3. isiku täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Lp Angelika Timusk Riigihangete vaidlustuskomisjoni liige Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 06.12.2024 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Klen Teder Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik Mari Past Kristiina Koll Liis Kikas ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Madis Abel Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind Andra Olm KOLMANDATE ISIKUTE REPLIIK & TÄIENDAV MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustusasja nr: 225-24/259625 Riigihange: „Mobiilsete välihaiglate ostmine“ (viitenumber 259625) Vaidlustaja: Aktsiaselts SEMETRON Registrikood 10078457 Veerenni tn 51, 10138 Tallinn Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaat Arne Ots Advokaat Alan Paas Advokaadibüroo Ellex Raidla e-post [email protected]; [email protected] Advokaat Priit Kala Ristal Keba Partnerid Advokaadibüroo e-post [email protected] Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Registrikood 70009764 Järve tn 34a, 11314 Tallinn e-post [email protected] Hankija esindajad: Vandeadvokaat Erki Fels Advokaat Gregor Saluveer Advokaadibüroo TGS Baltic [email protected] Kolmandad isikud: MDSC Systems OÜ (Ühispakkujad) Registrikood 12765601 Järvevana tee 5, 10112 Tallinn AS Maru Metall Registrikood 10723834 Kesk tee 10, 75001 Ardu alevik, Kose vald  NOVE - 2/6 - Kolmandate isikute Vandeadvokaat Mart Parind esindaja: Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] I ASJAOLUD 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) menetluses on vaidlustusasi nr 225-24/259625: Aktsiaseltsi SEMETRON („Vaidlustaja“) vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse („Hankija“) otsuste peale tunnistada riigihankes „Mobiilsete välihaiglate ostmine“ (viitenr 259625, „Hange“) ühispakkujate MDSC Systems OÜ ja AS Maru Metall (üheskoos „Kolmas isik“) lõplik pakkumus vastavaks ja edukaks ning kvalifitseerida Kolmas isik ja jätta ta hankemenetlusest kõrvaldamata.1 2. 03.12.2024 esitas Vaidlustaja VAKO-le oma täiendava seisukoha. Vastavalt VAKO 28.11.2024 kirjaliku menetluse teatele on Kolmandal isikul võimalik sellele seisukohale vastata kuni 06.12.2024. Käesolevaga Kolmas isik kasutab seda õigust, esitades ühtlasi ka oma täiendava menetluskulude nimekirja. II VASTUVÄITED VAIDLUSTAJALE II.a Vaidlustuse ese on jätkuvalt ebaselge 3. Nagu Kolmas isik tõi välja oma vastuses vaidlustusele (p 12–14), on vaidlustuse ese eba- selge: vaidlustuse resolutiivosas on taotletud mh Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamist, ent vaidlustuse kehatekstis ei ole sellist nõuet sõnagagi puudutatud. Sealjuures ei ole vaidlustuses esitatud ainsatki põhjust, miks nimetatud otsus on õigusvastane. 4. Kahetsusväärselt ei ole Vaidlustaja ka oma täiendavas seisukohas kasutanud võimalust vaidlustuse vastuolusid ja segaseid aspekte klaarida. Nõnda on Kolmandale isikule jätkuvalt teadmata, õieti milline on hankeotsuste koosseis, mida tema hankeedu vastu suunatud vaidlustus hõlmab. Sellist olukorda ei tohiks vaidlustusmenetluses tekkida, eriti kui Vaidlustajat esindavad kolm (!) professionaalset esindajat. Kolmas isik jääb enda vastuses vaidlustusele (p 14) esitatud taotluste juurde. II.b Vaidlustajal puudub Kolmanda isiku kvalifitseerimise vaidlustamise õigus 5. Kolmas isik jääb tema kvalifitseerimist puudutavas osas kõigiti oma varasemate argumentide juurde (vt vastus vaidlustusele p 26–31), neid siinkohal kordamata. Vastuseks Vaidlustaja täienda- vale seisukohale märgime järgmist. 6. Vaidlustaja nimetab oma seisukoha p-s 8 Hankija ja Kolmanda isiku positsiooni, et Hankija 24.11.2023 otsus taotlejate kvalifitseerimise kohta oli nn sisuline otsus, „teoretiseeringuks“. Vaidlustaja hinnang on vale, sest Hankija ja Kolmanda isiku väide rajaneb faktidel. Nagu Kolmas isik on juba seletanud (vt vastus vaidlustusele, p 27), küsis Hankija juba taotluste faasis ettevõtjailt kõigi kvalifikatsiooni sisuliseks kontrolliks tarvilike tõendite esitamist ning Hankija 24.11.2023 käskkirja nr 517H sõnastus kinnitab, et Hankija on taotlejate kvalifikatsioonile andnud tõenditele tugineva hinnangu (riigihangete seaduse („RHS“) § 104 lg 7). 7. Täiendavalt viitame Hanke alusdokumentide üldosa p-le 1.1, mis samuti nõuab taotlejailt „kvalifikatsiooni tõendamise dokumentide“ (mitte pelgalt hankepassi) esitamist, ning p-le 1.7, mille järgi hankija „kvalifitseerib taotleja, kelle tehniline ja kutsealane pädevus vastavad riigihanke alusdokumentides kehtestatule.“ Eriti viimane kinnitab, et Hankija plaanis kontrollida ja kontrolliski taotlejate kvalifikatsiooni sisuliselt, kuna „tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavusest Hanke 1 Õieti seda, kas Vaidlustaja on tegelikult vaidlustanud Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuse, Kolmas isik kindlana ei tea – vaidlustus on selles osas vastuoluline.  NOVE - 3/6 - alusdokumentidele“ saab rääkida üksnes siis, kui Hankija veendub selles vastavuses päriselt ja sisuliselt. Vastasel juhul saaks rääkida pelgalt hankepassi vormilisest vastavusest vmt. 8. Veel juhime VAKO tähelepanu, et Hankija on 06.09.2023 RHR-is pöördunud Kolmanda isiku poole „palvega esitada tõendid hankepassi tingimustele vastamise kohta“ (sõnumi ID 775421). See teabepäring alates oma pealkirjast lõpetades sisuga ei jäta kahtlust: Hankija kogus ja uuris Kolmanda isiku esitatud tõendeid tema kvalifikatsiooni piisavuse kohta. Ka eeldab Kolmas isik, et VAKO-le on RHR-is nähtav hankekomisjoni protokoll taotlejate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta, mis on sisendiks Hankija 24.11.2023 käskkirjale ning kus on välja toodud iga üksiku lahtri kaupa, et taotleja vastab kvalifitseerimise tingimustele „tõendite alusel“. Sellisel juhul on see järjekordne ümberlükkamatu tõend selle kohta, et taotlejate kvalifikatsiooni kontroll oli tõepoolest sisulist laadi. Seda kinnitab ka VAKO praktika.2 9. Mis puudutab Vaidlustaja märkust, et „hankija ei jaganud vaidlustajale teavet selle kohta, mis alustel ta 24.11.2023 pakkujaid kvalifitseeris“ (vt täiendava seisukoha p 8), siis esiteks 24.11.2023 ei kvalifitseerinud Hankija pakkujaid, vaid taotlejaid. Tol hetkel oli hange veel taotluste faasis ja hankes osalevad ettevõtjad olid taotleja staatuses (RHS § 7 lg 2). Teiseks, nagu ülal märgitud, oli kvalifitseerimise alus Hankija käskkirjast piisavalt selgelt välja loetav. Kolmandaks, isegi võtta omaks Vaidlustaja arusaam, et Hankija 24.11.2023 otsuse täpsem õiguslik olemus oli selgusetu (quod non), siis pole sel praktilist tähendust – parimal juhul evib see akadeemilist väärtust. Nimelt, sõltumata Hankija otsuse õiguslikust alusest ja iseloomust sai Vaidlustaja juba 24.11.2023 teada, et Hankija on Kolmanda isiku hinnanud kõikidele kvalifitseerimise tingimustele vastavaks. Seetõttu pidanuks Vaidlustaja, kui ta ise leiab vastupidist, selle hinnangu juba toona vaidlustama. Vaidlustaja on otsustanud tegutseda alles nüüd, ca aasta hiljem. 10. Arusaamatu on Vaidlustaja seisukoha p-s 9 öeldu, et RHS § 68 lg 2 „üksnes“ sätestab hankija kohustuse kontrollida taotlejate kvalifikatsiooni vastavalt RHS-ile ja riigihanke alusdokumentidele. Selline pisendav sõna ei sobitu kuidagi kokku lause ülejäänud osaga. Esiteks, „vastavalt RHS-ile“ tähendab kõiki RHS-ga ette nähtud hankija õigusi ja kohustusi. Nende hulka kuulub ka § 104 lg-s 7 sätestatud hankija õigus taotlejate ja pakkujate kvalifikatsiooni hankemenetluses igal ajal ning tõendite alusel (sisuliselt) kontrollida. Hankijal pole mitte üksnes õigus seda sätet rakendada, vaid see on ka soovituslik, kuna kvalifikatsiooni pinnapealne ja formaalne kontroll ei anna kindlust, et kõik kvalifitseeritud taotlejad ka tegelikult vastavad kvalifitseerimise tingimustele. Kui hiljem peaks selguma, et pakkumuste etappi kaasati nõuetele mittevastav ettevõtja, võib see tekitada olulisi probleeme, isegi hanke nurjata (nt kui peaks selguma, et pakkumuste faasi kaasatud kõlbmatu pakkuja arvelt jäi mõni nõuetele vastav ettevõtja välja). Teiseks, „vastavalt riigihanke alusdokumentidele“ tähendab käesoleval juhul eeskätt viidet Hanke alusdokumentide üldosa p-dele 1.1 ja 1.7, mille sisu ja tähendust on Kolmas isik ülal p-s 7 juba selgitanud. 11. Vigane on ka Vaidlustaja täiendava seisukoha p 10. Vaidlustaja on üksteise järel esitanud rea väiteid, presenteerides iga järgnevat kui järeldust eelnevast, ehkki loogilised seosed puuduvad. Iseäranis meelevaldne on kõnealuse punkti viimane lause: „Igal juhul peab konkureerivatel pakkujatel jääma võimalus kaitsta oma õigusi ning vaidlustada selleks hankija otsuseid sõltumata sellest, mis hankemenetluse etapis need on tehtud.“. Pakkujatel on õigus hankija otsuseid vaidlus- tada RHS § 185 lg-st 1 võrsuvate vaidlustamisõiguse eelduste täidetuse korral ja §-s 189 sätesta- tud vaidlustamistähtaja jooksul, mitte aga ükskõik mis ajal ja sõltumata hankemenetluse etapist. Nõnda ei saa Vaidlustaja hankemenetluse pakkumuste faasis vaidlustada otsust, mis võeti vastu taotluse faasis ca aasta varem. II.c Vaidlustaja väited Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse osas on vastuolulised 12. Kui vaidlustust defineerib paljasõnalisus ja spekulatiivsus, siis Vaidlustaja täiendava seisu- koha peamine tunnusjoon on loogikavead ja vasturääkivused iseenda suhtes. Seda eriti osas, mis puudutab Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamist. 2 VAKO 17.01.2019, 196-19/215947, p 11.  NOVE - 4/6 - 13. Vaidlustaja on õigustanud pea eranditult „Vaidlustajale teadaolevalt“ vormelile üles ehitatud vaidlustuse esitamist väitega, et selline väljendusviis on „igati korrektne“, kuna tal ei ole võimalik Kolmanda isiku pakkumusega tutvuda (vt seisukoha p 13). „Igati korrektne“ oleks „Vaidlustajale teadaolevalt“ fraas siis, kui Vaidlustajale on päriselt midagi teada. Arvamine või eeldamine ei tähenda teadmist. Kuidas aga saab Vaidlustajale Kolmanda isiku pakkumuse sisu teada olla olukorras, kus ta ise kinnitab sealsamas, et ta ei ole seda pakkumust näinud? Piltlikult on Vaidlustaja asunud kirjeldama looma, mida ta kunagi näinud pole. 14. Samas vasturääkivuste taktis kulgeb Vaidlustaja täiendav seisukoht ka edasi. Punktis 13, rääkides risti vastu eelmisele lausele, väidab Vaidlustaja, et ta on „teadlik Kolmanda isiku pakutud lahenduse omadustest“. Olgugi et „Kolmanda isiku pakutud lahendus“ saab tähendada vaid Kolmanda isiku pakkumust vaidlusaluses hankes ning Vaidlustaja on lause eespool öelnud, et ta ei ole näinud selle pakkumuse sisu. 15. Oma täiendava seisukoha p-s 19 räägib Vaidlustaja Kolmanda isiku poolt mingi väga konkreetse meditsiiniseadme (mille nimetust pole Vaidlustaja kahjuks raatsinud VAKO ja teiste menetlusosalistega jagada) pakkumisest – jällegi eirates tõsiasja, et Vaidlustaja enda kinnitusel ta ei tea Kolmanda isiku pakkumuse sisu. See pole Vaidlustajat häirinud sama punkti lõpuosas liikuda tagasi tingivale kõneviisile: „Kui kolmas isik on teadvalt pakkunud...“. Niisiis üks lause hiljem on Vaidlustaja kindlast teadmisest saanud jälle spekulatsioon ja oletus. 16. On ilmne, et Vaidlustaja püüab vaidlustuse aluse puudumist looritada juriidilise veiderda- misega, seejuures on Vaidlustaja kaotanud võime orienteeruda iseenda ebakoherentsetes väidetes. III.d Hanketingimus „Registreerimine EUDAMED-is“ 17. Täiendava seisukoha p-s 15 jj on Vaidlustaja käsitlenud Hankes vastavustingimusena vormistatud tingimust pealkirjaga „Registreerimine EUDAMED-is“. Selle teemakäsitluse eesmärk ja sisu jääb aga arusaamatuks, kuivõrd on keeruline, et mitte öelda võimatu neist punktidest välja lugeda konkreetset etteheidet Hankija tegevusele või Kolmanda isiku pakkumusele. 18. Kolmas isik on pakkumuses esitanud nõutud dokumendi ja sellega tingimuse täitnud. Õieti ei olegi Vaidlustaja väitnud, et Kolmanda isiku pakkumus oleks selles osas mittevastav. Küll võib Vaidlustaja argumentatsioonist aru saada, et ta on selleski aspektis sattunud eksiteele, arvates, et Hankes tuli tingimata pakkuda juba valmis lahendusi. Nagu Hankija ja Kolmas isik on oma vastustes vaidlustusele selgitanud, siis nii see ei ole. See tõsiasi muudab vildakaks kogu Vaidlustaja argumentatsiooni. 19. Ehkki see ei puutu rangelt võttes asjasse, siis olgu välja toodud, et Vaidlustaja oluline viga seisneb veel selles, et isegi kui tal on mõne hankelepingu kohaseks täitmiseks vältimatult vajaliku seadme eksklusiivne edasimüügiõigus Eestis, siis ei tähenda see, et konkurent on võimetu asja- omast seadet Hankijale pakkuma. Konkurent, nt Kolmas isik, ei pea seadmeid ostma tingimata Vaidlustajalt ega isegi mitte Eestist – avatud on ka kõik muud õiguspärased tarnekanalid (juriidilised märksõnad: territoriaalsed õigused ja paralleelimport). Ka Vaidlustaja esitatud tõend (täiendava seisukoha lisa 1) – mitte et see tegelikult asjasse puutuks – ütleb oma kärpimata kujul seda, et tõendis nimetatud ühingutel ei ole õigust osta Fritz Stephan GmbH tooteid „otse“. III.e Vaidlustaja eksib lõplike pakkumuste lubatavate muudatuste käsitluse osas 20. Vaidlustaja on oma seisukoha p-des 22–41 jätkanud seaduse ja Hanke alusdokumentide väärastamist küsimuses, kas ja mida võisid pakkujad oma lõplikes pakkumustes võrreldes algsete pakkumustega muuta. Kolmas isik jääb selles osas täielikult oma varasemalt öeldu juurde (vt vastus vaidlustusele, p 53–55). Puudutamaks mõningaid ebakohti Vaidlustaja uues seisukohas, märgime järgmist. 21. Punktis 23 jj on Vaidlustaja pöördunud „õiguse üldtunnustatud põhimõtete“ poole ja püüdnud argumenteerida, et Hankija on omaenda koostatud Hanke alusdokumentidest täiesti valesti aru  NOVE - 5/6 - saanud. Jättes kõrvale läbinähtava tõsiasja, et Vaidlustaja on asunud viitama abstraktsetele põhimõtetele põhjusel, et tal pole millestki konkreetsest rääkida, olgu mainitud, et eeskätt kohaldub riigihangetele RHS. RHS § 70 lg 2 teise lause järgi on konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses keelatud läbi rääkida hindamiskriteeriumide ja läbiräägitavate tingimuste miinimumtaseme üle, muus osas on läbirääkimised lubatud. Konkreetsel juhul ei ole Hankija end täiendavate piirangutega kammitsenud ning Hankija on pidanud kinni seadusest tulenevast piirangust – ta ei ole läbirääkimiste kaudu muutnud Hankes kehtestatud hindamiskriteeriume ega alandanud kohustuslikke nõudeid. Järelikult on Vaidlustaja kunstlik teooria ainetu. 