3.isiku seisukoht

Lp vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon Rahandusministeerium Lõkke 5, 10122 Tallinn E-post: [email protected] 05.12.2024.a Vaidlustusmenetlus riigihankes nr 282827 Kolmas isik: SIRKEL & MALL OÜ registrikood 11124774 aadress Laki tn 5, Tallinna linn, Harju maakond Kolmanda isiku esindaja: Tuulikki Laesson OÜ Laesson ja Partnerid [email protected] Hankija: Sihtasutus Narva Haigla registrikood 90003217 aadress Haigla 7, Narva 20104 [email protected] Vaidlustaja: Innopolis Insenerid OÜ registrikood 11297032 Riia 24a, Tartu 51010 Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaat Klen Teder Advokaadibüroo NOVE [email protected]; [email protected] Vastus Innopolis Insenerid OÜ vaidlustusele 1. ASJAOLUD JA SENINE MENETLUS 1.1. Sihtasutus Narva Haigla (edaspidi „hankija“) viib läbi avatud hankemenetlusena riigihanget „Narva Haigla uue aktiivkorpuse esimese etapi-uue palatikorpuse B1 projekteerimistööd“ (viitenumber 282827, edaspidi „hange“). Pakkumuste esitamise tähtajaks esitas pakkumuse kuus pakkujat, sh Innopolis Insenerid OÜ (edaspidi „vaidlustaja“) ning OÜ SIRKEL&MALL (edaspidi „kolmas isik“). 1.2. Hankija tunnistas 05.11.2024 kõik pakkumused vastavaks ning edukaks kolmanda isiku pakkumuse kui majanduslikult kõige soodsaim pakkumus (suurim punktide kogusumma). Vaidlus puudub selles, et vaidlustaja poolt esitatud pakkumus on pingerivis käesoleval ajahetkel alles punktide kogusummalt neljandal kohal - parim on kolmanda isiku pakkumus, millele järgnevad AS-i Infragate Eesti ja DAGOpen OÜ ühispakkumus ning seejärel Projekt Kuubis OÜ pakkumus. 1  1.3. Hankija tegi 08.11.2024 otsuse jätta riigihankest kõrvaldamata kolmas isik, kuna tal puuduvad riigihankest kõrvaldamise alused ning kvalifitseeris kolmanda isiku, kuna kolmas isik vastab kvalifitseerimise tingimustele. 1.4. Vaidlustaja esitas 15.11.2024.a VAKO-le vaidlustuse hankija 08.11.2024.a otsuse peale jätta kolmas isik hankemenetlusest kõrvaldamata (vaidlustusasi nr 223- 24/282827). Vaidlust ei ole selles, et selleks ajahetkeks olid vaidlustajale teada kõik hankija 05.11.2024.a otsused ning kõik hankija 08.11.2024.a otsused. Vaidlustaja otsustas vaidlustada 15.11.2024.a üksnes kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise. 1.5. Käesolevas vaidlustusasjas esitas vaidlustaja 29.11.2024.a vaidlustuse hankija 05.11.2024.a otsuse peale tunnistada kolmanda isiku pakkumus edukaks ning hankija 08.11.2024.a otsuse peale kvalifitseerida kolmas isik kui edukas pakkuja. 1.6. VAKO määras kolmandale isikule vaidlustusele vastamise tähtajaks 05.12.2024. 2. ÕIGUSLIKUD SEISUKOHAD I Vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata, sest see on esitatud tähtaega ületades 2.1. Vaidlustaja on enda vaidlustuse üles ehitanud selliselt, nagu oleks vaidlustaja alles 22.11.2024.a saanud hankija poolt teise vaidlustusasja raames esitatud vastusest teada, et hankija 05.11.2024.a ning hankija 08.11.2024.a otsused rikuvad vaidlustaja õigusi. Selline lähenemine on selgelt vastuolus RHS § 189 lõikega 1. Vaidlust ei saa olla selles, et vaidlustajale oli hankija otsuste olemasolu teada ning vaidlustajal oli olemas võimalus neid otsuseid tähtaegselt vaidlustada. Juhul kui vaidlustaja vajas enda hinnangul otsuste vaidlustamiseks mingit täiendavat informatsiooni, oleks vaidlustaja saanud vastavat informatsiooni küsida hankijalt või esitades vaidlustuse vaidlustuskomisjonile ning nõudnud läbi vaidlustuskomisjoni hankijalt oma otsuse kohta täiendavaid selgitusi. 2.2. Vaidlustaja irratsionaalse lähenemine vaidlustuse esitamise tähtaegadesse toob kaasa endaga olukorra, kus vaidlustuse esitamise tähtaeg kaotaks igasuguse mõtte. Riigihangete ja vaidlustusmenetluse eripäradest tulenevalt on tavapärane, et isikul võib enda õiguste efektiivseks kaitsmiseks olla vajalik esitada vaidlustus piiratud informatsiooni tingimustes. Samal ajal ei saa olla vaidlust selles, et vaidlustaja sai teada – ning vaidlustaja ei eitagi seda – samadest otsustest, mida vaidlustaja on asunud nüüd vastavalt 24 päeva(!) ja 21 päeva hiljem vaidlustama, teada kohe samal päeval. Seega oli vaidlustaja teadlik vaidlustaja hinnangul tema õigusi ja huve rikkuvatest otsustest, ometi vaidlustaja ei pidanud vajalikuks neid otsuseid vaidlustada. 2.3. Vaidlustaja on teinud viite Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020.a määrusele haldusasjas 3-19-2312. Kolmas isik juhib tähelepanu, et selles kohtuasjas leidis ringkonnakohus erinevalt vaidlustaja arusaamast just vastupidiselt, et olukorras, kus vaidlustajale olid teada konkurendi suhtes langetatud hankija otsused, hakkas vaidlustustähtaeg kulgema just alates sellest hetkest, kui vaidlustaja neist 2  otsustest teada sai (vt eelpool viidatud määruse punkte 22-24). Samamoodi tuleb praegusel juhul lugeda vaidlustustähtaja alguseks hetk, kui vaidlustaja sai teada hankija 05.11 ja 08.11 otsustest. 2.4. Erinevalt vaidlustaja arusaamast, ei saa vaidlustaja vaidlustuse tähtaegsust jaatada ka Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt. Euroopa Kohtu lahendis C-406/08 oli vaidluse all küsimus, millal algab pakkuja suhtes vaidlustamise tähtaeg olukorras, kus pakkuja pakkumus on tagasi lükatud, kuid pakkumuse tagasilükkamise põhjendused on esitatud hiljem. Selline olukord ei ole aga kuidagi võrreldav praeguse vaidlustusasja tehioludega. Vaidlustaja on Euroopa Kohtu praktikat tõlgendanud meelevaldselt ja endale sobivalt. Asjakohaseks tuleb pidada just eelmises punktis viidatud ringkonnakohtu seisukohta, mille järgi pakkuja ei saa ära oodata hankija poolt täiendavat informatsiooni RHS § 47 teavituse sisustamise kohta, vaid peab hankija otsuse vaidlustamise soovi korral esitama vaidlustuse VAKO-le 10 päeva jooksul RHS § 47 kohase teavituse saamisest. Ringkonnakohus leidis seega 16.01.2020.a määruses nr 3-19-2312 põhjendatult, et vaidlustamistähtaeg hakkab kulgema ajahetkest, kui isik sai teada, et konkureeriv pakkuja on kvalifitseeritud ja kõrvaldamise aluseid ei tuvastatud. 2.5. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustus käesolevas vaidlustusasjas esitatud tähtaega ületades ning kolmas isik palub jätta vaidlustus läbi vaatamata. 2.6. Alternatiivselt juhul kui VAKO siiski peaks leidma, et vaidlustus on esitatud tähtaegselt – millega kolmas isik ei nõustu – siis tuleb vaidlustus jätta läbi vaatamata vaidlustusõiguse puudumise tõttu, kuna vaidlustaja pakkumus on pingerivis alles neljandal positsioonil, mistõttu puudub vaidlustajal võimalik saavutada hankelepingu sõlmimise õigus. Kolmas isik on vaidlustusasja nr 223- 24/282827 menetluses põhjalikumalt selgitanud, miks oleks sellises olukorras vaidlustusõiguse jaatamine põhimõttelises vastuolus riigihangete seaduse üldpõhimõtetega (kolmanda isiku poolt vaidlustusasjas nr 223-24/282827 21.11.2024.a ning 02.12.2024.a esitatud seisukohad) ning kolmas isik ei pea vajalikuks oma seisukohti korrata. 2.6.1. Siiski märgib kolmas isik lühidalt, et vaidlustaja lähenemisega nõustumise korral muutuks täiesti sisutühjaks riigihangete menetluses seni kehtinud põhimõte, mille kohaselt peab isikul olema subjektiivne huvi ehk võimalus jõuda hankelepingu sõlmimiseni. Tartu Ringkonnakohtu määrus haldusasjas nr 3-21-439 käsitles olukorda, kus kaebuse põhjendatuse korral oleks hankija pidanud kõrvaldama menetlusest kõik pakkujad ja seega oleks kaebajal olnud võimalus jõuda hankelepinguni läbi uue hankemenetluse. Praeguses asjas ei ole aga tegemist sellise olukorraga. 2.6.2. Kui nõustuda vaidlustaja lähenemisega, et ka näiteks kuue pakkujaga hankemenetluses viimaseks ehk kuuendaks jäänud pakkujal on võimalik teoreetiliselt jõuda hankelepinguni nii, et viimaseks jäänud pakkuja hakkab ükshaaval eraldiseisvates menetlustes vaidlustama hankija otsuseid teiste pakkujate suhtes ning edu korral on lõpuks viimaseks jäänud pakkuja parim pakkuja, siis tooks see kaasa aastatepikkuse menetluse ühes riigihanke asjas 3  (arvestades sealjuures asjaolu, et menetlus iga üksiku hankija otsuse üle viimaseks jäänud pakkujast eespool oleva pakkuja suhtes tehtud otsuse õiguspärasuse osas toimuks suure tõenäosusega kolmes kohtuastmes). See ei saa ilmselgelt olla kooskõlas RHS-i põhimõtete ega ka seadusandja eesmärgiga nn pöördmenetluse võimaluse kehtestamisel. 2.6.3. Vaidlustusõiguse tõendamiseks tuleks vaidlustajal ära näidata koos edukaks tunnistatud pakkuja suhtes tehtud otsuste vaidlustamisega ka need asjaolud, miks leiab vaidlustaja, et tal oleks paremusjärjestuses võimalik mööduda ka teiseks ja kolmandaks jäänud pakkujatest. Ainult sellisel juhul on võimalik vaidlustajal õiguspäraselt ära näidata enda subjektiivne huvi vaidlustuse esitamiseks ning VAKO-l on ühe menetluse raames võimalik neid asjaolusid ka kontrollida. Samuti tuleks olukorras, kus vaidlustaja kavatseb kõigi endast paremusjärjestuses eespool asuvate pakkujate kvalifitseerimist vaidlustada samadel alustel (väidetavate varasemate hankelepingute täitmise ajal toime pandud rikkumistele apelleerides), esitada vastavasisuline vaidlustus ühe korraga, tõendamaks enda subjektiivset huvi ja võimalust hankelepingu sõlmimiseks. 2.6.4. Vaidlustaja aga ei varjagi oma kavatsust vaidlustada kõiki hankija otsuseid sama argumentatsiooniga, kuid üks haaval ehk iga hankija otsust eraldi vaidlustades, venitades hankija jaoks hanke läbiviimise seeläbi ennustamatult pikaks. Kolmanda isiku hinnangul kasutab vaidlustaja oma vaidlustamisõigust praegusel juhul pahatahtlikult ning vaidlustaja tegelike motiivide eesmärk, sh eetilisus on praegusel hetkel enam kui küsitav. 2.6.5. Kolmas isik peab vajalikuks ka käesolevas vaidlustusasjas rõhutada, et kui vaidlustaja eesmärgiks ongi iga edukaks tunnistatud pakkuja suhtes tehtud kvalifitseerimise otsus vaidlustada põhjendusega, et pakkujal on varasemate hankelepingute täitmise raames esinenud rikkumisi, ning seeläbi jõuda ise paremusjärjestuses esimeseks pakkujaks, siis tuleb vaidlustajal pidada silmas, et ka tema enda kohta on riigihankes nr 206721 fikseeritud registris hankelepingu rikkumine. Seega rõhutab kolmas isik etteruttavalt, et isegi juhul, kui kõik kolm vaidlustajast ettepoole jäänud pakkujat vaidlustaja poolt esitatud rohkete vaidlustuste tulemusena hankija poolt lõpuks kõrvaldatakse, siis tuleb samadel alustel menetlusest kõrvaldada ka vaidlustaja ise. II Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine ja kvalifitseerimine on õiguspärased 2.7. Vaidlustuse sisuline pool on üles ehitatud kolmanda isiku poolt teabevahetuse raames hankijale esitatud vastuseid kritiseerides ning vaidlustaja on püüdnud meelevaldselt omistada kolmanda isiku poolt hankijale antud vastustele mingit sellist tähendust, mis muudaks kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise õigusvastaseks. 4 2.8. Kolmas isik kinnitab, et on pakkumuse esitamisega võtnud endale selge kohustuse täita kõiki hankelepingu tingimusi, sh hanke alusdokumentides sätestatud tingimusi ning seda ei muuda ega saagi muuta kolmanda isiku poolt teabevahetuse raames esitatud vastused. 2.9. Riigihanke alusdokumentidest ei tulenenud keeldu tugineda teise ettevõtja vahenditele. RHS § 103 lõike 1 kohaselt kui see on pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik ja asjakohane, võib pakkuja või taotleja tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele konkreetse hankelepingu täitmise raames teiste ettevõtjate vahendite alusel, sõltumata õigusliku suhte iseloomust nende ettevõtjatega. Selleks peab ta hankijale vastuvõetaval viisil tõendama, et nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid olemas, nad on nõus vahendite kasutamisega ja pakkuja või taotleja kasutab neid hankelepingu täitmisel. 2.10. Viidatud sättest tuleneb selgelt, et teise ettevõtja vahendeid saab kasutada ka hankelepingu täitmise raames, mitte üksnes kvalifikatsiooni tõendamiseks. Vaidlustaja lähenemine, nagu hindamiskriteeriumide osas ei saaks teise ettevõtja vahenditele tugineda on arusaamatu. Mitte ühestki hanke alusdokumendist ei tulene keeldu ega takistust teise ettevõtja vahendite eest saada hindepunkte. 2.11. Kolmas isik rõhutab, et kõik tema poolt pakkumuses esitatud spetsialistid on andnud nõuetekohase ja vastava kinnituse. Samuti kinnitab kolmas isik, et Poola partneri spetsialistid on kinnitanud ka kohalviibimist Eestis ehk tegemist ei ole vaidlustaja poolt pahatahtlikult välja toodud episoodiliste konsultantidega, vaid isikutega, kes hankelepingut ka päriselt täidavad. 2.12. Kolmas isik peab täiendavalt vajalikuks juhtida vaidlustaja tähelepanu ka asjaolule, et välistatud ei ole ka olukord, kus hankelepingu täitmise ajaks astub kolmas isik pakkumuses tuginetud spetsialistidega ka töölepingulisesse suhtesse. Seega on täiesti arusaamatud ja põhjendamatud vaidlustaja etteheited selle kohta, nagu ei oleks hankijal olnud õigust kolmanda isiku pakkumust hinnates jagada hindepunkte kolmanda isiku pakkumuses toodud spetsialistide eest. 2.13. Kolmas isik rõhutab veelkord, et kogu vaidlustaja poolt vaidlustuses esitatud kriitika hankija otsuse suhtes on üles ehitatud kolmanda isiku 25.09.2024.a poolt antud vastusele, millest vaidlustaja on ebaõigesti järeldanud, nagu ei kasutaks kolmas isik pakkumuses esitatud spetsialiste tööde teostamisel. Selline tõlgendus kolmanda isiku poolt esitatud vastusele on aga vastuolus kolmanda isiku poolt esitatud pakkumuse sisuga. 2.14. Vaidlustaja on samadel põhjustel leidnud, et ka hankija otsus kolmanda isiku kvalifitseerimiseks on õigusvastane. Kolmas isik ei korda oma varem esitatut ning rõhutab, et täidab hankelepingus sätestatud tingimusi vastavalt esitatud pakkumusele, kus on kolmas isik esitanud nõuetekohased tõendid ja kinnitused vastavate spetsialistide kasutamiseks hankelepingu täitmisel. 5 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Kolmas isik nõustub vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 3.2. Kolmanda isiku lepingulise esindaja esindusõigust tõendav volikiri on esitatud käesoleva menetlusdokumendi lisas nr 1. 4. TAOTLUSED 1. Jätta Innopolis Insenerid OÜ vaidlustus läbi vaatamata. 2. Alternatiivselt jätta Innopolis Insenerid OÜ vaidlustus rahuldamata. 3. Jätta vaidlustusmenetlusega seotud kulud Innopolis Insenerid OÜ kanda ja mõista Innopolis Insenerid OÜ-lt välja OÜ Sirkel&Mall menetluskulu vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tuulikki Laesson OÜ Sirkel&Mall lepinguline esindaja Menetlusdokumendile lisatud dokumendid: 1. Volikiri 6  V O L I K I R I 21.11.2024.a Osaühing SIRKEL&MALL, registrikood 11124774 , aadress Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Laki tn 5, 10621 , mida esindab juhatuse liige Paavo Pärn , isikukood 37901290232 volitab Tuulikki Laesson’it , isikukood 46903190280, kes esindab OÜ-t Laesson ja Partnerid, registrikood 10847861, aadress Volta tn 1, Tallinn esindama volitajat Sihtasutuse NARVA HAIGLA poolt korraldatavas riigihankes „Narva Haigla uue aktiivkorpuse esimese etapi – uue palatikorpuse B1 projekteerimistööd“ (viitenumber 282827 ) seoses koos kõigi õiguste ja kohustustega administratiivasutustes, riigihangete vaidlustuskomisjonis ja vajadusel Eesti Vabariigi kohtutes. Volikiri on antud edasivolitamise õiguseta ning kehtib kuni 31.12.2027. ____________ /Allkirjastatud digitaalselt/