Arvamuse küsimine

Kaitseministeerium [email protected] 19.07.2021 nr DM-115495-7 Kaitseministeeriumi arvamuse küsimine Orava V uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta OÜ Laaseri Puit esitas Keskkonnaametile Orava V uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 18.04.2021 nr DM-115495-1 all. Taotletav Orava V uuringuruum asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ülejõe külas eraomandisse kuuluval katastriüksusel Pantma (katastritunnus 50401:006:0110). Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub täielikult riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir piiranguvööndiga. Maapõueseaduse § 27 lõige 5 sätestab, et kui uuringuruum või selle teenindusala asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab loa andja üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks Kaitseministeeriumile, kes esitab oma arvamuse kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Lähtuvalt ülaltoodust palub Keskkonnaamet Kaitseministeeriumil esitada hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest arvamus Orava V uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta. Lugupidamisega Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Orava_V_taotlus.bdoc Viktoria Burtin 5688 5603 [email protected] 2(2) RAPLA MAAKOND MÄRJAMAA VALD ÜLEJÕE KÜLA GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS ORAVA V UURINGURUUM Töö nr 21060 Tallinn 2021 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee SISUKORD 1. Uuringu eesmärk ja uuringuruumi asukoha valiku põhjendus ....................................... 3 2. Lühiülevaade uuringuruumi ja selle varasema uurituse kohta ....................................... 3 3. Uuritava maavara kvaliteedinäitajad, lasumistingimuste ülevaade ja eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu ................................................................................................... 4 4. Geoloogilise uuringu kirjeldus ....................................................................................... 5 5. Andmed võimalike keskkonnahäiringute ja kaevandamisjäätmete kohta...................... 6 6. Tööde ajakava ................................................................................................................ 7 Tekstilisad: Lisa 1 – Pantma kinnistu maaomaniku kooskõlastus Graafilised lisad: Gr lisa 1 – Uuringuruumi teenindusala plaan Elektroonilised lisad: E-lisa 1 – Taotletava uuringuruumi ruumikuju dgn-formaadis  SELETUSKIRI 1. Uuringu eesmärk ja uuringuruumi asukoha valiku põhjendus Geoloogilise uuringu luba taotletakse kohaliku tähtsusega Orava kruusamaardla (reg. kaardi nr 585; pindala 26,35 ha) Orava V kruusa ja lubjakivi uuringuruumi geoloogiliseks uuringuks. Uuringuruumi teenindusala pindala on 12,34 ha ning see paikneb Rapla baaskaardi lehel (6331). Uuringuloa taotluse esitab OÜ Laaseri Puit. Kui geoloogilise uuringu tulemusel kinnitatakse alal maavara aktiivne tarbevaru, soovib OÜ Laaseri Puit taotleda sinna kaevandamisõigust. OÜ Laaseri Puit tegeleb täitematerjalide kaevandamisega ja töötlemisega ning vajab erinevate materjalisegude tootmiseks nii kruusa kui lubjakivi. Orava maardla ja selle lähiümbrus on varustuskindluse seisukohast olulise tähtsusega, sest Raplamaa lääneosas on vähe ehitusliiva ja -kruusa levikualasid. Lisaks on Orava II kruusakarjääris väike jääkvaru (~51 tuh m3) kogus. Orava maardlas on põhimaavarana arvele võetud ehituskruus ja kaasneva maavarana ehituslubjakivi. Peale kruusa kaevandamist (katendi eemaldamist) oleks võimalik jätkata lubjakivi kaevandamisega. See tagaks ehituslubjakiviga varustuskindlust nii Raplamaal kui ka Harjumaa lõunaosas, eeskätt riigi huvist lähtuvate taristuobjektide ehitamiseks ja remondiks (riigiteed, raudteed jms). Näiteks planeeritav Rail Balticu trass on maardlast 14 km kaugusel idas. Orava maardlale on väga hea juurdepääs otse Tallinn-Pärnu-Ikla maanteelt. 2. Lühiülevaade uuringuruumi ja selle varasema uurituse kohta Maardlate nimistu andmete järgi uuriti Orava kruusamaardlat 1984. a Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingute käigus. 1990. a tehti Orava ja Pajaka kruusliiva maardlate eel- ja detailuuring Rapla maakonnas, mille käigus puuriti 74 puurauku, kaevati 19 šurfi ja tehti 2 puhastust. Viimased uuringud Orava maardlas on tehtud aastatel 2015 ja 2019, Orava II ja III uuringuruumides. Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu välitööde käigus rajati 24 šurfi. Purdmaterjali lõimise määramiseks võeti 26 proovi, lisaks määrati purunemiskindlus Los Angelese meetodil. Karbonaatkivimite uurimiseks puuriti 9 puurauku ja puursüdamikest võetud kivimiproovides tehti keemilised analüüsid. Kasuliku kihi karbonaatkivim on alal esindatud Siluri ladestu Raikküla ja Juuru lademe lubjakiviga. Töö tulemusena moodustati 3 ehituslubjakivi varuplokki (4-6 aT) ja arvutati olemasoleva ehituskruusa aktiivne tarbevaru (1 aT). Orava III uuringuruumi geoloogilise uuringu puuraukudega ja varasematel tööde andmete abil kontuuriti täitelubjakivi veealuse ja veepealse aktiivse tarbevaru plokid (8 ja 9 aT) ning täitelubjakivi veealuse aktiivse reservvaru plokk (10 aR). Ploki piirid on horisontaalses plaanis kattuvad. Orava IV uuringuruum külgneb taotletava Orava V uuringuruumi põhjapiiriga. Orava IV uuringuruumile on uuringuluba Ramp-105 väljastatud, kuid selle kehtivus lõpeb 2021. aastal. Otsitavateks maavaradeks on kruus ja lubjakivi. 3 Taotletav Orava V uuringuruum asub Raplamaal Märjamaa vallas Ülejõe külas, Tallinn- Pärnu-Ikla põhimaanteest (tunnus: 4) ~2,6 km ida pool. Uuringuruumi teenindusala paikneb eramaal, katastriüksuse Pantma (tunnus: 50401:006:0110) piires, millega külgneb kokku 7 maaüksust. Põhjapool – Orava ja Vardi metskond 191 (tunnused: 50401:005:0056 ja 50401:005:0195), läänepool – Orava kruusakarjäär ja Vardi metskond 34 (tunnused: 50401:006:0063 ja 50401:001:0342), idapool – Raja ja Raja juurdelõige (tunnused: 65401:001:0087 ja 50301:001:0693) ning lõunal Vardi metskond 49 maaüksusega (tunnus: 65401:001:0005). Taotletava Orava V uuringuruumi maapinna reljeef langeb läänest itta jäädes kõrgusvahemikus ~49,5-56,0 abs m. Uuringuruum kattub täielikult riigikaitselise ehitise piiranguvööndiga (tunnus: 62). Muid looduskaitse (sh Natura 2000 võrgustiku) alasid või piiranguid uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää. Lääneosas, uuringuruumist ~20-25 m kaugusel asub kolme meetri laiune kruuskattega Pendi tee (tunnus: 6540001). 3. Uuritava maavara kvaliteedinäitajad, lasumistingimuste ülevaade ja eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu Orava maardla asub Harju lavamaa tasase ja lainjalt liigestatud paese aluspõhjaga ala keskosas. Piirkonda iseloomustavad Balti jääpaisjärve rannamoodustised – rannavallid. Orava maardla piirkonnas koosneb pinnakate liustikusetetest ehk moreenist ja jääjärvesetetest (saviliivast, liivsavist) ning need lasuvad Siluri ladestu Juuru lademe Varbola ja Tamsalu kihistu lubjakividel. Maardlas moodustavad kasuliku kihi detriitsed Tamsalu kihistu lubjakivid afaniitsete vahekihtidega (keskmine paksus 5,5 m) ning selle peal lasuvad liustikujärvesetted kruus ja liiv (keskmine paksus 1,9 m). Sarnast kasuliku kihi keskmist paksust võiks eeldada ka taotletava uuringala piires. Järgnevas tabelis (Tabel 1) on toodud Orava maardla tüüpläbilõige registrikaardi alusel. Kihi paksus, m Strat. Kasulik Kivimi nimetus Minimaalne Maksimaalne Keskmine indeks kiht 0,0 0,3 0,2 Kasvukiht IV 1,3 3,3 1,9 Kruus, liiv (~40%) lglll + Lubjakivi, detriitne, 2,0 7,5 5,5 S1tm ++ afaniitsed vahekihid Lubjakivi, detriitne, 7,5 16,0 9,0 S1vr savikas Tabel 1. Orava kruusamaardla üldistatud geoloogiline läbilõige. Orava maardlas on põhimaavarana arvele võetud ehituskruus (kood: 1205) ja kaasneva maavarana ehituslubjakivi (kood: 0803). Põhimaavara kasutatakse fraktsioneeritult ja sõelutult kruusa ehitussegudesse ning kaasneva maavara väljundiks on ehituskillustik. Orava maardla lubjakivist toodetud killustiku eeldatavad kvaliteedinäitajad on järgmised: survetugevuse mark – 600, külmakindluse mark – 25. Maardlas on seitse ehituslubjakivi plokki, millest kolm on 2018. a määruse nr 52 kohaselt madalamargilise lubjakiviga ning kaks kruusa ploki (ehitus- ja täitekruus). 4 Maardlate nimistu andmetel on ehituskruusa lõimises üldine kruusa sisaldus 50–61,4%, liiva sisaldus 28,2–38,9%, savi ja tolmuosakeste sisaldus 10,4–11,1. Peensusmoodul on 1,3–1,4. Lubjakivi CaO sisaldus on keskmiselt 47,27%, MgO sisaldus 3,54% ja lahustumatu jääk 22,48%. 2019. a tehtud uuringute käigus on määratud karbonaatsete kivimite keemiline koostis, mis vastab enamasti lubjakivile ja millest toodetud killustiku purunemiskindluse kategooria kaalutud keskmine on LA31 ja külmakindluse puhul F2,1. Kruusa on fraktsioneeritult ja sõelutult kõlblik kasutada ehitussegudes ning lubjakivi ehituskillustikuks. Orava maardlas on kogu kaevandatav kruusavaru põhjaveetasemest kõrgemal. Kaevandamise hüdrogeoloogilised tingimused on soodsad, kaevandada saab üheastmeliselt. Kruusa kasuliku kihi paksus on 1,3–3,3 m (keskmiselt 1,9 m). Tingimused lubjakivi kaevandamiseks on rahuldavad, osa varust paikneb allpool põhjaveetaset, kust saab kivimit kaevandada veetaset alandamata. Lubjakivi kasuliku kihi paksus on 2,0–7,5 m (keskmiselt 5,5 m). Orava maardla põhjaveekompleksi tüübiks on Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega <0,1 ls-1m-1. Vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. 4. Geoloogilise uuringu kirjeldus Kavandatava geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Kavandatava geoloogilise uuringu eesmärgiks on selgitada Orava V uuringuruumi piires maavara levikut, kasuliku kihi paksust, materjali kvaliteeti ja kaevandamistingimusi, mis võimaldaksid hinnata maavara kogust aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamise luba. Geoloogiline uuring viiakse läbi puurmasinaga puuraukude (südamikpuurimine) ja kaevandite rajamise teel. Uuringu käigus mõõdetakse uuringupunktide suudmete kõrgused instrumentaalselt ning teostatakse uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine. Et läbida kasulik kiht täielikult, kavandatakse puuraukude sügavuseks kuni 15 m. Arvestades kasuliku kihi muutlikkust valitakse uuringu võrk keskmiselt 200 x 200 m (Gr lisa 1). Alale planeeritakse rajada seitse põhipuurauku ja kuni kaks puurauku katsepumpamiseks (teostab vastavat tegevusluba omav ettevõte). Sellele lisandub kolm reservpuurauku, et oleks vajadusel võimalus selgitada maavara levikut keerulisema geoloogilise ehituse korral või rajada uus puurauk, kui põhipuurauk satub nt karstunud tsooni. Seega rajatakse uuringuruumi piires kuni 12 puurauku. Kõik puuraugud kirjeldatakse ning neist võetakse proovid materjali füüsikalis-mehaanilisteks katseteks ja keemiliseks analüüsiks. Arvestades kasuliku kihi paksusi ning reljeefi kõikumist taotletava uuringuruumi alal, projekteeritakse puuraugud sügavusega kuni 15 m. 5 Lisaks on välitöö käigus planeeritud rajada ka kuni 12 kaevandit (10 põhi + 2 varu) kruusa leviku täpsustamiseks ja proovide võtmiseks. Kaevandite eeldatav sügavus on kuni 4 meetrit. Eeldatav pinnakate kasuliku kihi keskmine paksus uuringuruumi piires on 1,9 m. Varu arvutuse pindala on 12,34 ha. Prognoositav kruusa maavaravaru Orava V uuringuruumis on: 12,34 ha x 1,9 m = 234 tuh m3. Eeldatav aluspõhja kasuliku kihi keskmine paksus uuringuruumi piires on 5,5 m. Varu arvutuse pindala on 12,34 ha. Prognoositav lubjakivi maavaravaru Orava V uuringuruumis on: 12,34 ha x 5,5 m = 679 tuh m3. Kokku on eeldatava maavara varu taotletaval alal 913 tuh m3. 5. Andmed võimalike keskkonnahäiringute ja kaevandamisjäätmete kohta Geoloogilise uuringuga keskkonnale olulist negatiivset mõju ei kaasne. Geoloogilise uuringu teostamisel järgitakse rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää looduskaitse ega Natura 2000 võrgustiku alasid ning uuringutega nendele mõju ei kaasne. Geoloogilised välitööd toimuvad lühiajaliselt ja kõik uuringupunktid korrastatakse koheselt pärast proovide võtmist. Geoloogilise uuringu teostamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Puuraukude ja kaevandite rajamiseks kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ning uuringuga ei reostata põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Geoloogiliste välitöödega ei häirita oluliselt kohalikke elanikke, kuna välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal. Puuraugud likvideeritakse kohe pärast puursüdamiku võtmist ja veetaseme mõõtmist. Puuraugu veealune osa täidetakse peenkillustikuga, mis tihendatakse puurpingi hüdraulika abil iga nelja meetri järel. Puuraugu veepealne osa (kuni kasvukihini) täidetakse killustiku sõelmetega ja väljapuuritud moreeniga ning tihendatakse. Kasvukihi intervall täidetakse puuraugust võetud kasvukihiga. Kaevandite puhul toimub pärast proovide võtmist kaevandite täitmine samast kaevandist pärit materjaliga. Materjal tihendatakse ja maapind silutakse ekskavaatori kopa abil. Puuraukude ja kaevandite ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda ning uuringupunktide likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline likvideerimise akt, mis allkirjastatakse uuringu teostaja, uuringuloa valdaja ja maaomanike poolt ning kooskõlastatakse seejärel Keskkonnaametiga. Vastavalt maapõueseaduse § 13 lõikele 11 tuleb üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uurimistöö käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse 6 § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kuna kaevete puhul kasutatakse proovimisest üle jääv materjal kaevandi korrastamiseks ning puuraukudest võetakse proovimiseks kogu puursüdamik ja kattepinnas kasutatakse ära puuraukude likvideerimisel, ei teki uuringu käigus kaevandamisjäätmeid ja kaevandamisjäätmekava esitamine ei ole vajalik. 6. Tööde ajakava Käesolev tööde ajakava on prognoositav ning võib ettenägematutel põhjustel muutuda. 1. Ettevalmistumine välitöödeks: 3 kuud 2. Välitööd (uuringupunktide rajamine, proovide võtmine, topograafiline mõõdistamine): 6 kuud 3. Välimaterjalide ja proovide korrastamine: 3 kuud 4. Laboratoorsed tööd: 4 kuud 5. Uuringuaruande koostamine: 4 kuud 6. Uuringuaruande kinnitamine Maa-ametis: 4 kuud 7. Talveperioodil võib tekkida välitööde seisak: 5 kuud. Kokku – 29 kuud /allkirjastatud digitaalselt/ Seletuskirja koostaja: Jekaterina Nezdoli Geoloog OÜ J. Viru Markšeideribüroo Koostatud: 30.03.2021 7 1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi OÜ Laaseri Puit Taotluse koostaja kontaktisik Raivi Laaser Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi J.Viru Markšeideribüroo OÜ Registrikood / Isikukood 11644539 Postiaadress Tartu mnt 84a-50, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 5 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Orava V Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala 12.34 pindala, ha Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0502 Märjamaa vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Orava Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 585 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid maavara ühik Kruus, ehituskruus Ehitus, teedeehitus 234 tuh m³ Lubjakivi, Ehitus, teedeehitus 679 tuh m³ madalamargiline Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 15 Puuraukude arv 12 Uuringukaeveõõnte arv 12 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Katsepumpamine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd Terastikulise koostise määramine, füüsikalis-mehaanilised katsed, topograafiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Orava_V_seletuskiri.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Orava_V_plaan.asice Maaomanike nõusolekud Lisa 3: Pantma_nousolek.asice