Maaeluministri määruste muutmine seoses pindala- ja loomapõhiste toetustega

EELNÕU 02.12.2024 MÄÄRUS xx.xx.202x nr ….. Maaeluministri määruste muutmine seoses pindala- ja loomapõhiste toetustega Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõike 2, § 7 lõike 2, § 14 lõike 2 punkti 3, § 15 lõike 2, § 16 lõike 3, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 38 lõike 3 alusel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 4 lõigete 1 ja 5 ning artikli 34 lõike 2 alusel. § 1. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 81 „Perioodi 2023–2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ muutmine Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruses nr 81 „Perioodi 2023–2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 1 punktist 1 ja lõike 2 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „, kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa“; 2) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) 100 kuni 150 eurot kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa korral;“; 3) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) 110 kuni 165 eurot kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa korral;“; 4) paragrahvi 5 lõike 1 esimeses lauses asendatakse läbivalt tekstiosa „1, 4 ja 5“ tekstiosaga „1, 11, 4 ja 5“; 5) paragrahvi 7 lõiget 5 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses: „15) lepalehine toompihlakas – 1400 istikut hektari kohta.“. § 2. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus“ muutmine Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirjas asendatakse sõna „ute“ sõnaga „lamba“; 2) määruse tekstis asendatakse sõnad „ute ja kitse kasvatamise otsetoetus“ sõnadega „lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 2 lõikes 4, § 3 lõikes 5 ja § 4 lõikes 4 asendatakse sõnad „utt või emakits“ sõnadega „emane lammas või emane kits“ vastavas käändes; 4) paragrahvi 3 lõikes 1 ja § 5 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad „utt ja emakits“ sõnadega „emane lammas ja emane kits“; 5) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „või džörsi (JER)“ tekstiosaga „, džörsi (JER) või läti sinise (LVZ)“; 6) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „šorthorni (Sh)“ tekstiosaga „valge šorthorni (Ws)“; 7) paragrahvi 3 lõikes 5 asendatakse sõnad „ühe aasta“ sõnadega „kümne kuu“; 8) paragrahvi 7 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja seda täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 6 sätestatut“ tekstiosaga „, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi eelnimetatud määruse § 6 lõigete 2 ja 3 kohta; 9) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Kui põllumajanduslik majapidamine antakse üle ajavahemikul 2. märtsist kuni 15. aprillini, võtab üleandja toetuse taotluse tagasi ja ülevõtja esitab uue taotluse. (3) Kui põllumajanduslik majapidamine antakse üle pärast 15. aprilli, kuid hiljemalt taotluse esitamise kalendriaasta 1. septembriks, antakse toetus ülevõtjale, kui ülevõetud põllumajanduslik majapidamine ja selle ülevõtja vastavad kõigile toetuse saamise nõuetele.“. § 3. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 72 „Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus“ muutmine Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 72 „Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 5 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) lepalehine toompihlakas – 1400 istikut hektari kohta.“; 2) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). 2 (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister Lisa. Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse ning puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid 3  KAVAND 02.12.2024 SELETUSKIRI regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri määruste muutmine seoses pindala- ja loomapõhiste toetustega“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõike 2, § 7 lõike 2, § 14 lõike 2 punkti 3, § 15 lõike 2, § 16 lõike 3, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 38 lõike 3 alusel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 4 lõigete 1 ja 5 ning artikli 34 lõike 2 alusel. Määrusega muudetakse järgmisi maaeluministri määrusi: 1) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrust nr 81 „Perioodi 2023–2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ (edaspidi ka määrus nr 81); 2) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrust nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus“ (edaspidi ka määrus nr 73); 3) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrust nr 72 „Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus“ (edaspidi ka määrus nr 72). Eespool loetletud määrustes tehtavad muudatused tulenevad peamiselt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakavas aastateks 2023–2027 (edaspidi strateegiakava) tehtud muudatustest. Määruses nr 81 tehtavad muudatused on seotud kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa ühikumäära muutmisega ning lepalehise toompihlaka minimaalse istutustiheduse sätestamisega. Kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa ühikumäära vähendatakse, kuna toetusperioodi kahel esimesel aastal on taotletud toetuse summa ületanud toetuse maksmiseks ettenähtud eelarve. Kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa pind on viimastel aastatel suurenenud ning sellele tehtavad kulutused on väiksemad, kui põllukultuuride kasvatamiseks tehtavad kulutused, mistõttu kehtestatakse selle kohta uus, senisest madalam ühikumäär. Määruses nr 73 tehtavad muudatused puudutavad emaste lammaste ja emaste kitsede vanuse nõude muutmist ühelt aastalt 10 kuu peale. Edaspidi saavad toetust vähemalt 10 kuu vanused emased lambad ja emased kitsed. Tegemist on olulise muudatusega lambakasvatusesektori jaoks, kuna nõude muutmisega saab toetusega kaasatud oluline osa sektorist. Tingituna vanuse nõude muudatustest muudetakse ka toetuse nime ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus hakkab edaspidi kanda nimetust lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus. Määruse nr 72 lisas täiendatakse puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslike põllumajanduskultuuride loetelu (lisa) uue toetusõigusliku põllumajanduskultuuriga, milleks on lepalehine toompihlakas ning seoses sellega kehtestatakse ka lepalehise toompihlaka istutustiheduse nõue. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna otsetoetuste valdkonna peaspetsialist Ragni Koitmaa (625 6253, [email protected]) ja taimetervise osakonna mahepõllumajanduse valdkonna juht Marika Ruberg (625 6537, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule on teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kivipõld (625 6283, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrust nr 81„Perioodi 2023– 2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“. Eelnõu § 1 punktiga 1 jäetakse § 3 lõigete 1 ja 2 punktist 1 välja tekstiosa „, kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa“. Paragrahvis 3 on sätestatud mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär. Kuni kolmeaastane külvikorras olev rohumaa jäetakse välja põllukultuuride ja põldtunnustatud heinaseemne ühikumäära grupist, mille minimaalne ja maksimaalne ühikumäär mahepõllumajandusega jätkamise korral on 132 kuni 182 eurot ning mahepõllumajandusele ülemineku korral 146 kuni 182 eurot. Kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa kohta määratakse uus ühikumäär, mis on kehtivaga võrreldes väiksem, kuna toetusperioodi kahel esimesel aastal on taotletud toetuse summa ületanud toetuse maksmiseks ettenähtud eelarve. Kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa pind on viimastel aastatel suurenenud ning sellele tehtavad kulutused on väiksemad, kui põllukultuuride kasvatamiseks tehtavad kulutused. Seetõttu on põhjendatud kuni kolmeaastase rohumaa ühikumäära vähendamine. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse § 3 lõiget 1 punktiga 1¹, mille kohaselt on mahepõllumajandusega jätkamise korral kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa minimaalne ja maksimaalne ühikumäär 100 kuni 150 eurot. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse § 3 lõiget 2 punktiga 1¹, mille kohaselt on mahepõllumajandusele ülemineku korral kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa minimaalne ja maksimaalne ühikumäär 110 kuni 165 eurot. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse arvutamisel arvesse võetavate ühikumäära gruppide loetelu kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaaga, mille kohta kehtestatakse uus minimaalne ja uus maksimaalne ühikumäär. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, sest eelnimetatud rohumaad, mis oli põllukultuuride ja põldtunnustatud heinaseemne ühikumääragrupis, võeti ka varem mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse arvutamisel arvesse. Eelnõu § 1 punktiga 5 sätestatakse lepalehise toompihlaka minimaalne istutustihedus, milleks on 1400 istikut hektari kohta. Eelnõu §-ga 2 muudetakse maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrust nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus“. Eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2 muudetakse toetuse nime, milleks on edaspidi lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus. Muudatus on tingitud asjaolust, et edaspidi antakse toetust vähemalt 10 kuu vanuste emaste lammaste ja emaste kitsede kohta, kes sellises vanuses ei ole enamasti veel poeginud, ehk nende puhul ei ole tegemist uttede ega emakitsedega. Seega on asjakohane muuta ka toetuse nime, kuna edaspidi ei anta toetust mitte ainult uttede ja emakitsede, vaid ka emaste lammaste ja emaste kitsede kohta, kes ei pea olema poeginud. Eelnõu § 2 punktidega 3 ja 4 tehakse määruse § 2 lõikes 4, § 3 lõikes 1, § 3 lõikes 5, § 4 lõikes 4 ja § 5 lõikes 2 punktis 4 sõnastuslikud muudatused, mis on tingitud eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2 kavandatud muudatustest. Tegemist on muudatustega, mis tulenevad emaste lammaste ja emaste kitsede vanuse nõude muutmisest. Vähemalt 10 kuu vanused emased lambad ja emased kitsed ei ole selles vanuses üldjuhul veel poeginud, ehk nende puhul ei ole tegemist uttede ega emakitsedega. Seetõttu tehakse määruses läbivalt asjaomased sõnastuslikud muudatused. Eelnõu § 2 punktiga 5 täiendatakse § 3 lõiget 2 uue piimatõuga, milleks on läti sinine (LVZ). Nimetud tõugu loomade kohta on alates 2025. aastast võimalik taotleda piimalehma kasvatamise otsetoetust. Uue tõu lisamisega ei kaasne muudatusi toetuse sisus. Eelnõu § 2 punktiga 6 täpsustakse § 3 lõikes 4 lihaveise tõu šorthorn (Sh) nime, mis edaspidi on valge šorthorn (Ws). Kuna tõu nimi on ajas muutunud, siis korrektsuse huvides tehakse vastav täpsustus ka määruses. Tegemist ei ole uue toetusõigusliku veisetõu lisamisega, vaid olemasoleva tõu nime täpsustamisega. Eelnõu § 2 punktiga 7 muudetakse § 3 lõikes 5 emaste lammaste ja emaste kitsede vanuse nõue ühelt aastalt kümnele kuule. Tegemist on olulise sisulise muudatusega, kuna alates 2025. aastast on toetusega hõlmatud oluline osa lambakasvatuse sektorist, kus kasvatatakse peamiselt vähemalt kümne kuu vanuseid emaseid lambaid ja emaseid kitsi. Kümne kuu vanused emased lambad ja emased kitsed loetakse põhikarja osaks ning sellises vanuses loomad on juba karja osaks välja valitud loomad. Üldjuhul valitakse karja täienduseks loomad juba 6–8 kuuselt. Need loomad, kes ei jää karja täienduseks, viiakse juba enne kümnekuuseks saamist karjast välja (müüakse lihaks). Kümnekuused loomad, kes jäetakse karja alles, on enamasti plaanis paaritada kas samal või järgmisel aastal. Noori loomi jäetakse karjatäienduseks umbes 20% põhikarjast ning nendele loomadele planeeritakse söödavaru ja kõik muu ülalpidamisega seonduv. Just seetõttu on oluline, et toetusega oleks hõlmatud ka vähemalt kümnekuused emased lambad ja emased kitsed. Eelnõu § 2 punktidega 8 ja 9 muudetakse § 7 ja täiendatakse seda lõigetega 2 ja 3. Paragrahvi 7 lõike 1 kohaselt kohaldatakse põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral endiselt maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord” (edaspidi määrus nr 67) §-s 6 sätestatut, kuid määruse nr 67 § 6 lõigete 2 ja 3 kohaldamisel arvestatakse neid erandeid, mis on sätestatud käesoleva määruse, ehk piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse määruse § 7 lõigetes 2 ja 3. Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse määruse §-s 7 kehtestatakse erandid ainult nende määruse nr 67 § 6 sätete (lõigete 2 ja 3) kohta, mis puudutavad toetusetaotluste esitamise ajavahemikku, sest loomapõhiste otsetoetuste taotlusperiood erineb pindalapõhiste otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste taotlusperioodist. Ülejäänud osas kohaldatakse määruse nr 67 § 6 lõiget 1 ning lõikeid 4–8 määruses nr 67 sätestatud kujul. Kuna loomapõhiste otsetoetuste taotlemisperiood kestab 2. märtsist kuni 15. aprillini, on põhjendatud siduda ka põllumajandusliku majapidamise üleandmisest sõltuvad toetuse taotlemist ja selle andmist mõjutavad tagajärjed just nimetatud tähtpäevadega. Sellest tulenevalt sätestatakse § 7 lõikes 2, et kui põllumajanduslik majapidamine antakse üle loomapõhiste otsetoetuste taotlemisperioodil 2. märtsist kuni 15. aprillini, siis võtab üleandja taotluse tagasi ja ülevõtja esitab uue taotluse. Lõikes 3 sätestatakse, et kui põllumajanduslik majapidamine antakse üle pärast 15. aprilli, ehk pärast loomapõhiste otsetoetuste taotlemisperioodi lõppu, kuid hiljemalt taotluse esitamise kalendriaasta 1. septembriks, siis antakse toetus ülevõtjale, kui ülevõetud põllumajanduslik majapidamine ja selle ülevõtja vastavad kõigile toetuse saamise nõuetele. Nende sätete eesmärk ei ole reguleerida majapidamise üleandmise lubatavust või tingimusi, vaid nendega reguleeritakse endiselt ainult majapidamise üleandmise kui elulise faktilise asjaolu tagajärgi toetuste saamise kontekstis ning sellest tulenevalt täpsustatakse ajavahemikke ja tähtpäevi, millest sõltub toetuse taotlemisega seotud õiguste ja kohustuste üleminek. Eelnõu §-ga 3 muudetakse maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrust nr 72 „Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus“. Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse § 3 lõiget 5 punktiga 13, milles sätestatakse uue toetusõigusliku põllumajanduskultuuri lepalehise toompihlaka istutustihedus, milleks on 1400 istikut hektari kohta. Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse määruse lisa uue toetusõigusliku põllumajanduskultuuriga, milleks on lepalehine toompihlakas (Amelanchier alnifolia). Viljade saamise eesmärgil kasvatatakse ainult lepalehise toompihlaka sorti taimi ning just seetõttu lisatakse puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslike põllumajanduskultuuride hulka ka lepalehine toompihlakas. Kuna Eestis on köögivilja-, puuvilja- ja marjakultuuridega isevarustatuse tase madal ning kasvupinnad on langeva suundumusega, siis on võimalikult paljude puu- ja köögiviljade ning marjakultuuride kasvatamise toetamine abiks raskuses olevale põllumajandussektorile. Alates 2020. aastast on toompihlaka kasvatamine olnud tõusutrendis. PRIAle esitatud taotluste andmetel on toompihlaka kasvatamiseks 2022. aastal taotletud toetust 10,86 hektarile ning 2023. aastal 10,26 hektarile (vt alltoodud tabel). Seoses lepalehise toompihlaka lisamisega toetusõiguslike põllumajanduskultuuride hulka tehakse sellekohane täiendus määruse lisas kehtestatud loetelus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel on võetud aluseks järgmised õigusaktid: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, 2. detsember 2021, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, 2. detsember 2021, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34); 3) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja arvutamise osas (ELT L 183, 08.07.2022, lk 12–22); 4) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34); 5) Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.1.2022, lk 52– 94). 4. Määruse mõjud Eelnõu rakendamine ei too kaasa olulist mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, julgeolekule, regionaalarengule ja riigi ning kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Määruse nr 81 muudatusel (kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa ühikumäära vähendamine) on positiivne mõju toetusmeetme eelarve seisukohast. Kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa pind on viimastel aastatel suurenenud ning toetusperioodi kahel esimesel aastal on taotletud toetuse summa ületanud toetuse maksmiseks ettenähtud eelarve. Kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa madalama ühikumäära korral on suurem võimalus jääda sekkumise eelarve piiresse. Muudatus ei tohiks oluliselt mõjutada uute kohustuste võtmist, sest kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa ühikumäär on ette nähtud peamiselt põllukultuuride (tera- ja kaunvili jms) kasvatajatele, kes peavad oma külvikorras liblikõielisi kasvatama. Kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa ühikumäära vähendamise korral hoitakse tõenäoliselt põllumaad kolme aasta asemel näiteks kaks aastat rohumaa all ning neid põllumajanduskultuure, mis annavad mahetoodangut, kasvatatakse enam. Seega on muudatusel positiivne mõju mahesektori konkurentsivõimele ja mahetooteid jõuab rohkem turule. Määruse 73 muudatused on seotud peamiselt lamba ja kitse kasvatamise otsetoetusega, kus emaste lammaste ja emaste kitsede vanuse nõue muudetakse ühelt aastalt 10 kuu peale. Muudatus puudutab olulist osa lambakasvatuse sektorist ning PRIA põllumajandusloomade registri andmetel on 2024. aastal 827 lamba- ja kitsepidajat, kellel on 40 192 vähemalt 10 kuu vanust emast lammast ja emast kitse. Seega on taotlejate jaoks tegemist positiivse muudatusega, kuna toetust on võimalik taotleda suuremale osale karjast. Emaste lammaste ja kitsede, kes on sama Emased lambad ja kitsed, kes on sama aasta aasta 02.03 kuupäevaks 10 kuu vanad, 02.03 kuupäevaks 10 kuu vanused loomapidajate arv 2021 1 016 49 780 2022 980 48 685 2023 904 46 210 2024 827 40 192 Määruse 72 muudatused on seotud puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetusega, mille toetusõiguslike põllumajanduskultuuride loetellu lisatakse toompihlakas ning kehtestatakse ka selle istutustiheduse nõue. PRIAle esitatud taotluste andmetel on Eestis umbes 10 taotlejat, kes kasvatavad toompihlakat 10 hektaril. Muus osas jääb toetusskeemi ülesehitus samaks. Aasta Taotlejate arv Hektarid 2018 0 0 2019 0 0 2020 1 2,38 2021 10 11,02 2022 10 10,86 2023 10 10,26 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne kulutusi ega tulusid riigieelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks PRIAle.  Maaeluministri 21.12.2022 määrus nr 72 „Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus” Lisa (regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.202x määruse nr xx sõnastuses) Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse ning puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid on: 1) kaer (Avena L.); 2) mais (Zea L.); 3) rukis (Secale L.); 4) sorgo (Sorgum Moench); 5) speltanisu (Triticum spelta L.); 6) suvinisu (Triticum L.); 7) suvioder (Hordeum L.); 8) suvitritikale (Triticosecale Wittm. ex A. Camus); 9) talinisu (Triticum L.); 10) talioder (Hordeum L.); 11) talitritikale (Triticosecale Wittm. ex A. Camus); 12) tatar (Fagopyrum Mill.); 13) teraviljade segu; 14) kikerhernes (Cicer L.); 15) lääts (Lens Mill., nom. cons.); 16) maguslupiin (Lupinus L.); 17) põldhernes (Pisum sativum subsp. sativum var. sativum); 18) põld-hiirehernes (Vicia villosa Roth); 19) põlduba (Vicia faba L.); 20) suvivikk (Vicia sativa L.); 21) segavili/segatis; 22) kaunviljade segu. 1  Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid on: 1) aedhernes (Pisum sativum subsp. sativum); 2) aeduba (Phaseolus L.); 3) aroonia (Aronia Medik.); 4) astelpaju (Hippophae L.); 5) brüsseli kapsas (rooskapsas) (Brassica oleracea var. gemmifera); 6) ebaküdoonia (Chaenomeles Lindl.); 7) haraline ploomipuu (alõtša) (Prunus cerasifera Ehrh.); 8) hiina kapsas (hiina lehtnaeris) (Brassica rapa subsp. chinensis); 9) jõhvikas (Oxycoccus); 10) jääsalat (Lactuca sativa var. capitata) 11) kaalikas (Brassica napus L.); 12) karusmari (Ribes grossularia L.); 13) kirsipuu (Prunus cerasus L.); 14) kreegipuu (Prunus insititia); 15) kurk (Cucumis sativus L.); 16) kõrvits (Cucurbita pepo L.); 17) küüslauk (Allium sativum L.); 18) lehtkapsas (Brassica oleracea var. acephala); 19) lepalehine toompihlakas (Amelanchier alnifolia); 20) lillkapsas (Brassica oleracea var. botrytis); 21) maasikas (Fragaria L.); 22) murelipuu (Prunus cerasus L. var. austera L.); 23) must sõstar (Ribes nigrum); 24) mustikas (Vaccinium); 25) naeris (Brassica rapa subsp. rapa); 26) nuikapsas (Brassica oleracea var. gongylodes); 27) pastinaak (Pastinaca sativa L.); 28) pirnipuu (Pyrus communis L.); 29) ploomipuu (Prunus domestica L.); 30) porgand (Daucus carota L. subsp. sativus (Hoffm.) Hayk.); 31) porrulauk (Allium ampeloprasum var. porrum (L.) J.Gay); 32) punane peakapsas (Brassica oleracea var. capitata f. rubra (L.) Thell.); 33) punane sõstar (Ribes rubrum); 34) rabarber (Rheum rhaponticum L.); 35) redis (Raphanus sativus L. var. sativus); 36) sibul (Allium cepa); 37) spargelkapsas (ehk brokoli) (Brassica oleracea var. italica); 38) söödav kuslapuu (Lonicera caerulea L. var. edulis Turcz. ex Herder); 39) söögipeet (Beta vulgaris L. var. conditiva Alef.); 40) vaarikas (Rubus idaeus L.); 41) valge peakapsas (Brassica oleracea var. capitata f. alba); 42) valge sõstar (Ribes rubrum f. leucocarpum hort.); 43) viinapuu (Vitis vinifera L.); 44) õunapuu (Malus pumila Mill.). 2  Rahandusministeerium Kliimaministeerium Meie: 02.12.2024 nr 1.4-3/1223 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri määruste muutmine seoses pindala- ja loomapõhiste toetustega“ eelnõu. Palume kooskõlastust hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Eelnõu, EN_OT_muutmine_EIS.pdf; 2. Seletuskiri, SK_OT_muutmine_EIS.pdf; 3. Lisa, LISA_nimekiri_EIS.pdf. Ragni Koitmaa 625 6167 [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/24-1235 - Maaeluministri määruste muutmine seoses pindala- ja loomapõhiste toetustega Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.12.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4ceaaaa9-c17a-4cf4-8974-ec4d054a7f07 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4ceaaaa9-c17a-4cf4-8974-ec4d054a7f07?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main