Teie 13.11.2024 nr 2-5/24-01778,
Riigikantselei RIIGIKOGU/24-1140/-
[email protected] 2T
Meie 03.12.2024 nr 1.1-11/5059-2
Käibemaksuseaduse muutmise
seaduse eelnõu (539 SE)
Rahandusministeerium ei toeta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 12.
novembril 2024. a algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõud (539 SE). Eelnõu
seletuskirja kohaselt puudutab ettepanek toiduainete (sh kartul, puu- ja köögivili)
käibemaksumäära vähendamist 5%-le. Märgime, et eelnõu tekst ei ole arusaadav, kuna see
näeb ette 2025. aasta 1. jaanuarist kehtetuks tunnistatud käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 1
muutmise.
Me ei nõustu eelnõu seletuskirjas esitatud väitega, et toiduainete käibemaksumäära
vähendamine suurendab käibemaksu laekumist. Ükski teadaolev uuring või analüüs ei kinnita
seda, et käibemaksu soodusmäära kehtestamine suurendab käibemaksutulu.
Rahandusministeeriumi hinnangul toob toiduainete käibemaksumäära vähendamine kaasa
suure riigieelarvelise kulu, mis ulatub vähemalt 400 mln euroni aastas. Arvestades riigi
rahanduse seisu ei ole selline meede otstarbekas ega efektiivne. Riigieelarve strateegias
järgnevateks aastateks prognoositud eelarve defitsiiti süvendaks väljapakutud meede veelgi,
kuna katteallikaid selleks ei ole. Tuleb märkida ka seda, et käibemaksumäära vähendamine
on riigi jaoks rahalises mõttes kulukaim meede, kui eesmärgiks on kauba või teenuse hinna
vähendamine. Samuti peab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)
efektiivse käibemaksusüsteemi olulisteks elementideks laia maksubaasi, ühte kindlat määra,
milles puuduvad või on vähe erandeid, mis teeb käibemaksusüsteemi võimalikult lihtsaks ja
väheste kuludega administreeritavaks maksutulu allikaks.
Erinevate uuringute kohaselt kandub käibemaksu määra langetus hindadesse üle vaid osaliselt
ja osa langetusest läheb ka kaupmeeste ja tootjate kasumiteks, mistõttu jääb tarbija võit
maksumäära langetusest väiksemaks. Kuigi soodusmäärad võivad pakkuda lühiajalist
hinnasurvet allapoole ja aidata teatud sihtrühmasid, on nende pikaajaline ja süsteemne
efektiivsus piiratud. Maksusüsteemi lihtsuse ja tõhususe huvides tasub kaaluda alternatiivseid
viise, nagu otsesed toetused madala sissetulekuga tarbijatele. Kasumite tõus avaldab mõju küll
kaupmeeste ja tootjate konkurentsivõimele, kuid läbi käibemaksumäära vähendamise ei ole
see efektiivne meede madalama sissetulekuga sihtrühma toetamiseks.
Euroopa Liidu statistika kohaselt oli 2023. aastal toiduainete hinnad Eestiga võrreldes
kallimad Luksemburgis, Iirimaal ja ka Soomes ehkki nendes riikides kehtib toiduainetele
vähendatud käibemaksumäär. Käibemaksumäära langetamisest tulenev riigi tulude
vähendamine on alati suurem kui soovitav majanduslik mõju. Näiteks Hispaanias rakendati
2023. aasta alguses ajutiselt käibemaksu nullmäära teatud toiduainetele nagu puuviljad ja
piimatooted. Esialgsed andmed viitavad, et kuigi hinnad langesid, ei olnud mõju püsiv ning
mõne kuu jooksul hinnad stabiliseerusid kõrgemal tasemel kui esialgu oodati.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Kuna jõukamad leibkonnad kulutavad toidule absoluutsummas enam, siis rahaliselt
võidavadki rohkem need, kellel on suuremad väljaminekud. Seega käibemaksusoodustusest
saadav võit jaguneb sissetulekugruppide vahel erinevalt ning on kaldu jõukaima ehk 10 detsiili
suunas. Seega ka eelarvekulu läheks suurel määral rikkamate leibkondade toetamiseks.
Lisaks märgime, et vastavalt nõukogu direktiivile 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist
käibemaksusüsteemi, on liikmesriigil õigus kehtestada maksimaalselt kaks vähendatud
maksumäära. Alates 2025. aasta 1. jaanuarist kehtivad Eestis vähendatud määradena 13% ja
9%. Seega 5%-se vähendatud maksumäära kehtestamise õigust ei ole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Aet Külasalu 5885 1300
[email protected]
2