Lp Angelika Timusk
Riigihangete vaidlustuskomisjoni liige
Advokaadibüroo NOVE OÜ
Tallinn Registrikood: 12984303
Estonia pst 9, Solaris keskus
03.12.2024 10143 Tallinn
Tel: +372 610 8010
[email protected]
www.nove.ee
Andrus Kattel Klen Teder
Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur
Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann
Veikko Puolakainen Laura Raadik
Mari Past Kristiina Koll
Liis Kikas
ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus
Madis Abel
Sten Tikerpe
[email protected] Mart Parind Andra Olm
KOLMANDATE ISIKUTE MENETLUSKULUDE NIMEKIRI
Vaidlustusasja nr: 225-24/259625
Riigihange: „Mobiilsete välihaiglate ostmine“ (viitenumber 259625)
Vaidlustaja: Aktsiaselts SEMETRON
Registrikood 10078457
Veerenni tn 51, 10138 Tallinn
Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaat Arne Ots
Advokaat Alan Paas
Advokaadibüroo Ellex Raidla
e-post
[email protected];
[email protected]
Advokaat Priit Kala
Ristal Keba Partnerid Advokaadibüroo
e-post
[email protected]
Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Registrikood 70009764
Järve tn 34a, 11314 Tallinn
e-post
[email protected]
Hankija esindajad: Vandeadvokaat Erki Fels
Advokaat Gregor Saluveer
Advokaadibüroo TGS Baltic
[email protected]
Kolmandad isikud: MDSC Systems OÜ
(Ühispakkujad) Registrikood 12765601
Järvevana tee 5, 10112 Tallinn
AS Maru Metall
Registrikood 10723834
Kesk tee 10, 75001 Ardu alevik, Kose vald
NOVE - 2/2 -
Kolmandate isikute Vandeadvokaat Mart Parind
esindaja: Advokaadibüroo NOVE
e-post
[email protected]
1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) menetluses on vaidlustusasi nr 225-24/259625:
Aktsiaseltsi SEMETRON („Vaidlustaja“) vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse
(„Hankija“) otsuste peale tunnistada riigihankes „Mobiilsete välihaiglate ostmine“ (viitenr 259625,
„Hange“) ühispakkujate MDSC Systems OÜ ja AS Maru Metall (üheskoos „Kolmas isik“) lõplik
pakkumus vastavaks ja edukaks ning kvalifitseerida Kolmas isik ja jätta ta hankemenetlusest
kõrvaldamata. (Seda, kas Vaidlustaja on tegelikult vaidlustanud viimati mainitud otsuse, Kolmas
isik kindlana ei tea – vaidlustus on selles osas vastuoluline.)
2. 28.11.2024 määras VAKO asja kirjalikku menetlusse ning andis menetlusosalistele tähtaja
kuni 03.12.2024 (k.a) oma menetluskulude nimekirjade esitamiseks.
3. Kuivõrd Kolmas isik taotles oma 27.11.2024 vastuses vaidlustusele, et VAKO mõistaks tema
menetluskulud välja Vaidlustajalt, esitab Kolmas isik käesolevaga enda seni tekkinud menetlus-
kulude nimekirja.
4. Kolmas isik on selles vaidlustusmenetluses kandnud lepingulise esindaja kulusid summas
3515 eurot (käibemaksuta). Kolmandale isikule on osutatud õigusabi 18 tunni ja 30 minuti ulatuses
tunnihinnaga 190 eurot (käibemaksuta). Kulude täpsem koosseis on esitatud alljärgnevalt (kõik
summad esitatud eurodes ja käibemaksuta):
Kuupäev Töö / toiming Kestus Summa
20.11.2024 Suhtlus kliendiga: esmane mõttevahetus vaidlustuse 20m 63,33
teemal, edasise tegevuskava paika panemine
20.11.2024 Suhtlus VAKO ja hankijaga: VAKO-le taotlus vastamis- 30m 95
tähtaja pikendamiseks ning selgitused hankijale kliendi
ärisaladuse osas
20.11.2024 Vaidlustusega tutvumine, selle esmane analüüs; vastuse 3h 570
koostamine vaidlustusele
25.11.2024 Vastuse koostamine vaidlustusele 1h45m 332,50
27.11.2024 Vaidlustuse läbitöötamine, vastuse koostamine (sh õigus- 9h10m 1741,67
kirjanduse ja kohtupraktika otsingud ja analüüs),
kooskõlastused ja suhtlus kliendiga, esmane kiire tutvumine
hankija vastusega
30.11.2024 Seisukoha koostamine hankija taotluse osas lubada 3h15m 617,50
raamlepingu sõlmimist vaidlustusmenetluse ajal (sh õigus-
kirjanduse ja kohtupraktika otsingud ja analüüs)
03.12.2024 Menetluskulude nimekirja koostamine 30m 95
KOKKU: 18h30m 3515
5. Kokkuvõttes taotleb Kolmas isik, et VAKO mõistaks Vaidlustajalt Kolmanda isiku kasuks välja
viimase menetluskulud summas 3515 eurot (käibemaksuta).
Lugupidamisega
Mart Parind
Vandeadvokaat
Lp Angelika Timusk
Riigihangete vaidlustuskomisjoni liige
Advokaadibüroo NOVE OÜ
Tallinn Registrikood: 12984303
Estonia pst 9, Solaris keskus
02.12.2024 10143 Tallinn
Tel: +372 610 8010
[email protected]
www.nove.ee
Andrus Kattel Klen Teder
Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur
Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann
Veikko Puolakainen Laura Raadik
Mari Past Kristiina Koll
Liis Kikas
ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus
Madis Abel
Sten Tikerpe
[email protected] Mart Parind Andra Olm
KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT
Vaidlustusasja nr: 225-24/259625
Riigihange: „Mobiilsete välihaiglate ostmine“ (viitenumber 259625)
Vaidlustaja: Aktsiaselts SEMETRON
Registrikood 10078457
Veerenni tn 51, 10138 Tallinn
Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaat Arne Ots
Advokaat Alan Paas
Advokaadibüroo Ellex Raidla
e-post
[email protected];
[email protected]
Advokaat Priit Kala
Ristal Keba Partnerid Advokaadibüroo
e-post
[email protected]
Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Registrikood 70009764
Järve tn 34a, 11314 Tallinn
e-post
[email protected]
Hankija esindajad: Vandeadvokaat Erki Fels
Advokaat Gregor Saluveer
Advokaadibüroo TGS Baltic
[email protected]
Kolmandad isikud: MDSC Systems OÜ
(Ühispakkujad) Registrikood 12765601
Järvevana tee 5, 10112 Tallinn
AS Maru Metall
Registrikood 10723834
Kesk tee 10, 75001 Ardu alevik, Kose vald
NOVE - 2/4 -
Kolmandate isikute Vandeadvokaat Mart Parind
esindaja: Advokaadibüroo NOVE
e-post
[email protected]
TAOTLUS:
Rahuldada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 27.11.2024 taotlus raamlepingu sõlmimise
lubamiseks.
I ASJAOLUD
1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) menetluses on vaidlustusasi nr 225-24/259625:
Aktsiaseltsi SEMETRON („Vaidlustaja“) vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse
(„Hankija“) otsuste peale tunnistada ühispakkujate MDSC Systems OÜ ja AS Maru Metall
(üheskoos „Kolmas isik“) lõplik pakkumus riigihankes „Mobiilsete välihaiglate ostmine“ (viitenr
259625, „Hange“) vastavaks ja edukaks ning kvalifitseerida Kolmas isik ja jätta ta hanke-
menetlusest kõrvaldamata. (Seda, kas Vaidlustaja on tegelikult vaidlustanud viimati mainitud
otsuse, Kolmas isik kindlana ei tea – vaidlustus on selles osas vastuoluline.)
2. Oma 27.11.2024 vastuses vaidlustusele esitas Hankija riigihangete seaduse („RHS“) § 193
lg 5 alusel taotluse, et VAKO lubaks Hankijal juba vaidlustusmenetluse ajal sõlmida Kolmanda
isikuga raamlepingu. Kolmas isik, olles Hankija vastuse vaidlustusele kätte saanud mõned tunnid
varem enda vastuse esitamisest, avaldas oma 27.11.2024 vastuses toetust Hankija taotlusele.
3. 28.11.2024, teatades vaidlustusasja määramisest kirjalikku menetlusse, andis VAKO
Vaidlustajale ning Kolmandale isikule tähtaja kuni 02.12.2024 esitada Hankija eelviidatud taotluse
osas oma seisukoht. Kolmandale isikule andis VAKO õieti võimaluse oma varasemat toetus-
avaldust täiendada.
4. Käesolevaga esitab Kolmas isik VAKO-le oma täpsema seisukoha Hankija taotluse osas
lubada raamlepingu sõlmimist juba vaidlustusmenetluse kestel.
5. Selguse huvides olgu rõhutatud, et ehkki nii Hankija oma taotluses kui VAKO oma kirjaliku
menetluse teates on rääkinud hankelepingu sõlmimise lubamisest, siis asjaoludest tulenevalt on
taotlus siiski suunatud raamlepingu sõlmimisele. Nimelt, Hanget viiakse läbi justnimelt raamlepingu
sõlmimiseks. Seega saab ja peabki RHS § 193 lg 5 alusel esitatav taotlus olema suunatud
raamlepingu sõlmimisele. Kui ühe partneriga raamleping on kord sõlmitud, saab Hankija vastavalt
oma soovidele ja vajadustele hakata selle partneriga hankelepinguid sõlmima. Toonitame, eelöeldu
ei tähenda, et Hankija taotlus oleks menetluslikult lubamatu, tegu on pelga sõnastusliku küsimu-
sega. RHS § 29 lg 1 sätestab, et raamlepingule kohaldatakse hankelepingu sätteid, kui RHS-is ei
ole sätestatud teisiti. Mitte ükski RHS säte ei näe ette, et § 193 lg-s 5 esitatud taotlust ei saaks
esitada riigihankes, mis on suunatud raamlepingu sõlmimisele. Seda kinnitavad nii VAKO1 kui
kohtute2 lahendid.
II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
6. Hankija taotlus on põhjendatud nii formaalselt kui sisuliselt ning tuleks seega rahuldada.
7. Hange on lõppfaasis. Mis puudutab Hankija taotluse formaalset (menetluslikku) aspekti,
siis RHS § 193 lg 5 nõuab raamlepingu sõlmimise lubamise taotluse eeltingimusena, et
vaidlustatud oleks riigihanke menetluses raamlepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija
otsus. Antud juhul see nii kahtlemata on. Hankija on viinud hankemenetluse lõpuni ning võtnud
vastu kõik hankeotsused, mida RHS temalt konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses
1
Nt VAKOo 24.04.2018, 61-18/192746, p 7 ja 24.04.2018, 64-18/192746, p 7.
2
Nt TlnHKm 09.03.2022, 3-22-562, p 12.4; 31.05.2023, 3-23-1130.
NOVE - 3/4 -
nõuab, sh RHS § 104 lg 8 alusel vastu võetavad eduka pakkuja kvalifitseerimise ja
hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsused. Vähemalt üks neist (kvalifitseerimise otsus) kui
mitte mõlemad (ka kõrvaldamata jätmise otsus) on Vaidlustaja poolt ka vaidlustatud. Niisiis on
käesolev vaidlus jäänud RHS § 194 lg 4 alusel (vaidlustusmenetluse aegne raam- või hankelepingu
sõlmimise keeld) ainukeseks takistuseks Hankija ja Kolmanda isiku vahel raamlepingu
sõlmimisele. Kohtupraktika kohaselt ongi vaidluse kui viimase lepingu sõlmimise takistuse
kõrvaldamine RHS § 193 lg 5 kohase taotluse eesmärk.3
8. Sisulise poole pealt näeb RHS § 193 lg 5 raamlepingu erakorralise sõlmimise loa eeldusena
ette, et oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada raamlepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub
üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise. Antud juhul esinevad kõik eelloetletud elemendid.
9. Oluline avalik huvi. Hetkel Euroopas valitsevas julgeolekualases ja geopoliitises olukorras
on riigikaitse vaieldamatu prioriteet. Seda eriti Eesti jaoks, kelle idanaaber Venemaa peab mitte
kaugel Eestist, viimase liitlasriigis Ukrainas imperialistlike ambitsioonidega agressioonisõda.
Seetõttu esineb ilmne ja ülekaalukas avalik huvi selle vastu, et Eesti riigi, aga ka tema liitlaste
julgeolek oleks tagatud parimal võimalikul määral. Arvatavasti ei pea seda VAKO-le põhjalikumalt
selgitama.
10. Ehkki Hange ei ole suunatud nt raketitõrjevõimekuse suurendamisele või nn tapva tehnika
soetamisele, moodustavad Hanke esemeks olevad välihaiglad olulise osa Eesti riigi ja tema
liitlaste4 terviklikust julgeolekuarhitektuurist. Hangitavad välihaiglad on mõeldud kaitsetegevusse
panustavate (peaasjalikult rindel sõdivate) isikute ravimiseks ning seega otseselt määravad ära
meie kaitsejõudude ravivõimekuse taseme eemal paiksetest tervishoiuasutustest. Riiki ei kaitse
lõppastmes tehnika ja relvad, vaid inimesed, elavad ja võitlusvõimelised inimesed. Küllap Hankijal
on parem temale kättesaadava teabe ja dokumentide toel VAKO-le eelnevat selgitada. Hankija
27.11.2024 vastuse p-st 2.5, mis on Kolmanda isiku jaoks kaetud (viidatud on asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teabele), võib järeldada, et Hankija ongi VAKO-t briifinud Hanke olulisusest
ja akuutsusest. Ka Vaidlustaja on vaidlustuse p-s 16.3 tituleerinud Hanke „strateegiliselt oluliseks
Eesti ja teiste Balti riikide julgeoleku tagamisel“.
11. VAKO on oma varasemas praktikas lugenud oluliseks avalikuks huviks nt politseinike kui riigi
siseturvalisuse tagajate hea käekäigu5 kui ka inimelude kaitse.6 Nende lahendite vaimus peaks riigi
kaitsevõimekuse ja julgeoleku tagamine ja suurendamine olema a fortiori oluline avalik huvi RHS
§ 193 lg 5 tähenduses.
12. Eraldi rõhutamist väärib, et Hange viiakse läbi koostöös Leedu riigiga. Seega, Hanke
käekäigust sõltub julgeolekualaselt tundlikul ajal ka Eesti riigi kohustuste täitmine enda lähedase
liitlase ees. Küsimuse all on seega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste austamine. Võrdluseks:
Euroopa Kohtu praktikas on Euroopa Liidu poolt rahvusvahelisel tasandil võetud kohustuste
täitmine kaalukaks argumendiks, mis võib anda kohtule aluse jätta liidu õiguse vaatest iseenesest
õigusvastane liidu õigusakt siiski kehtima.7 Kolmanda isiku hinnangul on VAKO-l võimalik
analoogilistest kaalutlustest lähtuda ka praegu RHS § 193 lg 5 kohaldamisel.
13. Olulise avaliku huvi kahjustamine. Eespool selgitatud oluline avalik huvi saaks
kahjustatud, kui Hankija ei saaks Kolmanda isikuga raamlepingut kiiresti ära sõlmida. Tõsi, raam-
lepingu enda alusel ei hangita tooteid-teenuseid, kuid raamlepingu alusel saab hakata sõlmima
hankelepinguid tehnika tarnimiseks. Mida kauem hankelepingute sõlmimine viibib, seda suurema
löögi alla Eesti ja Leedu kaitsevõimekus satub (üks võimelünk on üha pikemat aega täitmata).
Seejuures tuleks VAKO-l silmas pidada mitte üksnes kuni 30 päeva kestvat menetlust VAKO-s,
vaid ka Vaidlustajale seadusega tagatud võimalust kaevata vaidlust sisuliselt lahendavat otsust
3
TrtRKm 10.08.2023, 3-23-1606, p 12; TlnRKm 13.08.2024, 3-24-2145, p 12; TlnHKm 31.05.2023, 3-23-1130, p 11.1.
4
Liitlastele on siinkohal viidatud põhjusel, et Hankel on ka rahvusvaheline mõõde. Hanke esemeks olevat tehnikat peaks kahe
riigi kokkuleppe kohaselt saama ka Leedu.
5
VAKOo 24.04.2018, 61-18/192746, p 11 ja 24.04.2018, 64-18/192746, p 11.
6
VAKOo 23.05.2014, 98-14/151012, p 5; 10.11.2014, 278-14/154492, p 5.
7
Nt EKo C-28/12: komisjon vs nõukogu, p 61–63; C-389/15: komisjon vs nõukogu, p 81; C-24/20: komisjon vs nõukogu, p 120.
NOVE - 4/4 -
veel kolm korda edasi – esmalt halduskohtusse, siis ringkonna- ja viimasena Riigikohtusse. Kõikide
kohtuastmete läbimine võtab hankeasjas u 7-10 kuud. Sellises mastaabis viivitused võivad kaitse-
ja julgeolekuvaldkonnas, eriti kui asjasse puutub käimasolev sõjategevus, olla ränkade, isegi
fataalsete tagajärgedega.
14. Vaidlustaja huvid. RHS § 193 lg 5 kohaselt tuleb raamlepingu kiiret sõlmimist toetavat
avalikku huvi kaaluda vaidlustaja õigustega. Viimasega seonduvalt tuleb silmas pidada mh
vaidlustuse perspektiivi, kuivõrd see mõjutab konkureerivatele õigustele ja huvidele antavad kaalu.
Seda on tunnistatud nii kohtupraktikas8 kui õiguskirjanduses9.
15. Nagu Kolmas isik on oma vastuses vaidlustusele läbivalt mõista andnud, vaidlustus on
Kolmanda isiku arvates ilmselgelt perspektiivitu. Väljendatuna Vaidlustajale soodsamalt: vaidlus-
tuse eduperspektiiv on äärmiselt madal. Nagu VAKO võib veenduda juba vaidlustuse esimesel
pinnapealsel lugemisel, on Vaidlustaja tõlgendused Hanke alusdokumentidest ja seadusest
meelevaldsed ja pingutatud, kõik Vaidlustaja faktiväited on paljasõnalised ja tõendamata, ehkki
Vaidlustaja on lausa 47-l korral väitnud end „teadvat“ erinevaid asju, mida ta siiski pole nõuks
võtnud tõendada või isegi selgitada.
16. Eelnevast lähtuvalt on risk, et Vaidlustaja õigused saavad Hankija taotluse rahuldamisel
kahjustatud, üliväike, et mitte öelda olematu. Vaidlustuse kaduvväike edulootus on kaalukas
argument, toetamaks VAKO poolt raamlepingu sõlmimise lubamist juba vaidlustusmenetluse ajal.
Avalikud huvid kaaluvad Vaidlustaja õigused tugevasti üles.
17. Lõpetuseks, Hankija on oma 27.11.2024 vastuse p-s 2.3 õigesti mõista andnud, et
vaidlustuse läbinähtavaks tegelikuks ajendiks on Vaidlustaja frustratsioon selle üle, et Hanget on
võitmas ühispakkujate konsortsium, kellega Vaidlustaja ise veel mitte liiga ammu koostööd tegi.
Koostööd, mis lõppes erimeelsuste tõttu ja põhjustab tänagi kahe poole vahel erinevaid vaidlusi.
Püüe endisele äripartnerile „ära panna“ ei ole huvi, mis väärib seaduse kaitset ning see ei tohiks
väärata ka riigi kaitse- ja julgeolekualaseid püüdlusi.
Lugupidamisega
Mart Parind
Vandeadvokaat
8
TlnRKm 28.10.2022, 3-22-2012, p 16; 23.03.2023, 3-23-205, p 17; 23.11.2023, 3-23-2532, p 20.
9
I. Pilving, M. Parind. RHS § 193 komm. 30. – M. A. Simovart, M. Parind (koost.). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Juura 2019.