dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Rahandusministeerium · 4. detsember 2024
Seotud ettevõtted
aktsiaselts SEMETRON (adressaat)
Viit
12.2-10/24-225/282-10
Registreeritud
4. detsember 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Aktsiaselts SEMETRON
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/24-225
Vastutaja
Angelika Timusk (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎2024 12 03 - asi 225-24_259625 - vaidlustaja AS Semetron - lepingulise esindaja kulud.asice117 KB
  • 📎2024 12 03 - asi 225-24_259625 - vaidlustaja AS Semetron - täiendav seisukoht.asice215 KB
  • 📎Vaidlustaja menetluskulude nimekiri.asice238 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] 03.12.2024 DNo: G527 VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Riigihange „Mobiilsete välihaiglate ostmine“ (viitenumber 259625) Vaidlustaja Aktsiaselts SEMETRON registrikood 10078457 Veerenni tn 51, 10138 Tallinn e-post [email protected] Vaidlustaja esindajad Arne Ots, vandeadvokaat Alan Paas, advokaat Ellex Raidla Advokaadibüroo e-post: [email protected]; [email protected] Priit Kala, advokaat Ristal Keba Partnerid Advokaadibüroo e-post: [email protected] Hankija Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus registrikood 70009764 Järve tn 34a, 11314 Tallinn e-post: [email protected] Hankija esindajad Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, advokaat Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Kolmas isik ühispakkujad MDSC Systems OÜ ja AS Maru Metall registrikoodid vastavalt 12765601 ja 10723834 aadressid vastavalt Järvevana tee 5, 10112 Tallinn ja Kesk tee 10, Ardu alevik, Kose vald, Harju maakond, 75001 e-postid vastavalt: [email protected] ja [email protected] TAOTLUS Jätta menetluskulud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kanda ning mõista Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt välja Aktsiaselts SEMETRON lepinguliste esindajate kulud summas 8893 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv summas 1280 eurot. Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ Telefon: +372 640 7170 Registrikood: 10344152 Ahtri 4, 10151 Tallinn E-post: [email protected] ellex.legal 1. Vaidlustaja menetluskulud koosnevad lepinguliste esindajate kuludest ja riigilõivust (1280 eurot). Vaidlustaja palub määrata kindlaks ja mõista hankijalt välja vaidlustaja lepinguliste esindajate (Arne Ots ja Alan Paas) kulud summas 8 893 eurot (km-ta) ja riigilõivu summas 1280 eurot. 2. Lisaks punktis 2 nimetatud menetluskuludele taotleb vaidlustaja lepingulise esindaja Priit Kala kulude väljamõistmist, milleks vaidlustaja esitab eraldi taotluse ja dokumendid. 3. Punktis 2 nimetatud lepinguliste esindajate kulud koosnevad järgmistest toimingutest: TOIMINGU TEOSTANUD AJAKULU MAKSUMUS KUUPÄEV TOIMING ADVOKAAT (TUNDIDES) TUNNIHIND (EUR) 03.12.2024 Dokumendi Alan Paas 0,10 190,00 19,00 ettevalmistamine: menetluskulude nimekiri 03.12.2024 Dokumendi Arne Ots 1,00 295,00 295,00 ettevalmistamine: 3.12.2024 seisukoht 03.12.2024 Dokumendi Alan Paas 0,70 190,00 133,00 ettevalmistamine: 3.12.2024 seisukoht 02.12.2024 Dokumendi Arne Ots 1,90 295,00 560,50 ettevalmistamine: vastus taotlusele hankelepingu sõlmimise loa saamiseks 02.12.2024 Dokumendiga Arne Ots 0,10 295,00 29,50 tutvumine: kolmanda isiku seisukoht taotlusele hankelepingu sõlmimise loa saamiseks 02.12.2024 Dokumendi Alan Paas 1,30 190,00 247,00 ettevalmistamine: vastus hankelepingu sõlmimise lubamise taotlusele 01.12.2024 Dokumendi Alan Paas 0,70 190,00 133,00 ettevalmistamine: vastus 2/5 hankelepingu sõlmimise lubamise taotlusele 30.11.2024 Dokumendi Alan Paas 1,30 190,00 247,00 ettevalmistamine: vastus hankelepingu sõlmimise lubamise taotlusele 29.11.2024 Nõupidamine: klient - Alan Paas 1,50 190,00 285,00 lepingu sõlmimise loa taotluse ja täiendava seisukoha ettevalmistamisega seotud küsimused 29.11.2024 Nõupidamine: klient - Arne Ots 1,50 295,00 442,50 lepingu sõlmimise loa taotluse ja täiendava seisukoha ettevalmistamisega seotud küsimused 29.11.2024 Nõupidamiseks Arne Ots 0,70 295,00 206,50 valmistumine: klient - lepingu sõlmimise loa taotluse ja täiendava seisukoha ettevalmistamisega seotud küsimused 28.11.2024 Dokumendi analüüs: Alan Paas 0,70 190,00 133,00 hankija ja kolmanda isiku vastused 27.11.2024 Dokumendi analüüs: Arne Ots 0,30 295,00 88,50 hankija vastus vaidlustusele 27.11.2024 Dokumendi analüüs: Arne Ots 0,40 295,00 118,00 kolmanda isiku vastus vaidlustusele 20.11.2024 Dokumendiga tutvumine Arne Ots 0,20 295,00 59,00 ja info kliendile: kolmanda isiku taotlus ja VAKO 20.11.2024 kiri 3/5 vaidlustusele vastamise tähtaja pikendamiseks 20.11.2024 Dokumendi Arne Ots 0,10 295,00 29,50 ettevalmistamine: kinnitus VAKO-le tähtaja pikendamise teate kättesaamise kohta 18.11.2024 Dokumendi Arne Ots 4,00 295,00 1 180,00 ettevalmistamine: vaidlustus hankija otsustele 18.11.2024 Dokumendi Alan Paas 4,00 190,00 760,00 ettevalmistamine: vaidlustus hankija otsustele 15.11.2024 Hanke materjalide Arne Ots 1,00 295,00 295,00 analüüs ja vaidlustuse ettevalmistamine 15.11.2024 Dokumendi Alan Paas 9,00 190,00 1 710,00 ettevalmistamine: vaidlustus hankija otsustele 14.11.2024 Dokumendi Alan Paas 3,80 190,00 722,00 ettevalmistamine: vaidlustus hankija otsustele 13.11.2024 Õiguslik analüüs: Alan Paas 0,70 190,00 133,00 hankija otsuste vaidlustamise võimalused 12.11.2024 Õiguslik analüüs: hanke Arne Ots 1,00 295,00 295,00 materjalid, vaidlustamise võimalused 12.11.2024 Nõupidamine: hankija Arne Ots 1,00 295,00 295,00 otsuste vaidlustamise argumendid 4/5 12.11.2024 Nõupidamine: hankija Alan Paas 1,00 190,00 190,00 otsuste vaidlustamise argumendid 12.11.2024 Õiguslik analüüs: Alan Paas 1,20 190,00 228,00 hankija otsuste vaidlustamise võimalused 08.11.2024 Dokumendiga Arne Ots 0,20 295,00 59,00 tutvumine: hankija 7. ja 8.11.2024 otsused KOKKU 39,40 8 893,00 4. Vaidlustaja esindajatena on tegelenud kolm advokaati, kuid see ei ole toonud kaasa õigusabi osutamiseks kulunud aja dubleerimist. Esindajatel oli konkreetse esindaja varasematest kogemustest ja kliendi juhistest informeeritusest lähtuv omavaheline tööjaotus, mis kokkuvõttes tagas vaidlustajale efektiivse õigusabi osutamise. Nii on vaidlustajat esindav vandeadvokaat tegelenud kliendiga vahetu suhtlemisega ning hankija ja kolmanda isiku menetlusdokumentide ülevaatamisega, vandeadvokaadi abi on valmistanud ette vaidlustaja menetlusdokumentide projektid vandeadvokaadi juhendamise all. Esindajate erinev töömaht nähtub ka nende teostatud toimingute erinevast ajakulust. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Alan Paas advokaat Lisa: Arve nr 245171. 5/5 RIIGIHANGETE VAIDLUSTUSKOMISJON e-post [email protected] Vaidlustusasja nr: 255-24/259625 Riigihange: Mobiilsete välihaiglate ostmine (viitenumber 259625) Dokumendi esitaja: AS Semetron (vaidlustaja) Esitamise kuupäev: 03.12.2024 Dokument: TAOTLUS LEPINGULISE ESINDAJA KULUDE VÄLJAMÕISTMISEKS JA KULUDE NIMEKIRI MENETLUSOSALISTE ANDMED: Vaidlustaja: AS Semetron rk 10078457, Veerenni tn 51, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10138 Vaidlustaja esindajad: adv. Priit Kala, e-post [email protected] vadv. Arne Ots, e-post [email protected] ja adv. Alan Paas, e-post [email protected] (Ellex Raidla Advokaadibüroo) Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus rk 70009764, Järve tn 34a, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11314 Esindajad: vadv. Erki Fels, adv. Gregor Saluveer, e-post [email protected] Kolmas isik: ühispakkujad MDSC Systems OÜ ja AS Maru Metall vastavalt rk 12765601 ja 10723834, Järvevana tee 5, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10112 ja Kesk tee 10, Ardu alevik, Kose vald, Harju maakond, 75001 Esindaja: vadv. Mart Parind, e-post [email protected] TAOTLUSED: 1. jätta kõik vaidlustusmenetluse kulud hankija kanda; 2. mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja viimase poolt vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud. I. VARASEM MENETLUS 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) menetluses on AS Semetron (edaspidi vaidlustaja) 08.11.2024 vaidlustus (edaspidi vaidlustus) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi hankija) konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena läbiviidavas riigihankes „Mobiilsete välihaiglate ostmine” (vnr 259625)(edaspidi riigihange). VAKO kaasas vaidlustuse läbivaatamisse kolmanda isikuna ühispakkujad MDSC Systems OÜ ja AS Maru Metall (edaspidi kolmas isik). 2. 28.11.2024 teatas VAKO oma kirjaliku menetluse teatega menetlusosalistele vaidlustuse läbivaatamisest kirjalikus menetluses ning määras menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks ning neile vastamiseks. 3. Eeltoodut arvestades esitab vaidlustaja käesolevaga tähtaegselt taotluse oma lepingulise RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo | Pärnu mnt 20, Tallinn 10141 | +372 56267475 | [email protected] esindaja kulude väljamõistmiseks koos kulude nimekirjaga käesoleva menetlusdokumendi esitamise hetke seisuga. II. LEPINGULISE ESINDAJA KULUDE NIMEKIRI 4. Esmalt selgitab allakirjutanud vaidlustaja lepinguline esindaja, et vaidlustajat esindab vaidlustusmenetluses mitu lepingulist esindajat erinevatest advokaadibüroodest (Ellex Raidla Advokaadibüroo ja Ristal Keba Partnerid Advokaadibüroo). Kummagi advokaadibüroo lepingulised esindajad esindavad VAKO-le eraldi lepingulise esindajate kulude nimekirja, kuid vaidlustaja lepinguliste esindajate kulude väljamõistmisel paluvad vaidlustaja lepingulised esindajad VAKO-l need kulude nimekirjad summeerida. 5. Kuna antud vaidlustusmenetluses on vaidlustajat lepingulise esindajana VAKO-s esindanud muuhulgas ka allakirjutanud Ristal Keba Partnerid Advokaadibüroo advokaat, siis taotleb allakirjutanu vaidlustaja nimel viimase poolt kantud lepingulise esindaja kulude väljamõistmist (RHS § 199 lg 1). 6. Käesoleva taotluse esitamise hetke seisuga on vaidlustaja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusteenuse maht kokku 33 tundi 30 minutit ning kulud kokku 5 360,00 eurot (ei sisalda käibemaksu, kuna vaidlustaja on käibemaksukohustuslane). 7. Vaidlustaja lepingulise esindaja kulu seisneb lepingulisele esindajale tasutavast advokaaditasust, mis kuulub tasumisele lepingulise esindaja poolt vaidlustajale osutatud õigusteenuse eest. 8. Allakirjutanud Ristal Keba Partnerid Advokaadibüroo advokaat osutab vaidlustajale õigusteenust tunnitasuga 160 eurot (ilma käibemaksuta). 9. Käesoleva avaldus esitamise hetke seisuga on vaidlustaja lepinguline esindaja osutanud vaidlustajale õigusteenust kokku 33 tunni ja 30 minuti ulatuses. 10. Vaidlustaja lepingulise esindaja kulu tuleneb seega lähtuvalt vaidlustaja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasust (160 eurot) ja vaidlustaja lepingulise esindaja poolt vaidlustajale osutatud õigusteenuse ajalisest mahust (33 tundi ja 30 minutit) ja on seega hetkel summas 160,00 eurot x 33 tundi ja 30 minutit = 5 360,00 eurot (ilma käibemaksuta). 11. Vaidlustaja lepingulise esindaja poolt vaidlustajale ositatud õigusteenuse detailsem sisu on järgmine: i. 08.11.2024, kulutatud aeg: 0 tundi 30 minutit, õigusteenuse raames tehtud toimingu lühikirjeldus: Tutvumine hankija 07.11.2024 ja 08.11.2024 edukaks tunnistamise otsustega, nendega seoses telefonikonsultatsioon kliendiga; ii. 11.11.2024, kulutatud aeg: 0 tundi 30 minutit, õigusteenuse raames tehtud toimingu lühikirjeldus: Tutvumine hankija 07.11.2024 edukaks tunnistamise otsuse 04.11.2024 protokolliga, sellega seoses telefonikonsultatsioon kliendiga. iii. 12.11.2024, kulutatud aeg: 1 tundi 00 minutit, õigusteenuse raames tehtud toimingu lühikirjeldus: kohtumine kliendiga, hankija 07.11.2024 ja 08.11.2024 otsuste õiguspärasuse ja edasiste menetluslike otsuste arutelu. iv. 16-17.11.2024, kulutatud aeg: 14 tundi 00 minutit, õigusteenuse raames tehtud toimingu lühikirjeldus: Hankija 07.11.2024 ja 08.11.2024 otsuste peale vaidlustuse projekti koostamine. v. 18.11.2024, kulutatud aeg: 4 tundi 00 minutit, õigusteenuse raames tehtud toimingu lühikirjeldus: Hankija 07.11.2024 ja 08.11.2024 otsuste peale vaidlustuse projekti kooskõlastamine kliendiga, kliendi tagasisidest lähtuv redigeerimine, jooksev e-kirjavahetus ja telefonikonsultatsioonid kliendiga. vi. 19.11.2024, kulutatud aeg: 0 tundi 15 minutit, õigusteenuse raames tehtud toimingu lühikirjeldus: Tutvumine VAKO vaidlustuse teatega ning selle kliendile e-kirjaga edastamine. vii. 27.11.2024, kulutatud aeg: 1 tundi 15 minutit, õigusteenuse raames tehtud toimingu lühikirjeldus: Tutvumine hankija 27.11.2024 vastusega vaidlustusele, selle suhtes esialgse 2 arvamuse esitamine ja kliendile e-kirja teel edastamine. viii. 28.11.2024, kulutatud aeg: 1 tundi 15 minutit, õigusteenuse raames tehtud toimingu lühikirjeldus: Tutvumine VAKO kirjaliku menetluse teatega ja tähtaegade ülesmärkimine, tutvumine kolmanda isiku 27.11.2024 vastusega vaidlustusele. ix. 29.11.2024, kulutatud aeg: 1 tundi 30 minutit, õigusteenuse raames tehtud toimingu lühikirjeldus: Videonõupidamine kliendiga, hankija 27.11.2024 hankelepingu sõlmimise taotluse kohta VAKO poolt 02.12.2024 nõutava seisukoha läbi arutamine, hankija ja kolmanda isiku 27.11.2024 vaidlustuse vastuse kohta VAKO poolt 03.12.2024 nõutava seisukoha läbi arutamine. x. 02.12.2024, kulutatud aeg: 0 tundi 30 minutit, õigusteenuse raames tehtud toimingu lühikirjeldus: Hankelepingu sõlmimiseks loa andmise taotlusele kliendi seisukoha redigeerimine. xi. 02.12.2024, kulutatud aeg: 0 tundi 15 minutit, õigusteenuse raames tehtud toimingu lühikirjeldus: Tutvumine kolmanda isiku 02.12.2024 seisukohaga hankija taotlusele hankelepingu sõlmimiseks loa andmiseks. xii. 02-03.12.2024, kulutatud aeg: 8 tundi 00 minutit, õigusteenuse raames tehtud toimingu lühikirjeldus: Kliendi täiendava seisukoha projekti koostamine, selle projekti kliendiga kooskõlastamine ja kliendi tagasisidest lähtuv redigeerimine, jooksev e-kirjavahetus ja telefonikonsultatsioonid kliendiga, täiendava seisukoha komplekteerimine ja VAKO-le 03.12.2024 esitamine. xiii. 03.12.2024, kulutatud aeg: 0 tundi 30 minutit, õigusteenuse raames tehtud toimingu lühikirjeldus: Kliendi lepingulise esindaja kulude nimekirja koostamine, komplekteerimine ja VAKO-le 03.12.2024 esitamine. 12. Arvestades käesolevas vaidlustusmenetluses vaidlustaja lepingulise esindaja poolt läbitöötamist vajanud materjalide mahukust, asja keerukust ja menetluse kestvust aga samuti vaidlustaja lepingulise esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide asjakohasust ja mahtu, tuleks vaidlustaja lepingulise esindaja kulusid hinnata täies ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks 13. Vaidlustaja on käibemaksukohustuslane ning seetõttu palub vaidlustaja tema menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. 14. Vaidlustaja kinnitab, et kõik tema lepingulise esindaja kulude nimekirjas nimetatud menetluskulud on tekkinud seoses käesoleva vaidlustusasja nr 255-24/259625 vaidlustusmenetlusega. III. MENETLUSLIKUD AVALDUSED 15. Teavitus VAKO-le edastatava menetlusdokumendi saatmisest teistele menetlusosalistele. Allakirjutanud vaidlustaja lepinguline esindajad teavitab käesolevaga VAKO-t, et vastavalt VAKO soovile edastab allakirjutanu käesoleva menetlusdokumendi samaaegselt vahetult ka teistele menetlusosalistele e-kirja teel. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kala, advokaat vaidlustaja lepinguline esindaja 3 RIIGIHANGETE VAIDLUSTUSKOMISJON e-post [email protected] Vaidlustusasja nr: 255-24/259625 Riigihange: Mobiilsete välihaiglate ostmine (viitenumber 259625) Dokumendi esitaja: AS Semetron (vaidlustaja) Esitamise kuupäev: 03.12.2024 Dokument: TÄIENDAV SEISUKOHT MENETLUSOSALISTE ANDMED: Vaidlustaja: AS Semetron rk 10078457, Veerenni tn 51, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10138 Vaidlustaja esindajad: adv. Priit Kala, e-post [email protected] vadv. Arne Ots, e-post [email protected] ja adv. Alan Paas, e-post [email protected] (Ellex Raidla Advokaadibüroo) Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus rk 70009764, Järve tn 34a, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11314 Esindajad: vadv. Erki Fels, adv. Gregor Saluveer, e-post [email protected] Kolmas isik: ühispakkujad MDSC Systems OÜ ja AS Maru Metall vastavalt rk 12765601 ja 10723834, Järvevana tee 5, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10112 ja Kesk tee 10, Ardu alevik, Kose vald, Harju maakond, 75001 Esindaja: vadv. Mart Parind, e-post [email protected] I. VARASEM MENETLUS 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) menetluses on AS Semetron (edaspidi vaidlustaja) 08.11.2024 vaidlustus (edaspidi vaidlustus) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi hankija) konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena läbiviidavas riigihankes „Mobiilsete välihaiglate ostmine” (vnr 259625)(edaspidi riigihange). VAKO kaasas vaidlustuse läbivaatamisse kolmanda isikuna ühispakkujad MDSC Systems OÜ ja AS Maru Metall (edaspidi kolmas isik). 2. 27.11.2024 esitasid vaidlustusele oma kirjalikud vastused hankija (edaspidi hankija 27.11.2024 vastus) ja kolmas isik (edaspidi kolmanda isiku 27.11.2024 vastus). 3. 28.11.2024 teatas VAKO oma kirjaliku menetluse teatega menetlusosalistele vaidlustuse läbivaatamisest kirjalikus menetluses ning määras menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks ning neile vastamiseks. 4. Eeltoodut arvestades esitab vaidlustaja käesolevaga tähtaegselt oma täiendava seisukoha hankija ja kolmanda isiku 27.11.2024 seisukohtade kohta. 5. Taotluse vaidlustaja lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks koos kulude nimekirjaga esitavad vaidlustaja lepingulised esindajad täiendavalt eraldi. RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo | Pärnu mnt 20, Tallinn 10141 | +372 56267475 | [email protected] II. SEISUKOHT 6. Vaidlustaja ei nõustu hankija poolt tema 27.11.2024 vastuses ja kolmanda isiku poolt tema 27.11.2024 esitatud seisukohtadega ning vaidleb neile tervikuna ja täies ulatuses vastu. Vaidlustaja peab hankija ja kolmanda isiku 27.11.2024 vastustes sisalduvaid hankija käsitlusi ja taotlusi põhjendamatuks. Vaidlustaja jääb kõigi oma vaidlustuses esitatud taotluste ja seisukohtade juurde. Hankija ja kolmanda isiku 27.11.2024 vastustes esitatud väited ei anna alust vaidlustuse rahuldamata jätmiseks, mistõttu leiab vaidlustaja jätkuvalt, et vaidlustatavad otsused on vaidlustatavas osas õigusvastased. Seetõttu tuleb vaidlustus rahuldada. i. Vaidlustus tuleb kvalifitseerimise otsuse osas läbi vaadata ja kolmandal isikul puudub sisuliselt nõutud kvalifikatsioon 7. Hankija leiab, et vaidlustaja on minetanud õiguse vaidlustada hankija 08.11.2024 otsust kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta, kuna oleks pidanud seda tegema 24.11.2023 otsuse vaidlustamisega. Hankija selgitab sellega seoses, et hankija sai teha juba riigihanke I ehk taotluste kontrollimise etapis tõendite alusel sisulise otsuse kvalifikatsiooni olemasolu kohta ning viitab sellega seoses õigusliku alusena RHS § 68 lg-le 2.1 8. Hankija küll viitab oma võimalusele teha juba 24.11.2023 sisuline otsus pakkujate kvalifikatsiooni olemasolu kohta, kuid selline teoretiseering ei oma tähtust, kuna hankija ei jaganud vaidlustajale teavet selle kohta, mis alustel ta 24.11.2023 pakkujaid kvalifitseeris ei 24.11.2023 vaidlustajat oma toonastest otsustest teavitades ega ole seda teinud ka hiljem. 9. Hankija poolt viidatud RHS § 68 lg 2 üksnes sätestab hankija kohustuse kontrollida taotluse esitanud taotleja suhtes muuhulgas kvalifikatsiooni vastavalt RHS-is ja RHAD-s sätestatule. See tähendab, et kehtib ja hankijal on võimalus kohaldada RHS § 104 lg-t 6, mille kohaselt on hankijal õigus teha otsus taotleja või pakkuja kvalifitseerimise kohta hankepassis esitatud teabe alusel. See õigus on hankijal sõltumata sellest, kas riigihankes tuli taotlejatel juba koos taotlusega esitada kvalifitseerimiseks nõutud tõendusmaterjal või mitte. Kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide alusel kvalifitseerimise tingimustele vastamise kontrollimise imperatiivne kohustus on hankijal RHS § 104 lg-st 8 tulenevalt alles pärast eduka pakkumuse väljaselgitamist üksnes eduka pakkuja osas. Ning see hankija otsus on RHS § 185 lg 2 p 4 kohaselt vaidlustatav. 10. Seejuures tuleb arvestada, et RHS § 104 lg 7 ls-st 1 tulenevalt on hankijal õigus kontrollida pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni kogu riigihanke vältel. Mistõttu on hankemenetluse erinevates etappides tehtud hankija kvalifitseerimise otsused vaidlustatavad ning vaidlustaja ei ole ka käesoleval juhul minetanud oma õigust vaidlustada hankija 08.11.2024 otsus kolmanda isiku, kui eduka pakkuja kvalifitseerimise kohta. Igal juhul peab konkureerivatel pakkujatel jääma võimalus kaitsta oma õigusi ning vaidlustada selleks hankija otsuseid sõltumata sellest, mis hankemenetluse etapis need on tehtud. 11. Hankija eksib, kui leiab, et isegi hankija 08.11.2024 otsuse kehtetuks tunnistamine VAKO poolt ei mõjutaks hankija poolt 24.11.2023 tehtud otsuse kehtivust.2 RHS § 200 lg-st 6 tulenevalt on vaidlustuse rahuldamisel hankija kohustatud viima VAKO jõustunud otsusega kooskõlla kõik oma riigihanke käigus tehtud otsused. Muuhulgas tähendab see hankijale kohustust vajadusel tühistada oma varasemaid riigihanke käigus tehtud otsuseid. Seejuures juhib vaidlustaja hankija tähelepanu tema RHS § 104 lg 7 ls-st 2 tulenevale kohustusele tühistada oma varasemaid kvalifitseerimise otsuseid ka ilma VAKO otsuseta olukorras, kus hankijale on saanud teatavaks mõni asjaolu, millest nähtub pakkuja või taotleja mittevastavus kvalifitseerimise tingimustele. ii. Kolmanda isiku pakutud tooted peavad vastama juba pakkumuse esitamise hetkel tehnilise kirjelduse tingimustele, millele pakutud tooted aga ei vasta 1 vt hankija 27.11.2024 vastus p 3.3.; 2 vt hankija 27.11.2024 vastus p 3.5. 2 12. Hankija heidab vaidlustajale ette, et viimane ei ole vaidlustuses osutanud ühelegi vastavustingimusele, millele kolmanda isiku pakkumus oleks mittevastav ning samuti, et vaidlustaja väited kõik on spekulatiivsed stiilis „vaidlustajale teadaolevalt“. Samuti selgitab hankija, et RHAD ei eelda, et TK tingimused on täidetud pakkumuste esitamise tähtpäeval ning see ei oleks ka hankelepingu eset arvestades loogiline, kuna ainuüksi Role 2 TK sisaldab veidi vähem kui 900 erinevat nõuet.3 13. Olukorras, kus vaidlustajal ei ole võimalik kolmanda isiku pakkumusega tutvuda, on vaidlustaja poolne sõnakasutus „vaidlustajale teadaolevalt“ igati korrektne, kuid see ei muuda vaidlustaja väiteid a priori spekulatiivseteks. Tulenevalt varasemast koostööst kolmanda isikuga on vaidlustaja teadlik kolmanda isiku pakutud lahenduse omadustest ja saab seega järeldada, millistele TK nõuetele kolmanda isiku pakkumus ei vasta. Hankija vastav kriitika ei ole seetõttu konstruktiivne ning hankija ei ole esitanud mitte ühtegi sisulist vastuargumenti. 14. Samas ei ole aga hankija formaalsed selgitused kooskõlas RHAD-s sätestatuga ning sellisena pigem kinnitavad vaidlustaja väidet, et hankija ei ole sisuliselt kontrollinud kolmanda isiku pakutud lahenduse vastavust TK-le ning on tunnistanud kolmanda isiku pakkumuse vastavaks TK-s sätestatud tingimustele olukorras, kus kolmanda isiku poolt pakkumusega pakutav lahendus tegelikkuses TK-s sätestatud tingimustele ei vasta. 15. Nimelt tundub hankija jätvat tähelepanuta RHAD dokumendis „Vastavustingimused“ sätestatud pakkumuste vastavustingimuse „Registreerimine EUDAMED-is“, mille kohaselt pidi pakkuja tagama, et Role 1 ja Role 2 lahenduste jaoks kasutatavate meditsiiniseadmetega seotud tootjad/vahendajad oleksid registreeritud Euroopa meditsiiniseadmete andmebaasis (EUDAMED), tagamaks meditsiinitehnoloogia ja -varustuse elutsüklit ning selle nõude tagamiseks tuli pakkumuses esitada dokument, mis tõendab meditsiiniseadmetega seotud tootjate/vahendajate kuuluvust Euroopa meditsiiniseadmete andmebaasi (EUDAMED), tagamaks meditsiinitehnoloogia ja -varustuse elutsüklit. 16. Samas on TK-s sätestatud mitmeid nõudeid, mille täitmiseks pidi kolmas isik pakkuma konkreetset meditsiiniseadet, st. nii meditsiiniseadme tootja kui margi ära märkimisega. Juhul kui kolmas isik seda ei ole teinud, siis ei olnud hankijal võimalik sisuliselt kontrollida, kas kolmanda isiku pakkumus täidab eespool viidatud EUDAMED-is registreerimise nõude. Ainult konkreetse meditsiiniseadme nimetamise korral on võimalik hankijal tuvastada selle meditsiiniseadme tootja või vahendaja ning kontrollida, kas too on registreeritud EUDAMED-is. 17. Kõnesolevate meditsiiniseadmega TK nõuete puhul ei oleks ka mõistlikult kuidagi võimalik aktsepteerida, et kolmas isik on oma pakkumuses tõsimeeli märkinud, et hakkab muutma olemasolevat meditsiiniseadet (MD) või veelgi enam seda meditsiiniseadet välja töötama (DV). Arvestades kui keeruline, kulukas ja aeganõudev on ühe meditsiiniseadme arendamine ja EL-i turule toomine, siis oleks täiesti ebareaalne, et kolmas isik arendaks kasvõi ühe TK-s sätestatud nõuetele vastava meditsiiniseadme, rääkimata kõikide TK-s nõutud meditsiiniseadmete arendamisest. 18. Aga isegi kui kolmas isik on sellise ilmselgelt mittetäidetava kinnituse esitanud, siis vähemalt neid TK sätestatud nõudeid, mille täitmine eeldab konkreetse meditsiiniseadmete pakkumist, ei ole võimalik MD ja DV märkega kuidagi täita, kuna see välistaks omakorda EUDAMED-is registreerimise nõude täitmise. Või vähemalt ei oleks hankijal võimalik selle nõude täitmist sisuliselt kontrollida. 19. Vaidlustaja on aga erinevalt hankija alusetust etteheitest viidanud vaidlustuses TK punkti täpsusega mitmetele TK nõuetele, kus kolmas isik on pakkunud selliseid meditsiiniseadmeid, mille pakkumiseks ja elutsükli tagamiseks puudub kolmandal isikul selleks vajalik vastava meditsiiniseadmete tootja esindusõigus. Vaidlustaja on vaidlustuses nimetanud konkreetselt vastavad meditsiiniseadmete tootjad, mida kolmas isik nende nõuete täitmiseks pakub. Kui kolmas isik on teadvalt pakkunud meditsiiniseadmeid, mille pakkumuseks ja elutsükli 3 vt hankija 27.11.2024 vastus p-id 3.10., 3.11. ja 3.15. 3 tagamiseks tal esindusõigus puudub, siis on sisuliselt tegemist teadlikult valeandmete esitamisega. 20. Käesolevaga esitab vaidlustaja meditsiiniseadmete tootja Fritz Stephan GmbH kinnituse, et kolmandal isikul puudub nende poolt toodetud mistahes meditsiiniseadmete edasimüügiõigus või muu esindusõigus, sh. meditsiiniseadmete osas teenuste osutamiseks (lisa 1). Nagu vaidlustaja selgitas vaidlustuse p-s 32.1.2, on viidatud punktis osundatud TK nõuete täitmiseks kolmas isik pakkunud Fritz Stephan tooteid. Kuna kolmandal isikul puudub õigus nimetatud tooteid pakkuda, ei saa kolmanda isiku pakkumus TK nõudeid täita. 21. Raamlepingu p 1.3.4. kohaselt peab pakkujal juba raamlepingu sõlmimise hetkeks selline esindusõigus olemas olema. Järelikult ei ole kolmanda isikuga raamlepingu sõlmimine lubatav. Arvestades, et nii hankija kui kolmas isik soovivad tungivalt kohe raamlepingut sõlmida, siis põhimõtteliselt kinnitab vaidlustaja poolt esitatud tõend seda, et isegi kui leping sõlmitakse, rikuks kolmas isik raamlepingut kohe selle sõlmimise hetkel. iii. Lõplikes pakkumustes oli lubatud muuta üksnes pakkumuse maksumust, kuid kolmas isik on lisaks pakkumuse maksumusele muutnud vastupidiselt lubatule ka muid hinnatavaid näitajaid 22. Hankija väidab, et keeldu, millele vaidlustaja tugineb ja mis lubab muuta üksnes pakkumuse maksumust, ei ole olemas, kuna vaidlustaja poolt osundatud HD p-ist 2.11. ei tulene keeldu muuta teisi hinnatavaid näitajaid (garantiiaeg, remont- ja hooldustööde tunnihind, koolitusprogrammi tunnihind), sest kui nende näitajate muutmine lõplikus pakkumuses oleks keelatud, peaks see olema RHAD-is sõnaselgelt ette nähtud (nt. „/.../muuta ainult pakkumuse maksumust“).4 23. Mingil põhjusel ei soovi hankija omaks võtta ega järgida tema enda poolt RHAD-s kirjalikult sätestatud nõudeid ja tegeleb VAKO eksitamisega. Rääkimata soovimatusest järgida õigusaktidest tulenevaid üldtunnustatud põhimõtteid. 24. Nii polemiseerib hankija riigihankes justkui vaidlustaja poolt väidetud keelu puudumise üle. Samas kui vaidlustaja on vaidlustuses väitnud, et hankija on riigihankes kehtestanud piirid, millises ulatuses on lubatud lõplikke pakkumusi muuta. 25. Sisuliselt on aga hankija oma käsitlustes ekslik. Nimelt jätab hankija tähelepanuta mõned olulised printsiibid. 26. Esiteks kehtib avalikus õiguses põhimõte, et kõik mis ei ole lubatud, on keelatud. Ning riigihankeõigus kahtlemata on avaliku õiguse osis. Vähemalt puudub vaidlus selles, et haldusõiguse üldpõhimõtted kehtivad ka riigihankeõiguses. 27. Teiseks kehtib spetsiifiliselt riigihankeõiguses RHS § 3 p-ide 1, 2 ja 3 alusel riigihanke korraldamisel muuhulgas läbipaistvuse ja kontrollitavuse üldpõhimõte, mille kohaselt on üldjuhul igasugune pakkumuse muutmine pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva keelatud. 28. Sellest tulenevalt on kõnesolevad RHAD-s pakkumuse muutmise keelu puudumise suunalised hankija käsitlused täiesti ainetud, kuna ilma vaidlustaja poolt osundatud HD p 2.11. ls-ta 2 oleks riigihankes igasugune pakkumuste muutmine eelpool toodud printsiipidest tulenevalt üleüldse keelatud. Teisisõnu annab just kõnesolev HD p 2.11. ls 2 üldse loa pakkumuse muutmiseks ning kehtestab selle ulatuse. 29. Vastupidise hankija arusaamise paikapidavus tõstataks igati õigustatud küsimuse, et juhul kui vastavalt hankija nägemusele oleks pakkumuste muutmine olnud ilma sõnaselge keeluta piirideta lubatud (millega vaidlustaja ei nõustu), siis jääb arusaamatuks, et milleks oli hankijal sellisel juhul üleüldse vaja lisada HD-sse kõnesolev HD p 2.11. ls 2. 30. Hankija selgitus, et HD p 2.11. ls 2 sõnaselgusest jääb puudu sõna „ainult“ on otsitud ega ole sellisena tõsiseltvõetav. See, mida hankija oli HD p 2.11. ls-st 2 tulenevalt lubanud pakkumuses muuta on piisavalt ühemõtteline, et ei vaja mingeid täiendavaid rõhutusi. Riigihankeõiguses ja 4 vt hankija 27.11.2024 vastus p-id 3.17. ja 3.18. 4 -praktikas on eraldi mõisted „pakkumuse maksumus“ vs. „muud hinnatavad numbriliselt väljendatavad pakkumuste näitajad“ üldteada ning nende eristamine selge. Näiteks on RHS § 85 lg-st 4 nähtuvalt ilmne, et pakkumuse maksumusest tuleb eristada ka muid pakkumuse komponente, mis mõjutavad pakkumuse majanduslikku soodsust. Puudub vaidlus selle üle, et hankija on lisaks pakkumuse maksumusele hinnanud ka muid pakkumuse omadusi (sh. garantiiperioodi pikkust). Vastavat eristust on hankija ka jälgitavalt viljelenud antud riigihanke RHAD-s. 31. Siinkohal on ka sobiv juhtida tähelepanu hankija poolt viidatud tõlgendusreeglite5 mittevajalikkusele, kuna nagu hankija isegi selgitab, tekib vajadus nende rakendamise järele alles olukorras, kui HD p 2.11. ls 2 oleks mitmeti tõlgendatav. Sellist ebaselgust antud juhul aga ei esine. Eriti veel kui arvestada täiendavalt hankija poolt teabevahetuses selle sätte kohta antud selgitust. 32. Seejuures väärib märkimist, et hankija annab ka sellele tõlgendusreeglile ilmselgelt ebakorrektse käsitluse. Nimelt on võimatu nõustuda hankija arusaamaga, et imperatiivset hanketingimust tuleb tõlgendada seda rikkunud ettevõtjale soodsamalt ja lubada konkurentsi laiendamise huides hanketingimusi rikkunud ettevõtjatel jätkata hankemenetluses. Selline hankija käsitlus on reljeefses vastuolus mitmete riigihanke korraldamise põhimõtetega ning seaks küsimuse alla üleüldse riigihanke alusdokumentides nt. pakkumustele vastavuse tingimuste kehtestamise, kuna vähemal või rohkemal määral oleksid need konkurentsi piiravad. Päris kindlasti ei ole olemas sellist hankija poolt kirjeldatud põhimõtet, mille kohaselt tuleks hanketingimusi tõlgendada ebaausat konkurentsi soodustaval viisil ning viisil mis determineeriks RHAD-s sätestatud imperatiivsete hanketingimuste selektiivse järgimise. 33. Hankija lähenemine konkurentsi puudutavatele küsimustele on hankija 27.11.2024 vastuses läbivalt defektne. 34. Nii näeb hankija vastuolu läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõttega küll seoses kolmanda isikuga juhul, kui hankija ei aktsepteeriks kolmanda isiku pakkumust,6 mida on muudetud HD p 2.11. ls-s 2 sätestatud loast ulatuslikumalt, kuid jätab märkamata, et sellist kolmanda isiku pakkumust aktsepteerides rikub hankija läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet vaidlustaja suhtes, kes on erinevalt kolmandast isikust muutnud oma pakkumust kooskõlas HD p-i 2.11. ls-ga 2. 35. Samavõrd on alusetu hankija mure eelise andmise pärast pakkujale, kes sai esialgses pakkumuses ülejäänud hinnatavate näitajate eest kõige enam punkte, kuna ülejäänud pakkujad oleksid siis sunnitud ainuüksi sellest keelust tulenevalt lõplikus pakkumuses hinda oluliselt alla laskma, et konkurentsis püsida.7 Jääb mulje nagu hankija jaoks ei oleks algsete pakkumuste esitamise näol tegemist ettevõtjate vahelise konkureerimisega. Selline arusaam aga ei ole õige. Kõikidel pakkujatel on ühtemoodi võrdsed võimalused kujundada oma algses pakkumuse kõiki hinnatavaid näitajaid selliselt, et olla ise see pakkuja, kes saab algses pakkumuses parimad punktid nende hinnatavate näitajate eest, mida lõplikus pakkumuses enam muuta ei saa. 36. Siinkohal tuleb peatuda ühel hankija väärarusaamal, mis ilmselt selgitab hankija konkurentsiküsimuse puuduliku lähenemise päritolu. Nimelt leiab hankija, et on tavapärane, et pakkujad lisavad esialgsele pakkumusele suurema kasumimarginaali selleks, et konkurente eksitada8 ning et hankija eesmärk ei olnud korraldada riigihanget nii, et juba esialgsete pakkumuste pinnalt on sisuliselt võimalik võitja kindlaks teha.9 Hankija ei ole küll näidanud, millistele faktilistele ajaoludele rajaneb vastav hankija arvamus pakkujate tavapärasest käitumisest „kahe-etapilises“ menetluses, kuid mis peamine, siis antud riigihankes ei pea see 5 vt hankija 27.11.2024 vastus p 3.21.; 6 vt hankija 27.11.2024 vastus p 3.18. viimane lause; 7 vt hankija 27.11.2024 vastus p 3.20.; 8 vt hankija 27.11.2024 vastus p 3.27. viimane lause.; 9 vt hankija 27.11.2024 vastus p 3.20. viimane lause. 5 hankija väide absoluutselt paika. Nimelt on hankija märkinud HD p 2.8. ls 2 ekstra rasvases kirjas, et pakkujad pidid antud juhul arvestama, et hankija ei pea korraldama läbirääkimisi ja võib teha otsused esialgsete pakkumuste põhjal. Seega oleks antud riigihankes hankija poolt spekuleeritud pakkujate konkurentide eksitamisele suunatud käitumine lühinägelik ja pakkuja enda jaoks sedavõrd riskantne, et selle viljelemise ühegi pakkuja poolt võib sisuliselt välistada. 37. Hankija poolt vaidlustajale vale etteheitmine seoses vaidlustaja ja hankija vahel HD p 2.11. ls-t 2 puudutava teabevahetusega10 on põhjendamatu ja reljeefses vastuolus asjakohaste faktidega, millele hankija ka ise viitab. Esiteks on oluline märkida, et vaidlustaja primaarne väide on, et alus hankijal lubada muuta üksnes pakkumuse maksumust tuleneb ikkagi HD p 2.11 ls-st 2. Mistõttu on hankija poolt seoses teabevahetusega tõstatatud kogu diskussioon suuresti asjatu. 38. Kuid vaidlustaja siiski juhib hankija tähelepanu asjaolule, et vaidlustaja küsimus koosnes kahest osast, kus vaidlustaja palus hankijal täpsustada nii seda, kas hankija üldse lubab pakkumuse maksumust muuta ning ka seda, et kui hankija seda lubab, et siis kas vaidlustaja saab õigesti aru pakkumuse maksumuse muutmise lubatavast ulatusest. Ning on selgelt näha, et hankija vastas vaidlustaja mõlemale küsimusele, kinnitades, et lõplike pakkumuste esitamisel võib muutuda pakkumuse maksumus. See hankija selgitus oli ühtemoodi nähtav kõigile pakkujatele ning selle selgituse ja HD p 2.11. ls 2 koosmõjus ei saanud jääda ühelgi pakkujal kaheti mõistmist, et lõplikes pakkumustes on lubatud muuta üksnes pakkumuse maksumust. 39. Hankija esitab nüüd vaidlustusmenetluses sellise otsitud tõlgenduse nagu ta esitab, mis on eelkõige kannustatud soovist distantseeruda enda poolt HD p-i 2.11. ls-s 2 sätestatud üksnes pakkumuse maksumuse muutmise lubatavuse nõudest ja sellega seoses teabevahetuse raames antud selgitusest. Juhul kui asjad oleks nii nagu hankija püüab kunstlikult näidata, et hankija oleks vastanu kitsalt küsimusele, kas pakkumuse maksumuse muutmine on lubatud, siis olekski hankija võinudki piirduda sellise kitsa vastusega. Ometi on hankija pidanud vajalikuks anda laiendatu vastuse küsimusele ja selgitanud täiendavalt, et pakkumuste esitamisel võib muutuda pakkumuse maksumus. 40. Seejuures olgu märgitud, et ka esimese vastuse variandi korral ei oleks käesoleva vaidluse seisukohast mingisugust erinevust, sest isegi kui hankija oleks vastanud nii kitsalt kui a la „Jah, lubab“ vms., siis säiliks HD p-i 2.11. ls-s 2 sätestatu, mis piiritleb, et vastava hankija loa korral on lubatud muuta üksnes pakkumuse maksumust. 41. Ühestki hanke alusdokumendi tingimusest ei järeldu, et lisaks pakkumuse maksumusele võis muuta ka muid hinnatavaid numbriliselt väljendatavaid pakkumuse näitajaid (nt. nagu garantiiperioodi kestus). Seoses hankija väidetega seoses HD p 2.11. l-ga 211 selgitame, et vaidlustaja ei väida, et muuta poleks lubatud pakkumuse maksumuse moodustavaid erinevaid komponente (Role 1 ja Role 2 erinevate moodulite maksumused). Sellest ei ole siiski võimalik kuidagi tuletada, et muuta võis ka muid hinnatavaid numbriliselt väljendatavaid pakkumuse näitajaid (nt. nagu garantiiperioodi kestus), mis ei olnud osaks pakkumuse maksumuse moodustumisel. iv. Hankijal oleks pidanud tekkima kahtlus kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses ja kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal 42. Hankija leiab, et tal ei tekkinud ega pidanud tekkima alapakkumuse kahtlust sellest, et kolmas isik on oma esialgse pakkumusega võrreldes vähendanud lõplikus pakkumuses maksumust ca 17%.12 43. Kolmanda isiku esindaja käesolevas vaidlustusasjas on õiguskirjanduses seoses konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluses lõplike pakkumuste esitamisega avaldanud järgmise seisukoha: „ ... kui pakkuja on muutnud oma esialgset pakkumust küll 10 vt hankija 27.11.2024 vastus p 3.19.; 11 vt hankija 27.11.2024 vastus p 3.18. esimene lause; 12 vt hankija 27.11.2024 vastus p 3.27. 6 läbirääkimistel arutatu piires, ent on lisaks sellele nt hinda alandanud oluliselt enam, kui pakkumuse muud muudetud aspektid seda õigustaksid, ei saa välistada, et võib olla alust kaaluda muudetud pakkumuse tagasilükkamist põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse regulatsioonile tuginedes.“13 44. Vaidlustaja jagab seda kolmanda isiku esindaja poolt avaldatud õigusteaduslikku seisukohta. Vaidlustaja leiab, et antud riigihankes kasutatud hankemenetluse korral ei ole alapakkumuse kontekstis kohane mitte võrrelda omavahel pakkujate pakkumuste maksumuste erinevusi, vaid omavahel tuleb võrrelda pakkujate algse ja lõpliku pakkumuse maksumuse muutuse ulatust. 45. Antud riigihankes ei muutnud hankija läbirääkimiste tulemusel mitte midagi, ent kolmas isik on muutnud oma lõpliku pakkumuse maksumuse võrreldes algse pakkumuse maksumusega 1 586 484,00 euro võrra odavamaks. Ning seda vastupidiselt hankija ekslikule arusaamale14 olukorras, kus HD p 2.8. ls 2 kohaselt pidid pakkujad juba oma algse pakkumuse maksumuse kujundamisel arvestama, et selle põhjal võib selguda edukas pakkuja. Kolmanda isiku poolne hinnamuutus oleks tähelepanuväärne isegi juhul, kui vastaks tõele hankija teooria (millega vaidlustaja ei nõustu), et kolmas isik lisavas esialgsele pakkumusele suurema kasumimarginaali selleks, et konkurente eksitada.15 46. Hankija laveerib seoses kolmanda isiku pakkumuse maksumuse muutusega erinevate suhtarvudega, mis aga on selgelt eksitav tegevus ning suhtarvude kõrval oleks igati põhjendatud vaadata ka absoluutnumbreid. 47. Nii jääb hankijal tähelepanuta, et võrreldes omavahel kolmanda isiku ja vaidlustaja algse ja lõpliku pakkumuse maksumuse muutust, siis on kolmas isik teinud seda nii suht- kui ka absoluutarvudes peaaegu 2,5 (sic!) korda suuremas ulatuses kui vaidlustaja. Selles kontekstis ei ole hankija poolne kõnelemine anomaaliate puudumisest tõsiseltvõetav. 48. Vaidlustaja alandas võrreldes algse pakkumusega oma lõpliku pakkumuse maksumust 8 794 718,00-8 121 981,00=672 737,00 euro võrra, ehk ca 7,65%. Kolmanda isiku vastavad numbrid olid teadupärast 9 183 577,00-7 597 093,00=1 586 484,00 eurot (ca 17,28%). 49. On eluliselt usutav ja reaalne, et vaidlustaja ca 7,65% hinnaalandusega maksumus katab jätkuvalt kõik Role 1 ja Role 2 valmistamisega seotud kulud, samas kui kolmanda isiku ca 17,28% hinnaalandusega maksumuse puhul võib selle seada tõsise kahtluse alla. Seega ilmselgelt oleks hankijal seoses kolmanda isiku pakkumusega pidanud tekkima vähemalt alapakkumuse kahtlus. 50. Seejuures tuleb ka silmas pidada, et erinevalt kolmanda isiku pakkumusest ei pidanud vaidlustaja oma pakkumuse maksumuses arvestama kogu pakutava Role 1 ja Role 2 lahenduse arendamiskuluga, sest vaidlustaja pakub valmis lahendust. Samas kui kolmas isik peab alles asuma pakutavat lahendust arendama. See asjaolu on hankijale esitatud pakkumuste pinnalt ka nähtav ja teada. 51. Lõppeks rõhutab vaidlustaja veelkord, et tegemist on üksnes ühe Role 1 + Role 2 komplekti maksumusega, kuid riigihanke tulemusel sõlmitava raamlepingu raames tõenäoliselt ei piirduta ainult ühe Role 1 + Role 2 komplekti hankimisega. Mistõttu hakkab korrelatsioonis tellitavate Role 1 + Role 2 komplektide arvuga kasvama tõenäosus, et kolmas isik ei ole suuteline tema poolt riigihankes pakutud Role 1 ja Role 2 komplekti maksumusega raamlepingut täitma. Sellise olukorra ennetamine ja välistamine aga on RHS-is sätestatud alapakkumuse instrumendi mõte ja eesmärk. v. Kolmanda isiku 27.11.2024 vastus vaidlustusele 52. Kolmanda isiku 27.11.2024 vastus sisuliselt sekundeerib hankija 27.11.2024 vastuses esitatud käsitlustele ja tugineb üldjoontes samadele positsioonidele. Mistõttu on vaidlustaja poolt käesolevas menetlusdokumendis hankija 27.11.2024 vastuse suhtes väljendatud seisukohad 13 M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2019, RHS § 71 komm-d, p-id 5 ja 6; 14 vt hankija 27.11.2024 vastus p 3.27. viimane lause; 15 vt käesoleva menetlusdokumendi p 36. 7 sisult kohased ka kolmanda isiku 27.11.2024 vastuse suhtes. 53. Vaidlustaja ei hakka menetlusökonoomia printsiibist lähtuvalt täiendavalt eraldi veel kolmanda isiku 27.11.2024 vastuses esitatud väidete suhtes neid enda poolt hankija 27.11.2024 vastuse suhtes juba esitatud seisukohtasid ümber kirjutama. Vaidlustaja on juba märkinud ja kordab seda siinkohal, et vaidlustaja jääb kolmanda isiku 27.11.2024 vastuses esitatuga eriarvamusega ja nende käsitlustega ei nõustu. 54. Vaidlustaja palub VAKO-l arvestada vaidlustaja käesolevas menetlusdokumendis esitatud seisukohad esitatuks ka kolmanda isiku 27.11.2024 vastuse suhtes. Vaidlustaja piirdub üksnes mõningate täiendavate seisukohtadega. 55. Selguse huvides märgib vaidlustaja, et kolmanda isiku 27.11.2024 vastuse: (i) p-ide 26-39 suhtes on sisuliselt kohased vaidlustaja käesoleva menetlusdokumendi p-ides 7-11 esitatud põhjendused; (ii) p-ide 41-52 suhtes on sisuliselt kohased vaidlustaja käesoleva menetlusdokumendi p-ides 12-21 esitatud põhjendused; (iii) p-ide 53-58 suhtes on sisuliselt kohased vaidlustaja käesoleva menetlusdokumendi p-ides 22-41 esitatud põhjendused; (iv) p-ide 59-71 suhtes on sisuliselt kohased vaidlustaja käesoleva menetlusdokumendi p-ides 42-51 esitatud põhjendused. 56. Kolmanda isiku 27.11.2024 vastuse p-ides 12-25 esitatu näol on tegemist kolmanda isiku subjektiivse arvamusega asjast, kuid mis ei pretendeeri tõele ja on vaidlustuse lahendamise seisukohast üleliigne. Seetõttu ei pea kolmas isik vajalikuks asjatult koormata käesolevat menetlust mittevajaliku diskussiooniga ja neile kolmanda isiku käsitlustele veel omaltpoolt kuidagi eraldi vastata. Mis aga ei tähenda, et vaidlustaja nendega vähimalgi määral nõustuks. III. MENETLUSLIKUD AVALDUSED 57. Teavitus VAKO-le edastatava menetlusdokumendi saatmisest teistele menetlusosalistele. Vaidlustaja lepingulised esindajad teavitavad käesolevaga VAKO-t, et vastavalt VAKO soovile edastavad allakirjutanud käesoleva menetlusdokumendi samaaegselt vahetult ka teistele menetlusosalistele e-kirja teel. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kala, advokaat Arne Ots, vandeadvokaat Alan Paas, advokaat AS Semetron esindaja AS Semetron esindaja AS Semetron esindaja Lisad vastavalt käesoleva menetlusdokumendi tekstis viidatule. 8
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel