juhul tuleb aga jälgida, et need ei tooks kaasa lause mõtte ähmastumist ega arusaamatust autorsusega. Teadustöödes on üha rohkem levima hakanud ka isikuline väljendusviis ehk mina-vorm (nt teises peatükis vaatlen, keskendun oma töös) ja meie-vorm (nt uurisime, analüüsisime). Meie-vorm on sobilik vaid siis, kui autoreid on mitu, muudel juhtudel tuleb seda vältida. Endale osutamine või osutamata jätmine on üldjuhul autori enda valik, kuid see võib oleneda ka uuritava valdkonna tavadest. Grammatika kontrollimisel võib kasutada õigekirja kontrollivat tarkvara (speller) või tekstiloomemootoreid. Tähtis on arvestada, et speller ei pruugi kõiki tähe- ja õigekirjavigu avastada, mistõttu ei asenda see teksti tähelepanelikku läbilugemist ja keeleallikate kasutamist. Võõrsõnade ja vähe kasutatavate keelendite õigekirja kontrollimisel on abiks „Võõrsõnade leksikon“. Võõrkeelsed sõnad ja terminid kirjutatakse kaldkirjas kui tsitaatsõnad, nt bellum iustum, mission command. Tsitaatsõna käänamisel kasutatakse ülakoma, nt bellum iustum’i mõiste, mission command’ist. Kursiivi ei panda võõrkeelseid nimesid ega suurtähtlühendeid, nt Wehrmacht, NATO, samuti ei kasutata nende käänamisel ülakoma, nt Wehrmachtiga, NATO-st (NATOst). Kohanimede õigekirja on soovitatav kontrollida kohanimeandmebaasist. Ajalooliste kohanimede kasutamisel tuleb sulgudes märkida nüüdisaegne kohanimi. Terminikasutus Eestikeelseid riigikaitse-, sh sõjandustermineid ning nende määratlusi tuleb kontrollida terminibaasist Militerm. Tähtis on tähele panna, et õigekeelsussõnaraamat ja Sõnaveebi ühendsõnastik esitavad üldkeeleinfot ega peegelda oskuskeele kokkuleppeid ja tavasid. Nagu teistelegi internetiallikatele viidates, nii tuleb ka Militermi kasutades alati lisada vaatamiskuupäev, sest sealne info täieneb pidevalt. Viitenäide on esitatud lisas 6. Vähem tuntud 9 eestikeelsete terminite puhul on soovitatav lisada teksti ingliskeelne vaste, mis paikneb vahetult termini järel sulgudes ja kursiivkirjas. Kõigis kirjalikes töödes tuleb jälgida, et põhimõisted oleks defineeritud või lahti seletatud. Seda võib teha eraldi (ala)peatüki, joonealuste märkustena või põimituna põhiteksti sisse. Vähem kasutatud ja võõramate eestikeelsete terminite juurde on soovitatav lisada võõrkeelne vaste, mis esitatakse sulgudes ja kursiivkirjas. Kui töös kasutatakse lühendit, esitatakse see sealsamas sulgudes. Suurtähtlühendeid kursiivi ei panda. Juhul kui terminit kasutatakse Militermis esitatust erineval kujul, tuleb lisada põhjendus. Kui üldkeelesõnade puhul on sõnakorduste vältimine sünonüümide kasutamise abil hea stiili tunnuseid, siis terminite puhul see nii ei ole. Erinevate terminite kasutamisel saab kannatada mõtteselgus, sest ei pruugi olla selge, kas nende tähendus on täpselt sama või mitte (nt lahingutoimingu seiskama kõrval tekstis paralleelselt esinevad riivistama, sulustama vms). Kui samatähenduslike terminite kasutamine on töös mingil põhjusel vajalik, tuleb esimesel mainimisel nimetada, et ühes ja samas tähenduses kasutatakse mitut terminit, ning soovitatavalt lisada põhjendus. Juhul kui otsitava termini kohta Militermist teavet ei leia, võib Militermi tagasisidelingi kaudu saata riigikaitseterminoloogia töörühmale päringu. Päringut esitades tuleb avada probleem ja nimetada valdkond, selgitada mõistet ehk tähendust, avada konteksti, lisada võõrkeelsed vasted, kasutusnäiteid ja muud taustteavet, mis on konkreetsel juhul tähtis. Päring on otstarbekas läbi arutada erialase juhendajaga. Lühendid Kirjalikus töös lühendatakse sõnu ja termineid, mis leiavad pidevat kasutamist ja/või on liiga pikad, et neid iga kord välja kirjutada. Lühendite järele üldjuhul punkti ei panda, v.a võõrkeelsed lühendid, näiteks pp. (pages) ja Vol. (Volume). Lühendi esmakordsel kasutamisel tuleb lisada selle väljakirjutus, näiteks vaatlemis-, orienteerimis-, otsustamis- ja tegutsemistsükkel (edaspidi VOOT-ring), tuletoetuse kooskõlastusmeetmed (edaspidi TTKM), Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (International Bank of Reconstruction and Development; IBRD). Erandiks on laialt levinud lühendid, mida pole vaja selgitada, nt USA, ÜRO. Pealkirjades üldjuhul lühendeid ei kasutata. Kirjalikule tööle on soovitatav lisada tihedamini kasutatavate lühendite nimekiri koos väljakirjutusega. Üldtuntud ja -kasutatud lühendeid sinna ei märgita (jt, nt, vms, NATO). Lühendatud ühikud märgitakse püstkirjas ja tähised kursiivis (nt g = gramm, aga g = raskuskiirendus). 10  Arvude esitamine tekstis Ühekohalised arvud kirjutatakse sõnadega, ülejäänud arvud numbritega, näiteks kaheksa käsitulirelva, 120 soomukit. Kui arvule järgneb mõõtühik või tähis, kirjutatakse see numbritega. Arvu ja ühiku vahel on tühik ja ühikud kirjutatakse püstkirjas (2,37 m). Käändelõppe arvudele harilikult ei lisata (7 õpilasele, 39 vastanust). Järgarvu järele pannakse punkt (3. katse eesmärk oli …). Vahemikke märgib eesti keeles mõttekriips, mitte sidekriips (12–14 vastanut, 2024.– 2026. aastani või aastatel 2024–2026). Mõtte- ja sidekriipsu erinevusest saab lugeda „Eesti keele käsiraamatust“. Aastad märgitakse arvuliselt, mitte eelmisel aastal või sellel aastal. Nii tekstis kui ka tabelites tuleb üldjuhul loobuda rohkema kui nelja tüvenumbriga arvude kasutamisest. Arvutitarkvaraga arvutatud statistilised näitajad, näiteks korrelatsioonikordajad, esitatakse üldjuhul kahe tüvenumbriga (r = 0,54). Algandmete tüvenumbrite arvuga võrreldes tuleb arvutatud tulemuste korral vastus esitada sama tüvenumbrite arvuga või ühe võrra suuremana (arvude 2, 4 ja 5 aritmeetiline keskmine on 3,7; arvude 2,2, 2,4 ja 2,5 keskmine 2,37). Suurte arvude korral (miljonid, miljardid) on soovitatav kasutada tekstis kombineeritud kirjutusviisi, mille puhul arvu tüvenumbrid on märgitud numbritega ja suurusjärk sõnadega, nt 1,42 mln elanikku. Kümnendkoha eraldusmärgina kasutatakse koma. Mõõtühikuga füüsikaliste suuruste korral on soovitatav kasutada arvu standardkuju, näiteks 1,63 · 10 7 N (koma on esimese nullist erineva tüvenumbri järel, sellele järgneb arvu 10 aste), või rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (ingl International System of Units; SI) ühikute eesliiteid, näiteks 16,3 MN. 11 4. ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS MÕELDUD MATERJALID Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamisel võib tekkida olukord, kus on vaja toetuda asutusesiseseks kasutamiseks (edaspidi AK) mõeldud materjalile. Sel juhul on vaja lisada koostatavale tööle suurtähtedega märge «ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS». Märkele lisatakse teabevaldaja nimi, juurdepääsupiirangu alus, lõpptähtpäev ja vormistamise kuupäev. Juurdepääsupiirangu aluse ja tähtaja otsustab vastutava dokumendi koostaja. Info peab olema selgelt ja üheselt arusaadav igale dokumendi kasutajale. Tööle tuleb määrata ajaline juurdepääsupiirang, mis oleneb töö sisust. Avaliku teabe seaduse § 40 lg 1 alusel kehtestatakse AK-teabele juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest kuni vajaduse möödumise või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Seda tähtaega võib pikendada asutuse juht kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib. Erand on asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmed, millele kehtib avaliku teabe seaduse § 40 lg 3 alusel juurdepääsupiirang selle saamisest või dokumenteerimisest alates 75 aastat, isiku surmast alates 30 aastat või kui surma ei ole võimalik tuvastada, siis isiku sünnist alates 110 aastat. AK-materjale on keelatud levitada väljaspool asutust või inimestele, kellel puudub neile juurdepääsu õigus. Samuti on keelatud neid sisestada Kaitseministeeriumi valitsemisala välistesse programmidesse. Täpsemalt saab AK-materjalide kasutamisest ja nende piirangutest lugeda avaliku teabe seadusest ja 2016. aasta avaliku teabe seaduse üldjuhendist. 12 5. TEHISINTELLEKTI KASUTAMINE KVA õppekorralduseeskirja järgi (kinnitatud KVA ülema poolt 01.07.2025) otsustab akadeemias õppeaine vastutav õppejõud kas tema õpetatavas aines on tekstiloomemootori kasutamine lubatud või piiratud. See on fikseeritud õppeaine ainekavas ning tutvustatakse õppuritele õppetöö alguses. Kui tehisintellekti (edaspidi TI) abi on lubatud, tuleb seda kasutades lähtuda heast teadustavast. TI võib kasutada abivahendina enda teksti- ja visuaalloome arendamisel ja toimetamisel, kuid seda tuleb teha teadlikult ja eesmärgipäraselt. See ei tohi kunagi olla ainuke allikas, sest selle kasutamisel on levinud nii ebatäpsused kui ka väljamõeldud faktid ja viited (fantoomallikad). Samuti ei pruugi TI loodu vastata KVA kirjalike tööde koostamise juhendis määratud nõuetele. TI koostatud materjali kontrollitud või kontrollimata vormis esitamisel vastutab selle sisu ja vormistuse eest ainuisikuliselt töö autor. Samuti vastutab autor, kui TI abil loodu rikub teiste autorite õigusi. TI on keelatud sisestada AK-märkega või kõrgema piirangu tasemega infot, sest sellest jääb internetti avalik jälg. Eriti puudutab see isikuandmeid, mille sisestamine võib kahjustada eraelu puutumatust. Nii nagu iga teise vahendi puhul, peab ka TI kasutamisest andma selge ja täpse ülevaate metoodikapeatükis, et oleks üheselt mõistetav, mis põhjusel ning mahus seda uurimuses kasutati. Näiteks missuguseid küsimusi esitati, milline vastus saadi ja kuidas seda kasutati või muudeti. TI-viidad ehk tekstiloomemootorile antud sisendinfo esitatakse lisana, samuti väljundinfo. Üldise, ideede genereerimiseks mõeldud otsingu puhul ei ole viidet vaja. Siinkohal tuleb arvestada, et TI loodud teksti, joonise, graafiku esitamine enda loominguna on akadeemiline petturlus. TI kasutamisele peab alati nõuetekohaselt viitama. Selle kohta leiab rohkem infot lisast 6. 13 6. KIRJALIKE TÖÖDE ÜLESEHITUS Essee ja referaadi ülesehitus Essee ja referaat koosnevad kolmest põhiosast: sissejuhatus, sisu ja kokkuvõte. Sissejuhatuses esitatakse taustinfo, mille põhjal formuleeritakse käsitletav probleem. Sisuosas arendatakse edasi sissejuhatuses püstitatud probleemi. Tekst liigendatakse lõikudeks, sisulõiku kannab üks põhiidee. Lühemas essees või referaadis võiks olla vähemalt kolm sisulõiku (teksti maht lepitakse kokku ainekursusel). Mõttekäik peab olema argumenteeritud: mõtte edastamiseks tuleb kasutada mitut allikat, seejuures võrrelda ka viidatud materjale. Sisuosale järgnevas kokkuvõttes antakse sissejuhatuses esitatud probleemile sisuosas argumenteeritud lahendus või võetakse kokku eespool käsitletud arusaamad. Kokkuvõttesse uusi allikaid ei lisata. KVA kirjalikest töödest on tiitelleht, sisukord, autorideklaratsioon, lühendite nimekiri ja lisad üksnes uurimis- ja kursusetöödel. Kõigi kirjalike tööde lõpus on esitatud kirjanduse ja allikate nimekiri. Uurimistöö osad ja nende järjekord Uurimistöö koosneb üldjuhul järgmistest osadest: tiitelleht, lühitutvustus, autorideklaratsioon, lühendid, sissejuhatus, teoreetiline taust, metoodika, tulemused, arutelu, kokkuvõte, võõrkeelne resümee, kirjanduse ja allikate nimekiri ning lisad. Uurimistöö ülesehitus oleneb nii selle tüübist kui ka valdkonna traditsioonidest. Uurimistöö erinevad osad peavad olema sisult kooskõlas ja mahult tasakaalus. Sissejuhatus ja kokkuvõte moodustavad tavaliselt umbes 5–10% töö nõutud mahust. Uurimistöö ülesehitamisel tuleb vältida nii üleliigendamist kui ka liigendamata jätmist. Teksti liigendamisel lähtutakse põhimõttest, et sügavaim liigendustase on kolmas tasand, veelgi sügavam liigendus on põhjendatud vaid erandjuhtudel. Alapeatükkide liigendamisel tuleb jälgida, et alapeatüki alla jääks rohkem kui üks alaosa. Igas (ala)peatükis on rohkem kui üks lõik teksti. 6.2.1. Tiitelleht Uurimistöö tiitelleht vormistatakse lisas 2 toodud näidise alusel. 14 6.2.2. Autorideklaratsioon ja uurimistöö lühitutvustus Autorideklaratsiooniga kinnitab töö autor oma allkirjaga, et on teinud uurimistöö iseseisvalt, see on lõpetatud ning töös kasutatud teiste autorite töödele ja andmetele, isikute arvamustele jm on nõuete järgi viidatud. Autorideklaratsiooniga annab õppur akadeemiale loa töö reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks. Uurimistöö lühitutvustuses tuleb jälgida, et eesti õigekirjapõhimõtetest lähtudes kirjutatakse koolonile järgnev sõna väiketähega (v.a nimed) – täpselt nagu kooloni kasutamisel mis tahes teksti sees olevas lauses. Autorideklaratsiooni vormi saab vaadata lisast 3, uurimistöö lühitutvustuse vormi lisast 4. 6.2.3. Sisukord Sisukorras esitatakse kõigi uurimistöö osade pealkirjad ja alguslehekülje numbrid, sealhulgas lisad koos pealkirjadega. Sisukord puudub referaadil, esseel jm õppeainete raames koostatavatel kirjalikel töödel. 6.2.4. Lühendid Kui uurimistöös esineb pikemaid termineid, asutuste nimesid vms, on soovitatav kasutada lühendeid ja koostada lühendite loetelu, mis järgneb sisukorrale. Lühendite nimekirja tuleb lisada lühend koos väljakirjutusega. Üldtuntud ja -kasutatud lühendeid sinna ei märgita (jt, nt, vms, NATO). Lähemalt leiab see käsitlust alapeatükis 3.3. 6.2.5. Sissejuhatus Uurimistöö sissejuhatav osa on mõeldud eelkõige teema tutvustamiseks, uurimiseesmärgi püstitamiseks ja -probleemi avamiseks. Sissejuhatus hõlmab: 1) teema valiku põhjendamist (teema aktuaalsus, tähtsus ja probleem); 2) töö eesmärki; 3) uurimisküsimusi ja/või hüpoteese; 4) kasutatava(te) meetodi(te) lühitutvustust (ajalootööde puhul historiograafiat ja allikate ülevaadet). Sissejuhatuses selgitatakse lühidalt, mis peatükkideks on töö jaotatud ja mis on iga peatüki eesmärk. Üldjuhul täpsustatakse sissejuhatust kogu uurimistöö koostamise käigus. 15 Sissejuhatuses on kohane nimetada isikud ja institutsioonid, kellelt on töö kirjutamisel abi saadud. 