Saatja: Aune Annus-Urmet </o=Sotsiaalministeerium/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=Aune Annus-Urmet262>
Saaja: '
[email protected]', '
[email protected]', Pilleriin Kalmus
Teema: Vs: 9-4.3/1435-1 Supluskoha kommunikatsioon ja asutamine: vastuskiri
Tere!
Supluskohad on kõige enam mõjutatavad fekaalse reostuse poolt. Samuti võib veekogudes sobivatel tingimustel hakata vohama ka sinivetikad. Kuna osad sinivetikad oma elutegevuse käigus eritavad ka toksiine võivad need kujutada samuti terviseriski.
Suplusvee fekaalne reostus võib pärineda nii punktreostusallikatest (nt heit- ja sadevee väljalasud, ülevoolud jm) või hajareostusallikatest (nt vesi järve ümbritsevatelt asula või põllumajanduslikelt aladelt). Seega on oluline hinnata, kus veekogu asub ning kas ja kust võib fekaalne reostus veekogusse jõuda.
Seega suplusveele ja supluskohtadele kehtestatud nõuded keskenduvadki peamiselt sellele kas supluskoht on mõjutatud fekaalse reostuse poolt ja kasutusele võetavatele meetmetele, et vähendada võimalikust reostusest tekkivaid terviseprobleeme (nt regulaarne seire, veekvaliteedi hindamine, teavitamine, hoiatamine, riskide kaardistamine (suplusvee profiilid) jm).
Seega sellest lähtuvalt, et reostusega puutuks kokku võimalikult vähe inimesi, annab määrus kohustuse, et supluskoha peaks asutama kui veekogus käib ujumas suur hulk inimesi ning suplemist seal ei ole alaliselt keelatud või ei ole antud alalist soovitust veekogus mitte supelda või kui tegemist on traditsioonilise supluskohaga, supluskohas on olemas taristu ja ehitised, samuti kui propageeritakse või soodustatakse suplemist. „Suurt hulka“ ei ole arvuliselt määratletud, sest erinevate supluskohtade puhul võib suur hulk olla erinev, nt suure mereranna jaoks on 50 väike arv, samas väikese järve ranna jaoks võib see olla päris suur. Kriteeriumite kohta on rohkem infot teenusstandardis „Supluskoha asutamine“: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/documents/2026-04/Teenusstandard_Supluskoha%20asutamine_2026.pdf.
Samuti peab arvestama üldsuse arvamusega supluskoha asutamisel.
Juhul kui veekogu kasutatakse aktiivselt suplemiseks, ranna-ala korrastatakse või soodustatakse ranna külastamist ja suplemist, siis soovitame supluskoha asutamist. Samas kui veekogust ei ole varasemalt suplusvee proove võetud, tuleks kõigepealt alusta suplusvee seirega, et teada saada suplusvee kvaliteet. Supluskoha asutamiseks peab suplusvee kvaliteet vastama vähemalt „Piisavale“ kvaliteediklassile.
Peale supluskoha asutamist tuleb igal hooajal kooskõlastada Terviseametiga suplusvee seirekalender ja teostada suplusvee seiret vastavalt seirekalendrile. Minimaalselt tuleb võtta 4 proovi hooaja jooksul. Igas proovis tuleb määrata kahe mikrobioloogilise näitaja sisaldus. Rahvaterviselabori analüüside hinnakirja leiate siit: https://www.terviseamet.ee/labor/teenused/veeanaluusid#analuusid. Proovide analüüsimisele lisandub soovikorral ka proovide võtmise ja transportimiseteenus. supluskoht peab olema ohutu ja hooldatud. Suplusala peaks olema tähistatud kui suplemiseks kasutatakse osa veekogust, veekogu sügavus võib olla üle 1,8 m, kui toimub veesõidukitega liiklemine või muud tegevused veekogul. Supluskohas peab olema kättesaadav vajalik info supluskoha külastajale: hooaja jooksul tuleb teavitada suplejaid veekvaliteedist, mh peab rannas olema suplusvee kvaliteeti tähistav sümbol. Samuti peab rannas olema nähtavas kohas hoiatavad teated, juhul kui veekvaliteet halveneb või võib esineda reostuse ohtu. Samuti supluskoha lühike kirjeldus, kontaktandmed ja viited allikale kust on võimalik leida rohkem infot. (Vt ka https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Slaidid_Suplusvesi%20ja%20supluskohad%202026.pdf).
Eestis on sadu veekogusid kus ka ujutakse. Iga veekogu ei pea olema supluskoht. Kuid soovitame kaaluda supluskoha rajamist kui tegemist on kohaga kus suplemist toetatakse ja inimesed käivad ujumas ning üldsus soovib ja näeb kohta supluskohana. Kui tegemist on ujumiskohaga, siis peab olema üldsusele selgelt arusaadav, et tegemist ei ole supluskohaga ning vajalik info ja veekvaliteedi seiret ei pruugita teostada.
Kui tekib veel küsimusi võite julgelt pöörduda.
Lugupidamisega
Aune Annus-Urmet
peaspetsialist
keskkonnatervise osakond
53304084
[email protected]
Terviseamet
+372 794 3500
[email protected] <mailto:
[email protected]>
www.terviseamet.ee <http://www.terviseamet.ee/>
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn
Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.
Saatja:
[email protected] <mailto:
[email protected]> <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Saatmisaeg: reede, 29. mai 2026 15:15
Adressaat: Aune Annus-Urmet <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Teema: 9-4.3/1435-1 Supluskoha kommunikatsioon ja asutamine: vastuskiri
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Selgituse küsimine ujumiskohtade teemal
Märjamaa vallas puuduvad hetkel ametlikud supluskohad, kuid valla territooriumil on ujumiskohti, mida kasutatakse suveperioodil aktiivselt. Soovime saada Terviseameti hinnangut, kuidas selliste ujumiskohtade puhul kõige otstarbekamalt tagada suplejate terviseohutus ning millistel juhtudel võiks olla põhjendatud täiendavate meetmete rakendamine.
Palume Teie selgitusi järgmistes küsimustes:
* Millistest kriteeriumidest lähtub Terviseamet hinnates vajadust ametliku supluskoha järele?
* Kas supluskoha asutamise vajaduse hindamisel on määravaks eelkõige kasutajate arv, kasutussagedus või muud asjaolud?
* Kas Terviseamet saab välja tuua soovitusliku kasutuskoormuse või külastatavuse, mille puhul oleks põhjendatud kaaluda ametliku supluskoha rajamist?
* Millistel juhtudel peab Terviseamet piisavaks ujumiskoha perioodilist veekvaliteedi seiret ning millal võiks kaaluda ametliku supluskoha rajamist?
* Millised on supluskoha valdaja peamised kohustused ja kulud pärast ametliku supluskoha asutamist?
* Milliseid peamisi tervise- ja keskkonnariske soovitab Terviseamet aktiivselt kasutatavate ujumiskohtade hindamisel arvesse võtta?
* Milliseid tegevusi soovitab Terviseamet omavalitsusele, kus kasutatakse aktiivselt mitteametlikke ujumiskohti, kuid ametlikke supluskohti ei ole rajatud?
Täname Teid ette tagasiside eest.
Lugupidamisega
Liina Valler
keskkonnaspetsialist
Märjamaa Vallavalitsus
Tel: 524 7250
E-kiri:
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Lugupeetud koostööpartner
Seoses peatselt algava suplushooajaga soovime juhtida tähelepanu edaspidise kommunikatsioonipraktikale supluskohtade teemal.
Tulenevalt asjaolust, et riiklikul tasandil on keeruline anda operatiivset, faktipõhist ja tegelikele oludele vastavat infot supluskoha ja selle veekvaliteedi kohta ning arvestades, et seda infot omab supluskoha omanik ise, kelleks on ka kohalik omavalitsus, siis paneme südamele, et avalikkust tuleb teavitada võimalikest riskidest - nt vee reostus, sinivetikad jmt ning anda elanikele käitumisjuhised, sh soovitus ajutiselt mitte supelda just supluskoha omanikul.
Lisaks supluskohtadele kasutatakse suplemiseks ka mitmeid teisi veekogusid, kus maa omaniku poolt on korrastatud rannaala, kuid suplusvee kvaliteeti ei seirata ning kus suplemine toimub ujuja omal vastutusel. Sellistel rannaaladel on maa omaniku roll õigeaegse ja selge info edastamisel eriti oluline.
Terviseamet kommenteerib jätkuvalt riiklikul tasandil suplusvee kvaliteedi üldist olukorda ning avaldab supluskohtade veekvaliteedi tulemusi ja hooajalisi ülevaateid. Sellest tulenevalt palume arvestada eeltoodud rollijaotusega oma suplushooaja kommunikatsiooni planeerimisel ning vajadusel tagada valmisolek meediapäringutele vastamiseks.
Lisainfo ja suplusvee kvaliteedi ülevaated on leitavad Terviseameti veebilehel:
https://terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/suplusvesi
Avaliku teavitusega seotud küsimused, ettepanekutega saate pöörduda Terviseameti kommunikatsiooniosakonna poole aadressil:
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Manuses on lisatud ka info supluskoha asutamiseks.
Lugupidamisega
Pilleriin Kalmus
teenuse juht
keskkonnatervise osakond
+372 5814 7824
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Terviseamet
+372 794 3500
[email protected] <mailto:
[email protected]>
www.terviseamet.ee <http://www.terviseamet.ee/>
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn
Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.
<http://email.mg.marjamaa.ee/o/eJxEzjFOxDAQRuHTxN1a4_HEdgoXK6DYlhtM4j-7QTggx9nzI0TBAd7Td63fj6-m7_jUjnLrqLfXHFIKXkzJ6xTTapBdTERjSDGYR4aKI45unr0yIZVFFhId_YQU4uLMlpk40MiTYyc-WFkVYC3LvBCX6AeherdV24dWVQuYiuPQOy5byYN_Yes1jQhTECleJHGhyIOQ_mmtIx78m2lZzx1W9_08Lmer6>