Hankija vastus vaidlustusele

Pakutud seadmete tehnilised dokumendid Ba uEst OÜ on arvestanud , et kõik seadmed vastavalt Lisa 1( Pakkuja pakutavad seadmed ) tabelile on projektijärgsed . Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn [email protected] 06.12.2024. a Riigihange: Vihmavarirajatise vundamendi ja kastmisrajatise pikenduse ehitamine ning välilabori ehitamine (284804) Vaidlustaja: OÜ BauEst Registrikood: 11220064, asukoht: Tuleviku tee 10, Peetri alevik, 75312 Rae vald, Harju maakond Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Taivo Ruus Advokaadibüroo Ruus & Veso, e-post: [email protected] Hankija: Maaelu Teadmuskeskus Registrikood: 70000869, asukoht: J. Aamisepa tn 1, Jõgeva alevik, 48309 Jõgeva vald, Jõgeva maakond Hankija esindaja: advokaat Päivi Margna Advokaadibüroo LMP, e-post: [email protected] HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE Hankija taotlused: 1. jätta OÜ BauEst vaidlustus rahuldamata; 2. jätta kõik menetluskulud OÜ BauEst kanda 1. Faktilised asjaolud 1.1. Maaelu Teadmuskeskus (edaspidi hankija või METK) korraldab avatud hankemenetluse teel riigihanget „Vihmavarirajatise vundamendi ja kastmisrajatise pikenduse ehitamine ning välilabori ehitamine“ (viitenumber riigihangete registris 284804). Hanke eesmärgiks on METK 1) katsealal olevat vihmavarihoone (edaspidi VVH) vundamenti pikendada selliselt, et põuda oleks võimalik stimuleerida kokku kolmel katsealal; 2) katsealal olevat kastmispoomiga kastetavat ala pikendada, sh tehnilist võimekust suurendada selliselt, et katsealal olevat taimestikku oleks  võimalik kasta kokku 206 m ulatuses; 3) katsealale ehitada umbes 25m² ehitusaluse pindalaga välilabor, et pakkuda katsetöölistele ja ITK seadmetele kaitset ilmastikutingimuste eest laboritööde tegemise perioodil. 1.2. Pakkumuse esitasid riigihankes 3 pakkujat, sh OÜ BauEst (edaspidi vaidlustaja). 25.11.2024. a tunnistas hankija vastavaks kaks pakkumust kolmest. Sama otsusega võttis hankija vastu otsuse tagasi lükata RHS § 114 lg 1 ja lg 2 alusel vaidlustaja pakkumus. 1.3. 02.12.2024. a esitas vaidlustaja Riigihangete Vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse vaidlustaja mittevastavaks tunnistamise otsusele. VAKO andis hankijale 03.12.2024. a kirjas kolme tööpäeva pikkuse tähtaja vaidlustusele kirjaliku vastuse esitamiseks. 1.4. Käesolevaga esitab hankija vastuse 02.12.2024. a vaidlustusele. 2. Õiguslikud põhjendused 2.1. Pakkuja üldine seisukoht on, et kuivõrd ta esitas pakkumuse Vormiga 1 (Pakkuja pakutavad seadmed) nimekirja seadmetest, mis kattus hankija pool välja toodud näidistoodetega, siis oleks pidanud hankija pakkuja pakkumuse vastavaks tunnistama, kuigi vastavustingimused nägid ette, et pakkujad peavad esitama pakkumuse raames nii täidetud Vormi 1 ja pakutud seadmete tehnilised dokumendid. 2.2. Hankija on seisukohal, et kuivõrd pakkumus ei vasta vastavustingimusele, mis kohustas pakkujat esitama seadmete tehnilised dokumendid, siis on hankija 25.11.2024. a otsus jätta pakkuja pakkumus vastavaks tunnistamata õiguspärane. Hankija põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 2.3. Vastavustingimused nägid ette, et „Pakkumus peab sisaldama pakutavaid seadmeid. Pakkuja esitab pakutavad seadmed Vormil 1 "Pakkuja pakutavad seadmed", täites vormil kõik rohelisega märgitud lahtrid. Vormi lahtrite täitmata jätmine