Ettepanekute küsimine

LUUNJA VALLAVALITSUS Keskkonnaministeerium Kaitseministeerium Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium 02.07.2021 nr 7-2/825 Teavitamine Luunja valla üldplaneeringu ja KSH algatamisest ja ettepanekute küsimine koostatud lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele Luunja Vallavalitsus on asunud koostama Luunja valla üldplaneeringut, koostatud on üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsus. Luunja Vallavolikogu algatas 27. juuni 2019 otsusega nr 39 Luunja valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS§ 76 lõikest 2 kaasatakse üldplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Luunja Vallavalitsus on koostanud üldplaneeringule lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse vastavalt PlanS § 80 lõigetele 1 ja 2 ja PlanS § 6 punktile 12. PlanS § 81 lõike 1 kohaselt esitame Teile üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse nende kohta ettepanekute saamiseks. PlanS § 81 lõike 2 kohaselt on Teil õigus esitada üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast Puiestee tn 14 Telefon 741 7319 [email protected] Luunja alevik Fax 741 7398 www.luunja.ee Tartumaa 62222 Reg. nr. 75003476 a/a EE982200001120133283 lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta. Palume ettepanekud esitada hiljemalt 02.08.2021 e-posti aadressile: [email protected] PlanS § 81 lõike 4 kohaselt kui isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta ei soovi üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid esitada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Aivo Paabo majandusnõunik vallavanema ülesannetes Lisad: 1. Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneeringu keskkonnamõju strateergilise hindamise väljatöötamise kavatsus; 2. Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneeringu lähteseisukohad; 3. Maakasutuse kaart. Eddy Märtin [email protected]  Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2021–121 Asukoht (L–Est’97) X 6476250 Y 670700 Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Planeeringuala: TARTU MAAKOND, LUUNJA VALD Tellija: LUUNJA VALLAVALITSUS Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Juhteksperdid: URMAS URI, TEELE NIGOLA KSH juhteksperdi abi: NOEELA KULM Üldplaneeringu projektijuht: TEELE NIGOLA Keskkonnaekspert: MARITE BLANKIN Kontrollis: ENE KÕND Juuni 2021 TARTU  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus PLANEERINGUALA: Tartu maakond, Luunja vald TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine Luunja valla üldplaneeringule ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneeringule TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine TÖÖ TELLIJA JA Luunja Vallavalitsus ÜLDPLANEERINGU Puiestee 14, Luunja alevik 62222 KOOSTAMISE Luunja vald KORRALDAJA: Tartu maakond Kontaktisik: Eddy Märtin Arendusnõunik Tel 5199 1901 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee KSH juhteksperdid: Urmas Uri (KSH juhteksperdi õigused ja KMH tunnistus nr KMH0046) Tel 730 0310 [email protected] Teele Nigola Tel 730 0310 [email protected] Kontaktisik: Noeela Kulm Tel 730 0310, 5693 9300 [email protected] Ekspertrühm: Urmas Uri, Teele Nigola – KSH juhteksperdid Noeela Kulm – mõju looduskaitselistele väärtustele, Natura hindamine Marite Blankin – mõju kliimale ning õhukvaliteedile ja müratasemetele Maris Palo – mõju maastikule ning mõju inimese tervisele ja heaolule Ene Kõnd – mõju pinna- ja põhjaveele Konsultandid: Reet Lehtla – maastikuarhitekt-planeerija Erki Kõnd – projekteerija Tanel Mäger – geoloog Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 2 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri, Teele Nigola. 3. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012. Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 4. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm – Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18. 5. Kutsetunnistused: • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola; • Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola. Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 3 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus SISUKORD 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt, ulatus ja eesmärk ............................................. 5 2. Üldplaneeringu ja KSH algatamine ning avalikustamine ............................................................... 6 3. Koostöö ja kaasamine üldplaneeringu ning KSH koostamisel ..................................................... 6 4. Nõuded KSH väljatöötamise kavatsuse ja aruande koostamisele ................................................ 8 5. Seosed strateegiliste dokumentidega .............................................................................................. 9 5.1 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ .......................................................................................... 9 5.2 Tartu maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................................. 10 5.3 Tartumaa arengustrateegia 2040 .............................................................................................. 10 5.4 Luunja valla arengukava aastateks 2019-2027 ......................................................................... 11 6. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSH-s käsitletavaga ...................................................... 11 6.1 Planeeringuala üldkirjeldus ja paiknemine ................................................................................ 11 6.2 Looduslik keskkond ................................................................................................................... 13 6.2.1 Geoloogiline üldkirjeldus ........................................................................................................ 13 6.2.2 Radoon .................................................................................................................................. 14 6.2.3 Pinnavesi ja pinnaveekogumid .............................................................................................. 15 6.2.4 Põhjavesi ja selle kaitstus ...................................................................................................... 16 6.2.5 Väärtuslikud maastikud .......................................................................................................... 20 6.2.6 Rohevõrgustik ........................................................................................................................ 20 6.2.7 Kaitstavad loodusobjektid ...................................................................................................... 21 6.2.7.1 Kaitsealad ja hoiualad .................................................................................................... 22 6.2.7.2 Kaitsealused liigid ja püsielupaigad ............................................................................... 23 6.2.7.3 Kaitstavad üksikobjektid ................................................................................................ 23 6.2.7.4 Natura 2000 alad ........................................................................................................... 24 6.2.8 Kliima ..................................................................................................................................... 25 6.3 Sotsiaalmajanduslik keskkond ................................................................................................... 26 6.3.1 Rahvastik ............................................................................................................................... 26 6.3.2 Ettevõtlus ............................................................................................................................... 29 6.3.3 Sotsiaalne taristu ................................................................................................................... 30 6.4 Tehniline infrastruktuur .............................................................................................................. 31 6.5 Riigikaitseline tegevus ............................................................................................................... 33 6.6 Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted ............................................................................... 34 6.7 Jääkreostusobjektid ................................................................................................................... 34 6.8 Ajaloolis-kultuuriline keskkond ................................................................................................... 34 6.8.1 Riiklikud kultuurimälestised .................................................................................................... 34 6.8.2 Kohalikul tasandil kaitstavad ajaloolis-kultuuriliselt väärtuslikud objektid ............................. 35 6.8.3 Miljööväärtuslikud alad .......................................................................................................... 35 7. Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ............................................ 36 8. KSH avalikustamise ajakava ............................................................................................................. 37 9. Kasutatud allikad ................................................................................................................................ 40 Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 4 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt, ulatus ja eesmärk Keskkonnamõju strateegilise hindamise (lühend KSH) objektiks on Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering. Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse (tunnus: 43201:003:0131) üldplaneering koostatakse eraldiseisvalt, sest antud alal puudub kehtiv üldplaneering. Kehtiv Luunja valla üldplaneering on kehtestatud osaliselt ja ei hõlma Lillevälja tee 20 katastriüksust. Vastavalt planeerimisseadusele (edaspidi ka PlanS) on üldplaneeringu eesmärgiks valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste arengusuundade määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmine ning täpsustamine. Üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud ülesanded, kusjuures tulenevalt planeerimisseaduse § 75 lõikest 2 lähtutakse lahendatavate ülesannete otsustamisel kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist. Luunja valla üldplaneeringuga ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded, käsitletavad teemad ja põhimõtted, millest lähtutakse üldplaneeringu koostamisel, on määratletud üldplaneeringu lähteseisukohtades (lühend ÜP LS), mis on koostatud paralleelselt käesoleva KSH väljatöötamise kavatsusega ja mis edastatakse seisukohtade võtmiseks asjaomastele asutustele ja avalikustatakse kohaliku omavalitsuse veebilehel. Üldplaneeringu koostamisel on kohustuslik läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (PlanS § 74 lg 4). Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 311 on KSH eesmärgiks arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. KSH põhieesmärk on planeerimisprotsessis luua looduskeskkonna, inimese tervise ja vara ning kultuuripärandi suhtes jätkusuutlikke lahendusi, mida võimaldab asjaolu, et KSH viiakse läbi planeerimismenetluse raames. Oluliste mõjude käsitlemisega samatähtis on planeeringu elluviimisega kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine. KSH ala ühtib planeeringualaga. KSH aruande koostamisel hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid mõjusid ja nende ulatust looduskeskkonnale, inimese tervisele, inimese heaolule, kultuuripärandile ja varale ning pakutakse välja oluliste mõjude ohjamiseks vastavad ja õigeaegsed ennetamise, vältimise, vähendamise, leevendamise, põhjendatud juhul heastamise meetmed ning vajadusel seiremeetmed eesmärgiga tagada keskkonda säästvad ning pikaajalised ja jätkusuutlikud lahendused. Asjakohaste mõjude all mõeldakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid ning sagedasemaid mõjusid ulatuses, mis üldplaneeringu koostamisel vajavad mingil põhjusel hindamist. Asjakohaste mõjude hindamine on oluline, et luua eeldused vallaelanike vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse, sh tervist ja turvalisust toetava elukeskkonna kujunemiseks. KSH aruanne on üldplaneeringu juurde kuuluv lisa (PlanS § 3 lõige 4). Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 5 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 2. Üldplaneeringu ja KSH algatamine ning avalikustamine Luunja valla üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Luunja Vallavolikogu 27.06.2019 otsusega nr 39. KSH algatati KeHJS § 33 lõike 1 punkt 2 ja planeerimisseaduse § 74 lg 4 alusel (üldplaneeringu koostamisel on KSH kohustuslik). Luunja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teatati 28.06.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, 02.07.2019 ajalehes Postimees ning 03.07.2019 ajalehes Tartu Postimees. Samuti anti algatamisest teada Luunja valla kodulehel (https://luunja.ee/). Üldplaneering ning KSH koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega avalikustatakse üldplaneeringu koostamise korraldaja (Luunja Vallavalitsuse) veebilehel ning järgitakse planeerimisseadusest tulenevaid nõudeid avalikustamisprotsessile. 3. Koostöö ja kaasamine üldplaneeringu ning KSH koostamisel Üldplaneeringute koostamise algataja ja kehtestaja on Luunja Vallavolikogu ning koostaja ja koostamise korraldaja on Luunja Vallavalitsus. Luunja Vallavalitsus esitab üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse nende kohta ettepanekute saamiseks PlanS § 76 lõikes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Viimased esitavad oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu KSH VTK asjakohasuse ja piisavuse kohta, mille alusel tehakse dokumentidesse vajalikud muudatused ja avalikustatakse seejärel Luunja valla kodulehel. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 vastu võetud määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused”, samuti PlanS § 76 lõikest 1 koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, mille valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub, samuti koostöös planeeringualaga piirnevate kohalike omavalitsustega. Tulenevalt PlanS § 76 lõikest 2 kaasatakse üldplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Isikud ja (valitsus)asutused, keda Luunja valla üldplaneeringu alusel kavandatavad tegevused võivad eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu, on esitatud tabelis 1. Isikud ja (valitsus)asutused, keda Luunja valla Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu üldplaneeringu alusel kavandatavad tegevused võivad eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu, on esitatud tabelis 2. Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 6 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tabel 1. Luunja valla ÜP-st ja KSH-st huvitatud ning mõjutatud asutused ja isikud. Huvigrupp Asutus või isik Kastre vald Kambja vald Naaberomavalitsused Tartu linn Tartu vald Peipsiääre vald Rahandusministeerium Riigihalduse minister Keskkonnaministeerium Kaitseministeerium Ministeeriumid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Keskkonnaamet Transpordiamet Muinsuskaitseamet Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Ametid ja riigiasutused Põllumajandus- ja Toiduamet Terviseamet Maa-amet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Veterinaar- ja Toiduamet Põllumajandusuuringute Keskus AS Emajõe Veevärk AS Tartu Veevärk SW Energia OÜ AS Tartu Keskkatlamaja Riigi Kinnisvara AS Riigimetsa Majandamise Keskus Eesti Keskkonnaühenduste Koda MTÜ Eesti Roheline Liikumine Äriühingud ja ettevõtted Eestimaa Looduse Fond Eesti Lairiba Arenduse SA Elektrilevi OÜ Eesti Gaas Ihaste Gaas Telia Eesti AS Elisa Eesti AS MTÜ Eesti Erametsaliit Huvitatud ja mõjutatud isikud ning ühendused Planeeringuala elanikud Eraisikud ja laiem avalikkus Planeeringuala ettevõtjad Planeeringuala maaomanikud Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 7 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tabel 2. Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse ÜP-st ja KSH-st huvitatud ning mõjutatud asutused ja isikud. Huvigrupp Asutus või isik Naaberomavalitsused Tartu linn Rahandusministeerium Riigihalduse minister Ametid ja riigiasutused Terviseamet Äriühingud ja ettevõtted Elektrilevi OÜ AS Tartu Veevärk Telia Eesti AS Eraisikud ja laiem avalikkus Huvitatud ja mõjutatud isikud ning ühendused Planeeringuala elanikud Planeeringuala ettevõtjad Planeeringuala maaomanikud Huvigruppe teavitatakse üldplaneeringute oluliste etappide valmimisest vastavalt planeerimisseadusele. Kui üldplaneeringute koostamise käigus ilmneb, et üldplaneeringu lahendus puudutab mõnda teist valitsusasutust, organisatsiooni, elanikke esindavat mittetulundusühingut või sihtasutust, tehnovõrkude ja -rajatiste valdajat või avaldab keegi, kelle huve planeering puudutab, soovi, et ta kaasataks üldplaneeringu koostamisse, siis kaasatakse puudutatu koheselt. 4. Nõuded KSH väljatöötamise kavatsuse ja aruande koostamisele Planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatavad menetlusnõuded tulenevad planeerimisseadusest ning nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. Planeerimisseaduse § 80 lg 2 toob välja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ülesanded: kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjassepuutuv teave. Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus koostatakse ning avalikustatakse paralleelselt. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele (PlanS § 80 lõige 3). KSH aruande sisunõuded ja muud tingimused kajastuvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses § 40. KSH aruanne koostatakse üldplaneeringu koostamise käigus. Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 8 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 5. Seosed strateegiliste dokumentidega Eesti planeerimissüsteem on hierarhiline, mis tähendab, et madalama tasandi planeeringute koostamisel peab lähtuma kõrgema tasandi planeeringutest. Antud peatükis kirjeldatakse täpsemalt teatud strateegilisi dokumente, mis tuleb üldplaneeringute ja nende KSH läbiviimisel aluseks võtta. Lisaks võetakse üldplaneeringute ja KSH aruannete koostamisel lähtematerjaliks ka järgmised dokumendid (nimekiri pole lõplik):  Eesti säästva arengu riiklik strateegia: Säästev Eesti 21 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt 17.03.2005 ja Riigikogu poolt 14.09.2005);  Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (heaks kiidetud Riigikogu poolt 14.02.2007);  Luunja valla naaberomavalituste kehtivad üldplaneeringud ja arengukavad;  Luunja valla kehtiv üldplaneering (kehtestatud 26.06.2008 Luunja Vallavolikogu määrusega nr 8-1);  Luunja valla üldplaneeringu teemaplaneering „Tartu linna idapoolse ringtee teemaplaneering“ (kehtestatud 09.11.2010 Luunja Vallavolikogu määrusega nr 39);  Luunja vallas Veibri külas asuvate Andrese ja Lillevälja tee 20 maaüksuste ala üldplaneering Andrese maaüksuse alal (kehtestatud 16.02.2017 Luunja Vallavolikogu määrusega nr 8);  Luunja vallas kehtivad detailplaneeringud;  Luunja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni aredamise kava 2018-2029 (kinnitatud 25.10.2018 Luunja Vallavolikogu määrusega nr 57);  Luunja valla soojusmajanduse arengukava 2016 – 2026 (kinnitatud 27.10.2016 Luunja Vallavolikogu määrusega nr 81);  Luunja valla jäätmekava 2019-2025 (kinnitatud 20.12.2018 Luunja Vallavolikogu määrusega nr 65);  Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve, Emajõe ning seotud jõgede kalda- ja veealade kasutamise uuring (AB Artes Terrae OÜ, 2020);  Luunja valla üldplaneeringu ruumilise arengu analüüs (OÜ Hendrikson & Ko, 2019). 5.1 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Üleriigiline planeering “Eesti 2030+” (vastu võetud 30.08.2012) on koostatud suuniste andmiseks otstarbekamaks ruumi kasutamiseks Eesti riigi kui terviku mõistes. Planeeringu peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas, mis eeldab kvaliteetset elukeskkonda, häid ja mugavaid liikumisvõimalusi ning varustatust oluliste võrkudega. Eesti ruumilise arengu visioon aastaks 2030 on olla sidusa ruumistruktuuriga riik, kus toimivad hästi nii maapiirkonnad kui ka linnad. Eesmärgiks on tekitada hajalinnastunud ruum, kus on kombineeritud linnas Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 9 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus pakutavate kvaliteetteenuste kättesaadavus, linlik ja liikuv eluviis ning maal elamise eelised. Kompaktsed ja kvaliteetse linnaruumiga keskused (linnad) pakuvad oma toimepiirkonna elanikele heatasemelisi teenuseid, suurt lisandväärtust loovaid töökohti ja konkurentsivõimelist haridust. Maapiirkonnad pakuvad inimestele elukoha privaatsust, toimetulekut sõltumata välistest oludest ja looduslikku elukeskkonda. Hajalinnastunud ruumi toimimise eelduseks on head liikumisvõimalused (Üleriigiline planeering: Eesti 2030+, 2012). Üldplaneeringus arvestatakse üleriigilises planeeringus sõnastatud eesmärkidega. Luunja valla ÜP KSH aruande koostamisel hinnatakse, kas planeeringus kavandatavad tegevused ning seatud tingimused aitavad kaasa üleriigilises planeeringus kajastatud eesmärkide saavutamisele. 5.2 Tartu maakonnaplaneering 2030+ Tartu maakonnaplaneering 2030+ kehtestati 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29. Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel ning selle peamiseks eesmärgiks on sisendi andmine kohalikul tasandil ruumilise arengu kavandamiseks, tuues tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku tasandi vajadused. Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ on erinevate maa-alade kohta toodud välja tingimused ja põhimõtted, millest peab üldplaneeringu koostamisel lähtuma. Planeerimistingimused on antud linnapiirkonnade ja tiheasumite, keskuste, tootmis-, äri- ja logistikaalade ning maaliste piirkondade arendamiseks. Lisaks on eraldi välja toodud, mida peab üldplaneeringute koostamisel arvestama järgmiste teemade kohta: maanteed, tehniline taristu, avalike veekogude kasutamise üldised põhimõtted, kultuuripärandi säilitamine, puhke- ja virgestustegevuse maa-alad ning riskiallikad. Maakonnaplaneeringus sõnastatud tingimused, soovitused, põhimõtted ja eesmärgid võetakse üldplaneeringu koostamisel aluseks. Üldplaneeringus lahendatakse maakonnaplaneeringuga etteantud ülesanded ja täpsustatakse ettenähtud tingimusi. Vajadusel tehakse üldplaneeringus ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks. KSH aruandes üldplaneeringu lahenduse analüüsimisel jälgitakse, et see oleks kooskõlas maakonnaplaneeringuga. 5.3 Tartumaa arengustrateegia 2040 Tartumaa arengustrateegia 2040 käsitleb Tartumaa pikaajalist visiooni aastani 2040 ning seab eesmärgid ja tegevused selle saavutamiseks. Arengustrateegia keskendub viiele põhivaldkonnale: haridus ja elukestev õpe, ettevõtlus, taristu, tervis ja heaolu, kultuur ja turism. Tartumaa arengustrateegia 2040 visioon: Tartumaa on Eesti kultuuri ja hariduse keskus, kus tänu ülikooli globaalsele võrgustikule on ettevõtluskeskkond rahvusvaheline ning tehnoloogia areng esileküündiv. Enam ei sõltuta fossiilsetest energiaallikatest ning uued tootmis- ja elamualade planeerimis- ja ühistranspordilahendused on vähendanud autoliiklust. Tartumaa suudab pakkuda inimestele väärtuslikku elukeskkonda ning mitmeid arenemise võimalusi, meelitades sellega inimesi Tartu maakonda elama tervest maailmast. Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 10 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus KSH aruandes hinnatakse, kas üldplaneeringus võetakse arvesse Tartumaa arengustrateegias esitatud eesmärke ja tegevusi üldplaneeringu tasemel, lähtudes Luunja valla ruumilistest vajadustest ning üldplaneeringu eesmärgist. 5.4 Luunja valla arengukava aastateks 2019-2027 Luunja valla arengukava aastateks 2019-2027 on kinnitatud Luunja Vallavolikogu poolt 31.10.2019 määrusega nr 57. Valla arengukava on omavalitsuse juhtimise peamine alusdokument, mille eesmärgiks on valla kui terviku arengu kujundamine, võttes aluseks ühiskondliku kokkuleppega määratletud arengueesmärke ja nende elluviimiseks vajalikke tegevusi. Arengukava tõstatab ruumilises arengus olulise teemana esile valla soodsast asukohast tulenevate võimaluste ära kasutamist ning elukeskkonna kvaliteedi hoidmist ja arendamist selliselt, et elanike ja arendajate soovid ja eesmärgid oleksid tasakaalustatud. Viimane puudutab eelkõige ehitusalade tihedust, privaatsuse olemasolu, avalike alade olemasolu ja suurust ning juurdepääsuvõimalusi. Üldplaneering peab olema kooskõlas arengukavas seatud eesmärkidega ning näitama (maakasutuse juhtotstarvete ja tingimuste määramise kaudu) eesmärkide saavutamise ruumilised eeldused ja võimalused (võttes arvesse üldplaneeringu planeerimistasandi täpsusastet). KSH aruandes hinnatakse, kas üldplaneering arvestab arengukavas sätestatuga ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel ja maakasutuse juhtotstarvete määramisel. 6. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSH-s käsitletavaga 6.1 Planeeringuala üldkirjeldus ja paiknemine Luunja vald paikneb Tartu maakonnas, piirnedes Kastre, Peipsiääre, Tartu ja Kambja vallaga ning Tartu linnaga (joonis 1). Luunja vald on üks 28 omavalitsusest, kes haldusreformi järgselt ei ühinenud. Omavalitsusüksuse haldusterritooriumi pindala on 132 km2, mis moodustab ca 4% maakonna pindalast. Eesti Statistikaameti andmetel oli 01.01.2021 seisuga valla rahvaarv 5 430. Valla haldusterritooriumil paikneb 20 küla (Kabina, Kakumetsa, Kavastu, Kikaste, Kõivu, Lohkva, Muri, Pajukurmu, Pilka, Poksi, Põvvatu, Rõõmu, Sava, Savikoja, Sirgu, Sirgumetsa, Sääsekõrva, Sääsküla, Veibri, Viira) ja üks alevik (Luunja alevik). Luunja alevik toimib maakondlikul tasandil kohaliku keskusena. Alevikust Tartu kesklinna sõitmiseks kulub lühimat teed pidi ca 15-20 min. Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 11 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 1. Luunja valla paiknemine Tartu maakonnas (kollasega on nädatud Tartu maakonna omavalitsusüksused) (Maa-ameti geoportaal, 20.05.2021). Lillevälja tee 20 katastriüksus (tunnus: 43201:003:0131) asub Luunja vallas Veibri külas (joonis 2) . Joonis 2. Lillevälja tee 20 katastriüksuse paiknemine Veibri külas (Maa-ameti geoportaal, 18.06.2021). Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 12 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6.2 Looduslik keskkond Luunja valla looduslikku keskkonda on oluliselt kujundanud põllumajanduslik tegevus. Põllumajandusmaad moodustavad ligikaudu 50% valla pindalast. Umbes 30% valla territooriumist on kaetud metsaga. Suuremad metsaalad jäävad valla kirde ja idapoolsetele äärealadele, kus asuvad Peipsiveere looduskaitseala (KLO1000624) ning Pähklisaare looduskaitseala (KLO1000649). Looduslikuna on säilinud suuremas osas ka Emajõe kaldaala. Emajõgi on võetud valla haldusterritooriumi lõunapoolse piiri aluseks. 6.2.1 Geoloogiline üldkirjeldus Valla haldusterritooriumi maastik on valdavalt tasane. Maastik muutub kohati reljeefsemaks Emajõe ümbruses. Eesti maastikurajoonide liigituse järgi asub Luunja vald suuremas osas Ugandi lavamaal. Valla idapoolne osa ulatub Peipsi madalikule. Sealse maapinna väikse langu ning põhjavee kõrge taseme tõttu on mullad soostuvad. Valla kõrgeim osa jääb loodesse Rõõmu, Muri ja Pilka külade piirkonda (Maa-ameti geoportaal, 20.05.2021; Arold, 2005). Luunja valla territooriumil moodustavad aluspõhja avamuse Kesk-Devoni ladestiku Aruküla lademe liivakivid ja aluroliidid. Valla territooriumi pinnakatte tüüp on valdavalt moreen (joonis 3). Kohati leidub ka jääjärvelisi setteid. Emajõe kaldaaladel esinevad jõesetted ning soosetted. Lisaks levivad soostted ka valla idapoolsetel aladel, mis jäävad Peipsi madalikule (Maa-ameti geoportaal, 20.05.2021). Joonis 3. Luunja valla haldusterritooriumi pinnakate (Maa-ameti geoportaal, 20.05.2021). Maavaradest leidub Luunja vallas kruusa (Kabina karjäär) ja turvast (Laukasoo, Möllatsi raba ning Emajõe Suursoo). Vähesel määral leidub ka järvelupja (kaasneva maavarana Möllatsi turbamaardlas). Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 13 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Luunja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel arvestatakse valla geoloogilise taustaga. Kui KSH käigus selgub objekt või piirkond, mis vajab üksikasjalikumat analüüsimist ning analüüsi seisukohast on oluline asukoha geoloogiline kirjeldus, täpsustatakse seda vastavalt. Kaevandamistegevuse mõjud looduskeskkonnale on hinnatud (ja hinnatakse ka edaspidi) kaevandamislubade taotluste KMH-de raames, mistõttu kaevandustepõhist mõjude hindamist üldplaneeringu KSH raames eraldi ei teostata. Luunja valla üldplaneeringu KSH koostamisel arvestatakse olemasolevate maardlate ja mäeeraldistega ning nendest tulenevate mõjudega muude planeeringust tulenevate mõjude kooshindamisel. 6.2.2 Radoon Radoon on värvitu, lõhnatu ja maitsetu radioaktiivne gaas. Pinnases on peamiseks radooniallikaks uraani radioaktiivsel lagunemisel tekkinud ja tekkiv raadium, mille lagunemisprodukt on radoon. Loodusliku radioaktiivse lagunemise käigus maapinnas tekkiv radoon võib levida ja jõuda ka maapinnale ning imbuda hoonetesse (nt läbi vundamendis olevate pragude). Viimastesse jõuab radoon pinnasega võrreldes väiksema õhurõhu tõttu. Radoon kontsentreerub peamiselt hoonete keldritesse ning esimestele korrustele. Kõrge radoonikontsentratsiooniga hoones elamine suurendab kopsuvähi tekkimise tõenäosust. Radooni kontsentratsiooni mõõdetakse ühikuga Bq/m 3 (bekerelli kuupmeetris), mis näitab, mitu radooniaatomit laguneb ühe sekundi jooksul ühes õhu kuupmeetris (Keskkonnaministeerium, 2020; Keskkonnaamet, 2020). Kokku eristatakse nelja radooniohutaset: 1) madal (0–10 kBq/m³), 2) normaalne (10–50 kBq/m³), 3) kõrge (50–250 kBq/m³) ja 4) ülikõrge (>250 kBq/m³). Eesti Geoloogiateenistuse kodulehel kättesaadava interaktiivse kaardirakenduse andmeil on Luunja valla territooriumil suuremas osas radoonirisk kõrge (üle 50 kBq/m3), jäädes normaalseks (30–50 kBq/m³) üksnes Rõõmu, Muri ja Pilka külade piirkonnas (joonis 4). Suurima radooniriskiga (100-250 kBq/m3) piirkonnad jäävad idasse. Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 14 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 4. Radoonirisk Luunja vallas (https://gis.egt.ee/, väljavõte radooniriski kaardist seisuga 20.05.2021). Radooniriskiga arvestamine on vajalik, et tagada valla elanikele tervislik ja ohutu elukeskkond. Luunja valla üldplaneeringu KSH aruandes analüüsitakse radooniriski teemat täpsemalt ning määratakse radooniohtlikus piirkonnas ehitamise põhimõtted radooniriski vähendamiseks ning inimeste tervise kaitseks. 6.2.3 Pinnavesi ja pinnaveekogumid Luunja valla territooriumil asub kaheksa järve, millest kaks on looduslikud. Looduslikud järved, mis asuvad vallas on Luunja järv (VEE2084871) ja Sirkjärv (VEE2075400). Viimane neist jääb Emajõe- Suursoosse. Jõgesid on Luunja vallas ainult üks, selleks on Emajõgi (VEE1023600). Lisaks Emajõele on keskkonnaregistrisse registreeritud järgmised vooluveekogumid: Kitseoja (VEE1045900), Sääsekõrva oja (VEE1047000), Saeveski oja (VEE1047100), Liivaku Kraav (VEE1047101), Laukasoo kraav (VEE1047105), Tutivälja kraav (VEE1042514), Raudsaare kraav (VEE1042513), Lodu peakraav (VEE1051700), Pilka kraav (VEE1047005) ja Tarnakraav (VEE1023627) (EELIS, 20.05.2021). Emajõgi on koos vanajõgedega kogu ulatuses määratud suure üleujutusega siseveekoguks. Vastavalt Keskkonnaministri 28.05.2004 määrusele nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ on suurte üleujutusaladega siseveekogudel kõrgveepiiriks alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir veekogu veepiirist arvates. Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 15 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tulenevalt looduskaitseseadusest koosneb antud aladel piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd ülalnimetatud lõikudes üleujutatavast alast ja looduskaitseseaduses sätestatud kalda veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndite laiusest. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete hea seisundi saavutamise. Selle eesmärgi saavutamiseks peavad kõik riigid rakendama valgalapõhise veemajanduse põhimõtteid, moodustama veemajanduse korraldamiseks vesikonnad ning koostama igale vesikonnale veemajanduskavad. Eestis on moodustatud kolm veemajanduskavade koostamisel aluseks olevat veemajanduse korraldamise põhiüksust ehk vesikonda: Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond ning Koiva vesikond. Luunja vald jääb Ida-Eesti vesikonda, seega selle haldusterritooriumil asuvate vete kaitse ja kasutamise abinõud on antud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas (kinnitatud Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega 07.01.2016). Eestis on veekaitse korraldamise eesmärgil kõik veekogud jagatud majandamise üksusteks ehk veekogumiteks, mis võivad olla moodustatud nii ühe tervikliku veekogu, mitme ühendatud veekogu kui ka ühe veekogu väiksema osa baasil. Pinnaveekogum on selgelt eristuv ja oluline osa pinnaveest, nagu järv, veehoidla, jõgi, oja või kanal, järve-, jõe-, oja- või kanaliosa või rannikuvee osa, mis võetakse seisundiklassi määramisel aluseks (Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021). Luunja vallas on kokku kaks pinnaveekogumit: Kitseoja (1045900_1) ning Emajõgi (1023600_1) (EELIS, 20.05.2021). 6.2.4 Põhjavesi ja selle kaitstus Maa-ameti geoportaali 1:400 000 geoloogilise kaardi kaardirakenduse põhjal on Luunja vallas esimene aluspõhjaline veekiht maapinnalt lähtuva reostuse eest keskmiselt kaitstud (joonis 5). Suhteliselt kaitstud alad asuvad Sirgumetsa ja Lohkva küla piirkonnas. Nõrgalt kaitstud alad jäävad Muri ja Pajukurmu külade piirkonda. Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 16 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 5. Luunja valla esimese aluspõhjalise veekihi kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse eest (Maa-ameti geoportaal, 20.05.2021). Valla territooriumil asub neli põhjaveekogumit: Ordoviitsiumi-Kambriumi Tartu põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 5b), Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 22), Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 24), Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas (nr 18). Vastavalt Luunja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2018-2029 on vallas veeallikana kasutusel Kvaternaari, Kask-Devoni ja Kesk-Alam-Devoni põhjaveekihid. Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 24) Põhjaveekogum paikneb maapinnalt esimeses väljapeetud põhjaveekihis, mis on kaetud suhteliselt paksu savikate Kvaternaari setete lasundiga. Kogumi hulka loetakse ka Kesk-Devoni settekompleksi peal lasuvad Kvaternaari setted. Põhjaveekogumi lamavaks veepidemeks on Narva regionaalse veepideme savikad aleuroliidid, merglid, savid ja dolomiitmerglid. Kvaternaari veekihtides esinev valdavalt vabapinnaline põhjavesi paikneb maapinnast keskmiselt 3-10 m sügavusel. Peipsi järve ääres ulatub põhjavee survepind kohati üle maapinna ning kaevud on ülevoolavad. Põhjavee väljealad on Peipsi järvistu ja suuremad jõed (Emajõgi, Väike-Emajõgi, Ahja, Mõra oja jt). Põhjaveekogumi keskosas domineerivad Otepää kõrgustikult lähtuvad radiaalsed põhjaveevoolud. Kuna olulisi veepidemeid põhjaveekogumil ei lasu, siis levib kogumis tänapäevastest sademetest tekkinud põhjavesi. Tartu põhjaveevarude hindamise käigus tuvastati Tartu linna Kobrulehe veehaarde Kesk-Devoni kaevudes Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 17 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ohtlike ainete künnisarvust kõrgem arseeni sisaldus. Kohati tuvastatud kõrgemad arseeni sisaldused võivad olla seotud Devoni liivakivides esinevate raua oksiidide, hüdroksiidide ja püriidi esinemisega, kus arseen võib esineda jälgelemendilise lisandina (Marandi jt. 2019). Tabel 3. Ida-Eesti vesikonna Kesk-Devoni põhjaveekogumi seisundi hinnang ning põhjaveevarud (Marandi jt. 2019). Koguseline Keemiline Üldseisund Looduslik Põhjavee Põhjaveevõtt Kasutuses seisund seisund ressurss* kinnitatud 2018. a* olev vaba varu* põhjavee- kogus 2018. a* hea hea hea 2 228 835 20 435 11 786 8 649 * m3/ööpäevas. Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 22) Põhjaveekogum paikneb leviku põhjaosas maapinnalt esimeses väljapeetud põhjaveekihis, mis on kaetud suhteliselt paksu savikate Kvaternaarisetete lasundiga. Kogumi lõunaosas on lasuv veepide Narva lademe aleuroliidist, merglist, savist ja dolomiitmerglist koosnev Narva regionaalne veepide. Antud veepideme paksus suureneb enam-vähem ühtlaselt lõuna suunas 30 meetrilt kuni 100 meetrini. Kogumit moodustavatel veekihtidel ei ole hästi välja kujunenud lamavat veepidet. Kesk-Alam-Devoni kivimite all paiknevad hea veeandvusega Siluri ladestu lõhelised lubjakivid ja dolomiidid, milles on moodustatud Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all. Põhjavee liikumise suunad on määratud Lõuna-Eesti kõrgustike paiknemisega. Kui mitte arvestada kitsast kogumiga seotud veekihtide avamusala kogumi põhjaosas, on põhjaveekogum hästi kaitstud maapinnal paiknevate punkt- ja hajuskoormusallikate mõju eest (Marandi jt. 2019). Tabel 4. Ida-Eesti vesikonna Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumi seisundi hinnang ning põhjaveevarud (Marandi jt. 2019). Koguseline Keemiline Üldseisund Looduslik Põhjavee Põhjaveevõtt Kasutuses seisund seisund ressurss* kinnitatud 2018. a* olev vaba varu* põhjavee- kogus 2018. a* hea hea hea 336 699 37 280 6 455 24 608 * m3/ööpäevas. Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekogumi Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas (nr 18) Veekogum ei ole vahetult kaetud hästi välja kujunenud veepidemega. Põhjaveekogumit katavad Alam- Devoni Rezekne lademe või Kesk-Devoni Pärnu lademe liivakivid, mis moodustavad Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumi. Hüdrogeoloogiliselt moodustavad Siluri ja Kesk-Alam-Devoni kivimid ühtse põhjaveekompleksi, aga kivimite kollektor-omaduste erinevuse tõttu võib neid käsitleda erinevate põhjaveekompleksidena. Siluri-Ordoviitsiumi regionaalse veepideme moodustvad väikese lõhelisusega karbonaatkivimid. Tartu linna ümbritsevate veehaarete ümber on intensiivne veevõtt tekitanud kohaliku survepinna alanduslehtri, mille keskel on põhjavee survepind alanenud absoluutkõrgustele −4 kuni −6 Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 18 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus m. Põhjaveekogum on hästi kaitstud maapinnal paiknevate punkt- ja hajukoormusallikate mõju eest (Marandi jt. 2019). Tabel 5. Ida-Eesti vesikonna Devoni kihtide all Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekogumi seisundi hinnang ning põhjaveevarud (Marandi jt. 2019). Koguseline Keemiline Üldseisund Looduslik Põhjavee Põhjaveevõtt Kasutuses seisund seisund ressurss* kinnitatud 2018. a* olev vaba varu* põhjavee- kogus 2018. a* hea hea hea 336 699 37 280 6 217 24 608 * m3/ööpäevas. Ordoviitsiumi-Kambriumi Tartu põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 5b) Põhjaveekogumi lasuvaks veepidemeks on Siluri-Ordoviitsiumi regionaalne veepide. Lamavaks veepidemeks on Alam-Kambriumi vanusega Lükati–Lontova. Põhjavee looduslik liikumissuund põhjavee survetasemete järgi on Pandivere kõrgustikult radiaalselt kirde ja kagu suunas. Põhjavee keemiline koostis osutab sellele, et veekogum kuulub mõõduka või aeglase veevahetuse vööndisse. Pandivere kõrgustiku ümbrus, mida iseloomustavad veekihi kõige suuremad survetasemed, kuulub samuti mõõduka või aeglase veevahetuse vööndisse, sest Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksi jõudmiseks peab infiltreerunud vesi liikuma läbi Ordoviitsiumi kihtide ja Siluri–Ordoviitsiumi regionaalse veepideme. Põhjaveekogum on hästi kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse eest. Tabel 6. Ida-Eesti vesikonna Ordoviitsiumi-Kambriumi Tartu põhjaveekogumi seisundi hinnang ning põhjaveevarud (Marandi jt. 2019). Koguseline Keemiline Üldseisund Looduslik Põhjavee Põhjaveevõtt Kasutuses seisund seisund ressurss* kinnitatud 2018. a* olev vaba varu* põhjavee- kogus 2018. a* hea hea hea** 4 208 9 760 2 290 7 470 * m3/ööpäevas. ** Veevõtu intensiivistamine võib põhjustada veetaseme alanemist, sulfaatide ja kloriidide sisalduse suurenemist ning halvendada veevarustuse olukorda. Luunja valla ÜP KSH aruandes keskendutakse Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas püsistatud eesmärkide täitmisele ning hinnatakse, kas ja kuivõrd mõjutab üldplaneeringuga kavandatu nende eesmärkide saavutamist. Lisaks üldistele eesmärkidele vaadatakse üldplaneeringu ja KSH koostamise käigus üle Ida-Eesti veemajanduskava meetmeprogrammis etteantud meetmeted, mille rakendajaks on kohalik omavalitsus. KSH aruandes analüüsitakse üldplaneeringuga kavandatu võimalikku mõju pinna- ja põhjaveele. Samuti hinnatakse, kas ÜP lahenduses on arvestatud Emajõe üleujutusaladega ning üleujutustest tulenevate ohtudega. Lillevälja tee 20 katastriüksusele ja selle lähedusse ei jää ühtegi pinnaveekogumit (EELIS, 18.06.2021). Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 19 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6.2.5 Väärtuslikud maastikud Väärtuslikud maastikud määratakse maakonnaplaneeringuga. Väärtuslike maastike määramisel hinnatakse ala erinevaid väärtusi. Tartu maakonnas on nendeks väärtusteks: kultuurilis-ajalooline väärtus, esteetiline väärtus, looduslik väärtus, identiteediväärtus ning rekreatiivne väärtus ja turismipotentsiaal. Vastavalt Tartu maakonnaplaneeringule 2030+ jääb Luunja valla territooriumile osaliselt kaks väärtuslikku maastikku: Põdra-Tähemaa-Viira ning Emajõgi Luunjast Kastreni. Viimane on maakondliku tähtsusega ala, mis on hinnatud I klassi (kõige väärtuslikumad, valdavalt hästi hooldatud või säilinud alad). Põdra-Tähemaa-Viira maastik ei oma riiklikku, maakondlikku või kohalikku tähtsust. Tegemist on probleemse maastikuga, kus asustuse kahanemise, elanikkonna vananemise ja traditsioonilise maamajandustegevuse soikumise tõttu maastikule iseloomulik ilme taandub looduslike protsesside toimel. Põdra-Tähemaa-Viira ala väärtuste säilimine eeldab mahajäetud talukohtade taasasustamist ajaloolist külamaastikku väärtustavate elanike poolt. Emajõgi Luunjast Kastreni maastiku väärtus seisneb Emajõe kallastelt ja kaldal kulgevatelt teedelt avanevates vaadetes. Samuti suurendavad esteetilist väärtust sõiduteid ümbritsev põllumajandusmaastik ning hooldatud mõisapargid. Luunja vallas paiknevad Emajõe kaldal Luunja ja Kavastu mõis. Mõisad ja mõisapargid omavad lisaks esteetilisele väärtusele ka identiteediväärtust. Emajõgi pakub veeliiklusvõimalusi ning kalapüügi harrastamist, mistõttu omab maastik ka suurt turismi ja puhkepotentsiaali. Luunja valla üldplaneeringu ja KSH aruande koostamise käigus vaadatakse üle Tartu maakonnaplaneeringus määratletud väärtuslikud maastikud ning nende kasutamistingimused ja vajadusel täpsustatakse neid. KSH raames hinnatakse sellisel juhul üldplaneeringuga täpsustatud väärtuslikke maastikke ja neil ning nende mõjualas kavandatud maakasutuse ja maakasutuse tingimuste mõju väärtuslike maastike säilimisele. Lillevälja tee 20 katastriüksus ei jää väärtuslikule maastikule. 6.2.6 Rohevõrgustik Vastavalt üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“ on roheline võrgustik ökoloogiliselt toimiv rohealade võrgustik, milles suuremad loodusmaastike alad ehk tuumalad on ühendatud loomade liikumist ja liikide levikut tagavate rohekoridoridega. Roheline võrgustik toetab ökosüsteemide toimimist, säilitades ja luues tingimusi, mis tagavad ökosüsteemi teenused nagu puhas vesi, õhk, tootlik maapind, elurikkus, atraktiivsed puhkepiirkonnad jne. Seega toetab see kaudselt majandust ja kogukondi ning annab elutähtsa panuse kliimamuutuste looduslikku leevendamisse ja sellega kohanemisse. Luunja valla rohevõrgustik ja selle üldised kasutustingimused võrgustiku toimimise tagamiseks on määratletud Tartu maakonnaplaneeringus aastani 2030+. Üldplaneeringu ülesanne seisneb rohevõrgustiku piiride ja kasutustingimuste täpsustamisel kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumi piires. Maakonnaplaneeringus on rõhutatud, et rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks tuleb säilitada seda moodustavate maa-alade omavaheline barjäärideta ühendatus. Sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel. Tartu maakonnaplaneeringus rohevõrgustiku Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 20 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus tugialasid ja koridore üksteistest ei eristata. Samuti ei ole käsitletud rohevõrgustiku hierarhiat. Maakonnaplaneeringuga määratletud rohevõrgustiku paiknemine on kujutatud joonisel 6. Joonis 6. Luunja valla rohevõrgustik Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ alusel (Andmed: Tartu maakonnaplaneering 2030+, 2019). Luunja valla üldplaneeringus täpsustatakse maakonnaplaneeringus kajastatud rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi. Planeeringu ja KSH koostamisel analüüsitakse rohevõrgustiku koridoride toimimist, tugialade paiknemist, konfliktalasid ning lahendusvariante antud piirkonnas. Lisaks hinnatakse rohevõrgustiku kattuvust võimalike teiste kultuuriliste, looduslike ja puhkeomaduste poolest väärtuslike aladega. Rohevõrgustiku jätkusuutlikkuse tagamiseks pööratakse tähelepanu neile seatavate tingimuste vastuolude vältimisele ning samuti ühtse mitmekihilise ja mitmekülgset kasutust võimaldava väärtuslike alade (sh väärtuslike maastike) võrgustiku kujundamisele. Tartu maakonnaplaneeringu lahenduse järgi ei jää Lillevälja tee 20 katastriüksus Luunja valla rohevõrgustikku. 6.2.7 Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele (vastu võetud 21.04.2004) kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitsealadel, püsielupaikades ja kaitstava looduse Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 21 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus üksikobjektide puhul lähtub kaitsekord kaitse-eeskirjadest. Hoiualade ja kaitsealuste liikide leiukohtade kaitse lähtub looduskaitseseaduses sätestatud tingimustest ning piirangutest. 6.2.7.1 Kaitsealad ja hoiualad Vastavalt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuuri (edaspidi EELIS) andmetele (seisuga 28.05.2021) jääb osaliselt või terviklikult Luunja valla haldusterritooriumile kuus kaitseala: Peipsiveere looduskaitseala, Tähemaa looduskaitseala, Pähklisaare looduskaitseala, Kavastu park, Luunja mõisa park ja Raadi looduskaitseala (joonis 7). Hoiualasid valla territooriumil ei asu. Joonis 7. Luunja valla haldusterritooriumil asuvad looduskaitsealad (Andmed: EELIS, 28.05.2021). Peipsiveere looduskaitseala (KLO1000624) – kaitseala põhiväärtuseks on Emajõe deltasoostik ja selle märgaladega seotud kooslused. Emajõgi, selle lisajõgi Ahja ning harujõed Koosa ja Kalli on liigendanud soostiku soolaamadeks, mis erinevad üksteisest vanuse ja ilme poolest. Kaitseala hõlmab ka Piirissaaart, mis on looduslikelt tingimustest sarnane Emajõe suudme piirkonnaga. Tähemaa looduskaitseala (KLO1000684) – kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi. Pähklisaare looduskaitseala (KLO1000649) – Pähklisaar kujutab endast 2,5 m kõrgust rabasaart. Rabasaart katab umbes 100-aastane haavaenamusega puistu. Laukasoo keskosas on hästi säilinud älves-laugas kompleks, mis antud regioonis on haruldane. Kaitseala põhieesmärk on kaitsta rabakooslusi ja laugasjärvi. Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 22 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Kavastu park (KLO1200249) – pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Luunja mõisa park (KLO1200244) – pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Raadi looduskaitseala (KLO1000640) - Raadi LKA inimmõjulised poollooduslikud kooslused on erakordselt väärtusliku taimestikuga, seda nii kaitsealuste soontaimeliikide arvu kui ka populatsioonide suuruse poolest suhteliselt väikesel pindalal. Kokku on kaitsealal registreeritud 14 looduskaitsealust taimeliiki, neist üks I, kolm II ja 10 III kaitsekategoorias, millest ajendatuna alustati 06.03.2009 Keskkonnaministeeriumi korralduse kohaselt ka looduskaitseala moodustamist (Raadi looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025). 6.2.7.2 Kaitsealused liigid ja püsielupaigad Luunja vallas on kaitsealused liigid koondunud eelkõige valla idapoolsetele metsa- ja märgaladele ning Emajõe kaldaaladele. Eriti rohkelt leidub Emajõe kallastel kaitsealuseid liike Kabina ja Veibri külas. Valla keskkosas on registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti väga vähe. Kaitsealuste liikide kaitseks on moodustatud vallas üheksa (üks püsielupaik on moodustatud nii mägi- piimputke kui ka ahtalehise kareputke jaoks) püsielupaika. Tabelis 7 on ära toodud liigid, kelle kaitseks antud püsielupaigad on loodud, nende kaitsekategooriad ja püsielupaikade arv. Tabel 7. Liikide loetelu, kelle kaitseks on moodustatud püsielupaigad ning nende püsielupaikade arv (EELIS, 21.05.2021). Nimetus LK kaitsekategooria Püsielupaikade arv Ahtaleheline kareputk I 4 Mägi-piimputk I 3 Harilik kobarpea I 1 Merikotkas I 1 Väike-konnakotkas I 1 6.2.7.3 Kaitstavad üksikobjektid Kaitsealuseid üksikobjekte on vallas kaks: Kohtukivi/Kavastu kohtukivi (KLO4000994) ja Luunja suurkivi/Suurkivi rahn (KLO4001101). Mõlema puhul on tegemist rändrahnuga ning mõlemal kehtib 50 m piiranguvöönd. Kohtukivi asub Kavastu külas Luunja - Kavastu - Koosa kõrvalmaantee ääres ca km 9.80. Luunja suurkivi asub Kikaste külas Suurekivi katastriüksusel. Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 23 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6.2.7.4 Natura 2000 alad Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud liikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku kuuluvate Natura 2000 linnu- ja loodusalade nimekiri on vastu võetud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“. EELIS-e andmetel (seisuga 28.05.2021) jääb Luunja valda kaks Natura 2000 võrgustiku loodusala (joonis 8) ning üks linnuala (joonis 9). Loodusalad, mis jäävad valla territooriumile on Peipsiveere loodusala (RAH0000138) ja Pähklisaare loodusala (RAH0000138). Peipsiveere loodusala piir ühtib Peipsiveere linnualaga (RAH0000690). Joonis 8. Luunja vallas asuvad Natura 2000 võrgustiku loodusalad (Andmed: EELIS, 28.05.2021). Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 24 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 9. Luunja vallas asuvad Natura 2000 võrgustiku linnualad (Andmed: EELIS, 28.05.2021). Eestis on Natura 2000 alade kaitsekord (lubatud ja keelatud tegevused) määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse (vastu võetud 21.04.2004) alusel. Kaitse-eeskirja ja looduskaitseseaduse kõrval on oluliseks tööriistaks (rakenduslikuks tegevusplaaniks) Natura alade kaitse korraldamisel kaitsekorralduskavadel, kus märgitakse ala kaitse-eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht. Luunja valla üldplaneeringus kavandatava maakasutuse ja seatavate tingimuste osas on vajalik arvestada kaitstavate loodusobjektidega. Läbiviidava KSH protsessi raames hinnatakse üldplaneeringuga kavandatu võimalikku mõju kaitstavatele loodusobjektidele. KSH-s viiakse läbi Natura-eelhindamine. Eelhindamisel arvestatakse lisaks otsestele mõjudele ka kaudseid ja kumuleeruvaid mõjusid. Vajadusel teostatakse KSH raames ka Natura asjakohane hindamine. Vastavalt EELIS-e andmetele (seisuga 18.06.2021) ei jää Lillevälja tee 20 katastriüksusele ega selle lähedusse (80 meetri raadiusesse) ühtegi kaitstavat loodusobjekti. 6.2.8 Kliima Tulenevalt sellest, et Eesti külgneb ühelt poolt merega ja teiselt poolt mandriga, eristatakse Eesti territooriumil läänemerelist kliimavaldkonda ja mandrilist Sise-Eesti kliimavaldkonda. Geograafilise asendi tõttu kõigub aastaajaliselt päikesekiirgus ja õhutemperatuur tunduvalt. Eesti kliimale on iseloomulik pehme, aga püsiva lumikattega pikk talv (Pandivere kõrgustikul on lumikattega päevade arv väiksem). Mere erisoojusmahtuvuse tõttu on temperatuuri kõikumised leevendatud ning aastaringi kõige soojem ja kõige külmem aeg nihkunud ajaliselt hilisemaks (Eesti Entsüklopeedia). Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 25 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Üldplaneeringu ja KSH üheks ülesandeks on arvestada kliimamuutustega kaasnevate võimalike riskidega. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (heaks kiidetud 2017) esitab peamised muudatused, mida võib Eestis 21. sajandi jooksul oodata:  temperatuuritõus, mis on Eestis 20. sajandi teises pooles olnud kiirem kui maailmas keskmiselt, sellest tulenevad jää- ja lumikatte vähenemine; kuuma- ja põuaperioodid; muutused taimekasvus; võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik, külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi, sesoonsete energiatarbimistippude muutused; elanike terviseprobleemide sagenemine jms;  sademete hulga suurenemine eriti talveperioodil ja sellest tulenevad üleujutused, kuivenduskraavide ja -süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, kaevandusvete pumpamismahu suurenemine jms;  merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste ümberpaigutamiseks jms;  tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise võimele. Üldplaneeringu väljatöötamisel arvestatakse kliimamuutustest tingitud riskidega ning pakutakse välja riskide maandamisvõimalused. KSH-s hinnatakse, kuidas üldplaneeringu lahendus aitab kaasa kliimamuutustega kaasnevate mõjude kohanemisega ja maandamisega. 6.3 Sotsiaalmajanduslik keskkond Luunja Vallavalitsus lasi 2019. aastal koostada üldplaneeringu koostamisele eeltööna Luunja valla üldplaneeringu ruumilise arengu analüüsi, mille eesmärgiks oli välja selgitada valla ruumilise arengu vajadused ja arengueesmärgid. Aruanne annab põhjaliku ülevaate valla rahvastikust, tööhõivest ja ettevõtluskeskkonnast ning sotsiaalsest taristust. Järgmistes peatükkides põhinetakse suures osas üldplaneeringu ruumilise arengu analüüsis väljatoodule. 6.3.1 Rahvastik Kui mitmetes teistes Eesti omavalitsusüksustes on probleemiks elanikkonna vananemine ja vähenemine, siis Luunja vallas on rahvaaarv suurenev ning valla elanikkond noor. Luunja valla elanikkonna arvukus on viimase 13 aasta jooksul pidevalt kasvanud (joonis 10). Aastatel 2016-2021 on elanike arv kasvanud 1 130 inimese võrra. Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 26 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 5500 5185 5001 5000 4800 4500 4500 4251 4055 4000 3821 3899 3929 3673 3505 3500 3249 3063 Rahvaarv 2918 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Aasta Joonis 10. Luunja valla rahvaarvu muutused perioodil 2008-2021 (Rahvastikuregister, 21.05.2021). Elanikkonna kasv on tingitud eelkõige sisserändest (joonis 11). Positiivne sisseränne tuleneb Tartu valglinnastumisest ehk valla piirnemisest Tartu linnaga. Perioodil 2008-2021 on elanike arv kõige rohkem suurenenud Tartu linna külje all paiknevates külades (Veibri ja Lohkva külad). Üldine trend on, et valla lääneosas rahvastik kasvab ning idaoas on valla elanike arv stabiilne või isegi kahanev (Hendrikson & Ko, 2019). Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 27 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 300 250 200 150 Inimeste arv 100 50 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 -50 -100 Rändesaldo Loomulik iive Joonis 11. Luunja valla rändesaldo ja loomulik iive aastatel 2000 – 2017 (Hendrikson & Ko, 2019). Valda sisserändajad on olnud peamiselt noored inimesed, kes on elutsüklilt pere loomise etapis. Noorte inimeste sisseränne on omakorda suurendanud vallas sündimuste arvu. Võrdluses kogu Eesti ja Tartu maakonna keskmisega on Luunja vallas oluliselt enam lapsi ja oluliselt vähem eakaid (Hendrikson & Ko, 2019). Statistikaameti andmete põhjal (2020. aasta seisuga) on vallas ülalpeetavate määr 48,2%, mis tähendab, et 100 tööealise elaniku kohta on 48,2 ülalpeetavat. Valla prognoos on Statistikaameti koostatud klasteranalüüsi ja rahvastikuprognoosi põhjal (2015) positiivne: Luunja vald kuulub seniste rahvastikuprotsesside ja prognoosi poolest Eesti omavalitsustest kõige soodsamate sekka ja ette on näha rahvastiku jätkuvat kasvu (tabel 8). Laste osatähtsus on kõrge (üle 20%), rahvastiku kasvu panustavad nii positiivne loomulik iive kui ka positiivne rändesaldo. Rahvastik on keskmiselt võrdlemisi noor, elanike keskmine vanus kasvab perioodi 2015–2030 jooksul 36 eluaastast 39-le. Tabel 8. Prognoositav rahvaarvu muutus Luunja vallas perioodil 2015-2030 (Statistikaamet, 2015). 2015–2020 / 2020–2025 / 2025–2030 / 2015–2030 ühes aastas ühes aastas ühes aastas muutus kokku Loomulik iive 0,3% 0,2% 0,1% 3,4% Ränne 1,1% 0,9% 0,8% 14,5–16,4 % Rahvaarvu muutus 1,4% 1,1% 0,9% 17,9–19,8 % Valla ruumilise arengu analüüsis tuuakse välja, et ÜP koostamisel on oluline pöörata tähelepanu laste ja tööealiste sostiaalsetele vajadustele ning nendega seotud taristule. Noored pered peavad tähtsaks, et nende elukoht oleks lastesõbralik ning et läheduses oleksid olemas värskes Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 28 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus õhus vaba aja veetmise kohti nagu näiteks avalikke spordi- ja mänguväljakuid. Valla rahvastikukasvu eelduseks ja üldplaneeringus lahendust vajavaks teemaks on lasteaia või - sõimekohtade tagamine. Selleks, et vald ei kujuneks vaid üheks etapiks inimeste elutsüklil põhineval elukohavahetustel on oluline arendada vallas ettevõtluskeskkonda, et soodustada seeläbi uute töökohtade juurdeteket ning tegeleda üleüldiselt elukeskkonna kvaliteedi tõstmisega (teenuste kättesaadavus ja ligipääsetavus). KSH aruandes analüüsitakse, kas üldplaneeringu lahendus arvestab valla rahvastiku trendidega üldisel tasandil ning asustusüksuste tasandil. 6.3.2 Ettevõtlus Luunja vald paikneb geograafiliselt ja logistiliselt soodsas kohas, asudes Tartu linna lähialas. Äri ja tootmise maa-alad on koondunud eelkõige Lohkva küllaasse, kuid osaliselt ka Emajõe äärde Kabina külasse ning Luunja alevikku. Suurimaks ettevõtlusalaks on Laukasoo turbatootmisala (mäetööstusmaa) valla põhjaosas. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud kohalike omavalitsuste ettevõtluse statistikale (versioon 25.05.2021) oli Luunja vallas 2021. aasta jaanuari-märtsikuu seisuga kokku 265 tegutsevat ettevõtet (ettevõtted kellel on käive või töötajad). Oluline osa Luunja valla ettevõtetest tegutseb hulgi- ja jaekaubanduses (18%) ning ehituses (19%) (tabel 9). Samuti tegutseb arvestatav osa (11%) ettevõtetest kutse-, teadus- ja tehnikaalastes tegevustes. Vallas tegutseb vähe meelelahutus-, haridus-, ravi- jt teenuste pakkujaid (2%). Antud valdkonna teenused on valla elanikele hästi kättesaadavad Tartu linnas. Enamik vallas tegutsevatest ettevõtetest on väikeettevõtted (11-49 töötajat) või mikroettevõtted (kuni 10 töötajaga). Tabel 9. Luunja vallas tegutsevate ettevõtete jaotus tegevusalade põhjal (Maksu- ja Tolliamet, 2021). Tegevusala Tegutsevate ettevõtete arv Osatähtsus (%) omavalitsuses Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 21 8 Mäetööstus 2 1 Töötlev tööstus 11 4 Ehitus 51 19 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 49 18 Veondus ja laondus 16 6 Majutus ja toitlustus 7 3 Info ja side 16 6 Finants- ja kindlustustegevus 2 1 Kinnisvaraalane tegevus 13 5 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 29 11 Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 29 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tabel 9 jätk... Tegevusala Tegutsevate ettevõtete arv Osatähtsus (%) omavalitsuses Haldus- ja abitegevused 11 4 Haridus 7 3 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 4 2 Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 6 2 Muud teenindavad tegevused 20 8 Tegevusalad kokku: 265 100 Üldplaneeringu koostamisel on oluline tähelepanu pöörata piirkondlikest eelistest ja eripäradest tulenevate arenguvõimaluste ärakasutamisele (Idaringtee arengupotentsiaal, Emajõe veetee turismi- ja puhkepiirkonnana, Lohkva valla suurima ettevõtluspiirkonnana ja teiste väljakujunenud tegevustele). Valla arengukava seab eesmärgiks ettevõtluse arenguks sobivate alade väljaselgitamise ning ettevõtluseks soodsate tingimuste loomise. Üldplaneeringu koostamisel tuleks eraldi tähelepanu pöörata turismi arendamisele vallas. Turism omab Luunja valla puhul suurt arenguperspektiivi. Üldplaneeringus saab toetada turismi ja puhkemajanduse arengut miljööväärtuslike alade kujundamise, valla territooriumil oleva turismiinfrastruktuuri rajamise (Luunja Jõesadam, sildumiskohad Emajõe ääres, lõkkeplatsid) ning uute atraktiivsete külastusobjektide loomise (nt matkaradade rajamine) kaudu. KSH aruandes hinnatakse üldplaneeringu lahenduse mõju valla ettevõtluskeskkonnale ja valla turismi edendamisele ning jälgitakse, et perspektiivsete tootmise ja äri maa-alade kavandamisega ei kaasneks negatiivseid mõjusid valla elanike elukeskkonnale. 6.3.3 Sotsiaalne taristu Sotsiaalse taristu alla kuuluvad valitsus- ja ametiasutused, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused, esmatarbekaupade müük, panga- ja postiteenused, internetiühendus ning kultuuri- ja spordiasutused. Sotsiaalse taristu alla kuuluvad ka puhke- ja virgestusalad ning rohealad kui igapäevaseid ökosüsteemi teenuseid osutav osa rohevõrgustikust. Luunja vallas on erinevad sotsiaalse taristu hooned ja rajatised koondunud peamiselt Luunja alevikku. Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ on Luunja alevik määratud kohalikuks keskuseks. Haridus- ja kultuuriasutusi leidub ka Kavastu ja Lohvka külades, kuid teistes külades sotsiaalne taristu puudub. Vallas asub 3 lasteaeda: Luunja Lasteaed Midrimaa, Lohvka Lasteaed ning Kavastu Algkool-Lasteaed (algkooli õppetöö toimub 1.- 4. klassini). Lisaks tegutseb Lohkvas Pillikoori lastehoid. Kavastu Algkool- Lasteaed lasteaiaruumid võimaldavad ühe liitrühma (21 last) tegevuse. Luunja Midrimaa lasteaias on kokku kaheksa rühma. Lohkva Lasteaias on kohti kokku 120 lapsele. Luunaja vallas saab üldharidust omandada Luunja Keskkoolis, mis asub Luunja alevikus. Tabelis 10 on välja toodud Luunja vallas 1-6 aastaste laste arv aastatel 2015-2021. Vallas on koolieelsete laste arv viimasel seitsmel aastal jõudsalt kasvanud. Antud hetkel ei suuda Luunja vallas olemasolevad lasteaiad tagada lasteaiakohtade piisavuse. Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 30 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tabel 10. Luunja vallas 1-6 aastate laste arv perioodil 2015-2021 (Statistikaamet, 26.05.2021). Aasta 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Laste arv 334 362 384 410 424 456 490 (1-6 a) Luunja valla suurim ja olulisim spordirajatis on Luunja Keskkooli spordikompleks koos staadioniga. Erasektori poolt on valda rajatud ratsutamiskompleksid, kus on head võimalused ratsaspordiga tegelemiseks. Kultuuri-, spordi- ja noorsootööd korraldab Luunja kultuuri- ja vabaajakeskus, mis pakub tegevusi igas vanuses elanikele. Kultuuri- ja vabaajakeskuse tegevuse eesmärgiks on Luunja valla elanike kultuurilise teenindamise tagamine, rahvakultuuri säilitamine ja arendamine, huvi-, spordi- ja vabaajategevuse ning avatud noorsootöö korraldamine ning koordineerimine. Lisaks on Luunja vallas kolm rahvaraamatukogu: Lohkvas, Luunjas ja Kavastus. Luunja vallas tegutsevad külaseltsid Lohkva, Sirgu ja Sava külades, Luunja alevikus Luunja Maanaiste Selts ja MTÜ Luunja Aidarahvas ning Kavastu külas Kavastu Maanaiste Selts. Lisaks toetavad valla elu tegevust ka mittetulundusühingud nagu Luunja Hüvanguks ja Münnich. Kõrgema järgu teenuste (kaubandus-, haridus-, meditsiini-, kultuuri- jt teenused) oluliseks pakkujaks on Tartu linn. Üldplaneeringu ja KSH aruande koostamisel analüüsitakse vallas teenuste kättesaadavust ja täiendava sotsiaalse taristu ruumivajadusi. Teenuste arendamise suunamisel lähtutakse vallas väljakujunenud asustusstruktuurist ning asustusüksuste arengute perspektiivist (mille peamiseks mõjutajaks on rahvastikumuutuste trendid). Hajaasustatud piirkondades on kauguse, asustustiheduse ja ühistranspordikorralduse mõistes paratamatult teatud teenuste kättesaadavus raskendatud. Üldplaneeringus tuleb tähelepanu osutada Lohkva ja Kavastu kui valla teiste tõmbekohtade ja teenuste mitmekülgsemale arengule. 6.4 Tehniline infrastruktuur Jäätmemajandus Luunja vallas ametlikult tegutsevaid prügiladestuskohti ei ole. Alates 2014. aastast teostab Luunja vallas korraldatud jäätmevedu AS Ragn-Sells. Valla jäätmekogumispunkt asub Luunja alevikus. Jäätmete kogumispunktis võetakse vastu järgmisi jäätmeid: papp ja paber, pakendijäätmed (klaas-, plast-, metall- tetrapakend), elektroonikaromud (televiisorid, külmkapid jne) ja ohtlikud jäätmed (õlid, õlifiltrid, päevavalgustuslambid, aegunud ravimid, värvi- ja lakijäätmed, olmekemikaalid, vanad akud). Täiendavaks võimaluseks valla elanikele on kasutada aadressidel Turu 49 ja Jaama 72c asuvaid Tartu linna keskkonnajaamasid (omavalitsuste vahel sõlmitud lepingu alusel). Ohtlikke jäätmeid ja olmeelektroonikat kogutakse elanikelt üks kord aastas toimuvate kogumisringidega. Biolagunevate Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 31 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus jäätmete osas on lähimaks käitluskohaks Ülenurme vallas Aardlapalu ümberlaadimisjaama kompostimisväljak (Luunja valla jäätmekava 2019-2025, 2018). Luunja valla jäätmekava 2019-2025 (vastu võetud 2018) kohaselt on vallas vaja lahendada nii haljasaladel tekkivate kui ka elanike aia- ja haljastusjäätmete vastuvõtmine ja kompostimine. Lahenduseks saab olla kas nõuetekohase kompostimisväljaku rajamine või vastava teenusepakkujaga lepingu sõlmimine. Jäätmekavas pakutakse kompostväljaku potentsiaalse asukohana välja Luunja aleviku Talli tn 1 katastriüksust. Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk Luunja vallas paiknevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkondadeks on vee-ettevõtja Emajõe Veevärk AS tegevuspiirkonnas järgmised asulad: Luunja alevik, Kakumetsa küla, Põvvatu küla ja Pilka küla olemasolevalt ning perspektiivis Kavastu küla. Asulate ühisveevärk ja –kanalisatsioon rajanevad asulate lokaalsetel veehaaretel ja reoveepuhastitel. Luunja vallas paiknevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkondadeks on vee-ettevõtja Tartu Veevärk AS tegevuspiirkonnas järgmised asulad: Lohkva küla, Rõõmu küla ja Veibri küla. Asulate ühisveevärk ja –kanalisatsioon kuuluvad Tartu linna ÜVK koosseisu (Luunja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2029, 2018). EELIS-e andmetel asub Luunja vallas kaks reoveekogumisala: Luunja (KKR: RKA0780444) ja Tartu (KKR: RKA0780420). Lillevälja tee 20 jääb Tartu reoveekogumisalale. Valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2029 kohaselt on Kabina külla kavas moodustada reoveekogumisala ning ehitada välja tänapäevane ühisveevärk ja kanalisatsioon. Kabina küla asub Luunja valla edelanurgas Emajõe läheduses. Piirkond asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Perspektiivseks reoveekogumisalaks on aiandusühistute ala, mis paikneb Kabina küla põhjaosas. Piirkonnas paikneb 181 kinnistut, suvilaid võetakse järjest aastaringsesse kasutusse elumajadena. Samuti on aiandusühistute piirkonna naabruses kehtestatud mitmeid detailplaneeringud, peamiselt elamukruntide moodustamiseks. Soojavarustus Vallas on olemas kaugküttevõrk Luunja alevikus. Luunja aleviku kaugküttepiirkonda teenindab küllaltki amortiseerunud katelseadmetega puiduhakkel ja -jäätmetel töötav tsentraalne katlamaja. Katlad on töös olnud üle 30 aasta. Soojustrassid kulgevad katlamajast võrdselt nii kirde kui edela suunal. Soojusvõrku on plaanis laiendada aleviku põhjapoolsesse ossa, kuna see võiks olla perspektiivikas piirkond uuselamute arengul. Kaugküttesoojuse tarbijateks on põhiliselt valla asutused ja alevikus paiknevad kortermajad, vähemal määral äri- ja tööstustarbijad (Luunja valla soojusmajanduse arengukava 2016- 2026, 2016). Valla jäätmemajanduse, ühisvee ja –kanalisatsiooni ning soojusmajanduse arendamiseks on koostatud eraldi arengukavad, mille põhjal vastavate infrastruktuuride arendamine toimub. Arengukavad on üldplaneeringu lahendusele sisendiks. Üldplaneering toetab arengukavade elluviimist käsitledes seal väljatoodud puudujääke, mida saab lahendada üldplaneeringuga Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 32 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (eelkõige maakasutuste planeerimise kaudu). Koostatava KSH raames hinnatakse tehnilise taristu arendamisega kaasnevaid mõjusid nii looduskeskkonnale kui asustuse üldisele vajadusele. Eraldi pööratakse tähelepanu sademevee kanalisatsiooni arendamisele perspektiivsetel aladel. Vajadusel määratakse üldplaneeringus perspektiivsed tuletõrje veevarustuse kohad. Teedevõrk Luunja valla teedevõrk (riigimaanteed ja kohalikud teed) on suhteliselt hästi välja kujunenud. Riigiteedest läbivad Luunja valda tugimaanteed nr 44 Aovere – Luunja ja nr 45 Tartu – Räpina – Värska ning kõrvalmaanteed nr 22250 Luunja – Kavastu – Koosa, nr 22253 Rõõmu – Viira, nr 22246 Pilka – Tähemaa, nr 22256 Sava – Sääsküla, nr 22251 Põvvatu – Luunja, nr 22252 Lohkva – Kabina – Vanamõisa, nr 22255 Haki – Savikoja ja nr 22254 Põvvatu – Sahkapuu. Valla kergliiklusteed on rajatud Tartu – Põvvatu – Luunja teelõigule, Lohkva – Kabina – Vanamõisa tee ja Rõõmu – Viira tee alguslõikudele. Luunja valla suhteliselt hästi välja kujunenud teedevõrgustiku olemasolu tõttu keskendutakse ÜP ja KSH koostamisel eelkõige kergliiklusteede võrgustiku täiendamisele ja arendamisele. Vajalik on jalgratta- ja jalgteede võrgustiku väljaarendamine tihedamalt asustatus külakeskustes ja suuremate teede ääres. KSH aruandes analüüsitakse, kas üldplaneeringu lahenduses on arvestatud Tartu linna idapoolse ringtee teemaplaneeringuga. Sadamad Sadamaregistri (2021) andmetel on Luunja vallas kolm väikesadamat: Luunja jõesadam (Jõesadama tn 10), Saaga sadam (Saaga tee 9c) ja Veibri sadam (Jõekaare tee 15). Üldplaneeringus kaardistatakse olemasolevad sadamad ja veeskamiskohad ning määratletakse uute vajadus, asukohad ja rajamistingimused. Sadamate ja veeskamiskohtade määratlemisel on üheks sisendiks eeldatavad keskkonnamõjud. 6.5 Riigikaitseline tegevus Luunja vallas Sirgu külas asub Luunja linnak, mille piiranguvöönd kinnistu piirist on 2000 m. Vastavalt Tartu maakonnaplaneeringule tuleb piiranguvööndi ulatuses koostatavad planeeringud ja projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. KSH aruandes analüüsitakse, kas üldplaneeringu lahenduses on maakasutuse planeerimisel arvestatud Luunja linnaku piiranguvööndiga ja sellest tulenevate kitsendustega. Vastavalt Kaitseministri 26.06.2015 määrusele nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ ei tohi riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse püstitatav ehitis või piiranguvööndis asuva Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 33 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ehitise laiendamine või ümberehitamine vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet ja suurendada ohtu riigikaitselisele ehitisele. 6.6 Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted Vastavalt Maa-ameti geoportaali kaardirakendusele ohtlikud ettevõtted ja vesivarustus (seisuga 21.05.2021) ei asu Luunja vallas ühtegi suurõnnetuse ohuga või ohtlikku ettevõtet. Juhul, kui üldplaneeringus nähakse ette keskkonnaohtlikud või suurõnnetuse ohuga ettevõtete asukohad, hinnatakse KSH aruandes sellega seotud riske, valides neile sobivaim asukoht õnnetusjuhtumi tagajärgede ennetamise vajadusest lähtudes ning tuuakse välja, milliseid meetmeid on vaja kavandada õnnetuste ennetamiseks-tagajärgede leevendamiseks. Ohtlike ja suurõnnetuste ohuga ettevõtete planeerimisel, laiendamisel või tootmise suurendamisel on oluline säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning elamurajoonide, ühiskondlikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning võimaluse korral peamiste transpordiliinide vahel. Samuti peab selliste ettevõtete kavandamine toimuma koostöös Päästeametiga. 6.7 Jääkreostusobjektid Registreeritud jääkreostusobjekte Luunja valla territooriumil ei ole (EELIS, 21.05.2021). Juhul kui üldplaneeringu koostamise käigus peaks selguma, et valla territooriumil asub jääkreostusobjekte, hinnatakse KSH aruandes, kas nendega on üldplaneeringus maakasutuse ja tingimuste määramisel arvestatud. 6.8 Ajaloolis-kultuuriline keskkond 6.8.1 Riiklikud kultuurimälestised Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel (seisuga 02.06.2021) asub Luunja valla haldusterritooriumil 28 kinnismälestist - 2 ajaloomälestist, 13 arheoloogiamälestist ja 13 ehitismälestist. Samuti asub vallas 3 XX sajandi kultuuriväärtuslikku objekti. Enamus kultuurimälestistes Luunja vallas asuvad Emajõe kaldaalal. KSH aruandes hinnatakse üldplaneeringu elluviimisel võimalikku mõju (nii positiivset kui negatiivset) kultuurimälestistele. Mälestised näitavad piirkonna kultuurmaastiku ajalist mitmekihilisust, mistõttu tuleb planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada nende kui avaliku väärtusega. Korrastatud ja hoitud kultuuriväärtused loovad parema ja atraktiivsema elukeskkonna. Vajadusel tehakse ÜP-s ettepanekud uute kultuuripärandi objektide määramiseks. Lillevälja tee 20 katastriükusele ega selle lähedusse ei jää ühtegi kultuurimälestist (Maa-ameti geoportaal, 18.06.2021). Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 34 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6.8.2 Kohalikul tasandil kaitstavad ajaloolis-kultuuriliselt väärtuslikud objektid EELIS-e andmetel (seisuga 21.05.2021) asub Luunja vallas 190 kaardistatud pärandkultuuriobjekti. Nende hulka kuuluvad nii mõisaarhitektuuri objektid kui ka põlised talukohad ja nendega seotud objektid, hauad, mälestuskivid, põlispuud, sõjalised objektid jne. Pärandkultuur on eelmiste põlvkondade tegutsemise jäljed maastikul. See on osa meie kultuurist, tükike meie rahvuslikust pärandist. Pärandkultuuriobjektid on seotud asustuse kujunemislooga, maa ja rahva ning kogukonna ajalooga, traditsioonilise elulaadiga, metsamajanduse ajalooga ning kohaliku tööstusega. Pärandkultuuriobjektid ei ole seaduse ega muu õigusaktiga kaitstud ning selleks, et pärandkultuuriobjektid raietööde tõttu, teadmatusest või niisama hooletusest ei hävineks, on oluline nende kaardistamine ning inimeste teadlikkuse tõstmine. Pärandkultuuriobjektide andmete kogumisega tegeleb Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), et unustuste hõlma vajunud kultuurimärgid uuesti tähelepanu alla tuua. Andmed on koondatud Eesti Looduse Infosüsteemi. Kui üldplaneeringu koostamise protsessis otsustatakse, et pärandkultuuriobjektide või nendest teatud osa käsitlemine üldplaneeringu mahus on otstarbekas ja vajalik, siis kantakse nende asukohad väärtuste ja piirangute joonisele. Vajadusel määratakse pärandkultuurobjektidele säilimist tagavad meetmed. 6.8.3 Miljööväärtuslikud alad Miljööväärtuslikud alad on alad (või objektid), mida on kohalikke olusid arvestades oluline esile tuua ja kaitsta, kuna tegemist on ruumielementide või nende kooslustega, mis loovad tervikliku, harmoonilise üldpildi või on ajaloolis-kultuurilise väärtusega. Sellest tulenevalt on oluline nende säilimiseks ja kaitsmiseks sätestada ka tingimused nii nende alade/objektide kasutamisel, nendel tegutsemisel kui ka kontaktvööndis (mõjualas) tegutsemiseks. Miljööväärtuslikud alad määratakse üldplaneeringutes. Kehtiva üldplaneeringuga on vallas miljööväärtuslikeks aladeks määratud:  Kastre mnt ja Suure-Emajõe vaheline ala (555 ha);  Kohaliku mnt nr 4320002 ja Suure-Emajõe äärne ala (202 ha);  Luunja park ja selle lähiümbrus. Vastavalt kehtivale üldplaneeringule tuleb miljööväärtuslikul hoonestusalal järgida kohalikke hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad, piirete olemasolu või puudumine jms) ning soodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist. Üldplaneeringu ja selle KSH koostamisel vaadatakse üle kehtiva üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikud alad ning neile kehtestatud ehitustingimused ja vajadusel täpsutatakse või muudetakse neid. KSH aruandes analüüsitakse, kas üldplaneeringus määratud ehitustingimused on piisavad miljööväärtuslike alade väärtuste säilimiseks. Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 35 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 7. Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse üldplaneeringus käsitletavatest valdkondadest ja nende üldistusastmetest ning eelkõige hinnatakse nende valdkondadega seonduvaid mõjusid, mis lahendatakse ära üldplaneeringu koostamise käigus või mille osas tehakse üldplaneeringus ettepanekud. KSH olulisimaks eesmärgiks on planeeringu koostamisel leida sellised lahendused, mille puhul oleks võimalik vältida või maksimaalselt vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele, elu- ja looduskeskkonnale. Üldplaneeringu ja KSH käigus kujundatakse alternatiivsed planeeringulahendused ning nende seast valitakse sobivaim lahendus. Alternatiivide täpne sisu selgub edasise protsessi käigus. KSH koostamisel lähtutakse planeeringu täpsusastmest ning muudest faktoritest tulenevatest eripäradest. KSH käigus hinnatakse üldplaneeringu elluviimisest tulenevat mõju looduskeskkonnale, sotsiaalsele ja kultuurilisele keskkonnale. KSH-s käsitletakse üldplaneeringu seoseid teiste asjakohaste strateegiliste dokumentidega ja vastavust nendes püstitatud eesmärkidele. Üldplaneeringu lähteseisukohtades on toodud üldisemad tingimused (visioon), millega peab üldplaneeringu koostamisel arvestama ja millest lähtutakse ka KSH aruande koostamisel. Hindamise käigus täpsustatakse võimaliku mõju iseloom ja ulatus olulisemate, üldplaneeringu eesmärkidega seonduvate keskkonnakomponentide lõikes. Planeeringulahenduse väljatöötamine ja KSH on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid. KSH käigus hinnatakse üldplaneeringu lahendustest tulenevat keskkonnamõju järgmistes valdkondades:  looduskeskkonnale, sh pinna- ja põhjaveele, maastikule, väärtuslikele maastikele, rohelisele võrgustikule, loodusväärtuslikele aladele, kaitsealustele aladele ja -objektidele (sh Natura 2000 võrgustiku aladele);  sotsiaalsele keskkonnale, sh maakasutusele (elamuarendus, ettevõtluskeskkond, põllumajanduslik tootmine, teenuste ja töökohtade kättesaadavus jm), elanikkonna heaolule ja tervisele (sh müra, õhusaaste, turvalisus, ohutus);  ajaloolis-kultuurilistele väärtustele (kultuurimälestised, miljööväärtuslikud alad). Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda mõjusid, mida põhjendatud vajaduse korral töö käigus hinnatakse. Mõjude hindamine lähtub strateegilisest lähenemisest, et omavalitsuse territooriumil asuvad arendatavad alad, kaitsealad, rohevõrgustik, väärtuslikud maastikud peavad jääma harmooniliselt koos eksisteerima. Mõju hinnatakse seisukohast, et üldplaneering peab minimeerima võimalused arenduseks, mis tekitavad või mille juures ilmneb vahetu ja oluline negatiivne mõju looduskeskkonnale, mida ei ole võimalik leevendada. KSH-s pööratakse tähelepanu sellele, et pikaajalise ruumilise arengu kavandamine arvestaks tasakaalustatult sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonnaga. Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 36 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Mõjusid hinnatakse mõlemas suunas ehk nii üldplaneeringuga kavandatu mõju keskkonnale kui ka keskkonnast tulenevat mõju üldplaneeringu elluviimisele. KSH aruandes kirjeldatakse otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud negatiivse mõju vältimiseks ja/või leevendavate meetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. Hindamisel arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerumisega. Hindamisel kasutatakse üldtunnustatud metoodikaid, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimaid hindamismeetodeid vastavalt vajadusele. Kindlasti kasutatakse kvalitatiivseid hindamismeetodeid (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms), vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid. Tulenevalt üldplaneeringu kui strateegilise arengudokumendi täpsusastmest, teostatakse ainult vajadusel objektipõhine hindamine. Spetsiifilisi välitöid ja inventuure KSH käigus ei kavandata – KSH ja üldplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi tööseminare nii kohaliku omavalitsuse kui teiste asjaosalistega ning kasutatakse olemasolevaid andmebaase (Maa-ameti geoportaal, EELIS, alal eelnevalt teostatud uuringud jne), planeeringuid, riiklikke ja maakondlikke strateegilisi arengudokumente ja muid allikaid. Töö teostamisel tehakse koostööd vallavalitsuse ametnike, kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostajate ja keskkonnaekspertide vahel. Töö koostamisel võetakse arvesse asjaomaste asutuste, isikute ja avalikkuse ettepanekud ning tuuakse välja nendega arvestamise või mittearvestamise põhjendused. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Riigipiiriülest keskkonnamõju üldplaneeringute elluviimisel ette näha ei ole. Juhul, kui planeerimisprotsessis ilmneb piiriülest keskkonnamõju, käsitletakse seda täpsemalt KSH raames. Võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale Luunja valla üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Natura 2000 alade ja nende kaitse- eesmärkidega. Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalade nimekiri kinnitati Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” (RTL 2004, 111, 1758). Luunja valla üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Kui ilmneb, et üldplaneeringuga kavandatakse Natura 2000 võrgustiku ala(de) kaitse-eesmärkidele ebasoodsat keskkonnamõju avaldavat tegevust ja tegevuse üksikasjad on teada, viiakse läbi ka asjakohane hindamine. Vajadusel tuleb välja töötada selline planeeringulahendus, mis arvestab Natura 2000 alade kaitse-eesmärke. Lillevälja tee 20 katastriüksuse lahipiirkonda ei jää ühtegi Natura 2000 kaitseala. 8. KSH avalikustamise ajakava Üldplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada võimalikult suures ulatuses üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid. Planeeringulahenduse Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 37 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus lähteseisukohtade kujundamine, lahenduse koostamine ja avalikustamine toimuvad paralleelselt ja integreeritult KSH väljatöötamise kavatsuse ja aruande koostamisega, mistõttu on kogu menetlusse üheaegselt kaasatud nii planeeringu kui KSH eksperdid (töörühm). Tabelis 11 on kajastatud Luunja valla üldplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik ning tabelis 12 Luunja valla Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik. Tabel 11. Luunja valla üldplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik. Üldplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine ÜP ja KSH algatamine 27. juuni 2019 ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine mai-juuni 2021 ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine (koos avalikustamise teatega) ja täiendamine juuli-august 2021 lähtuvalt ettepanekutest ÜP põhilahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamine juuni 2021-juuni 2022 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek juuli 2022 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu august-september 2022 ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine oktoober-detsember asjaomaste asutuste ja isikute poolt, ÜP ja KSH aruande täiendamine 2022 ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine vastuvõtmiseks Luunja jaanuar 2023 Vallavolikogule (eeldatav vastuvõtmine) ÜP avalik väljapanek veebruar-märts 2023 ÜP avalik arutelu aprill-juuni 2023 ÜP esitamine rahandusministrile heakskiitmiseks (eeldatav heakskiit) juuli-august 2023 Kehtestamine Luunja Vallavolikogu poolt september 2023 Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 38 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tabel 12. Luunja valla Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik. Üldplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine august 2021-oktoober ÜP põhilahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamine 2021 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek november 2021 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu detsember 2021 ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine veebruar 2022 asjaomaste asutuste ja isikute poolt, ÜP ja KSH aruande täiendamine ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine vastuvõtmiseks Luunja märts-aprill 2022 Vallavolikogule (eeldatav vastuvõtmine) ÜP avalik väljapanek mai 2022 ÜP avalik arutelu juuni 2022 ÜP esitamine rahandusministrile heakskiitmiseks (eeldatav heakskiit) juuli-august 2022 Kehtestamine Luunja Vallavolikogu poolt september 2022 Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 39 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 9. Kasutatud allikad Õigusaktid: 1. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615. 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005. 3. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004. 4. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015. 5. Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133. 6. Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta. Kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16. 7. Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord. Keskkonnaministri 28.05.2004 määrus nr 58. Muud allikad: 1. AB Artes Terrae OÜ, 2020. Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve, Emajõe ning seotud jõgede kalda- ja veealade kasutamise uuring: Ida-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva ja Võru maakond. 2. Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikool Geograafia Instituut. 3. Eesti Entsüklopeedia (veebiversioon). Eesti Kliima. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kliima (viimati vaadatud 28.05.2021) 4. Eesti Geoloogiateenistus. Eesti pinnase radooniriski kaart. https://gis.egt.ee/portal/home/ (viimati vaadatud, 27.05.2021) 5. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Heaks kiidetud Riigikogu poolt 14.02.2007. 6. Eesti Statistikaamet, 2021. https://www.stat.ee/et (viimati vaadatud 28.05.2021) 7. Eesti säästva arengu riiklik strateegia: Säästev Eesti 21. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt 17.03.2005 ja Riigikogu poolt 14.09.2005. 8. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur. Andmed seisuga 28.05.2021. 9. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega 07.01.2016. 10. Keskkonnaamet, 2020. Korduma kippuvad küsimused radooni kohta. Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 40 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kiirgus/radoon/korduma-kippuvad- kusimused-radooni-kohta (viimati vaadatud 28.05.2021) 11. Keskkonnaministeerium, 2020. Radoon. https://www.envir.ee/et/radoon (viimati vaadatud 28.05.2021) 12. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt 02.03.2017 korraldusega nr 62. 13. Kultuurimälestiste riiklik register, 2021. 14. Luunja valla arengukava aastateks 2019-2027. Kinnitatud 31.10.2019 Luunja Vallavolikogu määrusega nr 57. 15. Luunja valla jäätmekava 2019-2025. Vastu võetud 20.12.2018 Luunja Vallavolikogu määrusega nr 65. 16. Luunja valla koduleht, 2021. https://luunja.ee/ (viimati vaadatud 02.06.2021) 17. Luunja valla soojusmajanduse arengukava 2016-2026. Kinnitatud 27.10.2016 Luunja Vallavolikogu määrusega nr 81. 18. Luunja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2029. Kinnitatud 25.10.2018 Luunja Vallavolikogu määrusega nr 57. 19. Luunja valla üldplaneering. Kehtestatud 26.06.2008 Luunja Vallavolikogu määrusega nr 8-1. 20. Luunja valla üldplaneeringu teemaplaneering „Tartu linna idapoolse ringtee teemaplaneering“. Kehtestatud 09.11.2010 Luunja Vallavolikogu määrusega nr 39. 21. Luunja vallas Veibri külas asuvate Andrese ja Lillevälja tee 20 maaüksuste ala üldplaneering Andrese maaüksuse alal. Kehtestatud 16.02.2017 Luunja Vallavolikogu määrusega nr 8. 22. Maa-ameti geoportaal, 2021. https://geoportaal.maaamet.ee/ (viimati vaadatud 28.05.2021) 23. Maksu- ja Tolliamet, 2021. Ettevõtluse statistika kohalike omavalitsuste kaupa. 24. Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. 25. OÜ Hendrikson & Ko, 2019. Luunja valla üldplaneeringu ruumilise arengu analüüs. Töö nr 3198/18. 26. Raadi looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025. 27. Sadamaregister, 2021. Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 41 / 42  Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus https://www.sadamaregister.ee/sadamad (viimati vaadatud 28.05.2021) 28. Statistikaamet, 2015. Rahvastikuprognoos kohaliku omavalitsusüksuste rühmades 2015-2030. Klasteranalüüs. 29. Tartu maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud 27.02.2019 Riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/29. 30. Tartumaa Omavalitsuste Liit, 2018. Tartumaa arengustrateegia 2040. Tartumaa Omavalitsuste Liit. 31. Üleriigiline planeering: Eesti 2030+. Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldus nr 368. Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald 42 / 42   Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2021-152 Asukoht (L-Est’97) X 6476250 Y 670700 Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering lähteseisukohad Objekti aadress: TARTUMAA, LUUNJA VALD Tellija: LUUNJA VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND Juuni 2021 TARTU Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering: lähteseisukohad OBJEKTI ASUKOHT: Tartumaa, Luunja vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Tartumaa Luunja vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA JA Luunja Vallavalitsus ÜLDPLANEERINGU Puiestee tn 14, Luunja alevik, 62222 KOOSTAMISE KORRALDAJA: Luunja vald Tartu maakond Kontaktisik: Eddy Märtin Arendusnõunik Tel 5199 1901 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf-geoinformaatik, planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2021-152 Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald 2 / 17  Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 4. Kutsetunnistused: • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo. Kobras AS töö nr 2021-152 Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald 3 / 17  Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 5 2. LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA LÄHTEMATERJALID ......... 5 3. LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERINGU ÜLESANDED ........................................................................ 6 4. LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD/ANALÜÜSID NING KOOSTATAVAD TEEMAJOONISED ............................................................................................. 12 5. KAASAMINE JA KOOSTÖÖ LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISEL ...... 12 6. LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISE AJAKAVA ...................................... 14 7. LUUNJA VALLA VEIBRI KÜLAS ASUVA LILLEVÄLJA TEE 20 MAAÜKSUSE ÜLDPLANEERING .................................................................................................................................... 15 Kobras AS töö nr 2021-152 Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald 4 / 17  Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad 1. Sissejuhatus Luunja valla üldplaneering koostatakse kogu Luunja valla territooriumile, võttes arvesse peatükkides 2-6 toodud põhimõtteid. Luunja valla üldplaneering on kehtestatud osaliselt ning ei hõlma Lillevälja tee 20 maaüksust. Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering koostatakse ainult Lillevälja tee 20 maaüksuse kohta lühema ajakava kohaselt. Antud üldplaneeringu eesmärki ja ajakava on käsitletud peatükis 7. 2. Luunja valla üldplaneeringu koostamise eesmärk ja lähtematerjalid Üldplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Luunja Vallavolikogu. Üldplaneeringu ja KSH koostamise korraldaja on Luunja Vallavalitsus. Üldplaneeringu koostab Luunja Vallavalitsus koostöös konsultandiga (AS Kobras). Luunja Vallavolikogu algatas 27. juuni 2019 otsusega nr 39 Luunja valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Luunja valla üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on kogu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine ning eelduste loomine hea elukeskkonna kujunemiseks. Hea elu- ja majanduskeskkonna loomise ja kestmise üks oluline eeldus kohalikus omavalitsuses on kvaliteetse ja toimiva üldplaneeringu olemasolu ning eesmärgipärane koostöö planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Arvestades muutunud majanduslikku olukorda ning ootusi elukeskkonna arenguks, on tekkinud vajadus üldplaneeringu ajakohastamiseks ja uueks lähenemiseks vallaruumi kujundamisel. Hetkel kehtib Luunja vallas üldplaneering, mis on kehtestatud 26. juuni 2008 määrusega nr 8-1. Lisaks kehtivad antud alal Tartu maakonnaplaneering 2030+, mis kehtestati 27.02.2019 Riigihalduse ministri poolt ning Tartumaa arengustrateegia 2040, mis võeti vastu Luunja Vallavolikogu poolt 31.01.2019 määrusega nr 9. Luunja valla arengukava aastateks 2019-2027 võeti vastu Luunja Vallavolikogu poolt 31.10.2019 määrusega nr 57. Üldplaneeringu koostamiseks moodustatakse töögrupp jooksvalt teemade lõikes. Töögrupi ülesandeks on üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostajatega läbi arutada olulised teemad ning vajadusel anda nõu valla eripärast lähtuvalt. Töögrupi juht on arendusnõunik. Töörühma ja planeeringu ning KSH koostajate esimene koosolek toimus 20.05.2021. Üldplaneeringu lähteseisukohad annavad suuna ja alusteabe üldplaneeringu ülesannete lahendamiseks. Lähteseisukohad kirjeldavad üldplaneeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida üldplaneeringuga kavatsetakse lahendada. Samuti esitatakse lähteseisukohtades üldplaneeringu koostamiseks eeldatav ajakava, antakse ülevaade üldplaneeringu koostamiseks vajalikest uuringute ja analüüside tegemistest ning koostamisse kaasatavatest inimestest ning ettevõtetest. Üldplaneering koostatakse lähtudes asjakohastest õigusaktidest, planeeringutest, arengukavadest, kaitse- eeskirjadest jms dokumentidest, heast planeerimise tavast, asjaomaste asutuste ja isikute põhjendatud seisukohtadest, läbikaalutletud ning tasakaalustatud ruumilise arengu vajadustest. Üldplaneeringuga paralleelselt koostatakse KSH, mille tulemusi arvestatakse üldplaneeringu koostamisel. Kobras AS töö nr 2021-152 Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald 5 / 17  Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad Üldplaneeringu lähteseisukohtadele on lisatud joonis 1, mis kirjeldab Luunja valla lähteolukorda. 3. Luunja valla üldplaneeringu ülesanded Luunja valla üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud ülesanded, mis on olulised valla ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt (PlanS § 75 lõige 2). Üldplaneeringu koostamisel on põhifookus valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel, kuna kehtiv üldplaneering on valdavalt koostatud ajal, mil suure arendussurve tõttu püüti ehitustegevust reguleerida peamiselt ainult läbi detailplaneeringute koostamise, seetõttu on esmatähtis üle vaadata detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud ning üldplaneeringuga määrata üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Üldplaneering koostatakse lähtudes asjakohastest õigusaktidest, planeeringutest, arengukavadest, kaitse- eeskirjadest jms dokumentidest. Samuti on lahenduse aluseks hea planeerimise tava, asutuste ja isikute põhjendatud seisukohad ning töögrupi kaalutlusotsused. Teemad, mida käsitletakse üldplaneeringus Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete loetelu ja käsitlus lähtub käesolevas etapis teadaolevast informatsioonist. Lähteseisukohtade etapis sõnastatud ülesannete loetelu võib planeeringu hilisemates etappides täpsustuda. 1. Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Liikluse ja transpordi arendamisega seotud ehitiste kitsenduste määramine, sh teede kaitsevööndi laiendamise vajaduse hindamine Luunja valda läbivad mitmed tugi- ja kõrvalmaanteed. Kõige suurem on liiklussagedus Tartu-Räpina-Värska tugimaanteel, ca 6 000 autot ööpäevas. Oluline on heade ühendusteede säilitamine ja arendamine ümbritsevate suuremate keskustega, eelkõige maakonnakeskuse Tartuga, mis on arvestatavale osale valla elanikkonnast igapäevaseks töö- ja haridussihtkohaks. Analüüsitakse teedevõrgustiku otstarbekust ja liikuvuse vajadust ning võimalusi. Üldplaneeringuga pakutakse välja transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri üldised asukohad ning määratakse nendest tekkivad kitsendused. Koostöös Transpordiametiga vaadatakse üle ja vajadusel täpsustatakse Luunja valla teede ja tänavate kaitsevööndi ulatust. Vallas puudub terviklik jalgratta- ja jalgteede võrgustik. Luunja valla kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamine on oluline nii kohalike elanike ohutuse tagamiseks kui ka turismipotentsiaali ärakasutamiseks. Võrgustiku välja arendamisel keskendutakse suurematele asulatele ja riigimaanteede ääres asuvatele jalgratta- ja jalgteedele. Oluline on uute jalgratta- ja jalgteede rajamine Kabina, Kavastu, Rõõmu-Viira tee suunal, Lohkva-Kabina-Vanamõisa ja Luunja-Kavastu maantee äärde, uutel ja olemasolevatel elamualadel. Samaaegselt jalgratta- ja jalgteede võrgustiku väljaarendamisega oleks Kobras AS töö nr 2021-152 Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald 6 / 17  Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad otstarbekas tihedamalt asustatud külakeskustes ja suuremate teede/tänavate ääres lahendada ka tänavavalgustuse põhimõtted. 2. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Luunja valla jäätmekavas on välja toodud vajadus eraldiseisva kompostimisväljaku ja jäätmejaama rajamiseks. Kompostimisväljak peab võimaldama kuni 1 000 m3 biolagunevate jäätmete kompostimist. Kompostimisväljak peab võimaldama aia- ja haljasjäätmetest toota valla haljasaladel kasutatavat mulda. Tartumaa arengustrateegia kohaselt tuleb korraldatud jäätmekäitlust rakendada hajaasustuses parima end õigustanud mudeli alusel. Vajadus jäätmekäitlusmaa ja sellega seotud kitsenduste määramiseks selgub täpsemalt üldplaneeringu koostamise käigus. 3. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Luunja valla puhul on tegemist pigem maalise piirkonnaga. Hajaasustusega piirkondades toimib veevarustus salv- ja erapuurkaevude baasil. Kompaktse asustusega aladel on välja ehitatud ühisveevärk ja –kanalisatsioon. Luunja vallas on kinnitatud Luunja (keskkonnaregistrikood RKA0780444) ja Tartu (keskkonnaregistrikood RKA0780420) reoveekogumisalad. Luunja vallas paiknevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkondadeks on vee-ettevõtja Emajõe Veevärk AS tegevuspiirkonnas järgmised asulad: Luunja alevik, Kakumetsa küla, Põvvatu küla, Pilka küla ja Kavastu küla. Vee-ettevõtja Tartu Veevärk AS tegevuspiirkonnas järgmised asulad: Lohkva küla, Rõõmu küla ja Veibri küla. Asulate ühisveevärk ja –kanalisatsioon rajanevad asulate lokaalsetel veehaaretel ja reoveepuhastitel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava põhjal on perspektiivseks reoveekogumisalaks Kabina küla aiandusühistute ala. Eesti Geoloogiakeskuse koostatud kaitstuse kaardi põhjal on põhjavesi enamikul valla territooriumist keskmiselt kaitstud. Suhteliselt kaitstud alad asuvad Laukasoo peakraavi ümbruses ja Lohkva külas. Nõrgalt kaitstud on alad Muri külas ja osa Pajukurmu ja Kavastu külast. Üldplaneeringuga analüüsitakse tehnoehitiste maade reserveerimise vajalikkust (näiteks puurkaevu või puhasti rajamiseks) ning tuletõrje veevõtukohtade paiknemist vallas. Analüüsitakse ja täpsustatakse taastuvenergia kasutus- ja ehitustinigmusi. 4. Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine Ülesanne lahendatakse vastavate ettepanekute üleskerkimisel. Olemasolevate olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri on toodud 01.10.2015 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruses nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri”. Kobras AS töö nr 2021-152 Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald 7 / 17  Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad 5. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine Sadamaregistri andmetel asub Luunja vallas kolm sadamat: Luunja Jõesadam, Saaga Sadam ja Veibri Sadam (ehitamisel). Tartu maakonnaplaneeringus on ära toodud kümme sildumiskohta. Tartumaa arengustrateegia kohaselt on vajalik Emajõele rajada täiendavaid sildumiskohti. Sildumiskoht tagab nii kohalikele elanikele kui ka külastajatele ohutu veele mineku ja randumise ning kaitseb looduslike veekogude kaldaid erosiooni ja kahjustuse eest. Korralike sildumiskohtade olemasolu aitab kaasa turismipiirkondade arengule vallas. Üldplaneeringus vaadatakse olemasolevad ja perspektiivsed alad üle ning vajadusel täpsustatakse. Teema täpsem käsitlus selgub üldplaneeringu koostamise käigus. 6. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine Täpsustatakse asustuse arengu põhimõtted ja tingimused vastavalt erinevate asulate arengupotentsiaalile ja vanuselistele vajadustele. Määratakse elamualade tervikliku arendamise tingimused, mis arvestavad elukvaliteedi tõstmisega (sh elamualade tihedus, privaatsus, avaliku ruumi olemasolu ja suurus, juurdepääsuvõimalused). Täpsustatakse asustuse arengualad ehk tiheasumid, nende arendamise põhimõtted ja tingimused, määratakse tervikliku arendamise põhimõtted ja tingimused. Määratakse maaliste piirkondade arendamise põhimõtted ja kasutustingimused, mis väärtustaksid väljakujunenud hajaasustust. Planeerimisel ja ehitustegevuses soodustatakse energiat ja ressurssi säästvaid lahendusi, eelistatakse olemasoleva ehitatud keskkonna laiendamist, tihendamist või taaskasutusele võtmist, olemasoleva taristu kasutamist uute asustamata alade kasutuselevõtmise asemel. Tartumaa arengustrateegias on välja toodud, et tööstus- ja laondustöökohad on valgunud linna piiri taha. Tartumaa arengustrateegia põhjal on eelistatud tööstuspargid, mis genereerivad odavat omaenergiat päikesest ja biomassist, mistõttu ratsionaalne on kavandada tööstusalasid ja nende jääksoojust kasutavaid elamualasid koordineeritult, keskuste võrku ja energiaressursside paiknemist arvestades. Tööstus- ja ettevõtlusalade planeerimisel lähtutakse olemasolevate lähedusest, et võimaldada ühtsete komplekside tekkimist ning välditakse maastiku killustumist. Eelistatakse madala mullaviljakusega maad. Tööstus- ja ettevõtlusalad peavad võimaldama sujuvat ühendust magistraaltänavate või põhi- ja tugimaanteedega, vältides müratundlike alade läbimist. Samuti peavad olema võimalused erinevate tehnovõrkudega ühendumiseks. 7. Supelranna ala määramine Luunja vallas leidub mitmeid supluskohti väiksematel järvedel ja paisjärvedel ning jõgedel. Üldplaneeringus analüüsitakse olemasolevate kui ka võimalike supluskohtade paiknemist Luunja vallas ning parkimisalade olemasolu supluskohtade läheduses. Üldplaneeringuga määratakse olemasolevad kui ka perspektiivsed supluskohad. Kobras AS töö nr 2021-152 Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald 8 / 17  Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad 8. Kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul Keskkonnaministri 28.05.2004 vastu võetud määruse nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ kohaselt on Luunja vallas suurte üleujutustega siseveekoguks Suur-Emajõgi koos vanajõgedega kogu ulatuses. Üldplaneeringus käsitletakse teemat vastavalt määruses toodule ning saabuvatele ettepanekutele. 9. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine Rohevõrgustiku analüüsil võetakse aluseks Tartu maakonnaplaneering 2030+. Analüüsitakse rohevõrgustiku koridoride toimimist, tugialade paiknemist ning konfliktalasid. Täiendavalt vaadeldakse rohevõrgustiku üleminekut linna mikrovõrgustikuks. Võrgustiku piire täpsustatakse üldplaneeringu koostamise käigus, et võimalusel vältida konfliktalade tekkimist. Tartumaa arengustrateegias on märgitud, et rohevõrgustikku tuleb hoida vastavalt maakonnaplaneeringus sätestatule. Samuti tuleb puhkealasid arendada rohevõrgustiku tingimustes ning liigirikkust ja maastikulist mitmekesisust suurendada. 10. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1 on kallasrada kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Veekogude kasutamisvõimaluste suurendamiseks ja veeäärsete alade väärtustamiseks on oluline avada juurdepääs veekogude kallasrajale. 11. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine Koostöös Keskkonnaametiga vaadatakse üle ja vajadusel täpsustatakse Luunja valla veekogude ehituskeeluvööndit. 12. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Vajadusel määratakse kohalikul tasandil kaitstavad loodusobjektid. Antud aladele määratakse olenevalt piirkonnast ja maastiku iseloomust kaitse- ning kasutustingimused. 13. Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Üldplaneeringu koostamisel vaadatakse üle Tartu maakonnaplaneeringus välja toodud väärtuslike põllumajandusmaade piirid. Lisaks kasutatakse Maaeluministeeriumi poolt koostatud mulla boniteedi ja suuruse põhjal koostatud väärtuslike põllumajandusmaade analüüsi kaardikihti. Väärtuslike põllumajandusmaade piire täpsustatakse vastavalt tegelikule ja eeldatavale kasutusele. Luunja vallas asub üks maakondlik ja üks probleemne väärtuslik maastik. Aladele määratakse olenevalt piirkonnast ja maastiku iseloomust kaitse- ning kasutustingimused. Kobras AS töö nr 2021-152 Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald 9 / 17  Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad Antud teemade täpsem käsitlus selgub üldplaneeringu koostamise käigus lähtuvalt saabunud ettepanekutele. 14. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine Üldplaneeringus vaadatakse üle ja vajadusel täpsustatakse maakonnaplaneeringus seatud põhimõtteid. 15. Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine Üldplaneeringu raames kaalutakse miljööväärtuslike alade määramise vajadust ning kasutustingimuste seadmise otstarbekust. Analüüsitakse kohaliku tähtsusega kultuuripärandit ning vajadusel määratakse kasutustingimused. Luunja vallas asub Kultuurimälestiste riikliku registri (2021) andmetel 28 kinnismälestist. Oluline on tagada juurdepääs kultuuriobjektidele ning tagada nende vaadeldavus. 16. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, krundi minimaalsuuruse, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine Valla maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel arvestatakse erinevate piirkondade iseloomu ja valla üldise arendusvajadusega. Soodustatakse väljakujunenud asustusmustri säilimist. Uute elamualade määramisel analüüsitakse Luunja valla tegelikku vajadust ja vastavalt sellele korrigeeritakse eelnevate üldplaneeringutega kavandatud maakasutust. Elamuehituses määratakse tingimused eraldi hajaasustuse ja kompaktse asustusega aladele. Luunja vallas asub üks alevik (Luunja) ning 20 küla. Maakonnaplaneeringus on toodud kohaliku keskusena Luunja alevik. Asustuse arengut eelistatakse tiheasumite alal, samas ei tähenda see ehituskeeldu mujal, küll aga taunib asendiliselt ja maakorralduslikult ebaotstarbekate põllu- ja metsamaade kruntimist üksteisest ruumiliselt isoleeritud pisiasumiteks, kus sotsiaalne taristu jääb kaugele ja linliku tehnilise taristu rajamine ning pidamine oleks kulukas. Tootmis- ja tööstusalade planeerimisel lähtutakse olemasolevate lähedusest, et võimaldada ühtsete komplekside tekkimist ning vältida maastiku killustumist. Eelistatakse madala mullaviljakusega maad. Tootmisalade planeerimisel eelistatakse paiknemist eemal senistest/planeeritavates rekreatsiooni/elamualadest, et vältida inimesi häirida võivat müra ja õhusaastet ning visuaalset reostust. Samuti kaalutakse olemasolevate tootmis- ja tööstusalade laiendamist. 17. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine Luunja valla aladele jääb Tartu maakonnaplaneeringu kohaselt Luunja linnak ja selle piiranguvöönd. Vajalik on maa-alade piiride ja mõjualade täpsustamine ning mõjualade kasutustingimuste täpsustamine. Kobras AS töö nr 2021-152 Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald 10 / 17  Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad 18. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Suure osa valla territooriumist moodustab looduslik keskkond. See võimaldab puhke- ja virgestusalana kasutada väga suurt ala. Valla arengukavas ja Tartumaa arengustrateegias on välja toodud vajadus korrastada ja rajada uusi spordirajatisi, terviseradu ja virgestusalasid. Arengukava põhjal on oluline laste mänguväljakute ja spordiplatside rajamine tiheasustusega piirkondadesse. Lisaks on ära toodud jalgpallikeskuse ja jäähall (jäähokikeskuse) rajamise vajadus. Üldplaneeringuga analüüsitakse ja vajadusel reserveeritakse maa-alad puhke- ja virgestusaladele Luunja valla aladel. Oluline on turismisektori toetamine, samas säilitades tasakaalu kogukonna ja külastajate vahel. Lisaks hinnatakse puhkeotstarbeliste objektide parklate seisukorda ja uute parklate rajamise vajadust, et tagada parem ning ohutum ligipääs. 19. Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine Vajadusel seatakse kokkuleppel maaomanikega asulate ümber metsa majandamisel piirangud, kus määratakse ära raieliik, langi vanus ja lageraie tegemisel langi ulatus. Müra leevendamiseks välditakse planeerimisel kaevandusobjektide ning müratundlike alade vahelistel aladel raieid, mis põhjustaks otsese nähtavuse teket ning müra levimist. Eelkirjeldatud aladel seatakse metsa majandamisele tingimuseks koostöö vajadus asjasse puutuvate isikutega. 20. Müra normtasemete kategooriate määramine Üldplaneeringu raames määratakse mürakategooriad vastavalt maakasutuse juhtotstarbele. 21. Krundi minimaalsuuruse määramine Üldplaneeringus analüüsitakse olemasolevat maakasutust, sealjuures krundi suuruseid, ning vajadusel seatakse tingimused krundi suurusele vastavalt maakasutuse juhtotstarbele. 22. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine. Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringu kohustusega alad ning nende alade üldised maakasutuse skeemid. Samuti töötatakse välja juhud, millal on mujal vallas vajalik detailplaneeringu koostamine. Analüüsitakse vajadust arhitektuurivõistluse korraldamise juhtude määramiseks. 23. Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine Üldplaneeringuga käsitletakse maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramist. Täpsustatakse seadustest tulenevat tiheasustusala mõistet ja regulatsioone. Maakonnaplaneeringus on tiheasustusaladeks määratud Luunja alevik ning Kabina küla, Lohkva küla, Kavastu küla ja Veibri küla keskused. Lisaks on ära toodud tiheasustusala laienemisalad. Tiheasustusalad Kobras AS töö nr 2021-152 Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald 11 / 17  Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad täpsustatakse vastavalt Tartu maakonnaplaneeringule 2030+ ja tänasest Luunja valla arenguvajadusest lähtuvalt. 24. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Planeeringu algetapis lähtutakse antud ülesande lahendamisel põhimõttest, et üldplaneeringu tasandil on võimalik seada tingimused olemasolevate maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks (kraavide korrashoid, võsast puhastamine jms). 25. Muud eelnimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded Vajadusel lisatakse eelnimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded nt maakonnaplaneeringus käsitletud teemad/ülesanded, mis vajavad üldplaneeringus lahendamist. Samuti analüüsitakse Luunja valla naaberomavalitsuste arengudokumente ja üldplaneeringuid, mis toovad välja lähialade ruumilised arengud, mis võivad mõjutada ka valla arengut. 4. Luunja valla üldplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud/analüüsid ning koostatavad teemajoonised Eraldiseisvalt üldplaneeringust on koostamisel järgmised uuringud:  Luunja valla mürakaart (koostaja Akukon Eesti OÜ, töö tähtaeg 29.10.2021). Mürakaardi koostamist rahastatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel keskkonnaprogrammi raames.  Liikuvus- ja liiklusuuring, uuringu koostamist rahastatakse RTK toel üldplaneeringu uuringute programmist. Uuringu läbiviimise aeg on mai 2021- mai 2022. Analüüse ja uuringuid koostatakse lähtuvalt tekkinud vajadustest. Vajalikuks võivad osutuda veel järgnevad uuringud: väärtuslike põllumaade uuring, rohevõrgustiku väärtuste hindamine, väärtuslike maastike väärtuste hindamine, Emajõe kõrgeveepiiri ja ehituskeeluvööndi määramine, kuid nende vajadus selgub üldplaneeringu koostamise käigus. Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamiseks koostatakse järgnevad teemajoonised:  maakasutus;  väärtused ja piirangud;  taristu ja tehnovõrgud;  tiheasustusalade ja/või kompaktsete alade väljavõtted. Vastavalt vajadusele muudetakse või täiendatakse jooniste nimekirja. Üldplaneeringu koostamise käigus tehakse vajadusel täiendavaid jooniseid ja skeeme, mis selgitavad üldplaneeringu lahendusi asukohapõhiselt/teemapõhiselt. Üldplaneeringu koostamise ajal pannakse rõhku illustratiivsetele materjalidele, et avalikkusele arusaadavamalt valla ruumikasutust esitleda. 5. Kaasamine ja koostöö Luunja valla üldplaneeringu ja KSH koostamisel Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisseaduse § 9 kohaselt tuleb planeerimisalase tegevuse korraldajal avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitada, menetlusse piisavalt kaasata ning Kobras AS töö nr 2021-152 Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald 12 / 17  Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad korraldada planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. Üldplaneeringuga seonduvat kajastatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes Postimees ja ajalehes Tartu Postimees ning Luunja valla koduleheküljel. Teisi huvigruppe teavitatakse elektrooniliselt (e-kirja teel). PlanS § 76 lõike 2 kohaselt kaasatakse üldplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendatava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa- ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Üldplaneeringu koostamisel tuleb määratleda koostöö tegijad ja kaasatavad tulenevalt planeeringu ja planeeringuala iseloomust ning tagada piisav ja nõutav suhtlus kogu protsessi vältel. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 vastu võetud määrusest nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub. Samuti koostöös planeeringualaga piirnevate kohalike omavalitsustega. Luunja valla üldplaneering koostatakse ja kooskõlastatakse asjaomaste asutustega. Isikud ja valitsusasutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Luunja valla üldplaneeringust ja KSH-st huvitatud ning mõjutatud asutused ja isikud. Huvigrupp Asutus või isik Naaberomavalitsused Kastre vald Kambja vald Tartu linn Tartu vald Peipsiääre vald Rahandusministeerium Riigihalduse minister Ministeeriumid Keskkonnaministeerium Kaitseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Ametid ja riigiasutused Keskkonnaamet Transpordiamet Muinsuskaitseamet Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Põllumajandus- ja Toiduamet Terviseamet Maa-amet Kobras AS töö nr 2021-152 Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald 13 / 17  Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Veterinaar- ja Toiduamet Põllumajandusuuringute Keskus Äriühingud ja ettevõtted AS Emajõe Veevärk AS Tartu Veevärk SW Energia OÜ AS Tartu Keskkatlamaja Riigi Kinnisvara AS Riigimetsa Majandamise Keskus Eesti Keskkonnaühenduste Koda MTÜ Eesti Roheline Liikumine Eestimaa Looduse Fond Eesti Lairiba Arenduse SA Elektrilevi OÜ Eesti Gaas Ihaste Gaas Telia Eesti AS Elisa Eesti AS MTÜ Eesti Erametsaliit Eraisikud ja laiem Huvitatud ja mõjutatud isikud ning ühendused avalikkus Planeeringuala elanikud Planeeringuala ettevõtjad Planeeringuala maaomanikud Kui üldplaneeringu koostamise käigus ilmneb, et üldplaneeringu lahendus puudutab mõnda teist valitsusasutust, organisatsiooni, elanikke esindavat mittetulundusühingut või sihtasutust, tehnovõrkude ja -rajatiste valdajat, siis asutakse nendega koostööd tegema või kaasatakse puudutatu koheselt planeeringu koostamisse. 6. Luunja valla üldplaneeringu ja KSH koostamise ajakava Üldplaneeringu orienteeruva ajakava koostamise aluseks on planeerimisseadus ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi, sest ei ole võimalik ette näha ÜP ja KSH korraldamis- ja menetlustoimingute täpset kestust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. Üldplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab planeeringulahenduse koostamisel arvestada võimalikult suures ulatuses selle elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja seada vajadusel vajalikke meetmeid/kitsendusi/abinõusid võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks või leevendamiseks. Planeeringulahenduse lähteseisukohtade kujundamine, lahenduse koostamine ja avalikustamine toimuvad paralleelselt ja integreeritult KSH väljatöötamise kavatsuse ja aruande koostamisega, mistõttu on kogu menetlusse üheaegselt kaasatud nii planeeringu kui KSH eksperdid (töörühm). Kobras AS töö nr 2021-152 Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald 14 / 17  Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad Tabel 2. Üldplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik. Üldplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine ÜP ja KSH algatamine 27. juuni 2019 ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine mai-juuni 2021 ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine (koos avalikustamise teatega) ja täiendamine juuli-august 2021 lähtuvalt ettepanekutest ÜP põhilahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamine juuni 2021-juuni 2022 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek juuli 2022 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu august-september 2022 ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine oktoober-detsember 2022 asjaomaste asutuste ja isikute poolt, ÜP ja KSH aruande täiendamine ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine vastuvõtmiseks Luunja jaanuar 2023 Vallavolikogule (eeldatav vastuvõtmine) ÜP avalik väljapanek veebruar-märts 2023 ÜP avalik arutelu aprill-juuni 2023 ÜP esitamine rahandusministrile heakskiitmiseks (eeldatav heakskiit) juuli-august 2023 Kehtestamine Luunja Vallavolikogu poolt september 2023 7. Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering koostatakse eraldiseisvalt, sest antud alal puudub kehtiv üldplaneering. Kehtiv Luunja valla üldplaneering on kehtestatud osaliselt ja ei hõlma Lillevälja tee 20 katastriüksust. ÜLESANDED Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud ülesanded, mis on olulised valla ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt (PlanS § 75 lõige 2). Üldplaneeringus käsitletakse järgmisi teemasid: 1. Ühendus kohaliku teega Katastriüksust ümbritseb ringikujuliselt munitsipaalomandis transpordimaa ning lahendada tuleb ala ühendus antud teega. Kaaluda katastriüksuse teede võrgu kohalikuks teeks määramist. Kobras AS töö nr 2021-152 Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald 15 / 17  Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad 2. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Katastriüksus jääb vee-ettevõtja Tartu Veevärk AS tegevuspiirkonda ja alale on määratud reoveekogumisala. Üldplaneeringuga analüüsitakse tehnoehitiste maade reserveerimise vajalikkust (näiteks puurkaevu või puhasti rajamiseks) ning tuletõrje veevõtukohtade paiknemist. 3. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine Täpsustatakse asustuse arengu põhimõtted ja tingimused vastavalt arengupotentsiaalile ning arvestatakse kogu valla arenguvajadust. 4. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine Rohevõrgustiku analüüsil võetakse aluseks Tartu maakonnaplaneering 2030+. Analüüsitakse rohevõrgustiku koridoride toimimist ning tugialade paiknemist. Täiendavalt vaadeldakse laiemalt rohevõrgustiku üleminekut linna mikrovõrgustikuks. Võrgustiku piire täpsustatakse üldplaneeringu koostamise käigus, et võimalusel vältida konfliktalade tekkimist. 5. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Arengukava põhjal on oluline laste mänguväljakute ja spordiplatside rajamine tiheasustusega piirkondadesse. 6. Müra normtasemete kategooriate määramine Üldplaneeringu raames määratakse mürakategooriad vastavalt maakasutuse juhtotstarbele. 7. Krundi minimaalsuuruse määramine Üldplaneeringus analüüsitakse olemasolevat maakasutust, sealjuures krundi suuruseid, ning vajadusel seatakse tingimused krundi suurusele vastavalt maakasutuse juhtotstarbele. 8. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine. Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringu kohustusega alad ning samuti töötatakse välja juhud, millal on vajalik detailplaneeringu koostamine. Analüüsitakse vajadust arhitektuurivõistluse korraldamise juhtude määramiseks. 9. Tiheasustusega alade määramine Üldplaneeringuga käsitletakse tiheasustusega alaks määramise vajadust. Täpsustatakse seadustest tulenevat tiheasustusala mõistet ja regulatsioone. Kobras AS töö nr 2021-152 Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald 16 / 17  Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad KAASAMINE Isikud ja valitsusasutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu on esitatud tabelis 3. Tabel 3. Luunja valla üldplaneeringust ja KSH-st huvitatud ning mõjutatud asutused ja isikud. Huvigrupp Asutus või isik Naaberomavalitsused Tartu linn Rahandusministeerium Riigihalduse minister Ametid ja riigiasutused Terviseamet Päästeamet Äriühingud ja ettevõtted Elektrilevi OÜ AS Tartu Veevärk Telia Eesti AS Eraisikud ja laiem Huvitatud ja mõjutatud isikud ning ühendused avalikkus Planeeringuala elanikud Planeeringuala ettevõtjad Planeeringuala maaomanikud AJAKAVA Lillevälja tee 20 (43201:003:0131) katastriüksuse üldplaneeringu ajakava on toodud tabelis 4. Eesmärk on antud alal üldplaneering kehtestada kogu valla üldplaneeringust kiiremini ning seejärel integreerida lahendus kogu Luunja valla üldplaneeringusse. Tabel 4. Lillevälja tee 20 katastriüksuse üldplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik. Üldplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine ÜP põhilahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamine august 2021- oktoober 2021 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek november 2021 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu detsember 2021 ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine veebruar 2022 asjaomaste asutuste ja isikute poolt, ÜP ja KSH aruande täiendamine ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine vastuvõtmiseks Luunja märts-aprill 2022 Vallavolikogule (eeldatav vastuvõtmine) ÜP avalik väljapanek mai 2022 ÜP avalik arutelu juuni 2022 ÜP esitamine rahandusministrile heakskiitmiseks (eeldatav heakskiit) juuli-august 2022 Kehtestamine Luunja Vallavolikogu poolt september 2022 Kobras AS töö nr 2021-152 Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald 17 / 17