Vastuskiri

Saatja: Reelika Tammai </o=Sotsiaalministeerium/ou=First Administrative Group/cn=Recipients/cn=Reelika.Tammai> Saaja: '[email protected]' Teema: Vs: Pöördumine seoses Kehtna valla T4 tuulearenduse mürahinnangu ja inimeste tervisekaitse tagamisega Tere! Pöördusite Terviseametisse seoses Kehtna valla T4 tuuleala detailplaneeringu müra mõju hindamisega ning palusite ameti seisukohti müraga seotud küsimustes. 1. Detailplaneeringu eesmärk on selgitada välja üldplaneeringuga ettenähtud perspektiivsele tuuleenergia alale tuulepargi rajamise võimalikkus tingimusel, et tagatakse keskkonna- ja elukeskkonnatingimuste ning omandipõhiõiguse proportsionaalne kaitse. Planeeringuga ei määrata kindlaks konkreetset tuulikumudelit. Detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamiseks ning konkreetne tuulikumudel valitakse välja tuulepargi projekteerimisel ehk ehitusprojektis. Kehtna valla T4 tuuleala detailplaneeringu KSH-s lähtuti müra mõju hindamisel eeldusest, et alal kasutatakse Vestas V162 või analoogse helivõimsustasemega tuulikut. Müra hindamise puhul ei ole otseselt oluline tuuliku mark ega tema ehituslikud parameetrid, vaid tuuliku töötamisel tekitatav helivõimsustase (Lw). Hindamine viidi läbi tuulikumudeliga Vestas V162-6,4MW, Lw=106,6 dBA ja V162-6,2MW, Lw=104,8 dBA. Helivõimsustase iseloomustab tuuliku poolt kiiratava akustilise energia koguhulka ehk müraemissiooni. Tuulikute helivõimsustase on üldiselt suurusjärgus 105–108 dB. Juhul kui soovitakse kasutada KSH aruandes hinnatud tuulikumudelist kõrgema helivõimsustasemega mudelit või teistes töötamiskombinatsioonides, siis tuleb ehitusloa taotlusel tuulepargi arendajal esitada mürahinnang, milles näidatakse kasutada soovitatava tuulikumudeli ja töörežiimi korral vastavus müra normtasemetele. Seega on elanike kaitse müra eest tagatud ka siis, kui kasutatakse kõrgema helivõimsustasemega tuulikumudeleid. 2. KSH- s on hinnatud kahe erineva helivõimsustasemega (Lw=104,8 dBA ja Lw=106,6 dBA) tuulikumudeli tekitatavat mürataset. Müra levik modelleeriti ebasoodsates tingimustes – müralevi soodustav pärituul igas suunas, ei arvestatud otseselt müra levikut takistavate objektidega nagu kõrgemad puud ja metsaalad. Koostati erinevad alternatiivid müraleviku hindamiseks, et tagada elamualal müra sihtväärtus 40 dB. KSH toob välja ka leevendusmeetmed müra sihtväärtuse tagamiseks: tuulikute valikul eelistada madalama müratasemega mudeleid, mis kasutavad tehnilisi müra vähendamise meetmeid (nt labade hammastatud servad vms); kasutada uusi töökorras tuulikuid; tuulikute töörežiimi seadistamine. Terviseamet ei aktsepteeri müra sihtväärtuse ületamist elamualadel. 3. Ei saa eeldada, et kõrgema tuuliku müraemissioon on suurem kui madalamal tuulikul. Müra hindamisel on oluline tuuliku helivõimsustase. Varjutustaset mõjutab tuuliku rootori diameeter ning masti kõrgus ja tuuliku paiknemine elamuala suhtes. Varjutuse hindamise läbiviimisel lähtutakse halvimast võimalikust olukorrast. 4. KSH-s on teostatud ka madalsagedusliku müra modelleering. Arvutusliku mürahindamise alusel ilmnes, et tuulikute rajamisel ja hilisemal käitamisel ei ole oodata ümbritsevatel elamualadel eluruumides madalsagedusliku müra soovitatavate väärtuste ületamist. KSH aruande kohaselt kahel kinnistul, kus võivad tekkida normtaseme lähedased väärtused, tuleb teha seiret ning vajadusel on tuulepargi omanik kohustatud parandama heliisolatsiooni, et tagada müra normtasemed siseruumides. T2 tuulepargi ala jääb T4 alast 11 km kaugusele, KSH kohaselt sellisel kaugusel paiknevate tuuleparkidega oluline müra koosmõju puudub. 5. Lõpliku tuulikumudeli valimine selgub ehitusloa menetluse käigus. Ehitusloa ja kasutusloa menetlemise raames tuleb välja töötada konkreetsed meetmed ja tingimused, mis peavad tagama öise müra sihtväärtuse täitmise lähimatel elamualadel kui varjutuse normid. Lõpliku tuuliku mudeli, arvu ja paigutuse kindlaksmääramisel teostatakse täiendav müra modelleerimine, mis arvestab valitud tuuliku omadusi (mudel, mõõtmed ja müranäitajad) ning täpset asukohta. 6. Tuulepargi valmimise järel (6 kuu jooksul) tuleb teostada lähimate elamute õuealadel müratasemete kontrollmõõtmised ja hinnata vastavust tööstusmüra normtasemetele. Mõõtetulemused tuleb esitada kohalikule omavalitsusele. Juhul kui osutub, et elamualadel ületatakse müra talumisservituudiga määratud väärtusi, siis tuleb tuulepargi omanikul välja töötada meetmed tuulepargi müra vähendamiseks (nt tuulikute piiramine öisel perioodil vaiksemasse töörežiimi). 7. Terviseamet on Kehtna valla Hiie taastuvenergiapargi (T4 tuuleala) detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande 21.05.2026 kirjaga nr 9.3-4/25/3520-4 kooskõlastanud tingimusel, et planeeringu elluviimisel tagatakse, et ümberkaudsetel elamualadel ei halvene elukeskkonna tingimused. Lõpliku tuulikumudeli väljavalimisel ja paigutuse fikseerimisel, tuleb läbi viia täpsem müra, madalsagedusliku müra ja varjutuse modelleerimine. Lugupidamisega Reelika Tammai menetlusgrupi juht (keskkonnatervis) lääne regionaalosakond +372 5557 2382 [email protected] Terviseamet +372 794 3500 [email protected] <mailto:[email protected]> www.terviseamet.ee <http://www.terviseamet.ee/> Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud. Saatja: [email protected] <[email protected]> Saatmisaeg: neljapäev, 9. juuli 2026 12:41 Adressaat: [email protected]; [email protected] Teema: Pöördumine seoses Kehtna valla T4 tuulearenduse mürahinnangu ja inimeste tervisekaitse tagamisega Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere, Seisukoha taotlus seoses Kehtna valla T4 tuuleala detailplaneeringu müra mõju hindamisega. Pöördume Teie poole seoses Kehtna valla T4 tuulearendusega ning palun Terviseameti hinnangut, kuidas on sellises olukorras tagatud inimeste tervise ja elukeskkonna kaitse tuulikute müra mõju osas. Pöördumine tugineb järgmistele dokumentidele: T4 tuuleala keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne (Lemma OÜ, versioon 07.04.2026) ning uuring „Kehtna valla taastuvenergiaalade T2 ja T4 lokaalsete sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs" (19.06.2026). T4 KSH käigus on müra modelleerimisel kasutatud tuuliku referentsmudelina Vestas V162-6,4 MW andmeid helivõimsustasemega Lw = 106,6 dB(A). Samas on 19.06.2026 koostatud sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsis (lk 35) märgitud, et planeeringumenetluse raames ei määratleta üheselt konkreetset tuuliku mudelit, mis on kavas paigaldada. Arendaja on viidanud, et praegu võib referentsmudelitena kasutada Nordex N175 ja Vestas V172 tuulikuid, mille võimsused jäävad vahemikku 6,8–7,2 MW ehk on suuremad kui KSH-s hinnatud mudelil. Lisaks on KSH aruandes (lk 130) toodud järgmine seisukoht:„Kuna müra arvutuslikust hindamisest ilmnes, et juba olemasoleva 106,6 dB helivõimsustasemega tuuliku kasutamisel võib tekkida lähimatel elamualadel müra sihtväärtuse täitmisega probleeme, siis täiendavalt veel kõrgema helivõimsustasemega tuulikut eraldiseisvalt ei hinnatud." Sellest tulenevalt tekib olukord, kus: - KSH aluseks võetud tuuliku puhul on juba tuvastatud võimalikud probleemid müra sihtväärtuste täitmisel; - arendaja enda poolt nimetatud võimalikud tuulikud on suurema võimsusega kui KSH-s hinnatud mudel; - kõrgema võimaliku müratasemega tuulikute mõju ei ole eraldi hinnatud. Juhime tähelepanu, et keskkonnamõju hindamise üldtunnustatud põhimõtte kohaselt tuleb olukorras, kus konkreetne tehniline lahendus (siin: tuulikumudel) jääb planeeringu etapis lahtiseks, hinnata realistlikku halvimat stsenaariumi. Käesoleval juhul on toimitud vastupidi: modelleerimise aluseks on valitud väiksem mudel ning suurema helivõimsustasemega tuulikute hindamisest on loobutud just põhjendusega, et juba väiksema mudeli puhul on sihtväärtuse täitmine problemaatiline. Sellega on hindamisse jäetud sisuline lünk elanike tervisekaitse seisukohalt kõige olulisemas küsimuses. Asjakohane normatiivne alus on keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" (lisa 1), mille kohaselt on II mürakategooria alade (sh elamumaa-alad ja maatulundusmaa õuealad) tööstusmüra sihtväärtus öisel ajal 40 dB(A). Tuulikute müra hinnatakse tööstusmürana ning uute planeeringualade puhul kohaldub just sihtväärtus. Märgin, et sama norm laieneb ka maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksustel asuvate elamute õuealadele, mis on hajaasustuses tavapärane olukord. Lisaks juhime tähelepanu vastuolule KSH erinevate peatükkide lähtemudelite vahel. KSH mürapeatükis 4.6.1 (lk 127) on müra modelleerimise aluseks võetud väiksem referentsmudel Vestas V162 (rootori läbimõõt 162 m, Lw = 106,6 dB(A)). Samas on sama KSH aruande varjutuse peatükis modelleerimise aluseks võetud teistsugused parameetrid: 172-meetrise rootori ja 194-meetrise torniga tuulik tipukõrgusega 280 m. Kui ühe mõju hindamisel on kasutatud suuremat ja kõrgemat võimalikku tuulikut, tekib põhjendatud küsimus, miks müra – tervisekaitse seisukohalt kriitilisima mõju – hindamisel ei ole kasutatud vähemalt sama konservatiivset lähtemudelit. Selline erinevate lähtemudelite kasutamine võib põhjustada olukorra, kus elanikele avalduvat tegelikku müra mõju on alahinnatud. Märgime samuti, et suurema rootori läbimõõduga tuulikute (172–175 m) puhul on teadaolevalt suurem madalsagedusliku müra ja amplituudmodulatsiooni osakaal, mille tervisemõju hindamine eeldab eraldi tähelepanu, ning et T2 ja T4 tuulealade võimalik koosmõju samadele elamualadele eeldab kumulatiivse müramõju hindamist sama konservatiivsusega. Palume Terviseameti seisukohta järgmistes küsimustes: 1. Kuidas on tagatud elanike tervise kaitse olukorras, kus planeeringus ei ole määratud konkreetset tuulikumudelit ning võimalik paigaldatav tuulik võib olla suurema võimsuse ja potentsiaalselt suurema helivõimsustasemega kui KSH-s hinnatud mudel? 2. Kas Terviseameti hinnangul on tervisekaitse seisukohalt aktsepteeritav lahendus, kus suurema võimsusega võimalike tuulikute müra eraldi ei hinnata, kuigi KSH kohaselt võib juba väiksema helivõimsustasemega tuuliku korral tekkida müra sihtväärtuse (40 dB(A) öösel) ületamise oht elamualadel? 3. Kas Terviseameti hinnangul vastab tervisekaitselise hindamise põhimõtetele olukord, kus sama KSH aruande eri mõjude (müra vs varjutus) hindamisel on kasutatud erineva suurusega lähtemudeleid, kusjuures müra puhul väiksemat? 4. Kas ja kuidas on suurema rootoriga tuulikute puhul hinnatud madalsagedusliku müra ja amplituudmodulatsiooni tervisemõju ning T2 ja T4 alade kumulatiivset müramõju? 5. Kes ja millises menetlusetapis kontrollib, et tegelikult paigaldatav tuulik vastab KSH-s kasutatud müraparameetritele, ning millised on tagajärjed, kui see nii ei ole? 6. Milliste konkreetsete meetmetega tagatakse, et pärast tuulepargi rajamist ei ületa elanike mürakoormus lubatud tasemeid? Kas nähakse ette kohustuslikud tegelikud müramõõtmised (mitte üksnes modelleerimine) pärast tuulepargi käivitamist, kes need teostab ja kelle kulul, ning millised on konkreetsed meetmed sihtväärtuse ületamise tuvastamisel (nt tuulikute mürarežiimi piiramine või töö peatamine)? 7. Kas Terviseamet on T4 KSH aruannet menetluse käigus hinnanud või kooskõlastanud, ning kui jah, siis kas Terviseamet jääb oma seisukoha juurde, arvestades käesolevas kirjas toodud asjaolusid võimalike suuremate tuulikumudelite kohta? Kui mõni küsimus ei kuulu Terviseameti pädevusse, palun pöördumine selles osas edastada pädevale asutusele ja teavitada meid sellest. Lugupidamisega, Viie Küla MTÜ Juhatus