6.2.6. Teoreetiline taust Teoreetilist tausta avab uurimistöö peatükk, milles autor annab lühiülevaate teemakohastest käsitlustest ja uuringutest. See koosneb tavaliselt alapeatükkidest, mis kirjeldavad uuritavat nähtust (nt uuritavate mõistete kaupa) ja selle seoseid teiste uuritava teema seisukohalt oluliste mõistetega. Ajalootöödes võib selle esitada historiograafiapeatükina, kus antakse samuti ülevaade asjakohastest varasematest uurimustest. Historiograafia võimaldab näha nii sisulist konteksti – milliseid aspekte uuritavast ajaloolisest nähtusest või isikust on uuritud, kui põhjalikult seda on tehtud, milliste mudelite või narratiivideni jõutud – kui ka metoodilist konteksti, nt kuidas ja milliseid varasemaid narratiive on edasi arendatud ning milliste narratiivideni on sel viisil jõutud. Erinevalt teiste erialade uurimistöödest võib historiograafia kuuluda ajalootöödes ka sissejuhatuse alla ning pikema ülevaate korral võib jaotada sissejuhatuse alapeatükkideks. Teoreetiline taust toetub eelkõige erinevates allikates avaldatud teaduskirjandusele, eriti oluline on esitatud seisukohtade toetamine viidetega empiirilistele uuringutele. Uuritava nähtuse tausta avamiseks võib kasutada standardimisdokumente, sõjaväelisi publikatsioone, määrustikke jt ametlikke allikaid, kuid need ei tohiks teoreetilises taustas domineerida. Populaarteaduslikke materjale, nagu õpikuid, käsiraamatuid ja loengumaterjale, võib kasutada, kuid nende kasutamise vajadust tuleb põhjalikult kaaluda ja need ei tohi olla ülekaalus. Neist võetud seisukohti ja/või empiirilist informatsiooni tuleb võrrelda teaduslikus kirjanduses või allikates esinevaga. 6.2.7. Metoodika Uurimistöö metoodika peatükis toob autor ära: 1) töö eesmärgi; 2) uurimisküsimused ja/või hüpoteesid; 3) meetodi(d), mida eesmärgi saavutamiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks kasutatakse (sh valimi, instrumentide ja protseduuri(de) kirjeldus ning andmeanalüüsi strateegia). Metoodikapeatükis peab kirjeldama ja põhjendama uurimistöös valitud meetodeid. Nimetada tuleb meetodi valiku põhjus ja selle sobivus vastuste leidmiseks, tuues näiteks varasemaid uurimusi. Samuti peab olema meetod põhjalikult ja detailselt lahti kirjutatud, et 16 vajadusel oleks võimalik tulemusi korrata. Näiteks eksperimentide ja vaatluste puhul tuleb välja tuua tingimused, koht ja aeg, kasutatud seadmete ning mõõteriistade tüübid ja täpsus, mõõtmisprotseduuri kirjeldus ja vahetud mõõtmistulemused. Viimaste alusel tehtud arvutused ja neist tuletatud järeldused kuuluvad töö tulemuste osasse. Mõõtmisprotokollid võib esitada uurimistöö lisades. Metoodikapeatükis tuleb kirjeldada valimit, kui see koosneb arvulistest näitajatest. Autor esitab numbrilised näitajad nii üldkogumi kui ka valimi kohta ja selgitab viimase koostamise põhimõtteid. Juhul kui kasutatakse mõõtmisinstrumente (sh küsimustikke), tuuakse instrumentide kirjelduses ära nende näitajad, sh viited varasematele uuringutele, kus neid on kasutatud. Autoriõigusega kaitstud instrumentide kasutamisel viidatakse instrumendi kasutusloale. Protseduuri kirjeldus (kuidas andmed saadi) peab olema nii täpne, et see võimaldaks uuringut korrata. Analüüsi strateegias kirjeldatakse tehnikaid ja viise, kuidas kogutud andmeid uurimistöös analüüsiti. Viidata tuleb ka kasutatud andmetöötlusprogrammidele. Erinevalt teistest uurimistöödest puudub ajalootöödes tihti eraldi metoodikapeatükk. See tuleneb sellest, et sageli tuleb ajaloolastel usaldada kellegi tõlgendust faktidest ja sündmustest, mistõttu leiab ajalootöödes meetodina peamiselt kasutust allikate kriitiline hindamine (allikakriitika). Sellest hoolimata tuleb kasutatud meetodeid ammendavalt kirjeldada historiograafia ehk teoreetilise tausta peatükis. Üldjuhul järgneb sellele teemakohaste sekundaarsete allikate (nt publitseeritud materjalid, raamatud, artiklid, mälestused) ja primaarsete allikate (nt arhiivimaterjalid, käsikirjad, dokumendid, kirjad) kirjeldus. Sellega põhjendatakse nende valikut ning tuuakse esile allikate plussid ja puudujäägid. 6.2.8. Tulemused Tulemused esitatakse üldjuhul uurimisküsimuste ja/või hüpoteeside kaupa, vajadusel kasutatakse jooniseid ja tabeleid. Kõigile tabelitele ja joonistele tuleb tekstis viidata, samas ei ole vaja neid üksikasjalikult ümber jutustada. Tulemusi tuleb selgitada ja tõlgendada. Uurimuses kasutatakse üksnes neid andmeid, mis on käsitletava probleemi lahendamise seisukohalt olulised. Info, mis võib olla huvitav, kuid ei aita kaasa uurimisküsimustele või hüpoteesidele vastuste leidmisel, on õigem kõrvale jätta või esitada lisadena. Kvalitatiivsetes uurimustes, nt ajalootöödes, on tulemused ja arutelu tihti läbi põimunud. Arutelu peab sisalduma kogu töös, seejuures tuleb selgelt eristada töö autori seisukohti teiste autorite seisukohtadest. 17 6.2.9. Arutelu ja järeldused Arutelu ning olenevalt uurimistöö tüübist ja valdkonna traditsioonidest ka järeldused hõlmavad uurimuse tulemuste käsitlemist teoreetilises taustas esitatu kontekstis. Arutelu võib olla vormistatud eraldi peatükina või koos tulemustega (nt kvalitatiivsetes töödes). See osa peab olema kooskõlas probleemipüstituse, eesmärgi ja meetodi(te) valikuga. Siin võrreldakse tulemusi teiste autorite tulemustega (teooria, kasutatud meetodite sobivus, andmete võrreldavus, tulemuste usaldusväärsus, piirangud jm) ning pakutakse tõlgendused. Arutelu sisaldab ka järeldusi. Järeldused peavad tulenema uurimistööst, selgitama või põhjendama saadud tulemusi ning näitama, kas püstitatud uurimisküsimused või hüpoteesid leidsid kinnitust. Arutelu toetub teooriaosas toodud seisukohtadele ja esitatakse koos viidetega. Hoiduda tuleks triviaalsustest ja loosungitest. Arutelu peatükis antakse ülevaade ka uurimistöö tulemusi mõjutanud piirangutest (valimist tingitud piirangud tulemuste üldistamisel, mõõtmisvahendite mõõtmistäpsuse mõju jm). 6.2.10. Kokkuvõte Uurimistöö kokkuvõte peab olema seotud sissejuhatusega ning need osad koos peavad andma lugejale ülevaate uurimistööst tervikuna. Kokkuvõte sisaldab üldistatud kujul: 1) sissejuhatuses püstitatud eesmärkide kordamist; 2) uurimisküsimustele vastamist, hüpoteesi(de) kinnitamist või ümberlükkamist; 3) tulemuste põhjal tehtud järeldusi; 4) ettepanekuid rakendusvõimaluste või edasiste uuringute kohta. Kokkuvõttes seotakse tulemused ja järeldused uurimistöö eesmärgi ja uurimisküsimuste või hüpoteesi(de)ga. Kokkuvõttes ei viidata kirjandusele ega allikatele, samuti ei esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi ning üldjuhul ka numbrilisi tulemusi. Kogu info esitatakse üldistatud kujul ja peab lähtuma töös käsitletust. 6.2.11. Võõrkeelne resümee Eestikeelne uurimistöö sisaldab inglis- või prantsuskeelset lühikokkuvõtet ehk resümeed, ingliskeelne eestikeelset resümeed. Resümee on sissejuhatuse ja kokkuvõtte süntees ning peab sisaldama uurimistöö pealkirja tõlget, töö aktuaalsuse põhjendust, püstitatud eesmärgi, ülesannete ja meetodite kirjeldust ning ülevaadet saadud tulemustest, järeldustest ja ettepanekutest. 18  Resümees esitatakse tõlgitud pealkiri (suurtähtkirjas) ja sõna resümee inglise või prantsuse keeles kursiivkirjas (Summary või Résumé) pealkirja all. Järgneb võõrkeelne tekst. Resümee pikkus oleneb uurimistöö liigist, üldjuhul on see üks-kaks lehekülge. 6.2.12. Kirjandus ja allikad Kirjandus hõlmab mis tahes materjale, mida on kasutatud uurimistöö teoreetilises käsitluses, analüüsi või mõnes muus töö osas. Allikad on materjalid, mis on uurimistöö analüüsiobjektid (nt arhiivimaterjalid, õigusaktid, standardimisdokumendid). Kirjanduse ja allikate loetelus esitatakse bibliograafilised andmed kõigi uurimistöös kasutatud ja viidatud materjalide kohta. Kirjanduse ja allikate loetelu vormistusnõuded leiab alapeatükist 7.4 ning lisadest 6 ja 7. 6.2.13. Lisad Lisadesse paigutatakse arvandmed ja muud materjalid, mis on vajalikud probleemi lahendamiseks, kuid mille esitamiseks tekstis ei ole otsest vajadust või mis on põhiteksti paigutamiseks liiga mahukad. Vältida tuleb uurimistöö tekstiga nõrgalt seotud lisade esitamist. Kui töös kasutatakse andmete kogumiseks küsimustikke või intervjuusid, siis autori loodud instrumendid tuleb lisas esitada täies mahus ning varem publitseeritud instrumendid (sh autoriõigusega kaitstud) esitatakse lühendatult. Vajadusel tuleb lisada ka instrumendi kasutamise luba. Kõikidele lisadele tuleb uurimistöös viidata. Lisad nummerdatakse uurimistöös viitamise järjekorras. Pealkirja kohale lehekülje paremasse ülaserva märgitakse näiteks „Lisa 7“. Lisade leheküljed nummerdatakse ja sisukorras tuuakse ära nende pealkirjad. 19 7. KIRJALIKE TÖÖDE VORMISTUSNÕUDED Üldnõuded Kirjalikud tööd koostatakse ja esitatakse A4-formaadis. Tekst vormistatakse reavahega 1,5, tähesuurusega 12 punkti ja rööpjoondusega (ingl justify). Lehe üla-, ala- ja paremale servale jäetakse 2 cm ning vasakule servale 3 cm vaba ruumi. Kirjastiil on nii nagu enamiku avalik- õiguslike kõrgkoolide kirjalike tööde vormistamise juhendites Times New Roman. Lõikude vahele ei tekitata tühje ridu, peatükkide ja alapeatükkide lõpus võib jätta ühe rea tühjaks. Lõigud algavad taandreaga (1,25 cm), v.a esimene lõik. Kõik uurimistöö leheküljed nummerdatakse, sh leheküljed, kus asuvad tabelid ja joonised. Tiitellehte arvestatakse nummerdamisel, kuid leheküljenumbrit sellele ei märgita. Seega märgitakse leheküljenumbrid alates autorideklaratsioonist. Loetelude, tabelite, jooniste ja valemite vormistusnõuded on