Hankija täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

06.12.2024 HANKIJA TÄIENDAV MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Riigihange: „Mobiilsete välihaiglate ostmine“ viitenumber: 259625 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus registrikood: 70009764 aadress: Järve 34a, 11314 Tallinn Hankija esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Vaidlustaja: aktsiaselts SEMETRON registrikood: 10078457 aadress: Veerenni 51, 10138 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Arne Ots, vandeadvokaat Alan Paas, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo Ellex Raidla e-post: [email protected] [email protected] Priit Kala, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo Ristal Keba Partnerid e-post: [email protected] Kolmas isik: MDSC Systems OÜ registrikood: 12765601 aadress: Järvevana tee 5, 10112 Tallinn e-post: [email protected] AS Maru Metall registrikood: 10723834 Aadress: Kesk tee 10, 75001 Kose e-post: [email protected] Kolmanda isiku esindaja: Mart Parind, vandeadvokaat Advokaadibüroo NOVE e-post: [email protected] TAOTLUS Mõista aktsiaseltsilt SEMETRON Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kasuks välja täiendavad menetluskulud käibemaksuta summas 1890 eurot. Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 1. KULUDE NIMEKIRI 1.1. Hankija täiendavaks menetluskuluks on tasu Advokaadibüroo TGS Baltic AS poolt osutatud õigusabi eest 13,5 töötunni ulatuses summas 1890 eurot (käibemaksuta). Seega kokku on hankijal vaidlustusmenetluses tekkinud menetluskulusid käibemaksuta summas 1890 eurot. 1.2. Kantud kulude koosseis nähtub detailselt lisaks olevast kuluaruandest (lisa 1). Hankija kinnitab, et kõik käesolevas nimekirjas nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusasjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Lisa 1 Ajaaruanne 2/2  Ajaaruanne Riigihange: „Mobiilsete välihaiglate ostmine“ (vr 259625) Klient: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Teenused Kuupäev Kogus Summa Kommentaarid 05.12.2024 2,90 406,00 Vaidlustaja täiendava seisukoha analüüs. Täiendava seisukoha koostamine. 06.12.2024 6,10 854,00 Vaidlustaja täiendava seisukoha analüüs. Täiendava seisukoha koostamine. 06.12.2024 4,50 630,00 Nõupidamine kliendiga. Vaidlustaja täiendava seisukohaga tutvumine. Menetluskulude nimekirjale vastuväidete koostamine. Hankija menetluskulude nimekirja koostamine. Täiendava seisukoha koostamine. Allkirjastamine, VAKO- le ja menetlusosalistele edastamine. Kokku h 13,50 Kokku KM-ta 1890,00 Keskmine tunnihind KM-ta 140,00 Kokku teenus KM-ta: 1890,00 1/1 06.12.2024 HANKIJA TÄIENDAV SEISUKOHT Riigihange: „Mobiilsete välihaiglate ostmine“ viitenumber: 259625 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus registrikood: 70009764 aadress: Järve 34a, 11314 Tallinn Hankija esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Vaidlustaja: aktsiaselts SEMETRON registrikood: 10078457 aadress: Veerenni 51, 10138 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Arne Ots, vandeadvokaat Alan Paas, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo Ellex Raidla e-post: [email protected] [email protected] Priit Kala, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo Ristal Keba Partnerid e-post: [email protected] Kolmas isik: MDSC Systems OÜ registrikood: 12765601 aadress: Järvevana tee 5, 10112 Tallinn AS Maru Metall registrikood: 10723834 Aadress: Kesk tee 10, 75001 Kose Kolmanda isiku esindaja: Mart Parind, vandeadvokaat Advokaadibüroo NOVE e-post: [email protected] 1. ASJAOLUD 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on aktsiaseltsi SEMETRON (vaidlustaja) vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (hankija) riigihankes „Mobiilsete välihaiglate ostmine“ (vr 259625) (riigihange). Menetlusse on kaasatud edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud MDSC Systems OÜ ja AS Maru Metall (ühispakkujad) (kolmas isik). 1.2. 03.12.2024 esitas vaidlustaja täiendava seisukoha. 1.3. VAKO on võimaldanud vastata menetlusosaliste täiendavatele seisukohtadele kuni 06.12.2024. Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 1.4. Hankija vaidleb vaidlustaja täiendavale seisukohale kogu ulatuses vastu, jäädes kõikide vaidlustuse vastuses esitatud seisukohtade juurde. Hankija vaidleb vastu ka vaidlustaja selgelt põhjendamatule menetluskulule (73 tundi, 14 000 eurot). 2. PÕHJENDUSED 2.1. Hankija on jätkuvalt seisukohal, et kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus on õiguspärane ning vaidlustaja on minetanud õiguse teha selles osas etteheiteid (ptk A). Kolmanda isiku pakkumus on vastav: kolmanda isiku pakkumuse vastavust ei mõjuta vaidlustaja hinnang lepingu täidetavusele kolmanda isiku poolt ning kõikide hinnatavate näitajate muutmine lõplikus pakkumuses oli lubatud (ptk B). Hankijal ei pidanud tekkima kahtlust kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses (ptk C). A. KOLMANDAL ISIKUL ON NÕUTUD KVALIFIKATSIOON 2.2. Vaidlustaja keskendub täiendavas seisukohas üksnes küsimusele, kas tal üldse on kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse suhtes vaidlustuse esitamise õigus.1 Vaidlustaja käsitlus ei ole küll õige – hankija selgitab seda järgmistes punktides –, aga kogumis ka ebaoluline, kuna vaidlustaja ei ole jätkuvalt esitanud ühtegi sisulist argumenti, mille raames võiks kolmanda isiku kvalifikatsiooni olemasolu üle isegi vaielda. Kolmas isik on taotluse koosseisus esitanud lepingute loetelu, millega on kvalifitseerimise tingimuse „Varasem kogemus“ (Kogemuse nõue) raames nõutud kogemus omandatud. Hankija on olnud loetletud lepingutes tellija, mistõttu on ta veendunud kvalifikatsiooni olemasolus. 2.3. Kuigi eelneva tõttu ei ole isegi vajalik teoretiseerida selle üle, kas vaidlustajal on kvalifitseerimise otsuse suhtes vaidlustuse esitamise õigus, eksib vaidlustaja siiski ka selles osas. Vaidlustaja keskne argument on, et RHS § 104 lg 8 kohaselt on hankijal kohustus kontrollida kvalifikatsiooni olemasolu tõendite alusel ainult pärast eduka pakkuja väljaselgitamist. 2 Vaidlustaja väide on ainetu juba seetõttu, et RHS § 104 ei kohaldu kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetlustes (RHS § 177 lg 3). 2.4. Kui ka asuda seisukohale, et RHS § 104 selles riigihankes kohaldub,3 oleks vaidlustaja etteheide ebaõige. Tõsi, RHS § 104 lg-st 8 tuleneb kohustus kontrollida kvalifikatsiooni olemasolu tõendite alusel edukal pakkujal, kuid RHS § 104 lg 7 alusel on hankijal õigus kontrollida kvalifikatsiooni olemasolu tõendite alusel ka kogu riigihanke vältel ning seda mis tahes taotleja või pakkuja puhul. Viidatud säte käsitleb justnimelt kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste sisulist kontrolli.4 2.5. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetlustes reguleerib kvalifikatsiooni kontrolli RHS § 178. Viidatud sättest ei tulene keeldu teha kõikide taotlejate kvalifikatsiooni olemasolu tõendite alusel kindlaks juba taotluste esitamise etapis – nagu öeldud, selline õigus olnuks hankijal ka siis, kui riigihange viia läbi klassikalise sektori riigihankena. 2.6. Hankija esitab väljavõtte 24.11.2023 otsuse protokollist, mis tõendab, et viidatud otsus on tehtud tõendite alusel – sealjuures on näha, et hankija on teise taotleja jätnud tõendite alusel kvalifitseerimata. Vaidlustuspraktikas on selgitatud, et kvalifitseerimise otsuse aluseks olevast protokollist on võimalik järeldada, kas hankija on pakkujate kvalifikatsiooni kontrollinud sisuliselt või formaalselt (märgetest „kvalifitseerida tõendite alusel“ või „mitte kvalifitseerida tõendite alusel“).5 1 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p-d 6—11. 2 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p 9. 3 Nt ristviiteliselt RHS § 96 lg 1 kaudu, mis siiski õige ei ole (vt RHSK § 177/17). 4 Vt RHSK § 104/36 jj ning seal viidatud vaidlustus- ja kohtupraktika. 5 VAKO 196-19/215947, p 11. 2/6 2.7. Seda, et hankija tegi kolmanda isiku kvalifikatsiooni olemasolu kindlaks tõendite alusel, kinnitab üheselt ka asjaolu, et hankija küsis kolmandalt isikult pärast taotluste esitamist ja enne 24.11.2023 otsuse tegemist kvalifikatsiooni kohta tõendeid, mille peale kolmas isik nõutud tõendi ka esitas.6 Kokku esitas hankija taotlejatele 13 päringut, millega palus esitada tõendid kvalifitseerimise tingimustele vastavuse ja kõrvaldamise aluste puudumise kohta.7 2.8. Nii kvalifitseerimise aluseks olev protokoll kui hankija päringud taotlejatele näitavad, et hankija on viinud läbi kvalifikatsiooni sisulise kontrolli. VAKO on sedastanud, et kui hankija tahe on äratuntavalt olnud suunatud sisulise kontrolli läbiviimisele ning ta on asjaomase protokolli ka vastavalt vormistanud, tuleb sellest lähtuda. Hilisema vaidluse korral tuleb hankija tegevuse õiguspärasust hinnata lähtuvalt kvalifikatsiooni sisulist kontrolli puudutavatest õigusnormidest ja neid tõlgendavast vaidlustus- ja kohtupraktikast.8 2.9. Hankija 24.11.2023 otsuse kui haldusakti kehtivust ei mõjuta vaidlustaja väide, et ta ei olnud teadlik, kas hankija tegi selle otsuse tõendite või kinnituste alusel. 9 Veelgi, hankija ei pea motiveerima soodustavat otsust, vaid piisab tõdemusest, et kvalifikatsioon on olemas. 10 Vaidlustaja väide on siiski ka selgelt vale. Kui hankija esitas taotlejatele päringuid kvalifikatsiooni olemasolu ja kõrvaldamise aluste puudumise sisulise kontrolli raames, esitas hankija päringu ka vaidlustajale endale.11 Vaidlustaja oli seega teadlik, et hankija 24.11.2023 otsus on sündinud sisulise kontrolli tulemusel. 6 Hankija 06.09.2023 päring, sõnum ID-ga 775421 7 Sõnumid ID-dega 775414, 775202, 775212, 775421, 778464, 780155, 780168, 780430, 786682, 789415, 790545, 791999, 795655. 8 VAKO 196-19/215947, p 11. 9 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p 8. 10 VAKO 95-17/184994, p 18. 11 Hankija 17.11.2023 päring, sõnum ID-ga 795655. 3/6 2.10. Vaidlustus tuleb eelnevast tulenevalt jätta kvalifitseerimise otsuse osas läbi vaatamata. Vaidlustusega taotletav eesmärk ei ole saavutatav (RHS § 192 lg 3 p 7), kuna otsus, millega hankija kolmanda isiku tõendite alusel kvalifitseeris, on jõustunud. Vaidlustus tuleks selles osas jätta igal juhul ka rahuldamata, kuna kolmandal isikul on nõutud kvalifikatsioon. B. KOLMANDA ISIKU PAKKUMUS ON VASTAV 2.11. Jätkuvalt ebaõiged on vaidlustaja väited, et kolmanda isiku pakkumus on mittevastav, kuna pakutavad tooted ei vasta kõikidele TK tingimustele 12 ja kolmas isik on lubamatult muutnud lõplikus pakkumuses teisi hinnatavaid näitajaid peale maksumuse.13  Tooted ei pea vastama tehnilise kirjelduse tingimustele pakkumuste esitamise hetkel 2.12. Pakkumuse mittevastavaks tunnistamise saab kaasa tuua üksnes pakkumuse mittevastavus nendele nõuetele, mis pidid olema täidetud juba pakkumuste esitamise tähtpäeval.14 RHAD ei nõua, et TK tingimused on täidetud pakkumuste esitamise tähtpäeval. Kõik TK tingimused on seega olemuselt lepingutingimused. Vaidlustaja kriitika seisneb niisiis põhimõtteliselt kahtluses, et kolmas isik ei suuda lepingut täita. Kuna hankelepingu täitmine ei allu kohtulikule kontrollile, 15 ei pea hankija vajalikuks sel argumendil pikemalt peatuda. 2.13. Vaidlustaja väidab, et hankija argumendid ei ole „konstruktiivsed“.16 Hankija peab aga tegema otsuseid lähtuvalt riigihangete seadusest. Hankija ei saa tunnistada pakkumust mittevastavaks seetõttu, et teise pakkuja arvates ei suuda konkurent lepingut täita. 2.14. Veel enam, hankija jaoks ei ole tõsiseltvõetav, et vaidlustaja tegelikult arvab, et TK tingimused pidid olema täidetud pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga. Hankija selgitas seda kõikidele pakkujatele infopäeval: 17 Pakkuja küsimus: „Mis on vastavusmaatriksi „arengustaatuse“ eesmärk ja kuidas seda hinnatakse?“18 Hankija vastus: „Nende eesmärk on informatiivne, et hankija saaks ülevaate pakkujate kogemusest midagi sarnast valmistada. Ühtegi pakkumust ei peeta nõuetele mittevastavaks, kui kirjeldatud lahendus tuleb ehitada nullist või arendada vastavalt spetsifikatsioonile.“19 2.15. Kuigi vaidlustaja täiendav seisukoht jääb ses osas ebaselgeks, näib vaidlustaja ette heitvat ka vastavustingimuse „Registreerimine EUDAMED-is“ täitmist.20 Olgugi, et vaidlustaja ei ole selles osas vaidlustuse alust tähtaegselt täiendanud (RHS § 191 lg 1), on see etteheide ka sisuliselt alusetu. Kolmas isik on nimetatud vastavustingimuses nõutud dokumendi pakkumuses esitanud. 2.16. Vaidlustajale teadaolevalt on kolmas isik pakkunud Fritz Stephan GmbH tooteid, mille osas puudub kolmandal isikul edasimüügiõigus.21 Isegi kui kolmas isik kavatseb selle ettevõtja tooteid kasutada – kolmandal isikul on RHADist tulenevalt õigus nõuetele vastav toode arendada ka nullist – ei tee vaidlustaja täiendava seisukoha lisas 1 esitatud Fritz Stephan GmbH kinnituskiri lepingu täitmist võimatuks. Nagu tootja viidatud kirjas ka ise selgitab, ei ole kolmandal isikul edasimüügiõiguse puudumise tõttu võimalik osta tooteid otse tootjalt.22 Välistatud ei ole toodete 12 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p-d 12—19. 13 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p-d 22—41. 14 TlnHKo 3-23-2824, p 32. 15 VAKO 80-24/275897, p 9.1.3. 16 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p 14. 17 Vt infopäeva protokoll 18.12.2023 sõnumis ID-ga 803910, küsimus-vastus 3. 18 Ingl: „What is the purpose of the „development status“ on the compliance matrix and how is that evaluated?“ 19 Ingl: „Their purpose is informative, so that the contracting authority could have an overview of the tenderers’ manufacturing experience of something similar. No one will be deemed non-compliant, if the solution described has to be built from scratch or developed according to the specification.“ 20 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p 15. 21 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p 20. 22 Ingl: „As a result, the mentioned companies would not be able to procure products of Fritz Stephan GmbH directly.“ 4/6  ostmine paralleelse kaupade impordi kaudu teistest riikidest (nn paralleelimport). Kuigi VAKO pädevuses ei ole võtta seisukohta intellektuaalse omandi küsimustes,23 ei ole paralleelimport ELi õiguse kohaselt välistatud, vt näiteks lähemalt C. Ginteri Juridica artikkel teemal „Intellektuaalomandi kaitse ja paralleelimport“. Seega, isegi kui kolmas isik kavatseb kasutada Fritz Stephan GmbH tooteid, ei muuda see lepingu täitmist võimatuks. 2.17. Vaidlustaja vastusest lepingu sõlmimise taotlusele nähtub, et vaidlustaja tegelikult ei arvagi, et kolmandal isikul on võimatu lepingut täita. Vaidlustaja väitis nimelt nõnda: „Kolmandal isikul kulub vähemalt aasta, kui mitte oluliselt rohkemgi, et arendada välja ja hakata hankijale tarnima riigihanke alusdokumentidele vastavaid mobiilseid välihaiglaid ja sidumispunkte.“24 Kui kolmandal isikul pole võimalik lepingut täita, ei peaks toodete vastavuse saavutamise ajakulu olema vaidlustaja jaoks üleüldse mõõdetav.  Pakkujatel oli lubatud muuta ka teisi hinnatavaid näitajaid peale maksumuse 2.18. RHAD p-st 2.11 ei tulene keeldu muuta teisi hinnatavaid näitajaid peale maksumuse (garantiiaeg, remont- ja hooldustööde tunnihind, koolitusprogrammi tunnihind). Hankija ei ole seda väitnud ka teabevahetuses. Hankija on esitanud sellekohased argumendid ammendavalt vastuses vaidlustusele ning jääb nende juurde. 2.19. Vaidlustaja täiendav seisukoht on ehitatud väitele, et „avalikus õiguses kehtib põhimõte, et kõik mis ei ole lubatud, on keelatud“.25 See väide on selgelt asjakohatu. 2.20. Riigihangete läbiviimist reguleerib RHS. Riigihangete korraldamise üldpõhimõteteks on mh läbipaistvuse (RHS § 3 p 1) ja võrdse kohtlemise põhimõtted (RHS § 3 p 2). Nii Euroopa Kohus kui Riigikohus on selgitanud, et nende põhimõtetega on vastuolus ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest.26 See põhimõte avaldub riigihangete õiguses läbivalt ja mitmekülgselt, nt on pakkumuse maksumuse ristsubsideerimine keelatud vaid siis, kui see keeld sõnaselgelt RHADist tuleneb.27 2.21. Kuna RHSist ega RHADist ei tulene keeldu muuta pärast esialgsete pakkumuste esitamist teisi hinnatavaid näitajaid peale maksumuse, oli nende näitajate muutmine lõplikus pakkumuses lubatud. Hankija selgitas vastuses vaidlustusele, et kõnealust keeldu ei näinud ta RHADis ette teadlikult. C. HANKIJAL EI PIDANUD TEKKIMA KAHTLUST KOLMANDA ISIKU PAKKUMUSE MAKSUMUSES 2.22. Hankija jääb vastuses vaidlustusele väljendatud seisukohtade juurde, miks ei tekkinud ega pidanud tal tekkima kahtlust kolmanda isiku pakutud maksumuses, millest tulenevalt ei olnud ta ka kohustatud algatama alapakkumuse kontrollimenetlust (RHS § 115 lg 1). 2.23. Vaidlustaja ei ole täiendavas seisukohas esitanud uusi sisulisi argumente, millest tulenevalt võiks järeldada, et hankijal pidi tekkima kahtlus kolmanda isiku pakkumuse maksumuses. Vaidlustaja põhiväide on jätkuvalt, et kahtlus pidi tekkima sellest, et kolmas isik on oma esialgse pakkumusega võrreldes vähendanud lõplikus pakkumuses maksumust ca 17%. Algset maksumust vähendasid kõik pakkujad ning see on kahe-etapilistes menetlustes tavapärane – hankijal ei tekkinud ega pidanud tekkima selle pinnalt kahtlust. 2.24. Vaidlustus- ja kohtupraktikas ei ole peetud algse maksumuse vähendamist asjaoluks, mis peab tingima alapakkumuse kahtluse tekke – eriti veel olukorras, kus maksumust vähendatakse võrdlemisi marginaalses ulatuses ja kõikide pakkujate poolt. Seda ei väära ka vaidlustaja viide 23 VAKO 80-24/275897, p 9.1.3. 24 Vaidlustaja vastus lepingu sõlmimise taotlusele, p 11. 25 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p 26. 26 EKo C-309/18, p 20; RKHKo 3-19-1464, p 13. 27 RKHKo 3-20-924, p 22. 5/6  õiguskirjandusele, milles on väidetud, et „ei saa välistada“, et hankijal selle asjaolu pinnalt kahtlus tekib. 28 Välistada ei saa, et teisel hankijal teises riigihankes teistsuguste protsentuaalsete erinevustega kahtlus tekib, kuid vaidlusaluses olukorras pole alust väita, et kahtlus pidi tekkima. Alapakkumuse algatamata jätmise kohtulik kontroll on piiratud sellega, kas hankija on teinud ilmselge kaalutlusvea.29 2.25. Hankijal ei tekkinud kahtlust kolmanda isiku pakutud maksumuses, kuna kõikide pakkumuste maksumus jääb samasse suurusjärku. Ühegi pakkumuse maksumus ei ole järgmisest üle 10% odavam: kolmanda isiku pakkumuse maksumus on vaidlustaja omast 6,46% odavam, vaidlustaja pakkumuse maksumus on pingereas III kohal oleva pakkumuse maksumusest 9,31% odavam. Aktsepteeritud on, et asjakohaseim lähtepunkt kahtluse tekkimisel ongi võrdlus samas riigihankes esitatud pakkumustega.30 Hankijal ei pidanud nende erinevuste juures alapakkumuse kahtlust tekkima. 3. VASTUVÄIDE VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE NIMEKIRJALE 3.1. Vaidlustaja on esitanud taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kogusummas ca 14 000 eurot ca 73 tunni õigusabi osutamise eest. Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud on selgelt põhjendamatud. Vaidlustus ei ole niivõrd keerukas ning vaidluse all on vaid õiguslikud küsimused. Sealjuures keskendub suur osa vaidlustusest (7 lk 12-st) spekulatiivsetele väidetele, et kolmanda isiku tooted ei vasta pakkumuste esitamise tähtpäeval erinevatele TK tingimustele, millist kohustust aga RHADist ilmnähtavalt ei tulene. Kolme lepingulise esindaja kaasamine (sh erinevatest advokaadibüroodest) on ilmselgelt tekitanud tööde koordineerimise tõttu vaidlustajale lisakulusid, mida ei ole põhjendatud jätta hankija kanda. 4. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1. Tähtaegsus. VAKO on võimaldanud vastata menetlusosaliste täiendavatele seisukohtadele kuni 06.12.2024. Seisukoht on tähtaegne. 4.2. Esitamine. Vastus on esitatud VAKO-le ([email protected]) ja menetlusosalistele e-posti teel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Fels, Gregor Saluveer, vandeadvokaat vandeadvokaadi abi 28 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p 43. 29 VAKO 136-20/ 220835, p 11. 30 RHSK § 115/11. 6/6