Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 29.11.2024 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Klen Teder Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik Mari Past Kristiina Koll Liis Kikas ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Madis Abel Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind Andra Olm VAIDLUSTUS Riigihange: „Narva Haigla uue aktiivkorpuse esimese etapi – uue palatikorpuse B1 projekteerimistööd“ (viitenumber 282827) Vaidlustaja: Innopolis Insenerid OÜ Registrikood 11297032 Riia 24a, 51010 Tartu Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Sihtasutus NARVA HAIGLA Registrikood 90003217 Haigla 7, 20104 Narva e-post [email protected] Kolmas isik: Osaühing SIRKEL&MALL Registrikood 11124774 Laki 5, 10621 Tallinn e-post [email protected] TAOTLUSED: 1. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks järgmised Sihtasutuse NARVA HAIGLA otsused riigihankes „Narva Haigla uue aktiivkorpuse esimese etapi – uue palatikorpuse B1 projekteerimistööd“ (viitenumber 282827): (i) 05.11.2024 otsus tunnistada edukaks Osaühingu SIRKEL&MALL pakkumus; (ii) 08.11.2024 otsus kvalifitseerida Osaühing SIRKEL&MALL kui edukas pakkuja. 2. Jätta kõik menetluskulud hankija kanda ning mõista vaidlustaja menetluskulud välja hankijalt vastavalt vaidlustaja menetluskulude nimekirjale.  NOVE - 2/8 - I ASJAOLUD 1. 05.08.2024 alustas Sihtasutus NARVA HAIGLA („Hankija“) avatud hankemenetlusena läbiviidavat riigihanget „Narva Haigla uue aktiivkorpuse esimese etapi – uue palatikorpuse B1 projekteerimistööd“ (viitenumber 282827, „Hange“). Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 04.09.2024. 2. Tähtajaks esitasid pakkumuse kuus pakkujat (ühispakkujate konsortsiumi), sh Innopolis Insenerid OÜ („Vaidlustaja“) ning Osaühing SIRKEL&MALL („Kolmas isik“). 3. 30.09.2024 otsustas Hankija kaks pakkumust kuuest vastavaks tunnistada ning ülejäänud neli pakkumust, sh Vaidlustaja oma, mittevastavana tagasi lükata, kuna nende maksumused ületasid Hanke eeldatavat maksumust. 4. 04.10.2024 vaidlustas Vaidlustaja enda pakkumuse tagasilükkamise riigihangete vaidlustus- komisjonis („VAKO“) – vaidlustusasi nr 192-24/282827 („I vaidlus“). 31.10.2024 VAKO rahuldas vaidlustuse ning tunnistas Hankija 30.09.2024 otsuse Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta kehtetuks. Hankija VAKO otsust edasi ei kaevanud ja otsus jõustus. 5. 04.11.2024 teavitas Hankija Hankes osalevaid pakkujaid, et on I vaidluses tehtud VAKO otsuse mõjul tunnistanud kehtetuks ka kõik ülejäänud 30.09.2024 otsused pakkumuste vastavuse kohta. 6. 05.11.2024 otsustas Hankija tunnistada: (a) kõik pakkumused vastavaks; (b) Kolmanda isiku pakkumuse edukaks. 7. 08.11.2024 otsustas Hankija Kolmanda isiku kui eduka pakkuja: (a) kvalifitseerida; (b) jätta hankemenetlusest kõrvaldamata. Ainus teave, mida Hankija pakkujatele nende otsuste kohta jagas, oli järgmine riigihangete registri („RHR“) kaudu saadetud sõnum: „Hankija on oma otsusega 8.11.2024 jätnud riigihankest kõrvaldamata eduka pakkuja Osaühing Sirkel&Mall, kuna tal puuduvad riigihankest kõrvaldamise alused ning kvalifitseerinud Osaühing Sirkel&Mall, kuna ta vastab kvalifitseerimise tingimustele.“ 8. 15.11.2024 esitas Vaidlustaja VAKO-le vaidlustuse Hankija 08.11.2024 otsuse peale jätta Kolmas isik hankemenetlusest kõrvaldamata – vaidlustusasi nr 223-24/282827 („II vaidlus“). Vaidlustusmenetlus selles asjas alles käib, VAKO peaks tegema otsuse 17.12.2024. 9. 22.11.2024, kui Vaidlustaja tutvus eelmisel päeval esitatud Hankija vastusega vaidlustusele II vaidluses, sai Vaidlustaja esimest korda (!) teada, et Kolmandal isikul on Hankes ka „alltöövõtja, kelle näitajatele tuginetakse“, kelleks on Poola ettevõte Industria Project Sp. z o.o („Industria“).1 Hankija vastusest ja selle lisadest ei selgu aga see, õieti milliste hanketingimuste osas Kolmas isik Industriale tugineb – Hankija ei ole seda praeguse ajani üheski oma Hankes tehtud otsuses või Hanke raames Vaidlustajale edastatud teates avaldanud. Selle puuduoleva info (mis ei pruugi olla siiski täielik) sai Vaidlustaja esimest korda (!) teada, kui tutvus Kolmanda isiku 21.11.2024 hilisõhtul esitatud vastusega vaidlustusele II vaidluses. Nimelt nähtub Kolmanda isiku vastuse lisast 4 (Hankija poolt Hankes Vaidlustajale esitatud küsimused ja nende vastused, täpsemalt sõnumi ID 886184 ja 886190), et Kolmas isik on nii projektijuhi, arhitekti kui konstruktori osas tuginenud Industriale, õieti viimase töötajatele. Nimetatud spetsialistide kutsekvalifikatsioonid on Hankes kvalifitseerimise tingimusteks2 ja nende varasem kogemus hindamise kriteeriumideks.3 10. Vaidlustaja, olles (alles) 22.11.2024 saanud seni teadmata ja olulist infot Kolmanda isiku pakkumuse kohta (tuginemine projektijuhti, arhitekti ja konstruktori osas Poola ettevõttele), peab Hankija otsuseid Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ja Kolmanda isiku kui eduka pakkuja kvalifitseerimise kohta õigusvastaseks. Seetõttu esitab Vaidlustaja käesolevaga VAKO-le vaidlustuse nimetatud otsuste kehtetuks tunnistamiseks („III vaidlus“). Vaidlustuse tähtaegsust on põhjendatud eraldi allpool p-des 30–35. 1 See info nähtub Hankija vastuse lisadest: nii vastavuskontrolli protokollist kui eduka pakkuja kontrolli protokollist. 2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7652144/procurement-passport 3 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7652144/evaluation  NOVE - 3/8 - II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED II.a Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane 11. Vaidlustajale on II vaidluses esitatud dokumentide kaudu teatavaks saanud, et Kolmas isik on Hankes nõutud projektijuhi, arhitekti ja konstruktori osas tuginenud oma Poola koostööpartneri, Industria, personalile. Täpsemalt võib Hankija ja Kolmanda isiku vahelisest kirjavahetusest lugeda järgmist. 12. 20.09.2024 küsis Hankija Vaidlustajalt sedasi (sõnumi ID 996184, pealkiri „Küsimus mees- konnaliikmete osas“): „Palume kirjeldada, kuidas ning millise sagedusega te kavatsete kaasata välismaiseid meeskonnaliikmeid projekteerimistööde teostamisel, koosolekutel ja muus töös ja suhtluses sh hankijaga?“ Kolmas isik vastas 25.09.2024 nii: „Kaasame igapäevase projekteerimise jooksul meeskonda Poola projektijuhi ja arhitekti. Tööde suuremamahuline teostamine jääb Sirkel&Mall spetsialistide teha, sest teadmised standarditest ja nõuetest on olemas, kuid haigla spetsiifika osas (teadmised, projekteerimis- kogemus, ohukohad) konsulteerime välispartneriga, sest kogemuste pagas on neil väga suur – Industria Project on teinud suuri haiglaid. /---/ Igapäevane suhtlus toimub meeskonnas läbi koosolekute ja/või Microsoft Teams vahendusel.“ Seega, selles vestluslõimes on Kolmas isik sõnaselgelt öelnud, et tema meeskonnas nimetatud projektijuht ja arhitekt ei ole mitte tema enda töötajad, vaid Industria omad. Sinna otsa on Kolmas isik otsesõnu tunnistanud, et Industria projektijuht ja arhitekt ei hakka ise lepingut vahetult, aktiivselt ja täiemahuliselt täitma, vaid neil on passiivne, kaugelt (Poolast üle Microsoft Teamsi) ja perioodiliselt konsulteeriv roll. Põhiosa tööst pidavat ära tegema Kolmanda isiku enda töötajad. 13. 20.09.2024 küsis Hankija Kolmandalt isikult teisegi küsimuse (sõnumi ID 886190, pealkiri „Tõendite esitamine referentsobjektide osas“): „Palume esitada projektijuhi, arhitekti ja konstruktori referentsides nimetatud teiste lepingupoolte kinnitused (koos tõlgetega eesti keelde), mis tõendavad teie pakkumuses toodud meeskonnaliikmete eelnevalt teostatud, hankes nõutud tingimustel, tehtud töid/teenuseid.“ 23.09.2024 vastas Kolmas isik järgmiselt: „Seoses sellega, et partneriks on välisriigi ettevõte ja vajalik on saada kinnitusi välisriigi ametiasutuste käest, siis palume pikendada tähtaega täiendavalt 10 päeva võrra.“ Selles vestluslõimes tuleneb Hankija küsimuse sõnastusest, et peale projektijuhi ja arhitekti tugineb Kolmas isik Industriale ka konstruktori osas. Kolmanda isik vastus – tähtaja pikendamise taotlus viitega partneri välismaisele päritolule – üksnes kinnitab, et ta tõepoolest tugineb kõigi Hankes nõutud spetsialistide osas Industriale. 14. Pakkumuste hindamise ja Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kontekstis omab eelnev tähendust põhjusel, et kolm Hankes seatud hindamiskriteeriumi neljast puudutavad pakkuja meeskonda kuuluvate spetsialistide (projektijuht, arhitekt, konstruktor) kogemust. Vastavalt hindamismetoodikale on võimalik iga spetsialisti kogemuse eest saada teatud tingimustel kas 10, 5, 2 või 0 hindepunkti. 15. Erinevalt kvalifitseerimise tingimustest, mille täitmiseks võimaldab RHS § 103 pakkujal teatud tingimustel tugineda teise isiku vahenditele4, ei näe RHS pakkumuste hindamise kriteeriumide osas sellist tuginemist ette. Järelikult saab pakkuja pakkumus hindepunkte teenida vaid pakkuja enda vahendite ja näitajate alusel. Seega, olenemata sellest, kas Kolmanda isiku poolt Industria töötajate nimetamine kvalifitseerimise tingimustena kehtestatud spetsialistide kutsenõuete täitmiseks oli 4 Riigihankeõiguses loetakse teise ettevõtja töötajad selle teise ettevõtja „vahenditeks“ – VAKOo 241-18/202280, p 27.  NOVE - 4/8 - õiguspärane (mida see siiski ei olnud, vt allpool), ei võimalda RHS sellisel moel hindepunkte teenida teise ettevõtte töötajate referentsprojektide eest. 16. Eelnevast tulenevalt pidanuks Hankija kõigi kolme asjaomase hindamiskriteeriumi puhul andma Kolmanda isiku pakkumusele 0 punkti. Hankija aga andis punkte järgmiselt: projektijuht 5 p, arhitekt 10 p, konstruktor 10 p. Lahutades need liiast antud 25 p Kolmanda isiku praegusest skoorist (95 p), saab tulemuseks 70 p, millega Kolmanda isiku pakkumus langeb pingerivis viimaseks, kuuendaks. Vähim hindepunkte teeninud (teenima pidanud) pakkumuse edukaks tunnistamine on vastuolus RHS § 117 lg-ga 1. 17. Isegi kui VAKO peaks leidma, et teise isiku vahenditele tuginemine on võimalik ka pakku- muste hindamise kriteeriumide puhul (quod non), siis tuleb ikkagi Kolmanda isiku pakkumusele anda spetsialistide kogemust puudutavate hindamiskriteeriumide osas 0 punkti. Nimelt, nagu eespool välja toodud, on Kolmas isik ise avameelselt tunnistanud, et: (a) Poola partneri konstruktor ei hakka üldse lepingu täitmisel kaasa lööma; ja (b) Poola partneri projektijuht ja arhitekt saavad olema episoodilised konsultandid, aga mitte ise töö vahetud ja nn käed küljes (hands on) tegijad. Iseäranis vastuoluline on see kontseptsioon projektijuhi osas, kuna projektijuht kui projekti juhtiv inimene ei saa olla keegi kusagil kaugel, kellega aeg-ajalt Teamsis veidi nõu peetakse (vrd ka juhatuse vs nõukogu roll äriühingutes). Projektijuht peab definitsiooni kohaselt olema aktiivses ja vahetus juhtrollis. Pelk konsulteerimine ei ole projekti juhtimine. 18. Pakkumuse hindamise kriteeriumide eesmärk ei saa olla ning RHS ei anna hankijale voli anda hindepunkte kellegi või millegi eest, mis eksisteerib vaid paberil ja mis hankelepingu täitmises ei realiseeru. RHS § 85 lg 1 järgi peavad pakkumuse hindamise kriteeriumid peavad olema seotud hankelepingu esemega ning võimaldama välja selgitada majanduslikult soodsaima pakkumuse. Sellest tuleneb omakorda, et hindepunkte saab anda vaid pakkumuse selliste näitajate ja karakteristikute eest, mis on päris. Hindepunkte ei saa anda väidete või avalduste eest, mille puhul on teada, et need praktikas tegelikult ellu ei rakendu. Vastasel juhul saab premeeritud pakkumus, mis ei ole majanduslikult soodsaim ning hindamistulemusi mõjutavad asjaolud, mil pole hankelepingu esemega tegelikult seost. 19. Eelnevast tulenevalt, kuna Kolmas isik on ise tunnistanud, et tema poolt Industria spetsia- listide nimetamine on olnud vaid „fassaad“, et Hanke tingimused formaalselt ära täita, siis ei olnud/ole Hankijal muud õiguspärast võimalust, kui anda Kolmanda isiku pakkumusele kõigis asjaomastes aspektides 0 punkti. Et see kukutaks Kolmanda isiku pakkumuse viimasele kohale ega võimaldaks seda edukaks tunnistada, on Vaidlustaja eespool juba selgitanud. 20. Kokkuvõte. Kuivõrd (a) RHS ei võimalda pakkumuse hindamise kriteeriumide osas (st hindepunktide teenimiseks) tugineda teise isiku vahenditele ning (b) Kolmas isik on otsesõnu tunnistanud, et tema meeskonnas nimetatud Industria töötajast konstruktor ei hakka üldse hanke- lepingu täitmisel kaasa lööma ning Industria töötajaist projektijuht ja arhitekt löövad hankelepingu täitmisel kaasa vaid kaugelt ja episoodiliselt, pidanuks Hankija kõigi kolme spetsialisti kogemust puudutava hindamiskriteeriumi eest omistama Kolmanda isiku pakkumusele 0 punkti. Kolmanda isiku pakkumuse õige hindeskoor on 70 punkti, mis annab Hankes viimase koha. IIb. Kolmanda isiku kvalifitseerimine on õigusvastane 21. Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus on õigusvastane ja kuulub kehtetuks tunnistamisele kolmel erineval põhjusel. 22. Esiteks tingib selle otsuse õigusvastasuse tõik, et Hankija, rikkudes nii RHS § 3 p-s 1 sätestatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtteid kui ka RHS § 98 lg 5 esimeses lauses konkretiseeritud põhjendamiskohustust, otsustas Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuses ning ka seda otsust puudutavas teates pakkujatele varjata tõsiasja, et Kolmas isik tugines pakkuja meeskonda kuuluma pidavate projektijuhi, arhitekti ja konstruktori kutsekvalifikatsioone puudu- tavate kvalifitseerimise tingimuste osas Industria töötajatele kui Industria vahenditele. Nii VAKO kui  NOVE - 5/8 - Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et tegemist on rikkumisega, mis muudab pakkuja kvalifit- seerimise otsuse õigusvastaseks.5 Osundades joone all viidatud VAKO otsust: „[K]ui ettevõtja tugineb kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks teise isiku näitajatele, peab sellise ettevõtja kvalifitseerimise otsusest selle õiguspärasuse kontrollimiseks nähtuma, millises osas ja ulatuses on hankija teiste isikute vahenditega.“ 23. Teiseks – ja soovimata liigselt korrata eespool juba öeldut – on Kolmas isik ise selge- sõnaliselt Hankijale teatanud, et ta ei kavatsegi kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks (aga ka pakkumusele hindepunktide teenimiseks) enda meeskonda nimetatud Industria töötajaid hanke- lepingu täitmisel kasutada (nagu see on konstruktori puhul), või kui, siis üksnes passiivses konsulteerivas rollis (nagu see on projektijuhi ja arhitekti puhul). See on vastuolus RHS § 103 lg-s 2 sätestatud tingimusega, et teise isiku vahenditele tuginemine RHS § 101 lg 1 p 6 alusel sätestatud pakkuja vastutava spetsialisti kutsekvalifikatsiooni nõude täitmiseks on lubatud ainult juhul, kui ettevõtja, kelle vahenditele tuginetakse, täidab vastavat hankelepingut või selle osa isiklikult. VAKO selgituste järgi tähendab see praktikas seda, et „laenatav“ töötaja peab asjaomast osa hankelepingust isiklikult täitma.6 24. Niisamuti esineb Kolmanda isiku plaanides ja avaldustes vastuolu RHS § 103 lg 1 teise lausega, mille järgi peab pakkuja teise ettevõtja vahenditele tuginemiseks hankijale tõendama, et pakkuja kasutab teise ettevõtja vahendeid hankelepingu täitmisel.7 Antud juhul on Kolmas isik kinnitanud Hankijale hoopis vastupidist. 25. VAKO on varem igati asjakohaselt teinud kõnealusel teemal järgmised rõhutused8: „[T]eise isiku vahenditele tuginemine ei ole mitte formaalne viis hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks juhul, kui pakkujal endal nõutavad vahendid /---/ puuduvad, vaid [RHS § 103 lg-st 1] tulenevalt peab see teine isik juhul, kui nõutavad vahendid ei ole pakkujale hankelepingu täitmiseks üleantavad, ka reaalselt olema nõus tema pädevust nõudvas osas hankelepingut täitma.“ Vaidlustaja nõustub sellega ja selgitab, et kui Hankija on kvalifitseerimise tingimuseks seadnud teatavate spetsialistide, kel on teatav kutsekvalifikatsioon, kuulumise pakkuja meeskonda hanke- lepingu täitmisel, siis ei luba RHS seda nõuet täita (õieti „ära petta“) viisil, et pakkumuses viidatakse teise ettevõtja töötajatele, keda ei kavatsetagi hanke võitmise korral (sisuliselt) kaasata. Nagu ennist „projektijuhi“ näitel selgitatud: projekti ei saa juhtida isik, kelle puutumus projektiga seisneb selles, et ta on aeg-ajalt Teamsi kaudu kättesaadav konsultatsiooniks. 26. Kolmanda isiku planeeritava mooduse aktsepteerimine muudaks kutsekvalifikatsiooni puudutava kvalifitseerimise tingimuse sätestamise ja ka teise isiku vahenditele tuginemise kui sellise täiesti sisutühjaks. Seaduse sätet ei tohi aga tõlgendada moel, mis muudab selle mõttetuks.9 Täpselt samamoodi ei tohi mõttetuks tõlgendada ka riigihanke alusdokumentide tingimusi.10 Hankija eesmärk kutsekvalifikatsiooni nõude sätestamisel saab olla ainult üks: et hankelepingut täidaks reaalselt, vahetult ja kogu asjasse puutuvas mahus see kutsekvalifikatsiooniga isik, kes pakkumuses ära nimetatakse. 27. Lõpetuseks, kuna Hankija mitmed minetused hankemenetluse läbiviimisel ja Kolmanda isiku pakkumuse erinevad puudused annavad Vaidlustajale alust seda arvata, püstitab Vaidlustaja ka väite, et Kolmanda isiku pakkumus ei sisalda RHS § 103 lg 1 teise lausega nõutavaid tõendeid selle kohta, et Industria kui ettevõtja, kelle vahenditele ta tugineb, (a) tõepoolest kontrollib kolme asjasse puutuvat spetsialisti kui oma töötajaid; (b) on nõus oma töötajate kasutamisega. Tõsi, sel rikkumisel on käesoleva kaasuse asjaolude kontekstis sekundaarne tähendus, kuivõrd isegi kui need tõendid pakkumuses oleksid, saaks esmajoones määravaks ikkagi see, et Kolmas isik 5 TlnRKo 3-09-1277, p 20; VAKOo 186-20/213197, p 39. 6 VAKOo 241-18/202280, p 28. 7 Vt selles osas ka VAKOo 168-19/212807, p 10. 8 VAKOo 49-22/243701, p 10.3.1. Nõnda ka nt VAKOo 50-23/261343, p 8.3.1. 9 RKPJKo III-4/A-6/94, p 1; TrtRKo 3-19-1219, p 15. 10 TlnHKo 3-23-2608, p 10; VAKOo 62-17/185341, p 15; 241-18/202280, p 14; 21-23/257731, p 14.  NOVE - 6/8 - pakkujana tegelikult ei kavatse neid töötajaid („vahendeid“) hankelepingu täitmisel kasutada üldse või nõutaval määral. Sellegipoolest, nagu kinnitab VAKO praktika, muudab RHS § 103 lg 1 teises lauses nõutud tõendite puudumine pakkumusest asjaomase pakkuja kvalifitseerimise otsuse õigusvastaseks.11 28. Eelnevaga seonduvalt on veel oluline rõhutada, et ehkki RHS § 103 lg 1 teine lause „annab hankijale teatava kaalutlusruumi selles osas, täpselt milliseid dokumente pakkujalt nõuda ja milliseid talle esitatud dokumente aktsepteerida, ei tähenda see, et hankija võiks eduka pakkuja puhul teise ettevõtja vahenditele tuginemise nõuetekohasuse kontrollist üldse loobuda või lähtuda kontrollimata ja meelevaldsetest eeldustest“.12 29. Kokkuvõte. Kuivõrd (a) Hankija ei ole Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuses maininud, et Kolmas isik tugineb mõnede kvalifitseerimise tingimuste osas teise ettevõtja vahenditele; (b) Kolmas isik on otsesõnu tunnistanud, et tema meeskonnas nimetatud Industria töötajast konstruktor ei hakka üldse hankelepingu täitmisel kaasa lööma ning Industria töötajaist projektijuht ja arhitekt löövad hankelepingu täitmisel kaasa vaid kaugelt ja episoodiliselt; ning (c) Kolmas isik ei ole Hankijale esitanud RHS § 103 lg 1 teise lausega nõutavaid nn tuginemistõendeid, on Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta õigusvastane. Hankija ainuke seaduspärane valik on jätta Kolmas isik kvalifitseerimata. III MENETLUSLIKUD AVALDUSED 30. Tähtaegsus. Vaidlustaja möönab, et Hankija tegi nii oma 05.11.2024 otsuse Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kui 08.11.2024 otsuse Kolmanda isiku kui eduka pakkuja kvalifitseerimise kohta Vaidlustajale teatavaks kohe samal päeval (st vastavalt 05.11.2024 ja 08.11.2024). Vaidlustaja tunnistab sedagi, et RHS § 189 lg 1 näeb avatud hankemenetluses tehtud otsuste suhtes ette kümnepäevase vaidlustamise tähtaja. Eelnev aga ei tähenda antud juhul siiski seda, et 29.11.2024 esitatud vaidlustus nende otsuste peale on esitatud hilinenult. 31. Nimelt on RHS § 189 lg 1 järgi vaidlustamise tähtaeg kümme päeva alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. VAKO ja Eesti kohtute praktikas on seda tõlgendatud viisil, et vaidlustamise tähtaeg hakkab pakkuja jaoks kulgema alates hetkest, mil talle tehti või sai teatavaks küllaldane teave, mille alusel tal oli või pidi olema võimalik mõista oma õiguste rikkumist.13 Seejuures on VAKO ja kohtud omakorda viidanud Euroopa Kohtu praktikale Euroopa Liidu riigihankevaldkonna õiguskaitse- direktiivi 89/665 tõlgendamisel, mille järgi ei hakka hankija otsuse vaidlustamise tähtaeg kulgema enne, kui pakkujat on teavitatud põhjustest, mis viisid teatava sisuga otsuse vastuvõtmiseni.14 32. Euroopa Kohtu sellekohane praktika on antud juhul otseselt asjasse puutuv ja järgimiseks kohustuslik, kuna Hanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära ja seega langeb Hange ja sellest võrsunud vaidlus direktiivi 89/665 kohaldamisalasse (vt selle direktiivi art 1 lg 1 esimene lõik). Vastavalt tuleb RHS § 189 lg-t 1, mis rajaneb direktiivi 89/665 art-l 2c, tõlgendada kooskõlas direktiivi sätte ja mõttega15 nii nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus kui EL õiguse tõlgendamise lõpliku tõlgendamise pädevust omav kohtuasutus.16 Selle kohustusega on seotud ka VAKO kui EL liikmesriigi ametiasutus.17 33. Nagu ülal p-s 9 selgitatud, sai Vaidlustaja alles 22.11.2024, sealjuures poolkogemata, teada, et Kolmas isik on Hanke tingimustes nõutud projektijuhi, arhitekti ja konstruktori osas tuginenud mitte omaenda personalile, vaid hoopis Poola koostööpartnerile. See oli/on Vaidlustaja jaoks põhimõtteliselt uus teave, mis muudab olukorra kvalitatiivselt erinevaks. Varem, kui Vaidlustaja 11 VAKOo 241-18/202280, p 29. 12 VAKOo 8-21/226514, p 21. 13 VAKOo 64-18/192746, p 15 ja 16; 219-18/200962, p 12; TlnRKm 16.01.2020, 3-19-2312, p 20. 14 EKo C-406/08: Uniplex, p 25-35. 15 Pretsedendina EKo C-14/83: von Colson, p 26 ja 28. Hiljem nt EKo C-81/12: Asociatia Accept, p 71; C-291/13: Papasavvas, p 56. 16 EKo C-357/19, C-379/19, C-547/19, C-811/19 ja C-840/19: PM jt kriminaalasjad, p 254; C-430/21: RS, p 52. 17 Nt EKo C-218/01: Henkel, p 60; C-149/17: Bastei Lübbe, p 45; C-384/17: Link Logistic, p 58.  NOVE - 7/8 - eest oli õigusvastaselt varjatud teavet sellise tuginemise kohta, ei saanud Vaidlustaja ega pidanudki saama kujundada seisukohta, kas kõnealune tuginemine on toimunud nõuetekohaselt ning kas sellega seosesmon riivatud ka tema kui konkureeriva pakkuja õigusi. Pakkujal nimelt on õigus õiguspärasele hankemenetlusele ja sellele, et tema võimalusi jõuda hankelepinguni ei nurja ega vähenda pakkuja, kes ise või kelle pakkumus tuleks riigihankest kõrvale jätta. 34. Käesoleval juhul ei ole tegu olukorraga, kus Vaidlustaja oli võimalik enda õiguste riive välja lugeda ka pelgast teatest hankeotsuse resolutiivse sisu kohta. Lakooniline teade selle kohta, et konkurendi pakkumus on edukaks tunnistatud või et konkurent on eduka pakkujana kvalifitseeritud, ilma et selle juurde käiks mistahes täiendav info, ei võimalda järeldada ja Vaidlustaja ei pea selliseid asju ka eeldama või püüdma ise omal initsiatiivil välja uurida, et konkurent on püüdnud hindepunkte teenida ja kvalifitseerimise tingimustele vastavust saavutada mitte omal jõul, vaid alltöövõtja abiga. 35. Eelnevast tulenevalt ja võttes arvesse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 lg-s 1 sätes- tatut, hakkas nii Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kui tema eduka pakkujana kvalifitseerimise otsuse vaidlustamise tähtaeg Vaidlustaja jaoks kulgema 23.11.2024, st järgmisel päeval pärast 22.11.2024, kui Vaidlustaja sai teada käesoleva vaidlustuse aluseks oleva uue info. See tähendab, et RHS § 189 lg-s 1 sätestatud kümne päeva pikkune vaidlustamistähtaeg lõpeb 02.12.2024 ning 29.11.2024 esitatud vaidlustus on tähtaegne. 36. Kui VAKO peaks ikkagi asuma seisukohale, et tal ei ole võimalik lugeda vaidlustust tähtaegseks (quod non), siis palub Vaidlustaja, et VAKO vaidlustamistähtaja ennistaks, kuna Hankija on hoidnud hankemenetluse seisukohalt keskse tähendusega infot õigusvastaselt enda teada. Vaidlustaja on teadlik, et RHS ei näe VAKO-le ette vaidlustamistähtaja ennistamise pädevust ning seda kinnitab nii VAKO enda kui kohtupraktika.18 Menetlusõiguslike riskide maandamiseks edasist võimalikku kohtumenetlust silmas pidades on aga Vaidlustajal tarvis ennistamise taotlus esitada ka VAKO-le, et hiljem vajadusel kohtus sellele (ja taotlusele eeldatavalt saadavale eitavale vastusele) viidata. Kohtul nimelt on võimalik vaidlustamistähtaega ennistada19 ning Vaidlustaja menetlusõigusliku positsiooni huvides on parem, kui ta on aktiivselt ennistamist otsinud juba ka VAKO-s. 37. Vaidlustamisõigus. Seda, miks on Vaidlustajal vaidlustamisõigus pakkumuste pingerivi (nii nagu see hetkel kehtib) 4. kohalt, on Vaidlustaja VAKO-le juba põhjalikult selgitanud II vaidluses 27.11.2024 esitatud täiendavate seisukohtade ptk-s II.a. Vaidlustaja peab menetlusökonoomiliselt õigemaks neid samu põhjendusi siin mitte korrata. Vaidlustaja – lootes, et VAKO nõustub sellise lahendusega – palub VAKO-l arvestada neid II vaidluses esitatud selgitusi siingi. Kui aga VAKO peaks ikkagi leidma, et Vaidlustaja peaks oma subjektiivsete õiguste rikkumist põhjendama tingimata III vaidluses esitatud menetlusdokumendis, siis palub Vaidlustajal sellest talle teatada, misjärel saab Vaidlustaja esitada oma II vaidluse argumentatsiooni ka selles, III vaidluses. 38. Riigilõiv. Hankija poolt RHR-i kantud andmete järgi ületab Hanke eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära. Sellest tulenevalt on Vaidlustaja RHS § 186 ja riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 2 alusel tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 1280 eurot (vt lisa). 39. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Vaidlustajat selles vaidlustusasjas esindada. 40. Menetlusliik. Vaidlustaja eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses. 41. Tõendid. Vaidlustaja ei ole menetlusökonoomiast lähtudes vaidlustusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le RHR-ist vabalt kättesaadavad. 42. Edasine suhtlus. Vaidlustaja palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema volitatud esindaja e-postile (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel). 18 Nt VAKOo 238-18/202047, p 6; TlnRKm 17.08.2018, 3-18-1008, p 15; TrtHKm 06.02.2019, 3-19-196, p 17; TlnHKm 06.08.2024, 3-24-2257, p 12. 19 TrtRKm 08.03.2022, 3-22-49, p 10–14.  NOVE - 8/8 - Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat Lisa: Riigilõivu maksekorraldus.