Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal

Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“ Lisa 2 Kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel Tabel. Kalapüügiõiguse tasumäärad kalapüügil kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel kalaliigi koguse kohta 2025. aastal Kalaliik Tasumäär tonni kohta eurodes Räim 7,7 Kilu 8,5 Tursk 8 Lest 15,5  Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“ Lisa 3 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Tabel. Kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel maakondade kaupa kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta 2025. aastal Tasumäär Piirarv Veekogu, maakond Püügivahend püügivahendi tükkides kohta eurodes Avaveevõrk 1550 14,82 Kaldavõrk 360 10,00 Peipsi järve Ida-Viru, Jõgeva, Põhjanoot ehk mutnik 20 1812,61 Tartu ja Põlva maakondade osa Pöörinoot 3 10,00 Ääre- või avaveemõrd 261 96,40 Juhtaiata mõrd 5 10 Avaveevõrk 1450 14,82 Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Kaldavõrk 321 10,00 Ida-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva Mõrd mõrrajadas 490 54,75 ja Võru maakondade osa Püüvõrk 15 47,04 Ääre- või avaveemõrd 150 96,40 1  Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“ Lisa 5 Kalapüük väljaspool Läänemerd asuval veealal kalalaeva kalapüügiloa alusel Tabel 1. Kalapüügiõiguse tasumäärad kalapüügil kalalaeva kalapüügiloa alusel NAFO ja NEAFC reguleeritavatel veealadel Euroopa Liidu kehtestatavate selliste püügivõimaluste korral, mida Eestil on võimalik kasutada, ning reguleerimata kalaliikide kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad samal veealal 2025. aastal Liik Tasumäär 320 krevetilised NAFO piirkonnas 3M eurot/püügipäev krevetilised NAFO piirkonnas 3L 64 eurot/tonn lühiuimkalmaar 2,5 eurot/tonn makrell 48 eurot/tonn meriahven 37 eurot/tonn pikklest 33 eurot/tonn railised 2,5 eurot/tonn sinine molva 30 eurot/tonn süvalest 88 eurot/tonn süvahai, kalju-tömppeakala, põhja-pikksaba ja süsisaba 12 eurot/tonn tursk 55 eurot/tonn reguleerimata liigid NAFO piirkonnas 32 eurot/tonn reguleerimata liigid NEAFC piirkonnas 32 eurot/tonn Tabel 2. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalapüügil kalalaeva kalapüügiloa alusel Teravmägede ja Edela-Atlandi püügipiirkonnas 2025. aastal Liik ja püügipiirkond Püügivõimalused Tasumäär Krevetilised Samal ajal kuni kolm Eesti 320 Teravmägede lipudokumendiga laeva kokku eurot/püügipäev püügipiirkonnas 377 püügipäeva ulatuses Reguleerimata liigid Edela-Atlandi piiramata 40 eurot/tonn püügipiirkonnas  Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“ Lisa 4 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kutselisel kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemeri ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv Tabel. Kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemeri ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv, maakondade ja siseveekogude kaupa kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta 2025. aastal Tasumäär Piirarv püügivahendi Maakond Veekogu (registrikood) Püügivahend tükkides kohta eurodes Nakke- või raamvõrk 3 10,00 Kahala järv (VEE2001600) Ääre- või avaveemõrd 2 10,00 Männiku järv (VEE2006020) Nakke- või raamvõrk 1 10,00 Harju Rummu järv (VEE2001400) Nakke- või raamvõrk 1 10,00 maakond Soodla veehoidla (VEE2002410) Nakke- või raamvõrk 1 10,00 Silmumõrd 45 10,00 Nimetamata siseveekogudel kokku Silmutorbik 700 1,20 Narva jõe (VEE1062200) alamjooks Silmutorbik 15 000 1,20 hüdroelektrijaamast suudmeni Ida-Viru maakond Narva veehoidla (VEE2015410) ja Nakke- või raamvõrk 80 10,00 Narva jõe (VEE1062200) ülemjooks Peipsi järvest kuni Kulgu paisuni Ääre- või avaveemõrd 40 10,00 Nakke- või raamvõrk 8 10,00 Jõgeva Kuremaa järv (VEE2055400) Õngejada 5 36,86 maakond Ääre- või avaveemõrd 10 260,69 Pikkjärv (VEE2056900) Ääre- või avaveemõrd 2 10,00 Nõva jõgi (VEE1103700) Silmutorbik 50 1,20 Lääne Riguldi jõgi (VEE1103900) Silmutorbik 50 1,20 maakond Sutlepa meri (VEE2039710) Nakke- või raamvõrk 15 10,00 Lääne- Silmumõrd 17 10,00 Viru Kõik siseveekogud kokku maakond Silmutorbik 500 1,20 Nakke- või raamvõrk 5 10,00 Pärnu Ermistu järv (VEE2082300) Ääre- või avaveemõrd 5 10,00 maakond Silmumõrd 15 10,00 Nimetamata siseveekogudel kokku Silmutorbik 2000 1,20 Saare Mullutu laht (VEE2088610) Ääre- või avaveemõrd 4 179,85 maakond Nasva jõgi (VEE1165300) Jõemõrd 6 500 1  Tasumäär Piirarv püügivahendi Maakond Veekogu (registrikood) Püügivahend tükkides kohta eurodes Nimetamata siseveekogudel kokku Silmumõrd 4 10,00 Jõemõrd 6 14,97 Ahja jõgi (VEE1047200) Nakke- või raamvõrk 1 10,00 Nakke- või raamvõrk 2 10,00 Elistvere järv (VEE2065100) Ääre- või avaveemõrd 1 10,00 Jõemõrd 61 28,73 Kaldanoot 7 10,00 Emajõgi (VEE1023600) Nakke- või raamvõrk 11 10,00 Ääremõrd suu kõrgusega 9 106,94 kuni 1 meeter Nakke- või raamvõrk 6 10,00 Kaiavere järv (VEE2057100) Õngejada 5 138,70 Tartu Ääre- või avaveemõrd 11 188,80 maakond Jõemõrd 5 14,26 Nakke- või raamvõrk 3 10,00 Kalli jõgi (VEE2085400) Ääremõrd suu kõrgusega 1 10,00 kuni 1 meeter Jõemõrd 4 10,00 Kaldanoot 1 10,00 Keeri järv (VEE2084100) Nakke- või raamvõrk 4 10,00 Ääre- või avaveemõrd 2 13,83 Koosa jõgi (VEE1051100) Jõemõrd 8 31,38 Nakke- või raamvõrk 14 10,00 Saadjärv (VEE2065300) Õngejada 10 15,27 Ääre- või avaveemõrd 16 343,44 Kaldanoot 2 10,00 Võru Nakke- või raamvõrk 10 10,00 Vagula järv (VEE2126100) maakond Õngejada 6 199,46 Ääre- või avaveemõrd 10 132,54 Nakke- või raamvõrk 321 42,50 Võrtsjärv (VEE2083800) Ääre- või avaveemõrd 323 329,17 2  EELNÕU MÄÄRUS 01.06.2024 xx.xx.2024 nr ….. Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 45 lõike 1 ja § 46 lõike 1 ning keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel. § 1. Kalapüük Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel (1) Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite või koguste kohta kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel veealade ja püsiasustusega väikesaarte kaupa on sätestatud lisas 1. (2) Lisas 1 sätestatud veeala püügiruudud vastavad Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ lisas 6 esitatud väikestele püügiruutudele Eesti Vabariigi territoriaalvees. § 2. Kalapüük Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel Kalapüügiõiguse tasumäärad kalaliigi koguse kohta kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel on sätestatud lisas 2. § 3. Kalapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite kohta kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel maakondade kaupa on sätestatud lisas 3. § 4. Kalapüük Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite kohta kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel maakondade ja siseveekogude kaupa on sätestatud lisas 4. § 5. Kalapüük väljaspool Läänemerd asuval veealal kalalaeva kalapüügiloa alusel (1) Kalapüügiõiguse tasumäärad Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) ja Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (edaspidi NEAFC) reguleeritavatel veealadel Euroopa Liidu kehtestatavate selliste püügivõimaluste korral, mida Eestil on võimalik kasutada, ning reguleerimata kalaliikide püügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad samal veealal püüdmisel kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 5. (2) Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad Teravmägede ja Edela-Atlandi püügipiirkonnas püüdmisel kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 5. (3) Edela-Atlandi avamere püügipiirkond, välja arvatud rannikuriikide sise- ja territoriaalmeri ja majandusvöönd, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1—41), II lisas kirjeldatud Atlandi edelaosa püügipiirkond 41. (4) Reguleerimata kalaliigid selle paragrahvi tähenduses on sellised liigid, mille püügimahtu ei piira NAFO, NEAFC ega Euroopa Liit ega piirata Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas. Kristen Michal Peaminister Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 1 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel Lisa 2 Kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel Lisa 3 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Lisa 4 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemeri ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv Lisa 5 Kalapüük kalalaeva kalapüügiloa alusel väljaspool Läänemerd asuval veealal 2  Vabariigi Valitsuse määruse „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsus kehtestab igaks kalendriaastaks kutselise kalapüügi võimalused kalavarude seisundist lähtudes maakondade, siseveekogude ja merel veealade kaupa ning püsiasustusega väikesaarte alaliste elanike jaoks püsiasustusega väikesaarte kaupa. Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 45 lõike 1 kohaselt kehtestatakse järgmise aasta kalapüügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel sellele aastale eelneva aasta 1. novembriks, kui Euroopa Liit (edaspidi ka EL) ei määra püügivõimalusi hilisemal ajal. KPS § 46 lõike 1 kohaselt pärast seda, kui EL on kalaliikide kaupa püügivõimalused (kvoodid) ELi liikmesriikidele kehtestanud, kehtestab Vabariigi Valitsus 60 tööpäeva jooksul kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdjatele kõnesoleva aasta nende kalaliikide püügivõimalused, mida kasutavad ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 lõikele 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354 28.12.2013, lk 22) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013) artiklile 16 lõikele 1 ja artiklile 50 kehtestab ELi nõukogu iga aasta Läänemere kalavarude püügivõimalused (kvoodid). Sellekohane ELi nõukogu määrus jõustub tavaliselt igal aastal novembris. Seega eelnõu ei käsitle Läänemeres riikide vahel reguleeritavate kalaliikide (räime, kilu, tursa ja lõhe) püügivõimalusi, sest EL ei ole nende kalaliikide kvoote liikmesriikide vahel veel jaotanud. EL kehtestab iga-aastaselt püügivõimalusi ka väljaspool ELi asuvate veealade jaoks. Need püügivõimalused kehtestatakse EL nõukogu määruses, mis jõustub tavaliselt jaanuaris ning need püügivõimalused vastavad kokkulepetele, mis on sõlmitud sellistes rahvusvahelistes piirkondlikes kalandusorganisatsioonides, kus EL on osapool (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon ehk NAFO ja Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon ehk NEAFC). Vastavalt KPS § 42 lõikele 1 on püügivõimalused lubatud väljapüügimaht, püügipäevade arv, püügivahendite arv, laevade püügikoormus või püügivõimsus või kalalaevade arv. ELi nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1—50) artikkel 4 punkti 32 kohaselt kalapüügivõimalus on koguseliselt kindlaks määratud kalapüügiõigus, väljendatuna saagis ja/või püügikoormuses. Eesti õiguskorras on termini püügivõimalused määratlus laiem. Seega on Vabariigi Valitsusel õigus, mis tuleneb KPS § 45 lõikest 1 ja § 46 lõikest 1 kehtestada püügivõimalusi, mida ei reguleeri EL. Käesoleval juhul on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada KPS § 45 lõige 1 ja § 46 lõige 1 alusel püügivõimalused püügivahendite arvuna või püügipäevade arvuna, agarikupüügi puhul ka väljapüügi kogusena. 1 KPS § 5 lõige 1 kohaselt kalapüügiõigus on õigus püüda kala või koguda veetaimi. KPS § 6 kohaselt makstakse kalapüügiõiguse tasu keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras ja juhtudel, arvestades KPS-st tulenevaid erisusi. KeTS § 11 lõige 1 sätestab, et kalapüügiõiguse tasu makstakse õiguse eest püüda kala ja koguda veetaimi Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevatest veekogudest või nende osadest, samuti veekogudest väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni, kui kalapüügiõiguse nendel veekogudel on andnud või garanteerinud Eesti Vabariik. KeTS § 11 lõike 2 punkti 1 kohaselt kehtestab kalapüügiõiguse tasumäära kutselisele kalapüügile igaks kalendriaastaks Vabariigi Valitsus, lähtudes püügipiirkonna eripärast, püügivahendi liigist ja selle võimsusest või rahvusvahelise lepingu alusel jaotatavatest püügivõimalustest. Vastavalt KeTS § 11 lõige 4 punktile 1 ei või kutselise kalapüügi õiguse tasu ületada 4 protsenti tasu kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäeval püügipiirkonnas keskmiselt püütud kalakoguse või püütud isendite harilikust väärtusest, võttes arvesse KeTSiga kehtestatud kalapüügiõiguse tasu piirmäärasid ja teisi seadusest tulenevaid nõudeid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 lähtuvalt on eseme harilik väärtus kohalik keskmine müügihind. Sellest tulenevalt on kala harilik väärtus kohalik keskmine esmakokkuostuhind. Määruse eelnõus peetakse tasumäärade all silmas vastavate püügiõiguste eest makstavat tasu eurodes. Vastavalt määruse eelnõule kehtestatakse kalapüügiõiguse tasu püügivahendi, liigi koguse või püügipäeva kohta. Eelnõu kohaselt on enamike püügivahendite tasumäära suurus 3,5 protsenti kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga püügipiirkonnas keskmiselt väljapüütud kalakoguse (edaspidi ka saak) harilikust väärtusest. Mõnedele püügivahenditele kehtestatakse KeTSist tulenev suurim võimalik tasu, kuna eelmise aasta kalasaak oli väga suur: arvutuslikult oleks sellistel juhtudel 4 protsenti saagi keskmisest harilikust väärtusest ühe püügivahendi kohta suurem kui KeTSiga seatud rahaline piirmäär. Paljudele püügivahenditele kehtestatakse aga ka KeTSiga sätestatud väikseim võimalik tasu, kuna saagid on eelmisel aastal olnud, kas väga väikesed või sootuks puudunud ning 4 protsenti oleks väiksem kui KeTSiga määratud piirmäär. Piirmäär püügivahendi eest on 10 kuni 500 eurot, välja arvatud KeTSis sätestatud erandid. Erinevalt teistest püügivahenditest arvutatakse viies siseveekogus angerjapüügi vahenditele püügiõigustasu mitte saagi väärtuse põhjal, vaid KeTS § 11 lõike 5 järgi angerja asustamiseks tehtud kulutuste põhjal. Seejuures võetakse aluseks kõik riigi tehtud kulutused eelmise seitsmenda kuni kaheteistkümnenda kalendriaasta jooksul. Eelnõu kohaselt tõusevad 2025. a peaaegu kõik tasud. Põhiliselt on see on tingitud 1. juulil 2024. a jõustunud KeTSi (RT I, 11.06.2024, 9) redaktsioonist, millega ajakohastati kalapüügiõiguse tasud. Kalapüügiõiguse tasu seadmisel on lähtutud ka horisontaalsest põhimõttest, mis tähendab, et tasumäär peaks olema samasugune kõikides piirkondades ja segmentides. Segmentides, kus erinevus oli väga suur, liigutakse ühesuguse ehk 3,5 protsendi poole samm-sammult (näiteks püük Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel ja väljaspool Läänemerd. Tasude muutusi on täpsemalt kirjeldatud seletuskirja vastavates alajaotustes. Eelnõu lisas 1 kehtestatakse kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite kohta püügiks kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel 2025. a, samuti agarikupüügil kaluri kalapüügiloa alusel lubatud püügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäär väljapüütava koguse tonni kohta 2025. a. Asjakohased veealad on väljendatud väikeste 2 püügiruutudena, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsus 16.juuni 2016 a. määruse nr 65 „kalapüügieeskiri“ (edaspidi kalapüügieeskiri) lisas 6. Määruse eelnõu lisaga 2 kehtestatakse kilu, räime, tursa ja lesta kalapüügiõiguse tasumäärad püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel 2025. a. Määruse eelnõu lisaga 3 kehtestatakse kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite kohta püügiks kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel maakondade kaupa. Määruse eelnõu lisaga 4 kehtestatakse kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite kohta püügiks kaluri kalapüügiloa alusel maakondade ja siseveekogude kaupa Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Määruse eelnõu lisaga 5 kehtestatakse kalapüügiõiguse tasumäärad NAFO ja NEAFC reguleeritavatel veealadel selliste püügivõimaluste korral, mille kehtestab Euroopa Liit, mida Eestil on võimalik kasutada, ning reguleerimata kalaliikide püügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad samal veealal püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel 2025. aastal. Eelnõu lisaga 5 kehtestatakse ka kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalapüügil kalalaeva kalapüügiloa alusel Teravmägede ja Edela-Atlandi püügipiirkonnas 2025. aastal. Eelnõu koostamisel on tuginetud Põllumajandus- ja toiduameti avaldatud ametlikule püügistatistikale ja esmakokkuostuhindadele ning Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ja Eesti Maaülikooli teadlaste soovitustele ning ülevaadetele, mis sisalduvad kalavarude uuringute aruannetes. Aruannetele on viidatud seletuskirja vastavate punktide all. Seletuskirja lisas 1 on esitatud tabelid, millest on täpsemini näha nii järgmise aasta kutselise kalapüügi püügiõiguse tasude arvutuskäik kui ka võrdlus eelmise aasta tasudega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna nõunikud Ulvi Päädam (5646 3854, [email protected]) ja Aare Tuvi (626 0712, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi eelnõule on teinud sama ministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson (5626 7065 [email protected]). Keeleliselt on eelnõu ja lisad toimetanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Leeni Koha (5698 3427 [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu koosneb 6 paragrahvist ning 5 lisast. Eelnõu ei ole seotud EL-i õigusega. Eelnõu kehtestab määrusena Vabariigi Valitsus. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3 2.1. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasud püügiks kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi (edaspidi TÜ EMI) töö „Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine 2022.–2024. aastal“ 2023. a lõpparuande järeldustest selgub, et kaluri kalapüügi loa alusel merel toimuva püügi puhul (edaspidi ka rannapüük) püügisurve ehk kasutada lubatud püüniste piirarv on liiga suur ja kalaliikide asurkondade elukord Eesti rannikumeres on seetõttu valdavalt kehv (aruanne leitav aadressilt https://agri.ee/media/11635/download). Rannikumere püügivahendite arvu vähendamist on teadlased soovitanud kord tugevama, kord leebema sõnastusega alates käesoleva sajandi algusest. Esialgu soovitati püügisurvet vähendada üksikutes piirkondades (Pärnu laht, Väinameri), hiljem laienes soovitus kõigile rannikumere piirkondadele (aruanded leiab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt aadressil https://agri.ee/ministeerium- uudised-ja-kontakt/uuringud ja PRIA kodulehelt aadressil: Microsoft Word - Pyygikoormuse kohandamine hea keskkonnaseisundi tingimustele_lopparuanne_15.12.2020 (pria.ee). Heas seisus varude hulk on alates 2016. a olnud languses ning 2023. a moodustas selliste varude osakaal 45 protsenti. „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (edaspidi PõKA) seab eesmärgiks, et 2030. a peab olema 65 protsenti kalavarudest heas seisus. Püügivahendite piirarvud on sõltumata püügivahendist (üksikute eranditega) püsinud samal tasemel käesoleva sajandi algusest saati ja seda hoolimata kalavarude seisu muutumisest. KPSi § 45 lõike 1 järgi peaksid aga eelseisva aasta püügivõimalused (rannapüügil püügivahendite piirarvud) lähtuma kalavarude seisundist. TÜ EMI on välja töötanud soovitused püügisurve vähendamiseks rannakalanduses (viide aruandele ülalpool). Vähendamise soovitused on üsna märkimisväärsed (sõltuvalt piirkonnast −30 kuni −80 protsenti) ja väljendavad selgesti, et püügisurve vähendamine on vajalik. Kalurite püügiaktiivsus on väga varieeruv – on kalureid, kes asetavad vaid korra aastas oma püügivahendid püügile; samas on neid, kes püüavad hooajati, aga stabiilselt väikese hulga püügivahenditega; ning on neid, kes kasutavad püüdmise tippajal enamikku või kõiki enda kasutada olevaid püügivahendeid. Tulemuseks on olukord, kus aasta jooksul suurim korraga kasutatud püügivahendite hulk on võrreldes maksimaalse lubatuga väike (keskmiselt umbes 42,6 protsenti, varieerudes sõltuvalt piirkonnast ja püügivahendist 6 kuni 100 protsendi vahel). Ühest küljest võib püügivahendi kasutamata jätmist pidada keskkonnasäästlikuks tegevuseks, sest püügivahend, mis pole püügile asetatud, ei ohusta otseselt ka kalavaru. Teisalt on võimalik seesama püügivahend igal ajahetkel uuesti püügile asetada, misjärel muutub see kalavarule lisakoormuseks. Seda on täheldatud juhtudel, kui piirkonnas tekivad kaladel tugevamad põlvkonnad – tava-aastal jõude seisvad püügivahendid asetatakse varude paranemise esimeste märkide korral püügile ning vahepeal tekkinud tugevamad põlvkonnad püütakse välja enne, kui varu taastuda jõuab. Olgugi et püügisurve vähendamise aruanne soovitab olulist vähendamist püügivahendite arvus, on otstarbekas jõuda seatud eesmärgini – saavutada kõigis piirkondades 65 protsendi ulatuses kalavarude hea seisund 2030. a – samm-sammult, vähendades seeläbi järsku ebasoodsat mõju sektorile, ning anda võimalus seal toimetavatel ettevõtjatel teha mõistlikke tulevikuotsuseid (konsolideerumised, püügivõimaluste müümine jne). Seetõttu püügivahendite piirarve 2025. a ei muudeta teadussoovitusest hoolimata ning piirarvude järk-järgulist korrigeerimist plaanitakse 2026. a vastavalt teadussoovitusele. Lisaks püügivahendite arvu vähendamisele tuleb vastavalt vajadusele ka teisi kalavarude taastamist toetavaid meetmeid rakendada. Nii näiteks tõsteti 2024. a Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 "kalapüügieeskiri" muudatusega haugi ja ahvena alammõõtu. 4 Merel veeala kohta kaluri kalapüügiloa alusel kasutada lubatud püügivahendite loetelu, nende piirarvud, saagi väärtus 2023. a ja tasumäärad 2025. a on esitatud seletuskirja lisas 1. Püügivõimalused merel kehtestatakse veealade ja püsiasustusega väikesaarte kaupa. Veealad on eelnõus kirjeldatud väikeste püügiruutude loendina nii, et iga veeala kohta on esitatud kindel väikeste püügiruutude nimekiri (joonis 1). Teineteisega külgnevate veealade püügiruutude nimekirjad on osaliselt kattuvad, mis tuleneb 2017. aastal ellu viidud haldusreformist. Kattuvuste likvideerimist kaalutakse vajadusel edaspidi. Võrreldes Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määrusega nr 95 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ ei kehtestata maakondadele vastavaid püügiruute, vaid veealadele vastavad püügiruudud. Muudatus ei ole sisuline ning on seotud terminoloogilise parandusega, et tagada kooskõla kalapüügiseaduses kasutatud mõistetega. Joonis 1. Veealade kohta esitatud püügiruudud. Püügiruudud, mis vastavad kalapüügiloale kantud veealadele, on tähistatud eri värvidega, kusjuures ruuduliselt on tähistatud need püügiruudud, mis on määratud kahele või enamale veealale. Püügiruudud 171 ja 230 on määratud kolmele veealale. Tumesinine joon näitab veealade piire kuni territoriaalmereni, punane joon kujutab kuni 2017. aastani kehtinud maakondade piire. Kalapüügiõiguse tasud ei ole veealadel ühesugused, kuna kalasaakide suurus ja liigiline koosseis varieerub üsna suuresti. Seetõttu erineb piirkonniti ka harilik saagi väärtus, mille põhjal omakorda kalapüügiõiguse tasusid arvutatakse. Samas on eelnõu koostamisel arvestatud, et ühiseid kalavarusid kasutavatel veealadel samade püügivahendite tasud ei erineks. Sel eesmärgil on varasematel aastatel Läänemaa, Saaremaa ja Hiiumaa nakkevõrkude kalapüügiõiguse tasud ning Harjumaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa nakkevõrkude kalapüügiõiguse tasud ühtlustatud, kuid 2025. a eraldi ühtlustamist pole vaja teha, kuna 2023. a saagid olid väiksed ja neile kõigile kehtib muutunud KeTSi § 11 lõige 4 punktile 1 vastav minimaalne piirmäär ehk 10 eurot. Joonisel 1 kujutatud ruudulistes püügiruutudes võivad sama püügivahendi kalapüügiõiguse tasud erineda. See tuleneb asjaolust, et püügiruut kuulub 5 samaaegselt mitme veeala kohta esitatud püügiruutude loendisse ja kalapüügipüügiõiguse tasu arvutamisel võetakse aluseks kogu veeala vastava saagi harilik väärtus ja püüniste piirarv. Rannapüügil kasutatavate püügivahendite kalapüügiõiguse tasumäärad esitatakse määruse eelnõu lisas 1. Tasude arvutuskäiku saab jälgida seletuskirja lisas 1 olevast tabelist 1, kuid muutustest parema ülevaate andmiseks on tasude suurused ja võrdlus eelmise aastaga esitatud allpool joonistel 2 ja 3. Graafikutel on veealad rühmitatud tasude suuruste alusel, et tagada graafikute loetavus. Seletuskirjas ei ole ükshaaval kõigi tasude muutuste põhjusi välja toodud, näitlikustamiseks on valitud igalt graafikult üksikud kõige silmatorkavamad muutused võrreldes eelmise aastaga. Jooniselt 2 on näha, et suurem osa Harjumaa, Lääne-Virumaa ja Saaremaa 2025. a tasudest on 2023. a saakide väiksuse või puudumise tõttu 10 eurot, mis on nende püügivahendite puhul KeTS § 11 lõige 4 punkt 1 kohaselt minimaalne võimalik tasu. Harjumaa avaveemõrra tasu tõusu põhjus peitub eelkõige kõrge esmakokkuostuhinnaga lõhe ja meriforelli suurenenud saakides. Samuti on avaveemõrra kalapüügiõiguse tasu tõus seotud räime- ja ahvena väljapüütud koguste tõusuga. Lääne-Virumaa kastmõrra tasu oluline tõus on tingitud sellest, et kui 2022. a kastmõrraga väljapüügi kogus puudus ja 2024. a tasu oli KeTSile vastav miinimum, siis 2023. a püüti seal kastmõrraga üle 8 tonni räime. Kõige kõrgemale tõuseb tasu Saaremaal avaveemõrra puhul, sest 2023. a võrreldes on mitme kalaliigi saagid oluliselt tõusnud. Olulisemate mõjutajatena võib siinkohal välja tuua näiteks ahvena, ümarmudila, haugi, tuulehaugi ja säina saakide märkimisväärse suurenemise. Saaremaa põhjanooda tasu tõusu põhjuseks on peamiselt ahvena ja haugi, vähemal määral ka lesta saakide suurenemine. Joonis 2. Kalapüügiõiguse tasud Läänemerel Harjumaa, Lääne-Virumaa ja Saaremaa veealale määratud püügiruutudes. Joonis 3 kujutab kalapüügiõiguse tasusid Hiiumaa, Ida-Virumaa, Läänemaa ja Pärnumaa veealadele vastavates püügiruutudes. Selleks, et joonis oleks loetav, on sealt välja jäetud kastmõrdade tasusid kujutavad tulbad, kuna Ida-Virumaa ja Pärnumaa puhul on need tasud 6 kõigi teistega võrreldes oluliselt kõrgemad. Ida-Virumaa kastmõrra tasu tõuseb 128 eurolt 313,79 euroni, mis moodustab saagi harilikust väärtusest 3,5 protsenti. Pärnumaa kastmõrra tasu tõuseb 128 eurolt 500 euroni, mis on KeTS § 11 lõige 4 punkti 2 järgi uus võimalik maksimaalne tasu. Pärnumaa kastmõrra puhul moodustab see saagi harilikust väärtusest 3,14 protsenti. Tõus ongi tingitud KeTS piirmäärade muutusest. Nimelt, kui 3,5 protsendile vastav tasu oleks arvutuslikult 557,14 eurot, siis KeTS rahaline maksimaalne lubatud tasu 500 eurot seab selle kehtestamisele piirid. Enne KeTS muudatust oli vastav rahaline maksimumtasu 128 eurot. Läänemaa kastmõrra tasud tõusevad oluliselt vähem – 14,38 eurolt 52,43 euroni. Selle on tinginud 2023. a räime saakide ligikaudne kahekordne kasv. Erinevalt teiste piirkondade kastmõrra tasudest Hiiumaa kastmõrra tasu hoopis langeb: ligi 44 eurolt 20,95 euroni. See tuleneb pea kõigi 2023. a Hiiumaa kastmõrraga püütud liikide saakide langusest. Räimesaak küll kasvas, aga sellel on teistest liikidest madalam esmakokkuostuhind. Joonis 3. Kalapüügiõiguse tasud Läänemerel Hiiumaa, Ida-Virumaa, Läänemaa ja Pärnumaa veealadele määratud püügiruutudes. Kastmõrra kalapüügiõiguse tasu on loetavuse huvides välja jäetud. Jooniselt 3 on näha, et enamik tasude tõuse on seotud KeTS muudatusega, mis tähendab minimaalse võimaliku tasu toomist 10 euro tasemele. Olulisima, 22,93 eurose tõusuga paistab silma Pärnumaa ääremõrd suu kõrgusega 1-3 meetrit, mille puhul on tasu suurenemine tingitud eelkõige 2023. a meritindi ja ahvena esmakokkuostuhinna kasvust, ümarmudila saakide ja esmakokkuostuhinna tõusust ja särjesaagi kasvust. Läänemerel 2025. a kehtestatavatest kalapüügiõiguse tasudest langeb võrreldes 2024. a 4 tasu, samas kui 52 kalapüügiõiguse tasu tõuseb. See on tingitud KeTS muudatusest ja püügivahendi kohta lubatud hinnavahemiku ehk kehtestatud piirmäärade muutmisest. Kui varasematel aastatel oli kalapüügiõiguse tasude lubatud vahemik 0,95-128 eurot, siis 1. juulil 2024. a jõustunud KeTS § 11 lõige 4 punkti 2 kohaselt on see 10-500 eurot. Kõikide püügivahendite püügiõiguste omandamise korral laekuks rannapüügi püügivahendite tasudest riigieelarvesse umbes 383 200 eurot, mida on üle 230 000 euro võrra rohkem kui 2024 a. 7 Agarikku püütakse Saaremaa ja Hiiumaa vahele jääval merealal kahel agarikupüügiks lubatud veealal, mis on kirjeldatud kalapüügieeskirja § 25 lõike 1 punktis 5. Kui seni kehtestati agariku püügivõimalus 2 erineva osana, siis 2025. a kehtestatakse kogu püügivõimalus ühe püügivõimalusena. Tegu ei ole uue püügivõimalusega kalapüügiseaduse § 50 lõike 1 mõistes ja ajaloolise püügivõimaluse osakud ei muutu. 2025. a muutub KeTS § 11 lõige 4 punktist 2 tulenevalt kalapüügiõiguse tasu, tõustes 1,25 eurolt 2,5 euroni tonni kohta. See on taas vähim lubatud tase ning see moodustab 2023. a agariku väärtusest 25 protsenti. Kui kogu võimalik püügivõimalus välja ostetakse, laekub sellest riigieelarvesse kokku 5000 eurot. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel püügiks, sealhulgas agarikupüügiks, on sätestatud eelnõu lisas 1. 2.2. Kalapüügiõiguse tasud püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel toimuval püügil (edaspidi traalpüük) tõusevad nii kilu kui räime kalapüügiõiguse tasud. Kilu kalapüügiõiguse tasu tõuseb 8,5 euroni tonni kohta, mis moodustab 2023. a püütud 1 tonni esmakokkuostuhinnast 2,36 protsenti. Räime püügiõigustasu tõuseb 7,7 euroni tonni kohta – see moodustab saagi esmakokkuostuhinnast 2,4 protsenti. Räime ja kilu tasude võrdlus 2024. a on toodud seletuskirja lisa 1 tabelis 3. Räime ja kilu püütakse ka rannapüügis kastmõrdadega püügil, mille saagi koosseis ongi peamiselt räim. Rannapüügil moodustab püügiõiguse tasu eelnenud aasta räimesaagi harilikust väärtusest valdavalt 3,5 protsenti, samas kui traalpüügi vastavad tasumäärad on juba mitmeid aastaid jäänud alla 2 protsendi. Määruse eelnõuga liigutakse tasumäärade ühtlustamise suunas, et tagada võrdsem kohtlemine olukorras, kus kasutatakse sama ressurssi. Kui tasude arvutustes lähtutaks samast tasumäärast ehk 3,5 protsendist, oleks näiteks räime kalapüügiõiguse tasu traalpüügis 11 eurot tonni kohta. 2025. a tehakse traalpüügi tasu tõusul esimene samm. Seega käesoleva eelnõu kohaselt on 2025. a räime kalapüügiõiguse tasu traalpüügil 7,7 eurot tonni kohta. Läänemere tursavaru on jätkuvalt kriisis ja selle sihtpüük on keelatud. Tursa ja lesta kalapüügiõiguse tasu võrreldes 2024. a ei muutu. Kalapüügivõimaluste jaotus traalpüügi ja rannapüügi vahel lepitakse kokku peale seda, kui EL nõukogu püügivõimalused kokku lepib ja kehtestatakse aasta lõpus käesoleva määruse muudatusega. Kalapüügiõiguse tasud kehtestatakse käesoleva eelnõuga selleks, et ettevõtjad saaksid soovi korral 2025. a alguses kalapüügiga alustada. Kui EL ei ole püügivõimalusi detsembriks kehtestanud, saab Põllumajandus-ja Toiduamet KPS § 48 lõige 2 alusel välja jagada püüdjatele püügivõimalused, mis ei ületa 50% eelmise aasta püügivõimalustest. Läänemere traalpüügis on prognoositav 2024. a lõpuks riigieelarvesse laekuv summa kalapüügiõiguse omandamise eest ligikaudu 160 000 eurot. Juhul, kui 2025. a püügivõimalused kehtestatakse teadussoovituste kohaselt, on prognoositav laekuv summa 2025. a ligikaudu 300 000 eurot. Kui kalapüügiõiguse tasud jääksid samaks, kogutakse tasudest samas suurusjärgus tasu kui 2024.a. Kalapüügiõiguse tasumäärad Läänemerel räime-, kilu-, tursa- ja lestapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel on esitatud eelnõu lisas 2. 8 2.3. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasud püügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarud on aastati muutlikud, sõltudes eelkõige keskkonnatingimustest, aga ka kalapüügist järves. TÜ EMI 2024. a uurimistöö „Kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves“ I vahearuandest nähtub, et koha varu on halvas seisus, ahvena ja haugi varud mõõdukas seisus. Kõige paremas ja stabiilsemas seisus on latika- ja särjevarud. Tint on teadlaste kevadiste katsepüükide põhjal hinnates ikka halvas seisus ja ei võimalda töönduspüüki. Aruandega on võimalik tutvuda Põllumajandus- ja Regionaalministeeriumi veebileheküljelt aadressil: https://agri.ee/media/11904/download. Olukord täpsustub sügise jooksul nii tindi- kui rääbisevaru puhul. Käesoleva aasta novembris toimub Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö 4. mail 1994. a sõlmitud kokkuleppe alusel moodustatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni (edaspidi Eesti-Vene kalapüügikomisjon) istung. Nimetatud istungil lepitakse kokku Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendite kasutamise võimalused ja riigi püügikvoodi ning seejärel kehtestatakse lubatud aastasaagid Vabariigi Valitsuse määruse „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“ muudatusega. Määruse muudatusega kehtestatakse ka iga kalaliigi lubatud aastasaak püügivahendi kohta vastavalt KPS § 47 lõikele 1. Eelnõuga on kavandatud püügivahendite jagamise meetodi lihtsustamine, mille käigus jagatakse maakondlikud püügivõimalused kahele veekogude blokile. Püügivõimalused kehtestatakse vastavate maakondade osadena, mida saab kasutada, kas ainult Peipsi järvel või püügivõimalused, mida on võimalik kasutada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Varasemate aastatega võrreldes liidetakse senised Ida-Viru ja Jõgeva maakondade püügivõimalused ja kehtestatakse maakondade osade ühine püügivõimalus Peipsi järvel. Seejuures põhja-ja pöörinooda puhul hõlmab Peipsi järve Ida-Viru, Jõgeva, Tartu ja Põlva maakondade osa püügivõimalus ka seni Tartu maakonnas kehtestatud püügivõimalusi. Tartu- ja Põlva maakondade püügivõimalused summeeritakse samuti ja kehtestatakse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Ida-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva ja Võru maakondade osa püügivõimalusena, välja arvatud põhja- ja pöörinoodad, mis jäävad kasutatavaks ainult Peipsi järvel. Arvestades, et avavee- ja ääremõrra püügivõimalust pole varasemalt Pihkva järvele kehtestatud ja sellist püügivõimaluste laiendamist teadussoovitus ei toeta, tuleb kehtestada sellekohane keeld (Pihkva järvele). Seda tehakse regionaal- ja põllumajandusministri vastava määrusega, millega kehtestatakse ajutised püügikitsendused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Ülalkirjeldatud muudatus lihtsustab kaluri kalapüügilubade väljastamist ja kasutamist ning annab võimaluse kaluritel kasutada enda püügivõimalusi paindlikumalt. Näiteks kui varem oli ühel ettevõtjal neljas maakonnas kalapüügiload, siis nüüd piisab vaid kahest vastava maakonna kalapüügiloast, mis annavad võimaluse kasutada Peipsi järve ja Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve püügivõimalusi. Samuti kui varem oli ühel ettevõtjal load kahes maakonnas (näiteks Ida-Viru ja Jõgeva maakond), siis nüüd on selle ettevõtja samad püügivõimalusel ühel loal. Sellisele püügivõimaluste jagamisele üleminekut on toetanud ka kohalikud kaluriorganisatsioonid. Kalapüügiõiguse tasud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2025. a on esitatud joonisel 4. Joonisel ei kuvata põhjanooda ehk mutniku püügiõiguse tasu, kuna see on teiste vahendite omast 9 oluliselt kallim ja muudaks graafiku loetamatuks. Põhjanooda tasu on viimastel aastatel olnud minimaalsel tasemel, mida KeTS § 11 lõige 4 punki 2 kohaselt kehtestada on võimalik. Kui seni oli KeTSile vastav lubatud tasude vahemik põhjanooda puhul 1278 – 2556 eurot, siis KeTSi viimase muudatuse järel on Peipsi põhjanooda võimalik tasude vahemik 1300 – 5000 eurot. Eelnõu järgi on saagi harilikust väärtusest 3,5 protsendile vastav tasu 1812,61 eurot. Tasu tõus on tingitud eelkõige 2023. a põhjanootadega välja püütud ahvenakoguse suurest kasvust ja esmakokkuostuhinna tõusust võrreldes 2022. a. Püüvõrgu tasu seevastu langeb umbes 80 euro võrra ja on 2025. a 47,04 eurot. Juhul, kui Eesti-Vene kalandusläbirääkimiste tulemusena kehtestatakse nii tindi- kui kastmõrdade püügivõimalused, kehtestatakse nendele püügivahenditele tasud käesoleva määruse muudatusega. Tindimõrra püügiõiguse tasuks 2025. a on KeTS § 11 lõige 4 punkt 1 kohaselt sellisel juhul minimaalne tasumäär ehk 10 eurot, kuna 2023. a tindimõrdadega püüki ei toimunud. Tindivaru halba seisundit arvestades on püügi avamine ka 2025. a ebatõenäoline. Juhul, kui Eesti-Vene läbirääkimiste tulemusena ka kastmõrdade püügivõimalused kehtestatakse, tõuseb kastmõrdade tasu tõuseb oluliselt – ca 55 eurolt 219,01 euroni, kuna 2023. a välja püütud rääbise koguse harilik väärtus ühe püügivahendi kohta tõusis (2022. a kehtestati kastmõrdade piirarvuks 20 tükki, 2023. a aga vaid 3 tükki). Kalapüügiõiguse tasude arvutuskäik on toodud seletuskirja lisa 1 tabelis 2. Joonis 4. Kalapüügiõiguse tasud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2023. ja 2024. a. Jooniselt on loetavuse huvides põhjanooda tasud välja jäetud. Kui kõik eelnõus kirjeldatud püügivõimalused omandatakse, laekub Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve 2025. a püügiõiguse tasudest riigieelarvesse veidi üle 154 700 euro (2024. a 156 300 eurot). Kui sügiseste Eesti-Vene kalandusläbirääkimiste järel saab ka tindi- ja kastmõrdade püügivõimalused avada, lisandub nimetatud summale ka neist püügiõiguse tasudest laekuv summa. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügiks kaluri kalapüügiloa alusel on esitatud eelnõu lisas 3. 10 2.4. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasud püügiks Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ja Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvede järel on siseveekogudest kalanduslikult olulisim Võrtsjärv. Eesti Maaülikooli uuringutest „Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine 2022. aastal“ (kättesaadav aadressil https://agri.ee/media/11797/download) ja „Angerjavarude seisundi hindamine Narva jõe vesikonnas 2022. aastal“ (kättesaadav aadressil https://agri.ee/media/11798/download) nähtub, et varude seisund on Võrtsjärvel liigiti üsna erinev. Latikavaru püsib endiselt heas seisus, samuti on heal tasemel angerjavaru, kuna see toetub asustamisele ning praegu on püügimõõtu jõudnud need angerjad, mis asustati 7-12 aastat tagasi, mil asustusmahud olid suured. Ka kohavaru on pigem heas või mõõdukas seisus, saagid püsivad kõrgel tasemel. Haugisaagid on aga juba alates 2013. a kahanenud ja madalseis jätkub, kuid on lootust, et olukord hakkab paranema tänu 1. jaanuaril 2024. a jõustunud kalapüügieeskirja muudatusega tõstetud alammõõdule. Teadlaste soovituse kohaselt 2025. a Võrtsjärvel kasutada lubatud kutselise kalapüügi vahendite piirarve eelmise aastaga võrreldes ei muudeta. Võrtsjärve kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasud on esitatud eelnõu lisas 4. Võrtsjärvel kasutatakse kutselisel kalapüügil kaht tüüpi püügivahendeid: nakkevõrke ja mõrdu. Nakkevõrkude kalapüügiõiguse tasu Võrtsjärvel tõuseb eelmise aastaga võrreldes ligi 5 euro võrra ja on 2025. a 42,50 eurot, mis moodustab 2023. a saagi harilikust väärtusest 3,5 protsenti. Erinevalt nakkevõrkudest arvutatakse Võrtsjärve mõrdade kalapüügiõiguse tasu aga angerja asustamiseks kulunud rahasummade põhjal. Nimelt, KeTSi § 11 lõike 5 järgi võetakse nendes veekogudes, kuhu riigi vahendite toel angerjat asustatakse, angerjapüügivahendite tasu arvestamise aluseks eelneva seitsmenda kuni kaheteistkümnenda kalendriaasta jooksul asustamiseks tehtud kulutused. Kuni 1. juulini 2024. a kehtinud KeTSi redaktsiooni järgi pidid kalurid kalapüügiõiguse tasude näol kandma 30—50 protsenti asustamiseks tehtud kulutustest ja viimastel aastatel lähtuti maksimaalsest võimalikust ehk 50 protsendist, siis KeTSi kehtiva redaktsiooni järgi see vahemik tõusis ja on nüüd 60—100 protsenti. Eelnõu koostamisel valiti kompromissina sektori huvide ja kalavarude kaitse vahel sellest vahemikust 80 protsenti ja jagati vastav osa 2013.– 2018. a jooksul asustamiseks tehtud keskmistest kulutustest 2025. a kehtestatavate püügivahendite arvuga. Seejuures võeti õigluse nimel arvesse ka harrastuslikul kalapüügil püütud angerjate osakaal summaarsest angerjasaagist ning korrigeeriti selle proportsiooni alusel kutseliste püügivahendite tasud väiksemaks. Kuna angerjat asustatakse ka Kaiavere, Kuremaa ja Vagula järve ning Saadjärve, arvutatakse neis kasutatavate angerjapüügivahendite püügiõiguse tasud Võrtsjärve mõrdade tasudega samal põhimõttel. Angerja asustamisveekogude püügiõiguse tasude arvutuskäik ja tulemused võrreldes eelmise aastaga on näha seletuskirja lisa 1 tabelis 4. Ülejäänud siseveekogudes arvutatakse kalapüügiõiguse tasud tavapärasel moel ehk 2023. a saadud saagi hariliku väärtuse põhjal. Joonisel 5 on näha 2025. a väikesiseveekogudele kehtestatavate kalapüügiõiguse tasude, välja arvatud angerjapüügi ja silmupüügiga seotud tasude, võrdlust 2024. a tasudega püügivahendite kohta veekogude kaupa. Joonisele pole kantud Nasva jõe jõemõrra ning Mullutu lahe ääre- või avaveemõrra tasusid (mõlemad Saare maakonnas), kuna need on teistest oluliselt kõrgemad ja muudaksid graafiku loetamatuks. Nimelt on Nasva jõemõrra tasu KeTSi järgi maksimaalne võimalik tasu ehk 500 eurot, mis moodustab saagi väärtusest 3,2 protsenti. Tasu tõuseb eelmise aastaga võrreldes ligi 400 euro võrra ja see on tingitud ahvena esmakokkuostuhinna ja ka saagi suurenemisest 2023. a. Mullutu 11 ääre- või avaveemõrra tasu tõuseb 51,85 euro võrra ja on 2025. a 179,85 eurot, mis moodustab saagi väärtusest 3,5 protsenti. See tõus on samuti tingitud eelkõige 2023. a ahvena esmakokkuostuhinna ja saagi suurenemisest võrreldes 2022. a. Joonisel 5 pole esitatud ka alla 1-meetrise suu kõrgusega mõrdade tasusid, kuna Emajõe puhul on see tasu üle 100 euro, Kalli jõel aga 10 eurot. Jooniselt paistab, et suurem osa tasude muutusi on tingitud KeTSi muudatusest ehk piirmäära tõstmisest 10 euroni. Märkimisväärne tasu vähenemine toimub Emajõe jõemõrra puhul, kus tasu langeb 9,62 euro võrra. Selle taga on eelkõige latika saakide langus ja koha esmakokkuostuhinna langus. Joonis 5. Jõemõrra, kaldanooda, nakke- või raamvõrgu, ja ääre- või avaveemõrra tasude võrdlus 2024. ja 2025. a veekogude kaupa. Silmutorbikute tasu püsis pikka aega 0,6 euro juures, mis oli seni KeTSi järgi väikseim selle püügivahendi lubatud tasu. Peale KeTSi muudatust on silmutorbikute miinimumtasu aga 1,2 eurot ja see tasu kehtestataksegi kõigi maakondade puhul, kuna 2023. a silmutorbikutega saadud saakide väärtused jäävad kõikjal alla KeTSile vastava piirmäära. Silmumõrdade tasu tõuseb kõigil asjakohastel jõgedel 2025. a 10 euroni, mis on muudetud KeTSile vastav piirmäär. Kui omandatakse kõik Eesti Vabariigi veekogudele, välja arvatud Läänemerele ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvele, eelnõuga kavandatud püügivõimalused, laekub neist riigieelarvesse kokku umbes 165 600 eurot. Sellest umbes 120 000 euro ulatuses on angerjapüügiga seotud püügivahendite tasudest laekuv summa, mida on üle 35 800 euro võrra rohkem, kui angerjapüügi eest 2024. a koguti. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügiks Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on esitatud eelnõu lisas 4. Seal nimetatud veekogude nimetustele on õigusselguse huvides lisatud EELISe registrikoodid (veekogu unikaalne kood Eesti looduse infosüsteemis). Varasemate aastatega võrreldes ei ole lisas 4 esitatud Kuremaa, Kaiavere, Saadjärve, Keeri, Vagula järve ja Sutlepa mere nakkevõrkude püügivõimaluste juures märgitud püügivahendi kasutamise tingimusi ehk lubatud püügikuid. Nimetatud piirangud ei kao siiski ka 2025. a vaid kehtestatakse ajutisi 12 kalapüügikitsendusi käsitlevas regionaal- ja põllumajandusministri määruses. Muudatus on seotud volitusnormi reguleerimisala ja lisas sätestatu kooskõlla viimisega. 2.5. Kalapüük väljaspool Läänemerd asuval veealal kalalaeva kalapüügiloa alusel Kalapüügil kalalaeva kalapüügiloa alusel väljaspool Läänemerd (edaspidi kaugpüük) jäävad valdavalt paljude kalaliikide püügiõiguse tasud madalamaks, kui KeTSi järgi lubatud maksimaalne 4 protsenti kehtestamise aastale eelnenud aasta saagi väärtus. Tasud tõusevad tulenevalt esmakokkuostuhindade kasvust või proportsionaalsuse põhimõttest. Järgitud on põhimõtet, et kõikides piirkondades oleks sarnane tasumäär või toimuks liikumine selles suunas. Loode-Atlandil määrab lubatud kogupüügimahu Loode-Atlandi kalandusorganisatsioon (NAFO), mille aastakoosolek peetakse septembri lõpus, ja Kirde-Atlandil Kirde-Atlandi kalanduskomisjon (NEAFC), mille aastakoosolek on novembris 2024. a. Süvaveeliikide – süvahaide, kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba ning süsisaba ja teiste – püügivõimalused lepitakse kokku detsembri AGRIFISH nõukogus ja vastav määrus (nn EL kvoodimäärus) jõustub tavapäraselt jaanuaris. Kuna süvaliikide püügivõimalused on koguseliselt väikesed, ei ole Eesti kalurid peale 2007. a neid kalaliike püüdnud, kuid püügivõimaluste vastu on võimalik vahetada teisi püügivõimalusi. Eeldusel, et 2025. a kaugpüügi võimalused kehtestatakse enam- vähem 2024. a sarnaselt ja omandatakse samal tasemel, laekuks neist riigieelarvesse kokku ligikaudu 700 000 eurot. Kaugpüügi puhul põhinevad liikide püügiõiguse tasumäärad Norra Statistikaameti (https://www.ssb.no/en/jord-skog-jakt-og-fiskeri/), Norra Kalandusdirektoraadi, Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse (https://www.eumofa.eu/) ja Kanada Newfoundlandi regiooni esmakokkuostuhindade kohta avaldatud veebimaterjalidel (http://www.nfl.dfo-mpo.gc.ca). Saagikus Teravmägede piirkonnas oli 2023. a 9 tonni päevas ja võrreldes 2022. a on see suurenenud 1 tonni võrra. Püügiõiguse tasu on seal ajalooliselt olnud madalam kui teistes krevetipüügi piirkondades, kuna kliimatingimused püügipiirkonnas on väga ekstreemsed ja nõuavad ka ettevõtjatelt lisakulusid. Saagi väärtuseks on võetud Kanada Newfoundlandi regiooni ja EUMOFA hindade keskmine. Teravmägede püügipiirkonnas kehtestatakse püügipäeva eest kalapüügiõiguse tasu 320 eurot. Nimetatud püügipiirkonnaks on Norra Kuningriigi 1977. a loodud kalakaitseala, mis ümbritseb Teravmägede (Svalbardi) saarestikku1. Püügiõiguse tasu moodustab päevase saagi harilikust väärtusest 1,5 protsenti, mis on 0,5 protsenti suurem kui 2024. a, tasu tõuseb seejuures 85 euro võrra püügipäeva eest. Teravmägede kreveti püügiõigus tuleneb 1920. a sõlmitud Pariisi leppest (nn Svalbardi leping). NAFO piirkonnas 3L ja 3M (vt seletuskirja lisa 2), kus eelnevatel aastatel olid Eestile kehtestatud suured püügivõimalused, on krevetiliste püük ka 2025. a suletud vastavalt septembris toimunud NAFO aastakoosolekul otsustatule. NAFO piirkonna 3L krevetiliste püügiõiguse tasu 64 eurot moodustab saagi väärtusest 2,4 protsenti. 3M krevetiliste püügipäeva püügiõiguse tasu 320 eurot moodustab 2,4 protsenti päevapüügi väärtusest eeldusel, et päevasaak on 5 tonni päevas nagu see oli 2021. a, kui oli avatud krevetipüük. Krevetiliste püügiõiguse tasu tugineb Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse (edaspidi 1 Forskrift om fiskevernsone ved Svalbard, https://lovdata.no/dokument/SF/forskrift/1977-06-03-6. 13 EUMOFA) ja Kanada Newfoundlandi regiooni krevetiliste (Pandalus borealis) esmakokkuostuhinnal, mis oli 2023. a 2628,5 eurot tonni eest. Kalaliikide püügiõiguse tasu kujunemisel on aluseks võetud kala eluskaalu hind, mille põhjal arvutati kalaliigi harilik väärtus. Kui eluskaalu hinda ei ole toodud, saadakse eluskaalu hind selliselt, et jagatakse kalaliigi esmakokkuostuhind EUMOFA andmebaasis leiduva vastava töötlemiskordajaga. Saadud tulemus ongi eluskaalu hind. Töötlemiskordaja määratakse töötlemiskadude põhjal. Lühiuimkalmaari püügiõiguse tasu 2025.a on 2,5 eurot tonni eest, mis on KeTS järgi väikseim võimalik tasumäär sest Eesti laevad lühiuimkalmaari 2023. a ei püüdnud ning esmakokkuostuhinda pole esitatud ka Euroopa EUMOFA andmebaasis. 2023. a oli makrelli esmakokkuostuhind Euroopas EUMOFA andmetel 2424 eurot eluskaalu tonni eest, millest püügiõiguse tasu 48 eurot moodustab umbes 2 protsenti. Püügiõiguse tasu suurendatakse võrreldes 2024. a 27 eurolt tonni eest 48 euroni tonni eest, sest tonni kala esmakokkuostuhind on suurenenud 1124 euro võrra. Meriahvenat püütakse ja müüakse nii Euroopas kui ka Kanadas. Meriahvena esmakokkuostuhind oli 2023. a Euroopa ja Kanada turul keskmisena 1858 eurot tonni eest eluskaalu kohta. Kalapüügiõiguse tasu 37 eurot moodustab saagi väärtusest 2 protsenti. Kalapüügiõiguse tasu suureneb 15 eurot, sest esmakokkuostuhind on oluliselt suurenenud 85 protsendi võrra. Pikklesta esmakokkuostuhind oli 2023. a 1208 eurot tonni eest. Kalapüügiõiguse tasu 33 eurot moodustab sellest 2,7 protsenti. Kalapüügiõiguse tasu tõuseb 1 euro võrra võrreldes 2024. a. Railiste esmakokkuostuhinda 2023. a ei registreeritud ja kehtestatakse KeTS järgi piirmäär 2,5 eurot. Sinise molva eluskaalu esmakokkuostuhind oli 2023. a 1207 eurot tonni eest, mis oli 293 eurot vähem kui 2022. a – 1500 eurot tonni eest. Kalapüügiõiguse tasu moodustab saagi väärtusest 2,5 protsenti ja jääb samaks – 30 eurot tonni eest. Süvalesta eluskaalu esmakokkuostuhind Kanadas keskmisena, arvestades ümbertöötlemise kordajaks püügi korral Loode-Atlandil 1,08, on 3698 eurot/tonn, mis on 5 protsenti vähem kui 2022. aastal. Liigi esmamüük toimub nii Kanada kui ka Euroopa turul. Kalapüügiõiguse tasu 88 eurot moodustab sellest 2,4 protsenti. Kalapüügiõiguse tasu tõuseb 24 eurot, kuigi esmakokkuostuhind on eelmise aastaga võrreldes langenud. Tõus on tingitud sellest, et eelmisel aastal kehtestati süvalesta tasuks 63,9 eurot, mis oli KeTSi järgi lubatud maksimaalne tasu tonni eest. 2024. a juulis jõustunud uus vastav piirmäär KeTSis on 120 eurot tonni eest. Süvaliikide – süvahaide, kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba ning süsisaba turustamise hinnainfo on erinevate turgude kohta raskesti kättesaadav, kuna nende liikide püük on väga väike. 2023. a EUMOFAs avaldatud andmete põhjal on esmakokkuostuhind 500 eurot, millest 12 euro suurune kalapüügiõiguse tasu moodustab 2,4 protsenti. Kalapüügiõiguse tasu jääb 2025. a samaks. Süvaliike ei ole alates 2007. a enam püütud, kuna püügivõimalused on väikesed, seetõttu on neid antud kasutada teistele riikidele. Tursa kohta kehtestatava kalapüügiõiguse tasu aluseks on võetud Kanada ja Euroopa turu eluskaalu keskmine esmakokkuostuhind 2782,5 eurot tonni eest, millest 55-eurone püügiõiguse tasu moodustab 2 protsenti. Kalapüügiõiguse tasu suureneb 17,15 eurot tonni kala kohta, seejuures esmakokkuostuhind on suurenenud 929 euro võrra tonni eest. Kalapüügiõiguse tasu on kehtestatud ka piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt reguleerimata kalaliikidele, sest ka nende liikide püügiks antakse kalapüügiluba ja mõningal 14 juhul püütakse neid isegi sihtliigina. Reguleerimata liikide kalapüügiõiguse tasu aluseks on võetud reguleerimata kalaliikide keskmine esmakokkuostuhind 2023. a EUMOFAs järgmiselt: merihunt 120 eurot tonni eest; põhja-pikksaba 1400 eurot tonni eest; valge ameerika luts 1990 eurot tonni eest. Nimetatud liikide keskmine esmakokkuostuhind 1170 eurot, millest 32 eurone kalapüügiõiguse tasu NAFO veealal moodustab 2,65 protsenti. Kalapüügiõiguse tasu jääb praktiliselt samaks. Piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt reguleerimata liikide kalapüügiõiguse tasu NEAFCi piirkonnas (vt seletuskirja lisa 3) oli 2020. a 4,47 eurot tonni eest. 2021. a tasu NEAFCi alal suurenes, kuna sealsete reguleerimata liikide hulka kuuluvad ka krevetilised, mille kalapüügiõiguse eest samal ajal NAFO piirkonnas 3L makstakse üle 60 euro tonni eest. Nii suur tasude erinevus ei olnud õigustatud. Kuigi NEAFCis püütakse ka teisi reguleerimata liike, on siiski krevetiliste prognoositav osatähtsus üle 70 protsendi ja seega on põhjendatud kalapüügiõiguse tasu samal tasemel, kui seda on reguleerimata liikide püügil NAFOs – 32 eurot tonni eest. Arvestuse aluseks on keskmine reguleerimata liikide esmakokkuostuhind - merihunt 120 eurot tonni eest; põhja-pikksaba 1400 eurot tonni est; valge ameerika luts 1990 eurot tonni eest, krevett 2628,5 eurot tonni eest. Seega ka 2025. a on NEAFCis reguleerimata liikide kalapüügiõiguse tasu 32 eurot tonni eest ja see on praktiliselt sama mis 2024. a. See moodustab saagi väärtusest 2 protsenti. Edela-Atlandi avamere püügipiirkond jääb väljapoole Edela-Atlandi rannikuriikide (Falklandi saarte, Argentiina, Brasiilia) sisemerd, territoriaalmerd ja majandusvööndit. Eesti laevadel on õigus püüda reguleerimata liike eelnõu § 6 lõikes 3 nimetatud koordinaatidega piiritletud alal. Piirkondlikku kalandusorganisatsiooni sellel veealal asutatud ei ole, seega ei ole ka kalapüügivõimalused koguseliselt piiratud. Piirkonnas tegutses varem üks Eesti kalalaev ning peamised püütud liigid olid kalmaar, rai ja merluuslased. Nüüdseks juba rohkem kui kümme aastat pole selles piirkonnas ükski Eesti kalalaev püüdmas käinud, kuid kavatsus juba on ühel laeval. Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas on lubatud püüda reguleerimata liike, mille ühe tonni kalapüügiõiguse tasuks kehtestatakse 40 eurot, mis moodustab 2 protsenti eelnimetatud liikide keskmisest esmakokkuostuhinnast EUMOFA 2023.a andmetel. Kaugpüügi kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad on esitatud määruse eelnõu lisas 5. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 lõikele 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 16 lõikele 1 ja artiklile 50 kehtestab ELi nõukogu iga aasta Läänemere kalavarude püügivõimalused (kvoodid). Eelnõu ei käsitle Läänemeres riikide vahel reguleeritavate kalaliikide (räime, kilu, tursa ja lõhe) püügivõimalusi, sest EL ei ole nende kalaliikide kvoote liikmesriikide vahel veel jaotanud. Seega kehtestab Vabariigi Valitsus riikide vahel reguleeritavate kalaliikide püügivõimalused Läänemerel traalpüügiks ja rannapüügiks peale seda kui EL on püügivõimalused liikmesriikidele kehtestanud käesoleva määruse muudatusega. Määruse eelnõuga kavandatakse kehtestada lubatud püügivahendite piirarv rannapüügil ka nende püügivahendite jaoks, millega püütakse kaluri kalapüügiloa alusel räime, lõhet ja väga vähesel määral turska, mille püüki EL reguleerib. Sellest hoolimata ei lähe nende kalaliikide püügiks lubatud püügivahendite piirarvu kehtestamine vastuollu ELi õigusega, sest liikmesriik 15 peab tagama, et talle eraldatud püügikvoote ei ületataks. Samuti vastavalt KPS § 42 lõikele 1 on püügivõimalused lubatud väljapüügimaht, püügipäevade arv, püügivahendite arv, laevade püügikoormus või püügivõimsus või kalalaevade arv. ELi nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009 artikkel 4 punkti 32 kohaselt kalapüügivõimalus on koguseliselt kindlaks määratud kalapüügiõigus, väljendatuna saagis ja/või püügikoormuses. Eesti õiguskorras on termini püügivõimalused määratlus laiem. Seega on Vabariigi Valitsusel õigus, mis tuleneb KPS § 45 lõikest 1 ja § 46 lõikest 1 kehtestada püügivõimalusi, mida ei reguleeri EL. Käesoleval juhul on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada KPS § 45 lõige 1 ja § 46 lõige 1 alusel püügivõimalused püügivahendite või püügipäevade arvuna, samuti ELi poolt reguleerimata liikide (agarik) puhul ka väljapüügi kogusena. EL kehtestab iga-aastaselt püügivõimalusi ka väljaspool ELi asuvate veealade jaoks. Käesoleva eelnõuga ei kehtestata püügivõimalusi püügiks väljaspool Läänemerd nendele kalaliikidele, mida reguleerib EL. Samas määrusega kehtestatakse kalapüügiõiguse tasud nende kalaliikide püügile veekogudest väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni, kui kalapüügiõiguse nendel veekogudel on andnud või garanteerinud Eesti Vabariik. Teravmägede kreveti püügivõimalused tulenevad 1920. a sõlmitud Pariisi leppest (nn Svalbardi lepe). EL ei reguleeri kalapüüki siseveekogudel. Määrus on seega kooskõlas ELi õigusega. 4. Määruse mõjud Rannapüügil ja siseveekogudes odavneb võrreldes 2024. aastaga 11 tasu, kallineb aga 110 tasu. Nii laialdane tasude tõus on tingitud KeTS muudatusest, millega ajakohastati kalapüügiõiguse tasude lubatud vahemikke. Eelnõuga kavandatud 121 kaluri kalapüügiloa alusel toimuva kalapüügi püügiõigustasudest 79 juhul plaanitakse kehtestada KeTSile vastav väikseim võimalik tasu, suurimaid võimalikke tasusid aga vaid 2 juhul. Läänemere traalpüügis kesksel kohal olevad räime ja kilu püügiõiguse tasud tõusevad samuti, tasu protsent väljapüütud koguse harilikust väärtusest viiakse järk järgult samale tasemel, mis rannapüügis. 2025. a tehakse esimene samm. Kuigi püügiõiguse tasumäärade tõusuga võib kaasneda teatav kulude kasv ettevõtjatele, on tasude tõus õigustatud, kuna arvesse on võetud eelmise aasta väljapüütud koguste suurenemisest tingitud sissetulekute kasvu. Tegemist on tasu muutustega tavapärastes piirides. Kuna tasudele seadusega kehtestatud piirmäärade hulgas on ka maksimaalsed lubatud piirmäärad ei ole ohtu, et kalapüügiõiguse tasud muutuksid liialt koormavaks. Kalapüügiõiguse tasud moodustavad üldjuhul väikese osa püügiks tehtavatest muudest vajalikest kulutustest (töötasu, kütus, püügivahendid, kala käitlemine jms). Kalapüügiõiguse tasudest laekuvatest summadest tehtavatele uuringutele tuginev kalavarude majandamine annab parema võimaluse tulevikuvarude suurenemiseks ja koos sellega ka kalurite saakide ja sissetulekute kasvuks. Seda muidugi eeldusel, et antud teadussoovitusi ka järgitakse. Määruse kehtestamine ei mõjuta riigi julgeolekut, rahvusvahelisi suhteid ega ka riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse töökorraldust, ühtlasi puudub sotsiaalne ja demograafiline mõju. Määruse rakendamine aitab kaasa kutselise kalapüügi jätkusuutlikule arengule. Määruse majanduslik mõju on kaudselt hinnatav aasta jooksul välja püütava saagi väärtuse kaudu, näiteks 2023. a saagi koguväärtus traalpüügil, rannapüügil ja siseveekogudes oli ligi 28,8 miljonit eurot. Kuigi esmakokkuostuhinnad ja saagikogused on aastati kõikuvad, võib eeldada, et saagi koguväärtus jääb ka järgnevatel aastatel umbkaudu samaks. Arvestades, et kalapüük on majandustegevusena oluline eelkõige maapiirkondades, on eelnevat arvesse võttes määrusel 16 regionaalarengule positiivne mõju. Et püügivahendite piirarvud jäävad samaks, toob see rannapüügi puhul pikema aja jooksul ikkagi kaasa liigse püügisurve kalavarudele, mis takistab mere hea keskkonnaseisundi saavutamist ning kalavarude seisu paranemist, seega juhul, kui püüniste piirarve lähemate aastate jooksul ei muudeta, võib see pikemas perspektiivis kaasa tuua negatiivse mõju looduskeskkonnale. Määruse rakendamine ei too kaasa koolitusvajadust ega lisakulutusi. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, kulud ja tulud KeTSi § 551 lõike 7 punkt 2 kohaselt kantakse kalapüügiõiguse eest makstav tasu riigieelarvesse. Kalapüügitasudena laekub 2025. a kokku kutselisest ja harrastuspüügist ligikaudu 2,88 miljonit eurot. Kutselisest kalapüügist laekub umbes 1 703 000 eurot, mis jaguneb kolmeks: traalpüügist laekub umbes 300 000 eurot, rannapüügist 703 000 ja kaugpüügist 700 000 eurot. Harrastuspüügitasudest laekub ligikaudu 1 175 000 eurot. 2023. a laekus kalapüügitasudest 2,07 miljonit eurot. 2024. a prognoositakse laekumisi samas suurusjärgus mis 2023. a (2,04 miljonit eurot). Kalalaeva kalapüügiloa alusel toimuva püügi tasudest laekuva täpse summa 2025. a saab kokku arvutada pärast seda, kui on sõlmitud kokkulepped rahvusvaheliselt reguleeritud kalaliikide püügivõimaluste jaotamiseks. 2023. a laekus Läänemere traalpüügi tasudest umbes 210 000 eurot ja kaugpüügist 580 000 eurot. Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid riigieelarvesse. Kalapüügiõiguse tasude omandamisest laekuvad summad peaksid ideaalis katma riigi kulutused, mida tehakse kalandussektori uuringute ning järelevalveprojektide tegemiseks ja kalanduse haldamiseks. Angerja asustamisveekogude tasud suunatakse tagasi järgmistesse asustamisprojektidesse. Lisaks riigieelarvest kalandussektori uuringute ja järelevalveprojektide rahastamisele suunatakse osa raha KIKi kaudu ka muudesse kalastiku ja kalandusega seotud projektidesse, mida taotleb ja viib ellu kalandussektor ise. 2023. a rahastati KIKi kalandusprogrammist 99 projekti summas 600 000 eurot. Kalavarude püsiuuringud ja rahaline kulu aastas on järgmised: − Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine (umbes 43 000 eurot); − angerjavarude seisundi hindamine Narva jõe vesikonnas (umbes 39 000 eurot); − ELi kalandusandmete kogumise programm (umbes 1 550 000 eurot); − kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves (umbes 220 000 eurot); − kalastiku ja püügivahendite tõhususe uuring Eesti väikejärvedes (umbes 30 000 eurot); − Kassari lahe tööndusliku punavetikavaru uuringud (umbes 24 000 eurot). Lisaks uuringutele, kalanduse haldamisele ja kalanduse arendusprojektidele on suured püsikulud kalanduse järelevalve teostamisel. Kalandusrikkumised moodustavad suure osa keskkonnarikkumistest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikele 2 määrus hakkab kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist. KPSi § 45 lõike 1 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus eesootava aasta püügivõimalused hiljemalt iga aasta 17 1. novembriks, kui EL ei sea püügivõimalusi hiljem. EL kehtestab Läänemere püügivõimalused novembris ja kaugpüügi püügivõimalused järgmise aasta jaanuaris, kuid kutselise kalapüügi loa väljaandja peab detsembris väljastama eesseisva aasta püügiload, mispärast on tarvilik enne seda kehtestada püügivahendite piirarvud ja tasumäärad. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse Eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks kalandusliitudele. 18 Seletuskirja lisa 1 Püügivahendite tasu arvutamine 2025. a ning selle võrdlus 2024. a tasudega Tabel 1. Püügiõiguse tasud Läänemerel rannapüügil Püügi- 2023. a saagi vahendite harilik 2025. a tasu 2025. a piirarv väärtus määr tasu 2024. a tasu Veeala Püügivahend 2023. a eurodes protsentides eurodes eurodes Avaveemõrd 80 68814,55 3,50 30,11 18,88 Kastmõrd 8 0,00 - 10 0,95 Nakke- või raamvõrk 1559 101648,15 15,34 10 1,66 Rivimõrd 40 750,27 53,31 10 0,95 Veonoot 1 0,00 - 10 0,95 Harjumaa Õngejada 76 81,02 938,10 10 0,95 Ääremõrd suu kõrgusega 1-3 m 61 5745,39 10,62 10 1,36 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 101 286,83 352,13 10 0,95 Kastmõrd 17 10177,87 3,50 20,95 43,97 Nakke- või raamvõrk 2198 166548,12 13,20 10 2,64 Põhjanoot 2 0,00 - 10 0,95 Rivimõrd 500 1840,50 271,67 10 0,95 Veonoot 3 0,00 - 10 0,95 Hiiumaa Õngejada 200 23,21 8616,98 10 0,95 Ääremõrd suu kõrgusega 1-3 m 250 494662,76 3,50 69,25 54,17 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 65 28397,23 3,50 15,29 8,9 Avaveemõrd 30 24339,70 3,50 28,4 29,16 Kastmõrd 30 268960,94 3,50 313,79 128 Nakke- või raamvõrk 658 48191,06 13,65 10 1,66 Ida- Virumaa Rivimõrd 2 0,00 - 10 0,95 Õngejada 2 10,43 191,75 10 0,95 Ääremõrd suu kõrgusega 1-3 m 20 7103,37 3,50 12,43 18,75 19  Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 12 1660,98 7,22 10 0,95 Avaveemõrd 30 26720,38 3,50 31,17 33,63 Kastmõrd 30 44942,70 3,50 52,43 14,38 Nakke- või raamvõrk 2185 269705,41 8,10 10 2,64 Rivimõrd 945 8162,18 115,78 10 0,95 Läänemaa Õngejada 130 0,00 - 10 0,95 Ääremõrd suu kõrgusega 1-3 m 85 98699,99 3,50 40,64 29,18 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 70 34867,28 3,50 17,43 8,42 Avaveemõrd 30 5401,05 5,55 10 3,28 Kastmõrd 3 2854,77 3,50 33,31 0,95 Nakke- või raamvõrk 998 53497,65 18,66 10 1,66 Rivimõrd 2 0,00 - 10 0,95 Lääne- Õngejada 25 141,27 176,97 10 0,95 Virumaa Ääremõrd suu kõrgusega 1-3 m 75 3264,26 22,98 10 1,4 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 29 579,16 50,07 10 0,95 Avaveemõrd 487 880978,76 3,50 63,31 51,75 Kastmõrd 175 2785715,54 3,14 500 128 Nakke- või raamvõrk 4015 393908,86 10,19 10 3,46 Rivimõrd 275 15963,16 17,23 10 1,71 Veonoot 20 0,00 - 10 0,95 Pärnumaa Õngejada 845 51,18 16510,36 10 0,95 Ääremõrd suu kõrgusega 1-3 m 131 432562,17 3,50 115,57 92,64 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 315 368911,31 3,50 40,99 30,79 Avaveemõrd 130 210011,06 3,50 56,54 23,18 Kaldanoot 2 0,00 - 10 0,95 Saaremaa Kastmõrd 95 19063,38 4,98 10 5,47 Nakke- või raamvõrk 2107 516868,90 4,08 10 2,64 Põhjanoot 12 9167,50 3,50 26,74 8,81 20  Pöörinoot 4 123,21 32,46 10 0,95 Rivimõrd 650 13490,66 48,18 10 0,95 Tõstevõrk 5 0,00 - 10 0,95 Õngejada 208 5073,98 40,99 10 0,95 Ääremõrd suu kõrgusega 1-3 m 270 219111,51 3,50 28,4 28,32 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 197 39109,29 5,04 10 6,03 Tabel 2. Kalapüügiõiguse tasud Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemeri ning angerjajärved, kus kehtivad angerjapüügivahendite tasud. 2023.a Püügi- saagi vahend. harilik 2025. a 2025.a 2024. a piirarv väärtus tasumäär tasu tasu Maakond Veekogu Püügivahend 2023. a eurodes protsentides eurodes eurodes Harju maakonna jõed Silmumõrd 45 3502,80 12,85 10,00 0,95 Harju maakonna jõed Silmutorbik 700 20252,46 4,15 1,20 0,60 Nakke- või Kahala järv raamvõrk 3 32,96 91,02 10,00 0,95 Harju Ääre- või maakond Kahala järv avaveemõrd 2 238,23 8,40 10,00 13,25 Nakke- või Männiku järv raamvõrk 1 0,00 - 10,00 0,95 Nakke- või Rummu järv raamvõrk 1 0,00 - 10,00 0,95 Nakke- või Soodla veehoidla raamvõrk 1 0,00 - 10,00 14,08 Narva jõe alamjooks hüdroelektri- jaamast Ida-Viru suudmeni Silmutorbik 15000 66815,10 26,94 1,20 0,60 maakond Narva jõgi ja Nakke- või veehoidla raamvõrk 80 10805,56 7,40 10,00 3,25 Narva jõgi ja Ääre- või veehoidla avaveemõrd 40 31,62 1265,02 10,00 0,95 Nakke- või Jõgeva Kuremaa järv raamvõrk 8 279,48 28,62 10,00 0,95 maakond Ääre- või Pikkjärv avaveemõrd 2 393,71 5,08 10,00 4,12 Nõva jõgi Silmutorbik 50 1198,29 5,01 1,20 0,60 Lääne Riguldi jõgi Silmutorbik 50 1069,66 5,61 1,20 0,60 maakond Nakke- või Sutlepa meri raamvõrk 15 153,60 97,66 10,00 1,78 21  Lääne-Viru Lääne- maakonna jõed Silmumõrd 17 390,63 43,52 10,00 0,95 Viru maakond Lääne-Viru maakonna jõed Silmutorbik 500 5554,11 10,80 1,20 0,60 Nakke- või Ermistu järv raamvõrk 5 12,64 395,57 10,00 0,95 Ääre- või Pärnu Ermistu järv avaveemõrd 5 339,02 14,75 10,00 3,08 maakond Pärnu maakonna jõed Silmumõrd 15 839,48 17,87 10,00 1,36 Pärnu maakonna jõed Silmutorbik 2000 51561,67 4,65 1,20 0,60 Ääre- või Mullutu laht avaveemõrd 4 20554,37 3,50 179,85 128,00 Saare maakond Nasva jõgi Jõemõrd 6 93732,48 3,20 500,00 128,00 Saare maakonna jõed Silmumõrd 4 0,00 - 10,00 0,95 Ahja jõgi Jõemõrd 6 2566,18 3,50 14,97 6,16 Nakke- või Ahja jõgi raamvõrk 1 0,00 - 10,00 0,95 Nakke- või Elistvere järv raamvõrk 2 106,28 18,82 10,00 3,84 Ääre- või Elistvere järv avaveemõrd 1 0,00 - 10,00 0,95 Emajõgi Jõemõrd 61 50063,95 3,50 28,73 38,35 Emajõgi Kaldanoot 7 236,50 29,60 10,00 1,44 Nakke- või Emajõgi raamvõrk 11 17,26 637,31 10,00 0,95 Tartu Ääremõrd maakond suu kõrgusega Emajõgi kuni 1 m 9 27499,74 3,50 106,94 0,95 Nakke- või Kaiavere järv raamvõrk 6 519,97 11,54 10,00 3,53 Kalli jõgi Jõemõrd 5 2036,45 3,50 14,26 15,79 Nakke- või Kalli jõgi raamvõrk 3 0,00 - 10,00 0,95 Ääremõrd suu kõrgusega Kalli jõgi kuni 1 m 1 0,00 - 10,00 0,95 Keeri järv Jõemõrd 4 852,60 4,69 10,00 7,05 Keeri järv Kaldanoot 1 0,00 - 10,00 0,95 22  Nakke- või Keeri järv raamvõrk 4 0,00 - 10,00 4,91 Ääre- või Keeri järv avaveemõrd 2 790,32 3,50 13,83 8,81 Koosa jõgi Jõemõrd 8 7172,95 3,50 31,38 27,31 Nakke- või Saadjärv raamvõrk 14 757,96 18,47 10,00 2,03 Vagula järv Kaldanoot 2 0,00 - 10,00 0,95 Võru maakond Nakke- või Vagula järv raamvõrk 10 492,11 20,32 10,00 1,54 Juhtaiata mõrd 5 1334,12 3,75 10,00 4,57 Mõrd mõrrajadas 490 766567,11 3,50 54,75 77,45 Avaveevõrk 3000 1270591,63 3,50 14,82 18,06 Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järv Kaldavõrk 681 58888,70 11,56 10,00 5,06 Põhjanoot 20 1035775,21 3,50 1812,61 1278,00 Pöörinoot 3 0,00 - 10,00 0,96 Püüvõrk 15 20160,53 3,50 47,04 128,00 Ääre- või avaveemõrd 411 1132054,08 3,50 96,40 78,09 Nakke- või Võrtsjärv raamvõrk 321 389824,98 3,50 42,50 37,56 Tabel 3. Räime ja kilu kalapüügiõiguse tasud traalpüügil 2025. a ja võrdlus 2024. a 1 tonni tasumäär 1 tonni harilik 1 tonni 2024. a tasu väärtus tasumäär tasu protsentides 2024. a Saak 2023. a 2023. a 2025. a 2025. a eurodes Liik tonnides eurodes protsentides eurodes Räim 20 038,6 320 2,4 7,7 1,31 4,2 Kilu 25 364,5 360 2,36 8,5 1,22 4,4 23 Tabel 4. Angerjapüügiks kasutatavate vahendite püügiõiguse tasud veekogudes, kuhu riigi toel angerjat asustatakse keskmine osakaal kogusaagist 2014- 80 protsenti keskmistest kulutustest Tasu tõus võrreldes 2024. a eurodes Võrdluseks 2024. a kehtestatud ühe Keskmiselt asustamiseks kulunud osakaal 2014-2023. a protsentides Püügivahendite summaarne tasu Harrastuspüügi keskmine saagi Püügivahendite piirarv 2024. a Ühe püügivahendi tasu 2025. a Kutselise püügivahendi saagi summa 2013-2018. a eurodes püügivahendi tasu eurodes 2013-2018. a eurodes 2023. a protsentides 2025. a eurodes Püügivahend Veekogu eurodes ääre- või 106 Võrtsjärv 323 134 491 107 593 1,18 98,82 329,17 229,13 100,04 avaveemõrd 323,07 ääre- või 11 51,54 2 076,83 188,80 149,23 39,57 avaveemõrd Kaiavere 5 037 4 030 31,25 100 konksuga 5 17,21 693,49 138,70 96,15 42,55 õngejada ääre- või 10 82,74 2 606,93 260,69 190,43 70,26 avaveemõrd Kuremaa 3 938 3 151 11,41 100 konksuga 5 5,85 184,32 36,86 27,27 9,59 õngejada ääre- või 16 84,19 5 495,00 343,44 248,85 94,59 avaveemõrd Saadjärv 8 159 6 527 13,46 100 konksuga 10 2,34 152,73 15,27 12,37 2,90 õngejada ääre- või 10 38,74 1 325,39 132,54 114,06 18,48 avaveemõrd Vagula 4 277 3 421 26,28 100 konksuga 6 34,98 1 196,75 199,46 129,00 70,46 õngejada 24 Seletuskirja lisa 2 Joonis 1. NAFO veealad (allikas: NAFO veebileht) 25 Seletuskirja lisa 3 Joonis 2. NEAFCi veealad (allikas: NEAFCi veebileht) 26  Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“ Lisa 1 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel Tabel 1. Kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel veealade ja püsiasustusega väikesaarte kaupa kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarvud ja kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta 2025. aastal Tasumäär Piirarv püügivahendi Veeala ja püügiruut* Püügivahend tükkides kohta eurodes Avaveemõrd 80 30,11 Harjumaa püügiruudud Kastmõrd 8 10,00 109, 110, 114, 117, 118, Nakke- või raamvõrk 1559 10,00 121, 122, 125, 126, 129, Rivimõrd 40 10,00 130, 133, 134, 137, 138, 140, 141, 143, 144, 147, Veonoot 1 10,00 148, 151, 152, 155, 156, Õngejada 76 10,00 159, 160, 162–164 Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 61 10,00 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 101 10,00 Kastmõrd 17 20,95 Nakke- või raamvõrk 2198 10,00 Hiiumaa püügiruudud Põhjanoot 2 10,00 243−245, 257–259, 270– Rivimõrd 500 10,00 272, 281, 282, 289–292, 299–302, 309–312, 322– Veonoot 3 10,00 324, 335–337, 352 Õngejada 200 10,00 Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 250 69,25 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 65 15,29 Avaveemõrd 30 28,40 Kastmõrd 30 313,79 Ida-Virumaa püügiruudud Nakke- või raamvõrk 658 10,00 35, 36, 42, 43, 49, 50, 56, Rivimõrd 2 10,00 57, 63, 64, 70, 71, 77, 78, 83–85 Õngejada 2 10,00 Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 20 12,43 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 12 10,00 Avaveemõrd 30 31,17 Läänemaa püügiruudud Kastmõrd 30 52,43 160, 162–164, 167–172, Nakke- või raamvõrk 2140 10,00 226–230, 241–244, 256– Rivimõrd 945 10,00 258, 270 Õngejada 130 10,00 Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 85 40,64 1  Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 70 17,43 Läänemaa Vormsi saare püsielanikele püüdmiseks määratud püügiruudud Nakke- või raamvõrk 45 10,00 160, 162–164, 167–172, 226–230, 241–244, 256– 258, 270 Avaveemõrd 30 10,00 Kastmõrd 3 33,31 Lääne-Virumaa püügiruudud 70, 71, 77, Nakke- või raamvõrk 998 10,00 78, 83– 85, 88–90, 93– 95, Rivimõrd 2 10,00 98–100, 103–105, 109, Õngejada 25 10,00 110, 114 Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 75 10,00 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 29 10,00 Avaveemõrd 482 63,31 Nakke- või raamvõrk 3361 10,00 Pärnumaa püügiruudud Rivimõrd 239 10,00 171–183, 188, 189, 195, Veonoot 8 10,00 196, 202, 203, 209, 210, Õngejada 338 10,00 216, 217, 230 Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 130 115,57 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 301 40,99 meeter** Pärnumaa püügiruudud 173–183, 188, 189, 195, Kastmõrd 151 500,00 196, 202, 203, 209, 210, 216, 217 Avaveemõrd 5 63,31 Pärnumaa Kihnu saare Nakke- või raamvõrk 548 10,00 püsielanikele püüdmiseks Rivimõrd 31 10,00 määratud püügiruudud 171–183, 188, 189, 195, Veonoot 11 10,00 196, 202, 203, 209, 210, Õngejada 474 10,00 216, 217, 230 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 12 40,99 meeter** Pärnumaa Kihnu saare püsielanikele püüdmiseks Kastmõrd 21 500,00 määratud püügiruudud 176−178, 182, 188, 195 Nakke- või raamvõrk 106 10,00 Pärnumaa Manõja saare Rivimõrd 5 10,00 püsielanikele püüdmiseks Veonoot 1 10,00 määratud püügiruudud 171– 183, 188, 189, 195, Õngejada 33 10,00 196, 202, 203, 209, 210, Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 1 115,57 216, 217, 230 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 2 40,99 meeter** Pärnumaa Manõja saare püsielanikele püüdmiseks Kastmõrd 3 500,00 määratud püügiruudud 176−178, 182, 188, 195 2  Avaveemõrd 130 56,54 Kaldanoot 2 10,00 Kastmõrd 95 10,00 Saaremaa püügiruudud Nakke- või raamvõrk 2070 10,00 171–173, 210–212, 216– 220, 230–236, 245–251, Põhjanoot 12 26,74 259–264, 272–275, 283, Pöörinoot 3 10,00 284, 291– 294, 302–305, Rivimõrd 650 10,00 312–316, 324–330, 337– Tõstevõrk 5 10,00 343, 352–357, 368–371 Õngejada 208 10,00 Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 265 28,40 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 197 10,00 Saaremaa Ruhnu saare püsielanikele püüdmiseks Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 5 28,40 määratud püügiruut 235 Saaremaa Ruhnu saare püsielanikele püüdmiseks Nakke- või raamvõrk 37 10,00 määratud püügiruut 171– 173, 210– 212, 216– 220, 230– 236, 245– 251, 259– 264, 272– 275, 283, 284, 291– Pöörinoot 1 10,00 294, 302– 305, 312– 316, 324– 330, 337– 343, 352– 357, 368– 371 * Eesti territoriaalvees paiknevad väikesed püügiruudud ** Kasutada on lubatud ühe kerega ääremõrda suu kõrgusega kuni 1 meeter Tabel 2. Agarikupüügil kaluri kalapüügiloa alusel lubatud püügivõimalus ja püügiõiguse tasumäär 2025. aastal Püügivõimalus Tasumäär tonni Veeala tonnides kohta eurodes Veealad, mis on piiritletud koordinaatidega 58º42.120'N, 22º51.780'E; 58º39.480'N, 22º52.020'E; 58º39.360'N, 22º55.560'E; 58º40.320'N, 22º57.180'E; 58º42.240'N, 2000 2,50 22º54.000'E, ja koordinaatidega 58º43.020'N, 22º57.540'E; 58º42.840'N, 23º0.360'E; 58º44.580'N, 22º59.940'E; 58º41.040'N, 22º58.440'E 3  Kliimaministeerium Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1.4-1/1224 Rahandusministeerium Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“ eelnõu. Palume tagasiside edastada 3 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu (PVM_2025_eelnou.pdf) 2. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu lisad (PVM_2025_Lisa_1_Rand.pdf; PVM_2025_Lisa_2_Laanemere_traal.pdf; PVM_2025_Lisa_3_Peipsi.pdf; PVM_2025_Lisa_4_Siseveed.pdf; PVM_2025_Lisa_5_Kaugpuuk.pdf) 3. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu seletuskiri (PVM_2025_seletuskiri.pdf) Arvamuse avaldamiseks: Põllumajandus- ja toiduamet; Keskkonnaamet Ulvi Päädam 5646 3854 [email protected] Jan Nilson 5626 7065 [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/24-1240 - Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 06.12.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0fb6ad60-fc4f-4655-820e-676cdc9f3cf3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0fb6ad60-fc4f-4655-820e-676cdc9f3cf3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main