Hankija vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Asukoht: Lõkke 5, Tallinn Edastatud e-postiaadressil: [email protected] Hankija: Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet Registrikood: 10328799 Peetri plats 3, 20308, Narva E-post: [email protected] Hankija lepinguline esindaja: Andrei Matvejev, vandeadvokaat Advokaadibüroo Andrei Matvejev Kulgu 4, Narva Telefon: +372 5031782 E-post: [email protected] Vaidlustaja: Viru Energo OÜ Registrikood: 16867244 Asukoht: P. Kerese tn 11, 20309 Narva E-post: [email protected] VASTUS VAIDLUSTUSELE Hankija taotlused: 1. Jätta vaidlustaja vaidlustus rahuldamata. 2. Mõista vaidlustajalt välja hankija lepingulise esindaja kulud. 3. Hankija nõustub vaidlustuste läbivaatamisega kirjalikus menetluses. I. Asjaolud ja menetlus käik Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet (edaspidi: hankija) viib läbi avatud menetlusega riigihanget nimetusega „Narva linna välisvalgustuse hooldustööd 2025-2026“ (viitenumber 285420) (edaspidi: Hange). Otsuse tegemisel kasutas hankija RHS § 52 lõike 3 alusel pöördmenetlust, mis võimaldas pakkumuste vastavuse hindamist enne pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimist. Hankija on teinud hankes otsused, millega tunnistati vastavaks Viru Energo OÜ (edaspidi ka: vaidlustaja), Osaühing A.V.R. ELEKTER (edaspidi ka: kolmas isik), jäeti kvalifitseerimata vaidlustaja, kvalifitseeriti kolmas isik ning tunnistati kolmanda isiku pakkumus edukaks. Vaidlustaja on esitanud hankija otsustele vaidlustuse osas, millega vaidlustaja jäeti kvalifitseerimata ning tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus. Käesolevaga esitab hankija isik vastuse vaidlustusele. II. Vastuväited vaidlustusele Hankes kehtestatud kvalifitseerimistingimuste kohaselt peab pakkuja olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt 1 välisvalgustuse hooldustöö maksumusega vähemalt 150 000 eurot käibemaksuta. Pakkuja peab olema nimetatud teenuse teostanud sõlmitud lepingute ja hea tava kohaselt. Nimekirjas tuleb loetleda lepingud, lepingute sõlmimise ja lõpetamise kuupäevad ja info teiste lepingupoolte kohta (tellija esindaja kontaktandmed, sh telefon, e-posti aadress) ja riigihanke korral näidata viitenumbrid (RHS § 101 lg 1 p 2). Kvalifitseerimistingimuste nõuetele vastavuse täitmiseks on vaidlustaja esitanud hankepassis 2 referentslepingut: - Narva-Jõesuu linna tänavavalgustuse taristu renoveerimise II etapp, summas 78 604,00 eurot. - Narva-Jõesuu linna tänavavalgustuse taristu renoveerimise III etapp, summas 66 810,00 eurot. Hankija kontrollis vaidlustaja poolt hankepassis esitatud andmeid RHR-i kaudu. Pakkuja viitab hankes Narva-Jõesuu linna tänavavalgustuse taristu renoveerimine, II etapp raames teostatud lepingule. Hanke viitenumbriks on 244166. RHR-i andmete kohaselt nimetatud lepingu tegelik maksumus moodustab 75 427,35 EUR ilma käibemaksuta. Pakkuja viitab hankes Narva-Jõesuu linna tänavavalgustuse taristu renoveerimise III etapp raames teostatud lepingule. Hanke viitenumber 253279. RHR-i andmete kohaselt nimetatud lepingu tegelik maksumus moodustab 66 061,88 EUR ilma käibemaksuta. Seega ei vasta ükski lepingutest hankija poolt kehtestatud lepingu miinimumnõuetele maksumuse osas, ehk pakkujal puudub vähemalt 1 teostatud välisvalgustuse hooldustöö leping maksumusega vähemalt 150 000 eurot käibemaksuta. Isegi kui liita pakkuja poolt viidatud lepingute maksumused, siis moodustavad lepingute maksumused kokku 141 489,23 EUR ilma käibemaksuta. Ka sellisel juhul ei vasta pakkuja kvalifitseerimisnõuetele teenuslepingute osas. Tuginedes ülaltoodule ja juhindudes vaidlustaja poolt hankepassis esitatud andmete põhjal jättis hankija vaidlustaja kvalifitseerimata, kuna pakkuja ei vasta kvalifitseerimisnõuetele teenuslepingute osas. Vaidlustaja vaidlustuse põhiargumentideks on: - Pakkuja esitas andmed II ja III etapi kohta, kuid jäi ekslikult esitamata I etapi andmed, mille lepinguline maksumus ilma käibemaksuta oli 799 858 eurot (leping ja tööde üleandmis-vastuvõtmisakt on lisatud käesolevale juurde). - Ühe lepingu andmete esitamata jätmine ei ole piisav põhjus pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks. I etapi lepingu andmed on kergesti leidavad ja need oleks saanud kontrollida samal viisil, nagu tehti II ja III etapi lepingute osas. - Hankija oleks saanud ka lihtsalt täiendavat teavet küsida pakkujalt andmete täiendamiseks. - Riigihangete seadus ei keela hankijal vajadusel läbi vaadata täiendavaid dokumente või muul viisil kontrollida, kas kvalifitseerimise tingimused on täidetud. Hankija võib nõuda pakkujalt täiendavate andmete või tõendite esitamist, mis võimaldavad kõrvaldamise alust kontrollida. Hankija sellega vaidlustaja lähenemisega ei nõustu. Riigisiseste hankemenetluste puhul, mille maksumus on võrdne või ületab riigihanke piirmäära, on hankepass kohustuslik ja selle asemel ei saa küsida koos pakkumusega ainult dokumente kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks. RHS § 104 lg 1 kohaselt hankija nõuab pakkuja või taotleja ajakohastatud kinnitusi sisaldava hankepassi esitamist esialgse tõendina pakkuja või taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise, tema kvalifitseerimise tingimustele vastamise, ja kui see on asjakohane, taotleja vastavuse kohta käesoleva seaduse § 54 lõikes 3, § 58 lõikes 3, § 64 lõikes 3, § 68 lõikes 3 või § 141 lõikes 2 nimetatud objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele. RHS § 104 lg 6 kohaselt hankija teeb otsuse hankepassis esitatud teabe alusel taotleja või pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise, ja kui ta on seadnud pakkujatele või taotlejatele kvalifitseerimise tingimused, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta, välja arvatud käesoleva seaduse § 52 lõikes 3 sätestatud juhul. RHS § 104 lg 7 kohaselt hankijal on õigus kontrollida pakkuja või taotleja kõrvaldamise aluste puudumist ja tema kvalifikatsiooni kogu riigihanke vältel ja nõuda mis tahes ajal pakkujalt või taotlejalt kõigi või mõnede asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist või täiendamist. Kui hankijale saab teatavaks asjaolu, et pakkuja või taotleja suhtes esineb mõni kõrvaldamise alus või ta ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, võib hankija teha otsuse pakkuja või taotleja kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmise kohta ning kõrvaldada pakkuja või taotleja riigihankest või jätta ta kvalifitseerimata. Tuginedes ülaltoodule kontrollis hankija vaidlustaja poolt hankepassis esitatud andmed ning kooskõlas RHS § 104 lg 6 tegi vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsuse. Hankija arusaamisel varasemas praktikas lähtus VAKO kui kohtud järgmisest lähenemisest pakkumuse vigade kohta: - On olemas väikesed, selged vead: Ilmselgete vigade parandamine, mis ei mõjuta pakkumuse sisu (nt väiksemad tehnilised vead), on tavaliselt lubatud. Näiteks administratiivsed või väikesed vead, nagu andmete ebakõlad, mida saab kergesti selgitada ilma pakkumuse põhiosade muutmiseta. Parandus ei tohi muuta pakkumuse olemust ega anda pakkujale eeliseid. Kuid parandamine ei tohi muuta pakkumuse olemust ega tuua sisse uut teavet, mis ei olnud algselt esitatud. - On olemas olulised vead: Kui pakkumuses olev viga muudab pakkumuse sisu (nt olulised muudatused tehnilistes detailides või hinnas), siis loetakse see olulise muudatusena. Sellised vead ei ole pärast pakkumuse esitamist lubatud. Näiteks hinnamuudatused või tähtsate tehniliste kvalifikatsioonide muutmine loetakse mitte lubatud muudatusteks. Samuti leidis aset lähenemine, et pakkumust saab selgitada, kuid selgitus ei tohi sisaldada uut teavet, mis muudaks pakkumuse sisu. Kui pakkuja lisab uusi andmeid, eriti pärast pakkumuse esitamist, loetakse seda sisuliseks muudatuseks, mitte selgituseks. Pakkuja eitab hankijale ettepanekut, et hankija peaks teostama oma algatusel uuringud selleks, et leida, et pakkuja hankepassis esitatud kogemuse kohta esitatud andmed on ebapiisavad ja pakkuja on eksinud oma kogemuse (referentslepingute) määratlemisel. RHS § 104 lg 11 kohaselt ei nõua hankija lg 7 ja 8 nimetatud dokumentide esitamist, kui tal on need dokumendid või vastavad andmed endal olemas või need on talle andmekogust tasuta kättesaadavad. Seega saab selle sätte kohaselt arvestada neid hankijal olemasolevaid või andmekogust kättesaadavaid dokumente ja andmeid, mis on eelpool nimetatud (hankepassis esitatud kinnitustele vastavad dokumendid või nendes dokumentides sisalduvad andmed), küll aga ei ole siin nimetatud neid andmeid, mida ettevõtja oleks pidanud esitama hankepassis. 16.06.2017 Tallinna Ringkonnakohtu otsuses asjas nr 3-17-589 p 19 ja 20 rõhutab halduskohus, et hanketeates nõutud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi esitamata jätmine ei ole ebatäpsus ega inimlik viga. Hankija ei saanud ega pidanud hilisema menetluse käigus esitatud tehnika hinnapakkumisi arvesse võtma, sest neid ei esitatud koos pakkumusega ning pakkuja sai hinnapakkumised alles pärast pakkumuse esitamist. VAKO on 02.07.2019 otsuse nr 90-19/208784 p-s 14.2 selgitanud, et RHS § 104 lg 11 eesmärgiks on, et hankija ei nõuaks pakkujatelt täiendavaid dokumente andmete osas, mida hankijal endal on võimalik kätte saada andmekogudest või mis tal on olemas, aga mitte see, et hankija asuks pakkuja hankepassis esitamata andmeid andmekogust otsima. Nii Euroopa Kohus (EKo C-131/16, EKo C-336/12) kui Riigikohus (RKHKo 3-3-1-24-13), aga ka madalama astme kohtud (TrtHKo 3-18-977, TrtHKo 3-17-2377, TlnHKo 3-18-1248, TlnHKo 3- 18-1681, TlnHKo 3-18-1736) on samalaadseid asjaolusid (erinevalt nt majandusaasta aruannetest või varasemalt allkirjastatud volikirjadest) käsitlevates kohtulahendites sedastanud, et selgituste nõudmisega ei saa kõrvaldada puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises. Samuti kohtud on asunud seisukohale, et üldpõhimõttena peab hankija kontroll pakkujate poolt kvalifitseerimistingimuste täitmise üle olema sisuline ja põhjalik. Täpsem kontrolliulatus sõltub siiski iga üksikjuhtumi asjaoludest kogumis. Kohtupraktikas on toonitatud, et hankemenetluse eripära silmas pidades ei saa hankijalt nõuda, et asjaolude kontrollimine toimuks hariliku haldusmenetluse standarditele vastavalt. Hankija küsib täiendavat teavet põhjendatud kahtluse korral. (Vt Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2018. a otsus asjas nr 3-18-1011, punktid 7−8.) Ka Riigikohus on rõhutanud, et hankemenetluse läbiviimine, sh pakkuja kvalifikatsioon kontrollimine ei tohi andmete ja tõendite kogumise tõttu muutuda võimatuks või ebamõistlikul keeruliseks (vt 13. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-24-13, punkt 19). TlnHKo 15.05.2012, 3-12-676, p 23, kohus tõdes, et iga väikseima eksimuse puhul ei tohiks pakkujat automaatselt kõrvaldada. Samuti peab pakkumuste kontrollimine olema läbipaistev ja võrdne, vältides olukorda, kus ühele pakkujale antakse eeliseid . Hankepassil on eeltõendi tähendus. Üldjuhul eeldab hankija hankepassis esitatud andmete õigsust ja hakkab andmete õigsust oma algatusel kontrollima ainult siis, kui hankijal on õigustatud kahtlus hankepassis toodud andmete kohta. Samas ei ole hankija kohustatud, kui pakkuja nimetab osa referentsobjektidest või osa referentslepingutest ja nimetatu ei ole piisav pakkuja kvalifitseerimiseks, otsima lisaandmeid, tõendeid jms, et tõendada pakkuja vastavust kvalifikatsioonitingimustele. Vastupidine lähenemine oleks vastuolus pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega. Pakkuja heidab hankijale ette, et hankija oleks kohustatud küsima pakkujal pakkuja kvalifitseerimist võimaldavate lisaandmete/tõendite esitamist. Ettevõtjal ei ole võimalik hiljem esitada neid andmeid, mida ta pidi esitama hankepassis, samuti puudub hankijal õigus neid andmeid küsida. Sellist käsitlust toetab ka Euroopa Kohtu lahend kohtuasjas nr C-131/16, vt p 33, milles kohus oli seisukohal, et selgituste nõudmisega, mis võib teatud tingimustel olla lubatud, ei tohi kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises. Ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui hankija palub hankemenetluses pakkujal esitada hankedokumentides nõutud avaldusi või dokumente, mida ei ole pakkumuste esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul esitatud. Antud juhul ei ole hankijal võimalik küsida vaidlustajalt täiendavate andmete esitamist teiste ja hankepassis nimetamata lepingute kohta, kuna see oleks rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet ja seadnud vaidlustaja võrreldes teise pakkuja (kolmas isik) eelisseisundisse. Selgituste nõudmine ei tohi viia uue pakkumuse esitamiseni või pakkumuse muutmiseni, mistõttu ei või hankija nõuda selgitusi pakkujalt, kelle pakkumust ta peab ebatäpseks või hankedokumentides esitatud tehnilisele kirjeldusele mittevastavaks (vt Euroopa Kohtu 11.05.2017 otsus nr C-131/16, punktid 31 ja 36 ja seal viidatud kohtupraktika). Ka ei tohi selgituste küsimine tuua kaasa hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmisel nende esitamist (vt Euroopa Kohtu 28.08.2018 otsus nr C-523/16, punkt 51). Isegi kui hankija küsiks lisaandmeid, mis võrreldes pakkumuses määratuga võimaldaksid pakkujat kvalifitseerida, ei oleks õiguslikult põhjendatud nende andmete arvessevõtmine pakkuja kvalifitseerimisel. Riigihangete õigus ei näe pakkujale ette võimalust muuta oma pakkumust peale seda, kui on saabunud pakkumuste esitamise tähtaeg. Sellise võimaluse andmine ühele pakkujale oleks jämedas vastuolus riigihangete õiguses kehtiva ausa konkurentsi ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega. Praegusel juhul soovib kaebaja oma pakkumuses esitatud arvandmeid asendada uute, hanketingimustele vastavate arvandmetega, mis ei ole RHS järgi lubatav. RHS § 117 lg 3 näeb küll ette võimaluse parandada pakkumuste hindamisestaadiumis pakkumuse maksumuses esinevaid arvutusvigu, kuid käesoleval juhul ei ole tegemist arvutusveaga, mida oleks võimalik viidatud sättes toodud korras parandada. Pakkuja soovib täiendada pakkumuses olevaid andmeid uute andmetega, mis ei ole võrdsustatav arvutusvea parandamisega. Arvutusviga RHS § 117 lg 3 tähenduses seisneb pakkumuses esitatud matemaatilise tehte ebaõigsuses, mida on võimalik korrigeerida selliselt, et pakkumuse maksumuse sisu ei muutu. Kuigi riigihangete seadus näeb ette võimaluse nõuda pakkujalt selgitusi muu hulgas selleks, et hinnata pakkumuse vastavust hankedokumentides esitatud tingimustele, on pakkujalt selgituste küsimine lubatud üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus pakkujate võrdse kohtlemise ja/või hankemenetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Seetõttu ei ole hankemenetluses lubatav selgituste küsimise kaudu kõrvaldada pakkumuse olulisi puudusi, s.t selliseid minetusi pakkumuse esitamisel, mis välistavad pakkumuse hankemenetluses vastavaks ja edukaks tunnistamise. Erandlikult saab lubatavaks pidada pakkumuse ilmsete ebatäpsuste ja vigade kõrvaldamist. Samas on kaheldamatult välistatud pakkuja selgituste esitamisega pakkumuse olulises osas täiendamine või pakkumuse muutmine. Pakkumuse täiendamisel algselt esitamata dokumentidega saavutaks pakkuja aga nimelt potentsiaalse konkurentsieelise, sest saaks teiste pakkujatega võrreldes täiendava tähtaja olulise pakkumuse osa esitamiseks, teades samal ajal pakkumuste avamisel teatavaks saanud informatsiooni teiste pakkujate ja nende pakkumuste kohta ning seega ka võimaluse kujundada vastavalt oma pakkumust. TlnHKo 26.10.2020, 3-20-1722, p-d 23–24, kohus rõhutab, et sisulised muudatused pakkumustes ei ole lubatud. Kui pakkuja lisab uusi andmeid, mis muudavad pakkumuse sisulisi aspekte, siis on tegemist mitte lubatud muudatustega . Hankija pöörab vaidlustaja tähelepanu sellele, et hankemenetluse otsused tehakse vaid pakkuja poolt esitatud andmete alusel ning esitatud andmete kontrollimiseks saab hankija nõuda pakkujalt tõendid vaid hankepassis nimetatud andmete kohta, see ka otseselt tuleneb RHS § 104 lg-st 7. Olukorras, kus vaidlustaja on jätnud lepingute andmed (sh ekslikult) esitama, ei saa hankija nõuda hankepassi hilisemat täiendamist (RHS § 46 lg 4) ega asuda teostama kvalifikatsiooni sisulist kontrolli koos võimalike täiendavate selgituste küsimisega. Vaidlustaja väide, et: „… Andmed I etapi lepingu kohta on kergesti leitavad ja oleks saanud neid kontrollida analoogselt nagu tegi seda II ja III etapi lepingute osas..“ on absurdne. Hankepassis vaidlustaja iseseisvalt märgib andmed, millele ta tugineb ja tõendab oma kvalifikatsiooni. Hankijal puudub õigus ega kohustus otsida RHR-s vaidlustaja poolt varem väidetavalt teostatud, kuid hankelepingus nimetamata varasemad tööd/lepingud. Tallinna Ringkonnakohus asjas 3-19-631 (p 16) on märkinud, et isegi sisulise kontrolli läbiviimisel ei pea hankija tal mingi teabe olemasolul (mis ei tulene avalikest registritest ega ole pakkuja poolt avaldatud) asuma eeldama selle teabe kasutamist pakkuja poolt, kuna hankija ei saa pakkuja eest kujundada pakkumuse sisu ega pakkuja eest valida kvalifitseerimistingimuste täitmiseks vajalikke ressursse ja näitajaid. Kui hankija kontrollib tulenevalt § 104 lg 7 ettevõtja kõrvaldamise aluseid ning kvalifitseerimist sisuliselt, võib hankija selleks nõuda: - hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist; - hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide sisu selgitamist; - hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide sisu selgitamist võimaldavate dokumentide esitamist või täiendamist. Kõnealune säte ei näe aga ette, et vaidlustaja võiks esitada andmeid, mida ta pidi esitama hankepassis, täiendavalt hiljem. RHS § 104 lg 11 kohaselt ei nõua hankija lg 7 ja 8 nimetatud dokumentide esitamist, kui tal on need dokumendid või vastavad andmed endal olemas või need on talle andmekogust tasuta kättesaadavad. Seega saab selle sätte kohaselt arvestada neid hankijal olemasolevaid või andmekogust kättesaadavaid dokumente ja andmeid, mis on eelpool nimetatud (hankepassis esitatud kinnitustele vastavad dokumendid või nendes dokumentides sisalduvad andmed), küll aga ei ole siin nimetatud neid andmeid, mida ettevõtja oleks pidanud esitama hankepassis. VAKO on 02.07.2019 otsuse nr 90-19/208784 p-s 14.2 selgitanud, et RHS § 104 lg 11 eesmärgiks on, et hankija ei nõuaks pakkujatelt täiendavaid dokumente andmete osas, mida hankijal endal on võimalik kätte saada andmekogudest või mis tal on olemas, aga mitte see, et hankija asuks pakkuja hankepassis esitamata andmeid andmekogust otsima. Seega ka selle sätte alusel ei ole võimalik ettevõtjal neid andmeid hiljem esitada, mida ta pidi esitama hankepassis. Sellist käsitlust toetab ka Euroopa Kohtu lahend kohtuasjas nr C-131/16, vt p 33, milles kohus oli seisukohal, et selgituste nõudmisega, mis võib teatud tingimustel olla lubatud, ei tohi kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises. Ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui hankija palub hankemenetluses pakkujal esitada hankedokumentides nõutud avaldusi või dokumente, mida ei ole pakkumuste esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul esitatud. Antud juhul ei ole hankijal võimalik küsida vaidlustajalt täiendavate andmete esitamist teiste ja hankepassis nimetamata lepingute kohta, kuna see oleks rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet ja seadnud vaidlustaja võrreldes teise pakkuja (kolmas isik) eelisseisundisse. Ülaltoodu põhjal leiab hankija, et vaidlustus on põhjendamatu ning hankija otsus on vaidlustatud osas õiguspärane. Seetõttu palume jätta vaidlustuse rahuldamata. III. Kokkuvõtte ja menetluslikud küsimused - Jätta vaidlustaja vaidlustus rahuldamata. - Mõista vaidlustajalt välja hankija lepingulise esindaja kulud. - Hankija nõustub vaidlustuste läbivaatamisega kirjalikus menetluses. - Hankijat esindab vandeadvokaat Andrei Matvejev, kelle esindusõigust RHS § 190 lg 11 järgi eeldatakse. IV. Menetluskulud Hankija menetluskulud käesolevas asjas on kulud õigusabile. Ajakuulu õigusabile osutamiseks on: - Vaidlustuse tutvumisega, RHR dokumentatsiooniga tutvumine, kliendiga vaidlustuse asjaolude arutlemine – 3 tundi. - Käesoleva menetlusdokumendi koostamine ja esitamine – 8 tundi. Ühe tunni hind on 170 eurot ilma käibemaksuta ja 207,40 eurot koos käibemaksuga. Arvestades kohaliku omavalitsuse käibemaksukohustuslasena kehtivaid erisusi, ei saa kohalik omavalitsus tasaarvestada õigusabi tasult tasutud käibemaksu sissetuleva käibemaksuga. Seega menetluskulude arvutamisel lähtutakse tunni hinnast koos käibemaksuga. Kokku on ajakulu 12 tundi ja menetluskulude summa on 2488,80 eurot. Lugupidamisega, Andrei Matvejev Vandeadvokaat Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti lepinguline esindaja