Teenistuse korraldamine

Teie poolt esitatud dokument salvestati e-toimiku süsteemi ja on edastatud menetlejale. Esitatud dokumendi nr: 3-25-2824/11 Dokumendi liik: vastus kohtunõudele Esitatud failid: Põhifail: Vastus kohtunõudele ha 3-25-2824.asice Dokumendi esitamise aeg: 04.09.2025 kell 22:35 Dokument esitati asutusele: Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja Dokumendi koostaja: Merit Jõgi Asja nr: 3-25-2824 Menetleja kontrollib Teie poolt esitatud dokumenti ja kui dokumendil esineb puudusi, teavitatakse Teid sellest. Menetlustoimingu tegemine sõltub dokumendi sisust ja seda ei ole hetkel kontrollitud. Käesoleva teate leiate menetluse juurest Dokumendi info ja Tegevuste logi vormi kaudu. Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja 04.09.2025 Kaebaja Meie Nursipalu MTÜ Registrikood 80620099 Ede- Paluoja, Vana- Roosa küla Rõuge vald, Võrumaa [email protected] Kaebaja esindaja Henno Nurmsalu [email protected] Vastustaja Rõuge Vallavalitsus Registrikood 77000217 Ööbikuoru 4, Rõuge alevik Võrumaa, Rõuge vald [email protected] Kaitseväe vastus kohtunõudele haldusasjas 3-25-2824 I Asjaolud Meie Nursipalu MTÜ esitas 27.08.2025 kaebuse keelamaks Rõuge vallal läbi Nursipalu komisjoni kooskõlastatuste andmine Nursipalu harjutusväljal toimuvatele laskmistele (keelamiskaebus) ning tuvastamaks 07-19.07.2025 toimunud laskmistele antud Rõuge valla kooskõlastuse õigusvastasus (tuvastamiskaebus) ja kohustamaks Rõuge valda töötama välja ja kehtestada asjakohane kord kooskõlastuste andmiseks (kohustamiskaebus). Tartu halduskohus palus Kaitseväel esitada seisukoht kaebuse lubatavuse osas (HKMS § 120 lg 4). II Kaitseväe seisukoht Kaitsevägi leiab, et Meie Nursipalu MTÜ-l puudub selgelt kaebeõigus (III) ning esitatud kaebus on menetluslikult lubamatu (IV). Kaebuse esitajal pole seadusest tulenevat õigust kaebuses taotletut nõuda, mistõttu on kaebus ainetu ja kaebusega taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada. Kaitsevägi põhjendab enda seisukohta alljärgnevaga. III Kaebeõigus HKMS § 44 lg 3 sätestab, et isikute ühendus, kes ei ole juriidiline isik, võib kaebuse esitada Juhkentali 58 / 15007 Tallinn / Telefon 717 1150 / Faks 717 1158 / [email protected] / www.mil.ee Registrikood 70008641 vaid seaduses sätestatud juhul. Kaitseväe hinnangul ei ole kaebaja kaebuses piisavalt selgelt põhjendanud ega tõendanud oma õiguste rikkumist ega seostanud seda just kohaliku omavalitsuse kooskõlastustega. Eriti kaheldav on käesoleval juhul kaebaja seisukoht, et kaebaja on valitsusväline keskkonnaorganisatsioon ja kaebeõigus tuleneb keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) sätetest. KeÜS § 30 lg 2 sätestab, et keskkonnaorganisatsioon vaidlustab haldusakti või sooritatud toimingu halduskohtumenetluse seadustikus või haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, eeldatakse, et tema huvi on põhjendatud või et tema õigusi on rikutud, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Keskkonnaorganisatsiooni puhul peab vaidlustatud haldusakt või toiming olema seotud tema keskkonnakaitseliste eesmärkide ja tegevusvaldkonnaga (KeÜS § 30 lg 2; Riigikohtu otsus nr 3-17-2132). Kaebuse esitaja põhitegevusalaks on kodanikuõiguste kaitse, teatud elanikegrupi huvide kaitse (EMTAK 2025 kood 94991). Kaebuse esitaja ei ole ennast keskkonna-ja looduskaitseühendusena määratlenud. Kaebuses kirjeldatud eesmärki ei tulene ka kaebaja põhikirjast. Riigikohtupraktikas on lahendatud üksnes selliste keskkonnaühenduste kaebusi, mis on ennast tegelikult ka keskkonnaühendustena määratlenud (EMTAK kood 94966) või kelle põhikirjaline eesmärk ja tegevused on selgelt ja üheselt seotud keskkonnaalase tegevusega (3-21-2074; 3-20- 771; 3-21-979; 3-22-348; 3-17-2132). Kaebaja põhikirja kohaselt on ühingu eesmärkideks Nursipalu harjutusväljaku laiendamisest negatiivselt mõjutatud inimeste huvide esindamine; Võrumaa elukeskkonna, omanäolise kultuuri-, ettevõtluse- ja looduskeskkonna kaitsmine Nursipalu harjutusväljaku laiendamisest tekkivate negatiivsete mõjude eest; õiguspärase ja heast kaasamise tavast lähtuva praktika rakendamise eest seismine Nursipalu planeeritava harjutusväljaku laiendamise protsessis; Eesti kaitsevõime tugevdamine läbi maapiirkondade elujõulisuse suurendamise. Põhikirja punktis 2.2.2 nimetatud eesmärk Võrumaa omanäolise elukeskkonna ja looduskeskkonna kaitsmine Nursipalu harjutusväljaku laiendamisest tekkivate negatiivsete mõjude eest võiks kirjapandud tingimuste esinemisel olla seotud keskkonnakaitse edendamisega, ei ole käesolev kaebus kuidagi seotud Nursipalu harjutusväljaku laiendamisega. Samuti ei nähtu kaebusest, et kuidas kaebus on seotud Võrumaa omanäolise elukeskkonna kaitsega. Kaebaja ei ole antud asjas veenvalt tõendand oma kaebeõigust keskkonnaorganisatsioonina. KeÜS § 31 lg 1 p 1 kohaselt on valitsusväline keskkonnaorganisatsioon mittetulundusühing ja sihtasutus, kelle põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse ning kes oma tegevusega edendab keskkonnakaitset. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peetakse keskkonnakaitse edendamiseks ka keskkonnaelementide kaitset inimese tervise ja heaolu tagamise eesmärgil, samuti looduse ja loodusliku kultuuripärandi uurimist ja tutvustamist. Lõige 3 sätestab, et keskkonnakaitse edendamise hindamisel tuleb arvesse võtta ühenduse võimet oma põhikirjalisi eesmärke ellu viia, arvestades ühenduse senist tegevust, selle puudumise korral aga organisatsioonilist ülesehitust, liikmete arvu ja liikmeks saamise põhikirjalisi eeldusi. 2 Kuigi eelnevast tuleneb keskkonnaorganisatsiooni õigus kohtusse pöörduda, seab säte keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigusele siiski ka piirangud. Lisaks sellele, et vaidlustatud haldusakt või toiming peab olema seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või tegevusvaldkonnaga, tuleneb sellest ka loogiline järeldus, et keskkonnaorganisatsiooni kaebuse alus (HKMS § 41 lg 2) peab eelnimetatutega seonduma. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus ei ole piiramatu populaarkaebuse esitamise õigus, mistõttu keskkonnaorganisatsiooni kaebuse aluseks olevad argumendid peavad olema seotud keskkonna kaitse eesmärkidega.(RKHK 3-16- 1472 p 17). Kaebaja soovib keelata omavalitsust andmast harjutusväljaku kasutamisega seotud kooskõlastusi ja kohustada omavalitsust kehtestama kooskõlastuste töökorda. Kaebuse sisu ja eesmärgid ei ole seotud keskkonnakaitse ega keskkonnategevusega. Esitatud kaebus ei ole seotud keskkonnakaitsetegevusega. Keskkonnakaitsega ei ole seotud ka õigusvastasuse tuvastamise nõue. Puuduvad andmed, et kaebuses nimetatud tegevused (kaebuse ese) oleks keskkonnakaitsega seotud ning kaebusest ei nähtu, milles seisneb kaebaja õiguste rikkumine ning kuidas kaebuse lahendamine neid keskkonnaalaseid huve kaitseks. Kaebuse esitaja ei ole kaebuseks õigustatud isik, mistõttu ei saa taotluse läbi vaatamata jätmine tema subjektiivseid õigusi rikkuda. Eelnevat arvestades ei ole halduskohtusse kaebuse esitamine kohane abinõu kaebaja soovitud eesmärgi saavutamiseks. Eeltoodust lähtuvalt leiab Kaitsevägi, et Meie Nursipalu MTÜ kaebus ei ole lubatav ja kaebus tuleb kaebajale tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1) IV Menetluslik lubatavus Halduskohtusse esitatud kaebus peab olema menetluslikult lubatud ja sisuliselt põhjendatud. Lubatavuse ja põhjendatavuse eeldused tulenevad seadusest. Kaebuse mittelubatavus välistab asja sisulise lahendamise /HKMS komm v.a lk 153/. HKMS § 41 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõigusega kaetud kaitstavad õigused peavad olema otseselt seotud kaebaja subjektiivsete õiguste riivega ning esitatud kaebus peab olema õiguste kaitseks sobiv. Käesolevas vaidluses eeltoodud eeldusi täidetud ei ole. Õigusvastasuse tuvastamise nõude lubatavuse eelduseks on, et kaebus on isiku õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4) ning õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2 esimene lause). Menetlustoimingute puhul on eraldi vaidlustamise õiguse eelduseks veel see, et menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise (HKMS § 45 lg 3). Sellise kaebuse esitamise eesmärk on järelikult vältida kaebaja õigusi rikkuva haldusakti väljaandmist. Seda eesmärki pole aga enam võimalik saavutada olukorras, kus haldusakt on juba antud. (RKHK 3-21-1360) Kaebaja põhikirja järgi võib liikmeks astuda iga füüsiline või juriidiline isik, kes taotleb ühinguga sarnaseid eesmärke, tunnustavad põhikirja ja on valmis koostööks. Seega ei ole ühingu liikmeks saamine seotud konkreetses piirkonnas elamisega, samuti võivad liikmed olla juriidilised isikud. Käesoleval juhul vaidlustatav haldusakt puudub ning kohaliku omavalitsuse kooskõlastus (HMS § 16) ei ole vaidlustatav, samuti on kooskõlastatud sündmus on juba toimunud. Kaebaja 3 on esitanud üldise kriitika harjutusvälja toimuva laskmiste kooskõlastamise kohta kuid pole välja toonud, et antud kooskõlastus on konkreetselt seotud kellegi subjektiivsete õiguste riivega. Puudub ka adekvaatne selgitus kuidas kooskõlastuste andmine või mitte andmine kellegi subjektiivseid õigusi riivab. Ühingu nimi on küll seotud konkreetse piirkonnaga kuid ühingu liikmeks võib astuda iga füüsiline ja juriidiline isik, kes evib samu vaateid ja eesmärke kuid ei pea olema piirkonnaga seotud. Samas on kaebuse sisuks kohaliku omavalitsuse mittesiduvad kooskõlastused, mis on seotud kohaliku omavalituse territooriumil toimuvaga. Kaebusest ei nähtu subjektiivsete õiguste rikkumine. Riigikohtu praktikas on kinnistunud, et õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega (vt RKHK haldusasja 3-3-1-87-11, p 28; haldusasja 3-3-1-15-16, p 16). Keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 1). Kaebuses ei ole veenvalt selliste asjaolude esinemist esile toodud. Keelamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema eriline preventiivne huvi. Isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (RKHK 3-17-749 p 11). Kaebuses puuduvad mistahes viited sellele, et kuidas kohaliku omavalitsuse komisjoni kooskõlastuste andmise keelamine kaebuse eesmärke saavutada aitab. Kaebusega soovitakse muuhulgas kohustada kohalikku omavalitust töötama välja ja kehtestama asjakohane kord kooskõlastuste andmiseks. Kohustamiskaebuse põhjendatus eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega sh tegevuse või keeldumise õigusvastasust ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Käesoleval juhul on kohustamiskaebuse eeldused täitmata. Kaebusest ei selgu, millisest õiguslikust alusest tuleb kohaliku omavalitsuse kohutus nõutud korra väljatöötamiseks ja kehtestamiseks ega ka see, kuidas sellise kohustuse täitmata jätmine kaebuse esitaja õigusi riivab. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lg 3 p 4 kohaselt ei loeta välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Riigikohus on öelnud, et riigikaitselisele mürale pole normväärtusi kehtestatud. Üldiste müra normtasemete alla mitteliigituvaid müra liike, sh riigikaitselise müra mõistet, tuleb seetõttu tõlgendada kitsalt. Selle all tuleb mõista vaid riigikaitseliste põhifunktsioonidele vastavat tegevust, ennekõike Kaitseväe, Kaitseliidu ja liitlasüksuste tegevust, nt õppusi Kaitseväe harjutusväljakul (3-20-19 p 28). Kaitseministri 28.12.2010 määrus 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“ § 18 lg 1 kohaselt võib harjutusvälja kasutada valdaja kehtestatud korras ja tingimustel. Vabariigi 14.02.2008 korraldusega 79 on asutatud Nursipalu harjutusväli ja antud üle Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Riigikohus on asjas 3-20-286 4 märkinud, et harjutusväli on Kaitseväe territooriumi eriliigiks. Eeltoodust lähtuvalt kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse andmine või selle puudumine harjutusväljakul riigikaitselisi tegevusi ei mõjuta, mistõttu ei ole võimalik kaebuses väljatoodud eesmärkide saavutamine. Muud minetused Kaebusega esitatud volikiri on Meie Nursipalu MTÜ seadusliku esindaja poolt allkirjastamata, seega ei ole kaebusele allakirjutanul esindajal korrektset volitust, mis tähendab automaatset kaebuse tagastamist vastavalt HKMS § 121 lg 1 p 5 alusel. Kokkuvõtteks Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt leiab Kaitsevägi, et Meie Nursipalu MTÜ 27.08.2025 esitatud kaebus ei ole lubatav ning esinevad HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 2 kaebuse tagastamise alused. Lugupidamisega Merit Jõgi Kaitsevägi Volitatud esindaja 5