toodud lisas 5. Vajadusel on võimalik teksti seletamiseks kasutada autori kommentaare või selgitusi, mis paigutatakse lehekülje alla joonealuste märkustena, reavahega 1 ja tähesuurusega 10 punkti 1. Kirjanduse loetelu vormistatakse nii, et kirje esimene rida joondub vasakule ja järgmised read on taandega 1,25 cm. Essee ja referaadi vormistusnõuded Õppeainete raames koostatavad kirjalikud tööd (nt essee ja referaat) vormistatakse mõne erandiga KVA kirjalike tööde üldnõuete alusel. Esseel ja referaadil ei ole tiitellehte ning pealkiri kirjutatakse esimese lehe esimesele reale tähesuurusega 14 punkti, poolpaksus (ingl bold) kirjas, keskjoondusega ja punktita. Lehe paremasse nurka lisatakse enda nimi ja kursus, kasutades päise (ingl header) funktsiooni. Essee pealkirja all tuuakse välja ka kirjutise tüüp, nt „Essee“. See kirjutatakse ilma punktita ja keskjoondusega. Esimene tekstilõik algab kolmandal real pärast pealkirja. Lõigud algavad taandreaga ning nende vahele ei lisata tühje ridu. Üldiselt esseele ja referaadile alapealkirju ei lisata, kuid pikematel tekstidel võivad need olla. Sellisel juhul vormistatakse alapealkirjad poolpaksus kirjas. Uurimistöö ja kursusetöö vormistusnõuded Uurimistöö osade pealkirjad kirjutatakse läbivalt suurtähtedega ja poolpaksus kirjas, joondusega vasakule. Alapealkirjad vormistatakse esisuurtähega ja poolpaksus kirjas, joondusega vasakule. Alates neljandast tasandist algavad peakirjad taandreaga (1,25 cm) ja on 1 Joonealuste märkuste otstarbekus tuleb läbi mõelda, nendega liialdamine hakib teksti. 20 kaldkirjas. Pealkirjade lõppu punkti ei panda. Pealkirja (1. tasand) ja alapealkirja lõiguvahe on 12 punkti, (ala)pealkirjade ja teksti lõiguvahe 6 punkti. Uurimistööde põhi- ja alapeatükid nummerdatakse araabia numbritega, näiteks 1, 1.1, 1.2, 2. Sissejuhatuse, kokkuvõtte, resümee ja kasutatud teabeallikate loetelu ei nummerdata. Uurimistöö põhipeatükke alustatakse uuelt leheküljelt, alapeatükke peatükiga samalt leheküljelt. Jälgida tuleb, et pärast pealkirja mahuks leheküljele vähemalt kaks rida teksti. Juhul kui uurimistöö sisaldab asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet või riigisaladust, tuleb tööle lisada selle kohta märge. Näide pealkirjade vormistamise kohta 2. EMPIIRILINE UURIMUS (1. tasand) 2.2. Meetod (2. tasand) 2.2.1. Valim (3. tasand) 2.2.2. Mõõtmisvahendid (3. tasand) 2.2.2.1. Akadeemilise võimekuse test (4. tasand) 2.2.2.2. Isiksuse test (SPQ-40) (4. tasand) 2.2.3. Uuringu käik (3. tasand) Viitamine Uurimistöös kasutatakse lähtematerjalina seisukohti ja andmeid, mis rajanevad varem avaldatul, teadaoleval või saavutatul. Kohustuslik on viidata kõigile sõnalistele, visuaalsetele ning auditiivsetele materjalidele, millele toetutakse (nt kirjandus, tabelid, joonised, fotod, filmid). Üldtuntud seisukohtadele ei viidata. Teiste autorite töödest pärit teavet esitatakse peamiselt kahel viisil: (1) tsiteerimise ja (2) refereerimise kaudu (vt ptk 7.5 ja 7.6). Viited jagunevad tekstisisesteks viideteks ja kirjanduse loetelu kirjeteks (vt lisad 6 ja 7). KVA uurimistöödes kasutatakse nii tekstisisesel viitamisel kui ka kirjanduse ja allikate esitamisel üldjuhul Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) viitamissüsteemi (Publication Manual of the American Psychological Association, 7th edition)2. APA-süsteemi kõrval on lubatud ka teised viitamissüsteemid, kuid viitamine peab olema kogu töös ühesugune. Viitamissüsteemi valik sõltub töö temaatikast, näiteks ajaloo- ja õigusalastes töödes on traditsioon kasutada 2 Üksikasjalikud reeglid leiab veebiaadressilt http://www.apastyle.org. 21 joonealust viitamist. APA-stiilis viidete vormistamisega saab lähemalt tutvuda lisas 6 ja joonealuse viitamisega lisas 7. Üldjuhul esitatakse tekstisisesel viitamisel autori(te) perenime järel aastaarv ja leheküljenumbrid (Tamm ja Talu, 2011, lk 22). Juhul kui viidatakse teosele või artiklile kui tervikule, nt selle kandvale mõttele, piisab aastaarvust (Reiljan, 1994). Rohkem kui kolme autoriga allikale viitamise vormistus on täpsemalt esitatud lisas 6. Kui tekstisisese viite sulgudes viidatakse mitmele allikale, esitatakse need tähestikulises järjekorras esimese autori järgi ning allikad eristatakse üksteisest semikooloniga. Ühesuguse perekonnanimega autorite teoste viidetes eristatakse autorid eesnime esitähega (Reiljan, V., 1994, lk 22; Reiljan, J., 1995, lk 120). Kui teosel ei ole märgitud autorit, vaid koostaja(d) (nt entsüklopeediad, õppematerjalid, käsi- ja sõnaraamatud), märgitakse viites ainult teose pealkiri ja aasta (Võõrsõnade leksikon, 1978). Autoriteta allikate puhul viidatakse