Vaidlustaja täiendavad seisukohad

Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] 02.12.2024 DNo: G527 VAIDLUSTAJA SEISUKOHT HANKIJA TAOTLUSELE Riigihange „Mobiilsete välihaiglate ostmine“ (viitenumber 259625) Vaidlustaja Aktsiaselts SEMETRON registrikood 10078457 Veerenni tn 51, 10138 Tallinn e-post [email protected] Vaidlustaja esindajad Arne Ots, vandeadvokaat Alan Paas, advokaat Ellex Raidla Advokaadibüroo e-post: [email protected]; [email protected] Priit Kala, advokaat Ristal Keba Partnerid Advokaadibüroo e-post: [email protected] Hankija Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus registrikood 70009764 Järve tn 34a, 11314 Tallinn e-post: [email protected] Hankija esindajad Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, advokaat Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Kolmas isik ühispakkujad MDSC Systems OÜ ja AS Maru Metall registrikoodid vastavalt 12765601 ja 10723834 aadressid vastavalt Järvevana tee 5, 10112 Tallinn ja Kesk tee 10, Ardu alevik, Kose vald, Harju maakond, 75001 e-postid vastavalt: [email protected] ja [email protected] Kolmanda isiku esindaja Vandeadvokaat Mart Parind esindaja: Advokaadibüroo NOVE e-post: [email protected] TAOTLUS Jätta rahuldamata Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse taotlus raamlepingu sõlmimiseks loa andmiseks. Ellex Raidla Advokaadibüroo Telefon: +372 640 7170 Registrikood: 10344152 Ahtri tn 4, 10151 Tallinn E-post: [email protected] www.ellex.ee PÕHJENDUSED 1. Vaidlustaja on seisukohal, et hankija 27.11.2024 taotlus hankelepingu (raamlepingu) sõlmimiseks loa andmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna RHS § 193 lõikes 5 sätestatud loa andmise eeldused ei ole täidetud. 2. RHS § 193 lõike 5 kohaselt on vaidlustuskomisjonil õigus taotlus rahuldada, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: • vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus; • esineb oluline avalik huvi, mida võidakse hankelepingu sõlmimata jätmise korral kahjustada; • see avalik huvi kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise. 3. Käesoleval juhul ei esine olulist avalikku huvi, mida kahjustab raamlepingu sõlmimata jätmine vaidlustusmenetluse ajal (A). Igal juhul ei esine sellist avaliku huvi kahjustamise riski, mis kaaluks üles vaidlustaja õiguste võimalikku kahjustamise (B). A. PUUDUB OLULINE AVALIK HUVI, MIDA RAAMLEPINGU SÕLMIMATA JÄTMINE KAHJUSTAKS 4. Hankelepingu sõlmimise keeld vaidlustusmenetluse ajal on reegel, mis aitab tagada õiguspärase hankemenetluse läbiviimist. RHS § 201 lg-s 31 sätestatud hankelepingu sõlmimise keeld peegeldab avalikku huvi õiguspärase hankemenetluse vastu. 1 Nimetatud reeglist kõrvalekaldumine on lubatud vaid erandlikel asjaoludel. Nii on kohtupraktikas selgitatud, et RHS § 193 lõike 5 aluse loa andmiseks peab tegemist olema intensiivse avaliku huvi riivega, mida peab taotluses näitama hankija.2 5. Hankija ei ole oma 27.11.2024 vastuses esile toonud sellist intensiivset avaliku huvi riivet, mis kaasneks raamlepingu sõlmimise edasilükkumisega vaidlustusmenetluse ajaks. 6. Vaidlustusmenetluse kestvus ei tekita ohtu raamlepingu sõlmimise võimalikkusele ning hanke eesmärgi saavutamisele. Hanke eseme (mobiilsed välihaiglad ja sidumispunktid ning nendega seotud teenused) näol ei ole tegemist asjadega, mis rikneksid või muutuksid kasutuskõlbmatuks. Samuti ei katke raamlepingu sõlmimise edasilükkumisel ühegi avaliku teenuse osutamine ning raamlepingu hilisem sõlmimine ei kahjusta avalikku hüve (vt täpsemad põhjendused p-s 16). 7. Kuigi hankija väidab, et tegemist on ajakriitilise hankega, ei toeta seda ükski asjaolu, sh hankija vastuses viidatud artiklid ja riigihanke alusdokumendid. 8. Vaidlusalune hange avaldati riigihangete registris 06.07.2023 ehk ligi 1,5 aastat tagasi. Sealjuures on hankija ise möönnud, et on kasutanud potentsiaalselt kuni 2 aastat kestvat hankemenetlust, milles võivad tähtajad kavandatust muutuda.3 9. Ka riigihanke alusdokumentidest võib järeldada, et hankijal puudub mis tahes kiireloomuline vajadus raamlepingu sõlmimiseks. Nii pole üheski riigihanke alusdokumendis sätestatud tähtaega mobiilsete välihaiglate või sidumispunktide tarnimiseks. Raamlepingu projekti p 1.6. kohaselt sätestatakse kauba tarneajad ning teenuse osutamise aeg hankelepingutes. Hankelepingu projektis ei ole kauba üleandmise ega teenuse osutamise tähtaega määratud. Samuti ei tulene selliseid tähtaegu muudest riigihanke alusdokumentidest. 10. Vaatamata hankija väidetele hanke ajakriitilisuse kohta ei ole hankija ka oma 27.11.2024 vastuses ja taotluses välja toonud ühtegi kindlat tähtaega, milleks oleks mobiilsete välihaiglate või sidumispunktide tarnimine vajalik. Samuti ei ole hankija esile toonud isegi indikatiivset 1 Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2022 määrus asjas nr 3-22-2012, p 16 2 Tartu Ringkonnakohtu 10.08.2023 määrus asjas nr 3-23-1606, p 14. 3 https://www.err.ee/1609426735/valihaiglate-hankel-on-soelale-jaanud-kolm-pakkujat 2/5  tähtaega, millest alates kaasneksid tarnimata jätmisega väidetavad negatiivsed mõjud hankijale või mõnele avalikule hüvele. 11. Hankija taotluse põhjendused on ka vastuolulised. Ühelt poolt väidab hankija, et tegemist on ajakriitilise hankega, teisalt väidab, et tehnilises kirjelduses toodud tingimused ei pea pakkumuste esitamise hetkel olema täidetud (hankija vastuse p 2.6 alapunkt a) olukorras, kus ühtegi siduvat tähtaega ei ole määratud. Hankija vastusest järeldub, et hankija on valmis sõlmima raamlepingu pakkujaga, kes alles asub välja töötama tehnilisele kirjeldusele vastavaid mobiilseid välihaiglaid ja sidumispunkte. Kui hankija arvates võib käesolevas hankes saata edu alles arendustegevusega tegelevat pakkujat, ei saa hankijal olla raamlepingu sõlmimisega mingit kiiret. Kolmandal isikul kulub vähemalt aasta, kui mitte oluliselt rohkemgi, et arendada välja ja hakata hankijale tarnima riigihanke alusdokumentidele vastavaid mobiilseid välihaiglaid ja sidumispunkte. Selle ajakuluga võrreldes ei saa vaidlustusmenetluse etapis raamlepingu sõlmimise edasilükkumine avaldada avalikule huvile märkimisväärset negatiivset mõju, arvestades, et käesolevas asjas on vaidlustuskomisjoni otsuse avaldamise tähtajaks määratud 17.12.2024. See tähendab ühtlasi, et vaidlustusmenetlus jõuab lõpule enne hankija poolt prognoositud 2 aastat hankemenetluse läbiviimiseks (vt p 8). 12. Kõik eelnimetatud asjaolud osutavad sellele, et hankijal puudub mis tahes ajaline surve raamlepingu sõlmimiseks, mis õigustaks taotletud loa andmist. 13. Kahjustatava avaliku huvi olemasolu peab tõendama hankija. Käesoleval juhul ei ole hankija sellist avalikku huvi tõendanud, vaid üksnes üldsõnaliselt viidanud julgeolekuhuvidele. Kuigi mobiilsete välihaiglate ja sidumispunktide olemasolu panustab riigikaitsesse, ei anna see iseseisvalt alust kalduda kõrvale hankelepingu sõlmimise keelust vaidlustusmenetluse ajal. Ka riigikaitsega seotud hangete puhul peavad esinema erandlikud asjaolud, et hankelepingu sõlmimiseks loa andmist saaks isegi kaaluda. Hankija taotlus ei saa seega jääda üldsõnaliseks nagu hankija 27.11.2024 vastuses toodud põhjendused, vaid peaks viitama konkreetsetele negatiivsetele tagajärgedele, mis lepingu sõlmimise edasilükkumisega kaasnevad. Vastasel juhul ei oleks pakkujate õiguste kaitse julgeolekuvaldkonnas korraldatavates hangetes tagatud, kuna hankija saaks sisuliselt vältida kõiki vaidlustusmenetlusi ja sõlmida hankelepingud vaidlustusmenetluse ajal, tuginedes üldsõnalistele julgeolekukaalutlustele. Käesoleval juhul ei ole hankija oma tõendamiskoormist täitnud ning hankelepingu sõlmimiseks loa andmine oleks seega vastuolus läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega (RHS § 3 p 1). B. AVALIK HUVI RAAMLEPINGU SÕLMIMISEKS EI OLE ÜLEKAALUKAS 14. Kui vaidlustuskomisjon asub seisukohale, et käesoleval juhul esinebki avalik huvi raamlepingu sõlmimise vastu vaidlustusmenetluse ajal, ei saa seda mingil juhul pidada ülekaalukaks võrreldes vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamisega. 15. Pärast seda, kui hankija sõlmib hankelepingu kolmanda isikuga, on kaebajal võimalik nõuda üksnes hankija tekitatud kahju hüvitamist. Ka kohtud on möönnud, et praktikas on sellise kahjunõude eelduste täidetuse tõendamine keeruline. 4 Seega saavutavad raamlepingu sõlmimisel oma eesmärgi nii hankija kui kolmas isik enne, kui vaidlustuskomisjon või kohus on andnud sisulise hinnangu hankija tegevuse õiguspärasusele. Järelikult kaotab vaidlustaja sisuliselt võimaluse oma õigusi kaitsta, kui hankijal lubatakse raamleping sõlmida. 16. Nagu vaidlustaja põhjendas, ei ole hankija esile toonud ühtegi konkreetset põhjust, mis õigustaksid raamlepingu sõlmimist vaidlustusmenetluse ajal. Vaidlustaja juhib tähelepanu, et loa andmist on peetud kohtupraktikas põhjendatuks vaid üksikutel juhtumitel, kus esineb vahetu oht mõnele olulisele avalikule õigushüvele (nt Tallinna lennujaama tegevuse seiskumine5). Loa andmist ei ole aga peetud põhjendatuks nt laste toitlustamise teenuse võimalikul katkemisel6 4 Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2023 määrus asjas nr 3-23-2532, p 17. 5 Samas, p 18. 6 Tartu Ringkonnakohtu 10.08.2023 määrus asjas nr 3-23-1606, p 17. 3/5  ega Tallinna suurima hambaraviasutuse hambaraviteenuse osutamise võimekuse ohustamisel7. Loa andmist õigustavaid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Mobiilsete välihaiglate ja sidumispunktide tarnimise edasilükkumine ei seiska Eesti või Leedu kaitseväe tegevust, kaitseväes ravi osutamist ega too kaasa muid raskeid tagajärgi. Raamlepingu sõlmimise mõningane edasilükkumine võib tegelikult hoopis aidata kaasa sellise tagajärje ärahoidmisele, kus raamleping sõlmitakse kolmanda isikuga, kellel tegelikult kiiret tarnevõimekust ei ole (kolmanda isiku pakkumuse järgi ta alles arendab välihaigla komponente, samal ajal kui vaidlustajal on juba täna valmidus kiireteks tarneteks). 17. Lisaks aitab vaidlustuse sisuline lahendamine käesoleval juhul paremini kaasa julgeolekuhuvide kaitsele kui raamlepingu sõlmimiseks loa andmine. Kui vaidlustuse käigus selgub, et kolmanda isiku pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentidele, tähendab see, et hankija ei saa kolmanda isikuga lepingu sõlmimisel Eesti ja Leedu kaitseväe vajadustele vastavat välihaiglat ja sidumispunkte. Selle kontrollimiseks on käesoleval juhul olemas ka põhjendatud kahtlus. Nagu vaidlustaja on oma vaidlustuses (p-des 32.1 – 32.8) välja toonud, puuduvad kolmandal isikul mh raamlepingu täitmiseks vajalikud kehtivad load, registreeringud, esindusõigused ja sertifikaadid, mida pakkuja peab vastavalt raamlepingu p-le 1.3.4 omama juba raamlepingu sõlmimisel. Seega esineb tõsine risk, et kolmanda isikuga ei olegi raamlepingut võimalik õiguspäraselt sõlmida. Taoline olukord on lõppkokkuvõttes kahjulikum julgeolekule võrreldes raamlepingu sõlmimise mõningase edasilükkumisega, et välistada sellise riski esinemine. 18. Puudub ka mis tahes alus arvata, et kolmas isik suudaks täita raamlepingut kiiremini või muul viisil paremini vaidlustajast. Vastupidi, nagu vaidlustaja on vaidlustuses välja toonud, on vaidlustajal erinevalt kolmandast isikust juba olemas lahendus, millega täita tehnilises kirjelduses sätestatud tingimused. Seega ei ole põhjendatud eelistada kolmanda isiku pakkumust vaidlustaja pakkumusele. 19. Loa andmise üle otsustamisel huvide kaalumisel tuleb mh arvestada ka hankija tegevusega hankemenetluse planeerimisel. Isegi kui hankijal esinebki vajadus mobiilsete välihaiglate ja sidumispunktide kiireks tarnimiseks (millega vaidlustaja ei nõustu), ei ole hankija olnud piisavalt hoolas vaidlusaluse hanke planeerimisel. 20. Riigihankemenetluse tähtaegu arvestades peaks hankija suutma üldjuhul prognoosida hankemenetlusele järgneva kohtumenetluse kestvust ning püüdma hankemenetlusi läbi viia sellise ajavaruga, et ka vaidlustus- ja kohtumenetluse järgnemise korral oleks võimalik hankeleping sõlmida õigeaegselt, st selliselt, et vajalikke kaupu, teenuseid või töid oleks võimalik saada vajalikuks ajaks. Seda peab hankija silmas pidama nii hankemenetluse alustamisel (st alustama seda piisava ajavaruga) kui ka hankemenetluse läbiviimisel (mitte venitama hankemenetluse läbiviimisega.8 Käesoleval juhul ei ole hankija nimetatud põhimõtteid järginud. 21. Esiteks on hankija kasutanud hankemenetlust, mille pikka kestvust ja võimalike tähtaegade muutumist on hankija ise teadvustanud. Kui mobiilsete välihaiglate ja sidumispunktide tarnimiseks esineks edasilükkamatu vajadus, oleks hankija saanud kasutada väljakuulutamiseta hankemenetlust (RHS § 49 lg 1 p 3), mida hankija aga ei kasutanud. 22. Teiseks ei ole hankija määranud riigihangete alusdokumentides ühtegi kindlat tähtaega asjade tarnimiseks või teenuste osutamiseks, mida ei saa pidada hoolsaks hankija käitumiseks juhul, kui vajadus mobiilsete välihaiglate ja sidumispunktide järele oli tegelikult kiire ja edasilükkamatu. 23. Eeltoodud põhjustel ei ole RHS § 193 lõikes 5 sätestatud eeldused hankelepingu sõlmimiseks loa andmiseks täidetud ning hankija taotlus tuleb jätta rahuldamata. 7 Tallinna Halduskohtu 31.05.2023 määrus asjas nr 3-23-1130, p 12.1. 8 Tartu Ringkonnakohtu 10.08.2023 määrus asjas nr 3-23-1606, p 14. 4/5 Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Arne Ots Alan Paas Priit Kala vandeadvokaat advokaat advokaat vaidlustaja lepingulised esindajad 5/5