võib kaasa tuua pakkumuse mittevastavaks tunnistamise. Pakkuja esitab lisaks vormile seadme nõuetele vastavuse tõendamiseks nt seadme tootelehe, sertifikaadi või väljavõtte tootja kodulehelt, millest selgub pakutava seadme vastavus nõuetele. Seadme nõuetele vastavuse kontrollimiseks võib esitada nii dokumente kui ka viiteid veebilehtedele. Dokumentidele viitamisel peab pakkuja lisama dokumendi ja/või väljavõtte pakkumuse koosseisu. Tooteleht vms dokument võib olla eesti- või ingliskeelne. Pakkuja peab esitama andmed ja tõendid nõuetele vastavuse tõendamiseks piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik hinnata pakutava seadme vastavust riigihanke alusdokumentidele. Juhul, kui tootjapoolsed infomaterjalid ei kajasta vajalikku infot, tuleb lisada kinnituskiri tootja poolt vastava nõude tingimuste osas. Tootelehe vms dokumendi asemel ei ole lubatud esitada koopiat hankija tehnilisest kirjeldusest või üldsõnalisi kinnitusi vastavuse kohta, sest see ei võimalda hankijal kontrollida pakkumuse sisulist vastavust. Kui esitatud dokumentide põhjal ei ole võimalik üheselt seadme vastavuses veenduda, on hankijal õigus lugeda selline pakkumus riigihanke alusdokumentide tingimustele mittevastavaks ja lükata tagasi.“ 2.4. Eeltoodust tulenevalt on hankija vormistanud ettevõtjatele kaks küsimust: Lk 2 / 5  2.4.1. Vorm 1 "Pakkuja pakutavad seadmed" (Dokumendi vorm / Vorm 1 Pakkuja pakutavad seadmed.xlsx); 2.4.2. Pakutud seadmete tehnilised dokumendid. Pakkuja peab esitama andmed ja tõendid nõuetele vastavuse tõendamiseks piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik hinnata pakutavate seadmete vastavust riigihanke alusdokumentidele. (Vabas vormis dokument). 2.5. Praegusel juhul on pakkuja esitanud nõuetekohaselt Vormi 1, samuti on pakkumuse osana esitatud pakkuja poolt dokument pealkirjaga „3_2_Pakutud seadmete tehnilised dokumendid.docx“ (lisa 1). Vastavas dokumendis on pakkuja esitanud üksnes järgmise kinnituse: „BauEst OÜ on arvestanud, et kõik seadmed vastavalt Lisa 1 (Pakkuja pakutavad seadmed) tabelile on projektijärgsed.“ 2.6. Seega ei ole vaidlust selles, et pakkuja ei ole pakkumuse osana esitanud seadmete tehnilisi dokumente ega kinnitust seadmete omaduste kohta, mis ei oleks üldsõnaline kinnitus. Praegusel juhul on tuvastatav, et pakkuja on esitanud üksnes Vormi 1 ja väga üldsõnalise kinnituse, kusjuures kinnitusega isegi ei kinnitata, et seadmed on projektijärgsed, vaid pakkuja „arvestab“, et seadmed on projektijärgsed. 2.7. RHS § 114 lg 1 sätestab, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud või käesoleva seaduse § 52 lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Sama sätte lg 2 lisab, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 2.8. Eeltoodu kehtib nii pakkumusele seatud sisulistele nõuetele kui ka dokumendinõuetele. Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-18-657 selgitanud, et kui hankija on RHAD-s nõudnud pakkumuse koosseisus konkreetsete dokumentide esitamist, on ta vastavate tingimustega ka ise rangelt seotud (RHAD on olemuselt eelhaldusakt) ega tohi asuda pakkumuste vastavuse kontrollimise staadiumis seisukohale, et piisab ka muudest dokumentidest. 2.9. Tallinna Ringkonnakohus on asjas 3-18-1248 lisanud veel, et RHS § 110 lg 2 järgi peab pakkumus vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Seega paneb seadus pakkujale kohustuse arvestada RHAD tingimusi tervikuna, mitte üksnes esitada hankemenetluse vormidel nõutavaid andmeid. 2.10. Kuivõrd vaidlusaluse riigihanke alusdokumendid näevad ette, et pakkujal tuleb vastavustingimuste täitmiseks esitada seadmete tehnilised dokumendid, siis peab hankija pakkumuste hindamisel muuhulgas hindama ka seda, kas need dokumendid on esitatud. Vastavustingimuste juures ei ole toodud erandit, et tehnilisi dokumente ei pea esitama juhul, kui esineb mingi konkreetne olukord (näiteks pakkuja esile toodud juhul). Vastupidi, vastavustingimustes on eraldi esile toodud, et kui esitatud dokumentide põhjal ei ole võimalik üheselt seadme vastavuses veenduda, on hankijal õigus lugeda selline pakkumus riigihanke alusdokumentide tingimustele mittevastavaks ja lükata tagasi. Lk 3 / 5 2.11. Hankija möönab, et iseenesest võis pakkujal tekkida mõte, et kuivõrd ta esitab Vormiga 1 loetelu seadmetest, mida hankija on näidisseadmetena esile toonud, siis tehnilisi dokumente esitada vaja pole. Küll aga ei ole vastav seisukoht käesoleval juhul usutav, sest pakkuja on esitanud tehniliste dokumentide asemel kinnituse (mis ei vastanud nõuetele), mida võis pakkuja tehniliste dokumentide alternatiivina pakkumusega esitada. Seega on pakkuja ilmselgelt pidanud vajalikuks lisaks Vormile 1 esitada vastavustingimuse täitmiseks dokumendi, millega kinnitatakse, et Vormis 1 nimetatud seadmed vastavad tehnilistele nõuetele. 2.12. Alles siis, kui hankija on tuvastanud, et tehnilisi dokumente esitatud ei ole ja kinnitus ei vasta vastavustingimustes esitatud nõuetele, st. esineb alus pakkuja pakkumuse tagasi lükkamiseks, on pakkuja asunud seisukohale, et tal puudus igasugune kohustus vastava vastavustingimuse täitmiseks. 2.13. Veelgi enam, RHS § 104 lg 2 sätestab, mis dokumente peab hankepass sisaldama. Sama sätte lg 7 ja 8 sätestavad, et hankijal on õigus nõuda pakkujalt hankepassis toodud kinnitusi tõendavaid dokumente. Samas sätte lg 11 lisab, et hankija ei nõua käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud dokumentide esitamist, kui need dokumendid või vastavad andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on pakkuja või taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks või tema kvalifitseerimiseks jätkuvalt asjakohased. 2.14. RHS § 114 regulatsioon sellist kõrvalekallet ei tee, st RHS ei luba hankijale vastavustingimuste kontrollimisel tugineda muuhulgas dokumentidele, mida pakkumusega esitatud ei ole, isegi, kui need on hankijal riigihanke väliselt olemas. Direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 3 annab liikmesriikidele võimaluse lubada puuduolevate dokumentide arvesse võtmist tingimusel, et selline tegevus on täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Kuna hankijal on direktiivi alusel üksnes õigus esitamata dokumentide küsimiseks ning mitte kohustus, siis peaksid pakkujad siiski olema hoolsad enda pakkumuse koostamisel, kuna neile ei pruugita anda võimalust täiendavate dokumentide esitamiseks. RHS § 114 lg 2 esimene lause kohustab hankijat lükkama pakkumuse tagasi, kui see ei vasta RHAD-s esitatud tingimustele või kui hankijal ei ole pakkumuse või küsitud selgituste põhjal võimalik üheselt veenduda pakkumuse vastavuses. 2.15. Seetõttu, kuna pakkuja ei ole oma pakkumusega esitanud nõutud dokumente, siis on vaidlusaluse riigihanke vastavustingimus täitmata ning hankijal tuli pakkuja pakkumus tagasi lükata. 2.16. Haldusasjas 3-18-1248 vaidles kaebaja vastu, väites, et ta sattus eksitusse ega saanud aru, mida täpselt esitama peab. Ringkonnakohus on selles osas asunud seisukohale, et: „Teiste pakkujate poolt kõigi nõutud dokumentide esitamine viitab samuti sellele, et hanketingimused olid piisavalt selged ja arusaadavad ning e-riigihangete keskkonnas avaldatud materjalid ei takistanud nõuetele vastava pakkumuse esitamist. On ilmne, et kaebajad pidid tutvuma tehnilise kirjeldusega, lähtuma selle tingimustest pakkumuse koostamisel ning lisama pakkumusele sellekohased dokumendid.“ 2.17. Vaidlusaluses riigihankes osalenud kolmest pakkujast kaks esitasid tehnilised dokumendid ka nende seadmete kohta, mille hankija oli toonud näidisseadmena. Ainuke, kes tehnilisi dokumente ei esitanud, oli pakkuja. Pakkuja esitas tehniliste dokumentide asemel kinnituse, kuid see ei vastanud nõuetele. Seega pidi olema pakkuja poolt täitmata vastavustingimus ka pakkujale arusaadav ning selge. Lk 4 / 5 2.18. Vähem oluline ei ole ka see, et hankija peab hankemenetluse läbiviimisel alati silmas pidama ka riigihankemenetluse üldpõhimõtteid (RHS § 2 lg 1). Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab eelkõige seda, et pakkujatel on võrdsed võimalused nii pakkumuste ettevalmistamise kui ka hankija poolt pakkumuste vastavuse kontrolli ajal, ning et kõigile pakkujatele tagatakse pakkumuse koostamisel võrdsed võimalused. St, et kõigi pakkujate esitatud pakkumustele peavad kehtima samad tingimused. Võrdse kohtlemise printsiibi olulisust on rõhutanud korduvalt ka Euroopa Kohus, näiteks asjas C-131/16. 2.19. Võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt tuleks samuti asuda seisukohale, et kui kaks pakkujat on esitanud kõik vajalikud dokumendid ka näidisseadmete kohta, siis jättes BauEst OÜ pakkumuse tagasi lükkamata, on BauEst OÜ-d koheldud teistest pakkujatest erinevalt, st puudub pakkujate võrdne kohtlemine. 2.20. Viimaks märgib hankija, et pakkujal oli võimalik igal hetkel teabevahetuse käigus täpsustada RHAD-is esitatud vastavustingimuste sisu. Pakkuja on valinud seda mitte teha. Pakkuja on selle asemel eelistanud esitada nõuetele mittevastava kinnituse, mistõttu kannab vastavustingimustele mitte vastavuse riisikot üksnes pakkuja. 2.21. Riigihangete registrist leitavate andmete kohaselt ei ole vaidlusalune riigihange ainuke hange, kus pakkuja see aasta osalenud on1, mistõttu peab pakkujale olema teada riigihangete kord ning sealhulgas asjaolu, et hankija on vastavustingimustega rangelt seotud (RHAD on olemuselt eelhaldusakt) ega tohi asuda pakkumuste vastavuse kontrollimise staadiumis seisukohale, et piisab ka muudest dokumentidest. 2.22. Eeltoodust ja asjakohastest normidest tulenevalt palub hankija jätta vaidlustuse rahuldamata. 3. Menetluslikud küsimused 3.1 Menetluse liik. Hankija nõustub vaide läbivaatamisega kirjalikus menetluses RHS § 196 kohaselt. 3.2. Esindusõigus. Hankijat esindab advokaat, kes kinnitab esindusõiguse olemasolu. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 11). 3.5 Menetluskulud. Hankija palub vaidlustajalt välja mõista menetluskulud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Päivi Margna, advokaat Maaelu Teadmuskeskuse lepingule esindaja 1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/search Lk 5 / 5