22. Vaidlustaja seisukoha p-s 27 tehtud viide teatavaile riigihankeõiguse üldpõhimõtetele on kohatu ja kontekstist välja rebitud. Toonitame, Hanget viiakse läbi konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena, mille olemuslik osa on – nagu nimigi viitab – läbirääkimiste pidamine (RHS § 67). Mistahes üldpõhimõtted ei saa tingida seda, et printsipiaalselt läbirääkimiste võimaldamiseks mõeldud hankemenetluses on „üldjuhul igasugune pakkumuse muutmine keelatud.“ 23. Vaidlustaja sõnutsi on talle arusaamatuks jäänud, „milleks oli hankijal üleüldse vaja lisada HD-sse p 2.11 teine lause“ (vt seisukoha p 29). Selgitame. Viidatud säte näeb ette järgmist: „Olenemata riigihanke alusdokumentides tehtud muudatustest võib hankija lubada muuta pakku- muse maksumust kogu maksumuse esildise ulatuses (ka juhul kui riigihanke alusdokumentides muudatusi ei tehta).“ Selle sätte ilmne mõte, mis peaks mõistlikule pakkujale olema probleemideta arusaadav, on selguse mõttes üle kinnitada seda, mis RHS-ist ja Hanke alusdokumentidest nende sümbioosis niigi tuleneb: pakkujad võivad pakkumuse hinnatavaid näitajaid, sh maksumust, pärast läbirääkimisi lõplikus pakkumuses muuta ka siis, kui mitte ükski hanketingimus läbirääkimiste tulemusel ei muutu.3 Kui Vaidlustaja ei suutnud Hankija lisaselgitustest4 hoolimata mõista kohalduvat menetlusraamistikku, on see tema risk. Nagu Tallinna Halduskohus on äsja selgitanud: „[R]iigihankes osalemise eelduseks on suutlikkus teatud juriidilisi protsesse mõista.“5 24. Viimaks, kuivõrd Vaidlustaja on läbivalt püüdnud eirata Hankija selgitusi viimase koostatud hanketingimuste kohta, siis viitame, et vastavalt VAKO ja kohtute praktikale tuleb hankija tahet ja eesmärke riigihanke alusdokumentide tõlgendamisel arvesse võtta.6 Vaidlustaja subjektiivne – sealjuures ilmselgelt kunstlik – arusaam hankedokumentide sisust ei saa prevaleerida nende dokumentide objektiivsete tunnuste ja hankija selgituste üle. III.f Hankijal ei pidanud Kolmanda isiku pakkumuse puhul tekkima alapakkumuse kahtlust 25. Kolmas isik jääb enda pakkumuse maksumust puudutavas osas kõigiti oma varasemate seisukohtade juurde (vt vastus vaidlustusele, p 62–71) ega korda neid siin. Vaidlustaja täiendavad argumendid ei põhista ega tõenda, et Hankijal pidanuks Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse suhtes tekkima nn alapakkumuse kahtlus. Vaidlustaja täiendava seisukoha osas peame vajalikuks märkida järgmist. 26. Esiteks on Vaidlustaja kahetsusväärselt omistanud allakirjutanule, Kolmanda isiku volitatud esindajale, valeautorsuse, väites, et siinkirjutaja on RHS § 71 kommentaaride autor väljaandes „Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne“ (Juura 2019). See on vale. Asjaomaste kommentaaride autor on vandeadvokaat Kristina Laarmaa ning see nähtub väga selgelt nii raamatu lk 417 ja 418 jalusest, kus laotuvad konkreetsed kommentaarid, kui lk 15 üldisest autorite nimistust. Teose toimetamine ei tähenda konkreetse kommentaari autoriks olemist. 27. Eelnevat kõrvale jättes, siis Vaidlustaja osundatud katkend RHS kommentaaridest on kontekstist välja rebitud. Kõnealune lõik RHS kommentaarides läbivalt sisaldab fraase „on ebaselge“, „on vaieldav“ jmt. Tegu ei ole kaugeltki kindlalt teada oleva (nt mitmete kohtulahenditega 3 Vt selles osas ka VAKOo 168-22/250776 p 9.1–9.2. 4 Mis ei piirdunud üksnes Hanke alusdokumentide üldosa p-ga 2.11, vaid ka vastusega Vaidlustaja eraldi sellekohasele küsimusele RHR-is. 5 TlnHKm 06.08.2024, 3-24-2257, p 12. 6 Nt TrtRKo 3-20-526, p 10; VAKOo 176-21/237392, p 17; 16-22/244231, p 13.  NOVE - 6/6 - põlistatud) õigusliku olukorra resümeerimisega. Kolmas isik ei pea õigeks hakata ühe eriala- kirjanduse teose ridu siinkohal analüüsima ja nendega debateerima. Piisab kui nentida, et isegi kui võtta Vaidlustaja tsiteeritud lõiku absoluutse tõena, siis ütleb see, et alapakkumuse kahtlus „võib“ tekkida hinna „olulise“ alandamise puhul. Nagu Kolmas isik ja Hankija on varemgi öelnud, ca 17% suurune hinnavahe algse ja lõpliku pakkumuse vahel ei ole sellises suurusjärgus, et see peaks panema Hankija kõhklema pakkuja võimekuses lepingut teenindada. 28. Oma seisukoha p 44 teises lauses on Vaidlustaja resoluutselt väitnud, et praegu pole kohane võrrelda konkureerivate pakkumuste maksumusi. Ometi pole Vaidlustaja nii põhjapaneva väite toetuseks esitanud mitte ühtegi argumenti ega viidanud ühelegi seadusepügalale või kohtu- lahendile. Eriti olukorras, kus menetlusosalise väide on diametraalses vastuolus pikaajalise ja väljakujunenud kohtupraktikaga, võiks ja tuleks väidet kuidagigi põhjendada. 29. Vaidlustaja täiendava seisukoha p-s 47 jj esitatud mõtte- ja arvutuskäigud – arvestades, millisesse kõverpeeglisse on need asetatud – on paslik lühidalt kokku võtta Mark Twaini kuulsa tsitaadiga: „On kolme sorti valesid: valed, jultunud valed ja statistika.“ III MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 30. 03.12.2024 esitas Kolmas isik VAKO-le oma tolleks hetkeks tekkinud menetluskulude nime- kirja. Kuivõrd pärast seda päeva aset leidnud menetlussündmused (Vaidlustaja poolt täiendava seisukoha esitamine ja VAKO otsus raamlepingu sõlmimise lubamise taotluse osas) on Kolman- dale isikule kaasa toonud täiendavaid kulusid, esitame käesolevaga täiendava menetluskulude nimekirja. 31. Kolmas isik on pärast 03.12.2024 kandnud selles vaidlustusmenetluses lepingulise esindaja kulusid summas 1488,33 eurot (käibemaksuta). Kolmandale isikule on sel perioodil osutatud õigusabi 7 tunni ja 50 minuti ulatuses tunnihinnaga 190 eurot (käibemaksuta). Kulude täpsem koosseis on esitatud alljärgnevalt (kõik summad esitatud eurodes ja käibemaksuta): Kuupäev Töö / toiming Kestus Summa 04.12.2024 VAKO 4.12 otsusega tutvumine ja selle esmane analüüs, 25m 79,17 suhtlus kliendiga 04.12.2024 Vaidlustaja täiendava seisukohaga tutvumine ja selle 1h 190 analüüs 04.12.2024 Vastuse koostamine vaidlustaja täiendavale seisukohale, 2h05m 395,83 konsultatsioonid kliendiga, tõendite kogumine 05.12.2024 Vastuse koostamine vaidlustaja täiendavale seisukohale, 3h15m 617,50 konsultatsioonid kliendiga, täiendava menetluskulude nime- kirja koostamine 06.12.2024 Täiendava seisukoha viimistlemine ja täiendamine 1h05m 205,83 KOKKU: 7h50m 1488,33 32. Kokkuvõttes – ja pidades silmas ka oma esimest menetluskulude nimekirja – taotleb Kolmas isik, et VAKO mõistaks Vaidlustajalt Kolmanda isiku kasuks välja viimase menetluskulud summas 5003,33 eurot (käibemaksuta). Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat