dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustus

Rahandusministeerium · 6. detsember 2024
Viit
12.2-10/24-242/302-1
Registreeritud
6. detsember 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
TRIAMI OÜ ja Spetsiaalne OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/24-242
Vastutaja
Taivo Kivistik (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Vaidlustus (Triami + Spetsiaalne) 2024-12-06.asice263 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete vaidlustuskomisjon Edastatud digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected] 6. detsember 2024 VAIDLUSTUS pakkumuse tagasilükkamise ning teiste otsuste peale VAIDLUSTAJA: TRIAMI OÜ ja Spetsiaalne OÜ registrikoodid vastavalt: 16219195 ja 11271251 ESINDAJA: vandeadvokaat Diana Minumets Advokaadibüroo WIDEN A. Laikmaa tn 15 // Rävala pst 4, 10145 Tallinn tel: 6 400 250 e-post: [email protected] HANKIJA: Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla registrikood: 10822068 KONTAKTISIK: Diana Ošur tel: 5665 2898 e-post: [email protected]; [email protected] RIIGIHANGE: Ravi B korpuse 2. korruse palatite ja koridori remont, riigihanke viitenr 285307 VAIDLUSTAJA 1. Tunnistada kehtetuks Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla TAOTLUSED: otsus ühispakkujate TRIAMI OÜ (registrikood: 16219195) ja Spetsiaalne OÜ (registrikood: 11271251) pakkumuse tagasilükkamise kohta riigihankes viitenr 285307; 2. Tunnistada kehtetuks Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla otsus Montreco OÜ (registrikood: 12204558) pakkumuse edukaks tunnistamise ning eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise kohta riigihankes viitenr 285307; ja 3. Mõista Aktsiaseltsilt Ida-Tallinna Keskhaigla TRIAMI OÜ (registrikood: 16219195) ja Spetsiaalne OÜ (registrikood: 11271251) kasuks välja vaidlustuselt tasutud riigilõiv 640 eurot ja lepingulise esindaja kulud vastavalt vaidlustuse ptk- s III esitatud ning vajadusel täiendatud menetluskulude nimekirjale. I ASJAOLUD 1. TRIAMI OÜ ja Spetsiaalne OÜ (edaspidi koos: vaidlustaja) osalevad ühispakkujatena Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla (edaspidi: hankija) poolt avatud hankemenetlusena läbiviidavas riigihankes viitenr 285307 „Ravi B korpuse 2. korruse palatite ja koridori remont“ (edaspidi: Riigihange). Riigihanke hindamise kriteeriumiks on madalaim hind. 1 2. 29.11.2024 edastas hankija vaidlustajale teate, et on 27.11.2024 võtnud Riigihankes vastu mh järgmised otsused: 1) Lükata mittevastavuse tõttu tagasi ühispakkujate TRIAMI OÜ ja Spetsiaalne OÜ (vaidlustaja) ühispakkumus (edaspidi: Otsus); 2) Tunnistada Montreco OÜ (registrikood: 12204558) pakkumus edukaks (edaspidi: edukaks tunnistamise otsus); ning 3) Vaidlustajale teadaolevalt on hankija võtnud Riigihankes vastu ka RHS § 104 lg 8 viidatud Montreco OÜ kui eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsuse (edaspidi: kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsus). 3. Käesolevaga vaidlustab vaidlustaja hankija eelnimetatud otsuseid, kuna vaidlustaja ühispakkumuse tagasilükkamiseks puudus alus ning kuna Montreco OÜ asemel peaks Riigihankes tunnistatama edukaks hoopis vaidlustaja kui maksumuselt kõige madalama hinnaga pakkumuse. Vaidlustaja põhjendab oma seisukohti ja taotlusi järgnevalt. II VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED Puudus alus vaidlustaja ühispakkumuse tagasilükkamiseks 4. Hankija poolt edastatud Otsuse põhjendustest nähtuvalt on hankija tunnistanud vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks ning lükanud selle tagasi põhjusel, et vaidlustaja jättis pakkumuses tema poolt Lisas 5 vormil nimetatud alltöövõtja kohta hankepassi esitamata: Ühispakkuja pakkumuse kooseisus esitatud lisast 5 nähtub, et pakkuja kasutab alltöövõtjat. Vastavalt registri töölehel "Alltöövõtjate kontrollimise tingimused" toodud nõudele, mille kohaselt tuli esitada alltöövõtja kohta hankepass, jättis pakkuja selle esitamata. Hankijal ei ole võimalik kontrollida alltöövõtja suhtes kõrvaldamise aluseid. Eeltoodust lähtuvalt lükkab hankija pakkumuse tagasi. 5. Vaidlustaja hinnangul on Otsus õigusvastane, kuivõrd hankijal puudus Otsuse põhjendustes esitatud asjaoludel õiguslik alus vaidlustaja pakkumust mittevastavaks tunnistada ning RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata. Vaidlustaja pakkumus vastab kõigile Riigihanke RHAD Vastavustingimustele, mistõttu ei olnud alust lükata pakkumus tagasi RHS § 114 alusel. 6. RHAD lehel „Vastavustingimused“ on alltöövõtu kasutamisega seoses ettenähtud vaid Lisa 5 toodud vormi esitamise kohustus; Lisal 5 toodud vormil nimetatud alltöövõtja kohta hankepassi esitamise kohutust Vastavustingimused ette ei näe (vt väljavõtet tingimusest): „Kui pakkuja kasutab alltöövõttu, tuleb lisada pakkumuse „Lisadokumentide“ lehele info alltöövõtja kohta vastavalt lisas 5 toodud vormile, tuues välja info seaduslike esindajate kohta, allhanke (ehitustöö) iseloomu ja allhanke mahu protsentides. Küsimused ettevõtjale: 1. Esitada Lisa 5 Alltöövõtu kasutamise vorm (Dokumendi vorm / Lisa 5_Alltöövõtu kasutamise vorm.docx)“ 7. Seega ei näinud Vastavustingimused ette, et selles nimetatava alltöövõtja kohta peab pakkumuses esitama ka hankepassi. Lisa 5 oli vaidlustaja poolt korrektselt täidetud ning ka pakkumusele lisatud. Samuti on vaidlustaja Vastavustingimuste all eraldi kinnitanud, et ta ei kaasa hankelepingu täitmisesse alltöövõtjaid, kes kuuluksid RHS § 122 lg 7 alusel asendamisele (vt vaidlustaja ühispakkumuse vastavustingimuste leht „KÕRVALAMISE ALUSEGA ALLTÖÖVÕTJA MITTEKAASAMINE“). Kuna vaidlustaja ei ole ühtegi Vastavustingimust rikkunud, rääkimatagi sisulise puuduse esinemisest pakkumuses, ei ole vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ning selle tagasilükkamine õiguspärane. 2 Vaidlustajat eksitasid RHAD tingimused 8. Hankija põhjendustest nähtuvalt on ta seadnud lepingu täitmise käigus kasutatava alltöövõtja kohta hankepassi esitamise kohustuse RHAD töölehel „Alltöövõtjate kontrollimise tingimused". Vaidlustaja nimetatud kohustust aga viidatud RHAD lehelt välja ei lugenud, kuna see viitas alltöövõtjate kontrollimisele hankelepingu täitmise etapis. Vaidlustajat eksitas nimelt asjaolu, et vastava hankepassi esitamise kohustuse ette näinud RHAD töölehe pealkiri on „ALLTÖÖVÕTJATE KONTROLLIMISE TINGIMUSED LEPINGU TÄITMISE ETAPIS“, mis viitab sellele, justkui toimuks alltöövõtja kontrollimine mitte hankemenetluses, vaid alles hankelepingu täitmise etapis. 9. Samuti on ka eRHR-i lehel „Alltöövõtjate kontrollimise tingimused“ algusosas rõhutatud, et välja toodud tingimused kehtivad vaid hankelepingu sõlminud ettevõtjale lepingu täitmisel planeeritavate alltöövõtjate osas: „NB Need on tingimused vaid hankelepingu sõlminud ettevõtjale lepingu käigus planeeritavate alltöövõtjate osas! Tuginetavate isikute andmed ja hankepassid esitatakse taotluse/pakkumusega.“ Lehe algusosas esitatud selgitust mõistis vaidlustaja nii, et hankepass tuleb registri kaudu alltöövõtja kohta esitada üksnes juhul, kui vaidlustaja tugineb alltöövõtja näitajatele. Kuna vaidlustaja ei tugine Riigihankes enda alltöövõtja näitajatele, siis arvas ta ekslikult, et vastava RHAD töölehe tingimused temale ei kohaldu. 10. Pakkujat eksitas ka asjaolu, et ka registris pakkumuse koostamise käigus ei küsinud register temalt automaatselt alltöövõtja kohta hankepassi esitamist; st küsis, aga vaid juhul, kui vaidlustaja tugineks teise isiku näitajatele (kuna vaidlustaja alltöövõtja näitajatele ei tugine, siis ka ei tulnud vaidlustajal registri kaudu ühtegi funktsionaalsust alltöövõtja kohta hankepassi esitamiseks). eRHR abiinfost nähtuvalt ei võimaldanudki register käesolevas Riigihankes registrisse integreeritud hankepassi esitamist, vaid see tulnuks esitada eraldi dokumendina mõne välisriigi ESPD rakenduse kaudu: „Tuginetavate isikute, sh tuginetavate alltöövõtjate, hankepassid esitab pakkuja koos taotluse/pakkumusega registrisse integreeritud hankepassi rakendusega. Lepingu käigus planeeritavate alltöövõtjate kinnitused kõrvaldamise aluste puudumise kohta saab peatöövõtja esitada lepingu töölehel "Alltöövõtjad" ja hankepassi eraldi nõuda ei ole tarvis. Kui hankija aga nõuab hankepassi esitamist, ei saa seda täita RHRis vaid mõnes EL liikmesriigi pakutavas hankepassi (ESPD) rakenduses, vt https://ec.europa.eu/growth/single-market/public-procurement/digital-procurement/european- single-procurement-document-and-ecertis_en.“ 11. Seega, hankija on küll nõudnud eRHR RHAD lehel „Alltöövõtjate kontrollimise tingimused“ iga pakkuja poolt kasutatava alltöövõtja kohta (lisaks RHAD lisa 5 vormi esitamisele) ka hankepassi esitamist, kuid register ise vastava hankepassi esitamise võimalust pakkumuse esitamise hetkel ei genereerinud. Kuna hankepassi esitamist ei olnud ka kusagil mujal RHAD tingimustes ette nähtud (sh mitte vastavustingimuste all) ning register selle esitamist ette ei näinud, jäi vaidlustajal see tingimus aru saamata ning täitmata. Vaidlustajal on riigihangetes osalemise ning registri funktsionaalsustega väga vähene kogemus ning vaidlustaja ei osanud eksitavast pealkirjast ja selgitusest tulenevalt seda hankepassi esitamise kohustust välja lugeda. Puudub ka RHS § 122 tulenev alus pakkumuse tagasilükkamiseks 12. Puudub ka RHS § 122 tulenev alus pakkumuse tagasilükkamiseks. Nimelt alltöövõtjate suhtes toimuva kontrolli läbiviimist reguleerib RHS § 122. Nimetatud säte ei näe ette pakkumuse tagasilükkamist olukorras, kus alltöövõtjalt kõrvaldamise aluste puudumise kinnituseks nõutud hankepass on esitamata. 13. Vastupidi, RHS § 122 lg 7 kohaselt tuleb isegi kõrvaldamise alusega alltöövõtja tuvastamise korral anda pakkujale võimalus see alltöövõtja asendada või kinnitada, et pakkuja teostab ise vastava töö. Alles siis, kui pakkuja kumbagi võimalust ei kasuta, on viidatud sätte järgi võimalik pakkumuse tagasilükkamine. Hankija sellist võimalust pakkujale andnud ei ole, mistõttu on Otsus vastuolus ka RHS § 122 lg 7. Lisaks, ka seaduse eesmärgi ja mõtte seisukohalt on ebaloogiline eeldada, et formalistliku alltöövõtja hankepassi (ehk kinnituste) esitamata jätmise tagajärg on oluliselt rangem kui kohustusliku kõrvaldamise alusega alltöövõtja pakkumuses nimetamise puhul. Proportsionaalsuse seisukohalt on vale eeldada, et vastav võimalus alltöövõtja asendamiseks või töö isetegemise kinnitamiseks tuleb anda sisult kõrvaldamise 3 alust omava alltöövõtja nimetamisel, kuid mitte formaalse dokumendi esitamata jätmise korral. Vaidlustaja poolt nimetatud alltöövõtjal ju ei esine ühtegi kõrvaldamise alust ning seda on võimalik hankijal ka tagasiulatuvalt registrite kaudu kontrollida. 14. Hankija saanuks vastava dokumendipuuduse igal juhul sisulise kontrolli teostamise käigus kõrvaldada, nõudes RHS § 96 lg 2-4 sätestatud dokumentide esitamist alltöövõtja kohta (vt § 122 lg 6) või nõudes vastava alltöövõtja asendamist või pakkuja kinnitust, et viimane teostab vastava töö ise (RHS § 122 lg 7). Lisaks, nagu eelnevalt mainitud, kinnitas vaidlustaja pakkumuse Vastavustingimuste all, et ei kaasa lepingu täitmisesse alltöövõtjat, kes kuuluks RHS § 122 lg 7 alusel asendamisele. Seega on hankijal igal juhul olemas pakkuja (vaidlustaja) kinnitused selle kohta, et alltöövõtjal kohustuslikud kõrvaldamise alused puuduvad. Selle kinnituse alusel saanuks viia läbi sisulist kontrolli ning vajadusel teha registri päringud või nõuda vaidlustajalt kõrvaldamise aluseid kinnitavate tõendite esitamist. 15. Veelgi enam - kuna hankija kontrollib alltöövõtjate puhul vaid RHS § 95 lg-s 1 välja toodud kõrvaldamise aluseid (vt nt eRHR-i lehel „Alltöövõtjate kontrollimise tingimused“), siis oli alltöövõtja kohta hankepassi esitamine praeguses Riigihankes ka sisult ebavajalik, sest alltöövõtjate kohta vajalikud andmed on hankijale andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad. Sarnasele seisukohale jõudis ka Rahandusministeerium oma nõustamisfunktsiooni täitmisel: „RHS § 122 lg 5 kohustab hankijat kontrollima alltöövõtjate suhtes vaid § 95 lõikes 1 nimetatud aluseid. Kui hankija kontrollib vaid § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise aluseid, ei ole alltöövõtjate hankepassi nõudmine vajalik, kuivõrd kõnealuseid kõrvaldamise aluseid saab kontrollida Eesti pakkujate suhtes riigihangete registri kaudu ja välismaiste pakkujate puhul on võimalik nõuda dokumente vastavalt RHS § 96 lõigetele 2-4 (RHS § 122 lg 6).“1 Seega oli käesolevas Riigihankes hankepassi nõudmine sisulist tähendust mitteomav formaalsus, mille täitmata jätmise tagajärjeks ei saa olla Riigihankest eemaldamine ning hankelepingust ilmajäämine. Otsuste kehtetuks tunnistamine on kooskõlas VAKO praktikaga 16. VAKO leidis oma 23.11.2023 otsuses nr 162-23/268252 järgmist: „Vaidlustuskomisjon rõhutab, et hankepass on dokument, milles esitatakse kinnitusi/andmeid kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimusele vastavuse kohta (RHS § 104 lg 1) (kui hankepass jäetakse esitamata, pole andmeid kontrolli teostamiseks), kuid antud juhul Hankija isegi ei väida, et pakkumuse vastavuse kontroll mingile sisulisele teenuse osutamisega seotud RHAD-i tingimusele oleks jäänud hankepasside esitamata jätmise (hankepassides sisalduvate kinnituste/andmete puudumise) tõttu teostamata. Veelgi enam - Hankija väitel on alltöövõtja kohta pakkumuse koosseisus nõutud hankepassi esitamata jätmine sisuline puudus, mille tõttu tuleb pakkumus RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata, kuid Hankija on jätnud esitamata igasugused asjakohased kaalutlused ja põhjendused selle kohta, kuidas on Hankija jõudnud järeldusele, et antud juhul on dokumendi esitamise nõude rikkumine, millest Hankija ei kavatse kontrollida ühegi pakkumuse sisusse puutuva tingimuse täitmist, üldse sisuline puudus. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, sisuline kõrvalekalle RHAD-ist saab esineda juhul, kui pakkumuse koosseisus on jäetud esitamata RHAD-is nõutud dokument, milleta ei oleks Hankijal võimalik kontrollida pakutava teenuse nõuetekohasust, kuid antud juhul see nii ei ole.“ [p 9.3] 17. Vaidlustaja hinnangul on käesolevas asjas analoogne olukord, milles hankija ei ole selgitanud, kuidas alltöövõtja kohta hankepassi esitamata jätmine on sisuliseks puuduseks, mis tingiks vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist. Nagu vaidlustaja eelnevalt selgitas, siis hankepass ei olnud vajalik, et kontrollida alltöövõtjal RHS § 95 lg-s 1 nimetatud asjaolude esinemist; samuti ei olnud alltöövõtja kohta hankepassi esitamine Vastavustingimustes välja toodud. Täiendavalt on vaidlustaja ka eraldi oma pakkumuses andnud kinnituse, et ta ei kaasa hankelepingu täitmisesse alltöövõtjaid, kes kuuluksid RHS § 122 lg 7 alusel asendamisele. Seega on Otsus igal juhul sisuliselt põhjendamatu ning õigusvastane. 1 Internetis kättesaadav: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked/korduma-kippuvad-kusimused#riigihangete- menetle (hankemenetlusest kõrvaldamine, küsimus 13) 4 Teiste otsuste õigusvastasus 18. Kuivõrd hankija lükkas vaidlustaja pakkumuse tagasi õigusvastaselt, on õigusvastane ka edukaks tunnistamise otsus. Nimelt vaidlustaja esitas Riigihankes hinna poolest kõige soodsama pakkumuse, mistõttu tuleks edukaks tunnistada hoopis vaidlustaja pakkumus. Kuivõrd edukaks peaks olema tunnistatud vaidlustaja pakkus, siis otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest tulenevalt on õigusvastane ka eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise otsus. Seetõttu palub vaidlustaja tunnistada kehtetuks ka edukaks tunnistamise otsuse ning kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise otsuse. III MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED Menetluskulude nimekiri 19. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuselt riigilõivu 640 eurot (Vt Lisa 1 – Maksekorraldus). 20. Vaidlustajale on käesolevas menetluses osutanud õigusabi vandeadvokaat Diana Minumets tunnihinnaga 225 eurot + KM. Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud menetluses on kokku 6 töötundi summas 1350 eurot (KM-ta), mis koosnevad järgmistest töödest: 1) Materjalide analüüs, vaidlustusperspektiivi hinnangu koostamine, telefoninõupidamine kliendiga. – 1,5 h = 337,5 eurot 2) Vaidlustuse koostamine – 4,5 h = 1012,5 eurot 21. Vaidlustaja menetluskulud vaidlustusasjas on kokku 640 eurot + 1350 eurot (KM-ta) = 1990 eurot. Lepinguline esindaja 22. Vaidlustaja lepinguline esindaja kinnitab enda õigust vaidlustaja esindamiseks käesolevas asjas ning palub kogu menetlusposti saata otse lepingulisele esindajale. Kirjalik menetlus 23. Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Diana Minumets vandeadvokaat Lisa: Lisa 1 – Maksekorraldus. 5 Maksekorraldus NR 1419 Maksja NIMI TRIAMI OÜ ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD 16219195 KONTONUMBER EE387700771006229305 MAKSJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia Saaja NIMI Rahandusministeerium ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD KONTONUMBER EE777700771003813400 SAAJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia Makse KUUPÄEV 06.12.2024 SUMMA 640.00 EUR SUMMA SÕNADEGA kuussada nelikümmend EUR SELGITUS JA VIITENUMBER Riigilõiv TRIAMI OÜ ja Spetsiaalne OÜ vaidlustuselt / 2900082126 PANGA KINNITUS TEENUSTASU 2024120626701618 Vastavalt hinnakirjale AS LHV PANK TARTU MNT 2, 10145 TALLINN 6800400 [email protected] LHV.EE
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →