Taotlus

Tallinna Linnaplaneerimise Amet KÄSKKIRI [kuupäev] nr [number] Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kesklinna linnaosas Planeerimisseaduse § 142 lg 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10, § 33 lg 2 p 4 ja lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „ Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu ” § 13 p 2, Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „ Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine “ § 1 , Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „ Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas “ § 2 lg 2 p 2 ja § 22 lg 1 alusel ning arvestades Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. detsembri 2025 käskkirja nr T-11-1/25/40 „ Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu algatamine “, Keskkonnaameti ja Terviseameti seisukohti 1. Mitte algatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. detsembri 2025 käskkirjaga nr T-11-1/25/40 algatatud Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu (Tallinna planeeringute registris nr DP047910 , edaspidi detailplaneering) keskkonnamõju strateegilist hindamist. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6, Petrooleumi tn 8, Bensiini tn 9, Bensiini tn 9a, 9c ja 9d kinnistutele linnaehituslikult sobiv hoonestuslahendus ning määrata moodustatavatele kruntidele ehitusõigus ärihoonete, äripindadega korterelamute, korterelamute ja/või ühiskondlike ehitiste ehitamiseks. Lisaks määratakse juurdepääsuteede võimalikud asukohad, ehitiste ehituslikud ja kujunduslikud tingimused ning antakse liikluskorralduse, parkimise, haljastuse, heakorrastuse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. 2. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. 3. Tulenevalt KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4 tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ning anda selle kohta KSH eelhinnang juhul, kui detailplaneeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 punktis 10 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruses nr 224 „ Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu ” (edaspidi määrus nr 224 ) nimetatud tegevust. Määruse nr 224 § 13 punktis 2 on infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevustena nimetatud muu hulgas elurajooni arendamist. 4. Planeeritava maa-ala kohta koostati KSH eelhinnang, koostamisel lähtuti keskkonnaministri 16. augusti 2017 määrusest nr 31 „ Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded “, Keskkonnaministeeriumi juhendist „ KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine “ ning KeHJS § 33 lg-test 4 ja 5. 5. KSH eelhinnangu tulemusena jõuti järeldusele, et KSH läbiviimine ei ole vajalik järgmistel põhjustel ning juhul, kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi: 5.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millel eeldatavalt võiks olla oluline keskkonnamõju. Kavandatav tegevus seisneb olemasolevas linnakeskkonnas paikneva endise kütuseterminali ala ümberkujundamises elu- ja ärihoonetega linnakvartaliks. Tegemist ei ole keskkonnaohtliku tootmise, suuremahulise infrastruktuuriobjekti ega muu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevusega. Kavandatav hoonestus ja maakasutus on kooskõlas piirkonna väljakujunenud linnalise iseloomuga ning ei ületa oma laadilt ega mahult piirkonna tavapärast keskkonnakoormust. P laneering on algatatud kehtiva Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohasena ning kavandatav maakasutus vastab ala juhtotstarbele. 5.2 Planeeringuala paikneb väljakujunenud linnakeskkonnas mis on pikaajaliselt olnud intensiivse inimtegevuse mõjualas ning sellel ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuste liikide teadaolevaid elu- või kasvukohti. Lähimad kaitstavad loodusobjektid (hariliku pöögi kultivar, sile hobukastan ja Kadrioru park) asuvad ligikaudu 220– 340 m kaugusel planeeringualast. Lähimad kaitsealuste liikide leiukohad (liivatüll, randtiir ning nahkhiired) asuvad ligikaudu 150–200 m kaugusel. Lähimad Natura 2000 alad on Pirita loodusala (u 3,5 km) ja Paljassaare linnuala (u 4,7 km). Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, mahtu ja kaugust nimetatud loodusväärtustest, ei kaasne olulist mõju kaitstavatele loodusobjektidele, kaitsealustele liikidele ega Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele. 5. 3 Planeeringuala paikneb arheoloogiamälestise alal Arheoloogiline leiukoht Tallinna Vanasadam (registri nr L31028). Arheoloogilises leiukohas tuleb enne ehitus- ja kaevetööde teostamist kaaluda arheoloogilise uuringu tegemist, mille vajaduse ja ulatuse määrab Muinsuskaitseamet lähtuvalt tööde iseloomust, mahust ja sügavusest. Seega täiendavate leevendusmeetmete (nt arheoloogiline uuring või järelevalve) rakendamisel ning kehtivate nõuete järgimise korral ei kaasne kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju kultuuripärandile. 5. 4 Planeeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset mõju haljastusele ega rohevõrgustikule. Planeeringuala on valdavalt hoonestamata või vähese haljastusega ning olemasolev kõrghaljastus paikneb peamiselt ala põhjaosas. Detailplaneeringu koostamisel kavandatakse haljastuslahendus, mis toetab piirkonna kliimamuutustega kohanemist, vähendab soojussaare efekti ning parandab linnaruumi kvaliteeti. Haljastuse kavandamisel tuleb arvestada varju pakkuva kõrghaljastuse, rohealade, looduslähedase sademevee lahenduste ning muude kliimakohanemist toetavate meetmetega , et vältida soojussaare efekti süvenemist ala hoonestamisel. 5. 5 Planeeringualal ega selle lähipiirkonnas pinnaveekogusid ei ole, mistõttu mõju pinnaveele puudub. Põhjavesi on piirkonnas hüdrogeoloogiliselt kaitstud. Maa-aluste korruste kavandamisel tuleb vajaduse korral koostada hüdrogeoloogiline eksperthinnang põhjavee alandamise mõju ja väljapumbatava vee käitlemise kohta. Ehitusaegsete keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju pinna- ega põhjaveele. 5.6 Arvestades planeeringuala varasemat kasutust kütuseterminalina, on alal varasemalt esinenud pinnase- ja põhjaveereostust, mille likvideerimiseks on läbi viidud ulatuslikud jääkreostuse ohjamise ja pinnase puhastamise tööd. Varasemate uuringute kohaselt vastab pinnasevee kvaliteet elamumaal kehtivatele nõuetele ning ala on hinnatud puhastatuks. Detailplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi keskkonnaseisundi ülevaatus ning vajaduse korral täiendavad reostusuuringud jääkreostuse võimaliku esinemise täpsustamiseks. Reostuse avastamisel ehitustööde käigus rakendatakse meetmeid pinnase ja põhjavee kaitseks ning tagatakse reostuse nõuetekohane käitlemine ja likvideerimine. Eeltoodust tulenevalt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju pinnasele ega pinna- ja põhjaveele . 5. 7 Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju inimese tervisele ega heaolule, kui detailplaneeringu koostamisel ja hoonete projekteerimisel rakendatakse asjakohaseid leevendusmeetmeid. Planeeringuala mõjutavad eelkõige Reidi tee liiklusest ning Tallinna Vanasadama tegevusest tulenev liiklus- ja tööstusmüra. Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata müra levikut ning kavandada vajaduse korral meetmed nõuetele vastava elukeskkonna tagamiseks, sealhulgas hoonete ja müratundlike ruumide paigutus, müratõkkelahendused, piisav heliisolatsioon ning vajaduse korral hoonete fassaadi- ja ventilatsioonilahendused. Ehitusaegsed häiringud on ajutised, lokaalse iseloomuga ja leevendatavad tavapäraste ehituskorralduslike meetmetega. Nõuete täitmisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju inimese tervisele ega heaolule. 5. 8 Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „ Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel “ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu. Tagamaks hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „ Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase “ nõuetele, tuleb hoonete projekteerimisel kasutada radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „ Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes “ toodule. Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust tõendavad mõõtmised. 5. 9 Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulist jäätmetekke suurenemist ega jäätmekäitlusest tulenevat olulist negatiivset keskkonnamõju. Suurem jäätmeteke on seotud peamiselt ehitusperioodiga ning ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseaduse ning Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruses nr 3 „ Tallinna jäätmehoolduseeskiri “ sätestatud nõuetele, eelistades võimaluse korral materjalide korduskasutust ja ringlussevõttu. Kui ehitustööde käigus kaevatav pinnas osutub reostunuks, tuleb seda käsitleda jäätmena ning tagada selle nõuetekohane käitlemine. Kaevise kasutamisel või võõrandamisel väljaspool kinnisasja tuleb lähtuda maapõueseaduse nõuetest. Planeeringus nähakse ette jäätmete liigiti kogumine ning nõuetekohased olmejäätmete kogumiskohad, tagades jäätmete ohutu käitlemise ja vähendades jäätmekäitlusest tulenevat keskkonnamõju. 5. 10 Ehitustööde käigus võivad ajutiselt esineda müra- ja vibratsioonihäiringud, eelkõige seoses kaevetööde ning maa-aluste korruste rajamisega. Mõjud on ajutised ja piirduvad peamiselt ehitusperioodiga. Detailplaneeringu koostamisel ja ehitustööde kavandamisel tuleb arvestada vibratsiooni võimaliku mõjuga ümbritsevatele hoonetele ning tagada selle vastavus sotsiaalministri 1. oktoobri 2025 määruse nr 54 „ Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord “ nõuetele. Nõuete täitmisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju. 5.1 1 Kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas ning soojusvarustus lahendatakse paindliku ja efektiivse kaugkütte baasil vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „ Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus “ nõuetele, ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju. 5.1 2 Planeeringuala paikneb piirkonnas, kus mere üleujutuse tõenäosus on väike. Maa- ja Ruumiameti andmete kohaselt võib ala sattuda mere üleujutuse mõjualasse üksnes väga harvaesinevate veetaseme tõusude korral. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada kliimamuutustest tulenevate riskidega ning kavandada sademevee käitlemise, haljastuse ja avaliku ruumi lahendused viisil, mis toetab kliimamuutustega kohanemist. Kavandatav tegevus ei suurenda oluliselt üleujutus- ega kliimariske. 5.1 3 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus ; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajaduse. Samuti ei ole ette näha olulist kumulatiivset ega piiriülest keskkonnamõju. 6. KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt küsiti KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt. 6.1 Keskkonnaamet … 6.2 Terviseamet … 7 . Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil teele.tallinn.ee . 8. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid ning asutusi, kellelt küsiti seisukohti keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel. 9. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teha korraldus teatavaks detailplaneeringust huvitatud isikule Tristania OÜ-le ja detailplaneeringu koostajale K-Projekt Aktsiase lts. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Karro Ameti juhataja Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2026-029 Veebruar 2026 Tellija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet NAFTA TN 1 // PETROOLEUMI TN 6 KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG Juhatuse liige: Erki Kõnd Keskkonnaekspert, Kadri Hänni vastutav täitja: Kontrollija: Ene Kõnd Objekti asukoht: Harju maakond, Tallinna linn, Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 X= 6589611, Y= 544195  Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise a hindamise eelhinnang. Töö nr 2026-029 ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Tallinna linn, Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu läbiviimine Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu alal selgitamaks eeldatavalt olulise keskkonnamõju esinemine ning vajadus või selle puudumine keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks ja läbiviimiseks TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang TÖÖ TELLIJA: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Registrikood 75014913 Kontaktisik: Kärt Talimaa-Eelmaa Tel 640 4771 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel +372 5665 1909 http://www.kobras.ee Eksperdid: Kadri Hänni – keskkonnaekspert, vastutav täitja [email protected] Noeela Kulm – keskkonnaekspert (KMH litsents KMH0159) [email protected] Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Objekti asukoht: Harju maakond, Tallinna linn, Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 2 / 24 Koostaja: Kobras OÜ Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2026-029 a Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22. 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 222980 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 202806 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro. Objekti asukoht: Harju maakond, Tallinna linn, Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 3 / 24 Koostaja: Kobras OÜ Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2026-029 a SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................................. 5 2. KAVANDATAV TEGEVUS ...............................................................................................................................................5 2.1. TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT .............................................................................................................................................................. 5 2.2. TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................................................................................................... 8 2.3. RESSURSSIDE, SEALHULGAS LOODUSVARADE, NAGU MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA, VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS, KASUTAMINE ............................................................................................................................................................................................. 9 2.4. TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS ................................................................................................................................................................ 9 2.5. TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID, NAGU HEIDE VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU NING MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN ....................................................................................................................................................................................... 9 2.6. JÄÄTMETEKE JA JÄÄTMETE KÄITLUS ...................................................................................................................................................10 2.7. AVARIIOLUKORDADE TEKKIMISE VÕIMALIKKUS ................................................................................................................................10 2.8. ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE JA KATASTROOFIDE OHT .............................................................................................................10 3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..................................................................................................................11 3.1. MAAKASUTUS ......................................................................................................................................................................................11 3.2. ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, SEALHULGAS MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA, VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS.............12 3.3. KESKKONNA VASTUPANUVÕIME, MILLE HINDAMISEL LÄHTUTAKSE MÄRGALADE, JÕEÄÄRSETE ALADE, JÕESUUDMETE, RANDADE JA KALLASTE, MEREKESKKONNA, PINNAVORMIDE, MAASTIKE, METSADE, NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE, KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE, ALADE, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON ÜLETATUD VÕI VÕIDAKSE ÜLETADA, TIHEASUTUSEGA ALADE NING KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALADE VASTUPANUVÕIMEST .............13 3.4 INIMESE TERVIS JA HEAOLU NING ELANIKKOND ................................................................................................................................14 4. PLANEERITAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD OLULISED KESKKONNAMÕJUD.................... 16 4.1. MÕJU PINNASELE JA MAASTIKULE .....................................................................................................................................................16 4.2. MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE ...........................................................................................................................................................17 4.3. MÕJU JÄÄTMETEKKELE JA ENERGIAKASUTUSELE ..............................................................................................................................17 4.4. MÕJU VÄLISÕHU KVALITEEDILE, MÜRA JA VIBRATSIOONI TASEMELE .............................................................................................18 4.5. MÕJU VALGUSE, SOOJUSE, KIIRGUSE JA LÕHNA ERALDUMISELE ....................................................................................................19 4.6. MÕJU LOODUSKAITSELISTELE OBJEKTIDELE, TAIMESTIKULE JA LOOMASTIKULE.............................................................................19 4.7. MÕJU KULTUURIPÄRANDILE ...............................................................................................................................................................19 4.8. MÕJU SOTSIAALSELE KESKKONNALE .................................................................................................................................................20 4.9. MÕJU KLIIMAMUUTUSTELE JA KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE ...............................................................................................20 4.10. TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS ...............................................................................20 4.11. TEGEVUSEGA KAASNEVA MÕJU VÕIMALIKKUS, KESTUS, SAGEDUS JA PÖÖRDUVUS, SEALHULGAS KUMULATIIVNE JA PIIRIÜLENE MÕJU .....................................................................................................................................................................................21 5. EELHINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUS ........................................................................................................... 21 6. KASUTATUD ALLIKAD ................................................................................................................................................. 23 Objekti asukoht: Harju maakond, Tallinna linn, Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 4 / 24 Koostaja: Kobras OÜ Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2026-029 a 1. SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on Tallinna linnas Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringuga (algatatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.12.2025 käskkirjaga nr T-11-1/25/40) kavandatavale tegevusele keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostamine, selgitamaks välja KSH algatamise ja läbiviimise vajalikkus. KSH eelhinnang on koostatud tuginedes Tallinna õigusaktide infosüsteemi TEELE lisatud K-Projekt Aktsiaseltsi koostatud situatsiooniskeemile, lahendusskeemile ja illustratsioonile. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (vastu võetud 22.02.2005, edaspidi KeHJS) § 32 kohaselt on keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine. KeHJS § 21 kohaselt on keskkonnamõju kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 31 kohaselt on keskkonnamõju hindamise eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. KeHJS § 34 lg 2 kohaselt algatab või jätab KSH algatamata strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, kelleks planeerimisseaduse (vastu võetud 28.01.2015, edaspidi PlanS) § 128 lg 1 alusel on detailplaneeringu korral kohalik omavalitsus. KeHJS § 33 lg 2 p 4 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Keskkonnaministri 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 nimetab infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvad tegevused, mille korral tuleb anda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse eelhinnang, sh ka elurajooni arendamine. KSH eelhindamine on läbi viidud vastavalt KeHJS § 33 lõikele 3–5, lähtudes seejuures Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja heast tavast. Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 peab KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (täpsustatud KeHJS § 23), edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lg 3 punktis 1 ja 2 ning lõikes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. 2. KAVANDATAV TEGEVUS 2.1. TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu ala asub Tallinna linnas Kesklinna linnaosas, hõlmates 5.58 ha suuruse maa-ala, kuhu kuuluvad Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6, Petrooleumi tn 8, Bensiini tn 9, Bensiini Objekti asukoht: Harju maakond, Tallinna linn, Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 5 / 24 Koostaja: Kobras OÜ Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2026-029 a 9a, 9c ja 9d kinnistud. Detailplaneeringu ala asub Reidi teest lõunas Petrooleumi, Tuukri ja Pikksilma tänavate vahel (joonis 1 ja joonis 2). Joonis 1. Detailplaneeringu ala paiknemine (Tallinna õigusaktide infosüsteem TEELE, skeem lisatud 08.12.2025). Detailplaneeringu koostamise eesmärk on koostada Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6, Petrooleumi tn 8, Bensiini tn 9, Bensiini 9a, 9c ja 9d kinnistutele linnaehituslikult sobiv hoonestuslahendus ning määrata selle alusel moodustatavatele kruntidele ehitusõigus ärihoonete, äripindadega korterelamute, korterelamute ja/või ühiskondlike ehitiste ehitamiseks. Lisaks määrata juurdepääsuteede võimalikud asukohad, ehitiste ehituslikud ja kujunduslikud tingimused ning määrata liikluskorralduse, parkimise, haljastuse, heakorrastuse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Esialgne lahendusskeem on esitatud joonisel 2 ja illustratsioon joonisel 3. Detailplaneeringu ala jääb Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaselt elamu- ja ärihoone juhtotstarbega alale, mis on elamuala, kus hoonete esimesed korrused või muud osad hoonest võivad olla ka kaubandus- ja teenindusfunktsiooni täitvad. Detailplaneering on algatatud üldplaneeringu kohasena. Objekti asukoht: Harju maakond, Tallinna linn, Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 6 / 24 Koostaja: Kobras OÜ Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2026-029 a Joonis 2. Detailplaneeringuala lahendusskeem, millel on näha olemasolevad katastriüksused ja kavandatav maa-ala kasutus (TEELE, skeem lisatud 05.12.2025). Joonis 3. Illustratsioon. Ehitusalune pind 36%, haljastus 40%. (TEELE, skeem lisatud 05.12.2025). Objekti asukoht: Harju maakond, Tallinna linn, Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 7 / 24 Koostaja: Kobras OÜ Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2026-029 a 2.2. TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Tallinna arengustrateegia 2035 Tallinna arengustrateegia visiooni järgi on Tallinn roheline maailmalinn, kus elatakse tulevikku vaatavalt ja pärandit väärtustavalt. Arengustrateegia visiooni viiakse ellu kuue strateegilise sihi kaudu: „sõbralik linnaruum“, „loov maailmalinn“, „terve Tallinn liigub“, „roheline pööre“, „heatahtlik kogukond“ ja „kodu, mis algab tänavast“. Nende järgi on Tallinn looduslähedane linn, kus rohelust nähakse igal pool ja eri tüüpi haljastust kasutatakse nii tänavatel, hoovides, väljakutel kui majadel. Haljastus kujundatakse selliselt, et see oleks elurikkust soosiv. Tallinna linna nähakse liigirikka pealinnana, kus loodus on mitmekesine ja rohevõrk on ulatuslik ja sidus, pakkudes linlastele põnevat looduskeskkonda, puhkevõimalusi ning kaitset äärmuslike ilmastikutingimuste eest. Kliimamuutuste ja äärmuslike ilmastikunähtustega kohanemiseks kasutatakse looduspõhiseid lahendusi (sh sademevee käitlemisel). Linnaruumi nähakse kõigile ligipääsetavana (sh transpordi ja hoonete osas). Arengustrateegia visiooni järgi on erinevad linnaosad/regioonid sidusalt ühendatud, keskuseid on linnas palju, mistõttu elanikele on igapäevategevused ja -teenused kättesaadavad jalutuskäigu kaugusel. Samuti on nii keskustes kui nende ümber omanäolised ja mitmeotstarbelised elupiirkonnad. Sealhulgas hoiab Tallinn oma ehituspärandit ning säilitab võimalikult terviklikke arhitektuurikooslusi, mis moodustavad koos ümbrusesse sulandatud uusarendustega ühtse terviku. Arengustrateegias rõhutatakse läbimõeldult planeeritud linnaruumi tähtsust, mis ühtlasi suunaks elanikke kasutama vähem autosid ja soosiks kasutama aktiivseid liikumisviise ning erinevaid liikumisvahendeid (nt ühistransport, rattad, sõidukite lühirent, sõidujagamine). Seetõttu tuleb detailplaneeringu elluviimisel seada prioriteediks ala ühendamine ühistranspordiga ning piirkonna rattateede võrguga. Tallinna arengustrateegia strateegilised sihid ühtivad algatatud detailplaneeringuga arvestades ala paiknemist linnaruumis olulise ühistranspordi- ja kergliiklustee ääres ning ka alale kavandatavate hoonete kasutamise võimalusi nii elu- kui ka avalikuks otstarbeks. Tallinna rattastrateegia 2018-2027 Tallinna rattastrateegia eesmärgid on: • suurendada rattasõidu osakaalu liikumisviisides; • suurendada rattateede põhivõrgu kättesaadavust; • muuta kooliteekond rattasõbralikuks; • viia rataste parkimise võimalused vastavusse rattakasutuse osakaalu eesmärkidega; • suurendada rattateede tervisevõrgu kättesaadavust. Antud planeeringu kontekstis on asjakohane rattateede põhivõrgu ja rataste parkimise võimaluste planeerimine. Rattateid ja rattaparklaid projekteerides tuleb lähtuda Tallinna rattastrateegias toodud põhimõtetest. Kesklinna linnaosa üldplaneering on koostamisel ja eelhinnangu koostamise ajaks ei ole avalikustatud eskiis, mille nõudeid saaks arvesse võtta. Objekti asukoht: Harju maakond, Tallinna linn, Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 8 / 24 Koostaja: Kobras OÜ Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2026-029 a Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaselt jääb detailplaneeringu ala ehituspiirkonda nr 4 - Bensiini tn, Narva mnt, Filmi tn, Petrooleumi tn ja Põhjaväila vaheline ala. Ala peamised juhtfunktsioonid on elamu- ja ärihoone maa. Lubatud on ühesektsioonilised lahtise hoonestusviisiga korterelamud, Põhjaväila ja Petrooleumi tänava äärde kinnine hoonestus. Maksimaalne ehitiste kõrgus maapinnast on 17 m ja maksimaalne lubatav täisehituse protsent 50. Minimaalne nõutav haljastuse protsent on 30. Lubatud on rajada piirdeid, mis on läbipaistvad ja ei ületa kõrgust 1,2 m. Hoonestuse rajamisel tuleb kinni pidada Kadrioru tüüpi hoonestusest tagades võimalikult palju vaateid merele ja liigendades merelt vaadeldavat Tallinna linna siluetti. Alale võib ehitada 4- kuni 5-korruselisi hooneid. Et säilitada maksimaalselt olemasolevat väärtuslikku kõrghaljastust, tuleb detailplaneeringu koosseisus läbi viia kõrghaljastuse dendroloogiline inventariseerimine. Samuti tuleb detailplaneeringus tuua uue haljastuse rajamise ja olemasoleva hooldamise põhimõtted. Parkimine alal tuleb lahendada krundisiseselt, tagades hoonete funktsioonile vastava normatiivse parkimiskohtade arvu. Soovitatav on võimalusel lahendada parkimine hoonete keldri- või soklikorrusel. Kvartalisisese liikluse projekteerimisel tuleb kasutada liikluse rahustamise meetmeid. Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 detailplaneering on algatatud üldplaneeringu kohasena ja alale koostatakse arhitektuurikonkurss. 2.3. RESSURSSIDE, SEALHULGAS LOODUSVARADE, NAGU MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA, VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS, KASUTAMINE Kuna eelhinnangu koostamise ajal ei ole detailplaneeringu lahendus teada, ei saa täpselt hinnata kasutatavate ressursside mahte ja ei ole ka teada, milliseid ressursse kasutatakse. Detailplaneeringuga kavandatakse peamiselt hoonete ja teede rajamist, milleks on tõenäoliselt vaja ehitusmaavarasid (liiva, kruusa, killustikku), puitu, metalli, vett ja ala haljastamiseks pinnast. Detailplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt tuleb kavandada tänava äärde ainult lühiajaliselt kasutatavad (külaliste) parkimiskohad, mistõttu tuleb parkimine eeldatavalt lahendada kavandatavate hoonete all, mis tähendab hoonete aluse pinnase väljakaevamist ja selle kasutamist kohapeal või selle üle andmist vastavat luba omavale ettevõttele. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei vaja ressursse sellises mahus, mis vajab tavapärasest suuremat maavarade kaevandamist, mis tähendab et selle objekti tõttu ei tule võtta kasutusele täiendavaid alasid loodusliku mitmekesisuse arvelt. 2.4. TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS Hoonete ja teede ehitamisel kasutatakse masinaid ja tehnikat, mis töötab elektritoitel või vedelate kütuste toitel. Antud detailplaneeringualal kavandatav ehitustegevus on tavapärase energiakasutusega ja ei erine teistest samalaadsete hoonekomplekside ehitamisest. Planeeringuala asub kaugkütte piirkonnas, mistõttu soojavarustus lahendatakse kaugkütte baasil. Vastavalt võrgu arengule kavandada hoonetesse ka kaugjahutus. 2.5. TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID, NAGU HEIDE VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU NING MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN Kavandatava tegevuse elluviimisel ei eritu heiteid õhku, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ega lõhna rohkem kui tavapärase ehitustegevuse või sarnase otstarbega hoonete eluaja jooksul. Objekti asukoht: Harju maakond, Tallinna linn, Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 9 / 24 Koostaja: Kobras OÜ Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2026-029 a Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduse andmetel on planeeringualal ja selle lähiümbruses vee-, sademevee, kanalisatsiooni-, side- ja elektritrassid. Kavandatavad hooned ühendatakse olemasolevate trassidega. 2.6. JÄÄTMETEKE JA JÄÄTMETE KÄITLUS Planeeringuga kavandatavate hoonete ehitamise ja kasutamisega ei kaasne tavapärasest erineval määral jäätmeteket. Nii ehitus- kui kasutusajal tuleb jäätmekäitluse korraldamisel lähtuda jäätmeseadusest ning Tallinna jäätmehoolduseeskirjast (Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrus nr 3). Ehitamise etapis tekivad peamiselt ehitus- ja lammutusjäätmed, hiljem hoonete valmides tekivad peamiselt pakendi- ja olmejäätmed. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel on detailplaneeringualal Tallinna Kütuseterminali jääkreostusobjekt (JRA0000045). Jääkreostus on alal likvideeritud, kuid jätkuvalt on ala hinnatud ohtlikuks. Reostus paiknes nii pinnases kui põhjavees, kus saasteaineteks olid aromaatsed süsivesinikud, fenoolid, naftasaadused ja polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud. Detailplaneeringu algatamise käskkirja kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel läbi viia keskkonnaseisundi ülevaatus ja olukorrast lähtuvalt reostusuuring, et prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ja anda juhised edasiseks tegevuseks. 2.7. AVARIIOLUKORDADE TEKKIMISE VÕIMALIKKUS Avarii- ja ohuolukordade tekkimine on ehitustööde käigus igal objektil võimalik juhul, kui ei arvestata tööohutuse nõudeid. Ohtlike olukordade tekkimise välistamiseks on töövõtja (sh ehitusjärelevalve) kohustatud järgima ohutuseeskirju kõikidel tööetappidel ja vältima riskide tekkimise võimalusi. Keskkonnariskide maandamise eest ehitusobjektil vastutab töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja tööohutusnõuetele ning juhistele. Ehituse ajal võivad tekkida avariiolukorrad ehitusmasinatega, mis võivad põhjustada kütuse- või õlilekke. Kütuse- või õlilekke kogus piirdub üldjuhul masinas oleva kogusega. 2.8. ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE JA KATASTROOFIDE OHT Kavandatava tegevuse elluviimise käigus tekkida võivate suurõnnetuste või katastroofide oht on väike ning kavandatav tegevus ise ei soodusta katastroofide või suurõnnetuste tekkimist. Detailplaneeringuga ei kavandata kemikaaliseaduse mõistes suurõnnetuse ohuga ettevõtet. Detailplaneeringuala asub Maa- ja Ruumiameti ohtlike käitiste, veevarustuse, veeohutuse kaardirakenduse kohaselt B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte (Tallinna Vesi AS Veepuhastusjaam) ohuala servas. Ettevõtte ohuala raadius on 2700 meetrit. Ülemiste veepuhastusjaamas toodetakse pinnaveest joogivett. Protsessi käigus kasutatakse desinfitseeriva kemikaalina kloori ja suurõnnetuse all mõistetakse laiaulatuslikku kloorileket. Kloorigaas on rohekaskollane, terava lõhnaga, õhust raskem gaas, mille pilv levib avariikohalt allatuult. Ühinedes õhus veeaurudega moodustub valge udu. Allatuult levides koguneb gaas madalamatesse kohtadesse, kraavidesse ning maa- alustesse kommunikatsioonidesse. Tõusvate õhuvooludega haihtub kloorigaas atmosfääri. Kloorgaas on Objekti asukoht: Harju maakond, Tallinna linn, Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 10 / 24 Koostaja: Kobras OÜ Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2026-029 a mürgine sissehingamisel, lämmatab, ärritab silmi, nahka ja hingamiselundeid. Kloor on tugeva oksüdeeriva toimega ning veeorganismidele väga mürgine (Tallinna Vesi AS koduleht). Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht hädaolukorra seaduse mõistes on väike. Maa- ja Ruumiameti üleujutusohuga alade kaardirakenduse kohaselt ujutab merevesi planeeringuala üle esinemistõenäosusega 1 kord 1000 aasta jooksul. Maa- ja Ruumiameti ohtlike käitiste, veevarustuse, veeohutuse kaardirakenduses nähtava veetaseme tõusu mudeli andmetel ulatub mere üleujutus detailplaneeringualale, kui veetase tõuseb 2,25 m. Seega oht detailplaneeringuala üleujutamiseks on väike. 3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 3.1. MAAKASUTUS Detailplaneeringu ala asub Tallinna linnas Kesklinna linnaosas. Põhja suunas piirneb Reidi teega ja lõunast Tuukri tänavaga. Lääne suunas piirneb planeeringuala Petrooleumi tänavaga ja idas Pikksilma tänavaga. Detailplaneeringuala koosneb tabelis 1 toodud katastriüksustest. Tabel 1. Detailplaneeringualal paiknevad katastriüksused. Katastriüksuse nimi Katastritunnus Pindala Sihtotstarve Petrooleumi tn 8 78401:114:1900 4383.0 m² Ärimaa 100% Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 78401:114:1880 46290.0 m² Tootmismaa 50% Ärimaa 50% Bensiini tn 9 78401:115:1890 4267.0 m² Transpordimaa 100% Bensiini tn 9c 78401:114:0106 212.0 m² Tootmismaa 100% Bensiini tn 9a 78401:115:1900 274.0 m² Transpordimaa 100% Bensiini tn 9d 78401:114:0107 349.0 m² Tootmismaa 100% Detailplaneeringuala on tugeva inimmõjuga, ala on osaliselt hoonestatud, on ulatuslikke parkimisalasid, kuid ala keskosa on haljasala, kus aastate jooksul on eemaldatud endise Tallinna kütuseterminali jääkreostust ja saastunud täitepinnas puhastatud ja asendatud puhta pinnasega. Detailplaneeringualal on naftasaadustega tegeletud juba üle sajandi. Petrooleumi tänava äärde ehitas 1904. a AS Vennad Nobel petrooleumilao. Kuni 1930-ndate aastateni oli enamus detailplaneeringu alast mere põhi, kuhu ladestati Tallinna elektrijaama tuhka, mille tagajärjel nihkus kaldajoon põhja poole. Hiljem (pärast sõda) kasutati täitematerjalina ka olme- ja tööstusprügi. Kaks esimest suuremat (700 m³) kaheksakandilist betoonvooderdisega vertikaalasendis mahutit rajati 1940-ndate aastate algul. Pärast sõda laienes mahutipark territooriumi lõunaosas ligikaudu 1 ha suurusele maa-alale, kus paiknes 16 erineva suurusega (100…200 m³) vertikaal- ja ida pool kümmekond väiksemat horisontaalasendis mahutit. 1950-ndatel aastatel rajati alale ca 0,25 ha suurune õlihoidla. Seal oli muldes 30 väiksemat (15…75 m³) horisontaalasendis tsisterni (AS Maves, 2012). Kütuste väljavedu toimus suuremas mahus Nafta 1 põhjapiiril asunud kitsarööpmelise raudteeharu kaudu ja lääne osas väljastati naftasaadusi tsisternautodele. Pärast kitsarööpalise raudtee likvideerimist 1960-ndate aastate lõpus rajati põhjaossa suur (ca 0,5 ha) bensiiniterminal, kuhu paigaldati 11 erineva suurusega (400…1000 m³) vertikaalasendis mahutit. Pärast selle valmimist jäi osa lõunapoolseid mahuteid tühjaks, ülejäänutes hoiti raskemaid naftasaadusi (ahju- ja diiselkütuseid). Petrooleumi tänava ääres asusid Objekti asukoht: Harju maakond, Tallinna linn, Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 11 / 24 Koostaja: Kobras OÜ Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2026-029 a administratiiv- ja abihooned (laod, garaažid, remonttöökojad). Hoonete ja rajatiste vaheline ala oli valdavalt asfaltkatendiga, mahutite ümbrus oli kaetud killustikuga ja äärealad haljastatud muruga. Pärast vanema mahutipargi järkjärgulist käibest eemaldamist kasvas sinna võsa. Pärast uue terminali valmimist Muugal 1985. a naftasaaduste käitlemine detailplaneeringualal soikus. Mahutid ja rajatised demonteeriti aastatel 1998-1999 (AS Maves, 2012). 3.2. ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, SEALHULGAS MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA, VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab (kaevandamisväärsed kivimid, mineraalid, vedelikud, gaasid, orgaanilised ained) ja kõik see, mida ei ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Maa- ja Ruumiameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei leidu detailplaneeringualal ega selle vahetus läheduses maavarasid ega maavarade geoloogiliste uuringute alasid. Detailplaneeringu ala geoloogiat ja hüdrogeoloogiat on kirjeldatud AS Maves poolt töödes „Tallinn, Bensiini 9a, 9c ja 9d pinnasereostuse uuring“ (2011) ja „Tallinn Nafta tn 1 / Petrooleumi tn 6 ja 8 ning Bensiini tn 9 pinnase seisund pärast kütusereostuse likvideerimist“ (2012). Nimetatud töid on antud eelhinnangus kasutatud. Detailplaneeringu ala asub ca 150 meetri kaugusel Tallinna lahest, Limneamere kuhjetasandikul, Ülemiste- Kadrioru aluspõhjavagumuse idaveeru kohal, kus pinnakatte setete paksus geoloogilise kaardistamise 1:50 000 andmetel on 40 m ümbruses. Valdav osa kunagisest täitepinnasest on eemaldatud ja asendatud puhta pinnasega. Looduslik pinnakate koosneb meresetetest, mille ülaosas levib suhteliselt ühtlane tolm- kuni peenliiv, mis orgaanilise aine sisalduse tõttu on tumehalli värvusega. Sügavamal muutub see heledamaks. Liiv on muutlike geotehniliste omadustega, koheva kuni tiheda olekuga. Endise naftabaasi naabruses tehtud ehitusgeoloogiliste uuringute ja kaevude andmetel ulatub mereliiv 14…24 m sügavuseni maapinnast. Allpool lamavad savikad setted (saviliivad ja liivsavid). Detailplaneeringuala jääb Alamkambriumi Lontova kihistu savide avamusalale (AS Maves, 2011, 2012). Pinnasevesi (pinnakattekihtides sisalduv vesi) levib täites ja mereliivas, alumise vettpidava kihi moodustavad paarikümne meetri sügavuses lamavad savikad setted, eelkõige liivsavi. Pinnaseveekiht toitub sademete arvelt ja vee üldine liikumissuund on kirdesse ja põhja ehk Tallinna lahe poole. Põhjavesi levib Lontova savide all lamavas Vendi liivakivis, mis on maapinnalt lähtuda võiva reostuse eest hüdrogeoloogiliselt kaitstud (AS Maves, 2011, 2012). AS Maves on oma 2012 töös leidnud, et vaadeldava ala pinnasevesi (valdavalt täitepinnases sisalduv põhjavesi) oli eelnevate uuringute alusel kogu alal naftasaadustega reostunud, sisaldades kohati ülenormatiivselt nii aromaatseid süsivesinikke (BTEX) kui ka PAH-e. 2009. aastal oli ka kaevistesse tekkinud vesi sageli naftasaadustega reostunud (sisaldus >600 μg/l) ja veele tekkiv õlikiht tuli eraldada ning ülejäänud vesi separeerida, kuid kaevetööde edenedes ja veepeegli suurenedes isepuhastus vesi päikesekiirguse ja muude keemilis-bioloogiliste protsesside kaasabil üsna kiiresti ja 2012. a kevadel võetud veeproovides jäi naftasaaduste sisaldus juba alla labori määramistäpsust. Seega loeti pinnasevee seisund elamumaa nõuetele vastavaks. Objekti asukoht: Harju maakond, Tallinna linn, Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 12 / 24 Koostaja: Kobras OÜ Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2026-029 a Detailplaneeringuala on linnalisel alal ja olnud pidevas inimkasutuses, mistõttu võib eeldada, et looduslik mitmekesisus on alale vastav. EELIS andmebaasi järgi ei ole detailplaneeringu alal ega selle vahetus läheduses kaitstavate taime-, seene- ega samblikuliikide kasvukohti ega loomaliikide elupaiku. 3.3. KESKKONNA VASTUPANUVÕIME, MILLE HINDAMISEL LÄHTUTAKSE MÄRGALADE, JÕEÄÄRSETE ALADE, JÕESUUDMETE, RANDADE JA KALLASTE, MEREKESKKONNA, PINNAVORMIDE, MAASTIKE, METSADE, NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE, KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE, ALADE, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON ÜLETATUD VÕI VÕIDAKSE ÜLETADA, TIHEASUTUSEGA ALADE NING KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALADE VASTUPANUVÕIMEST Detailplaneeringuala asub linnakeskkonnas ja on merest ca 150 meetri kaugusel. Kaitstavad loodusobjektid Detailplaneeringu alast kagu suunas on lähim kaitstav loodusobjekt ca 220 meetri kaugusel asuv kaitstava looduse üksikobjekti hariliku pöögi kultivari (punaselehine pöök) (KLO4000035) piiranguvöönd. Ca 280 meetri kaugusel edela suunas asub kaitstava looduse üksikobjekti Sile hobukastani (6 puud) (KLO4000147) piiranguvöönd. Ca 340 meetri kaugusel ida ja kagu suunas asub maastikukaitseala eritüübina kaitstav Kadrioru park (KLO1200218). Kaitsealuste liikide leiukohtadest on lähimad III kaitsekategooria liigi liivatülli (Charadrius hiaticula, KLO9108912) ja randtiiru (Sterna paradisaea, KLO9108900) elupaigad, vastavalt ca 150 ja 200 meetrit. II kaitsekategooria liikide kääbus-nahkhiire (Pipistrellus pipistrellus, KLO9110801), pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii, KLO9110802) ja põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii, KLO9110803) elupaigad jäävad ca 200 meetri kaugusele detailplaneeringualast. Natura 2000 võrgustik Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on ca 3,5 km kaugusel asuv Pirita loodusala (RAH0000039) ja ca 4,7 km kaugusel asuv Paljassaare linnuala (RAH0000095). Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid Maa- ja Ruumiameti kultuurimälestiste kaardirakenduse alusel asub detailplaneeringuala arheoloogiamälestise alal Arheoloogiline leiukoht Tallinna Vanasadam (mälestise registri number L31028). Mälestiste registris on ala kohta nimetatud leevendus, et arheoloogilisi uuringuid ei ole vaja teostada kui kaeve- või ehitustöid ei tehta sügavamal kui 1 meeter. Pärandkultuuriobjekte Maa- ja Ruumiameti pärandkultuuri kaardirakenduse andmetel detailplaneeringualal ei asu. Keskkonna vastupanuvõime Ala tundlikkus on vastupanuvõime suurus, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.  Detailplaneeringuala asub Tallinna linnas Kesklinna linnaosas. Objekti asukoht: Harju maakond, Tallinna linn, Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 13 / 24 Koostaja: Kobras OÜ Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2026-029 a  Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringu ala elamu- ja ärihoone juhtotstarbega alal, mis on elamuala, kus hoonete esimesed korrused või muud osad hoonest võivad olla ka kaubandus- ja teenindusfunktsiooni täitvad.  Ala on väga suure inimmõjutusega, alal paiknes Tallinna Kütuse terminal, millest tekkis jääkreostus.  Detailplaneeringu alal on jääkreostuse likvideerimiseks ulatuslikult eemaldatud pinnast, see puhastatud ja osaliselt asendatud puhta täitepinnasega.  Põhjavesi levib Lontova savide all lamavas Vendi liivakivis, mis on maapinnalt lähtuda võiva reostuse eest hüdrogeoloogiliselt kaitstud.  Kavandataval tööalal kaitsealuseid liike ega elupaiku registreeritud ei ole, samuti ei asu tööalal ühtegi kaitstavat ala, sh Natura 2000 võrgustiku ala.  Detailplaneeringu ala asub arheoloogilisel leiukohal Tallinna Vanasadam (mälestise registri number L31028). Teadaolevalt ei ole detailplaneeringuala piirkonnas selliseid alasid, kus oleks õigusaktidega kehtestatud nõudeid ületatud või kus võidakse neid ületada. 3.4 INIMESE TERVIS JA HEAOLU NING ELANIKKOND Soojussaared Kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt linnades, aga ka tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt: asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad linnaruumi õhku ja ohustavad inimeste tervist. Soojussaare efekti saab leevendada piirates planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse akumuleerimist ning rakendades linnakeskkonnas mikroklimaatilisi meetmeid, säilitades ja laiendades rohealasid, haljastust ja veekogusid (Keskkonnaagentuur. Ilm). Kuumalainete mõju aitab leevendada haljastuse ja veealade suurem osakaal linnades ja eelkõige varju pakkuva kõrghaljastuse olemasolu või selle kavandamine läbi planeeringute. Linnade soojussaarte efekti leevendamisel tuleb tagada hea õhuliikuvus linnaruumis, võttes seda arvesse hoonestuse (maksimaalne täisehitatus) ja rohealade planeerimisel (Keskkonnaministeerium, 2015). Maa- ja Ruumiameti soojussaarte kaardirakenduse andmetel on detailplaneeringualal soojussaari kaardistatud (nt 19.06.2021; 23.06 ja 25.06. 2020), kuid seni ei ole alal väga suurt temperatuuri tõusu tekkinud seetõttu, et detailplaneeringuala on suures osas olnud haljasala. Seega ala hoonestamisel on oluline rakendada meetmeid (varju pakkuv kõrghaljastus, heledatoonilised materjalid, rohekatused, tehisveekogud jms) soojussaare tekke minimeerimiseks. Radoon Inimese tervist võib mõjutada radooni sisaldus kavandatava tegevuse alal olevas maapinnas. Tallinna linn kuulub keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa alusel kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu. Eesti pinnase radooniriski kaardi (andmed 2023. a seisuga) andmetel kuulub Tallinna linn kõrge või väga kõrge radooniriskiga omavalitsuste klassi. Detailplaneeringu ala jääb radooniriski ruutkaardi (500x500m) andmetel väärtusklassi 50-100 kBq/m3. Kõrge ja eriti kõrge Objekti asukoht: Harju maakond, Tallinna linn, Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 14 / 24 Koostaja: Kobras OÜ Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2026-029 a radooniriskiga (>50 kBq/m³) alad on iseloomulikud Põhja-Eesti klindivööndile Narvast kuni Pakri saarteni, kus radoonisisaldus võib kohati ületada 500 kBq/m³ piiri. Kõrge radoonisisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus. Radoon on värvitu, lõhnata ja maitseta radioaktiivne gaas. Rn on õhust ligi 7,7 korda raskem. See difundeerub pinnasest õhku peamiselt rõhkude erinevuse tulemusel, kuid samuti koos geogaasidega (He-, N- ja C-ühendid) ja vee koostisest. Rn-sisaldus pinnaseõhus saavutab stabiilsuse ligi 2 m sügavusel maapinnast ja sügavamal. Mida lähemale maapinnale, seda intensiivsemalt toimub pinnaseõhu aereerumine ja Rn migreerumine õhku. Siseruumide õhu koostises kontsentreerub Rn keldrites ja majade esimestel korrustel, eriti ventilatsiooniga kaasnevate vaakumiilmingute tingimustes. Keskkonnaministeeriumi väljatöötatud „Radooni riikliku tegevuskava“ (2019) kohaselt loetakse kõrge radooni(Rn)-sisaldusega pinnasteks alasid, milles Rn-sisaldus pinnaseõhus jääb vahemikku 50-250 kBq/m3. Radooni kontsentratsiooni ühik on (k)Bq/m3 (kilo) bekerelli kuupmeetris, mis näitab, mitu radooniaatomit laguneb ühes sekundi jooksul ühes õhu kuupmeetris. Maailma Terviseorganisatsiooni WHO (World Health Organisation) andmetel on inimorganismi sattuv Rn (radoon-222) suitsetamise järel tähtsuselt teisel kohal olev kopsuvähi tekkimise tõenäosuse suurendaja. Teaduslikud uuringud viitavad, et 3-14% kopsuvähi juhtumitest on tingitud ruumide siseõhus sisalduvast radoonist. Sissehingatud Rn-rea elementidest radioaktiivne kiirgusallikas pikaks ajaks, mis lisanduvate annuste puhul kogu elu jooksul täieneb (Keskkonnaministeerium, 2019). Maapinnast väljunud radoon hajub atmosfääris kiiresti ja sellest tulenevalt on välisõhus radooni kontsentratsioon tavaliselt 10-30 kBq/m3. Siseõhus võib radooni kontsentratsioon olla mitu korda kõrgem ning ulatuda kuni mitmekümne tuhande Bq/m3. Üldjuhul kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate hoonete puhul, milles pole rakendatud radoonikaitsemeetmeid, on hoonete siseõhus ka radooni kontsentratsioon kõrge. Selle peamiseks põhjuseks on majaaluse pinnase kõrge radooniriski tase, mille põhjustavad aluspõhja uraanirikkad kivimid – graptoliitargilliit, oobolus fosforiit, mõned Devoni settekivimite erimid jt. Täiendav radoon võib pärineda põhjaveest, ehitusmaterjalidest ja pinnakattes olevatest rändkividest (Keskkonnaministeerium, 2019). Standardis EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodud väidet, et elamutele ja avalikele hoonetele tuleb radoonitaseme mõõtmised pinnases alati teha, ei ole vajalik tõlgendada absoluutsena. Näiteks Soome Kiirgusohutuskeskus STUK tõdeb, et pinnaseõhu radoonisisalduse ajalise muutlikkuse ja selle tõttu, et ehitamise käigus pinnase teisaldamistööde tõttu võib esialgne olukord oluliselt muutuda, on mõõtmistulemused raskesti tõlgendatavad ja alati ainult viitava iseloomuga, mistõttu radoonikaitsemeetmete rakendamine uute hoonete ehitamisel on vähem kulukas kui maa-ala radooniuuring. On oluline ka välja tuua, et pinnaseõhu radoonisisaldusel puudub iseseisev tähendus kiirgusohutuse seisukohast. Oluline on hoonete siseõhu radoonisisaldus, mille aasta keskväärtus hoone tavapärasel kasutamisel, nn viitetase, on õigusaktidega reguleeritud. Vastavalt standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, millest projekteerimise käigus on soovitatav juhinduda, on pinnaseõhu radoonisisaldus üks rohkem kui kümnest sisendparameetrist, mille põhjal on võimalik arvutuslikult hinnata tulevase hoone siseõhu radoonisisaldust. Pinnaseõhu radoonisisalduse mõõtmise vajadust saab eelnevalt hinnata muude sisendparameetrite eeldatavatest väärtuste Objekti asukoht: Harju maakond, Tallinna linn, Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 15 / 24 Koostaja: Kobras OÜ Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2026-029 a vahemikest lähtudes. Asjakohane on detailplaneeringus viidata radooniprobleemi käsitlemise vajadusele, kuid uuringu vajaduse üle otsustamine võiks jääda hoonete projekteerija pädevusse ja tema otsustada, mil viisil ta garanteerib, et projekti kohaselt ehitatud hoone hilisema kasutuse käigus siseõhu radoonisisaldusele kehtestatud nõuetele vastab. Müra Keskkonnamüra on soovimatu või kahjulik välisõhus leviv heli, mille tekitab inimene oma tegevusega, sealhulgas transpordivahendi, maanteeliikluse, raudteeliikluse, lennuliikluse ning tööstusettevõtete tekitatud müra. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra siht- ja piirväärtused erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt. Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Tallinna keskkonnamüra vähendamise tegevuskava 2025-2029 eelnõu lisa 7 kohaselt ei kuulu detailplaneeringuala rohealade, vaiksete alade ega nende alade hulka, kus on tagatud müratase Ld < 55,0 dB. Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringuala juhtotstarve elamu- ja ärihoone maa, mis kuulub III kategooriasse, kus liiklusmüra sihtväärtus on 60 dBA ja tööstusmüra sihtväärtus 55 dBA. Detailplaneeringualale avaldub peamiselt Reidi teelt tulev liiklusmüra ja sadamast kanduv tööstusmüra. Kuna detailplaneeringuala on valdavalt hoonestamata, levib müra kaugemale kui hoonestatud alal. Tallinna linna välisõhu mürakaardi ning Maa- ja Ruumiameti mürakaardi kaardirakenduse (2022 siseriiklikud mürakaardid) andmetel on detailplaneeringualal päevane summaarne (liiklusmüra + tööstusmüra) müratase valdavalt vahemikus 60-64 dB. Vahetult Reidi tee ääres on 65-69 dB. 4. PLANEERITAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD OLULISED KESKKONNAMÕJUD 4.1. MÕJU PINNASELE JA MAASTIKULE Ehitustegevusega kaasnevad pikaajalised mõjud, nagu taimestiku eemaldamine, pinnasetööd ja maastikuilme muutumine. Tegemist on tugeva inimmõjuga piirkonnaga ja seetõttu kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju pinnasele. Vaid detailplaneeringuala põhjaosas, Reidi tee ääres, on vähesel määral kõrghaljastust. Detailplaneeringuala keskosa on korrastatud haljasalaks pärast reostunud pinnase eemaldamist ja puhta pinnasega täitmist. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimisel asendub ala lääneservas olemasolev hoonestus ja ülejäänud alal valdavalt lage ala elamu- ja äriotstarbelise hoonestusega, mis moodustab kesklinna sobiva hoonetekompleksi. Planeeringualale jäävate hoonete kasutusaegne mõju pinnasele ja maastikule on pikaajaline, kuid arvestades, et tegemist on kesklinnaga, on mõju lokaalne ja väheoluline. Maastiku muutus kaasneb uute ehitiste Objekti asukoht: Harju maakond, Tallinna linn, Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 16 / 24 Koostaja: Kobras OÜ Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2026-029 a rajamisega, kuid ala sihtotstarbelisse kasutusse võtmine ja korrastatud elukeskkonna loomine avaldab maastikuilmele positiivset mõju. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju pinnasele ja maastikule. 4.2. MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE Detailplaneeringualal ega selle lähipiirkonnas pinnaveekogusid ei ole, mistõttu mõju pinnaveele puudub. Detailplaneeringualal on jääkreostusobjekt Tallinna kütuseterminal, mille alalt on reostunud pinnast eemaldatud, puhastatud ja ka puhast pinnast juurde toodud. Lisaks on kaevetööde käigus kogunevat reostunud pinnasevett puhastamiseks kokku kogutud ja ka lastud kohapeal päikesevalguse käes puhastuda. AS Maves 2012 töö järeldusena on leitud, et pinnasevesi vastab elamumaal kehtivatele normidele ja loetud ala puhastatuks. Kavandatava tegevuse mõju põhjaveele võib avalduda, kui kavandatakse maa-aluste korruste rajamist (nt maa- alune parkla). Maa-aluste korruste kavandamise korral viia vajadusel läbi hüdrogeoloogiline eksperthinnang vundamendi kaevistest väljapumbatava vee koguste ja pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta ning väljapumbatava vee ärajuhtimisvõimaluste kohta. Detailplaneeringu alal ei ole puurkaeve ja alale ei ulatu puurkaevude hooldusalasid ega sanitaarkaitsealasid, mistõttu ohtu põhjavee kvaliteedile kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole. Rajatavate hoonete veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse vastavalt AS Tallinna Vesi poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele. Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse varem piirkonnas koostatud ehitusprojektide tehnovõrkude lahendustega. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju pinnaveele. Ehitusaegsete reostuse vältimise meetmete rakendamisel ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasnevalt olulist negatiivset mõju põhjavee kvaliteedile. 4.3. MÕJU JÄÄTMETEKKELE JA ENERGIAKASUTUSELE Ehitustegevusega kaasneb ehitus- ja lammutusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Tallinna linna jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Kui ehituse käigus välja kaevatav pinnas on reostunud, tuleb seda käsitleda jäätmena. Maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist kui ressurssi võib väljaspool kinnisasja kasutada ainult Keskkonnaameti loal. Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaks nädalat enne kavandatavat tegevust vastavalt maapõueseaduse §-le 97. Samuti kaasneb jäätmete teke hoonete kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Objekti asukoht: Harju maakond, Tallinna linn, Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 17 / 24 Koostaja: Kobras OÜ Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2026-029 a Energiakasutus on peamiselt seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil. Mõningal määral kasutatakse ehitusprotsessis elektrienergiat. Rajatavate hoonete energiamahukus on väike ning peamiselt vajatakse elektrienergiat. Eeldatavalt lahendatakse hoonete kütmine kaugkütte baasil, mis omakorda eeldab kütuse/energia kasutamist. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju jäätmetekkele ja energiakasutusele. 4.4. MÕJU VÄLISÕHU KVALITEEDILE, MÜRA JA VIBRATSIOONI TASEMELE Ehitustegevusega kaasneb suurenenud liiklussagedus, mistõttu tekib rohkem liiklusmüra ja mõningal määral suureneb ka tahkete osakeste eraldumine (nt eemaldatava pinnase ja ehitusmaterjalide veoga). Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Töödeks tuleb kasutada tehniliselt töökorras tehnikat, mis vähendab õhusaaste teket. Kasutuses mitteoleval masinal seisata mootor. Transpordist eralduvate saasteainete tasemed jäävad nii praegu kui detailplaneeringu elluviimise järel eeldatavalt alla kehtestatud piirväärtusi (keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“). Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Tegemist on ajutise ja lühiajalise mõjuga, mis ei ole KeHJS mõistes oluline. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd tuleb läbi viia tööpäevadel kella 07.00-19.00. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see mõju on lühiajaline. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile). Ehitustegevuse ajal tuleb hoida müra normtaseme piirides, seega tuleb rakendada müra vähendamise meetmeid nagu näiteks välja lülitada masinad, mida hetkel ei kasutata, kõik masinad ja seadmed hoida heas korras ning vajadusel varustada summutiga. Ehitusaegse liiklusmüra vähendamiseks on soovitatav korraldada ehitusaegne liiklus nii, et võimalikult vähe mõjutatakse ümberkaudseid alasid. Müra allikaks hoonete kasutusperioodil võivad olla fassaadile kinnitatavad müra tekitavad tehnoseadmed ((jahutussüsteemi) ventilaatorid jms). Seetõttu tuleb olulist tähelepanu pöörata nende asukoha valikule ja seadme(te) müratasemele, valides võimalikult vaikse müratasemega seadmed. Kuna antud detailplaneeringuga kavandatakse planeeringualale mitut hoonet, millel on elamu- ja ärifunktsioon, on oluline järgida kõrvalasuvate hoonete suhtes normtasemete tagamise vajadust ja paigaldada müratekitavad tehnoseadmed selliselt, et need võimalusel ei oleks elamute suunas. Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisale 1 rakendatakse tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Detailplaneeringualast lõunas ja idas on samuti elamu funktsiooniga hooned, kuid neid jäävad eraldama planeeringualast Tuukri ja Pikksilma tänavad ja müra mõju ei ole eeldatavalt oluline. Võimalusel kavandada hoonetesse kaugjahutus. Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole olulist mürataseme suurenemist ega vibratsiooni teket ette näha. Objekti asukoht: Harju maakond, Tallinna linn, Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 18 / 24 Koostaja: Kobras OÜ Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2026-029 a 4.5. MÕJU VALGUSE, SOOJUSE, KIIRGUSE JA LÕHNA ERALDUMISELE Ehitustööde ajal toimub ehitusobjekti valgustamine. Ala valgustamisega ei kaasne olulist mõju, sest alal ja selle lähiümbruses ei ole kaitsealuseid liike, keda öine valgus võiks häirida. Lisaks on linnas üldiselt valgustust rohkem ja kui valgustus on suunatud objekti piiresse, mitte ei valgustata ümbritsevat ruumi, siis häiriv mõju on minimaalne. Hoonete soojavarustamise tagamisel tuleb kasutada kaugkütet, kuna tegemist on Tallinna linna kaugküttepiirkonnaga vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusele nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“. Detailplaneeringu ala pinnases võib Tallinna radooniriski kaardi kohaselt esineda kõrget radooni sisaldust, mistõttu tuleb kasutusele võtta asjakohased meetmed radooni eraldumiseks siseruumidesse ja tagada korralik ehituskvaliteet, et oleks radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule ning hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusele nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“. Vajadusel teostada pinnaseõhus radoonitaseme mõõtmised vastavalt Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjalile „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“. Vajalike meetmete rakendamisel ei ole kavandatava tegevusega kaasnevalt ette näha olulisi ebasoodsaid mõjusid. Kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha. Detailplaneeringu elluviimisel ei ole olulist mõju valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna eraldumisele. 4.6. MÕJU LOODUSKAITSELISTELE OBJEKTIDELE, TAIMESTIKULE JA LOOMASTIKULE Detailplaneeringualal ega selle vahetus läheduses ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid, samuti ei ole alal ega vahetus läheduses kaitsealuste liikide leiukohti ega võõrliikide leiukohti. Tegemist on tugeva inimmõjuga alaga, mistõttu on liikide leiukohtade puudumine alal tõenäoline. Seega mõju looduskaitselistele objektidele, taimestikule ja loomastikule puudub. 4.7. MÕJU KULTUURIPÄRANDILE Kavandatav tegevus asub arheoloogilise leiukoha Tallinna Vanasadam (mälestise registri number L31028) alal. Muinsuskaitseseaduse järgi on arheoloogiline leiukoht paik, kust on leitud arheoloogilisi leide ja kus neid võib veel esineda. See tähendab, et inimesed on maa-alal minevikus elanud ja toimetanud ning nende tegevuste jäljed on pinnases säilinud. Arheoloogiliseks leiukohaks määramine mõjutab piirkonna elanike ja seal liikujate tegemisi üsna vähe. Tallinna Vanasadama arheoloogiliseks leiukohaks määramine ei muuda linlaste igapäevaelu. Maa-alal võib endiselt kuni ühe meetri sügavuseni kaevata ilma Muinsuskaitseametilt tööde luba taotlemata. Küll aga peab sügavamate trasside rajamisel või hoonete ehitamisel juba planeerimisfaasis arvestama, et tõenäoliselt asuvad sellel maa-alal arheoloogilised leiud (Muinsuskaitseameti koduleht). Objekti asukoht: Harju maakond, Tallinna linn, Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 19 / 24 Koostaja: Kobras OÜ Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2026-029 a Arheoloogilises leiukohas on kohustus teha arheoloogiline uuring enne ehitamist, teede, kraavide ja trasside rajamist ning muid mulla- ja kaevetöid. Uuringu vajaduse ja ulatuse määrab Muinsuskaitseamet lähtuvalt kavandatud tööde iseloomust ning mahust. Arvestades arheoloogilises leiukohas kehtivate nõuetega, ei ole kavandataval tegevusel olulist mõju kultuuripärandile. 4.8. MÕJU SOTSIAALSELE KESKKONNALE Arvestades, et detailplaneeringuala asub kesklinnas, omab head ühendust ühistranspordiga ja kergliiklusteedega, saab planeeringuala tulevastele kasutajatele ja teenuste tarbijatele tagada tervisliku keskkonna ning väga head kasutusvõimalused erinevate liikumisviiside harrastajatele. Detailplaneeringu elluviimisel on positiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale, sest korrastatud avalik ruum loob turvalisema keskkonna. Eelnevat arvestades on mõju sotsiaalsele keskkonnale pigem positiivne. 4.9. MÕJU KLIIMAMUUTUSTELE JA KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE Kliimamuutuste peamiseks põhjustajaks on kasvuhooneefekt, mis tekib teatud gaaside, näiteks süsinikdioksiidi (CO2), metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaaside paiskumisel atmosfääri. Need gaasid toimivad Maa atmosfääris nagu kasvuhooneklaas, st püüavad päikesevalguse kinni ja takistavad selle tagasipeegeldumist kosmosesse, mis omakorda soodustab globaalset soojenemist. Kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist põhjustavad näiteks fossiilkütuste põletamine, loomakasvatus ja lämmastikku sisaldavate väetiste kasutamine. Kliimamuutustele avaldab mõju ka metsade raiumine, sest metsad aitavad kliimat reguleerida, sidudes atmosfäärist süsihappegaasi (Euroopa Komisjoni veebileht, 05.01.2026). Arvestades planeeringuala asukohta ja teadaolevat detailplaneeringu eesmärki, ei ole ette näha detailplaneeringu elluviimisega, nii ehitus- kui ka kasutusperioodil, olulist mõju, mis intensiivistaks kliimamuutusi. Lisaks ei ole ette näha kasvuhoonegaaside heite olulist suurenemist, sest suuremateks kasvuhoonegaaside heite allikateks on ehitusmaterjalide tootmisest ja majade kasutusest (küte, ventilatsioon) tulenev heide. Ette ei ole näha ka kliimamuutusest tulenevate oluliste negatiivsete mõjude intensiivistumist. Detailplaneeringualal on oht soojussaarte intensiivistumiseks, sest hoonestatakse ala, mis hetkel on suures osas haljasala. Soojussaarte tekke vältimiseks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid (heledad materjalid, kõrghaljastus ja suur roheala osakaal jms). Üleujutusoht piirkonnas on suhteliselt väike, st tõenäosus üleujutuse tekkeks on kord 1000 aasta jooksul. Seega mõju kliimamuutustele on väheoluline. 4.10. TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS Planeeringualal ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke ehitisi ega tegevusi. Seega avariiolukordade tekkimise võimalikkus on seotud ehitusaegse tegevusega. Avariiolukordade tekkimise võimaluse minimeerimiseks tuleb kasutada töökorras tehnikat, pidada kinni tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuetest ning avariiolukorrast tingitud reostuse tekkimisel rakendada viivitamatult selle likvideerimismeetmeid. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga avariiolukordasid. Objekti asukoht: Harju maakond, Tallinna linn, Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 20 / 24 Koostaja: Kobras OÜ Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2026-029 a 4.11. TEGEVUSEGA KAASNEVA MÕJU VÕIMALIKKUS, KESTUS, SAGEDUS JA PÖÖRDUVUS, SEALHULGAS KUMULATIIVNE JA PIIRIÜLENE MÕJU Tegevuse planeerimisel tuleb arvestada võimalike alale jäävate kaitsevöönditega ja kooskõlastada seaduses või kohaliku tasandi määrustes ja ettekirjutustes ettenähtud ehitiste ja rajatiste asukohad. Nõuete täitmistega on võimalik minimeerida negatiivsete mõjude avaldumise tõenäosust. Ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda teiste samas piirkonnas toimuvate samalaadsete tegevustega, kuid hetkel ei ole teada selliseid arendusi lähipiirkonnas, millega koostoimes võiks tekkida kumulatiivne mõju. Maa-ala hoonestamise mõjud on pikaajalised, aga mitte pöördumatud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja ajutised. Detailplaneeringu elluviimisel ei kaasne riigipiiriülest mõju. Kokkuvõtvalt kavandatava tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus ei ole olulise mõjuga, sh ei kaasne kumulatiivset ega piiriülest mõju. 5. EELHINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUS Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang on koostatud Tallinna linnas Kesklinna linnaosas Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringuga (algatatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.12.2025 käskkirjaga nr T-11-1/25/40) kavandatavale tegevusele, selgitamaks välja KSH algatamise ja läbiviimise vajalikkus. KSH eelhinnang on koostatud tuginedes K-Projekt Aktsiaseltsi poolt koostatud situatsiooniskeemile, lahendusskeemile ja illustratsioonile. Detailplaneeringuala hõlmab 5.58 ha suuruse maa-ala, kuhu kuuluvad Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6, Petrooleumi tn 8, Bensiini tn 9, Bensiini 9a, 9c ja 9d kinnistud. Detailplaneeringu ala asub Reidi teest lõunas Petrooleumi, Tuukri ja Pikksilma tänavate vahel. Detailplaneeringu eesmärk on detailplaneeringuga hõlmatud kinnistutele kavandada linnaehituslikult sobiv hoonestuslahendus ning määrata selle alusel moodustatavatele kruntidele ehitusõigus ärihoonete, äripindadega korterelamute, korterelamute ja/või ühiskondlike ehitiste ehitamiseks. Lisaks määrata juurdepääsuteede võimalikud asukohad, ehitiste ehituslikud ja kujunduslikud tingimused ning määrata liikluskorralduse, parkimise, haljastuse, heakorrastuse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringu ala jääb Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaselt elamu- ja ärihoone juhtotstarbega alale, mis on elamuala, kus hoonete esimesed korrused või muud osad hoonest võivad olla ka kaubandus- ja teenindusfunktsiooni täitvad. Detailplaneering on algatatud üldplaneeringu kohasena. Planeeringu elluviimisel moodustub detailplaneeringualale uus terviklik funktsionaalne korterelamutega ja äripindadega kaasaegne linnakeskkond. Keskkonnamõju strateegiise hindamise eelhinnangu alusel ei ole vajalik algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist järgnevatel põhjustel: 1. kavandatav tegevus ei põhjusta maakasutuse muutusega olulist mõju, sest kesklinnas luuakse kaasaegne ja funktsionaalne elu- ja ärikeskkond varasemalt jääkreostusest puhastatud ja valdavalt kasutuseta ala asemele; Objekti asukoht: Harju maakond, Tallinna linn, Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 21 / 24 Koostaja: Kobras OÜ Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2026-029 a 2. kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist; 3. planeeringu realiseerimisega ei kaasne tegevusi, millega kahjustataks oluliselt keskkonnaseisundit. Detailplaneeringu käigus koostatakse vajadusel täiendavad uuringud (nt hüdrogeoloogiline uuring, radooni sisaldus pinnaseõhus); 4. planeeringuga hõlmatud alal ega selle lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus võiks ebasoodsalt mõjutada; 5. kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, kui arvestatakse muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuetega ehitustööde läbiviimiseks arheoloogilises leiukohas; 6. kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist ega sotsiaalset keskkonda, sest tegevusega ei kaasne olulist õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Liikluskoormuse perioodilisest kasvust tulenev võimalik liiklusmüra tase jääb eeldatavalt jätkuvalt müra normtasemete piiresse; 7. kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega lõhnahäiringu teket; 8. kavandatava tegevusega ei ole ette näha pinnase ega põhjavee reostamise ohtu. Alal on jääkreostus likvideeritud, kuid vastavalt detailplaneeringu algatamise käskkirjale tehakse detailplaneeringu koostamise käigus keskkonnaseisundi ülevaatus ning olukorrast lähtuvalt reostusuuring; 9. kavandatava tegevusega ei ole ette näha kliimamuutustest tulenevate mõjude intensiivistumist. Soojussaarte tekke intensiivistumise vältimiseks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid (heledatoonilised materjalid, kõrghaljastus, suur haljasalade osakaal, õhu liikumine jms); 10. lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ei ole ette näha detailplaneeringuga kavandatud tegevusega kaasnevat muud olulist ebasoodsat keskkonnamõju; 11. puuduvad muud olulised asjaolud, mis detailplaneeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajaduse. Lähtudes eelpool toodud informatsioonist ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha ja KSH algatamine ei ole vajalik. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada meetmeid (4. ptk) riskide ilmnemise tõenäosuse vähendamiseks ja täiendavate seiremeetmete määramine ei ole asjakohane. Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab detailplaneeringu koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid, ilma selleks paralleelselt detailplaneeringuga kulgevat KSH protsessi algatamata. Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 peab KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (täpsustatud KeHJS § 23), edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lg 3 punktis 1 ja 2 ning lõikes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Objekti asukoht: Harju maakond, Tallinna linn, Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 22 / 24 Koostaja: Kobras OÜ Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2026-029 a 6. KASUTATUD ALLIKAD Seadusandlus 1. Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016. 2. Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrus nr 19. 3. Hädaolukorra seadus, vastu võetud 08.02.2017. 4. Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004. 5. Kemikaaliseadus, vastu võetud 29.10.2015. 6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005. 7. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016 8. Muinsuskaitseseadus, vastu võetud 20.02.2019.Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015. 9. Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, keskkonnaministri 29.08.2005 määrus nr 224. 10. Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus, Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrus nr 9. 11. Tallinna jäätmehoolduseeskiri, Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrus nr 3. 12. Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel, keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28. 13. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid, keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. 14. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75. Strateegilised planeerimisdokumendid, valdkondlikud tegevuskavad 1. Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering, kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 9.12.2004 määrusega nr 54. 2. Tallinna arengustrateegia 2035, vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 17.12.2020 määrusega nr 26. 3. Tallinna rattastrateegia 2018-2027. 4. Tallinna üldplaneering, kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3. 5. Kesklinna linnaosa üldplaneering, koostamisel. 6. Radooni riiklik tegevuskava, Eesti Keskkonnaministeerium, Tallinn, 2019. 7. Tallinnakeskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2025–2029. Muud allikad: 1. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur (andmete seis 06.02.2026). 2. Eesti pinnase radooniriski kaart, Eesti Geoloogiateenistus. https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc87537 5e. 3. Euroopa Komisjoni veebileht. Kliimamuutuste põhjused - Climate Action - Euroopa Komisjon, https://climate.ec.europa.eu/climate-change/causes-climate-change_et#kasvuhoonegaasid (viimati vaadatud 10.02.2026). Objekti asukoht: Harju maakond, Tallinna linn, Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 23 / 24 Koostaja: Kobras OÜ Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2026-029 a 4. Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes, standard EVS 840:2023. 5. Keskkonnaagentuur. Ilm kodulehekülg https://www.ilmateenistus.ee/kliima/soojussaared/ (viimati vaadatud 06.02.2026) 6. Kliimamuutuste mõjude hindamine ja kohanemismeetmete väljatöötamine planeeringute, maakasutuse, inimtervise ja päästevõimekuse teemas (KATI). Keskkonnaministeerium, 2015. 7. Kultuurimälestiste register https://register.muinas.ee/ (viimati vaadatud 10.02.2026). 8. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused https://geoportaal.maaamet.ee/ (viimati vaadatud 10.02.2026). 9. Muinsuskaitseameti koduleht, https://muinsuskaitseamet.ee/uudised/tallinna-vanasadamast-saab- arheoloogiline-leiukoht (viimati vaadatud 10.02.2026). 10. Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016). Keskkonnaministeerium. 11. Tallinna Vesi AS koduleht https://tallinnavesi.ee/ettevote/tegevused/veepuhastus/klooriavarii/ (viimati vaadatud 06.02.2026). 12. Tallinna õigusaktide infosüsteem TEELE, https://www.tallinn.ee/et/teenused/tallinna-oigusaktide- infosusteem-teele. 13. Tallinn, Bensiini 9a, 9c ja 9d pinnasereostuse uuring. AS Maves, 2011. 14. Tallinn, Nafta tn 1 / Petrooleumi tn 6 ja 8 ning Bensiini tn 9 pinnase seisund pärast kütusereostuse likvideerimist, AS Maves, 2012. Objekti asukoht: Harju maakond, Tallinna linn, Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 24 / 24 Koostaja: Kobras OÜ Saatja: "Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet" <[email protected]> Saaja: [email protected], [email protected] Teema: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Kiri, 14.07.2026, Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu deta ... Kuupäev: 2026-07-14 12:18 Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Asutus: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Dokumendi liik: Kiri Reg. kpv.: 14.07.2026 Reg. nr.: 10-11/1697-1 Pealkiri: Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta seisukoha küsimine