Teenistuse korraldamine

KÖITE SISUKORD I SELETUSKIRI ......................................................................................................................... 3 1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS (JOONIS DP-1)........................... 3 2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ............................ 3 3 PLANEERINGUS KAVANDATU ....................................................................................... 3 3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus...................................................................................... 4 3.2 Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted..................... 4 3.3 Kruntide ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ja maaüksuste koormusnäitajad ........... 4 3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted .................................................................................... 5 3.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted ...................................................... 6 3.5.1 Haljastus ja heakord ................................................................................................... 6 3.5.2 Jäätmekäitlus ............................................................................................................ 7 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted ................................................ 8 3.7 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted .......................................................................... 9 3.8 Müra ................................................................................................................................ 10 4 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED (JOONIS DP-3) ....................... 10 4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ......................................................................................... 10 4.1.1 Veevarustus ja tuletõrjeveevarustus ......................................................................... 11 4.1.2 Kanalisatsioon .......................................................................................................... 11 4.1.3 Ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht ...................... 12 4.2 Elektrivarustus ja tänavavalgustus .................................................................................. 13 4.3 Sidevarustus .................................................................................................................... 14 4.4 Soojusvarustus ................................................................................................................ 14 4.5 Gaasivarustus .................................................................................................................. 15 4.6 Jahutus ............................................................................................................................ 15 5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ........................................................ 16 5.1 Kehtivad kitsendused ...................................................................................................... 16 5.2 Kavandatud kitsendused ................................................................................................. 17 5.2.1 Juurdepääsuservituutide ja isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus ...................... 17 5.2.2 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks...................... 17 6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ..................... 17 6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded....................................................................................... 17 6.2 Muinsuskaitseliste eritingimuste nõuded ehitusprojektide koostamiseks sh olemasoleva hoone lammutamise nõudeid .................................................................................................... 18 6.3 Muud nõuded ehitusprojektide koostamiseks ................................................................. 18 6.3.1 Tuleohutusnõuded .................................................................................................... 21 6.3.2 KSH aruandes määratud keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmed mis on ette nähtud ehitusprojektide koostamiseks ning ehitamiseks ........................................... 22 6.3.3 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas ............... 2 7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE, LÄHIPIIRKONNA LINNAKESKKONNALE JA SELLE ARENGUVÕIMALUSTELE. AVALIKELE HUVIDELE JA VÄÄRTUSTELE NING LÄHTEDOKUMENTIDELE ..................................................................................................... 4 7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele .......................................................................... 4 7.2 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele ................................................................. 4 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22  7.3 Vastavus Tallinna üldplaneeringule ja teemaplaneeringule „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” .................................................................................................................................... 4 7.4 Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele .................................................... 5 7.5 Vastavus Eesti standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides ............................................................................................................................ 7 7.6 Kehtiv detailplaneering ..................................................................................................... 7 7.7 Vastavus siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ...................................................................................................................... 7 7.8 Vastavus Tallinna Linnavalitsuse 03. mai 2006 määrusele nr 34 „Puittaimestiku ja haljastuse inventariseerimise kord“ ja Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ ............................................ 8 7.9 Vastavus Eesti standardile EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“................................................... 8 7.10 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 18.mai 2017 määrusele nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus” .................................. 8 7.11 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsusega nr 84 kinnitatud „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“ ................................................................................................... 8 7.12 KSH aruandes toodud arvestatud soovitused ................................................................ 8 7.13 Vastavus Tartu mnt 17 detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustele ..................... 8 7.14 Vastavus Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ .......................................... 9 7.15 Pärast planeeringulahenduse avalikustamist tehtud muudatused ja vajadusel teised olulised muudatused ................................................................................................................... 9 7.16 Muudatused peale arhitektuurivõistluse läbiviimist ...................................................... 9 II JOONISED 1 Asukohaskeem DP-1 2 Põhijoonis DP-2 3 Tehnovõrkude koondplaan DP-3 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22 I SELETUSKIRI 1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS (joonis DP-1) Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas, Gonsiori ja Pronksi tänava ning Tartu maantee vahelises kvartalis. Ala külgneb Eduard Viiralti tänava ja Tartu maanteega. 2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Planeeritud ala ruumilise arengu eesmärgid on:  Rikastada Tallinna siluetti maamärgilise kõrghoonega.  Tuua linnakeskusesse juurde elanikke, töötajaid ja külastajaid.  Tõsta avaliku ruumi kvaliteeti, sh suurendades haljastatud ala pindala.  Kavandada piirkonda logistiliselt heasse asukohta tänapäevane äri- ja eluhoone.  Lahendada liikluskorraldus nii, et oleks tagatud optimaalne parkimine ning turvalised liikumistingimused jalakäijatele. 3 PLANEERINGUS KAVANDATU Eesmärgiga leida kinnistu hoonestamiseks parim arhitektuurne ja linnaehituslik lahendudus, korraldas Elon OÜ, Viis Veeringut esindajana, koostöös Tallinna Linnaplaneerimise ametiga Tartu mnt 17 kõrghoone arhitektuuri ideevõistluse. Võistlusülesandeks oli pakkuda välja multifunktsionaalne, ümbritseva avaliku ruumi kvaliteeti tõstev ning Tallinna linna panoraami täiendav nüüdisaegne kõrghoone, kus oleksid omavahel põiminud avalik funktsioon, äripinnad ja elegantsed, pealinna väärilised elamispinnad. Samavõrra oluline oli hoonet ümbritseva linnaruumi inimmõõtmelise avaliku ruumi loomine ja hoonesse poolavaliku ala (nt kohvik, kunstigalerii, vaateplatvormi vms ruumi/ala) loomine. Võistlustingimused koostati koos Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga. Konkurssi žüriisse kuulusid arhitektid Ülar Mark, Risto Parve, Siiri Valner ja Tallinna linna esindajana Jaak-Adam Looveer ning kolm tellija esindajat. Huvi konkursil osalemiseks oli äärmiselt suur ja globaalne, mis on kindlasti ka tunnustuseks Tallinnale kui usaldusväärsele ja kvaliteetset arhitektuuri hindavale linnale. Esimeses etapis esitasid 87 arhitektuuribürood üle maailma oma portfoolio konkursil osalemiseks. Žürii otsustas suurendada teise vooru pääsevate osalejate arvu ning valis teise vooru välja 8 tippbürood Eestist, Soomest, Hollandist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Suur-Britanniast. Žürii hindas võistluse õnnestunuks ja kõrgetasemeliseks. Hinnates eelkõige lahenduste linnaruumilist ja arhitektuurset sobivust kvartalisse ja Tallinna kõrghoonete piirkonda ning pidades silmas hoone funktsionaalsust ja vastavust võistlusülesandele valis žürii konkursi võidutööks konsensuslikult Marcelo Joulia Naco / Eek & Mutso koostöös valminud töö “Lumière” mille alusel on vastuvõtmisele minev detailplaneering ka koostatud. Samuti on detailplaneeringus arvestatud, et varjumise eelnõuga tekib uutele hoonetele varjendi rajamise kohustus mis näeb ette: mitteavalik varjend üle 1200 m2 elamutes ja büroohoonetes; mitteavalik varjend üle 1500 m2 tööstushoonetes; avalik varjend üle 10 000 m2 avalikes hoonetes. Varjendeid saab tavaolukorras kasutada muul otstarbel, nt panipaiga, rattaruumi, majapidamisruumi, parklana. Varjend valmistatakse kasutamiseks ette, kui riik K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22 annab selleks korralduse (Soomes aega 72 tundi). Seega, kuna planeeritud hoone suletud netopind ületab 1200m2 kavandatakse hoonesse ka varjend. 3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus Detailplaneeringus on ette nähtud muuta Tartu mnt 17 kinnistu ärimaa sihtotstarve äri- ja elamumaaks. Krundipiire ei ole ette nähtud muuta. Planeeritud ala sisse jäävate transpordimaa sihtotstarbega Tartu maantee T1 kinnistu ja Eduard Viiralti tänav kinnistu sihtotstarvet ja piire ei ole ette nähtud muuta. 3.2 Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted  Hoonestusalad ja hoone mahuline lahendus on planeeritud lähtuvalt arhitektuurivõistluse võidutööle ning hoone arhitektuurset vormi on täpsustatud arhitektuursete tingimustega.  Pos 1 kavandatud uue hoone kõrgem osa on kavandatud Tartu maantee – E. Viiralti tänava nurgaala keskele ning madalam osa laiemalt alumiste korruste ulatuses, et oleks tagatud aktiivne tänavafrondi hoonestus alal.  Madalamate korruste hoonestusala ja ehitusjooned on määratud naaberkruntide olemasolevate ja planeeritud hoonete järgi ning lähtub olemasolevast ja lammutatavast hoonest.  Hoonestusala kuju ja arhitektuursete tingimuste määramisel on arvestatud Tartu mnt 17, Tartu mnt 13 ja Tartu mnt 15 kinnistule kavandatud hoonete koosmõju insolatsiooni kestusele lähialale jäävates hoonetes asuvates eluruumides. Kuna mõju insolatsioonile on torni erinevatel kõrgustel ja hoone plastilisest vormist sh rõdude lahendusest, tulenevalt väga erinev on hoonestusala määratud laiemalt ning arhitektuuritingimuses seatud insolatsiooni nõuded tuleb projekteerimise staadiumis täpsustada ja tõestada. Detailplaneeringu lisas on esitatud insolatsiooni analüüs, mis näitab lahenduse üldist vastavust insolatsiooninõuetele.  Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndiga liituvast Tartu maantee sihilisest vaatekoridoris maapealset hoonestusala planeeritud ei ole, et uushoonestus ei varjaks vaadet vanalinnale.  Maa-aluste korruste hoonestusala määramisel on lähtutud soovist tagada krundil 20% maaga seotud haljastuse osakaal kui ka maa-aluste parkimiskorruste optimaalsemast kasutamisest. 3.3 Kruntide ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ja maaüksuste koormusnäitajad (joonis DP-2) Pos 1 Tartu mnt 17 Krundi suurus: 2533 m2 Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa 10-30% /elamumaa 70-90% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 Hoone suurim lubatud ehitusalune/ 1500 m2 (maapealne) hoonealune pindala: 1955 m2 (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus: 34k osa kõrgus kuni 124 m (abs 130.00 m); K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22  Vaatesektorisse ei ole maapealset hoonemahtu kavandatud. *Hoone suurimale lubatud ehitusalusele pindalale võib lisanduda rõdude ja terrasside alune pindala. *Hoone suurima lubatud brutopindala sisse ei arvestata avatud rõdusid ja vahekorruste ja katusekorruse väliskliimaga terrasse. Hoone alumised korrused ja torni osa vahekorrused on ettenähtud avalikkust teenindavate funtksioonidena, nt kunsigalerii, restoran, kohvik, kauplus, sündmusruum vms. Ülejäänud planeeritud äriruumid võivad olla nt büroo, hotell, teenused vms. Äripindade pindala ja osakaal täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. Korterite arv on arvestuslikult 135 korterit. Korterite arv täpsustub projekteerimisel. Detailplaneeringus kavandatud brutopinna kavandamisel on arvestatud, et terve kvartali tihedus olemasoleva hoonestuse, kehtestatud detailplaneeringu alusel oleva hoonestusmahu ja planeeritud Tartu mnt 17 uushoonestuse korral on ca 3,2 mis on kooskõlas kõrghoonete teemaplaneeringus lubatuga, kuna temaplaneeringus on lubatud tiheduseks 3,9. Hoonestustihedus Tartu mnt 17 detailplaneeringus on kavandatud 4,4 mis on arvutatud järgnevalt: kvartaliosas suurus st Tartu mnt 17 krunt + Viiralti tn ja Tartu mnt tee telgjooneni krundi pikkuse ulatuses on 3532 m2 (kogu kõrghoonete 9. kvartali mis piirneb Tartu maantee, Gonsiori ja Eduard Viiralti tänavaga pindala on 21359 m2) ning seega 15500/3532=4,38 ehk 4,4. Kuna Kõrghoonete teemaplaneeringus on lubatud tiheduseks 3,9 mis teeks Tartu mnt 17 kavandatava hoone brutopinnaks 13775 m2, siis on detailplaneeringule lisatud naaberkinnistu Taru mnt 15 omaniku kinnituskiri tema krundile ettenähtud brutopinna loovutamise kohta Tartu mnt 17 kinnistu kasuks 2000 m2 ulatuses, mis tagab käesolevas detailplaneeringuga Tartu mnt 17 krundile planeeritud hoone võimalikuks brutopinnaks 15775 m2 ning millest kasutatakse Tartu mnt 17 uue hoonet tarbeks ära 15500 m2. Ja Tartu mnt 15 kehtestatud detailplaneeringus on sellele krundile lubatud rajada brutopinda 18266 m2 millest on krundile väljastatud ehitusloa alusel realiseeritud 14855 m2 ning seega on Tartu mnt 15 krundil brutopinda üle 3411 m2 millest siis loovutatakse Tartu mnt 17 krundi kasuks 2000 m2 ning Tartu mnt 15 krundile jääb veel reservi 1411 m2 brutopinda mida ära ei kasutata. 3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted Planeeringuala maapinna reljeef on tasane. Krundil ei ole kavandatud olemasolevat maapinda tõsta. Vertikaalplaneering täpsustub maastikuarhitektuuri lahendusega. Krundi haljastuse lahendus on võimalik astmetega kokku viia Tartu mnt 15 kinnistule planeeritud puhkealaga ning kahe krundi rekreatsioonialad liita tervikuks. Tartu mnt 15 detailplaneering (punkt 4.3) määrab Tartu mnt 15 krundile planeeritud (ja tänaseks projekteeritud) mänguväljaku kasutamiseks ka naaberhoonete elanikele. Eelnevast tulenevalt ei ole mõistlik käesolevas detailplaneeringus dubleerida mänguväljaku funktsionaalsust vaid pakkuda rekreatsioonivõimalusi teistele vanuserühmadele. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22 3.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted 3.5.1 Haljastus ja heakord Planeeritud Tartu mnt 17 krundil puudub olemasolev madal- ja kõrghaljastus. Krundil on hoone ja ülejäänud krundi ala on kaetud asfaldiga. Tartu mnt 17 kinnistu ja lähiümbruse puittaimestiku haljastusliku hinnangu on koostanud 08.2025 maastikuarhitekt Birgit Pukk ja see on lisa 5.8 all. Planeeritud krundi lähiümbruse dendroloogilise inventeerimise alal hinnati 19 haljastuslikku objekti. Dendroloogilise uuringu alal kasvavate puude tervislik seisund ning dekoratiivsus on valdavalt hea. Tänavamaal kasvavad puud on suures osas hooldatud ja elujõulised, erakinnistutel (Viiralti tn 3) kasvavad puud vajavad osaliselt hoolduslõikust. Väärtuslikke ja olulisi puid märgiti 90% kogu hinnatud puittaimede hulgast. Säilitada olulised puud ning jälgida väheväärtuslike seisundit. Võimalusel mitmekesistada ala nii kõrg- kui madalhaljastusega. Puittaimede haljastuslikule hinnangule on juurde lisatud tabel puittaimede andmetega, tabel taksonite nimekirjaga koos ladinakeelsete vastetega, dendroloogiline plaan puittaimede haljastusliku väärtuse hindamisega. Detailplaneeringus on kõik puud säilitatud. Krundile on planeeritud 20 % maaga seotud haljastust, mis paikneb hoovis kompaktsena kahel pool planeeritud hoonet. Krundi haljastuse ja avaliku ruumi osakaal kokku on vähemalt 30%. Planeeritud haljastuslahendus toetab ja täiendab kvartali hooviala haljastuse terviklikkust. Lisaks on kavandatud haljastust krundil Tartu maantee ja E. Viiralti tänavaga külgnevale maa-aluse korruse pealsele alale. Teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ seab tingimuseks, et kvartali haljastatud pinna ja avaliku ruumi osakaal piirkonnas kokku ei langeks alla 10%. Kvaliteetsema elukeskkonna kavandamiseks on suurendatud haljastuse ja avaliku ruumi osakaalu Tartu mnt 17 krundil ja lähipiirkonnas. Täidetud peavad olema alltoodud tingimused:  Näha ette vähemalt 30% krundi pinnast kompaktse haljastuse ja avaliku rekreatsiooni alana, kusjuures maapinnaga ühendatud haljastuse ala pindala ei tohi olla väiksem kui 20% krundi pindalast. Haljasala sees olevad pargiteed ja rekreatsioonialad lähevad maaga seotud haljastuse pindala arvestusel arvesse.  Rekreatsiooni aladel kasutada maksimaalselt looduspõhisteid lahendusi (vt Kliimaneutraalne linn).  Projekteerimisel kaaluda erinevate kaasaegsete haljastuslahenduste kasutamist hoone fassaadidel ja katusel.  Haljastuse puhul eelistada looduslikke, kohalikust taimmaterjalist lahendusi, kavandada mitmerindelist ja paljuliigilist haljastust. Planeerida haljastuse gruppe kus on nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22 Planeeringus on kavandatud:  Krundi avaliku ruumi ja haljastuse lahendus tuleb projekteerida tervikliku maastikuarhitektuurse projektiga ning on ette nähtud lahendada mitmekesise ja elurikka lahendusena.  Detailplaneering kavandab hoonet ümbritseva avaliku ruumi kaasajastamise, milleks on planeeritud E. Viiralti tänava rekonstrueerimise ja täiendava haljastamise, sh puiestee pikendamise Tartu maanteeni ning Tartu maantee hoone esise ala katete ja haljastuse lahendamise.  Ei ole ette nähtud likvideerida ühtegi puud. Naaberkinnistu puudele ja planeeritavatele puudele on tagatud juurtele ja võradele nõuetekohane kasvuruum. 3.5.2 Jäätmekäitlus Olmejäätmete kogumiskoht on kavandatud hoone 1. korruse tasapinda ja võimaliku ruumi asukoht on tähistatud põhijoonisel. Alternatiivse lahendusena on lubatud olmejäätmete kogumiskoht kavandada krundil maa-aluste konteineritena sissesõidutee lähedal. Olmejäätmete kogumiskoha täpne asukoht ja lahendus määratakse ehitusprojektis arvestades Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõudeid. Jäätmekava esitatakse ehitusprojektis. Olmejäätmete kogumine lahendatakse sõltuvalt hoone kasutusotstarvete jaotusest Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõudeid arvestades. Tingimused ehitusprojektide koostamiseks:  Vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja §-le 4 koguda liigiti võimalikult palju jäätmeid. Jäätmemahutite asukoha planeerimisel arvestada, et lähitulevikus võib hoone segaolmejäätmete, biojäätmete ja paber-kartong mahutitele lisanduda ka teisi mahuteid (nt plast-metallpakend, klaaspakend vm). Jäätmemahutite asukoht peab vastama Tallinna jäätmehoolduseeskirja §-le 21 ja lisa 3 nõuetele. Jäätmemahutite juurde viiv sõidutee peab kandma jäätmeveoki massi 26 tonni.  Betoon, asfalt ning muud ehitusjäätmed sh pakend, elektrikaablite jäägid tuleb üle anda liigiti materjalide taaskasutamiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele. Korralikud seadmed ja detailid, nt äärekivid, suunata võimalusel korduskasutusse vt tallinn.ee/ehitusjaatmed. Asbesttorude ja -isolatsiooni purustamine, lõikamine ja taaskasutamine ei ole lubatud. Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle ladestamiseks prügila operaatorile. Väljakaevatud pinnase kasutamine väljaspool ehitusobjekti kooskõlastada riigi Keskkonnaametiga (https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/maapou/kaevise-voi-katendi- kasutamine) või üle anda Väo ja Harku karjääride heakorrastamiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale käitlejale. Kasvupinnas koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Välistada tuleb kasvupinnase reostamine ja ülemäärane tihendamine. Lisainformatsioon on veebilehel www.tallinn.ee/ehitusjaatmed.  Kõik vanad torud ja kaablid tuleb tööde ulatuses likvideerida ning üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele käitlemiseks. Torude ja muude jäätmete jätmine maa alla pole lubatud.  Pinnasetööde teostamisel tuleb jälgida pinnase omadusi organoleptiliselt (hinnata lõhna ja visuaalsuse alusel). Kui väljakaevatavas pinnases on tunda kütusele iseloomulikku lõhna või näha pinnasekihtides selgesti eristuvat naftasaaduste reostust, leitakse kemikaale, maa-alune mahuti vms, palume teavitada sellest koheselt Tallinna Strateegiakeskuse spetsialisti K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22  ([email protected]). Reostuskolde likvideerimiseni muu reostuse levikut soodustav tegevus peatada. Reostuse likvideerimine kogu kinnistu ulatuses.  Tööde teostamise ajal on ehitaja kohustus tagada jäätmeveoki ligipääs jäätmemahutitele. Informatsioon takistatud ligipääsu, teetööde ja tänavate sulgemise kohta tuleb saata e-postile [email protected]. NB! Antud e-postile muud infot saata ei tohi.  Kasutusloa faasis esitada jäätmete üleandmist tõendav dokumentatsioon (kviitung, arve vms). 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted Detailplaneering kavandab E. Viiralti tänavale uue terviklahenduse, laiendab jalakäijate ala, lisab tänava äärde uue kõrghaljastuse istutamise, muudab parkimislahendust ning muudab tänava liikluskorralduse autoliiklusele tupikuks. Teenindus ja päästeautodele on tagatud läbipääs. Tänaval on ette nähtud ka peatumiskohad taksodele ja kooli teenindavatele sõidukitele. Lahendusest tulenevalt on planeeritud Tartu mnt 17 krundile kavandatud Viiralti tänava lõigus 4 m laiune kõnnitee mis ühildub Viiralti tn 3,5 ja 7 majade ees kulgeva kõnniteega ning mis tagab jalakäijatele mugava ja ohutu liiklemise Viiralti tänaval ning selles lähtuvalt on kavandatud Tartu mnt 17 krundile tasuta ja tähtajatu IKÕ Tallinna linna kasuks, et oleks tagatud jalakäijatele mugav ja avar liiklemine. Tartu maanteel ja E. Viiralti tänaval inimeste mugavamaks liiklemiseks on planeeringus tehtud ettepanek kavandada planeeritud hoonele kõrgematele korrustele (alates 7.korrusest) tänava poole Tartu mnt 17 kinnistu piiridesse jäävaid ehitusjoonest üleulatuvaid hooneosi mille all on avalikusele avatud kõnnitee. Planeeritud krundisisene avalikusele avatud kõnnitee koos transpordimaal oleva kõnniteega moodustab ca 6 meetri laiuse kergliikluse ala planeeritud hoone ja sõidutee vahel. Jalakäijate juurdepääs on kavandatud planeeritud hoonesse nii Tartu maanteelt kui ka E. Viiralti tänavalt. Eraldi sissepääsud tänavalt on ettenähtud tänavatasandi teeninduspindadele. Autode juurdepääs planeeritud hoone parkimiskorrustele on kavandatud E. Viiralti tänavalt kuna Tartu maantee on selles lõigus jalakäijate eelistusega ala. Maa-alusesse parklasse pääs on planeeritud hoonesse panduse või autoliftidega. Lahendus täpsustatakse projekteerimise staadiumis ning vastavalt täpsustatakse ka E. Viiralti tänava lahendust tagades piisava ja linnaruumiliselt sobiva lahenduse. Planeeringus on kavandatud parkimiskohad kuni kolmel maa-alusel korrusel (-1-3k). Täpne parkimislahendus selgub projekteerimise staadiumis hoone lahenduse täpsustumisel siis kehtiva parkimisnormatiivist lähtuvalt. Parkimiskohtade kontrollarvutus Pos Ehitise Norm. Normatiivne Planeeringus kavandatud nr otstarve arvutus parkimiskohtade parkimiskohtade arv krundil vastavalt arv Tallinna parkimisnorm atiivile 1 Planeeritud 15500/200 78 78 äriruumidega korterelamu Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt „Tallinna parkimisnormatiivi kinnitamine“, Tallinna Linnavalitsuse korraldus 29.07.2025. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22 Liikluslahendus on koostatud vastavalt EVS 843:2016 standardile „Linnatänavad”. Korterite arv ning parkimiskohtade täpne arv täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis vastavalt kehtivatele normidele, normijärgne parkimiskohtade vajadus peab olema tagatud. Planeeritud hoonesse on kavandatud ka jalgrataste hoiuruumid. Orienteeruv jalgrataste kohtade arv on planeeringualal kokku 151 rattakohta (ca 135 korterit x 1 + ca 1550 m2 äripinda/100). Täpsed jalgrataste parkimiskohad määratakse ehitusprojektis kus peab olema tagatud, et jalgrataste parkimiskohad on kavandatud vastavalt kehtivale Tallinna Rattastrateegiale hoone mahus, kergesti ja mugavalt juurdepääsetavatena. Tingimused ehitusprojektide koostamiseks: ● E. Viiralti tn lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel: Tänav jääb tupikuks, tänava ääres peavad olema kõnniteed, lühiajalised parkimiskohad (kullerid, taksod ja kooli drop-off ala) ja võimalusel tänavahaljastus. Ehitusprojektis täpsustub optimaalne võimalik parkimiskohtade lahendus, kas piki või nurga all parkimiskohad. ● E. Viiralti tn tänavate liigituse alusel (212) kõrvaltänav min laius 5m (SA+SA või SA+VA), tagada tuleb kahesuunaline liiklus, ohutu manööverdusruum ja tupiktänava lõpus ümberpööramiskoht. ● Planeeritud hoonetele ette näha ehitusseadustiku § 65ˡ alusel elektriauto laadimistaristu. ● Teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama EVS 843: 2016 „Linnatänavad“ nõuetele. Pandus kavandada hoone mahus ning see ei tohi ulatuda tänavamaale. ● Parkimise kavandamisel lähtuda ehitusprojekti koostamise ajal parkimisele kehtivatest nõuetest. ● Jalgrataste parkimislahendus ja parkimiskohtade arv (planeeringus 151 kohta) määrata vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia 2018-2028 põhimõtetele. Jalgrattahoidikuid ei ole lubatud kavandada kergliiklusteede vabasse liikumisruumi. Töötajate ja elanike rattaparkimiskohad projekteerida igapäevaselt mugavalt kasutatavana hoonesse. Külastajate rattaparklad, mis peavad olema raamist kinnitamisega rattahoidjad, kavandada sissepääsude lähedale soovitavalt osaliselt katuse alla. Maa-alusele korrusele ratta hoiuruumide kavandamisel tuleb tagada rattaliikluseks sobiva kaldega pandused ja/või autoliiklusest sõltumatu juurdepääs, mis oleks mugav ja ohutu kõikides vanustes inimestele. ● Kaaluda kostöös Tallinna Transpordiametiga Tartu mnt 23 hoone ees oleva trammipeatuse nihutamist uude asukohta kas rohkem Liivalaia tänava poole või siis Tartu mnt 17 planeeritava uue hoone ette. 3.7 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted Detailplaneering kavandab hoonet ümbritseva avaliku ruumi kaasajastamise, milleks on planeeritud E. Viiralti tänava rekonstrueerimise ja täiendava haljastamise, sh puiestee pikendamise Tartu maanteeni ning Tartu maantee hoone esise ala katete ja haljastuse lahendamise. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22 Detailplaneering kavandab E. Viiralti tänavale uue terviklahenduse, laiendab jalakäijate ala, lisab haljastust, muudab parkimislahendust ning muudab tänava liikluskorralduse autoliiklusele tupikuks. Detailplaneering pakub välja Tartu maantee tervikliku rekonstrueerimise kontseptsiooni ning rakendab seda krundiga külgnevas lõigus, lisades haljastust ja istumiskohti, et muuta tänavaruum atraktiivsemaks. 3.8 Müra Alale on koostanud mürataseme hindamise 31.07.2025 Akukon Eesti OÜ (töö nr 251048-1- A) ning helirõhutasemete mõõtmised teostas 10.06.2025 Akukon Eesti OÜ (töö nr 251048- M01-30105). Teostatud uuringud on lisatud Lisa 5.7 alla. Planeeritava alani ulatuvad olemasolevas olukorras päevasel ja öisel ajal kuni 60-64 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon ja öisel ajal kuni 50-54..55-56 dB müraindikaatori Ln samatugevustsoon. Planeeritava hoone fassaadini mõjub olemasolevate liiklusandmete kohaselt päevasel ajal kuni LAeq = 64 dB, öisel ajal kuni LAeq = 56 dB suurune müratase. Planeeritava alani ulatuvad prognoositavas olukorras päevasel ajal kuni 60-65 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon ja öisel ajal 50-54..55-57 dB müraindikaatori Ln samatugevustsoon. Planeeritava hoone fassaadini mõjub prognoositavate liiklusandmete kohaselt päevasel ajal kuni LAeq = 65 dB, öisel ajal kuni LAeq = 57 dB suurune müratase. Planeeringualal on tagatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse III kategooria liiklusmüra piirväärtus, arvestades märkust, et müratundliku hoone teepoolsel küljel on lubatud 5 dB kõrgemad müratasemed (65 päev / 60 öö dB). Mõõtmisandmetest selgus, et mõõtmispunktis MP1 oli päevase ajavahemiku LAeq,1h müratase vahemikus 60-65 dB ja öise ajavahemiku LAeq,1h müratase 49-63 dB. Müra hinnatud tase päevasel ajal oli Ld 65 dB ja öisel ajal Ln 63 dB. Maksimaalsed registreeritud müratasemed LAFmax olid päevasel ajal kuni 93 dB ja öisel ajal kuni 91 dB ning põhjustatud peamiselt trammide möödasõitudest. Müraleevendusmeetmed on määratud (vt ptk 6.3). 4 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED (joonis DP-3) Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. 4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Lahendus on koostatud vastavalt AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 26.06.2025 tehnilistele tingimustele nr PR/2528267-1. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22 4.1.1 Veevarustus ja tuletõrjeveevarustus Planeeritud veevarustus Ühisveevõrgus on tagatud vabasurve normaalolukorras 380 kPa. Planeeritud hoone veevarustuse allikaks on Ø 280 mm E. Viiralti tänava ja Tartu maanteel asuv ühisveetorustik. Kinnistule on kavandatud dubleeritud 2xØ 250 mm veeühendus magistraalveetorustikust. Kinnistu liitumispunkt ühisveevõrguga paikneb kuni 1m kinnistu piirist väljapool, tänava maa-alal. Kasutusest väljajäävad veeühendused on ette nähtud likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest torudest. Planeeritud kinnistute tarbevee vooluhulk on:  Majandus-joogi vesi 7 l/s  Ehitisesisene tuletõrjevesi: 35 l/s Tulekustutusvee tagamiseks on vajalik ühendada Viiralti ja Pronksi tänava ristmikul Viiralti tn Ø 280 veetoru Pronksi tänava Ø 500 mm veetoruga. Planeeritud on likvideerida alates E. Viiralti tn lõpust kuni Gonsiori tänava rekonstrueerimisel rajatava sõlmeni ühendades selle E. Viiralti tänava lõpus Pronksi tänava Ø 500 mm veetoruga. Ühendus-sõlm on ette nähtud teha kolme sulgarmatuuriga, mis paigaldatakse kaevu. Vastavalt tehnilistele tingimustele on lubatud 35 l/s ja ülejäänud kogus tuleb lahendada mahutute baasil. Tuletõrjeveevarustus Välistulekustutusvee vajadus on 35 l/s kolme tunni jooksul, mis saadakse olemasolevatest tuletõrjehüdranditest Tartu maanteel ja Viiralti tänaval. 4.1.2 Kanalisatsioon Planeeritud kanalisatsioon Tallinna kesklinna kanalisatsioonisüsteem on tulevikus ette nähtud ümber ehitada lahkvoolseks. Sademevee lahenduse koostamisel aluseks on võetud järgmised tööd: Infragate  Infragate Eesti Asi töö nr TV33/133-24 Planeeritud ala reovee eelvool on Ø 1400 mm ühisvoolse ühiskanalisatsiooni kollektor Tartu mnt ning sademevee eelvooluks on varem projekteeritud Reidi tee DN1400 kollektor (Reidi tee projekt). Tartu mnt 17 kinnistule on planeeritud Ø 160 mm reoveekanalisatsiooni ühendus E. Viiralti tn Ø 315 mm kanalisatsioonitorustikuga, liitumispunkt paikneb kuni 1m kinnistu piirist väljapool, tänava maa-alal. Olemasolev liitumispunkt on planeeritud likvideerida. Planeeritud kinnistu reovee kanalisatsiooni arvutusäravool on Q =7 l/s. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22 Tartu mnt 17 kinnistule on planeeritud Ø 110/200 mm sademevee kanalisatsiooni ühendus E. Viiralti tänavale planeeritud Ø 315 mm sademeveetorustikuga, mis juhib sademevee perspektiivsesse Tartu mnt De573 sademeveekollektorisse, kust see edasi jõuab DN1400 sademeveekollektorisse Reidi teele. Liitumispunkt paikneb kuni 1m kinnistu piirist väljapool, tänava maa-alal. Planeeringu ala sademevee kanalisatsiooni arvutusäravool on 22,7 l/s. Sademevette kasutatakse maksimaalselt ära oma kinnistu piires immutades seda haljasalal ning samuti kasutatakse sademevee kogumist katushaljastuse kastmisel. Sademeveekanalisatsiooni on lubatud sademevett juhtida maksimaalselt 10 l/s. Sademevee ärajuhtimiseks on ette nähtud kasutada E. Viiralti tänavale planeeritud sademeveetorustikku. Ehitusprojekti koostamisel arvestada Kesklinna idaosa ühisvoolse kanalisatsiooni valgala lahkvoolseks muutmise skeemi-uurimistöö lahendusega. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrusele nr 18 „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ tuleb ehitusprojektis ette näha võimalusi kinnistu sademevee taaskasutamiseks. Kuna planeeritud krundile lisandub oluliselt rohkem maaga seotud haljasala kui seda käesoleval ajal krundil on (krundi asub hoone ja ülejäänud ala on asfalteeritud), siis tekib võimalus sademevett pinnasesse immutada ning seega võrreldes olemasoleva olukorraga sademevee juhtimine kanalisatsiooni väheneb. Kinnistule saab ette näha ka sademevee korduvkasutuse süsteemi milles võib kinnistu sademevett taaskasutada oma kinnistu piires: haljastuse kastmiseks, põranda pesemiseks, WC-s ning teistes protsessid. Sademevee koormuste vähendamiseks tuleb kasutada kogumistorusid või ühtlusmahuteid mis paigaldatakse oma krundi piiresse näiteks haljasala alla. Ühtlustusmahutite või kogumistorude täpne asukoht täpsustatakse ehitusprojektis. Hoone sisesest parklast kogutav sademevesi tuleb enne reoveekanalisatsiooni juhtimist puhastada lokaalselt (õlipüüdja+liivapüüdja). Kinnistu täpne sademevee lahendus töötatakse välja ehitusprojekti staadiumis vastavalt Aktsiaselts Tallinna Vesi ja Tallinna Kommunaalameti tingimustele ning vajadusel lahendatakse ajutise lahendusena vastavalt antud hetkeks piirkonnas välja kujunenud olukorrale. Kasutusest väljajäävad kanalisatsioonitorud tuleb likvideerida ja torude otsad sulgeda kaevudes otsakorgiga. Detailplaneeringus on ette nähtud, et tuleb ümber ühendada E. Viiralti tänavale jäävad olemasolevad restkaevud planeeritava sademeveetorustikuga. Asendatav restkaev R-2 paikneb olemasoleva reoveekanalisatsioonitoru De250 PL kohal, mille rajamissügavus on 3.28 m. Planeeritud restkaevu põhja (setteosa) vahekaugus kanalisatsioonitoruni on 0.49 meetrit. 4.1.3 Ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht Veevarustus PE plastoru Ø 250 mm PN10 15 m Viiralti ja Pronksi tänava torude ümberühendamine Veevarustus PE plasttoru Ø 50mm PN10 11 m K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22 PE plasttoru Ø 250mm PN10 8m Reovee kanalisatsioon PE või PVC reovee kanalisatsioonitorud 160 mm SN8 13 m Sademevee kanalisatsioon PP või PE sademeveetoru 315 mm ( E.Viiralti tn ja Pronksi tn) 122 m PP või PE sademeveetoru Ø 110/200 mm 34 m 4.2 Elektrivarustus ja tänavavalgustus Kinnistu elektrivarustuse lahenduse alus on Elektrilevi OÜ poolt 19.06.2025 välja antud tehnilised tingimused nr 498841. Planeeritud hoone elektrivarustus on ette nähtud uue hoonesisese trafoalajaama baasil (trafod 10/6/0.4kV kuni 2x1000kVA). Vastavalt tehnilistele tingimustele on planeeritud alajaama toiteks ette nähtud teha sisselõige 6kV kaablitesse nr 14905 ja nr 14906 ning pikendada kaabelliin alajaama keskpinge seadmesse tagades elektrivarustuse kahekiire skeemil. Tarbija liitumine on ette nähtud alajaama 0.4kV seadmes, objekti arvutuslik elektrikoormus on 500kW. Alajaama teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Tartu mnt 17 hoones paiknevad jaotuskilbid nr 19574JK ja nr 25342JK ning kolm liitumispunkti peakaitsmetega 3x63A, 3x250A ja 3x160A likvideeritakse. Madalpinge kaabelliinid nr 5978 ja nr 5979 on ette nähtud likvideerida. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetse hoone elektrivarustuse ehitusprojekt koostatakse (ka alajaama projekteerimine) võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel ning arvestades objekti arhitektuuriga. Tänavavalgustus Detailplaneeringu projekti tänavavalgustuse osa lahenduse aluseks on Enefit AS poolt 17.06.2025 välja antud tehnilised tingimused nr 093. Tartu maanteel säilitatakse olemasolev tänavavalgustus. E. Viiralti tänaval kogu tänava ulatuses on ette nähtud olemasolevate tänavavalgustuse postide demonteerimine ja uus tänavalõigu valgustus uute LED-lampidega välisvalgustitega. Valgustite värvsustemperatuur peab olema 3000 K, ülekäiguradadel peab olema min. 5000 K . Tänavavalgustite kaitseaste peab olema vähemalt IP66, vandaalikindlus vastavalt valgusti paigalduskõrgusele: 6 meetrit ja kõrgem - IK07 ja kuni 6 meetrit - IK08. Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena. Elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva tänavavalgustuse lülituskilbi LJS267 toitevõrgu baasil. Kõik valgustid (va. ÜKR valgustid ja ristmikud) peavad olema eelhämardatud vastavalt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt väljastatud hämardamisgraafikule. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22 Valgusallikad peavad olema läbinud fotobioloogilise ohutuse testi ja vastama Eesti standardi EVS 62471 nõuetele. Tänavavalgustuse ehitamise vajadus liinimeetrina: E. Viiralti tn AXPK 4x35 kaabliga plasttorus ca 180 m Tänavavalgustuse lahendus ning ehitusmahud täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel juhindudes energiasäästu ja valgusreostuse vältimise põhimõtetest. 4.3 Sidevarustus Hoone sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS 03.07.2025 välja antud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39738620. Planeeritud objekti sidevarustus on ette nähtud lähtuvana olemasolevast Tartu maantee ääres paiknevast sidekanalisatsioonist, olemasoleva 2-avalise sisendi baasil. Hoones asuv sidejaotla STCE10 on ette nähtud demonteerida. Normide kohane sidekanalisatsiooni paigaldussügavus sõidutee all on min 1.0 m, väljaspool sõiduteed 0.7 m maapinnast. Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval firmal ja võrgu valdaja poolt väljastatud tööloa alusel. Kui maa-aluse korruse ehitamisel jääb Telia sidetrass ehitustöödele ette, siis teostatakse siderassi ümberehitus. Sidetrassi ümberehitusvajadus otsustatakse tööprojekti staadiumis. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:  Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016.a. määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“;  Telia dokument „Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele“;  Telia dokument „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4.“;  Telia dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“. 4.4 Soojusvarustus Planeeritud ala jääb Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kohasesse kaugkütte piirkonda. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22 Soojusvarustuse lahenduse alus on AS Utilitas Tallinn Soojus 16.06.2025 tehnilised tingimused nr 25TT-12006. Soojuskoormused tuleb täpsustada projekteerimise käigus. Ühenduskoht kaugküttevõrguga Tartu mnt 17 kinnistul asuva maa-aluse eelisoleeritud DN100 soojustorustikust. Torustiku ühenduskoht täpsustada projekteerimise käigus. Tartu mnt 17 krundil olevad olemasoleva hoone kütterassid likvideeritakse ja asendatakse ehitusprojektis uute krundisiseste küttetrassidega uuele hoonele. 4.5 Gaasivarustus Gaasivarustuse lahenduse alus on AS Gaasivõrk 03.07.2025 tehnilised tingimused nr 3- 6/161-25. Gaasitorustike ehitamise ehitusprojektide koostamiseks vajalikud tehnilised lähteandmed väljastab AS Gaasivõrgud tellija avalduse ja temaga eelnevalt sõlmitava lepingu alusel. Planeeritud hoones on maagaasi kasutamine lubatud vaid tehnoloogilisteks vajadusteks. Detailplaneeringus on kavandatud Viiralti tn olemasolev gaasitorustik tänavamaale ümber tõsta (arendaja kohustus) ja planeeringu alale alates ümbertõstetavast gaasitorustikust Viiralti tänavalt liitumispunkti määratlemisega planeeritud kinnistu piirile. Täiendavad täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemise osas väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis tehniliste tingimuste väljastamisel, mille taotlemiseks pöörduda eposti aadressile: [email protected] Planeeritava torustiku koormused ja läbimõõdud ning täpne kulgemine täpsustatakse ehitusprojektis vastavalt väljakujunenud olukorrale ja tegelikult rajatavatele mahtudele. 4.6 Jahutus Planeeringus on lahendatud jahutus kaugjahutusvõrgu baasil. Detailplaneeringus on kajastatud planeeritud jahutuse lahenduist vastavalt AS Utilitas Tallinn Soojus 17.06.2025 tehnilistele tingimustele nr 25TT-12029, mille alusel AS Utilitas Tallinna Soojus projekteerib ja ehitab välja eeldatava liitumispunkti Tartu mnt 17 kinnistu piirile koos vajaliku ühendustorustikuga (vt tehnovõrkude koondplaan). Planeeringus on lahendatud jahutus kesklinna kaugjahutusvõrgu baasil, Pronksi tänavalt E. Viiralti tänavasse rajatud haru kaudu. Eeldatav jahutuskoormus vastavalt tehniliste tingimuste avaldusele on 1,6 MW. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda:  Tartu mnt 17 kinnistule lubatakse paigaldada transiittorustik DN100, Tartu mnt 15 kinnistu varustamiseks kaugjahutusega. Transiittorustiku projekteerimise, ehitamise ja arveldamisega soetud tingimused täpsustatakse liitumislepingus. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22 5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED 5.1 Kehtivad kitsendused  Planeeritud ala asub AKTSIASELTSi TALLINNA VESI Järvevana tee 3 asuva veepuhastusjaama ohualas.  Osa Tartu mnt 17 kinnistust paikneb Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määruse nr 155 „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus” kohases „Tallinna vanalinna muinsuskaitse põhimäärus“ kaitsevööndiga liituvas Tartu maantee sihilises vaatekoridoris.  Osa E. Viiralti tänavast ja Tartu mnt 17 kinnistust paikneb kultuurimälestise nr 27043, elamugrupi Viiralti 3-9/Gonsiori 14 tänavapoolsed fassaadid kaitsevööndis;  Osa Tartu mnt T10 kinnistust, E. Viiralti tänavast ja Tartu mnt 17 kinnistust paikneb kultuurimälestise nr 22252, Tallinn Jaani seegi kirik kaitsevööndis.  Osa Tartu mnt T10 kinnistust, E. Viiralti tänavast ja Tartu mnt 17 kinnistust paikneb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandist pärit asulakoha (mälestise registri nr 2594) kaitsevööndis.  Tartu maantee T10 kinnistule jäävad planeeritud ala ulatuses järgmised kinnistusraamatusse sisse kantud isikliku kasutusõigusega koormatud alad: Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Isiklik kasutusõigus elektripaigaldiste (õhukaabelliin) ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks; Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat AKTSIASELTS TALLINNA VESI (registrikood 10257326) kasuks. Isiklik kasutusõigus ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks; Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks tähtajaga 50 aastat Tallinna Linnatranspordi Aktsiaselts (registrikood 10312960) kasuks. Isiklik kasutusõigus tehnorajatiste (trammi rööbastee, trammi kontaktliin ja kontaktvõrk, toitekaabel ja kinnitustross, elektri- ja sidekaabel) majandamiseks; Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks tähtajaga 50 aastat Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Tasuline isiklik kasutusõigus maakaabelliinide omamiseks, ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks.  Planeeritud alale jäävad olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndid: Tartu mnt 17 kinnistul - tehnovõrgust mõlemale poole: gaasitorustikul 1 m välimisest mõõtmest, soojustorustikul 2 m isolatsiooni välispinnast, sidekanalisatsioonil 1 m teljest, elektrikaablitel 1 m äärmistest kaablitest, kanalisatsioonitorustikel 2 m teljest, kuni 1 kV pingega liinidel 2 m; E. Viiralti tänava kinnistul - tehnovõrgust mõlemale poole: gaasitorustikul 1 m välimisest mõõtmest, elektrikaablitel 1 m äärmistest kaablitest, vee- ja kanalisatsioonitorustikel 2 m teljest; Tartu maantee T10 kinnistul - tehnovõrgust mõlemale poole: gaasitorustikul 1 m välimisest mõõtmest, sidekanalisatsioonil 1 m teljest, elektrikaablitel 1 m äärmistest kaablitest, veetorustikel 2 m teljest, kuni 1 kV pingega liinidel 2 m; K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22 5.2 Kavandatud kitsendused 5.2.1 Juurdepääsuservituutide ja isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus  Tartu mnt 17 krundile on määratud avalik kasutus Tallinna linna kasuks E. Viiralti tänava ääres kulgevale kõnniteele 4m laiuselt pindalaga 245 m2.  Planeeringus on määratud servituudi vajadus juurdepääsuks planeeritud alajaamale läbi Tartu mnt 17 kinnistu. Servituut on vaja seada alajaama omaniku kasuks. 5.2.2 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud krundi kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks: servituudid on vaja seada järgmiste olemasolevate tehnovõrkude kasutamise ja hooldamise tagamiseks ning kavandatud tehnovõrkude paigaldamiseks ning kasutamiseks järgmises ulatuses võrguvaldaja kasuks. SV: planeeritud soojustorustik, isolatsiooni välispinnast 2 m mõlemale poole. SV: planeeritud hoonesisene alajaam, suurusega ~65 m2. SV: planeeritud keskpinge kaablid, äärmistest kaablitest 1 m mõlemale poole. SV: olemasolev gaasitorustik, välimisest mõõtmest 1 m mõlemale poole. 6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS 6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded Projekteerimisel võetakse aluseks arhitektuurivõistluse võidutöö lahendus (vt illustratsioonid), mida projekteerimisel täpsustakse lähtuvalt detailplaneeringu lahendusest ja alljärgnevatest tingimustest, säilitades üldjoontes võidutöö keskkonnasõbraliku arhitektuuri- idee, vormi ja elemendid:  Torniosa arhitektuuri üldlahendus tuleb säilitada, kuid torni iseloomustavat plastilist arhitektuurivormi tuleb veelgi rõhutada, muuta see sarnasemaks võistlustöö algse kontseptsiooniga – kaks põhimahult kumerat üksteise peal asetsevat mahtu, mille vahel paikneb vahekorrus/korrused. Tornimahud asetsevad omakorda tänavatasandiga seotud mahul, nn poodiumil.  Torni mõlema osa (ülemise ja alumise mahu) fassaadide, topeltfassaadide, rõdude vms hoone vormi kujundavate elementidega peab tagama tornile plastilise, kumerate vormide ja heade proprtsioonidega fassaadi, mis mõjub elegantselt nii lähi- kui kaugvaates.  Säilitada tuleb võistlusprojektis kavandatud arhitektuurilt selgelt eristuv ja torni horisontaalselt kaheks jaotav vahekorrus/vahekorrused, nn roheline ring, mis on avalikult ligipääsetava (võib olla tasulise ja ajalise piiranguga) vaateplatvormiga. Siin võib olla ka teisi funktsioone ja ruume.  Hoone tänavatasandiga seotud arhitektuurimaht peab looma sidusa tänavaruumi ning olema avalikkusele suunatud ja kutsuva arhitektuurilahendusega.  Esimeste korruste mahus või maastikuarhitektuuri lahenduses tuleb leida lahendus lammutatava hoone telliste kasutamiseks ja eksponeerimiseks. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22  Hoone arhitektuurilahendus ja materjalivalik peab olema esinduslik, sh torniosa materjalivalikul tuleb arvestada, et tegemist on kogu linna jaoks tugeva maamärgiga, kuid mis peab samal ajal sobituma olemasolevate ja kavandatavate kõrghoonetega. Piirded: tänavaäärsed piirded puuduvad. Hoovipoolsete piirete vajadus, tüüp ning täpsem kujundus määrata ehitusprojektis. Piirete kõrgus ei tohi ületada 1,50 m. 6.2 Muinsuskaitseliste eritingimuste nõuded ehitusprojektide koostamiseks sh olemasoleva hoone lammutamise nõudeid  Olemasolev hoone tuleb säilitada kuni uue hoone ehitusloa väljastamiseni.  Vaatekoridori alale tohib rajada kuni kuue korruse kõrguse hoone. Väljaspoole vaatekoridori võib rajada kuni kolmekümne kaheksa korruse kõrguse hoone. Kommentaar: vaatesektorisse ei ole enam maapealset hoonestust kavandatud.  Uue hoone ehitusprojekti koostamiseks tuleb viia läbi arhitektuurivõistlus parima lahenduse saavutamiseks. Kommentaar: täidetud ja arhitektuurivõistlus läbi viidud.  Kuivõrd suurem osa Tartu mnt 17 kinnistust asub arheoloogiamälestise (reg. nr. 2594 - asulakoht, 13. - 16. sajand) ala kaitsevööndis, siis tuleb teha arheoloogilised uuringud. Maapind, mis asub Jaani seegi alal või läheduses on siin seni uurimata ja võib sisaldada olulist informatsiooni. Lisaks paiknes siin (või läheduses) ka varastel sajanditel maanteede hargnemiskoht.  Praeguse Tartu mnt 17 hoone lammutamise korral tuleb koostada arhitektuuriajalooline õiend vastavalt kehtivale korrale.  Et tagada lähialal asuvate ehitismälestiste seisukord, tuleb 3 maa-aluse korruse ehitamisel ehitussüvendi rajamisel veeküllastunud kohevas liivas süvendi seinad sulundseinaga toestada ning järgida hüdrogeoloogia eksperthinnangus toodud soovitusi mis on seletuskirja punktis 6.3 nõuetena ehitusprojekti koostamiseks.  Keelatud on ehitusmeetodid, mis võivad kahjustada naabruses asuvaid ehitismälestisi.  Kui mõne lähipiirkonnas paikneva hoone seina tekib süvendi kaevamisel ja vundamendi rajamise ajal hoone vajumise tõttu pragu, tuleb viivitamatult hinnata vajumi suurust. Tekkinud kahjustuse hüvitamine on ehitaja kohustus. 6.3 Muud nõuded ehitusprojektide koostamiseks  Hoone ehitusprojekti koostamisel arvestada varjenditele esitatavate tehniliste nõuetega. Varjendi varuväljapääs võib ulatuda üle detailplaneeringus määratud hoonestusala ning võib ületada maa-aluse hooneosa ehitusalust pindala.  Ehitusprojekti koostamisel võtta aluseks arhitektuurivõistluse võidutöö lahendus. Kui huvitatud isik loobub võidutöö elluviimisest, tuleb korraldada Tallinna linnaga koostöös uus avalik arhitektuurivõistlus. Hoone peab olema uue imagoga olema väljapaistev ning pakkuma olemasolevatest kõrghoonetest moodsamate ja uudsemate tehnoloogiliste võimalustega ruumilahendusi.  Määratud on ehitusjooned Tartu mnt ja E. Viiralti tänava naaberkinnistutel asuvate ja planeeritud hoonete tänavafassaadide pikendusele, millest tänava pool ei tohi hoone K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22  madalam hooneosa asuda. Ehitusjoontest etteulatuvad hooneosad on lubatud kõrgematel korrustel (alates 7. korrusest).  Kõvakattelised alad Tartu maanteel hoonega külgnevas osas ning E. Viiralti tänaval kogu tänavaruumi ulatuses sillutada. Projekteerida kvaliteetne aktiivsele linnasüdamele iseloomulik tänavaruum, kus on tänavahaljastus, jalgrattaparklad, pingid, prügiurnid jm. Tartu maantee kõnnitee projekteerida pidevana ja ilma äärekivideta. Tänava projekt ja hoone projekt peavad moodustama terviku.  Kavandada rattaparkimiskohad tänavatasandile või mugavalt ligipääsetavana, mis tagaks jalgrataste igapäevase kasutuse ja eelistuse võrreldes autodega. Ratta parkimiskohtade arv projekteerida lähtudes Tallinna rattastrateegiast. Arvestades asukohta linnasüdames ja kasutajate suurt arvu on vajalik kavandada ka esmased rattahoolduse vahendid ja ruum kastiratastele ja lapsevankritele. Projekteerimisel lähtuda Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna rattastrateegiast 2018 – 2028.  Ehitusloa taotluse koosseisus peab olema insolatsiooni kestuse muutumise analüüs hoonesse projekteeritud eluruumide ja lähialale jäävate eluruumide kohta.  Teede ja parklate projekteerimisel tuleb arvestada kehtiva standardiga.  Suuremate klaaspindade kavandamisel näha ette meetmed, et vältida lindude kokkupõrkeid hoonetega.  Vundamendikaevisesse põhjavee juurdevoolu minimeerimiseks kasutada metallmoodulitest sulundseina. Vee juurdevoolu tõkestusefektiivsuseks saavutada vähemalt 80-90 %.  Ehitussüvendi rajamisel kasutada vettpidavat sulundseina. Võtta ümbritsevad hooned geotehnilise kontrolli alla enne ehitamise algust. Hoonete tehniline seisund tuleb dokumenteerida ja konstruktsioonidesse paigaldada reeperid. Reeperite deformatsioone tuleb mõõta kaks korda kuus.  Keelatud on ehitusmeetodid, mis võivad kahjustada naabruses asuvaid ehitismälestisi. Ehitamisel ei tohi kasutada rammvaiu.  Ehitusprojekti koostamisel tuleb ala ehitusgeoloogilisi tingimusi täpsustada vastava uuringuga ning ehitusprojekti raames projekteerida tingimustesse sobilikud sulundseinad, et oleks tagatud naaberhoonete stabiilsus. Täpsem veealanduse, süvendist välja pumbatava vee koguse prognoos ja depressioonilehtri kuju arvutus koostada süvendi rajamise ja toestamise projekti valmimisel. Hoone esimese korruse perimeeter kavandada aktiivse ja hoonet ümbritsevasse avalikku jalakäijate ruumi avanevate eraldi sissepääsudega teenindusasutuste tarbeks.  Planeeritud hoones rakendada turvameetmeid (videovalve, turvateenus, vms).  Hoone alumistele korrustele kus on suurem müratase kavandada äripinnad ja kõrgematele korrustele kus on müratase väiksem, võib kavandada eluruumid.  Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717- 1:2021; sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul R’tr,s,w+Ctr.  Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks;  Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22  välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud;  Rõdude korral projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab avatäidetele mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra;  Eluruumide projekteerimisel järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (eelkõige magamistube) ei paigutata võimaluse korral tiheda liiklusega sõidutee poolsele küljele.  Hoonete siseruumide nõuded tagatakse ning vajalikud heliisolatsiooni meetmed soovitame määrata eesti standardi EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ alusel. Välispiirde heliisolatsiooni valikul on oluline päevane müratase, mis on öise ajaga võrreldes kõrgem, et tagada normtasemete täitmine siseruumides.  Vastavalt EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ tabelis 6.3 ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule, peab kirjeldatud välismürataseme korral eluhoonete välispiirde ühisisolatsioon tänavate poolsel alal olema R’tr,s,w = 40-45 dB, mida tuleb korrigeerida sõltuvalt ruumi välispiirde ja põrandapinna suhtest vastavalt standardi tabelile 6.4. muus osas võib arvestada R’tr,s,w = 30 dB.  Tehnoseadmetest tuleneva müra tasemed ei tohi ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemeid.  Arvestada tuleb ka kõrvakinnistute hoonete küljes/katustel olevate tehnoseadmete müraga.  Müraekraane kasutada nii, et need müra taset ei võimendaks.  Et müra tase siseruumides ei ületaks SoM määruses nr 42 § 6 kehtestatud liiklusmüra normtasemeid, tuleb muuhulgas rakendada müravastaseid meetmeid vastavalt EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ toodule.  Planeeringuala välisõhus levivad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemetele.  Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85dB ja öösel 75dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).  Hoonete projekteerimisel juhinduda Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Arvestada radooniohuga ning kasutada kompleks lahendust so vundamendi tuulutussüsteeme ning radoonikilet. Vundamenti läbivad kommunikatsioonid hoolikalt hermetiseerida, lisaks hea ventilatsioon. Selliselt on võimalik tagada ohutu radoonitase hoones. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.  Olmejäätmed koguda liikide kaupa sorteeritult eraldi mahutitesse. Pos 1 jäätmete (liigiti) kogumise koht kavandada planeeritud hoonesse. Jäätmehoidla asukoht hoones täpsustada ehitusprojektis.  Ehituse ajal jäätmeteket võimalusel vältida ja vähendada, võimalikud ehitusjäätmed taaskasutada.  Reostuskollete ilmnemisel tuleb need puhastada selleks ettenähtud korras, sellest enne asjaomaseid instantse teavitades.  Hoone tippu tuleb paigaldada lennuohutustuled.  Lennuohutustule parameetrid – punane, pidevalt põlev, ööpäevaringselt sisse lülitatud, minimaalne heledus 2000cd/m2 (Medium Intensity C, vt lisa).  Ehitustegevuse alustamisel kooskõlastada Transpordiametiga üle 45 meetri kõrguse ehitustehnika kõrgus ja valgustustingimused. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22  Peale hoone täiskõrguse saavutamist tuleb teostada selle asukoha koordinaatide ja kõrguse ülemõõtmine, mille tulemused edastada Transpordiametile.  Vertikaalplaneerimise lahenduse koostamisel arvestada, et maapinna kõrgus ei ole lubatud tõsta naaberkinnistute suhtes või tuleb ette näha tugimüürid.  Vertikaalplaneerimisega ei tohi sademevett naaberkinnistutele suunata.  Vertikaalplaneerimisega juhtida sademevesi hoonetest ja naaberkruntidelt eemale sademeveekanalisatsiooni. Võimalusel võtta sademevesi kasutusele kastmisveena.  Kõvakattega krundiosal koguda sademevesi restkaevudesse.  Huvitatud isik ehitab oma vahenditest välja kõik detailplaneeringu alasse jäävad avalikult kasutatavad teerajatised koos välisvalgustuse ja haljastusega ning sõlmib selleks linnaga TT-lepingu. Peale avalikus kasutuses teerajatiste kasutuselevõttu, esitada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile ehitusregistri väljatrükk kandega „kasutusel“ ning digitaalne teostusjoonis ja anda linnamaale väljaehitatud rajatised üleandmise aktiga tasuta linnale üle.  Tänavamaale rajatava kõrghaljastuse lahendus kooskõlastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti hooldusosakonnaga.  Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida.  Ehitusprojekti koosseisus koostatakse terviklik väliruumi lahendus (sh haljastusprojekt), projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt.  Olemasoleva hoone lammutusprojekt ning uue äri- ja eluhoone ehitusprojekt kooskõlastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga.  Projekteerimistingimused ja ehitusprojekt kooskõlastada Transpordiametiga. Kui kahe aasta jooksul ei ole alustatud ehitiste projekteerimist tuleb taotleda uus kooskõlastus.  Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.  Arvestada Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrust nr 18 „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“.  Ehitusaegsed müratasemed ei tohi ületada KeMmäärus nr 71lisas 1 kehtestatud normtasemeid.  Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.  Elamute siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“. 6.3.1 Tuleohutusnõuded  Pos 1 projekteeritav hoone peab vastama kõrghoonete standardi nõuetele EVS 812-8 või kahe hooneosa (34k ja 6k) vahele ette näha nõuetekohane tulemüür. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22  Kui trassi valdaja poolt ei kindlustata vajaminevat tuletõrjevee vooluhulka, siis tuleb kavandada tuletõrjeveemahuti.  Projekteerimisel arvestada Eesti Standardit EVS 812-8:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 8: „Kõrghoonete tuleohutus“ ja siseministri määrust nr 29, 21.11.2018 „Siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ muutmine.  Päästetööde tegemiseks tagada päästemeeskonnale piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ette nähtud päästevahenditega.  Tule leviku takistamiseks projekteerida kõrghoone tulepüsivusklassile TP-1 vastav. 6.3.2 KSH aruandes määratud keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmed mis on ette nähtud ehitusprojektide koostamiseks ning ehitamiseks KSH käigus ei tuvastatud olulisi mõjusid, mis ületavad tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustavad keskkonnas pöördumatuid muutusi või seavad ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Siiski on järgnevalt välja toodud meetmed, mis aitavad negatiivseid mõjusid vältida või leevendada. Mõju vähendamiseks veerežiimile tuleb:  Maa-aluste korruste süvendi rajamine osaliselt veeküllastunud möllises peenliivas süvendi seinte toestamiseta ei ole tehniliselt teostatav. Süvendi seinte toestamiseks on soovitav kasutada sulundseinu, mille elemendid ulatuvad liivade alusesse möllsavisse. Sellisel juhul elimineeritakse suures osas külgmine ja põhjast tulev juurdevool, süvendisse jõuab ainult seina elementide vahelt immitsev vesi. Sellisel juhul ei teki süvendi ümber märkimisväärset depressioonilehtrit, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbruskonnale.  Enne ehituskaevisest väljapumbatava vee kanalisatsioonivõrku juhtimist tuleb tagada, et vesi ei sisaldaks liigselt savi- ja mölli osakesi. Vajadusel ette näha savi ja mölliosakeste sisalduse määramine vees ning osakeste väljasetitamine.  Täpsem veealanduse, süvendist välja pumbatava vee koguse prognoos ja depressioonilehtri kuju arvutada välja peale süvendi rajamise ja toestamise projekti valmimist. Projekti koostamise raames teostada ehitusgeoloogilised uuringud.  Planeeringualal ei ole võimalik teostada kogu sademevee immutamist, kuid võimalik on osaline sademevee immutamine ning valingvihmadeaegse sademeveekoormuse vähendamine näiteks puhvermahuti rajamise korral või sademevee kogumine ning kasutamine kastmissüsteemides.  Autoliiklusala potentsiaalselt reostunud sademeveed tuleb eelpuhastada enne kanalisatsiooni juhtimist. Selleks tuleb ehitusprojektis projekteerida liiva-õlipüüdurid. Mõju vähendamiseks elustikule tuleb:  Kasutada uue haljastuse rajamisel kodumaiseid taimeliike, mille viljadest või õitest erinevad loomaliigid toituvad: pihlakas, pooppuu, pärn, vaher, kukerpuu, sirel, sõstar, vaarikas, aroonia, kirss, murel, kibuvits jms. Meetme sihtliigid on kõik linnud, kes mingil perioodil aastast toituvad marjadest või muudest puuseemnetest (nt. siidisaba, K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22  leevike, rästad, pasknäär jne.) ning putukad (nt. kimalased). Soovitusi taimeliikide valikuks leiab lisaks Linnaelustiku käsiraamatust. Tegu on soovitusliku meetmega, mis aitab tõsta piirkonna bioloogilist mitmekesisust.  Hoone arhitektuurses lahenduses on soovitav vältida suuri peegeldavaid või läbipaistvaid vertikaalseid klaaspindu. Linnud ei suuda klaasi eristada ning suur hulk linde hukkub või vigastab ennast klaasidesse lendamisel. Kasutada klaasidel mustreid, frittklaasi, mattklaasi (peegeldus 0-10%), toonitud klaasi ja klaasruudustikke. Mustrite puhul tuleks arvestada, et elementide vahed ei tohiks olla suuremad kui 10 cm. Kui arhitektuurselt on mustrite kasutamine sobimatu võib mustrid tekitada kasutades UV värve (inimsilmale nähtamatud, kuid lindude poolt nähtavad värvid). Juhul kui meedet ei rakendada võib esineda lindude hukkumist kokkupõrgete tagajärjel. Mõju vähendamiseks taimestikule ning haljastuse hea seisundi tagamiseks tuleb:  Ehitusprojekti koosseisus koostada planeeringuala terviklik haljastusprojekt, kus on kavandatud kõrghoone tagune haljastus.  Puude liigivalikul arvestada, et antud planeeringuala asub kõrge õhusaastetasemega piirkonnas. Liikide valikul eelistada saastet taluvaid liike. Samuti võtta tänavahaljastuse rajamisel arvesse, et tänavahaljastuses kasutatavad liigid peavad olema kõrge soolataluvusega. Liikide valikul lähtuda Tallinna Linnavalitsuse 28.09. 2011 määruse nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord” lisast 1.  Hoonete ümber võib täiendavalt kavandada konteinerhaljastust. Konteinerhaljastus on Eesti kliimas siiski pidevat hooldust vajav (kastmine, tihti talveks hoiulepanek läbikülmumise vältimiseks jms). Vajalik on tagada haljastuse hooldus. Liiklusest tulenevate mõjude vähendamiseks tuleb:  Liikluse mõju aitaks vähendada sõiduautole alternatiivsete liikumisviiside (ühistransport, kergliiklus) soodustamine planeeringualal. Planeeritava hoone mahtu kavandada jalgrattaparkla/parkimiskohad.  Soovitav on korteritele ette nähtud parklakohad teha hoone kõige alumistele (- 3 ja -2) korrusele ja kaubanduse-büroode parkimiskohad -1 korrusele.  Vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ei tohi parkimishoone sisse- ja väljasõidud paikneda naaberkrundi hoonete akendele lähemal kui 10 m. Ventilatsiooni heitõhu ava ei tohi akendele paikneda lähemal kui 15 m. Müra mõju vähendamiseks tuleb:  Hoone välispiiretele õige heliisolatsiooni rakendamisel ja ruumi planeerimisega saab tagada siseruumides head akustilised tingimused, milleks rakendatakse järgmisi meetmeid:  ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS- EN ISO 717-1:2021; sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul R’tr,s,w+Ctr; K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22   akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks;  välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud;  rõdude korral projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab avatäidetele mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra;  elamute projekteerimisel järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (eelkõige magamistube) ei paigutata võimaluse korral tiheda liiklusega sõidutee poolsele küljele.  Hoonete siseruumide nõuded tagatakse ning vajalikud heliisolatsiooni meetmed soovitame määrata eesti standardi EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ alusel. Välispiirde heliisolatsiooni valikul on oluline päevane müratase, mis on öise ajaga võrreldes kõrgem, et tagada normtasemete täitmine siseruumides.  Vastavalt EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ tabelis 6.3 ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule, peab kirjeldatud välismürataseme korral eluhoonete välispiirde ühisisolatsioon tänavate poolsel alal olema R’tr,s,w = 40- 45 dB, mida tuleb korrigeerida sõltuvalt ruumi välispiirde ja põrandapinna suhtest vastavalt standardi tabelile 6.4. muus osas võib arvestada R’tr,s,w = 30 dB.  EVS 842:2003 põhjal tuleb ehitise välispiirde heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul kasutada täpsemaid arvutuslikke meetmeid, kui ruumide põranda pindala on suurem kui 25 m².  Projekteeritavale hoonele tehnoseadmete paigaldamisel arvestada nende müratasemeid ning soovitav on kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid. Mürarikkad seadmed kavandada võimalusel hoone sisesed. Hoonevälistele seadmete mürarikastele osadele on soovitav kavandada müraekraanid. Müraekraanide projekteerimisel tuleb kaasata vastavaid erialateadmisi omav ekspert, vältimaks ekraanidega müra leviku suunamist naabruses paiknevatele elamutele. Tehnoseadmetest tulenevad müratasemed ei tohi ületada Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Ilma meedet rakendamata võib hooneväliste mürarikaste seadmete kasutamisel esineda mürahäiringuid lähialadel. Hea õhukvaliteedi säilitamiseks tuleb:  Hoone ventilatsiooniprojektis arvestada hoone paiknemist kõrge õhusaastetasemega piirkonnas. Ventilatsioonile kavandada tolmufiltrid. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22   Hoone projekteerimisel ja ehitusel tuleb järgida „Hoonete energiatõhususe miinimumnõudeid“ ning uute hoonete energiatõhususarv peab vastama määruse nõuetele. Väiksem hoonete energiatarve tagab kaudselt parema õhukvaliteedi, kuna vajab vähem energia tootmist. Sotsiaal-majanduslike ja tervisemõjude vähendamiseks tuleb:  Hoonesse rajada kvaliteetne ventilatsioon. Tegu on potentsiaalselt kõrge radoonitasemega pinnasel asuva alaga, kuigi esialgsete mõõtmiste tulemusena jääb Tartu mnt 17 kinnistu radoonitase alla piirnormi.  Kuritegevuse riskide vähendamiseks rakendada Eesti standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi.  Ehitustegevusel järgida tööohutuse nõuete täitmist.  Hoone konstruktiivse ja tehnilise lahenduse kavandamisel lähtuda energiasäästlike hoonete kontseptsioonist. Mõju vähendamiseks kultuuriväärtustele tuleb:  Arheoloogiamälestise reg nr 2594 kaitsevöönd ulatub planeeringualale. Enne mistahes ehitusega seotud pinnase- või kaevetöid tuleb kinnistul läbi viia arheoloogilised eeluuringud kultuurikihi olemasolu ja laadi selgitamiseks. Eeluuringud tuleb tellida Muinsuskaitseameti tegevusluba omavalt firmalt. Uuringute põhjal selgitatakse ulatuslikumate arheoloogiliste kaevamiste või arheoloogilise järelevalve vajadus edasistel töödel.  Kuna ehitusala vahetus naabruses asub tundlikke hooneid, on eriti oluline nii ehituslikul projekteerimisel kui ehitustegevusel pöörata tähelepanu naaberhoonetele mõju minimeerimisele. Ehitustegevusel tuleb kasutada vähem vibratsiooni (puurvaiad rammvaiade asemel) ning veeärastust põhjustavaid (sulundseinad) tehnoloogilisi lahendusi. Kõik ümbritsevad hooned tuleb võtta geotehnilise kontrolli alla juba enne ehituse algust ja vähemalt kuni maa-aluste korruste ja vundamendikonstruktsioonide väljaehitamiseni. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22  1 Ehitusaegsete mõjude vähendamiseks tuleb:  Ehitustööde ajal on soovitatav elamualade läheduses rakendada järgmisi müravastaseid meetmeid:  tööde ajastamine ja planeerimine – väga mürarikkaid töid mitte planeerida õhtusele ja öisele ajavahemikule ning puhkepäevadele;  kohalike elanike teavitamine mürarikastest töödest;  vajadusel teostada müra ja/või vibratsioonitasemete monitooring;  ehitustegevusel kasutada vaiksemaid masinaid;  vajadusel korral kasutada müra vähendavaid tehnoloogiaid, näiteks ajutised ja teisaldatavad ekraanid, summutid, korpused (nt seadmete ümber kummimati paigaldamine vms);  ehitustegevusel kasutavate seadmete ja masinate regulaarne korrashoid ja hooldus;  vältida tarbetut masinate töötamist, lülitada seadmed välja, kui see pole vajalik;  võimalusel kasutada elamualade läheduses tagurdussignaalide puhul alternatiivseid variante, mis  ei tõstaks müratasemete häiringuid, nt muutuva helitugevusega signaalid või suunamoduleeritud signaalid - neid tuleb hinnata igal üksikjuhul eraldi ning tuleb arvestada võimalike ohutusprobleemidega;  müravastasteks meetmeteks on veel hoolikas töö.  Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimeerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Puistematerjali laadimistöid vältida tugeva tuule tingimustes.  Ehitustegevuse käigus tuleb vältida ülenormatiivse vibratsiooni teket. Kuna piirkonnas valitsevad keerulised hüdrogeoloogilised tingimused ning ehitusala vahetusse naabrusesse jääb nii eluhooneid kui ka kultuurimälestisi, siis tuleb ehitusel erilist tähelepanu pöörata vibratsiooni ning vajumiste vältimisele. Ehitusel tuleb valida ehituskonstruktsioon ja - viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele. Ebasoovitav on rammvaiade kasutamine hoone vundeerimisel (kasutada puurvaiu).  Kõik ümbritsevad hooned tuleb võtta geotehnilise kontrolli alla juba enne ehituse algust ja vähemalt kuni maa-aluste korruste ja vundamendikonstruktsioonide väljaehitamiseni. Kui mõnda lähipiirkonnas paikneva hoone seina tekib süvendi kaevamise ja vundamendi rajamise ajal pragu hoone vajumise tõttu, tuleb viivitamatult hinnata vajumi suurust. Tekkinud kahjustuste hüvitamine on ehitaja kohustus. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22  2 6.3.3 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas Ehitusprojektide koostamiseks tuleb taotleda kõikidelt võrguvaldajatelt tehnilised tingimused ja ehitusprojektid võrguvaldajatega kooskõlastada. Veevarustus ja kanalisatsioon:  Ehitusprojekti koostamisel arvestada Kesklinna idaosa ühisvoolse kanalisatsiooni valgala lahkvoolseks muutmise skeemi-uurimistöö lahendusega.  Kinnistute vee- ja kanalisatsiooniühenduste asukohad täpsustada ehitusprojektis.  Ühiskasutusse või võõrastele kinnistutele rajatavate või jäävate vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks ja/või hooldamiseks seada servituudid.  Näha ette parkimiskorruste põrandavee juhtimine reoveekanalisatsiooni.  Kõik olemasolevad kasutusest välja jäävad vee- ja kanalisatsiooniühendused tuleb likvideerida.  Järgmises projekteerimise etapis täpsustada olemasolevate veeühenduse läbimõõt ja rekonstrueerimise vajadus.  Enne järgnevaid projektistaadiumeid taotleda AKTSIASELTSi TALLINNA VESI tehnilised tingimused.  Sademevee koormuste vähendamiseks tuleb kasutada kogumistorusid või ühtlusmahuteid. Kinnistusisese sademevee torustiku dimensioneerimisel arvestada vihmahoo kestusega vähemalt 20 minutit.  Sademevee ärajuhtimise projekteerimisel arvestada väljakujunenud olukorda.  Ehitusprojektis täpsustada kinnistusisene sademevee ärajuhtimise lahendus ning konkreetne sademevee koormuste vähendamise ja ühtlustamise lahendus.  Tulekustutusvee tagamiseks ühendada Viiralti ja Pronksi tänava ristmikul Viiralti tn Ø 280 veetoru Pronksi tänava Ø 500 mm veetoruga.  Ehitusprojektis ajutise lahenduse koostamisel arvestada Kesklinna idaosa ühisvoolse kanalisatsiooni valgala lahkvoolseks muutmise skeemi-uurimistöö lahendusega. Elektrivarustus:  Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.  Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega.  Hoonesisese alajaama seadmete ruumid peavad vastama ELV nõuetele P387 (Nõuded alajaamaruumile ehitises, ver. 1) ja need tuleb üle anda Elektrilevi OÜ-le tasuta kasutamise/ teenindamise õigusega. Alajaama trafo- ja jaotlaruumide uksed peavad avanema tänavale/parkla korrusele ning alajaama ruumide kohal ei tohi paikneda eluruume.  Uue alajaama hoone ehituslikud kulud kannab Tellija.  Vastavalt tehnilistele tingimustele Elektrilevi OÜ elektripaigaldise rajamise võimaldamiseks tuleb esitada liitumistaotlus ja sõlmida kinnistu valdajal/õigustatud isikul liitumisleping. Pärast liitumislepingu sõlmimist ning liitumistasu tasumist ehitab Elektrilevi OÜ uue alajaama ja ehitab uued kaabelliinid liitumislepingu alusel.  Alajaama tööjooniste koostamisel tuleb näha ette 6kV jaotla ruum, 0.4kV jaotla ruum ning traforuumid igale trafole (max. 1600kVA).  Sisseehitatud alajaama tööjooniste koostamisel tuleb arvestada ELV normdokumendiga P387,  Alajaama ruumide kohal asuval korrusel ei tohi paikneda eluruume. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22  3  Elektrilevi OÜ elektripaigaldise rajamise võimaldamiseks tuleb valdajal/õigustatud isikul sõlmida alajaama ruumide kasutamist võimaldav notariaalne leping. Alajaamale ja traforuumidele tuleb tagada võrguvaldaja ööpäevaringne juurdepääs. Tänavavalgustus:  Hoone ehitusprojektis täpsustada tänavavalgustuse lahendus vastavalt projekteeritava hoone arhitektuurile.  Põhi- või tööprojekti jaoks taodelda uued tehnilised tingimused.  Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.  Tänavavalgustus tuleb lahendada eraldi projektiga. Sidevarustus:  Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast.  Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised.  Tööde jätkamiseks on vajalik tellida Telia Eesti AS täiendavad tehnilised tingimused.  Rajatavale hoonele näha ette individuaalne sidekanalisatsioonisisestused planeeritud hooneni.  Ehitatavad liinirajatised on võimalik ühendada Telia Eesti AS üldkasutatava sidevõrguga.  Planeeritud sidekanalisatsioon projekteerida plasttorudest. Sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutada r/b sidekaevusid.  Normide kohane sidekanalisatsiooni paigaldussügavus sõidutee all on min 1.0 m, väljaspool sõiduteed 0.7 m. Soojusvarustus:  Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada ehitusprojekt.  Otstarbekas ja tehniliselt võimalik ühenduskoht täpsustada ehitusprojektis.  Planeeritud torustiku täpsed koormused ja läbimõõdud ning täpne kulgemine täpsustada ehitusprojektis vastavalt väljakujunenud olukorrale ja tegelikult rajatavatele mahtudele.  Üksikute objektide soojusvarustuse projekteerimiseks taotleda AS Utilitas Tallinn konkreetsed tehnilised tingimused. Gaasivarustus:  Ehitusprojektis täpsustada gaasitorustiku ümbertõstmise vajadus sõltuvalt projekteeritava hoone tegelikele mahtudele ja lahendus kooskõlastada täiendavalt AS-ga Gaasivõrgud.  Gaasitorustike ehitamise tööprojektide koostamiseks vajalikud tehnilised lähteandmed väljastab AS Gaasivõrgud kehtestatud detailplaneeringu, tellija liitumise avalduse ja eelnevalt sõlmitava maagaasi võrguteenuse lepingu alusel. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22  4 7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE, LÄHIPIIRKONNA LINNAKESKKONNALE JA SELLE ARENGUVÕIMALUSTELE. AVALIKELE HUVIDELE JA VÄÄRTUSTELE NING LÄHTEDOKUMENTIDELE 7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele Planeeritud alal on täidetud ruumilise arengu eesmärgid:  On rikastatud Tallinna siluetti maamärglise kõrghoonega.  Kavandatud äri- ja elamuhoonega tuuakse linnakeskusesse juurde elanikke, töötajaid ja külastajaid.  Tõstetud on avaliku ruumi kvaliteeti, sh suurendatud haljastatud ala pindala.  Kavandatud on logistiliselt heasse asukohta tänapäevane äri- ja eluhoone.  Liikluskorraldus on lahendatud nii, et on tagatud optimaalne parkimine ning turvalised liikumistingimused jalakäijatele. 7.2 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele Planeeritud jääb Maakri kõrghoonete piirkonda, mille roll on toimida mitmekülgsena ja suurendada ala elavust ning kasutusintensiivsust. Kesklinna tihendamine vastab säästva arengu põhimõtetele. Planeeritud kõrghoone on kavandatud selliselt, et tänavatasapinda jäävad aktiivsed äripinnad, läbi krundi on planeeritud avalikkusele avatud kõnnitee ning on tagatud vaated Tallinna vanalinna muinsuskaitseala vaatekoridoris. Illustreerivad kaugvaated on lisa 10.1 all. Äriruumide lisandumise tõttu luuakse piirkonda uusi töökohti. Ala muutub turvalisemaks tänu kavandatud äri- ja eluruumidele, mis muudavad ala ööpäevaringselt kasutatavaks ja suureneb kontroll avaliku ruumi üle. Planeeritud alal puudub haljastus. Planeeringus on ette nähtud täiendava haljasala rajamine. 7.3 Vastavus Tallinna üldplaneeringule ja teemaplaneeringule „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” Vastavus Tallinna üldplaneeringule Planeeritud ala Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu” kohane juhtotstarve on kesklinna segahoonestusala, kuhu võib ehitada kõiki hooneid, välja arvatud keskkonda saastavaid ettevõtteid. Detailplaneeringus kavandatu on kooskõlas Tallinna üldplaneeringu kohase juhtotstarbega. Kesklinna tihendamine on kooskõlas Tallinna üldplaneeringu põhimõtetega. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22  5 Planeeritud ala jääb Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” kohase Maakri kõrghoonete piirkonna 6. kvartalisse. Vastavus teemaplaneeringule „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” Planeeritav ala jääb Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” kohase Maakri kõrghoonete piirkonna (1. piirkond) 9. kvartalisse, mis piirneb Tartu maantee, Gonsiori ja Eduard Viiralti tänavaga. Suurim lubatud hoonestustihedus piirkonnas on 3,9 ning hoone suurim lubatud absoluutkõrgus on 130 meetrit. Säilitada tuleb kvartalile iseloomulik haljastatud pinna suhe üldpindalasse ja jälgida, et haljastatud pinna ja avaliku ruumi osakaal kokku ei langeks alla 10%. Kavandatu on teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” kooskõlas seetõttu, et hoonestustihedust on antud kogu piirkonna 9 kohta ja kui kõrghoonete piirkonnas taotletakse ühele või mitmele krundile kvartali keskmisest suurema hoonestustiheduse kavandamist, siis võib Tallinna Linnaplaneerimise Amet määrata detailplaneeritavaks alaks linnaehituslikult tervikliku kvartaliosa, jättes alast välja hoonestatud krundid, millel olevaid hooneid lähiajal uutega ei soovita asendada või ümber ehitada ja mille kasutamise tingimusi taotletav hoonestus ei mõjuta või mille kohta kehtib varem koostatud detailplaneering või varem algatatud detailplaneeringu koostamine. Kvartali haljastatud pinna ja avaliku ruumi osakaal jääb pärast kavandatud hoone ehitamist vastavalt üle 10% ja üle 25%. Hoone kavandatud absoluutkõrgus on 130 m. Kvartali pindala on 19500 m2. Teemaplaneeringus lubatud hoonestustihedus 3,9 puhul on kvartali hoonete maapealse osa võimalik suletud brutopind 76050 m2. Kvartalis säilivate ja Tartu mnt 13 ja Tartu mnt 15 kinnistute detailplaneeringus kavandatud hoonete maapealse osa suletud brutopind on 49452 m2. Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneeringus on hoone maapealse osa kavandatud suletud brutopind 15500 m2. Kavandatud hoone rajamisega ei ületata kvartali lubatud hoonestustihedust ning on tagatud brutopinna varu ka olemasolevate hoonete laiendamiseks. 7.4 Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele Detailplaneeringus on arvestatud korralduses määratud järgnevad lisanõuded: 1. Mitte kavandada enam kui 6-korruselisi hooneosi Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndiga liituvasse Tartu maantee sihilisse vaatekoridori, mis ulatub kavandatud ehitusjoonte laiuselt raudteeviaduktist lõikumiseni C. R. Jakobsoni tänavaga ja sealt selle koridori pikendusena vanalinnani; Tingimus on täidetud ning vaatekoridori ei ole maapealset hoonestust kavandatud. 2. Määrata ehitusjooned planeeritava alaga külgnevatel kruntidel asuvate ja planeeritud hoonete järgi ja mitte kavandada hooneosi tänavamaa kohale ning ehitusjoonest tänava poole. Kõrgematele korrustele on lubatud kavandada tänava poole Tartu mnt 17 kinnistu piiridesse jäävaid väiksemaid etteulatuvaid hooneosi; Tingimust on arvestatud ja kavandatud hoone ehitusjooned on määratud E. Viiralti tn 3 olemasoleva hoone ja Tartu mnt 15 krundile planeeritava hoone järgi ning kõrgemate korruste hoonestusala on määratud tänavaäärsetele krundipiiridele, võimaldades hoone väiksemas mahus ulatumist ehitusjoonest ette poole. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22  6 3. Näha ette E. Viiralti tänava äärde puuderida ja esitada planeeringus Tartu maantee, Liivalaia ja Viiralti tänava vahelise kvartali ja planeeritava krundi haljastuse ja avaliku välisruumi osakaal; Tingimust on arvestatud ning E. Viiralti tänava äärde on planeeritud puuderida. Krundile planeeritud maaga seotud haljastuse osakaal on krundil 20 %. Kvartali haljastuse ja avaliku ruumi osakaal on vastavalt üle 10% ja üle 25%. 4. Esitada kavandatu illustreerimiseks 3D-analüüs ja tänavavaated ning Pronksi, Liivalaia ja A. Lauteri tänava Rävala puiestee, A. Laikmaa ja Gonsiori tänava vahelise ala makett hoone kõrguse sobivuse hindamiseks; Tingimust on arvestatud. Detailplaneeringule on lisatud arhitektuurivõistluse võidutöö illustratsioonid. Tänavavaated Tartu maanteelt, Piritalt ja merelt ning 3D analüüs olulisematest vaatesuundadest koos Maakri kõrghoonete piirkonna olemasolevate ja planeeritavate kõrghoonetega on lisatud detailplaneeringule. Samuti on esitatud linnaehituslik makett Pronksi, Liivalaia ja A. Lauteri tänava Rävala puiestee, A. Laikmaa ja Gonsiori tänava vahelise ala kohta. 5. Teha enne planeeringu koostamist aluspinna geoloogilised uuringud ning viimaste põhjal ka inseneriuuringud, et välja selgitada, kas kolme maa-aluse parkimiskorruse rajamine võib mõjutada lähialal olevate ehitismälestiste seisukorda; Tingimust on arvestatud ja IPT Projektijuhtimise OÜ on koostanud hüdrogeoloogilise eksperthinnangu. Eesmärk (eksperthinnangu lk 4 kirjeldatud) oli analüüsida hoone maa-aluse osa rajamisega kaasnevat mõju hüdrogeoloogilisest aspektist ning anda soovitused negatiivsete mõjude elimineerimiseks või leevendamiseks. Analüüs pinnase geoloogilisest läbilõikest (eksperthinnangu lk 5) ja soovitused 3 maa-aluse korruse rajamiseks (eksperthinnangu lk 7) naaberhoonete vajumise vältimiseks on uuringus esitatud ning eksperthinnangus esitatud tingimused lisatud detailplaneeringu seletuskirja p. 6.3 ja 6.3.2 alla. Eksperthinnang on Lisa p.5.4. 6. Teha kolme maa-aluse korruse kavandamisel hüdrogeoloogiline hinnang vundamendikaevisest väljapumbatava vee koguse ja pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri ulatuse ja mõju kohta naaberhoonetele ja kõrghaljastusele. Selgitada väljapumbatava vee ärajuhtimise võimalused. Määrata meetmed põhjavee alandusest tingitud negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks; Tingimust on arvestatud ja IPT Projektijuhtimise OÜ poolt on koostatud hüdrogeoloogiline eksperthinnang mille eesmärgiks (eksperthinnangu lk 4) oli analüüsida hoone maa-aluse osa rajamisega kaasnevat mõju hüdrogeoloogilisest aspektist ning anda soovitused negatiivsete mõjude elimineerimiseks või leevendamiseks. Soovitused ehitussüvendi rajamiseks 3 maa-aluse korruse puhul (eksperthinnangu lk 7) ning tingimused naaberhoonete vajumise vältimiseks on uuringus esitatud ning eksperthinnangus esitatud tingimused lisatud detailplaneeringu seletuskirja p. 6.3 ja 6.3.2 alla. Eksperthinnang on Lisa p.5.4. 7. Teha auto- ja trammiliiklusest tuleneva müra mudel päevase ja öise ajavahemiku ning tipptunni kohta koos mürakaartide ning müra tasemetega hoonete fassaadidel. Määrata müraleevendusmeetmed, sest Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb planeeritav ala kõrge müratasemega piirkonda; Tingimust on arvestatud ja mürahinnang on tehtud ning on KSH koosseisus. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22  7 8. Määrata ehitusprojekti koostamiseks nõue korraldada enne vähemalt kolme osavõtjaga arhitektuurivõistlus, kuna planeeritav ala asub linna keskuses, kus hoone välisilmele on suuremad nõudmised; Tingimus täidetud, avalik arhitektuurivõistlus on läbi viidud. Lisatud on tingimus, mille kohaselt tuleb võidutöö elluviimisest loobumisel korraldada uus arhitektuurivõistlus ja vastav nõue lisatud seletuskirja p. 6.2 all. 9. Määrata nõue esitada ehitusprojektis meetmed lindude kokkupõrgete vältimiseks hoonega; Tingimus täidetud ja vastav nõu lisatud seletuskirja p. 6.2.1 all. 10. Määrata nõue esitada ehitusprojektis sademevee kohapeal käitlemise meetmed, et vähendada koormust ühistorustikele ja vertikaalplaneerimisega vältida sademevee valgumine naaberkinnistutele; Tingimus täidetud ja vastav nõue lisatud seletuskirja p. 6.2.1 all. 11. Määrata ehitamiseks nõue, et enne mistahes ehitusega seotud pinnase- või kaevetöid tuleb teha arheoloogilised eeluuringud võimaliku arheoloogilise kultuurikihi olemasolu ja laadi selgitamiseks. Uuringute põhjal selgitatakse ulatuslikumate arheoloogiliste kaevamiste või arheoloogilise järelevalve vajadus edasistel töödel. Tingimus täidetud ja vastav nõue lisatud seletuskirja p. 6.2 all. 7.5 Vastavus Eesti standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides Kavandatud hooned mõjutavad insolatsiooni kestust naaberhoonetes. Isolatsiooni kestus lähialale jäävates eluruumides jääb pärast kavandatud hoonete ehitamist vastav Eesti standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Seletuskirja p. 6.2 all on lisatud tingimus, et ehitusprojekti koosseisus peab olema insolatsiooni kestuse muutumise analüüs lähialale jäävate eluruumide kohta mis on koostatud vastavalt kehtivale normile. 7.6 Kehtiv detailplaneering Planeeritud maa-ala kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut. 7.7 Vastavus siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” Planeering vastab siseministri 30.03.2017.a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja planeeritud hoonete hoonestusalad on olemasolevatest hoonetest määratud vähemalt 8 m kaugusele. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22  8 7.8 Vastavus Tallinna Linnavalitsuse 03. mai 2006 määrusele nr 34 „Puittaimestiku ja haljastuse inventariseerimise kord“ ja Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ Planeeritud alal puid ei kasva. 7.9 Vastavus Eesti standardile EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ Meetmed kuritegevuse ennetamiseks on kavandatud Eesti standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovituste alusel. Kavandatud linnaehituslikud muudatused säilitavad lähiala sotsiaalse keskkonna ja võrgustiku. Hoonesiseste parkimiskorruste planeerimisega on vähendatud autodega seotud kuritegude riski. 7.10 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 18.mai 2017 määrusele nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus” Planeeritud ala jääb Tallinna Linnavolikogu 18.mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus” kohasesse kaugkütte piirkonda. Soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil. 7.11 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsusega nr 84 kinnitatud „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“ Planeeritud ala asub linna keskuses. Parkimisnormatiivi rakendatakse linnakeskuse alal suurima lubatud väärtusena. Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt 17.09.2020 Tallinna Linnavolikogu otsusele nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“ südalinna normi alusel. Planeeritud pos 1 uue hoone normijärgsest parkimiskohtade arvu ei ole ületatud. 7.12 KSH aruandes toodud arvestatud soovitused KSH käigus ei tuvastatud olulisi mõjusid, mis ületavad tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustavad keskkonnas pöördumatuid muutusi või seavad ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Siiski on välja toodud meetmed, mis aitavad negatiivseid mõjusid vältida või leevendada. Kavandatud tegevuse rakendamisel tuleb arvestada KSH aruandes esitatud leevendavaid meetmeid mis on kirjeldatud detailplaneeringu seletuskirja p. 6.3.2 all. 7.13 Vastavus Tartu mnt 17 detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustele Detailplaneeringus on vastavalt Muinsuskaitse eritingimustele: K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22  9  Lisatud nõue olemasolev hoone säilitamisest kuni uue hoone ehitusloa väljastamiseni (vt.ptk 6.2).  Detailplaneeringus on vaatesektori alal maa-pealne hoonestus ära jäetud.  Arhitektuurivõistluse läbiviimise tingimus määratud (vt.ptk 6.3).  Arheoloogiliste uuringute läbiviimise tingimus määratud (vt.ptk 6.2).  Tartu mnt 17 hoone lammutamise kohta arhitektuuriajaloolise õiendi koostamise tingimus määratud (vt.ptk 6.2).  Hüdrogeoloogia eksperthinnangus toodud nõuded lisatud (vt.ptk 6.3).  Lisatud on keeld kasutada ehitusmeetodid mis võivad kahjustada naabruses asuvaid ehitismälestisi (vt.ptk 6.3).  Lisatud tingimus, et kui mõne lähipiirkonnas paikneva hoone seina tekib süvendi kaevamisel ja vundamendi rajamise ajal hoone vajumise tõttu pragu, tuleb viivitamatult hinnata vajumi suurust ning et tekkinud kahjustuse hüvitamine on ehitaja kohustus (vt.ptk 6.3). 7.14 Vastavus Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ Kavandatud hoone panduse kalle (planeeritud 10%, standardi järgne lubatud 10-12%), majaesine kõnnitee (planeeritud minimaalselt 2,5m, standardi järgne hea tase 2m), planeeritud kunstliku ventilatsiooniga parkimishoone siss-ja väljasõidu värava kaugus naaberhoonest (planeeritud 10 m, standardi järgi ei tohi sisse- ja väljasõidud paikneda naaberkrundi hoonete akendele lähemal kui 10 m ja ventilatsiooni heitõhu ava ei tohi paikneda akendele lähemal kui 15 meetrit ning vastavad tingimused toodud ära seletuskirja 6.3 nõuete all arhitektuurivõistluse läbiviimiseks) on kooskõlas standardiga 843:2016 „Linnatänavad“. 7.15 Pärast planeeringulahenduse avalikustamist tehtud muudatused ja vajadusel teised olulised muudatused Eskiislahenduse avalikul arutelul osalesid Tartu mnt 16b, E. Viiralti 3 ja 7, Gonsiori 10,12 ja 12a elanikud. Naaberkinnistute elanikud ei olnud valdavalt rahul hoone kõrguse ning suurusega, mis erineb kvartalis olemasolevatest elumajadest. Naabrite hinnangul saab olema liikluskoormus E. Viiralti tänavale liialt suur ning hoonestustihedus Tartu mnt 17 kinnistul liiga suur. Arutelu tulemusena vähendati:  Tartu mnt 17 krundile kavandatud hoone korruselisust on vähendatud võrreldes algatamise ettepanekus taotletud 42 korruselt 34 korrusele.  Parkimiskohtade arvu on vähendatud.  Kavandatud hoone ehitusjooned on määratud E. Viiralti tn 3 olemasoleva hoone ja Tartu mnt 15 krundile planeeritava hoone järgi nii, et need ei ulatuks olemasolevate hoone ehitusjoonist kaugemale tänavamaale ja kõrgemate korruste hoonestusala on määratud tänavaäärsete krundipiirideni lisatingimusel, et need võivad olla väiksemad etteulatuvad osad alates 7. korrusest. 7.16 Muudatused peale arhitektuurivõistluse läbiviimist Tulenevalt arhitektuurivõistluse võidutööst on planeeringut muudetud järgnevalt: K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22  10  Tartu mnt 17 krundile kavandatud hoone brutopindala on vähendatud 21900 m2-lt 15500 m2-le.  Krundile varasemalt planeeritud 6 korruseline 10000 m2 suurune parkimismaja on ära jäetud.  Krundi maaga seotus haljastuse osakaalu on suuendatud 10 %lt 20 %le.  Planeeritud korterite arvu on vähendatud 199-lt 135-le.  Parkimiskohtade arvu on vähendatud 230-lt 143-le.  Muinsuskaitse vaatesektorist on uushoonestus ära jäetud.  Maapealset hoonestusala on vähendatud 2030 m2-lt 1500 m2-le.  E. Viiralt tn 3 krundipiiri äärde on kavandatud ca 10 m laiune uus kõrghaljastusega puhverala.  Läbi krundi on kavandatud avalikkusele avatud kõnnitee mis tagab alumistele korrustele kavandatud äripindadele hea juurdepääsu ning aktiivse hoone fassaadi ala terves perimeetris.  E. Viiralti tänava ja Tartu maantee tänavamaa-alel on kavandatud jalakäijate sõbralik lahendus koos täiendava haljastuse rajamisega.  Planeeringu materjalidesse on lisatud vastavalt arhitektuurivõistluse võidutööle koostatud uued kaugvaadete analüüsid ning 3d illustratsioonid. Projektijuht Jüri Mirme K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 13158 Tallinn, Kesklinn Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\13158 Tartu mnt 17 kinnistu DP\13158 Seletuskiri.doc/21.08.2025 14:22 TINGMÄRGID Planeeringuala piir Katastriüksuse piir Märkused: SV: Tehnovõrguservituudi vajadusega alad võrgu valdajate kasuks: · E. Viiralti tn 3 kinnistule projekteeritud kaugküttetorustikule võrgu valdaja kasuks, 2 m 1 Krundi positsiooni number * Kvartali tihedus olemasoleva hoonestuse ja planeeritud Tartu mnt 17 isolatsiooni välispinnast mõlemale poole SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES uushoonestuse korral on ca 3,2. * Hoonestustihedus planeeritud kvartaliosal on 4,4. KÕRGUS MEETRITES EHITISEALUNE PIND MAAPEAL HOONETE Varem projekteeritud koorepuru multšiala / SUURIM EHITISEALUNE ARV KRUNDIL Krundi ehitusõigus KORRUSELISUS PIND MAA-ALL põõsaste lausistutusala P - hoones KRUNDI SUURUS P - õues Varem projekteeritud mänguväljak Ä Äripinnad pollar r polla EK Vähemalt kolmekorruseline mitme korteriga elamu polla r Olemasolev hoone Tartu mnt 15 po lla po lla r Maapealne ehitusjoon abs.h.=22,80 m ulatuses (vt märkus nr 2) Planeeritud maapealne hoonestusala max kõrgusega r po lla r 1 7 N abs.h=130,0 m (vt märkus nr 2) 12 K 6K Ä 10-30% / EK 70-90% W E Planeeritud maa-alune hoonestusala polla r polla 8 Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht r 124 m 1500 v (vt märkus nr 1) 1 polla i täna S 3 58 r pollar Tartu mnt 15 ehitusprojekti lahendus 19 34/-3 1955 Olemasolev sõidutee polla 78 r n4550 18 9 2533 m² pollar 2000 s Roadplan OÜ töö nr 23034 - Pronk SB 7640,00 000000 SD 6640,00 000000 Ehitusluba nr 2412271/04238, 21.06.2024 Olemasolev betoonkivikatendiga kõnnitee 000000 850,00000000 17 pollar 2900,00 850,00000000 posti otsas valgusti 10 po lgu 1 Olemasolev jalgrattarada va sti sti 9, ot sa s pollar 16 K 11 Olemasolev trammitee koridor 5, 6 0 pollar 16 v pollar 12 ä na Planeeritud võimalik õueala tit al Planeeritud võimalik ülesõidetav ringtee 15 iir 5 pollar V 4 5, 4K 14 E. 8 13 Planeeritud võimalik korrastatav parkla pollar 58 24-33 3 pollar K Planeeritud võimalik kergliikluse ala pollar 2K 2K Planeeritud võimalikud pargiteed / jalakäijate avalik läbipääs ,5 5, ,0 11 19 8 8-20K Autode võimalik juurdepääs krundile kuni 34K 8-2 6 6, SJ 4K 0K Autode võimalik sissepääs hoonesse SJ Sorteeritud jäätmete võimalik kogumispaik Jalakäijate ligikaudne sissepääs hoonesse 5, 0 4K 3 K Likvideeritav objekt Planeeritud kaetud panduse võimalik asukoht 24-3 3 Ta av Tartu mnt 15 ehitusprojekti järgselt likvideeritavad puud rtu n Planeeritud jalgrattaparkla võimalik asukoht 42 tä 2 ,0 m lti 4, Säilitatav II klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni aa 0 ,4 a Kultuurimälestis 39 iir 0 nt V numbriga . ee E Kultuurimälestise kaitsevöönd Säilitatav III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni 0 numbriga Arheoloogiamälestis Säilitatav IV klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni 0 numbriga Arheoloogiamälestise kaitsevööndi piir 50 m Planeeritud võimalik haljasala, kus võivavd paikneda ka Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndiga liituv väikevormid, täpne lahendus antakse ehitusprojektis 1 Tartu maantee sihiline vaatekoridor maastikuarhitekti poolt Avalikuks kasutamiseks määratud E. Viiralti tänava kõnnitee Planeeritud maa-aluste korruste pealne haljasala, terrasside ala, teenindusala, kõnniteed jms Tehnovõrguservituudi vajadusega ala Planeeritud kõrghaljastuse võimalik asukoht Planeeritud hoonesisene trafoalajaam Planeeritud madalhaljastuse võimalik asukoht Märkused: Asendiplaanilise ja Marcelo Joulia / Naco Architectures / Eek & Mutso Arhitektuuribüroo 1. Joonisel on kujutatud arhitektuurivõistluse võidutöö järgne hoone asukoht ja lahendus. Joonisel näidatud hoone kuju ja mahulise lahenduse autor: korruselisus on planeeritud hooneosade kõrguseid selgitav ja ei ole siduv ning täpsutatakse projekteerimisel tulenevalt ruumilahendusest. 2. Mitte kavandada massiivseid hooneosasid ehitusjoontest tänava poole. Väiksemad ehitusjoontest etteulatuvad hooneosad on Geoalus: Koostaja: Geodeesia24 OÜ Töö nr: 7820-23 Mõõdistatud: 05.2023 lubatud kõrgematel korrustel (alates 7. korrusest). 3. Hoone alumised korrused ja torni osa vahekorrused on ettenähtud avalikkust teenindavate funtksioonidena. Äripindade pindala ja Kõrgussüsteem: EH2000 Koordinaatsüsteem: L-EST 97 osakaal täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. 4. Korterite arv täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. 5. Tänavate sh. E. Viiralti tänava, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. Projekti nimi: K-Projekt Aktsiaselts 6. Sorteeritud jäätmete kogumise koht projekteerida hoonesse. Koht hoones täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering 7. Planeeritud ala asub AKTSIASELTSi TALLINNA VESI veepuhastusjaama (Järvevana tee 3) ohualas. tel +372 626 4100 [email protected] (DP038590) 8. Planeeritud krunt asub arheoloogiamälestise (asulakoht, 13.-16.saj., registri nr 2594) kaitsevööndis. Enne mistahes kaeve- või reg kood 12203754 pinnase teisaldamisega seotud tööde algust tuleb läbi viia arheoloogilised eeluuringud kultuurkihi olemasolu ja laadi Objekti asukoht: Juhataja R. Annusver selgitamiseks. Eeluuringud tuleb tellida Muinsuskaitseameti tegevusluba omavalt firmalt. Uuringute põhjal selgitatakse Tallinn, Kesklinn ulatuslikumate arheoloogiliste kaevamiste või arheoloogilise järelevalve vajadus. Projektijuht J. Mirme 9. Planeeritud krunt asub osaliselt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala (registri nr 2589) vaatekoridoris. Konsultant Ü. Kadak Joonise nimi: 10. Planeeritud ala paikneb kultuurimälestise nr 27043, elamugrupi E. Viiralti 3-9/Gonsiori 14 tänavapoolsed fassaadid kaitsevööndis. Põhijoonis Planeerija M. Mustkivi 11. Planeeritud ala asub kultuurimälestise nr 22252, Tallinn Jaani Seegi kirik kaitsevööndis. Faili nimi: Koostatud: 14.08.2025 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava: 12. Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas K-Projekt AS maastikuarhitekt Birgit Pukk juulis 2025. 13158_DP.dwg 13158 DP-2 DP 1:500