Otsus

OTSUS Vaidlustusasja number 225-24/259625 Otsuse kuupäev 04.12.2024 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus Aktsiaseltsi SEMETRON vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihankes „Mobiilsete välihaiglate ostmine“ (viitenumber 259625) Menetlusosalised Vaidlustaja, Aktsiaselts SEMETRON, esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaadid Alan Paas ja Priit Kala Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindaja vandeadvokaat Erki Fels Kolmas isik, ühispakkujad MDSC Systems OÜ ja AS-i Maru Metall, esindaja vandeadvokaat Mart Parind Menetlustoiming Raamlepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise taotluse lahendamine RESOLUTSIOON RHS1 § 193 lg 5 alusel Jätta rahuldamata Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse taotlus raamlepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kolme tööpäeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 280 lg 2). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 06.07.2023 alustas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi ka Hankija) konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusega riigihanget „Mobiilsete välihaiglate ostmine“ (viitenumber 259625) (edaspidi Riigihange). 1 Riigihangete seadus 2. 07.11.2024 otsuse p-iga 1.1 tunnistas Hankija ühispakkujate MDSC Systems OÜ ja AS Maru Metall (edaspidi Kolmas isik) kohandatud ühispakkumuse vastavaks ja p-iga 2 tunnistas Hankija Kolmanda isiku kohandatud ühispakkumuse edukaks. 08.11.2024 otsusega Hankija kvalifitseeris Kolmanda isiku ja jättis hankemenetlusest kõrvaldamata. 3. 18.11.2024 esitas Vaidlustaja vaidlustuse Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon), taotledes Kolmanda isiku ja Kolmanda isiku pakkumuse suhtes p-is 2 loetletud otsuste kehtetuks tunnistamist. 4. 27.11.2024 laekus vaidlustuskomisjonile Hankija vastus vaidlustusele, milles sisaldus mh taotlus hankelepingu (raamlepingu) sõlmimiseks nõustumuse andmiseks riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 193 lg 5 alusel, mida Hankija põhjendab kokkuvõtlikult Eesti kaitse- ja julgeolekuhuvidega, sh peab Hankija vastuse p-is 2.5 esitatud 7 realist sisulist põhjendust julgeolekuvajadustest kaitstuks AvTS 35 lg 1 p-iga 6. Hankija väitel kaalub avalik huvi üles Vaidlustaja subjektiivsete õiguste võimaliku riive, mh arvestades vaidlustuse rahuldamise madalat perspektiivi. 5. RHS § 193 lg 6 alusel nõudis vaidlustuskomisjon hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise taotluse kohta Vaidlustaja ja Kolmanda isiku seisukohti. 5.1. 02.12.2024 kirjas taotles Vaidlustaja Hankija taotluse raamlepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: - puudub oluline avalik huvi, mida hankelepingu sõlmimata jätmine kahjustaks 1) vaidlustusmenetluse kestvus ei tekita ohtu raamlepingu sõlmimise võimalikkusele ja Riigihanke eesmärgi saavutamisele. Ühegi avaliku teenuse osutamine ei katke; 2) kuigi Hankija väidab, et tegemist on ajakriitilise Riigihankega, ei toeta seda ükski asjaolu; 3) Hankijal puudub mis tahes kiireloomuline vajadus raamlepingu sõlmimiseks (üheski Riigihanke alusdokumendis ega ka raamlepingu projekti punktis ei ole sätestatud tähtaega mobiilsete välihaiglate või sidumispunktide tarnimiseks. Hankija ei ole ka 27.11.2024 vastuses ja taotluses välja toonud ühtegi kindlat tähtaega. Kui Hankija arvates võib Riigihankes saata edu alles arendustegevusega tegelevat pakkujat, ei saa Hankijal olla raamlepingu sõlmimisega kiiret; 4) Hankija taotlus ei saa olla üldsõnaline viitega julgeolekuhuvidele. - avalik huvi raamlepingu sõlmimiseks ei ole ülekaalukas. 5.2. 02.12.2024 kirjas taotles Kolmas isik Hankija taotluse raamlepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: - Riigihange on lõppfaasis; - Riigihankega on seotud oluline avalik huvi; - oluline avalik huvi saaks kahjustatud, kui Hankija ei saaks Kolmanda isikuga raamlepingut kiiresti sõlmida. Mida kauem viibib selle alusel hankelepingute sõlmimine, seda suurema löögi alla satub Eesti ja Leedu kaitsevõimekus; - risk, et Vaidlustaja õigused saavad raamlepingu sõlmimisel kahjustatud, on üliväike, kuna vaidlustus on perspektiivitu. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 6. RHS § 193 lg 5 sätestab: Kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku 2 (4) kahjustamise, võib vaidlustuskomisjon hankija põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta. Tulenevalt RHS § 193 lg-st 5 peavad hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamiseks olema samaaegselt täidetud kõik järgmised tingimused: 1) vaidlustatud on hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus; 2) hankelepingu sõlmimata jätmisega võidakse kahjustada olulist avalikku huvi; 3) oluline avalik huvi kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise. Antud juhul ei ole vaidlust, et raamlepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane Hankija otsus on vaidlustatud, st esimene tingimus on täidetud. Samuti ei vaidle menetlusosalised selle üle, Riigihanke esemeks olevate asjade soetamise vastu on oluline avalik huvi. Küll aga vaidlevad pooled selle üle, kas seda olulist avalikku huvi võidakse raamlepingu sõlmimata jätmise korral kahjustada (teine tingimus) ja kas see kaalub üles Vaidlustaja õiguste rikkumise (kolmas tingimus). 7. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei ole esitanud kontrollitavaid põhjendusi RHS § 193 lg 5 kohaldamise teise tingimuse täitmise kohta. 7.1. Vaidlustuskomisjon leiab, et julgeolekuhuvi on vaieldamatult oluline avalik huvi, kuid RHS § 193 lg 5 koosseisu täitmiseks peab raamlepingu sõlmimisega olema võimalik ära hoida selle olulise avaliku huvi kahjustamine. Avaliku huvi kahjustumist raamlepingu sõlmimata jätmise korral peab tõendama Hankija. Käesoleval juhul ei ole Hankija sellist avaliku huvi kahjustumist, mida saaks ära hoida raamlepingu sõlmimisega, usutavalt põhjendanud. 7.2. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et Riigihanke alusdokumentides ega ka raamlepingu projektis ei ole sätestatud tähtaega mobiilsete välihaiglate või sidumispunktide tarnimiseks ja Hankija ei ole ka vaidlustusmenetluses välja toonud ühtegi kindlat tähtaega, mille järgimine võiks sattuda ohtu raamlepingu sõlmimise mõningasel viibimisel olukorras, kus Hankija on Riigihanget läbi viinud juba 1 aasta ja 5 kuud. Seega avalik huvi (julgeolekuhuvi) on Riigihankes alati olemas olnud, aga selle huvi püsimine või kaitsmine ei ole olnud seotud ühegi tähtaja saabumisega. Vaidlustuskomisjonile ei nähtu Hankija põhjendustest ka see, et Eesti kaitsevägi oleks sellesse olukorda, millega Hankija põhjendab avaliku huvi kahjustumist raamlepingu sõlmimata jäämisel, sattunud ootamatult ja see pole sama olukord, mida Hankija on soovinud Riigihankega juba ca 1,5 aastat lahendada. Kuna Hankija kirjeldatud julgeolekuhuvid on Hankijal ilmselt olnud olemas kogu selle aja, kui ta on Riigihanget (kindla tähtajata) läbi viinud, siis Hankija põhjendustest ei nähtu, et nüüd oleks tekkinud mingigi põhjus kiirustamiseks. Hanketeates sätestatud raamlepingu eeldatav kestvus 84 MONTH ei ole ohus. 7.3. On võimalik, et raamlepingu kiire sõlmimise vajadus on seotud mh asjaoluga, et hankelepingu täitmiseks on vajalik/võimalik aega nõudev arendustegevus, mistõttu on asjakohane Vaidlustaja seisukoht seotuna vaidlustuse sisuga, mille eesmärk on mh takistada Hankijat sõlmimast raamlepingut Vaidlustajaga, kes alles tegeleb arendustegevusega, mis võib olla Riigihanke esemeks olevate asjade tarnimiseks aeganõudvam kui raamlepingu sõlmimine pakkujaga, nt Vaidlustajaga, kellel pole vaja lisaaega arendustegevuseks. Sellisel juhul ei pruugi raamlepingu sõlmimise viibimine ilmtingimata Hankija kirjeldatud võimalikku negatiivset olukorda üldse kaasa tuua. 8. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et täitmata on juba RHS § 193 lg 5 teine tingimus, mistõttu ei pea vaidlustuskomisjon hindama seda, kas täitmata on ka kolmas tingimus, ja jätab Hankija taotluse hankelepingu (raamlepingu) sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamiseks rahuldamata. Vaidlustuskomisjon teeb otsuse vaidlustuse sisulise läbi vaatamise kohta avalikult teatavaks 17.12.2024 ja kui peaks osutama õigeks Hankija ja Kolmanda isiku väide, et Vaidlustaja 3 (4) perspektiiv on madal, mida vaidlustuskomisjon siinkohal ei väida, siis on Hankijal põhimõtteliselt võimalik jõuda raamlepingu sõlmimiseni juba 01.01.2025 (RHS § 201 lg 1), milline ajavahemik, arvestades Riigihanke senist kestvust, ei ole ebamõistlikult pikk. Kohtumenetluse jätkudes on Hankijal võimalik esitada esialgse õiguskaitse taotlus kohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 4 (4)