allika pealkirja järgi. Kui see on tekstisiseseks viiteks liiga pikk, kasutatakse selle lühendatud vormi, nt pealkirja esimest kahte sõna ja kolme punkti. Täpsemalt on autoriteta viidete vormistus esitatud lisas 6. Teiste autorite jooniste, fotode, graafikute või tabelite kasutamisel tuleb lähtuda heast teadustavast. Hea tava on, et neid ei võeta üldjuhul üks ühele algallikast, v.a juhul, kui selleks on selge sisuline vajadus. Selline illustratiivne materjal tuleb ümber vormistada, kombineerides seda autori enda ja/või teiste allikate või teooriatega. Kui fotot vm kujutist on vaja taasesitada originaalkujul, tuleb kontrollida autori ja/või väljaandja loa vajadust. Juhul kui luba on vajalik, tuleb loasaamisele ka viidata. Illustreerivat materjali kasutades tuleb viidata, kes, kus ja millal on selle välja andnud ning mis allikast see on saadud. Fotode allkirjad sisaldavad foto järjekorranumbrit töös, foto pealkirja ning kirjet selle kohta, kust foto on võetud. Näide Joonis 1. Venemaa Föderatsiooni helikopter K-50 (Military Technology, 1997, lk 13) Kirjanduse ja allikate loetellu kantakse nende teoste täisandmed, kust fotod või reproduktsioonid on pärit. Ka ise tehtud fotodele tuleb viidata. Näide Joonis 2. Sissisaun eestvaates (autori foto, 2019) Viitamisel eristatakse otsest ja kaudviitamist. Teadusteksti kirjutamisel tuleb alati viidata otse algallikale – allikale, milles esitatud väide, tulemus, teooria vms ei pärine teisest allikast. Kaudviitamist ehk viitamist ühele allikale teise allika kaudu tuleb üldjuhul vältida. See on mööndav üksnes siis, kui algallikas ei ole teksti autorile mingil põhjusel kättesaadav (nt väga 22 vana teos, arhiivisäilik, käsikiri) või on vähetuntud keeles. Kaudviitamine peab olema põhjendatud ja nõuetekohaselt vormistatud. Näide (Cabré, 1999, lk 115, viidatud Tavasti 2002, lk 13 järgi). Kirjanduse loetellu lisatakse mõlemad allikad ning see, mida ei ole vahetult loetud, märgitakse tärniga. Näide * Cabré, M. T. (1999). Terminology: Theory, methods, and applications. Amsterdam: John Benjamins Publishing Company. Kirjanduse ja allikate loetelus esitatakse allika täielik viide. Vajalikud andmed saab kirjutise kohta trükise tiitellehelt või selle pöördelt, mitte kaanelt. Viidete täpsemad vormistusnõuded on toodud lisas 6. Loetelu esitatakse tähestikulises järjestuses. Koolkonnast olenevalt esitatakse allikad kas koos või sisukategooriate kaupa (eraldi loetelus nt publikatsioonid, raamatud ja artiklid, arhiivisäilikud, õigusaktid). Kui töös on kasutatud mitut ühe autori teost, järjestatakse need ilmumisaasta järgi, alustades varem ilmunust. Ühelt autorilt samal aastal ilmunud teoste viidete vormistus on toodud lisas 6. Autori nimeta teosed paigutatakse loetellu pealkirja esimese sõna algustähe järgi. Kirjanduse loetelu vormistamise erandjuhte: 1) nimede eesliited, näiteks von, van või de, loetakse perekonnanime osaks ja esitatakse kujul von Taube, A.; 2) venekeelse kirjanduse esitamisel on slaavi tähestiku kõrval tavaks kasutada vene-ladina transliteratsiooni3. Tekstiviites on autori nimi mõlemal juhul ladina tähestikus. Kui loetelus on kirje slaavi tähtedega, peab sellele võrdusmärgiga eelnema tekstiviites olev nimekuju. Näide Petrov (2005) = Петров, П. (2005). Балтийский флот. Финский гамбит. Москва: ЯУЗА. 3 Transliteratsioon (< ld trans- ’üle, sealpool, teispool’ + littera ’täht’) – ümbertähtimine, kirjaliku teksti täht-tähelt ühe keele kirjasüsteemist teise ülekandmine 23  Tsiteerimine Tsiteerimine on teise autori mõtete esitamine sõna-sõnalt. Tsitaadis esitatakse sõnastus, kirjavahemärgid jm originaalkujul. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Väljajätted tsitaadi algusest, keskelt või lõpust markeeritakse kolme punktiga, mis paigutatakse kaldkriipsude vahele: /…/. Uurimistöös on soovitatav vältida pikki tsitaate ja refereerida nende asemel allikmaterjale. Tsitaate kasutatakse ainult juhul, kui originaaltekstis öeldu on iseäranis tabav või töö autori mõttearenduse seisukohalt oluline. Järgnevalt on esitatud näited tsiteerimise kohta. Näide Üks uurija kommenteeris, et „tehnoloogilised uuendused on päästnud paljude patsientide elu“ (Lumby, 2001, lk 44). Näide „Eesti ühinemine NATO-ga on seni arvatust aeganõudvam, kuna see ei ole ainult mehaaniline liitumine. Integratsioon võib takerduda paljude olemasolevate ning hiljem ilmnevate asjaolude taha, mille kõrvaldamiseks võib kuluda aastakümneid.“ (Tomingas, 1999, lk 15–16) Teksti voolavuse ja stiililise mitmekesisuse huvides võib sulgudes viite paigutada ka kohe nime mainimisel selle järele. Näide Rainer Tomingas (1999, lk 15–16) leiab / arvab / on seisukohal, et „Eesti ühinemine NATO-ga on seni arvatust aeganõudvam, kuna see ei ole ainult mehaaniline liitumine. Integratsioon võib takerduda paljude olemasolevate ning hiljem ilmnevate asjaolude taha, mille kõrvaldamiseks võib kuluda aastakümneid.“ Refereerimine Refereering on teis(t)e autori(te) mõtete, seisukohtade jm kokkuvõtlik edastamine oma sõnadega. See ei seisne algallika(te) sõnastuse pealiskaudses muutmises ega sõnade sünonüümidega asendamises, vaid mõtte edasiandmises. Seejuures tuleb vältida sama allika lausete ja lõikude kaupa refereerimist, vaid põimida eri allikates väljendatud mõtteid. Eesmärk ei ole algallikate ükshaaval ümberjutustamine, vaid nende põhjal loodud arutelu, mis seob kokku autori töö seisukohalt asjakohased mõtted. Siinkohal on tähtis, et oleks arusaadav, kellele mõtted 24 kuuluvad. Sage viga on sõnapaari „autori arvates“ kasutamine, mille tulemusena jääb selgusetuks, kas mõeldud on uurimistöö või refereeringu autorit. Näide Johnson ja Hackman (2018) jagavad kriisi kolmeks etapiks: kriisieelne seisund, kriis ja kriisijärgne seisund. Nad väidavad, et kõik organisatsioonid on pidevalt kahe kriisi vahelises seisundis. Kui lähtuda ülal esitatud kriisi definitsioonist, siis ei saa kriisiks plaane teha. Ka refereering tuleb varustada viitega. Tekstisisene viide sisaldab autori nime, aastaarvu ja leheküljenumbrit. Nii valesti tsiteerimine kui ka refereerimine on üks levinuimaid eksimusi uurimistööde kirjutamisel, mis halvematel juhtudel võib lõppeda plagiaadiga. Tsitaadi puhul tuleb alati kasutada jutumärke, vastasel juhul on tegemist teise autori sõnade ja mõtete vargusega. Samuti ei tee tsitaadist refereeringut üksikute sõnade asendamine, vaid mõtte väljendamine oma sõnadega. 25 KIRJANDUS JA ALLIKAD Aarma, A.; Kalle, E. (2005). Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Elmes, D. G.; Kantowitz, B. H.; Roediger III, H. L. (2013). Psühholoogia uurimismeetodid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Hea teadustava (2023). Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus. Hennoste, T. (2014). Loomevargus. Oma Keel, 2, 73–79. KVA uurimistööde kord. (2024). Tartu: Kaitseväe Akadeemia. KVA õppekorralduseeskiri. (2025). Tartu: Kaitseväe Akadeemia. Publication Manual of the American Psychological Association (7th ed.) (2020). Washington, D.C.: American Psychological Association. 26 Seletuskiri Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde vormistamise juhendi juurde Kaitseväe Akadeemia (edaspidi KVA või akadeemia) kirjalike tööde vormistamise juhendi uuendamise aluseks on KVA ülema 2025. aasta käsk. Selle fookuseks seati tehisintellekti (edaspidi TI) poolt loodud ja asutusesiseseks kasutamiseks (edaspidi AK) mõeldud materjaliga seotud informatsiooni lisamine kui ka juhendi üldine ühtlustamine koostöös rakendusuuringute osakonnaga. Võrreldes eelmise KVA kirjalike tööde juhendiga on uude lisandunud kaks peatükki, teemadel: - TI kasutamine; - AK mõeldud materjalid. Esimese teema lisamine oli vajalik seoses aina kasvava TI kasutusega meie õppurite kodutöödes kui ka uurimistöödes, mistõttu oli vaja fikseerida sellega seotud nõuded. Mainitud peatükis on välja toodud nii TI kasutamisele seatud üldised põhimõtted kui ka piirangud ning juhised kuidas kajastada selle kasutus KVA kirjalikes töödes. AK materjalide kasutamisega seotud peatükis on välja toodud lühike ülevaade peamistest piirangutest ja kohustustest mainitud salastustasemega dokumentide kasutamisel KVA kirjalikes töödes. Lisaks kahe uue peatüki lisandumisele sai koostöös rakendusuuringute osakonnaga üle vaadatud ka ülejäänud juhendis välja toodud info. Ajakohastamise raames sai uuendatud KVA kirjalike tööde nõudeid nii vormistamisele kui ka viitamisele. Täiendatud said ka peatükid keele, stiili ja terminikasutusest kui ka akadeemiliste tekstide koostamise eetikast, kus lisandus ülevaade akadeemilisest petturlusest. Koostaja: Karl Kask KVA ÕO juhtimise ja pedagoogika õppetooli juhtimise suuna lektor Lisa 4 Kaitseväe Akadeemia ülema 09.09.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.40/25/34 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamise juhendi juurde Uurimistöö lühitutvustuse vorm UURIMISTÖÖ LÜHITUTVUSTUS Uurimistöö autor: Uurimistöö pealkiri: Juhendaja(d): Lehekülgede arv: Kirjanduse ja allikate kirjete arv: Tabelite arv: Jooniste arv: Lisade arv: Uurimistöö kirjutamise keel: Märksõnad: kuni seitse olulisemat töös kajastuvat märksõna Uurimistöö lühitutvustus: kuni kümme lauset uurimistöö eesmärgi, uurimisküsimuste või hüpoteeside, meetodi, peamiste tulemuste ja järelduste kohta.