Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete vaidlustuskomisjon Lõkke 5, Tallinn [email protected] 3. detsember 2024 Vaidlustaja: Auricu OÜ Registrikood 11378999 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Kaisa Lumiste Advokaadibüroo GAVER Turu 2, Tartu 51004 Tel: +372 507 0011 E-post: [email protected] Hankija: Jõgeva Sotsiaalkeskus „Elukaar“ OÜ Registrikood 10695523 Roosi tn 6a, Jõgeva 48305 E-post: [email protected] Kolmas isik: Jõgeva Ehitus OÜ Registrikood 10241934 Tallinna mnt 7, Jõgeva 48305 E-post: [email protected] TAOTLUS MENETLUSKULUDE HÜVITAMISEKS riigihankes nr 285743 RESOLUTSIOON: 1. Palun määrata kindlaks ning mõista hankijalt Jõgeva Sotsiaalkeskus „Elukaar“ OÜ vaidlustaja Auricu OÜ kasuks välja menetluskulud summas 2709,67 eurot. 2. Palun kanda menetluskulude hüvitis Advokaadibüroo GAVER OÜ arvelduskontole nr EE262200221072283401. I. ASJAOLUD 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni menetluses on Auricu OÜ vaidlustus riigihankes nr 285743. 2. Riigihangete vaidlustuskomisjon andis enese 28. novembri 2024 teatega menetlusosalistele aega kuni 3. detsembrini, et esitada asjas täiendavaid menetlusdokumente, sh ka menetluskulude taotlusi. Käesolevaga esitab Auricu OÜ (edaspidi: vaidlustaja) enese menetluskulude nimekirja. II. MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 3. RHS § 198 lg 1 järgi vaidlustusmenetluse lõppemisel RHS § 197 lõike 1 punktis 3 või 7 sätestatud alusel või punktis 5 nimetatud vaidlustuse või punktis 6 nimetatud kahju hüvitamise taotluse Advokaadibüroo GAVER | Turu 2, 51004 | +372 507 0011 | [email protected] | www.gaver.ee  täieliku rahuldamisega mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu täies ulatuses, tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja kantud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. RHS § 199 lg 1 järgi taotlus lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks koos kulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, esitatakse vaidlustuskomisjonile vaidlustuse läbivaatamiseks peetaval istungil, või kui vaidlustus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses, hiljemalt käesoleva seaduse § 196 lõikes 3 sätestatud täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise tähtpäevaks. Vaidlustuse läbivaatamiseks peetaval istungil osalemisega seotud lepingulise esindaja kulude nimekiri esitatakse vaidlustuskomisjonile ühe tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. 4. Vaidlustaja kinnitab, et tema ja Advokaadibüroo GAVER OÜ vahel on sõlmitud õigusteenuse osutamise leping, mille alusel osutab vandeadvokaat Kaisa Lumiste vaidlustajale õigusabi riigihankes nr 285743. Õigusteenuse osutamise lepingu alusel on Auricu OÜ-l tekkinud kohustus tasuda osutatud õigusteenuse eest. 5. Vaidlustaja esitab käesolevaga menetluskulude nimekirja, milles toob välja lepingulise esindaja tasu suuruse arvestamise aluseks olevad tema poolt tehtud toimingud: Kuupäev Kommentaarid Kestvus Summa EUR 15.11.2024 Tutvumine kliendi edastatud materjalidega, olukorra 2h 45m 385,00 analüüs seoses võimaliku vaidlustuse esitamise perspektiividega, ülevaatliku e-kirja koostamine võimaliku vaidlustuse perspektiivide osas 20.11.2024 Vaidlustuse koostamine 45m 107,33 20.11.2024 Vaidlustuse koostamine (jätk) 2h 02m 287,00 21.11.2024 Vaidlustuse koostamine (jätk) 2h 32m 354,67 21.11.2024 Vaidlustuse ülevaatus ja täiendamine, edastamine 1h 00m 140,00 kliendile tagasiside saamiseks e-kirja teel koos selgitustega 26.11.2024 Tutvumine vaidlustuse teatega, edastamine kliendile 10m 23,33 teadmiseks koos selgitustega e-kirja teel 28.11.2024 Tutvumine VAKO teatega, esialgne tutvumine 20m 46,67 hankija ja kolmanda isiku selgitustega, olukorra analüüs, edastamine kliendile teadmiseks koos selgitustega 28.11.2024 Hankija ja kolmanda isiku seisukohtadega tutvumine 13m 32,67 28.11.2024 Konsultatsioon kliendiga telefoni teel 10m 23,33 2  28.11.2024 Hankija ja kolmanda isiku vastustele seisukoha 1h 38m 231,00 koostamine 29.11.2024 Menetluskulude nimekirja koostamine 30m 70,00 02.12.2024 Hankija ja kolmanda isiku vastusele seisukoha 1h 08m 158,67 koostamine (jätk) 03.12.2024 Hankija ja kolmanda isiku vastusele seisukoha 1h 15m 175,00 koostamine (jätk) 03.12.2024 Menetluskulude nimekirja koostamine (jätk) 15m 35,00 14h 43m 2069,67 6. Advokaadibürooga GAVER sõlmitud lepingu kohaselt maksab lepingulise esindaja töötund 140 eurot, millele lisandub käibemaks. 7. Võttes arvesse lepingulise esindaja töötunni hinda, on tehtud toimingutega seoses tekkinud vaidlustajale kulu kokku summas 2069,67 eurot. Täiendavalt on vaidlustajal tekkinud vaidlustusmenetluses menetluskulu riigilõivu tasumise näol, mille suuruseks oli 640 eurot. Riigilõivu tasumise kohta on esitatud maksekorraldus koos vaidlustusega. Eelnevate toimingutega seoses on tekkinud vaidlustajal menetluskulu kokku summas 2709,67 eurot (2069,67 eurot õigusteenus käibemaksuta + 640 eurot riigilõiv). 8. Vaidlustaja leiab, et lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kooskõlas menetlustoimingute hulga ja menetlustoimingute tegemisele kulunud ajaga. Riigilõivu suurus on sätestatud seadusega. 9. Vaidlustaja esindaja on oma tunnihinna määramisel tuginenud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt peetakse 140 euro suurust tunnihinda põhjendatuks.1 10. RHS § 199 lg 2 järgi lepingulise esindaja kulude väljamõistmist taotleval menetlusosalisel tuleb kinnitada, et kõik lepingulise esindaja kulude nimekirjast nähtuvad kulud on kantud seoses vaidlustusmenetlusega. Vaidlustaja kinnitab, et kõik käesolevale menetluskulude nimekirjale lisatud arvetelt nähtuvad lepingulise esindaja toimingud ja kulutused on kantud seoses käesoleva vaidlustusasjaga. 11. Vaidlustaja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu saab lepingulise esindaja kuludelt tasutud käibemaksu tasaarvestada. Seetõttu on hüvitamisele kuuluvad menetluskulud esitatud käibemaksuta, st käibemaksu hüvitamist ei taotleta. 12. Eelnevast tulenevalt on Auricu OÜ menetluskulud, mille hüvitamist taotletakse, kokku 2709,67 eurot. III. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 13. Käesolev dokument on edastatud allakirjutanu poolt Riigihangete vaidlustuskomisjonile e-posti teel aadressile [email protected], hankija Jõgeva Sotsiaalkeskus "Elukaar" OÜ esindajale e-posti teel aadressile [email protected] ning kolmanda isiku Jõgeva Ehitus OÜ esindajale e-posti teel aadressile [email protected]. 1 Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-3785 (punkt 31.4) pidanud põhjendatuks kuni 200-eurost tunnihinda, millele lisandub käibemaks. 3 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Lumiste Vandeadvokaat, Auricu OÜ lepinguline esindaja 4 Riigihangete vaidlustuskomisjon Lõkke 5, Tallinn [email protected] 3. detsember 2024 Vaidlustaja: Auricu OÜ Registrikood 11378999 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Kaisa Lumiste Advokaadibüroo GAVER Turu 2, Tartu 51004 Tel: +372 507 0011 E-post: [email protected] Hankija: Jõgeva Sotsiaalkeskus „Elukaar“ OÜ Registrikood 10695523 Roosi tn 6a, Jõgeva 48305 E-post: [email protected] Kolmas isik: Jõgeva Ehitus OÜ Registrikood 10241934 Tallinna mnt 7, Jõgeva 48305 E-post: [email protected] SEISUKOHT riigihankes nr 285743 RESOLUTSIOON: 1. Palun rahuldada Auricu OÜ 25. novembri 2024 vaidlustus Jõgeva Sotsiaalkeskus „Elukaar“ OÜ 14. novembri 2024 otsustele. 2. Palun jätta menetluskulud Jõgeva Sotsiaalkeskus „Elukaar“ OÜ kanda. I. MENETLUSE KÄIK 1. Auricu OÜ (edaspidi: vaidlustaja) osales Jõgeva Sotsiaalkeskus „Elukaar“ OÜ (edaspidi: hankija) riigihankel „Hooldekodu hoone fassaadide rekonstrueerimine II etapp“ (viitenumbriga 285743). 2. Hankija 14. novembri 2024 otsusega tunnistati edukaks Jõgeva Ehitus OÜ (edaspidi: kolmas isik) pakkumus maksumusega 161 390 eurot kui pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaim pakkumus. 3. Auricu OÜ esitas 25. novembril Riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse Jõgeva Sotsiaalkeskus „Elukaar“ OÜ 14. novembri 2024 otsustele. 4. Kolmas isik Jõgeva Ehitus OÜ esitas 27. novembril 2024 enese vastuse, millega vaidles vaidlustusele vastu. Advokaadibüroo GAVER | Turu 2, 51004 | +372 507 0011 | [email protected] | www.gaver.ee 5. Hankija Jõgeva Sotsiaalkeskus „Elukaar“ OÜ esitas 28. novembril 2024 enese vastuse, millega palus jätta vaidlustuse rahuldamata ning kinnitas, et ei leidnud tõendeid kogumis hinnates, et pakkumuse maksumus oleks põhjendamatult madal. 6. Riigihangete Vaidlustuskomisjon edastas 28. novembril 2024 teate nr 12.2-10/232, millega teatas, et vaatab vaidlustuse läbi kirjalikus menetluses ja teeb otsuse 27. detsembril 2024. Lisaks selgitati teates, et lähtudes RHS § 196 lõikest 3 on menetlusosalistel võimalik esitada vaidlustuskomisjonile täiendavaid selgitusi ja dokumente kuni 3. detsembrini 2024 ning selleks hetkeks laekunud selgitustele on teistel menetlusosalistel võimalik vastata ja esitada omapoolseid seisukohti 6. detsembrini 2024. 7. Käesolevaga esitab vaidlustaja oma seisukoha kolmanda isiku 27. novembri 2024 vastuse osas ja hankija 28. novembri 2024 vastuse osas. Lisaks esitab vaidlustaja ka menetluskulude hüvitamise taotluse, seda aga eraldi dokumendina. Eelnevast tuleneval on käesolev seisukoht esitatud tähtaegsena. II. SEISUKOHT 8. Esmalt peab vaidlustaja vajalikuks adresseerida hankija ja kolmanda isiku vastustes toodud seisukohta, et vaidlustaja on esitanud vaidlustuse hilinenult. 9. RHS § 189 lg 1 sätestab, et vaidlustus peab olema laekunud vaidlustamiskomisjonile 10 päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Vaidlustaja nõustub hankijaga ja kolmanda isikuga selles osas, et kuna vaidlustaja sai otsusest teada 14. novembril 2024, oli vaidlustuse esitamise tähtpäev 24. november 2024. Siinkohal on oluline TsÜS § 136 lg 8, mille kohaselt kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Sellest põhimõttest lähtub ka vaidlustuskomisjon oma praktikas. Kuivõrd 24. november 2024 oli pühapäev, oli seega vaidlustuse esitamise tähtpäev 25. november 2024. Vaidlustaja jääb enese seisukoha juurde, et vaidlustus on esitatud tähtaegselt. 10. Teiseks, hankija on enese vastuses selgitanud, et kolmas isik on hankijale esitanud kinnituse, et tema töötajate keskmine töötasu võrdlusperioodil (märts 2024 kuni august 2024) on 1089 eurot, seega kolmanda isiku keskmine töötasu võrdlusperioodil on vähemalt 60% keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas. Hankija on tõendina esitanud kolmanda isiku kinnituse kuupäevaga 13. november 2024, mille on allkirjastanud kolmanda isiku juhatuse liige. Kinnituses on kirjas: „OÜ Jõgeva Ehitus keskmine töötasu 6 kuul (märts 2024 kuni august 2024) Maksu- ja Tolliameti andmetel on 1089 eurot“. Ka kolmas isik on enese vastuses selgitanud, et on esitanud hankijale 13. novembril 2024 kinnituse, mille kohaselt kolmas isik ise kinnitab, et tema keskmine töötasu kuuel kuul (märts 2024 kuni august 2024) on Maksu- ja Tolliameti andmetel 1089 eurot. 11. Kuigi hankija ja kolmas isik on enese vastustes asunud seisukohale, et kolmas isik on esitanud kinnituse, mille kohaselt on Maksu- ja Tolliameti andmetel kolmanda isiku keskmine töötasu võrdlusperioodil mõnevõrra suurem inforegistris näidatud keskmisest töötasust, on vaidlustaja seisukohal, et eelnimetatud kinnitus ei vasta nõuetele. 12. RHS § 115 lg 3 järgi nõuab hankija RHS § 155 lg 2 p 2 sätestatu tuvastamiseks pakkujalt pakkuja ja pakkumuses nimetatud alltöövõtja asukohariigi pädeva ametiasutuse sellise tõendi esitamist, milles kajastuvad järgmised andmed: 1) pakkuja makstud keskmine töötasu võrdlusperioodi jooksul; 2) iga pakkumuses nimetatud alltöövõtja keskmine töötasu võrdlusperioodi jooksul; 3) 2  pakkuja ja pakkumuses nimetatud alltöövõtja asukohariigi hankelepingu esemele vastava valdkonna keskmine töötasu võrdlusperioodiga samal ajavahemikul. RHS § 115 lg 4 kohaselt kui pakkujal ei ole temast mitteoleneval põhjusel võimalik esitada lõikes 3 nimetatud tõendit, võib pakkuja esitada muu asjakohase tõendusmaterjali, mis võimaldab hankijal otsustada, kas nõuda selgitust või mitte. Vajaduse korral võib hankida tõendusmaterjali ise leida. 13. Käesoleval juhul on ilmne, et asukohariigi pädev asutus RHS § 115 lg 3 järgi on Eesti Vabariigis Maksu- ja Tolliamet. Kuigi kolmas isik on koostanud dokumendi, mille pealkirjaks on kinnitus ning selle on allkirjastanud kolmanda isiku juhatuse liige, ei saa sellist dokumendi võtta seaduses ettenähtud ametliku tõendina, mis tuleb hankija esitada ja mida saab hankija otsuse tegemisel arvestada. Samuti ei nähtu kolmanda isiku vastusest ega esitatud kinnitusest, et oleksid ilmnenud temast mitteolenevad asjaolud, mistõttu polnud võimalik esitada korrektset tõendit. Vaidlustaja on seisukohal, et kõnealust kinnitust ei saa RHS § 115 lg 4 kohaselt võtta kui muud asjakohast tõendusmaterjali, kuna tegemist on pelgalt pakkuja enda koostatud dokumendiga. 14. Eelnevast tulenevalt on vaidlustaja seisukohal, et hankijal puudus korrektne tõend seoses kolmanda isiku keskmise töötasuga võrdlusperioodi jooksul. See tähendab vaidlustaja hinnangul juba iseenesest seda, et hankija ei ole täitnud enese seadusest tulenevaid nõudeid, mis annab aluse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 15. Järgmiseks, nagu vaidlustaja vaidlustuses viitas, on RHS § 115 lg 2 p 2 järgi hankija kohustatud ehitustööde hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, nõudma pakkujalt, kelle pakkumuse ta kavatseb edukaks tunnistada, RHS § 115 lõikes 1 nimetatud selgitust mh siis, kui pakkuja või tema pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate keskmine töötasu oli võrdlusperioodi jooksul väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas. 16. Käesoleval juhul ongi täidetud mõlemad RHS § 115 lg 2 p 2 eeldused, s.o hankelepingu eeldatav maksumus ületab riigihanke piirmäära (hankija selgitab vastuses, et eeldatav maksumus oli 160 000 eurot) ning kolmanda isiku töötajate keskmine töötasu oli võrdlusperioodi jooksul väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas (kolmanda isiku töötajate töötasu oli 60% keskmisest selle valdkonna töötasust). Seega on selge, et hankijal oli kohustus küsida RHS § 115 lg-s 1 nõutud selgitusi enne otsuse tegemist. Hankija seisukohast tuleneb aga, et mingeid selgitusi hankija küsinud ei ole. 17. Hankija on enese vastuses selgitanud, et hankija ei leidnud hankelepingu eset arvestades, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, kuna hankija oli hankelepingu eeldatavaks maksumuseks määranud 160 000 eurot. Jõgeva Ehitus OÜ esitas pakkumuse maksumusega 161 390 eurot. Hankija leidis, et põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks saab pidada pakkumust, mille puhul on tõsine oht, et leping jääb täitmata või pakkumus jääb alla eeldatava maksumuse. Lisaks on hankija enese vastuses öelnud, et ei nõudnud RHS § 115 lg 1 kohaselt selgitust, kuna Jõgeva Ehitus OÜ pakkumuse ja järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse vahe oli 6,35% ning vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuste keskmisest 12,22%. Sellest tulenevalt ei tekkinud hankijal kahtlust, et tegu on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. 18. VAKO on vaidlustusasjas nr 85-23/263253 tehtud otsuse p-s 9.2 selgitanud järgmist: „RHS § 115 lg 2 p-i 2 ja lg 3 eesmärgiks on eelkõige kontrollida seda, kas pakkuja, kelle pakkumust kavatseb hankija edukaks tunnistada, on ikka kõigi kuludega esitatud pakkumuse maksumuses 3  arvestanud. Madalat töötasu maksnud pakkuja poolt esitatud madalama maksumusega pakkumus võib viidata sellele, et selline pakkuja pole oma pakkumuses kõigega arvestanud. Selle kindlakstegemiseks ongi RHS § 115 lg 1 ette nähtud. Kui küsitakse selgitusi üksnes võrdlusperioodil pakkuja või tema alltöövõtjate poolt makstud madala keskmise töötasu kohta, siis sellest ei saa tuleneda põhjendus esitatud pakkumuse maksumuse kohta, sest teatud perioodil (võrdlusperiood) enne pakkumuse esitamist makstud töötasu ei põhjenda seda, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ega ka seda, et see pole põhjendamatult madal.“ 19. Seega, kuna hankija on ka enese vastuses tunnistanud, et ta ei nõudnud pakkujalt RHS § 115 lg 1 kohaselt selgitust, on eeltoodust tulenevalt hankija rikkunud RHS §-st 115 tulenevat kohustust küsida pakkujalt selgitust pakkumuse maksumuse suuruse kohta. Vaidlustaja on seisukohal, et pelgalt asjaolu, et hankelepingu eeldatav maksumus on väiksem tehtud pakkumusest, ei anna alust öelda, et tegemist ei ole põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Seejuures on hankija vastuses möönnud üksnes, et kuivõrd kolmanda isiku ja vaidlustaja pakkumuste vahe oli 6,53% ning vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuste keskmisest 12,22%, ei tekkinud hankijal kahtlust, et tegu on põhjendamatult madala maksumusega pakkumisega. Hankija selgitustest ei nähtu, et hankija oleks kolmanda isiku pakkumust sisuliselt vaadanud, s.o hinnanud pakkumuse komponente ega selgitanud välja, kas ja millist mõju võiks kolmanda isiku pakkumuse hinnale omada sektori keskmisest töötasust oluliselt väiksema töötasu maksmine (hankija ei saanudki seda teha, kuivõrd selgitusi kolmandalt isikult ei küsitud). Seejuures on jäänud hindamata, kas niivõrd palju madalama töötasu maksmine võib kaasa tuua ohu, et leping jääb täitmata ja seda eelkõige põhjusel, et töötajad lahkuvad senise tööandja juurest justnimelt töötasu väiksuse tõttu. 20. Hankija peab vaidlustaja hinnangul edukaks tunnistamise otsuse tegemisel kaaluma, kas pakkuja esitatud selgitused õigustavad tema pakkumuse väidetavalt madalat maksumust. Kuivõrd hankija selgitusi üldse ei küsinudki, on ta jätnud talle seadusega antud diskretsiooni kasutamata. Hankija ei saanudki teha nõuetekohast otsustust selle osas, kas pakkumus on põhjendamatult madal või mitte, kui ta RHS § 115 lg-s 1 nimetatud selgitusi ei küsinud. Sellest tulenevalt on arusaamatu ka hankija seisukoht, et on „kontrollinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis“. Hankija ei saanud kontrollida ja hinnata tõendeid kogumis, kui neid tõendeid esitatud ei olnud. Vaidlustaja on seisukohal, et kui seadus näeb hankijale ette kaalutluskohustuse ja ta seda ei kasuta, siis on see aluseks hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 21. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustaja jätkuvalt seisukohal, et hankija on rikkunud kohustust küsida pakkujalt selgitust madalama keskmise töötasu ja põhjendamatult madalama pakkumuse kohta. Selle kohustuse täitmata jätmine on toonud kaasa kaalutlusõiguse kasutamata jätmise ning see peaks tooma vaidlustaja hinnangul kaasa edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise. Lisaks on kolmas isik küll esitanud kirjaliku dokumendi, mille kohaselt on ettevõtte töötajate keskmine töötasu kõrgem, kui inforegistris esitatud andmetest nähtuv, kuid esitatud dokument ei vasta seaduses nõuetele, kuna tegemist ei ole asukohariigi pädeva ametiasutuse tõendiga. 22. Eelnevast tulenevalt palub Auricu OÜ tunnistada kehtetuks Jõgeva Sotsiaalkeskus „Elukaar“ OÜ 14. novembri 2024 otsus osas, millega tunnistati edukaks Jõgeva Ehitus OÜ pakkumus ning Jõgeva Sotsiaalkeskus „Elukaar“ OÜ 14. novembri 2024 korraldus osas, millega tunnistati edukaks Jõgeva Ehitus OÜ pakkumus ja otsustati sõlmida Jõgeva Ehitus OÜ-ga hankeleping. 4 III. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 23. Käesolev dokument on edastatud allakirjutanu poolt Riigihangete vaidlustuskomisjonile e-posti teel aadressile [email protected], hankija Jõgeva Sotsiaalkeskus "Elukaar" OÜ esindajale e-posti teel aadressile [email protected] ning kolmanda isiku Jõgeva Ehitus OÜ esindajale e-posti teel aadressile [email protected]. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Lumiste Vandeadvokaat, Auricu OÜ lepinguline esindaja 5