Eelnõu kooskõlastamine

Ehitusluba nr 2112271/24256 (eelnõu) Kuupäev 16.07.2021 Ehitustegevuse liik Püstitamine, rajamine,Hoone,Mitteelamu,Ehitisealuse pinnaga üle 60 m2 Ehitusloa väljastaja Tallinna Linnaplaneerimise Amet 75023823 VABADUSE VÄLJAK 7 15198 TALLINN Telefon 640 4375 , e-post [email protected] MARIS KUUR Ehitusprojektide menetleja Seotud dokumendi andmed Liik Ehitusloa taotlus Number 2111271/22809 Kuupäev 15.07.2021 Ehitise andmed Ehitisregistri kood 121363988 Ehitise nimetus Hostel Ehitise asukoht Ehitise koha-aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jakobi tn 20 Katastritunnus Katastriüksuse koha-aadress 78401:101:5101 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jakobi tn 20 Ehitise koordinaadid X Y X Y X Y 1. 6588050.27 543698.82 2. 6588061.13 543685.75 3. 6588037.65 543666.75 4. 6588029.29 543676.84 5. 6588039.14 543685.02 6. 6588036.78 543687.94 7. 6588050.27 543698.82 Ehitise tehnilised andmed Ehitisealune pind (m²) 462,1 Maapealse osa alune pind (m²) 462,1 Maapealsete korruste arv 4 Maa-aluste korruste arv 1 Absoluutne kõrgus (m) 30,3 Kõrgus (m) 14,8 Pikkus (m) 30,4 1/6 Allkiri ____________________  Ehitusluba nr 2112271/24256 (eelnõu), 16.07.2021 Laius (m) 17,1 Sügavus (m) 1,8 Suletud netopind (m²) 1 569,9 Köetav pind (m²) 1 569,9 Maht (m³) 20 486 Maapealse osa maht (m³) 19057.8 Üldkasutatav pind (m²) 527,3 Tehnopind (m²) 60.6 Kasutamise otstarve ja pinnad Kood Kasutamise otstarve Eluruumide pind Mitteeluruumide (m²) pind (m²) 12123 Hostel 982 KOKKU (m²) 982 Elektrisüsteemi liik võrk Veevarustuse liik võrk Kanalisatsiooni liik võrk Soojusvarustuse liik kaugküte Ventilatsiooni liik soojustagastusega ventilatsioon Jahutussüsteemi liik õhkjahutus ventilatsiooniga Võrgu- või mahutigaasi olemasolu puudub Täiendavad andmed Liftide arv 1 Konstruktsioonid ja materjalid Vundamendi liik madalvundament Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal monoliitne raudbetoon, monteeritav raudbetoon Välisseina välisviimistluse materjal krohv Välisseina liik väike- või suurplokk (vaht, mull, kergkruus, kärg, betoon jms) Katuste ja katuselagede kandva osa materjal monteeritav raudbetoon Vahelagede kandva osa materjal monteeritav raudbetoon Katusekatte materjal bituumen või PVC plaat või rullmaterjal Esitatavad dokumendid Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus nimetus Ehitusloa_taotlu s_Nr_2111271/2 2809_Koondvaa Ehitusloa taotlus 2111271/22809 de.pdf 15.07.2021 J20_EP_Jakobi Arhitektuuribüro Jakobi 20 20.asice Ehitusprojekt 15.07.2021 o Pluss OÜ J20_EP_V01_Ar Fail konteinerist Arhitektuuribüro hitektuur.asice 15.07.2021 o Pluss OÜ 2/6 Allkiri ____________________  Ehitusluba nr 2112271/24256 (eelnõu), 16.07.2021 Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus nimetus J20_EP_AR-6- 02_VAADE- Fail konteinerist Arhitektuuribüro KAGUST.pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ J20_EP_AR-6- 03_VAADE- Fail konteinerist Arhitektuuribüro EDELAST.pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ J20_EP_AR-6- 04_VAADE- Fail konteinerist Arhitektuuribüro LOODEST.pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ J20_EP_AR-6- 05_LOIGE- Fail konteinerist Arhitektuuribüro L1.pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ J20_EP_AR-6- 06_LOIGE- Fail konteinerist Arhitektuuribüro L2.pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ J20_EP_AR-9- 01_tehnilised- Fail konteinerist Arhitektuuribüro naitajad.pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ J20_EP_AR-0- Fail konteinerist Arhitektuuribüro 01_tiitel.pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ J20_EP_AR-0- 02_dok- Fail konteinerist Arhitektuuribüro nimekiril.pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ J20_EP_AR-3- 01_seletuskiri.p Fail konteinerist Arhitektuuribüro df 15.07.2021 o Pluss OÜ J20_EP_AR-5- 01_- Fail konteinerist Arhitektuuribüro 1KORRUS.pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ J20_EP_AR-5- 02_1KORRUS.p Fail konteinerist Arhitektuuribüro df 15.07.2021 o Pluss OÜ J20_EP_AR-5- 03_2KORRUS.p Fail konteinerist Arhitektuuribüro df 15.07.2021 o Pluss OÜ J20_EP_AR-5- 04_3KORRUS.p Fail konteinerist Arhitektuuribüro df 15.07.2021 o Pluss OÜ J20_EP_AR-5- 05_4KORRUS.p Fail konteinerist Arhitektuuribüro df 15.07.2021 o Pluss OÜ J20_EP_AR-5- 06_KATUSEPL Fail konteinerist Arhitektuuribüro AAN.pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ J20_EP_AR-6- 01_VAADE- Fail konteinerist Arhitektuuribüro KIRDEST.pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ JAKOBI20_EP_ Fail konteinerist Arhitektuuribüro V01_EN.asice 15.07.2021 o Pluss OÜ JAKOBI20_EP_ EN-3- 01_seletuskiri.p Fail konteinerist Arhitektuuribüro df 15.07.2021 o Pluss OÜ T0520_EP_V01 Fail konteinerist Arhitektuuribüro _EL.asice 15.07.2021 o Pluss OÜ T0520_EP_EL- 3- 01_seletuskiri.p Fail konteinerist Arhitektuuribüro df 15.07.2021 o Pluss OÜ T0520_EP_EL- 4- 01_asendiplaan. Fail konteinerist Arhitektuuribüro pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ T0520_EP_EL- 9-01_vorgu- elektrileping.pdf Fail konteinerist Arhitektuuribüro 15.07.2021 o Pluss OÜ 3/6 Allkiri ____________________  Ehitusluba nr 2112271/24256 (eelnõu), 16.07.2021 Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus nimetus 2031_EP_V01_ Ehituskonstrukts Fail konteinerist Arhitektuuribüro ioonid.asice 15.07.2021 o Pluss OÜ 2031_EP_EK-3- 01_seletuskiri.p df Fail konteinerist Arhitektuuribüro 15.07.2021 o Pluss OÜ 2031_EP_EK-0- 01_tiitelleht.pdf Fail konteinerist Arhitektuuribüro 15.07.2021 o Pluss OÜ 2105_EP_KV.as Fail konteinerist Arhitektuuribüro ice 15.07.2021 o Pluss OÜ 2105_EP_KV-0- 01_Tiitelleht.pdf Fail konteinerist Arhitektuuribüro 15.07.2021 o Pluss OÜ 2105_EP_KV-0- 02_dok- Fail konteinerist Arhitektuuribüro nimikiri.pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ 2105_EP_KV-3- 01_seletuskiri.p df Fail konteinerist Arhitektuuribüro 15.07.2021 o Pluss OÜ 2105_EP_KV-5- 01_-1k-KV.pdf Fail konteinerist Arhitektuuribüro 15.07.2021 o Pluss OÜ 2105_EP_KV-5- 02_1k-KV.pdf Fail konteinerist Arhitektuuribüro 15.07.2021 o Pluss OÜ 2105_EP_KV-5- 03_2k-KV.pdf Fail konteinerist Arhitektuuribüro 15.07.2021 o Pluss OÜ 2105_EP_KV-5- 04_3k-KV.pdf Fail konteinerist Arhitektuuribüro 15.07.2021 o Pluss OÜ 2105_EP_KV-5- 05_4k-KV.pdf Fail konteinerist Arhitektuuribüro 15.07.2021 o Pluss OÜ 2105_EP_KV-5- Fail konteinerist Arhitektuuribüro 06_k-KV.pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ 2105_EP_KV-7- Fail konteinerist Arhitektuuribüro 01_ss.pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ 2105_EP_KV-7- 02_VENT- Fail konteinerist Arhitektuuribüro SKEEM.pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ 2105_EP_KV-9- 01_Lisa-1.pdf Fail konteinerist Arhitektuuribüro 15.07.2021 o Pluss OÜ 2105_EP_KV-9- 02_Lisa-2.pdf Fail konteinerist Arhitektuuribüro 15.07.2021 o Pluss OÜ 2105_EP_VK.as Fail konteinerist Arhitektuuribüro ice 15.07.2021 o Pluss OÜ 2105_EP_VK-3- 01_Seletuskiri.p df Fail konteinerist Arhitektuuribüro 15.07.2021 o Pluss OÜ 2105_EP_VK-7- 01_VMSskeem. pdf Fail konteinerist Arhitektuuribüro 15.07.2021 o Pluss OÜ 2105_EP_VK-0- 01_Tiitelleht.pdf Fail konteinerist Arhitektuuribüro 15.07.2021 o Pluss OÜ 4/6 Allkiri ____________________  Ehitusluba nr 2112271/24256 (eelnõu), 16.07.2021 Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus nimetus 02221_EP_Talli nn-Jakobi-20- Fail konteinerist Arhitektuuribüro KKT.asice 15.07.2021 o Pluss OÜ 02221_EP_SV- 3- 01_v01_seletus _2021-05-05.pdf Fail konteinerist Arhitektuuribüro 15.07.2021 o Pluss OÜ 02221_TP_SV- 4- 01_v01_asend_ 2021-05-05.pdf Fail konteinerist Arhitektuuribüro 15.07.2021 o Pluss OÜ 21002_PP_Jako bi20_2021-05- Fail konteinerist Arhitektuuribüro 26.asice 15.07.2021 o Pluss OÜ 21002_PP_TL- 0- Fail konteinerist Arhitektuuribüro 01_tiitelleht.pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ 21002_PP_TL- 3- 01_seletuskiri.p Fail konteinerist Arhitektuuribüro df 15.07.2021 o Pluss OÜ 21002_PP_TL- 4- 02_Asendiplaan. Fail konteinerist Arhitektuuribüro pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ 21002_PP_TL- 4- 03_Vertikaal.pdf Fail konteinerist Arhitektuuribüro 15.07.2021 o Pluss OÜ 21002_PP_TL- 5- 01_Asukohaske Fail konteinerist Arhitektuuribüro em.pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ 21002_PP_TL- 6-01_Loiked.pdf Fail konteinerist Arhitektuuribüro 15.07.2021 o Pluss OÜ AQ21218_PP_v 01_Jakobi20- Fail konteinerist Arhitektuuribüro VKV.asice 15.07.2021 o Pluss OÜ AQ21218_PP_v 01_Jakobi20- Fail konteinerist Arhitektuuribüro VKV.dwg 15.07.2021 o Pluss OÜ AQ21218_PP_V KV-0- 01_v01_tiitelleht Fail konteinerist Arhitektuuribüro .pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ AQ21218_PP_V KV-0- 02_v01_dok- Fail konteinerist Arhitektuuribüro nimekiri.pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ AQ21218_PP_V KV-1- 01_v01_tingimu Fail konteinerist Arhitektuuribüro sed.pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ AQ21218_PP_V KV-3- 01_v01_seletus Fail konteinerist Arhitektuuribüro kiri.pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ AQ21218_PP_V KV-4- 01_v01_asendip Fail konteinerist Arhitektuuribüro laan.pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ AQ21218_PP_V KV-6- 01_v01_VKS- Fail konteinerist Arhitektuuribüro profiilid.pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ 5/6 Allkiri ____________________  Ehitusluba nr 2112271/24256 (eelnõu), 16.07.2021 Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus nimetus AQ21218_PP_V KV-7- 01_v01_soojust Fail konteinerist Arhitektuuribüro us.pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ AQ21218_PP_V KV-7- 02_v01_VMSsk Fail konteinerist Arhitektuuribüro eem.pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ AQ21218_PP_V KV-7- 03_v01_kaevuk Fail konteinerist Arhitektuuribüro ellad.pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ AQ21218_PP_V KV-7- 04_v01_kaeviku Fail konteinerist Arhitektuuribüro d.pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ AQ21218_PP_V KV-8- 01_v01_mahud. Fail konteinerist Arhitektuuribüro pdf 15.07.2021 o Pluss OÜ Jakobi 20 Jakobi_20_halja haljastuse stuse_hinnang.a hinnang sice Muu lisa 05.05.2021 Arbomare OÜ LISA 3 Jakobi 20 haljastuse hinnang_joonis. Fail konteinerist dwg 05.05.2021 Arbomare OÜ LISA 3 Jakobi 20 haljastuse hinnang_joonis. Fail konteinerist pdf 05.05.2021 Arbomare OÜ Jakobi tn 20 inventeeritud objektide Fail konteinerist tabel.xlsx 05.05.2021 Arbomare OÜ Jakobi tn 20 kinnistu haljastuse hinnang_seletus Fail konteinerist kiri.pdf 05.05.2021 Arbomare OÜ Utilitas AS tehnilised tingimused Jakobi_20.asice Muu lisa 26.02.2021 Utilitas AS Fail konteinerist Jakobi 20.docx 26.02.2021 Utilitas AS Fail konteinerist Jakobi 20.pdf 26.02.2021 Utilitas AS Tallinna Vesi tehnilised Jakobi_tn_20_T Tallinna Vesi AS tingimused T.asice Muu lisa 02.03.2021 Jakobi tn 20 Fail konteinerist Tallinna Vesi AS TT.pdf 02.03.2021 6/6 Allkiri ____________________ Jakobi tn 20 hostel OBJEKTI AADRESS: Jakobi tn 20, Tallinn 10144, Harju maakond OMANIK: Enegar OÜ Kontaktandmed: - aadress: Lauliku 2B, Tallinn - telefon: 56 235 556 - e-mail: [email protected] TELLIJA: Enegar OÜ Kontaktandmed: - aadress: Lauliku 2B, Tallinn - telefon: 56 235 556 - e-mail: [email protected] PROJEKTEERIJA: Arhitektuuribüroo Pluss OÜ Kontaktandmed: - aadress: Pärnu mnt 141, Tallinn 10314, Harju maakond - telefon: 6 990 625 - e-mail: [email protected] Äriregistri kood: 10905146 MTR reg. nr: EP10905146-0001 AUTOR, ARHITEKT: Indrek Allmann ARHITEKT: Kaspar Krass STAADIUM: Eelprojekt OSA: Arhitektuur TÖÖ NR. 541.2015 TÖÖ VALMIMISE AEG: September 2020 KOOSTAJA: Kaspar Krass KONTROLLIJA: Indrek Allmann 541.2017 Jakobi tn 20 hostel september 2020 Jakobi tn 20, Tallinn, Harjumaa Eelprojekt -2– Koostaja: Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ Projekteerijate loetelu: Arhitektuur Arhitektuuribüroo Pluss OÜ Aadress Pärnu mnt. 141, 11314 Tallinn Telefon 6 990 625 Faks 6 990 626 E-post [email protected] Juhatuse esimees, projektijuht Katrin Ventsel 51 36 267 Projektijuht Mihkel Ehrpas 53 422 391 Autor; juhtiv arhitekt Indrek Allmann 51 30 809 Projektiarhitekt Kaspar Krass 6 990 625 541.2017 Jakobi tn 20 hostel september 2020 Jakobi tn 20, Tallinn, Harjumaa Eelprojekt -3– Koostaja: Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ KÖITE SISUKORD A. Seletuskiri 1 ÜLDOSA 5 1.1 Ehitusobjekt 5 1.1.1 Nimetus 5 1.1.2 Aadress 5 1.1.3 Objekti tehnilised näitajad 5 1.2 Tellija 5 1.3 Projekteerijad 5 1.4 Alusdokumendid 5 1.5 Nõuded ehitustöödele 6 1.6 Asendiplaan ja tehnovõrgud 8 1.7 Keskkonnakaitse 8 1.7.1 Ehitus- ja lammutuspraht, olmejäätmed 9 1.7.1.1 Jäätmekava 9 1.8 Akustika 13 1.9 Tuleohutus 13 1.9.1 Üldandmed 13 1.9.2 Olemasolev 14 1.9.3 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve 14 1.9.4 Tuleohutuse tagamise põhimõtted 14 1.9.5 Eripärased tuleohutuspõhimõtted 15 1.9.6 Tuletõkkesektsioonid ja nende piirdekonstruktsioonid 15 1.9.7 Suitsutsoonid 16 1.9.8 Tuletundlikkus 16 1.9.9 Evakuatsioonilahendus 17 1.9.10 Tuleohutuspaigalised 19 1.9.11 Tehnosüsteemide tuleohutus 22 1.9.12 Muud tuleohutusabinõud ehitises 22 1.9.13 Päästemeeskonna juurdepääs 22 1.9.14 Väline tulekustutusvesi 23 2 ARHITEKTUUR 24 2.1 Üldandmed 24 2.2 Olemasolev 24 2.3 Arhitektuuri üldlahendus 24 2.3.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud 24 541.2017 Jakobi tn 20 hostel september 2020 Jakobi tn 20, Tallinn, Harjumaa Eelprojekt -4– Koostaja: Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ 2.3.2 Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon 24 2.4 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted 25 2.4.1 Hoone konstruktsioonid 25 2.4.2 Avatäited 25 2.5 Liftid, tõstukid, eskalaatorid, liikurteed 25 2.6 Sisearhitektuur 25 B. Lisad 1. Objekti tehnilised näitajad C. Graafiline osa Arhitektuurse osa joonised (vt dokumentide loetelu projektdokumentatsiooni ees). 541.2017 Jakobi tn 20 hostel september 2020 Jakobi tn 20, Tallinn, Harjumaa Eelprojekt -5– Koostaja: Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ 1 ÜLDOSA 1.1 Ehitusobjekt 1.1.1 Nimetus Jakobi tn 20 hostel. Ehitise kasutamise otstarvete loetelu (majandus- ja taristuministri määrus nr 51; 02.06.2015) kohaselt on hoone kasutusotstarbeks hostel (12123 Hostel). 1.1.2 Aadress Olemasoleva kinnistu aadress on Jakobi tn 20, Tallinn 10144, Harjumaa; katastriüksuse tunnus 78401:111:0210; sihtotstarve: ärimaa 100%; 1.1.3 Objekti tehnilised näitajad Objekti tehnilised näitajad vt. Lisa 1. Hoonete eluiga (EPN 15.1) klass D: vähemalt 50 aastat Ruumide eksplikatsioonid (loetelu ja suurused) vt. korruste plaanid. 1.2 Tellija Energar OÜ Tellija esindaja Tanel Lint 56 235 556 1.3 Projekteerijad Projekteerijad: vt. p. Projekteerijate loetelu. 1.4 Alusdokumendid • Eesti Vabariigi Ehitusseadustik • Eesti Vabariigi Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile" • Eesti Vabariigi Majandus- ja taristuministri määrus nr 57 "Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ • Jakobi tn 16, Jakobi tn 18 ja Jakobi tn 20 kinnistute ja detailplaneering. FE Arhitektid töö nr: 017/12; 19.09.2014 (detailplaneering nr: DP019490, kehtiv alates 21.12.2015). • Topograafiline alusplaan. Optiset OÜ töö nr T-1782/17, 29.08.2017 • Hea Ehitustava, ET-1 0207-0068 541.2017 Jakobi tn 20 hostel september 2020 Jakobi tn 20, Tallinn, Harjumaa Eelprojekt -6– Koostaja: Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ • Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded MaaRYL 2010, TarindiRYL 2010, SisetöödeRYL 2013, MaalritöödeRYL 2012 • Ehitustööde üldistes kvaliteedinõuetes RYL viidatud normid, juhendid ja juhendkaardid 1.5 Nõuded ehitustöödele Enne ehitustöödega alustamist peab peatöövõtja tegema või tellima vastava pädevusega firmalt ehitustööde organiseerimise kava, mis peab olema kooskõlastatud Tellijaga. Üldised nõuded ehitustööde teostamiseks Ehitustööde teostamisel tuleb kinni pidada kõikidest projektis püstitatud ja alusdokumentidega määratletud kvaliteedinõuetest. Objekti ehitustööde tolerantsiklass TarindiRYL 2010 ja SisetöödeRYL 2013 kohaselt: klass 2, kui ei ole näidatud teisiti. Arvestades pakkuja professionaalsust, tuleb ehituspakkumine koostada lõpliku suurusena, mis on vajalik hoone kavandatud mahus väljaehitamiseks. Juhul, kui erilepetes ei ole nimeliselt teisiti määratud, kuuluvad töövõttu kõik töövõtulepingus määratletud tööd, nende teostamiseks vajalikud ehitusmaterjalid, tooted ja mehhanismid, kohustused ja õigused. Töövõttu kuuluvad ka need tööd ja kohustused, mida ei ole töövõtulepingus eriliselt mainitud, kuid mis on häid ehitustraditsioone silmas pidades vajalikud õnnestunud töötulemuse saavutamiseks. Ehitustööde läbiviimisel on objekti üldjoonised primaarse tähtsusega, spetsifikatsioone tuleb käsitleda kui abimaterjali üldjooniste juurde. Juhul, kui projektdokumentatsioonis on erinevates kohtades ühe ja sama materjali, toote, töö vms puhul ära toodud teineteisest erinevad nõuded, tuleb igal juhul juhinduda rangematest nõuetest sõltumata nõude esituskohast. Juhul, kui projektdokumentatsioonis puudub selgitus montaaži või materjali kohta, tuleb juhinduda kehtivatest ehitusnormidest, üldiselt kasutusel olevatest töömeetoditest ja toodete valmistajate kasutusjuhenditest. Ehitusala piiridest välja jäävate ruumide ja pindade viimistlus peab säilima rikkumata kujul. Töövõtja vastutab kõigi ehitustegevuse tõttu tekitatud, ka ehitusplatsist väljaspool olevate, kahjustuste eest. Töövõtja on kohustatud nimetatud kahjustused omal kulul likvideerima. Ehitustööde käigus võimalikult kahjustuvad tarindid või ruumipinnad (sh. väljaspool arhitektuursetel joonistel kajastatud otsest ehitusmahtu tehtavate lammutustöödega või eriosade töödega kaasnevate läbiminekute, avade jms tegemisega kahjustatud pinnad, aga ka kinniehitatavad avad) vormistada-viimistleda TarindiRYL 2010 ja SisetöödeRYL 2013 klass 2 nõuetele vastavalt (kuulub töövõtu hulka); igal pool garanteerida tuleohutusnõuete täitmine. Ehitusala piiril paiknevate ruumide tarindite (vajadusel mõlemapoolne) viimistlus ja 541.2017 Jakobi tn 20 hostel september 2020 Jakobi tn 20, Tallinn, Harjumaa Eelprojekt -7– Koostaja: Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ tarinditesse ette nähtud avade tegemine ning avade mõlema poole palede vormistus kuulub ehituse töövõtu hulka. Kõik tehtud ehitustööd võtab vastu tellija. Tööde teostamisel kasutatakse, sõltuvalt iseloomust, vastavat koolitust ja kvalifikatsiooni omavat tööjõudu. Peatöövõtjal peab olema piisav tõestusmaterjal alltöövõtjate pädevuse kohta. Alltöövõtjate nimekiri tuleb esitada tellijale kooskõlastamiseks enne tööde teostamise algust, s.t. ehituspakkumise käigus. Kui peatöövõtja soovib tööde teostamiseks kasutada projektdokumentatsioonist erinevaid töömeetodeid või -võtteid, peab ta vastava muudatuste projekti esitama tellijale ja projekteerijale kooskõlastamiseks. Vastutus lõpptulemuse eest lasub siiski muudatuste projekti esitajal. Ehitusmaterjalid ja tooted Kõik ehitusmaterjalid ja tooted peavad olema varustatud saatelehe või valmistaja kaaskirjaga, mis tõestavad nende vastavust tellitud materjalidele. Objektil kasutatavad ehitusmaterjalid peavad olema varem mitte kasutatud, kui ei ole näidatud teisiti. Tooted peavad olema markeeritud, terved, kvaliteetsed ja vastama neile esitatud nõuetele. Kõik ehitusel kasutatavad ehitusmaterjalid ja -tooted peavad olema varustatud kehtivates õigusaktides (Toote nõuetele vastavuse seadus 11.07.2016) ja normides sätestatud dokumentatsiooniga. Kaubamärgiga välja toodud materjalid ja konkreetsed toodete margid on projektdokumentatsiooni aluseks. Ehitusprojekti mistahes osas välja toodud materjalid omavad ainult toodud materjalidelt eeldatavate tehniliste omaduste ja kvaliteediklassi etaloni kirjelduse tähendust – mistahes analoogmaterjalid, mida Töövõtja soovib kasutada, peavad olema paremad või vähemalt vastama projektis toodud materjalide mistahes omadusele või tehnilisele näitajale ja seda sõltumata sellest, kas see mistahes omadus või tehniline näitaja on projektis eraldi nõudena välja toodud või mitte. Sama põhimõte kehtib ka kõigi ehitusprojektis välja toodud konkreetsete toodete markide puhul. Igal juhul peab Töövõtja hankima nii tellija kui ka projekteerija nõusoleku kasutada soovitud analoogmaterjale või - tooteid. Töövõtja poolt väljapakutud materjali või toote sobivuse tõendusmaterjali hankimine nagu ka vastutus materjali või toote vahetusel jääb tõendusmaterjali esitajale. Samuti ei ole tellija ja projekteerija kohustatud heaks kiitma materjali vahetust, kui see ei täida referentsmaterjali tehnilisi omadusi või projekteerija poolt esitatud värvi- või välimuslahenduse soove või muid analoogseid eesmärke. Toodete projekteerimine ja tootejooniste valmistamine kuuluvad toote valmistaja töövõttu. Nimetatud töö ei kuulu projekteerija töövõttu. Toodete projekteerija teeb lõplikud tootejoonised koos sõlmede ja ühendusdetailidega, esitab projekteerijale kooskõlastamiseks 541.2017 Jakobi tn 20 hostel september 2020 Jakobi tn 20, Tallinn, Harjumaa Eelprojekt -8– Koostaja: Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ muudatused materjalides, koostab täpsustatud montaažiskeemid koos toodete loeteluga kõigile toodetele, lisab toodetele transpordiks ja montaažiks vajalikud elemendid ning näeb ette toodete kaitsevahendid vältimaks toodete võimalikku vigastumist või määrdumist toodete transportimisel või paigaldusel. Toodete projekteerimisel arvestatakse keskkonnaklassi ja tulepüsivusega, vastavad tähised kantakse tootejoonistele. 1.6 Asendiplaan ja tehnovõrgud Asendiplaani vertikaalplaneeringu ja tehnovõrkude lahendus vt. projekti vastav alajaotus. Hoovi ala jaguneb kaheks osaks, millest üks osa on hoovi alale juurdepääsutee ning teine osa on kinnistu edela osa, mis säilib kõrghaljastusega haljasalana. Juurdepääsutee Jakobi tänavaga külgnev ala (ca 4x4 m) plats on ette nähtud betoonkivikattega ning edasise osa katendiks kasutada kas murukivi või plastikust murureste. Jakobi tänava maa alal on ette nähtud planeeritava juurdepääsu esisel sõidutee äärekivid lasta madalamale ning selle ja rajatavate tehnovõrkude järgselt taastada katted vastavalt "Tallinna kaevetööde eeskirja! järgselt. Parkimine on lahendatud hoone keldrikorrusel (vt keldrikorruse plaan). Pääs keldrikorrusele on antud vastavalt detailplaneeringule Jakobi tänavalt. Normatiivsete parkimiskohtade arvutuse aluseks on Tallinna Linnavolikogu 16.novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud ja Tallinna Linnavolikogu 25.02.2010 otsusega nr 50 „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“ toodud linnakeskuse norm. Parkimisnormatiivi alusel on vajalik parkimiskohtade arv 4, projekteeritud on 4 parkimiskohta. Hoone asukoht Majutusüksuste arv Parkimisnormatiiv Parkimiskohtade arv vastavalt normatiivile Hostel Linnakeskus 37 Majutusüksused x 0,1 4 Parkimiskohade võrdlus detailplaneeringuga: Detailplaneering Ehitusprojekt Parkimiskohtade arv 14 4 1.7 Keskkonnakaitse Nõuded likvideeritavale– ja projekteeritavale haljastusele ning ehituseaegsele haljastuse kaitsmisele vt. vastav alajaotus. 541.2017 Jakobi tn 20 hostel september 2020 Jakobi tn 20, Tallinn, Harjumaa Eelprojekt -9– Koostaja: Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ 1.7.1 Ehitus- ja lammutuspraht, olmejäätmed Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. Ehitustööde teostamisel tekkivate jäätmete ja prahi käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011.a määrusest nr 28 „Tallinna Jäätmehoolduseeskiri“. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevses vedav isik peab omama jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonis. Jäätmeõiend tuleb kinnitada Tallinna Keskkonnaameti jäätmehoolde osakonnas. Puude alla ehitusmaterjali- ja jäätmeid mitte ladustada. Kaeve- või ehitustööde käigus reostusnähtudega pinnase või pinnasevee ilmnemisel hinnata reostuse suurust ja ulatust. Olenevalt reostuse iseloomust ja ohtlikkusest see lokaliseerida või likvideerida. Seniks peatada reostuse levikut soodustavad tegevused. Reostuse avastamisest teavitada koheselt Tallinna Keskkonnaametit ( tel 6 404 285). 1.7.1.1 Jäätmekava Alusdokumendid Ehitustöödel tekkivate jäätmete kogumisel-käitlemisel juhinduda järgmistest dokumentidest: • „Jäätmeseadus“. Vastu võetud 28.01.2004.a (RT I 2004, 9. 52). Jõustumise aeg 01.05.2004.a.; redaktsioon 01.01.2012 • „Tallinna Jäätmehoolduseeskiri“. Jõustunud Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 28 08.09.2011.a. Üldist Tööde teostaja on oma tegevuses kohustatud: - rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; - korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; - rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; - võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel. - valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks; 541.2017 Jakobi tn 20 hostel september 2020 Jakobi tn 20, Tallinn, Harjumaa Eelprojekt - 10 – Koostaja: Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ - kooskõlastama jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ja parklatesse linnaosa valitsuse, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Kommunaalametiga; - kooskõlastama jäätmekonteinerite paigutamise parkidesse või haljasaladele linnaosa valitsusega; - tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; - teavitama oma töötajaid linnas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest. Ehitustööde käigus tuleb vormistada jäätmekäitlustõend kõikide utiliseeritud materjalide kohta ja tööde lõppedes kinnitada see keskkonnaametis. Ehitustööde lõppedes ja objekti üleandmisel tuleb tellijale esitada vormikohane õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Ehituse ajal tekkivate jäätmete hinnanguline kogus Ehitustööde käigus tekkivate ehitusjäätmete hinnanguline kogus on ca 8 t. Pinnasetööde mahtude bilanss Ehitustööde käigus tekkiv pinnasetööde maht on ca 2000 m3. Ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Kõik ehitustöölised peavad olema instrueeritud eritüübiliste ehitusjäätmetekonteinerite olemasolust ja asukohast. Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise. Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne). Eraldi tuleb sortida: 541.2017 Jakobi tn 20 hostel september 2020 Jakobi tn 20, Tallinn, Harjumaa Eelprojekt - 11 – Koostaja: Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ - puit, ladustatakse konteineritesse, suuregabariidilised jäätmed võivad eraldi olla sorteeritud konteineri kõrvale - kiletamata paber ja papp - peab olema eraldi sorteeritud ja paigutatud kinnisesse konteinerisse - värviline metall (alumiiniumprofiilid, elektrijuhtmed) - ladustatakse konteineritesse, suuregabariidilised jäätmed võivad eraldi olla sorteeritud konteineri kõrvale - must metall - ladustatakse konteineritesse, suuregabariidilised jäätmed võivad eraldi olla sorteeritud konteineri kõrvale - mineraalsed jäätmed (kivid, krohv jms.) – ladustatakse konteineritesse, suuregabariidilised jäätmed võivad eraldi olla sorteeritud konteineri kõrvale - raudbetoon- ja betoondetailid - ladustatakse konteineritesse, suuregabariidilised jäätmed võivad eraldi olla sorteeritud konteineri kõrvale - tõrva mittesisaldav asfalt - ladustatakse konteineritesse - kiled - ladustatakse konteineritesse - klaasjäätmed - ladustatakse konteineritesse Peab vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega või mistahes ainega. Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades. Mahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. Ohtlikud jäätmed Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: - asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne; - värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nende kasutatud taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; - naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; - saastunud pinnas (pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valvatavad. Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. 541.2017 Jakobi tn 20 hostel september 2020 Jakobi tn 20, Tallinn, Harjumaa Eelprojekt - 12 – Koostaja: Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi lahtiselt kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne., vaid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad. Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri 21. aprilli 2004 määrust nr 22 “Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded” ja tööandjal peab olema Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni luba. Ohtlikud ehitusjäätmed, sealhulgas ohtlikke jäätmeid sisaldavad ehitusjäätmed, ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents. Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava projekti ja keskkonnaameti jäätmespetsialisti kooskõlastuse alusel. Peab vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega. Vanad päevavalguslampide torud peavad olema kokku kogutud eraldi konteinerisse ja üle antud jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete edasine suunamine Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Harjumaa keskkonnateenistuses. Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõttel täiendavalt olema ohtlike jäätmete käitluslitsents. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sealhulgas territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või kõrvaldamise asukohajärgse linnaosa valitsusega ja keskkonnaameti jäätmespetsialistiga kooskõlastatud heakorraplaani alusel. Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu omanik kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult keskkonnaameti jäätmespetsialistiga. Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Harjumaa keskkonnateenistusega. Kaevise kasutamiseks väljaspool kinnisasja tuleb Harjumaa keskkonnateenistusele esitatavale taotlusele lisada väljavõte keskkonnaameti jäätmespetsialistiga kooskõlastatud projektist või olemasoleva 541.2017 Jakobi tn 20 hostel september 2020 Jakobi tn 20, Tallinn, Harjumaa Eelprojekt - 13 – Koostaja: Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ plaanimaterjali alusel koostatud ning kasutamise asukohajärgse linnaosa valitsuse ja keskkonnaametiga kooskõlastatud heakorraplaanist. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis. Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti ja eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskivide ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning seda tuleb käsitleda eelpoltoodud nõuete kohaselt. Ohtlikud ehitusjäätmed, sealhulgas ohtlikke jäätmeid sisaldavad ehitusjäätmed, ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents. Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava projekti ja keskkonnaameti jäätmespetsialisti kooskõlastuse alusel. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni. 1.8 Akustika Hoonete projekteerimisel ja mürakaitse abinõude valikul lähtutakse EVS 842:2003 (Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest). Välispiirde akende valikul arvestatakse Sotsiaalministri 01.03.2002.a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ toodud nõuetega akende õhumüra isolatsioonile. 1.9 Tuleohutus 1.9.1 Üldandmed Täidetakse järgnevate alusdokumentide nõudeid: • Eesti Vabariigi Siseministri 07.04.2017.a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ • Tuleohutuse seadus (RTI, 31.05.2010, 24, 116) 541.2017 Jakobi tn 20 hostel september 2020 Jakobi tn 20, Tallinn, Harjumaa Eelprojekt - 14 – Koostaja: Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ • Eesti Vabariigi Siseministri 07.01.2013.a määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsiooni- süsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ • Eesti Vabariigi Siseministri 13.02.2016.a määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule” • Ehitiste tuleohutus. Üldeeskiri EPN 10.1 • Ehitiste tuleohutus. Abimaterjal EPN 10.1/AM-1 • EVS 620-2:2012 Tuleohutus. Osa 2: Ohutusmärgid • EVS 620-6:2014 Tuleohutus. Tekstiilsed sisustusmaterjalid • EVS-EN 671-1:2012 Pooljäiga voolikuga voolikupoolid • EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid • EVS 812-4:2011 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus • EVS 812-6:2012/A2:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus • EVS 812-7:2008 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus • EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine • Päästeameti 2013.a juhis „Evakuatsioonisuluste kasutamine, sulgurid evakuatsiooniustel“ • EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus • EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid • EVS-EN 62305 seeria Piksekaitse • EVS 919:2013/A1:2014 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid 1.9.2 Olemasolev Käesoleval hetkel on kinnistu hoonestamata. 1.9.3 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve • Ehitiste tuleohutusklass: TP1 • Ehitiste kasutusviis ja kasutusotstarve: II kasutusviis Hostel VII kasutusviis Garaaž Maapealsete korruste arv 4 Maa-aluste korruste arv 1 1.9.4 Tuleohutuse tagamise põhimõtted 541.2017 Jakobi tn 20 hostel september 2020 Jakobi tn 20, Tallinn, Harjumaa Eelprojekt - 15 – Koostaja: Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ • Tuleohutuskujad: rajatav hoone paikneb naaberhoonetest Jakobi tn 22,Juhkenatli tn 29 ja 31/2 kaugemal kui 8 m; naaberkinnistu Jakobi tn. 18 piirile rajatakse hooneid blokeeriv tulemüür tulepüsivusklassiga REI-M 120. • Kandekonstruktsioonide (sh suured kommunikatsioonide šahtid) tulepüsivusajad: - pealmaakorrused üldjuhul; II kasutusviis (põlemiskoormus <600 MJ/m2): R60** - -1. korrus üldjuhul: R60** - rõdude ja lodžade kandekonstruktsioonid: R30** - evakuatsioonteel olevad trepikäigud- ja mademed: R30** ** kandetarind tuleb teha vähemalt A2-s1,d0 klassi kuuluvatest materjalidest - Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad: - pealmaakorrused üldjuhul; II kasutusviis (põlemiskoormus <600 MJ/m2): EI60 - pealmaakorruste majutusruumide sinad ja uksed; (põlemiskoormus <600 MJ/m2): EI15 - keldrikorrused üldjuhul; garaaž, tehnilised ruumid: EI60 - Põlemiskoormus: - II (hostel) kasutusviis: kuni 600 MJ/m2 - tehnilised ruumid: kuni 600 MJ/m2 - II (hostel) keldrikorrus kuni 600 MJ/m2 - VII garaažid garaažid ja -1 korruse ruumid: kuni 600 MJ/m2 Ladustamine: Hoonete välisseinte ääres põlevmaterjali ladustamist ei toimu. 1.9.5 Eripärased tuleohutuspõhimõtted • Tuleohuklass ja tulekaitsetase: Tuleohuklassi ei määratleta, kuna tegemist ei ole tööstus- ega laohoonega. Keldrikorruste garaaž vastab I tulekaitsetasemele. Ülejäänud hoone osades võetakse kasutusele tuleohutuspaigaldised vastavalt p.1.9.10 toodud loetelule. • Muud tuleohutust mõjutavad olulised tegurid: kõrvalekaldeid tuleohutusnõuetest ei esine. 1.9.6 Tuletõkkesektsioonid ja nende piirdekonstruktsioonid Hoone on jagatud tuletõkkesektsioonideks nii korruste kaupa, piirpindala alusel kui erinevate kasutamisotstarvete järgi. Tuletõkkesektsiooniks jäävad eraldamata ruumid, millede põlemiskoormuste erinevus võrreldes ülejäänud ruumidega on alla 300 MJ/m2. Tuletõkkesektsioonide täpsed piirid - vt. projekti graafiline osa. 541.2017 Jakobi tn 20 hostel september 2020 Jakobi tn 20, Tallinn, Harjumaa Eelprojekt - 16 – Koostaja: Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ Keldrikorruste garaaži piirpindala määratakse standardi EVS 812-4:2011 „Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“ tabel 4 alusel (alus: Eesti Vabariigi Siseministri 07.04.2017.a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ Lisa 5 viide asjakohasele standardile). Suurima tuletõkkesektsiooni pindala keldrikorruste garaažis on 26,3 m2, mis jääb alla I tulekaitsetaseme korral lubatud 100 m2. Keldrikorruse üldruumid ja tehnilised ruumid on eraldatud garaažist omaette tuletõkkesektsioonidega aladeks. Maapealsete korruste osas on omaette tuletõkkesektsioonideks eraldatud kõik hosteli majutusruumid, evakuatsioonikoridorid ja tehnilised ruumid. Eraldi tuletõkkesektsioonideks on veel evakuatsioonitrepikojad ja liftišahtid. Kommunikatsioonišahtid on eraldatud korruste vahelagedes sektsioonipiirga. Šahtidele tuleb ette näha vahelae juurde teenindusluugid. Kõik kommunikatsioonid peab tuletõkketarindist läbi viima nii, et läbiviik ei vähendaks tarindi tule ja suitsu tõkestamise võimet. Kommunikatsioonide läbiminekul tuletõkketarindist kasutada tuletõkkevahendeid (ventilatsioonitorustikul tuletõkkeklapp, PVC-torudel tuletõkke- mansett), mille tulepüsivusaeg on 50% tuletõkketarindi tulepüsivusest. Tuletõkkevahendite ümbruste lahendused tehakse võrdselt tuletõkketarindi tulepüsivusega, lahendused teostada vastavalt eriosa tegija poolt valitud toote nõuetele. Tuletõkkekonstruktsioonis oleva ukse ja akna tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ette nähtud tulepüsivusajast, kuid kõige vähem 30 minutit. Tuletõkkekonstruktsioonis kasutatakse tuletõkkeust, mis lisaks tulepüsivusele vastab minimaalselt nõudele Sa, kui selline uks on hingedel käiguuks. Tuletõkkeuks, mille kaudu pääseb evakuastiooniteele või evakuatsioonitrepikotta, peab lisaks tulepüsivusele vastama minimaalselt nõudele S200. Tavaolukorras on kõik tuletõkkeuksed suletud asendis. 1.9.7 Suitsutsoonid Hooned on sisemiselt eraldatud suitsutsoonideks tuletõkkesektsioonide kaupa – omaette suitsutsoonideks on kõik hosteli toas, evakuatsioonikoridorid, trepikojad, tehnilised ruumid ja garaažid. 1.9.8 Tuletundlikkus Tarindi otstarve Seinad ja lagi Põrand II kasutusviis D-s2,d2 nõudeid ei esitata VII kasutusviis B-s1,d0 A2FL-s1 Tehnilised ruumid B-s1,d0 DFL-s1 Evakuatsioonitee A2-s1,d0 DFL-s1 541.2017 Jakobi tn 20 hostel september 2020 Jakobi tn 20, Tallinn, Harjumaa Eelprojekt - 17 – Koostaja: Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ II kasutusviisi ehitiste sisekoridor B-s1,d0 DFL-s1 Evakuatsioonitee trepikäigud ja -mademed A2-s1,d0 A2FL-s1 • II ruumides peab kasutatavate tekstiilsete sisustusmaterjalide tuletundlikkus vastama standardile EVS 620-6:2014. • Ehitise õhuvahetuskanali sein peab vastama selle ehitise osale ettenähtud tuletundlikkusele, kus kanal asub, kusjuures neid kanaleid peab olema võimalik kergesti puhastada-hooldada. • Evakuatsiooniteedel asuvate tugevvoolu kaablite tuletundlikkuse klass peab vastama klassile B-s1,d0 (halogeenivaba). Ülejäänud hoone osades kasutatakse tavapäraseid tugevvoolu kaableid. Tuleohutuspaigaldiste juhtimiskaablid on tulekindlad kaablid, mille paigaldus teostada tulepüsiva kaabliinstallatsioonina. • Hoone välisseinte välispinna ja õhutuspilu välispinna tuletundlikkus: B,d0; õhutuspilu sisepinna tuletundlikkus: B-s1,d0. Välisseinte põlev soojustusmaterjal peab olema kaitstud nii, et tule levimine kas põlevasse isolatsiooni või ühest tuletõkkesektsioonist teise või ühelt hoonelt teisele oleks takistatud. Selleks on ette nähtud põlev soojusisolatsioon hoone välisseinte tuletõkketarindite (nii horisontaalsete kui vertikaalsete tuletõkketarindite) kohal eraldada vähemalt 200 mm laiuste kivivillaribadega tuletõkkesektsioonide põhisteks aladeks. Kivivillast soojusisolatsiooni tuleb kasutada ka maapinnast 400 mm kõrgusel lõppeva sokli isolatsiooniplaadi pealt kuni 2 m kõrguseni mõõdetuna ümbritsevast maapinnast, kusjuures sokli soojustusmaterjal võib olla tuletundlikkusklassile E vastav. Põlev soojusisolatsioon on ette nähtud katkestada ka hoonete parapettide lõpetusel vähemalt 200 mm laiuse kivivillast isolatsiooniga. Soojustuse katkestuste kohta esitatakse joonis põhiprojekti staadiumis. • Hoone katusekatete nõutav väline tuletundlikkus: Broof(t2-t4). Katusetarindi betoonalusele paigaldatud põlevast soojusisolatsioonist tuleb läbiviigud isoleerida vähemalt 200 mm laiuste kivivillast katikutega. • Katuseterrasside ja lodžade katterestide puhul peab olema tagatud materjalide kuuluvus tuletundlikkuse klassi B,d0. 1.9.9 Evakuatsioonilahendus • Maksimaalne inimeste arv Hoones (II kasutusviis) arvestatakse inimeste arvu põhimõttel 10 m2 inimese kohta ja garaažis (VII kasutusviis) 30 m2 inimese kohta. 541.2017 Jakobi tn 20 hostel september 2020 Jakobi tn 20, Tallinn, Harjumaa Eelprojekt - 18 – Koostaja: Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ Arvestuslikuks inimeste arvuks hoone maapealsetelt korrustel on 119, keldrikorrusel on 29 ja garaažis on 4 inimest (tehnilised ja abiruumid on jäetud pinnaarvestusest välja, kuna reeglina nimetatud ruumides inimesi ei viibi). Keldrikorruse ja maapealsete korruste inimeste arvu kokku ei arvestata, sest keldrikorruse ruumid ja garaažid on mõeldud ainult hoone kasutajatele ja nimetatud mahtude evakuatsioon toimub sõltumatute evakuatsioonialade põhimõttel. Hoonetest evakueeruvate inimeste arv on kajastatud projekti graafilises osas iga evakuatsioonitrepikoja ja otse maapinnale avaneva evakuatsiooniväljapääsu juures. • Evakuatsiooniteed - Evakuatsiooniteede laiused ja arv: Keldrikorruste evakuatsioon on tagatud 2 hajutatud evakuatsioonipääsuga. Mõlema evakuatsioonipääsu kaudu evakueerub maksimaalselt alla 120 inimese, seega evakuatsioniteede miinimumlaius 1200 mm vastab nõuetele. Keldrikorruste evakuatsioon on lahendatud põhimõttel, et keldri ja maapealsete trepikodade evakuatsiooniteed on eraldi pääsudega õue maapinna tasandile. Arvestades asjaoluga, et kogu hoone varustatakse automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga, siis vastavalt Eesti Vabariigi Siseministri 07.04.2017.a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 46 lõike 6 punktile 2, on keldrikorruse väljumistee maksimaalpikkuseks lubatud 45 m (umbala pikkuseks 22,5 m), summarselt kahe ukseni jõudmiseks 90 m – nimetatud nõuded on antud juhul täidetud. Hoone maapealsete korruste evakuatsioon on antud tulekindlatesse trepikodadesse, milliste kaudu pääseb otse välja maapinnale. Üldjuhul evakueerub iga evakuatsioonitrepi kaudu maksimaalselt alla 120 inimese, mistõttu evakuatsioniteede miinimumlaius 1200 mm vastab nõuetele. Arvestades asjaoluga, et kogu hoone varustatakse automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga, siis vastavalt Eesti Vabariigi Siseministri 07.04.2017.a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 46 lõike 6 punktile 2, on keldrikorruse väljumistee maksimaalpikkuseks lubatud 45 m (umbala pikkuseks 22,5 m), summarselt kahe ukseni jõudmiseks 90 m – nimetatud nõuded on antud juhul täidetud. - Trepikojad: Kõik evakuatsioonitrepikojad on raudbetoonist marsside-podestidega trepikojad minimaallaiusega 1200 mm, kusjuures trepi käsipuud võivad üldjuhul paikneda määratud laiuse sees.. - Evakuatsiooniväljapääsud: 541.2017 Jakobi tn 20 hostel september 2020 Jakobi tn 20, Tallinn, Harjumaa Eelprojekt - 19 – Koostaja: Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ Evakuatsiooniteel paiknev uks peab avanema evakuatsiooni suunas, välja arvatud alla 30 inimese evakuatsiooniks ettenähtud uks. Evakuatsioonitee ja väljumistee laiust võib vähendada vältimatult ukselengi võrra (evakuatsuioooniteel paikneva ukse vaba ava mõõtmed võivad olla lengi võrra kitsamad). Kuni 60 inimese evakuatsiooniteel paikneva ukse valgusava laius peab üldjuhul olema vähemalt 850 mm, rohkem kui 60 inimese evakuatsiooniteel aga vähemalt 1050 mm. Evakuatsiooniteel paikneva ukse valgusava kõrgus pealmaakorrustel peab olema vähemalt 2000 mm, keldris vähemalt 1800 mm. Evakuatsiooniteel paiknev uks peab olema seestpoolt võtmeta avatav ja ukse varustus vastama standardi EVS 871:2017 nõuetele. Evakuatsioonialal olevate inimeste arv jagatakse evakuatsioonipääsude vahel ja vastavalt sellele määratakse, mis sulustega evakuatsiooniteel olevad uksed varustatakse. Evakuatsiooniteel paiknevad uksed, mis on tuletõkkeuksed, varustatakse lisaks sulustele ka sulgemisseadmega ning paarisuste puhul ka sulgemisjärjestiga, passiivne pool ka automaatriiviga. Kirjeldatud lahendus ei kehti tehniliste ruumide paarisuste korral, kus passiivne pool on varustatud serva- või kiirriiviga. Hosteli numbritubade uksed tuleb varustada sulguritega. • Evakuatsioonialade piirangud Ruumide kasutus toimub korruseplaanidel näidatud inimeste arvu alusel (evakuatsiooni- uste juures näidatud inimeste arv). Kui soovitakse rohkem inimesi ruumi paigutada, siis koostatakse selle kohta täiendav lahendus, mis tuleb kooskõlastada päästeteenistuses. • Juurdepääs keldrisse, pööningule ja katusele Pääsud keldrisse on antud otse maapinnalt keldrikorruste evakuatsioonipääsude kaudu. Klassikalised pööningud hoonetel puuduvad. Pääs katusele on antud trepikoja TR-2 suitsueemaldusluugi kaudu. Luugi avamiskonstruktsioon paigaldada viisil, mis tagaks vähemalt 600x800 mm vaba ava pääsuks katusele. Juurdepääs luukidele on tagatud kohtkindlate redelitega. Päästemeeskonna sisenemistee ukseks märgitakse hoone TR-1 ees oleva tuulekoja uks. Ukse piirkond tähistatakse infosildiga: PÄÄSTEMEESKONNA SISENEMISTEE. Samas asub ka päästemeeskonna infopunkt. • Ohutusabinõud Päästetööde ja katusel liikumise ohutuse tagamiseks paigaldatakse katusele katusepollarid. Pollarite paigaldustihedus teostada arvestusega, et kasutatava turvanööri raadius on kuni 10 m. Katuse servast peab olema pollar ca 10 m kaugusel. 1.9.10 Tuleohutuspaigalised Hoonesse on ette nähtud järgmised tuleohutuspaigaldised ja eriseadmed: 541.2017 Jakobi tn 20 hostel september 2020 Jakobi tn 20, Tallinn, Harjumaa Eelprojekt - 20 – Koostaja: Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ • Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS) ATS süsteemi anduritega varustatakse kõik hoonete osad. Hoonesse paigaldatakse üks keskseade, mis paigaldatakse TR-1 ees olevasse tuulekotta. ATS häire korral: - Rakenduvad tööle häirekellad - Seiskuvad ventilatsiooniseadmed - Juhitakse signaal automaatselt Häirekeskusesse (112), sest hoones on üle 100 majutuskoha - Liftid sõidavad 1. korrusele (uste avanemine ja sulgumine vastavalt tootja juhistele) - Läbipääsusüsteemiga varustatud ukse lukustus vabastab ukse riivistuse, et uks oleks kasutatav evakuatsiooni korral. Kui läbipääsusüsteemiga on varustatud trepikotta avanevad uksed, siis neid uksi saab evakuatsioonialalt avada evakuatsioonisuluse abil sõltumata sellest, kas süsteem on aktiivne või mitte. - Igapäevaselt avatud asendisse fikseeritud uksed sulguvad mõlemal pool ust asuva ATS tsooni andurite või teatenuppude häire korral Märkused: - ATS nupud paigaldatakse lisaks ka evakuatsiooniteel olevate uste juurde, mis on varustatud läbipääsusüsteemiga. Kui uks on mõlemas suunas evakueerumiseks kasutatav, on nupp mõlemal pool ust. ATS detailsem lahendus antakse eriosa projektiga. • Turvavalgustus Valgustusena kasutatakse riskiala-, paanikavältimis- ja evakuatsioonivalgusteid. Riskialavalgustus nähakse ette päästemeeskonna sisenemisteele ATS keskseade asukoha valgustamiseks, samuti ka kilbiruumi. Evakuatsioonipääsud tähistatakse evakuatsioonivalgustitega, vajadusel varustatakse evakuatsiooniteed evakuatsioonipääsuni suunavate evakuatsioonivalgustitega. Evakuatsioonivalgustite suurus valitakse vastavalt nägemiskaugusele. Loomuliku valgustuseta üle 60 m2 suuruse pindalaga ruumid varustatakse paanikavältimisvalgustitega. Turvavalgustus teostatakse üldjuhul autonoomsete turvavalgustusseadmetega valgustite baasil. Turvavalgustuse minimaalne toimimisaeg elektritoite kadumisel on üldjuhul 1 tund, ainult -1. korrusel on toimimisajaks 3 tundi. Turvavalgustuse täpsed lahendused antakse eriosa projektiga. Turvavalgustusega valgustatakse ka evakuatsiooniukse esine piirkond hoonest väljas sellises ulatuses, et kõik tasapinna erinevused oleks nähtavad (trepid). • Suitsueemaldamine 541.2017 Jakobi tn 20 hostel september 2020 Jakobi tn 20, Tallinn, Harjumaa Eelprojekt - 21 – Koostaja: Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ Suitsueemaldus hoonetest on ette nähtud teostada nii loomulikku kui mehhaanilist suitsueemaldussüsteemi kasutades ning toimub peamiselt alljärgnevate meetoditega: - Suitsueemaldus hoonete numbritubadest ja garažidest toimub loomuliku tõmbega akende/uste avamise teel vahetult nende juurest (avamissulused paiknevad inimese haardeulatuses). Kompensatsiooniõhk antakse sama pinna avatavate akende kaudu. - Trepikodade suitsueemaldus on lahendatud trepikodade ülaosas paiknevate, elektriajami abil avatavate, vähemalt 1,0 m2 suuruse efektiivse pindalaga suitsueemaldusluukidega (suitsueemalduse lahendusviis 2; käivitustase 2, mistõttu ei ole vaja iga korruse tasandile suitsueemalduse juhtimisnuppe paigaldada - tase 2 tagatakse konkreetse trepikoja ATS anduri või teatenupu häire korral; suitsueemalduse juhtimisnupud asuvad trepikoja 1 korruse ukse juures). Trepikodade suitsueemaldusluugid on ette nähtud kuumakindluse klassiga B 300. Kompensatsiooniõhk antakse kõikidesse trepikodadesse avatavate välisuste kaudu. - Suitsueemaldus keldrikorruselt ja hoone koridoridest teostatakse mehaanilise suitsutõrjesüsteemiga (suitsueemalduse lahendusviis 3; käivitustase 3 - suitsueemalduse juhtimisnupud asuvad hoone iga trepikoja ATS keskseadme kõrval; õhukompensatsioon - mehaanliline). Arvestades asjaoluga, et hoone varustatakse kogu mahus automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi, siis vastavalt standardi EVS 919:2013 tabelile 9 on hoone suitsueemalduse efektiivse pindala arvestuse aluseks 0,5% suitsutsooni pindalast. Suitsueemalduse juhtimisnuppude juures asuvad ka suitsutsoonide paiknemisskeemid, nupud tähistatakse vastavalt. Rikkest süsteemis saab teada juhtimisnuppude juures helisignaaliga ning rikkest teavitava tulega. Hoonete mehaanilise suitsueemaldussüsteemi lahendus vt. projekti ventilatsiooni osa. • Tulekustutid Esmaste kustutusvahenditena kasutada 6 kg pulberkustuteid (elektrikilbiruumis 5 kg CO2 kustuti). Garaaži on ette nähtud paigaldada üks kustuti iga 25 autokoha kohta. Hoone tervikpinnale on ette nähtud paigaldada üks kustuti iga 200 m2 kohta, aga mitte vähem kui 2 tk igale korrusele. Esmased tulekustutusvahendid tuleb paigaldada hästi nähtavale ja kergesti ligipääsetavasse kohta. Tulekustutid katta kustuti kuju järgi valatud läbipaistva ja kergesti hooldatava plastikkaitsekestaga. Tulekustuti või tulekustuti asukoht tähistada nõuetele vastavalt tuleohutusmärgiga. Tulekustutite asukoht hoones täpsustatakse arhitekti ja sisekujundaja suuniste kohaselt. 541.2017 Jakobi tn 20 hostel september 2020 Jakobi tn 20, Tallinn, Harjumaa Eelprojekt - 22 – Koostaja: Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ Märkus: hoonet ei varustata piksekaitsega, kuna hoonete kõrgeimad osad ei ulatu ümbruskonna hoonestusest enam kui 15 m kõrgemale (alus: Eesti Vabariigi Majandus- ja taristuministri määruse nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 37 lg.2 p.1) ning koostatud on riskianalüüs; vt. projekti elektrivarustuse osa. 1.9.11 Tehnosüsteemide tuleohutus Hoonete tehnosüsteemide tuleohutus üldjuhul vt. projekti tehnosüsteemide osad. • Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus Tuletõkkesektsiooni piiret läbivad ventilatsioonikanalid varustatakse tuletõkkeklappidega. Tuletõkkeklappide tulepüsivusaeg on vähemalt 50% tuletõkketarindi tulepüsivusajast. Ventilatsioonikanalid varustatakse puhastusluukidega. Tuletõkkeklappide ja õhutorustiku puhastusluukide juurdepääsuks varustatakse võimalikud ripplaed/šahtid teenindusluukidega. • Kütteseadmete tuleohutus Hoonete küttesüsteem on lahendatud kaugkütte baasil. Soojasõlm on rajatud keldrikorrusele eraldi tuletõkkesektsioonina. Küttetorustiku läbiminekul tuletõkketarindist tihendatakse läbiviigu ümbrus tulekindla materjaliga, mis vastab tuletõkketarindi tulepüsivusajale. Kaminaid ega ahjusid hoonesse ettenähtud ei ole. Kõik küttesüsteemid on ette nähtud rajada vastavalt standardi EVS 812-3:2013 ja toodete valmistajate nõuetele. • Muude tehnosüsteemide tuleohutus Kaabliredelid katkestada tuletõkketsoonidest läbiviimisel. Tugevvoolu ja nõrkvoolu kaablid eraldada kaabliredeli peal üksteisest nõuetekohaselt. PVC-torudele paigaldada vajalikud tuletõkkevahendid (tuletõkkemansett, -mähis vms) vastavalt tootja juhistele. Tuletõkkevahendi tulepüsivusaeg on 50% tuletõkketarindi tulepüsivusajast, nende ümbruste lahendused teostada võrdselt tuletõkketarindi tule- püsivusega, lahendused teostada vastavalt eriosa tegija poolt valitud toote nõuetele. 1.9.12 Muud tuleohutusabinõud ehitises Eelmistes tuleohutuse alapunktides kajastamata tuleohutuse tagamiseks vajalikke vahendeid ja lahendusi ei ole. 1.9.13 Päästemeeskonna juurdepääs 541.2017 Jakobi tn 20 hostel september 2020 Jakobi tn 20, Tallinn, Harjumaa Eelprojekt - 23 – Koostaja: Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ Päästemeeskonna juurdepääs hoonete on tagatud kolmest hoone küljest. Hoonet ümbritsevate katendid on arvestatud koormusega, mis võimaldaks sinna päästeautoga juurdepääsu. 1.9.14 Väline tulekustutusvesi Arvutuslik välise tulekustutusvee vooluhulk: 15 l/sek 3 h jooksul. Väline tulekustutusvesi tagatakse Jakobi tänaval asuvate tuletõrjehüdrantidega. Täpsem kirjeldus vaata projekti välisvõrkude osa. 541.2017 Jakobi tn 20 hostel september 2020 Jakobi tn 20, Tallinn, Harjumaa Eelprojekt - 24 – Koostaja: Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ 2 ARHITEKTUUR 2.1 Üldandmed Hoonete projekteerimise lähteandmed, uuringud, mõõtmised ja prognoosid ning normdokumendid vt. p. Alusdokumendid. 2.2 Olemasolev Jakobi tn 20 kinnistu asub Tallinnas, Kesklinna linnaoas, Tartu maantee, bussijaama, Juhkentali tänava ja keskturu vahelisel alal. Kinnistule ei ole hetkel midagi rajatud. Kinnistu külgneb Jakobi tänava, Jakobi 18 ja 22 kruntidega. Jakobi 18 krunt on sarnaselt käesolevale kinnistule hetkel hoonestuseta. Jakobi 22 krundil on puidust kahekordne maja soklikorrusega. 2.3 Arhitektuuri üldlahendus 2.3.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud Käesoleva lahendusega on kinnistule kavandatud 2 ja 4-korruseliseks plokiks jaotatud hoonemaht. Projekteeritud lahendus vastab detailplaneeringule DP019490, mis kehtestati 21.12.2015. Käesolevas projektis on kasutatud täies ulatuses detailplaneeringus lubatud ehitusmahtu ning jääb seatud hoonestusõiguse piiridesse. Projekteeritud hoone 4- korruselise mahu katus on detaiplaneeringus lubatud absoluutkõrgusest madalam. 2- korruselise mahu katus on detailplaneeringus lubatud absoluutkõrgusega samal kõrgusel. Hoone Jakobi 18 poolne sein on kavandatud tulemüürina. 2.3.2 Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon Hästitajutava olemas oleva tänavaseina eeskujul on hoone tänavapoolne fassaad samal sirgel teiste tänavafrondis olevate hoonetega. Fassaadi materjaliks on kasutatud halli värvi krohvi, mida täiendab lodžade piireteks kasutatav valgeks vööbatud teraselementidest ribistik. Tänavapoolsel fassaadil on horisontaalselt asetseva terasest talaga visuaalselt markeeritud sama sokli kõrgust nagu on Jakobi 22 ja 24. Valge raamiga põrandani ulatuvad aknad moodustavad vertikaalseid gruppe, mis liigendavad fassaadi rahulikult. Lisaks on liigendatud mahtusi tagasiastetega 1, 2 ja 4 korrusel. 541.2017 Jakobi tn 20 hostel september 2020 Jakobi tn 20, Tallinn, Harjumaa Eelprojekt - 25 – Koostaja: Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ 2.4 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted 2.4.1 Hoone konstruktsioonid Hoone vundamendid, vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid, trepid ning konstruktsioonide tüübid (sh. põrand pinnasel, vahelaed, katuslaed, välisseinad, siseseinad) koos ehitusfüüsikaliste parameetritega vt. projekti konstruktsioonide osa. 2.4.2 Avatäited • Välisuksed: alumiiniumprofiilidega välisuksed; tervikuste U-arv < 1,4 W/m²K; tuletõkkenõuetega tervikuste U-arv < 2,0 W/m²K; • Garaažide välistõstanduks: soojustatud teraspaneelidega välistõstanduks; tervikukse U-arv < 1,0 W/m²K; • Siseuksed: vastavalt sisekujundusele; • Aknad: puitalumiiniumprofiilidega aknad: tervikakende U-arv < 0,90 W/m²K; g-arv < 0,37; • Trepikodade suitsueemaldusluugid: tervikluugi/kupli U-arv < 1,0 W/m²K, kuumakindluse klass B 300, tuletundlikkuse klass B- s1,d0, tuulekoormuse klass WL 1500, lumekoormuse klass SL 500. 2.5 Liftid, tõstukid, eskalaatorid, liikurteed Hoonesse on projekteeritud 1 lift. Reisilift teenindab antud hoone kõiki korruseid. Lifti šaht on 1850x1650 mm. Kindel lift ja šahti vertikaalsed tingimused lahendatakse eraldi lifti ülesandega. 2.6 Sisearhitektuur Lahendatakse eraldiseisva projekti osaga.