dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Terviseamet
Väljaminev dokumentAvalik

Vastuskiri

Terviseamet · 17. juuli 2026
Viit
9.2-5/26/5342-2
Registreeritud
17. juuli 2026
Dokumendi liik
Väljaminev dokument
Adressaat
Europolis OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9.2 Vee terviseohutus
Sari
9.2-5 Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arengukavad ja sellega seotud dokumendid
Toimik
9.2-5/2026
Vastutaja
Anna Kalinina (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Ida regionaalosakond, Narva esindus)

Failid

  • 📎9.2-5265342-2 17.07.2026 Väljaminev dokument.asice454 KB

Sisu (failidest)

Europolis OÜ Teie 06.07.2026 [email protected] Meie 17.07.2026 nr 9.2-5/26/5342-2 Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037 (kooskõlastamata) Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) kooskõlastamiseks Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eelnõu aastateks 2026-2037 (edaspidi ÜVKA). ÜVKA-s on välja toodud tegevused, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ning jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seadustest tulenevate nõuete täitmiseks. Kohtla-Järve linna ÜVKA-s kavandatud tegevused on jaotatud kahte perioodi: lühiajaline investeeringuprogramm aastateks 2026-2029 ning pikaajaline investeeringuprogramm aastateks 2030-2037 vastavalt investeeringute rahastamise skeemile. Investeeringuprojektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse investeeringuprogrammi on tehtud vastavalt investeeringuprojektide prioriteetsusele, hõlmatavate objektide seisundile ning mõjule piirkonna elanikele ja looduskeskkonnale. Käesolev arendamise kava hõlmab kõiki Kohtla-Järve linnaosasid: Järve, Sompa, Ahtme, Oru linnaosa ja Kukruse linnaosa. ÜVKA-s on muu hulgas välja toodud järgmine:  Kohtla-Järve piirkonnas on vee-ettevõtjaks Järve Biopuhastus OÜ, kes osutab veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenust.  Järve Biopuhastus OÜ tegevuspiirkonnad on Kohtla-Järve linn (Ahtme, Järve, Sompa, Kukruse ja Oru linnaosa), Jõhvi vald, Lüganuse vald, Toila vald (Kohtla vald).  Kohtla-Järve Ahtme, Järve, Kukruse ja Oru linnaosasid varustatakse joogiveega Ahtme veetöötlusjaamast. Ahtme veetöötlusjaama veeallikateks on Kurtna-Vasavere veehaarde puurkaevud (asuvad Alutaguse valla territooriumil) ja Ahtme veehaarde puurkaevud.  Kurtna-Vasavere veehaare asub Alutaguse vallas Vasavere külas ja koosneb 14 puurkaevust. Aastatel 2011-2012 rekonstrueeriti vanemate puurkaevpumplate torustikud. Puurkaevude toorvesi pumbatakse Kurtna-Vasavere II-astme pumpla reservuaaridesse, mille maht 2 x 500 m3.  ÜVKA koostamise perioodil on töös Kurtna–Vasavere veehaarde põhjaveevarude ümberhindamine, lähtudes 2025. aastal Tartu Ülikooli geoloogia osakonna poolt välja pakutud alternatiivist, mille kohaselt rajatakse viis uut puurkaevu ning vähendatakse veevõttu olemasolevatest puurkaevudest. Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574  Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt elluviidava projekti „Põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamine“ ühe peamise tegevusena on uue veehaarde rajamine, mis võimaldab sulgeda Kurtna järvi mõjutavad puurkaevud Vasavere veehaardes. Lisaks rajatakse elektri- ja automaatikalahendused ning ühendustorustik II astme mahutiteni. Tööd on kavandatud aastateks 2027-2029.  Kohtla-Järve linna piirile Ahtme mnt äärde on rajatud kuuest puurkaevust koosnev Ahtme veehaare. Puurkaevud rajati 2012. aastal eesmärgiga anda lisavett Kurtna-Vasavere puurkaevudest pumbatavale veemahule Kohtla-Järve ja Jõhvi elanike veevajaduse tagamiseks.  Ahtme veetöötlusjaam on rajatud Jõhvi valla territooriumil. Selle eesmärk on kasutada veevõtul maksimaalselt Kurtna-Vasavere veehaarde taastuva veeallika madala radionukliidide ja kloriidide sisaldusega põhjavett. Veetöötlusjaamas rakendatavad veetöötlusprotsessid on vee aereerimine, filtreerimine ning vajadusel vee järeldesinfitseerimine NaOCl lahusega. Veetöötlusjaama reservuaaride maht on 2 x 1500 m3. Veetöötlusjaam on varustatud diiselgeneraatoriga, mis tagab veevarustuse toimimise ka elektrikatkestuse korral. Ahtme veetöötlusjaam vajab rekonstrueerimist. Ahtme veetöötlusjaam ja Ahtme veehaarde puurkaevpumplate tööprotsess vajab optimeerimist pikemas plaanis seoses veevõtu vähendamisega Kurtna-Vasavere veehaardest ning veevõtu suurendamisega Ahtme veehaardest.  Pikaajalise investeeringuprogrammi perioodil on ette nähtud paigaldada veepuhastustehnoloogia radionukliidide eemaldamiseks Ahtme veetöötlusjaamas ning Ahtme ja Kurtna-Vasavere veehaardes.  Kohtla-Järve Järve linnaosas paikneb 2011. a. rajatud neljast puurkaevust-pumplast koosnev Lõuna veehaare. Puurkaevud on peamiselt reservis. Lõuna veehaarde puurkaevud on rajatud eelkõige Järve linnaosa veevarustuse tagamiseks olukorras, kus esineb tõrkeid Lõuna veehaarde survetõstepumpla varustamisel Ahtme veetöötlusjaamast. Lõuna veehaarde pumpla reservuaaride maht on 2 x 1000 m3. 2012. aastal rekonstrueeritud IV- astme pumplas on paigaldatud kaheastmeline NaOCl ehk naatriumhüpokloriti doseerimissüsteem, mida kasutatakse ainult vajaduse korral, näiteks mikrobioloogilise reostuse esinemisel. Survetõstepumpla on varustatud diiselgeneraatoriga.  Ahtme veetöötlusjaamas töödeldud vee ja Lõuna veehaardest pumbatud töötlemata vee segu vastab joogivee kvaliteedinõuetele.  Kohtla-Järve Järve linnaosa varustatakse töödeldud veega Ahtme veetöötlusjaamast. Vesi juhitakse Järve linnaosas Outokumpu tänaval paikneva Lõuna veehaarde IV-astme survetõstepumpla reservuaaridesse. Järve linnaosa veevõrk on suures osas rekonstrueeritud. Tehase tänava piirkonna veevarustuse tagamiseks on vajalikud suured investeeringud, kuna Järve linnaosa olemasoleva ühisveevärgi reservi puudumise tõttu tuleb olemasolevat ühisveevärki oluliselt rekonstrueerida.  Ahtme linnaosa võib vaadelda kahe erineva asumina: Ahtme ja Vana-Ahtme. Ahtme linnaosa ühisveevarustussüsteem baseerub Ahtme veetöötlusjaama veetoodangul. Ahtme mnt ja Romoti tn ristumisel paiknevat suvilapiirkonda varustatakse veega Kurtna-Vasavere toorveetorust. Kuna Kurtna-Vasavere kaevudes on probleemiks raua ja mangaani sisaldus, tuleb rajada Tabori veetöötlusjaam. Samuti on vajalik veetorustiku rekonstrueerimine. Vana-Ahtmes paikneb vana pumpla, mis on kavandatud lammutada. Linnaosa veevõrk on suures osas rekonstrueeritud ning olemas on toimiv ühisveevarustuse võrk koos tuletõrjehüdrantidega.  Alates 2013. aasta märtsikuust tagatakse Kukruse linnaosa joogiveega varustamine Ahtme veetöötlusjaamast. Ahtme veetöötlusjaama-Järve linnaosa magistraaltorule on tehtud Kukruse linnaosa tarbeks väljavõte ning paigaldatud on survetõstepumpla ilma reservuaarideta. Ühisveevarustussüsteemis on lisaks kaks puurkaevu, millest üks oli töös kuni 2013. aastani. Käesoleval ajal on puurkaev reservis. Kaevu kohal paikneb amortiseerunud puurkaevpumpla. Teine puurkaev on kasutusest väljas ning see tuleb tamponeerida ja amortiseerunud pumpla lammutada. Kukruse ülestõstepumpla veetorustik vajab rekonstrueerimist. 2(4)  Oru linnaosa veevarustus baseerub Ahtme veetöötlusjaamas toodetud joogiveel. Rajatud on veetorustik Ahtme veetöötlusjaama - Kohtla-Järve magistraalist, mis läbib Jõhvi valla territooriumi. Rekonstrueerimist vajab ca 2,2 km veetorustikku. Lisaks on Oru linnaosas kaks puurkaevu. Üks puurkaev on reservis ja teine koos pumplahoonega kuulub likvideerimisele. Vajalik on rekonstrueerida Männi 10/4 proovivõtukaev.  Sompa linnaosa veevarustus baseerub Sompa veetöötlusjaamal koos II astme pumpla ja reservuaaridega mahuga 2x150 m3 ning kahel puurkaevul. Veetöötlusjaam on rekonstrueeritud ning varustatud raua, mangaani ja kloriidide eemaldamise tehnoloogiaga. 2024. aastal rekonstrueeriti Tulika tänava ühisveevärgi torustik. Veevõrgu laiendamiseks tuleb rajada 0,7 km ning rekonstrueerida ca 5,9 km veetorustikku. Sompa pk 33, katastri nr 2350, on reservis ja vajab rekonstrueerimist. Humala tn 1 proovivõtukaev vajab samuti rekonstrueerimist. Sompa veehaare ja veetootmisrajatised on uued ja heas korras.  Kohtla-Järve linnas on kinnitatud Sompa linnaosa, Oru linnaosa, Kukruse linnaosa, Kohtla- Järve, Ahtme linnaosa ja osaliselt Tammiku reoveekogumisalad. Käesolevas ÜVKA-s käsitletakse ainult Ahtme linnaosa territooriumile jäävat Tammiku reoveekogumisala osa ja sellega seonduvaid investeeringuid.  Ühiskanalisatsioon on Kohtla-Järvel rajatud kõikidesse korruselamutega elamurajoonidesse. Ühiskanalisatsioon puudub Järve, Ahtme ja Sompa suvilapiirkondades.  ÜVKA-s ei ole otseselt ette nähtud investeeringuid tööstuspiirkondade veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamiseks. ÜVKA osas toob amet välja järgneva:  ÜVKA-s puudub informatsioon Kohtla-Järve linna veevärkide joogivee radionukliidide sisalduse kohta.  ÜVKA-s puudub informatsioon Kohtla-Järve Sompa linnaosa joogivee kvaliteedi nõuetele vastavuse kohta.  Lk 29 on välja toodud: „OÜ Järve Biopuhastus tegevuspiirkondadeks on: Kohtla-Järve linn (Ahtme, Järve, Sompa, Kukruse ja Oru linnaosa), Jõhvi vald, Lüganuse vald, Toila vald (Kohtla vald)“. Juhime tähelepanu, et seoses Toila ja Jõhvi valla ühinemisega moodustus uus omavalitsus – Jõhvi vald. Seetõttu viiakse kõik senise Toila valla (Kohtla valla) piirkonnad üle Jõhvi valda.  Lk 50 on välja toodud: „Vastavalt Sotsiaalministri 24.09.2019 määrusele nr 61 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”, peab vee-ettevõtjal olema joogivee kvaliteedi kontrolli kava kui vett võetakse >10 m3/ööpäevas või kui vett töödeldakse“. Juhime tähelepanu, et määruse nr 61 nõudeid, sh joogivee kontrolli kava koostamise kohustust, kohaldatakse juhul, kui joogiveega varustamine on osa ettevõtja majandustegevusest. Joogivee kontrolli kava koostamise kohustust ei sõltu ööpäevasest veetarbimise mahust ega vee töötlemise olemasolust.  Lk 50 on välja toodud Kohtla-Järve linnas asuvad proovivõtukohad. Esitatud andmed vajavad ajakohastamist, kuna mõned andmed on aegunud. o Vastavalt Järve Biopuhastus OÜ koostatud joogivee kontrolli kavale on Järve linnaosas lisaks ÜVKA-s loetletud proovivõtukohtadele proovivõtukohad Põhja allee 20, lasteaed Karuke ning Järveküla tee 41, Kohtla-Järve Spordikeskus. o Ahtme linnaosas mitme proovivõtukoha nimetused on alates 01.09.2025 muutunud. Kohtla-Järve Ahtme põhikooli asemel on Kohtla-Järve Iidla Põhikooli Altserva õppekoht ning Kohtla-Järve Tammiku põhikooli asemel Kohtla-Järve Iidla Põhikooli Puru tee õppekoht. o Vastavalt Järve Biopuhastus OÜ koostatud joogivee kontrolli kavale on Sompa linnaosas üks proovivõtukoht: Humala 1, Kohtla-Järve Kultuurikeskuse Sompa klubi. o Kukruse linnaosas on proovivõtukohaks Mäe 7, endise lasteaia Tuvike liitumispunkt.  Lk 58 tabelis 5.7 on proovivõtukohtade nimekirjas Ahtme Gümnaasium. Õige proovivõtukoha nimetus on Kohtla-Järve Iidla Põhikooli Altserva õppekoht. 3(4) Eeltoodust tulenevalt ei kooskõlasta amet esitatud Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037, kuna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 14 lg 1 kohaselt vajab ÜVKA täiendamist. Palume teha ÜVKA-s täiendusi ning esitada ÜVKA ametile uuesti kooskõlastamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anna Kalinina vaneminspektor (keskkonnatervis) 505 3776 [email protected] 4(4)
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel