dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustus

Rahandusministeerium · 3. detsember 2024
Seotud ettevõtted
OÜ BauEst (adressaat)
Viit
12.2-10/24-240/299-1
Registreeritud
3. detsember 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
OÜ BauEst
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/24-240
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Bauest vaidlustus 02.12.2024.asice195 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn [email protected] 02. detsember 2024 Vaidlustaja: OÜ BauEst registrikood 11220064 Tuleviku tee 10, Peetri alevik, 75312 Rae vald, Harju maakond esindaja: vandeadvokaat Taivo Ruus Advokaadibüroo Ruus & Veso e-post: [email protected] Hankija: Maaelu Teadmuskeskus registrikood 70000869 J. Aamisepa tn 1, Jõgeva alevik, 48309 Jõgeva vald, Jõgeva maakond VAIDLUSTUS Riigihankes nr 284804 (Vihmavarirajatise vundamendi ja kastmisrajatise pikenduse ehitamine ning välilabori ehitamine) Taotlused: 1. Tunnistada kehtetuks hankija 22.11.2024 otsus osas, millega hankija lükkas tagasi OÜ BauEst (11220064) pakkumuse. 2. Mõista vaidlustaja menetluskulud välja hankijalt. 1. ASJAOLUD 1.1. Hankija kuulutas 05.11.2024 välja riigihanke nr 284804, mille esemeks on vihmavarirajatise vundamendi ja kastmisrajatise pikenduse ehitamine ning välilabori ehitamine. 1.2. Hankemenetluses esitati kolm pakkumust, millest hankija 22.11.2024.a otsusega tuginedes RHS-i § 114 lg 1 ja 2 lükkas tagasi OÜ BauEst (11220064) pakkumuse ning tunnistas vastavaks DENORAM OÜ (11289392) ja Kamo Ehitus OÜ (14056984) pakkumuse. OÜ BauEst pakkumise otsustas hankija tagasi lükata, kuna pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 1.3. BauEst OÜ sai vaidlustatava otsuse kätte 25.11.2024.a. Võimalikku edukaks tunnistamise otsust BauEst OÜ saanud ei ole. 1.4. BauEst OÜ ei nõustu enda pakkumuse osas tehtud pakkumust tagasi lükkava otsusega ja vaidlustab selle. 2. PÕHJENDUSED 2.1. Vastavalt RHS § 114 lg-le 2 lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. 2.2. BauEst OÜ pakkumuse tagasi lükkamise otsuse kohaselt ei vasta pakkumus täielikult riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Väidetav mittevastavus seisnes pakutud seadmete mittevastavuses tehnilisele kirjeldusele tõendite alusel. 2.3. Tegelikult täitis BauEst OÜ pakkumus kõik esitatud nõuded ja vastupidised järeldused ei ole kooskõlas hankedokumentide ja pakkumusega. Mingeid selgitusi hankija pakkujalt ka ei nõudnud ja mittenõudmist ei põhjendanud. 2.4. Tingimuse kohaselt oli vajalik pakutud seadmete vastavus tehnilisele kirjeldusele. Otsuse põhjenduse kohaselt tuli pakkujal esitada nõuetele vastavuse kohta kinnitused nt tootelehe, sertifikaadi või mõne muu dokumendina, millest selgub pakutavate seadmete vastavus nõuetele. Nõue selliste dokumentide esitamiseks ei tulene riigihanke alusdokumentidest tulenevatele nõuetele mitte ühtegi loogilist tõlgendusviisi rakendades. 2.5. Pakkuja esitas koos pakkumusega Vormi 1 ning eraldi dokumendi, kus ta kinnitas, et on arvestanud, et kõik seadmed vastavalt Lisa 1 (Pakkuja pakutavad seadmed) tabelile on projektijärgsed – täpselt samad seadmed, mida hankija soovis. Eraldi tootelehti, sertifikaate või väljavõtteid kodulehtedelt ettevõte tõepoolest ei esitanud, kuid selliste dokumentide esitamine ei olnud ka vajalik ega mõistlik arvestades seda, et pakkuja pakkus hankijale hankija enda poolt nimetatud näidistoodetele vastavaid tooteid. 2.6. Võttes arvesse Tallinna Ringkonnakohtu lahendit haldusasjas 3-18-1248, pidas hankija võimalikuks asuda seisukohale, et kuna teised pakkujad esitasid dokumendid ka nende toodete kohta, mis olid toodud näidistoodetena, oleks pidanud ka BauEst OÜ selliselt RHAD-is toodud tingimusest aru saama ja vastavad dokumendid esitama. Hankija osundas kohtuotsusele osas, et kui mõistlik osaleja võis aimata, et dokumendid tuleb esitada igal juhul, siis kannab dokumentide esitamata jätmise korral tagasi lükkamise riisikot pakkuja. Kui RHAD nõuab toodete kvaliteeti ja omadusi tõendavate dokumentide esitamist ja pakkuja neid dokumente esitanud ei ole, siis ei saa hankija, vaatamata esitatud 2 toodete nimekirjast, asuda seisukohale, et pakkuja pakkumine vastab RHAD-is toodud nõuetele. 2.7. BauEst OÜ on seisukohal, et olukorras, kus hankija esitab hanke alusdokumentides näidistoodete loetelu ja pakkuja pakub pakkumuses täpselt neid samu näidistooteid (nagu BauEst OÜ tegi), ei ole mõistlikule pakkujale omistatav selliste toodete nõuetele vastavuse kohta täiendavate dokumentaalsete kinnituste esitamise kohustuse arusaadavus. Vastasel korral peaks pakkuja kahtlema selles, kas hankija on ise üldse aru saanud, mida ta RHAD koostamisel pakkujatelt oodanud. Kohtuotsuses esitatud seisukohad ei ole ülekantavad käesoleva vaidluse asjaoludele ja kohtuotsuses pakkujale tehtud etteheited ei ole ülekantavad BauEst OÜ-le. 2.6. BauEst OÜ ei nõustu hankija osundusega teiste pakkujate väidetavale käitumisele. Hankija on viidates 17.10.2018.a otsusele haldusasjas 3-18-1248 ja eirates käesoleva hanke asjaolusid leidnud, et „kuna teised pakkujad said tingimustest samamoodi aru ja esitasid dokumendid ka nende toodete kohta, mis olid toodud näidistoodetena, oleks pidanud ka BauEst OÜ selliselt RHAD- is toodud tingimusest aru saama.“ Esiteks puudub BauEst OÜ-l võimalus kontrollida, kas teised pakkujad esitasid tõepoolest hankijale pakkumuse kõigis seadmete liikides täpselt samade toodete osas, mille hankija oli ise näidistoodete loetelus esitanud. Juhul kui teised pakkujad esitasid pakkumuse näidistoodetest erinevate toodetega pakkumuse, ei ole hankija viide teiste pakkujate käitumisele üldse asjakohane. Teiseks – ka juhul kui teised pakkujad tõepoolest esitasid kõigis seadme liikides täpselt hankija märgitud näidistootele vastava toote pakkumuse (milles BauEst OÜ kahtleb), ei ole just nende käitumine omistatav mõistlikule pakkujale ja BauEst OÜ käitumine ebamõistlikule pakkujale. Selline tõlgendus on täiesti meelevaldne. Ebamõistlik on sellises olukorras hoopis teiste pakkujate (väidetav) käitumine, kes pakkumust sisuliselt ebavajalike dokumentidega lihtsalt asjatult koormata otsustasid. Ebamõistliku nõude täitmist ei saa mõistlikuks pidada, samuti ei saa pidada ebamõistlikuks selgelt ratsionaalselt käituvat pakkujat. 2.7. Tartu Ringkonnakohtu 17.10.2018.a otsus haldusasjas 3-18-1248 ei ole antud juhul üldse asjakohane, kuna puudutab käesolevast vaidlusest absoluutselt erinevate asjaoludega seotud vaidlust. Kui käesolevas vaidluses on hankija heitnud BauEst OÜ-le ette hankija enda pakutud tootenäidisega samasuguse toote pakkumisel tootega seotud dokumentide esitamata jätmist, siis viidatud kohtuasjas keskendus vaidlus hoopis küsimusele sellest, kas riigihankes „Tartu linna avalik rattaringlussüsteem“ pidi pakkuja esitama hankijale vorm 8 kohase maksumuse tabeli, juhtimissüsteemi kirjelduse ja andmevahetuskihi kirjelduse, jalgrataste ja jalgrattaparkla osade kirjelduse ja joonised ning infotulba kirjelduse ja joonised. Otsusest nähtuvalt ei esitanud Tartu linn selles hankes pakkujatele omalt poolt konkreetseid näidistooteid ja pakkujad ka ei teinud pakkumust konkreetsetele hankija nimetatud näidistoodetele vastavate toodete pakkumiseks. Kuidas pakkujad sellises (täiesti erinevas) ja käesolevas hankemenetluses hanketingimustest aru saanud on, ei oma mitte mingit 3 omavahelist ega võrreldavat puutumist. Sisuliselt on käesoleval asjal ja haldusasja 3-18-1248 aluseks oleval asjal sarnasust vaid selle võrra, et mõlemal juhul oli tegemist riigihankemenetlusega. 2.8. Mistahes varasem VAKO- ja kohtupraktika saaks olla hankijale ja pakkujale juhindumiseks asjakohane kui tegemist oleks vaidlusaluse hankemenetlusega analoogse menetlusega ja vaidlusalused küsimused seonduksid samasuguse aspektiga. Käesoleval juhul kohtuasi 3-18-1248 käesolevas asjas ei hankija ega pakkuja jaoks mingeid tõlgendus- ja rakendusjuhiseid anda ei saanud. 2.9. Kui kohtuasjas 3-18-1248 sisaldasid esitamata dokumendid „andmeid, mis ühelt poolt on vajalikud pakutava toote identifitseerimiseks ja selle omaduste fikseerimiseks ning hanketingimustele vastavuse hindamiseks ja teisalt ka pakkumuse maksumuse hindamiseks. Seejuures ei ole tegemist andmete ebatäpsuse või väheolulise veaga pakkumuses, mille kõrvaldamine ei võiks mõjutada kogu hankemenetluse tulemust. Jalgrataste hind ja kasutusmugavus ning juhtimissüsteemi funktsionaalsus on hankedokumentide p 12.3 järgi hinnatavad pakkumuste paremusjärjestuse määramisel. Seega on kaebajate esitamata dokumentidest nähtuvatel andmetel vahetu mõju lisaks pakkumuse vastavuse kontrollimisele ka pakkumuse edukaks tunnistamisele.“, siis käesoleval juhul on hankija heitnud BauEst OÜ-le ette selliste dokumentide mitteesitamist, mis ei ole vajalikud pakutava toote identifitseerimiseks, selle omaduste fikseerimiseks ega hanketingimustele vastavuse hindamiseks ega ka pakkumuse maksumuse hindamiseks. 2.10. Kuna hankija on nimetanud ise hankes konkreetsed näidistooted ja pakkuja ongi just sellistele toodetele vastavaid tooteid pakkunud, on hankija nendest toodetest ja toodete kõigist omadustest teadlik ka sõltumata pakkuja poolt veel mistahes dokumentide esitamist nende samade toodete kohta. Kui pakkuja olekski esitanud pakutud toodete kohta mistahes identifitseerimist ja toote omadusi kinnitavaid dokumente, sisaldunuks neis täpsed samasugune info, nagu hankijale juba teada on. Hankija (vähenalt mitte mõistlik hankija) ei saa esitada pakkujatele konkreetseid näidisseadmeid ilma, et ta oleks ise teadlik nende kõigist. Nii nagu ei saa ega või ebamõistlikkust eeldada pakkujatelt, ei saa seda teha ka hankija puhul. 2.11. Eeltoodust tulenevalt – kui hankija oli seadnud soovitava laboriahju näidistooteks seadme Memmert UF260 ja pakkuja täpselt sellist seadet ka pakkus, siis pidi olema ja selgelt oligi pakutav toode ja kõik tema omadused hankijale teada ja arusaadavad ilma, et pakkuja oleks talle esitanud selle sama seadme kohta veel ka mistahes tootjapoolseid dokumente vms (hankija nimetas tootelehti, sertifikaate või väljavõtteid kodulehtedelt). 2.12. Kuidas mistahes tooteleht, sertifikaat või väljavõte mistahes kodulehelt hankijat seadme Memmert UF260 osas rohkem ja seniselt erinevalt teadlikuks teinud oleks, ei ole arusaadav ja selle kohta puuduvad ka vaidlustatud otsuses vähimadki põhjendused. Sellist olukorda tegelikult ka ei esinenud. Osates ära märkida konkreetse näidistoote, oli hankija selle toote omadusest ja iseendale sobivusest selgelt teadlik ja seda asjaolu ka juba kontrollinud. 4 2.13. Mingit täiendavat teavet näidisseadme omadustest sama seadme mistahes dokument, sh tooteleht, sertifikaat või väljavõtted kodulehtedelt, hankijale anda saanud ei oleks. Selliste dokumentide nõudmine ja esitamine oleks täiesti sisutu, asjakohatu ja nii pakkujat kui hankijat üksnes ebamõistlikult koormav. Dokumente, mis hankijale pakkumuse üle otsustamiseks mingit sisulist teavet ei anna, ei ole põhjendatud nõuda ja nende mitteesitamist ei ole põhjendatud käsitleda rikkumisena. 2.14. Sama kehtib ka kõigi teiste hankija soovitud ja näidisena nimetatud seadmete kohta – nii valvekaamerad, ruuteri, andmekandjaserveri+salvestuselemendid, labori täppiskaalu koos triikoodilugejaga (ja mille liidestus juhtserveriga on lahendatud USB-A ja peab sisaldama automaatlugemise tarkvara), kastmispumba ja maapealse veemahuti pakkus BauEst OÜ identsena nendele toodetele, mille hankija oli iga seadme juures näidistootena nimetanud. Hankija teadis kõigi nende seadmete puhul nende seadmete omadusi ja pakkuja pakkus hankijale täpselt selliseid seadmeid, mida hankija endale sobivaks pidas. 2.15. Hankija poolt nimetatud näidistoode ei saa osutuda hankijale tundmatuks või ebasobivaks ainult seetõttu, et pakkuja ei ole pakkumist tehes lisanud sellele dokumente selle toote kohta. Seade Memmert UF260 on seade Memmert UF260 nii juhul kui pakkuja esitab selle seadmega seoses väljavõtte tootja kodulehelt kui ka juhul kui pakkuja seda ei esita. Seadme omadused sellise info esitamisest või mitteesitamisest ei sõltu ja on ikka täpselt samasugused. Sama kehtib kõigi hankija märgitud näidistoodete kohta. 2.16. On oluline, et hankija on nimetanud kõik näidistooted sedavõrd täpselt määratletult, et pakkujal ei ole hankija näidistoote alusel pakkudes teha valikut erinevate toodete hulgast ega pakkuda hankijale toodet, mida hankija siiski soovinud ei ole. Seae Memmert UF260 on konkreetsete eritunnustega spetsiifiline kindlaksmääratud toode, mille nimega toote pakkumisel saab tegu olla üksnes sama tootega, mille hankija riigihanke alusdokumentides näidisena nimetanud on. Sama kehtib kõigi hankija märgitud näidistoodete kohta, hankija ei ole avaldanud ühegi seadme liigi osas vastupidist. 2.17. Samasugune oleks olukord kui hankija sooviks hankida nt mobiiltelefone Apple iPhone 12 (täpsemaid omadusi, nt värv, konkretiseerimata ja pakkuja pakukski talle telefone Apple iPhone 12 ega lisaks pakkumusele tootelehti, sertifikaate ega väljavõtteid kodulehtedelt. Nii nagu telefon Apple iPhone 12 oleks nii hankija kui pakkuja jaoks mõistetavad samasugusena ja tegu ongi konkreetsete omadustega tootemudeliga ja pakkuja ei saa Apple iPhonena 12 pakkuda ühtegi teist telefoni, mis tegelikult Apple Iphone 12 ei ole, ei saanud ta pakkuda ühegi hankija nimetatud näidise puhul näidisele vastavana ühtegi sellist toodet, mis tegelikult selle näidise tunnustega ei oleks. Kas ja milliseid dokumente pakkuja seejuures pakkumusele lisab, ei oma pakkumuste hindamise seisukohalt mingit tähtsust. Erinev oleks olukord kui hankija nimetaks näidisseadmena üksnes mobiiltelefoni, selle konkreetsemaid tunnuseid nimetamata. Sellise olukorraga aga käesoleval juhul tegemist ei ole. Hankija on teadnud selgelt, milliste eriomadustega seadmeid ta näidisena nimetab ja sellisena ka saama nõustub ja 5 sellega on pakkuja kohustused ka ammendatud. Täiendavat dokumentide esitamise kohustust sellise hanke korral pakkujale hanke alusdokumentidest ei tulene. 2.18. Vastuolus riigihangete seadusega ei esitanud hankija BauEst OÜ-le pakkumuse saamisel ka mingeid lisaküsimusi. Kohtuasjast 3-18-1248 tulenev seisukoht, et hankemenetluses ei ole lubatav selgituste küsimise kaudu kõrvaldada pakkumuse olulisi puudusi, s.t selliseid minetusi pakkumuse esitamisel, mis välistavad pakkumuse hankemenetluses vastavaks ja edukaks tunnistamise ja et erandlikult saab lubatavaks pidada pakkumuse ilmsete ebatäpsuste ja vigade kõrvaldamist, ei ole samuti asjakohane. Kuna hankija on nimetanud endale sobivate näidistena konkreetsed seadmed ja BauEst OÜ on kinnitanud just nende samade näidistoodetega samaste seadmete pakkumise, ei ole nende seadmete kohta dokumentide mitteesitamine eeltoodust tulenevalt selgelt mitte mingi puudus ega minetus, mis saaks välistada pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise. Seega ei olnud hankijal käesoleval juhul ka mitte mingit takistust Bauest OÜ-lt ikkagi dokumentide küsimiseks kui ta neid mingil formaalsel (ja sisuliselt täiesti arusaamatuks jääval) põhjusel siiski vajalikuks pidas. Selline küsimine ja mistahes vastus sellele küsimusele ei oleks kuidagi saanud tähendada pakkumuse olulises (tegelikult mistahes) osas täiendamist ega pakkumuse muutmist. 2.19. Riigihangete seaduse kommentaarides sisalduv n-ö mõistliku hankemenetluses osaleva ettevõtja vaatenurk on küll iseenesest õige, kuid käesolevas asjas on hankija mõistlikkuse kriteeriumit siiski ise täiesti ebaõigesti sisustanud. Hankija on teinud etteheite ebamõistlike dokumentide mitteesitamise kohta, mis hankija teadmise määra pakutavatest seadmetest kuidagi mõjutada ei saanud. Sisuliselt oleks tegemist olnud hankijal juba olemas olevate andmete dubleerimise hk asjatu nn digiprügi tootmisega. Käeosleval juhul ei saa mistahes alusel põhjendatult väita, et hankija nimetatud näidisele vastava toote pakkumisel toote dokumentide mitteesitamine oleks olnud vajalik ja mõistlik. Hanke eset ja hankija tingimuste sõnastust arvestades ei ole sellise sisutu nõude mittetäitmine kuidagi ebamõistlik, vaid on just selgelt mõistlik. RHAD ei nõua toodete kvaliteeti ja omadusi tõendavate dokumentide esitamist kui hankija ise seab pakkujale pakkumuse tegemiseks selgelt ja üheselt identifitseeritava seadme ja pakkuja just sellise(d) seadme(d) ka pakub. Pakkuja, kes selliseid hankija jaoks tegelikult tähtsusetuid dokumente ei esita, ei riku pakkuja kohustusi ja hankijal puuduvad takistused asuda seisukohale, et pakkuja pakkumine vastab RHAD-is toodud nõuetele. 2.20. Kuna BauEst OÜ pakkumises ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest, tuleb tema hankest kõrvaldamise otsus kehtetuks tunnistada ja teha uus otsus tema pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta. 6 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Viitega RHS § 190 lg 7 kinnitab vaidlustaja, et kõik käesolevas vaidlustuses viidatud dokumendid ja teave on vaidlustuskomisjonile riigihangete registrist elektrooniliselt kättesaadav. 3.2. Allakirjutanu kinnitab, et on vaidlustaja lepinguline esindaja. 3.3. Vaidlustaja ei soovi asja läbivaatamist istungil. 3.4. Vaidlustaja tasub riigilõivu 1280 eurot. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Taivo Ruus, vandeadvokaat Vaidlustaja lepinguline esindaja Lisad: 1. riigilõivu tasumist tõendav dokument 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel